Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Päästeamet

[email protected]

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie: 19.06.2026 nr 7-1/88-1

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 23.04.2026 korraldusega nr 545 vastu ja suunas avalikule väljapanekule

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu.

Planeeringu avalik väljapanek toimus 18.05.2026 kuni 31.05.2026 Tartu valla kodulehel ning Tartu

Vallavalitsuse kantseleis. Selle aja jooksul laekusid kirjalikud arvamused ning ettepanekud

planeeringulahendusele.

Tartu Vallavalitsus on vaadanud läbi esitatud arvamused ja ettepanekud ning võtnud oma 17.06.2026. a

korraldusega nr 842 seisukoha esitatud ettepanekute osas (vt. lisa 1). Samuti teavitame, et Tartu

Vallavalitsus korraldab Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) 07.07.2026

algusega kl 17.00 avaliku arutelu Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ning oma seisukohtade tutvustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa 1. Tartu Vallavalitsuse 17.06.2026 korraldus nr 842.asice

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla 17.06.2026 nr 842

Seisukoha võtmine Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu menetluse käigus ning avalikul väljapanekul laekunud

ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 23.04.2026. a korraldusega nr 545 vastu Raadi alevis asuvate

Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ning suunas

avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek toimus 18.05.2026-31.05.2026 Tartu

Vallavalitsuse kantseleis (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) ning Tartu valla

kodulehel. Selle aja jooksul laekusid kirjalik arvamused ning ettepanekud

planeeringulahendusele. Kuna kõiki esitatud arvamusi ega ettepanekuid ei arvestatud, siis on

vajalik korraldada avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu.

Avalikul arutelul tutvustatakse avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja

oma seisukohti nende kohta, põhjendab detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning

vastab muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse §

136, Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Võtta detailplaneeringu menetluse käigus ning avaliku väljapaneku ajal esitatud

arvamuste ja ettepanekute osas seisukoht vastavalt lisale 1.

2. Korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ja valla seisukohtade

tutvustamiseks avalik arutelu teisipäeval 07.07.2026 kl 17.00 Tartu Vallavalitsuses

(aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik).

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Lisa 1. Seisukohad Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7, ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus

esitatud arvamuste kohta

Arvamuse

esitaja

Nr Esitatud arvamus või ettepanek Tartu Vallavalitsuse seisukohad

Siim Kauge 1 Planeeritud jalakäijate ülekäigurajad ei ole ühetasandilisel

kujul mõistlikud. Ülekäiguradade lahendus - tee 95

Kõrveküla-Tartu maanteel tundub ebaloogiline ja

läbimõtlemata. Tundub, et planeeritud jalakäijate

ülekäigurajad(näidatud DP väljalõikel) ei lähe kokku

piirkonna tuleviku arengu ja varem rajatud taristu

põhimõtetega. Piirkonda juba varem rajatud kaks

jalakäijate tunnelit said ehitatud selle mõttega, et hoida

jalakäijate ja kergliikurite ristumised autodega

eraldatuna.

Piirkond on küll muutumas linna tänava laadseks, kuid

lähtuvalt liiklussagedusest ei ole klassikaliste ülekäigu

radade rajamine lihtsalt mõistlik. Kui me arvestame siia

juurde veel kõik teised piirkonnas juba käimas olevad

arendused on nii autode kui jalakäijate liiklemise koormus

kasvamas lähi aastatel oluliselt.

Ettepanek - Asendada antud detailplaneeringus olevad

maapealsed ülekäigud tunnelitega nagu seda on juba

varasemalt samal teelõigul tehtud.

Mitte arvestada esitatud ettepanekuga. Selgitame, et 95-Kõrveküla

Tartu tee on täna Tartu valla omandis olev tee, mis praegu meenutab

olemuselt maanteed. Teele kavandati jalakäijate tunnelid ajad, mil tee

kuulus riigile ning teed vaadati ning ehitati/rekonstrueeriti kui

maanteed. Maanteel oli kiirus piiratud 90 km/h. Praegusel ajal kuulub

tee Tartu vallale ning sellest soovitakse kavandada linnatänav

piirkiirusega 50 km/h. 95-Kõrveküla-Tartu tee eesmärk ei ole

tulevikus toimida läbiva maanteena, vaid kujuneda linnaliseks

tänavaruumiks, kus tuleb tagada kõigi liiklejate, sealhulgas jalakäijate

ja jalgratturite võrdne ja mugav ning turvaline liikumisvõimalus. Hea

ruumiplaneerimise tava kohaselt ei viida linnalises keskkonnas

jalakäijaid tunnelisse, vaid tee ületamised peaksid olema

samatasandilised. Tunnelite rajamine on põhjendatud kiirteede või

maanteede puhul, mitte linnatänavatel linnalises keskkonnas.

