Vabariigi Valitsuse korralduse „2026/2027. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas. 2025/2026. õppeaastaks oli nimetatud maksimaalmääraks kehtestatud 6000 eurot.
Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku jätta 2026/2027. õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 6000 euro peale ühe laenutaotleja kohta.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ näeb ette, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, tehakse muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Antud korralduse eelnõuga ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormus ei kasva, kuna eelnõuga määratakse vaid õppelaenu maksimaalmäära summa õppeaastas.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistanud kõrghariduse osakonna peaekspert Jass Juuremaa (
[email protected]; 735 3015), strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert Tiina Kõllamaa (
[email protected]; tel 735 0163) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (
[email protected]; tel 735 0297).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (
[email protected]; tel 735 0297).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Õppelaen on riiklikult garanteeritud laen, mille puhul tagab riik pankadele laenusaaja õppelaenu maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on alates 1.09.2026 jõustuva seadusemuudatuse järel krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 6 kuu euribor pluss 1,5 protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui 5 protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse 5 protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe. ÕÕS § 15 lõike 1 alusel saavad õppelaenu võtta isikud, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Eesti Panga andmetele tuginedes on kõige aktiivsem õppelaenude võtmise periood õppeaasta alguses, septembris-oktoobris.
Viimaste õppeaastate võrdluses selgub, et õppelaenude käive kõige aktiivsemal laenuvõtmise perioodil (september-oktoober) on järgnev:
2022. aastal 2,8 miljonit eurot;
2023. aastal 3,5 miljonit eurot;
2024. aastal 3,8 miljonit eurot;
2025. aastal 8,8 miljonit eurot.
2025. aasta järsk laenukäibe tõus on seotud sama aasta Vabariigi Valitsuse otsusega tõsta senist õppelaenu maksimaalmäära 3000 eurolt 6000 eurole.
2025/2026. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsumma 6000 eurot aastas. Õppelaenu väljastasid 2025/2026. õppeaastal Swedbank (intressiga 1,99% + 6 kuu euribor) ja LHV (intressiga 1,95% + 6 kuu euribor), kes andsid õppelaenu oma krediidiressursi arvelt. Varasemale statistikale tuginedes on kõikidest õppelaenu võtjatest 42% võtnud õppelaenu ühe korra oma õpingute jooksul, 28% kaks korda ja 21% kolm korda. Erandlikult on üksikud inimesed võtnud õppelaenu aastate jooksul kuni kümme korda. Aastatel 2006-2008 võttis õppelaenu ligi 20 000 üliõpilast (30% kõigist tudengitest) ja 2000 kutsehariduse õpilast (8%). Sellest alates on õppelaenu võtnute arv ja osakaal aasta-aastalt vähenenud ning jäänud viimastel aastatel 1900 laenuvõtja juurde (tabel 1, tabel 2). Peamiseks õppelaenu võtnute arvu vähenemise põhjuseks on tasuta kõrgharidusele üleminek ning õppelaenu kustutamisest loobumine seoses avalikus teenistuses tööle asumisega. Viimastel aastatel on sagenenud viited õppelaenu ebaatraktiivsusele üliõpilaste seas, mis on tingitud kõrgest intressimäärast ning madalast laenusummast, mis ei võimalda õpingutega seotud kulusid täies ulatuses katta. Kui õppelaenusüsteemi luues Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii.
2021. aastal langes esmakordselt õppelaenu võtnute koguarv kutse- ja kõrghariduses alla 1000 õpilase (tabel 1). 2022. aastal, pärast käendajate arvu vähendamist kahelt käendajalt üheni, intressiarvestuse põhimõtete ülevaatamist ja õppelaenu maksimummäära tõstmist 3000 euroni, on õppelaenu võtnute osakaal tänaseks ligi kahekordistunud.
Tabel 1. Õppelaenu võtnute osakaal eri haridustasemete lõikes 2021 - 2024 (HTM).
Osakaal kõigist laenu võtnutest
Aasta
1. aste
2. aste
3. aste
Laenu võtnute arv kõrghariduses kokku
Kutseharidus
Laenu võtnute arv kutsehariduses kokku
2021
66,8 %
22,3 %
0,9 %
871
10 %
96
2022
66 %
21,6 %
1,2 %
1619
10,6 %
191
2023
65%
23,5 %
1 %
1712
10,5 %
201
2024
65,7%
23,1%
0,8%
1781
10,4%
208
Riigikogus on vastu võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga koostöös koostatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille rakendamine on kavandatud kahes etapis: 1. septembril 2026 ja 1. septembril 2027. Eelnõu kohaselt kehtestatakse edaspidi õppelaenu maksimaalne suurus mitte Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, vaid riigieelarve seaduse kaudu. Selline muudatus vähendab valitsuse ja riigiasutuste halduskoormust ning muudab õppelaenu riigieelarve planeerimise lahutamatuks osaks, arvestades, et tegemist on riigi poolt tagatud laenuga. Eelnõu vastuvõtmist Riigikogus prognoositakse 2026. aasta kevadistungjärgul, mille tulemusel on alates 2027. aasta sügisest võimalik määrata õppelaenu maksimaalne suurus riigieelarve seaduse alusel. Kuna õppelaenu maksimaalmäär kehtestatakse õppeaasta kohta, siis 2027. aasta esimesel poolel tuleb õppelaenu maksimaalmäär veel määrata senise korra alusel, kuid alates 2027. aasta sügisest oleks eelnõu kohaselt õppelaenu maksimaalmäär juba riigieelarve seaduses.
2012/13
2013/14
2014/15
2015/16
2016/17
2017/18
2018/19
2019/20
2020/21
2021/22
2022/23
2023/24
2024/25
õppurite arv Eesti kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides, ülikoolides seisuga 10. november
90 978
85 697
80 451
75 999
72 864
70 297
69 202
69 195
70 807
70 473
69 600
70 939
73 054
õppelaenuõiguslike arv
55 568
51 805
46 915
55 740
51 696
52 506
47 915
44 528
45 416
44 500
43 090
45 410
46 647
õppelaenuõiguslike osakaal kogu õppurite hulgast
61%
60%
58%
73%
71%
75%
69%
64%
64%
63%
62%
64%
64