Samatasandilised ülekäigukohad aitavad vähendada sõidukiirusi ning

suurendada juhtide tähelepanelikkust piirkonnas, kus liigub palju

jalakäijaid ja jalgrattureid. On oluline, et sõidukiliiklus kohanduks

ümbritseva ruumi ja keskkonnaga, mitte vastupidi.

Tee täpne lahendus selgub projekteerimisel. Projekteerimise käigus

arvestatakse, et tee oleks turvaline nii jalakäijatele kui

sõidukijuhtidele.

Koidutähe tn ristmiku rekonstrueerimise ja uue Raadikeskuse

ristmikulahenduse projekteerimisel 95-Kõrveküla-Tartu teele on

aluseks võetud projektkiirus 50 km/h.

2 Piirkonna müra ja õhusaaste suurenemine. Antud

planeeringu tulemusena kasvab liiklus piirkonnas ning

sellega tuleb kaasa müra ja õhusaaste suurenemine.

Arvestada ettepanekuga osaliselt. Planeeringus on kirjeldatud, et

planeeringuala kõige väärtuslikum olemasolev kõrghaljastus on teede

äärde istutatud puuderida, mis tuleb säilitada või äärmisel juhul

Ettepanek : - Istutada mõlemale poole "95 Kõrveküla-

Tartu" teed rohkelt madal, kui ka kõrghaljastust. Oluliselt

rohkem, kui seda on praegusel DP näidatud. Säilitades

muidugi ristmikke läheduses nähtavuse koridore.

Lahenduses peaks olema maapinnast algavaid hekke, mis

toimiks nii müra, tolmu kui ka kahjulike heitmete

püüdjana. Samuti peaks puud ja põõsad olema juba

istutamisel suuremad, kuna nad peavad hakkama oma

eesmärki täitma hakkama esimesest päevast peale , mitte

10a möödudes, kui nad on piisavalt suureks kasvanud.

Suuremate haljastus istikute lahendust kasutab väga agaralt

Tallinna linn ning see on ennast hästi õigustanud.

Kasutada sealse teelõigul SMA8 asfalt segu või sarnast

katendit, millelt tekkiv müratase on väiksem klassikalise

AB16 katendi omast. Selliste kombinatsioonidega saab

vähendada oluliselt müra ning õhusaaste kandumist

elamurajooni ning inimeste eluruumidesse.

asendada. Haljastuses tuleb kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja

looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-

puhmaid. Haljastus peab olema rikkalik, murupinda kavandada

minimaalselt. Eelistada põõsarinde lausistutamist ning puid.

Täiendava haljastuse rajamine tuleb lahendada terviklikult

projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb arvestada eelpool kirjeldatud

põhimõtet ning kavandada tuleb rikkalik haljastus, kus murupinda

oleks minimaalselt. Samas tuleb arvestada, et tehnovõrkudest

tulenevalt ei saa kõrghaljastust ega põõsaid kavandada tehnovõrkude

kaitsevöönditesse.

Olete teinud ettepaneku kasutada Kõrveküla-Tartu teel SMA8

asfaltsegu. Selgitame, et detailplaneeringus ei määratleta nii täpselt

teekatendi konstruktsiooni liiki ja asfaldisegude tüüpe. Need detailid

lahendatakse tänava projekteerimisel.

3 Katusel asetsevate päikesepaneelide peegeldushäiringud –

valgusreostus Päikesepaneelidelt hakkab teatud nurga alt

peegeldama ümberkaudsete majade akendesse pimestavat

peegeldust. See on oluline päevane valgusreostuse allikas.

DP peab olema välja toodud, et projekteerija on seda riski

hinnanud ning teinud vajadusel projektis muudatused, et

hilisemalt probleeme ei tekiks.

Ettepanek - Simuleerida, millised on kõige halvemad

paneelide nurgad, mida ei oleks mõistlik

kasutada.

Ettepanekuga arvestada osaliselt. Vallale teadaolevalt ei ole

esinenud probleeme päikesepaneelidelt peegelduva valguse

negatiivse mõjuga elanikele. Planeeringus on välja toodud, et

planeeritud tehnoseadmed tuleb paigaldada hoonetega sobivalt ning

võimalikult visuaalselt varjatult.

Planeeringu seletuskirja täiendatakse ning täiendatakse ning lisatakse

juurde põhimõte, mille kohaselt päikesepaneelide kavandamisel tuleb

kasutada tehnoloogiat, millega välditakse võimalikku negatiivset

mõju piirkonna elanikele. Projekteerimise käigus hinnatakse

päikesepaneelide võimalikke peegeldusmõjusid lähtudes konkreetse

hoone paiknemisest, paneelide võimalikust paigutusest ning hoone

kõrgusest. Vajaduse korral nähakse projekteerimise käigus ette

vajalikud leevendavad meetmed. Tartu vald kirjutas ka oma

16.01.2026. kirjas nr 7-1/276-13 sellest, kuid inimliku eksituse tõttu

jäi vastav muudatus planeeringu seletuskirja tegemata. Lisame

täienduse seletuskirja.

4 DP ei näe ette pinkide rajamist "95 Kõrveküla-Tartu" tee

mõlemale poole kergliiklus/kõnni/jalgratta teede äärde. DP

ei ole märgitud pinkide rajamist kergliiklus/kõnni/jalgratta

teede äärde. Tegemist on päris pikkade sirgete lõikudega

ning hetkel puuduvad samuti istumise võimalused.

Ettepanek - Rajada vähemalt iga 100 m järgi üks pink

Ettepanekuga arvestada osaliselt. Selgitame, et tänavamööbli täpse

mahu ning paiknemise välja selgitamine ei ole detailplaneeringu

ülesanne. Detailplaneeringus sätestatakse üldised põhimõtted

tänavaruumi ning avaliku ruumi kujundamiseks. Täpne lahendus ning

maht selgub projekteerimise käigus. Planeeringu seletuskirjas on

sätestatud, et projekteerimisel on oluline kasutada tänavahaljastuses

eriliigilist ja eririndelist nii heitlehistest kui igihaljastest taimedest

haljastuse lahendust, mis on kombineeritud inimese heaolu jaoks

vajalike pinkide ja muude tänavaelementidega. Seega

projekteerimisel arvestatakse vajadusega kavandada tee äärde ka

pingid. Pinkide täpne lahendus ja arv selgub projekteerimise käigus.

5 Avalik joogikraan. Piirkonnas puudub avalik joogikraan,

kus kevad/suvi/sügisel perioodil saaks inimesed otse juua

või oma pudelit täita. Vaadates praegust

jalakäijate/jalgratturite ja sportijate arvu oleks hädavajalik

rajada selline joogipunkt. Seda arutelu on kohalike elanike

foorumites olnud ja inimesed ootavad seda.

"95 Kõrveküla-Tartu" tee on kõige suurema jalakäijate ja

kergliikurite liiklusega tee ning oleks loogiline, et see asuks

seal.

Ettepanek - Rajada vähemalt mõlemale poole "95

Kõrveküla-Tartu" teed üks avalik joogikraan, mis

oleks soojal ajal avatud.

Ettepanekuga arvestada osaliselt. Tartu Vallavalitsus teadvustab

vajadust kavandada piirkonda avalikke joogiveekohti. Samas näeb

vallavalitsus ette, et sellised avalikud joogiveekohad võiksid

paikneda puhkealadel, mitte teeäärsetel aladel.

Mõned avalikud joogiveekohad tuleks kavandada näiteks Majoraadi

parki. Seda seetõttu, et pargialal viibivad inimesed pikema aja

jooksul. Pargi keskkond võimaldab joogiveekoha kasutamiseks

turvalisemat ja mugavamat lahendust ning võimaldab siduda selle

muu avaliku taristuga. Täpne joogiveekoha asukoht sõltub ka

projekteeritavatest veetorustike kulgemisest Majoraadi pargialal ja

vee-ettevõtja tingimustest.

Edith-Helian

Thomson

6 Esiteks tahaksin teha tähelepaneku, et detailplaneeringu

avaliku väljapaneku võiks planeerida nii, et ka Tartu valla

kuukirja lugejateni jõuaks teade aegsasti.

Selgitame, et Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ja

lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku info oli avaldatud mai

Kuukirjas. Arvestades Kuukirja ilmumissagedust ning ilmumise

kuupäeva ei olnud võimalik teadet varem avalikustada Kuukirjas.

Samuti ei olnud põhjendatud avaliku väljapaneku edasi lükkamine

kuu võrra, et teadet avaldada.

Lisaks Tartu valla kuukirjale on Tartu vald avaldanud ka ajalehes

Postimees avaliku väljapaneku teate 29.04.2026 ning Tartu valla

kodulehel 28.04.2026.

Minu arvamus detailplaneeringu kohta on ühes aspektis

väga negatiivne. Nimelt, ehitiste ploki Majoraadi pargi

poolne osa on selgelt liiga lähedal pargi rohealadele,

tungides otsapidi sisse alasse, mis peaks kindlasti jääma

pargi osaks. Miks ei võikski Mõisanurme detailplaneeringu

alaks kasutada ainult praeguse põllu alla, rangete piiridega

(Majoraadi pargi sellest otsast rääkides, kus asub

koerteväljak)? Miks ei võiks jätta pargile natuke

hingamisruumi? Praegu tulevad teed ja majad peaaegu

Majoraadi pargi tiigi kaldale ja pargitee äärde välja.

Praegune lahendus tuleb inetu nii pargi äärelt kui ka

eemalt, Raadi pargi poolt vaadates.

Võtame teadmiseks. Selgitame, et Majoraadi park säilib

olemasolevates piirides ning planeering näeb ette ka olemasoleva

Majoraadi pargi laiendamist Ermi tn poole. Planeeringulahenduse

koostamisel on arvestatud planeeringuvõistluse võidutöö „Sini-Rohe

saarestik“ lahendust. Esialgse planeeringulahenduse kohaselt oli

koerte mänguväljaku kõrvale kavandatud ka kaheksakordne

korterelamu nö „punktmaja“, kuid Arendaja loobus sellest

planeeringu koostamise käigus, et anda rohkem ruumi pargialale ning

vältida võimalikke konflikte koerte jalutusväljakuga.

Teiseks, detailplaneeringu ala tungib tugevalt sisse

Majoraadi parki. Isegi osa praeguseid pargiteid on

detailplaneeringu ala sisse arvestatud. Detailplaneeringus

on näha, et mingid üksikud ehitised tulevad suisa pargi

territooriumile (koerte jalutusväljaku juures). WC võiks ju

veel olla, aga kohvik on minu arust juba liig. Miks ei võiks

kohvik olla mõnes nendest äripindadest, mida

detailplaneeringuga kavandatakse?

Siinsed elanikud peavad uue detailplaneeringu näol

leppima niigi palju linnalisema keskkonnaga kui seni

harjutud (kaheksakordsed majad, kahekümne nelja kordne

hoone (!), majade vahel küllaltki vähe rohelust). No miks

on vaja kärpida siis ka veel parki?

Selgitame, et Majoraadi park on osaliselt arvestatud

planeeringualasse, et kavandada sinna võimalus kavandada parki

teenindavad hooned ja rajatised (nt: tualetid, kohvik). Pargi

kasutusvõimaluste mitmekesistamiseks ja kasutusmugavuse

suurendamiseks on põhjendatud kavandada võimalus avalike

tualettide ning väiksemamahuliste hoonete rajamiseks. Tualettide

olemasolu võimaldab pargi kasutamist pikemaajaliselt ning aitavad

tagada ka paremat avaliku ruumi teenust erinevate kasutajagruppide

jaoks. Kohvikute rajamise võimalus aitab elavdada avalikku ruumi

ning loob täiendavate teenuste võimalused pargi külastajatele. See

aga muudab pargi sihtkohaks, kus inimesed soovivad rohkem aega

veeta ning kuhu tullakse teadlikult ka näiteks puhkama ja kohtuma.

Planeeringulahenduse kohaselt ei vähendata Majoraadi pargi mahtu,

vaid planeeringuga nähakse ette Majoraadi pargi edasiarendamist.

Parki luuakse täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks ning

puhkamiseks.

Lisaks, Tartu vald väidab, et keskuse alale planeeritakse

läbiv roheline vöönd, mis seob kokku Ermi välialad, Raadi

mõisapargi, Majoraadi pargi ning uue keskuseala. Mina

Mõisanurme põhijoonisel sellist läbivat rohelist vööndit

küll ei näe.

Selgitame, et planeeringu põhijoonisel on kajastatud eelkõige

planeeringualale kavandatud lahendust. Planeeringu põhijoonise

kohaselt on Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksuste arvelt kavandatud

ka Majoraadi pargi laiendus, mis ulatub kuni uue keskusalani.

Selleks, et see tuleks paremini välja täiendatakse planeeringu joonist

nr 2 „Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed

seosed“

Viimase asjana soovin välja tuua selle, et enamik kortereid

uues planeeringualas on kahetoalised (eelnevalt avaldatud

võidutöö kavandi järgi). Kuigi see ei riiva otseselt minu

huve, siis toon välja, et Tartu vallas ei saa korterite suuruse

planeerimisel võtta aluseks eesti keskmist leibkonna

suurust, kuna see piirkond tõmbab (või on seni tõmmanud)

just suuremaid peresid. Minu arvates on ebaotstarbekas

kavandada uutesse majadesse nii palju pisikesi kortereid ja

suuremaid peaaegu üldse mitte.

Selgitame, et detailplaneeringuga määratakse planeeringualale

kavandatud kruntidele maksimaalne ehitusõigus. See kui suuri

kortereid või mitmetoalisi kortereid Arendaja soovib tulevikus

ehitada sõltub eelkõige Arendajast ning ka turuolukorrast. Kohalik

omavalitsus ei saa vastavalt kehtivatele õigusaktidele öelda ette

ehitatavate korterite suurust või taolisust. Kohalik omavalitsus saab

määrata üldised maksimaalsed ehitusõigused.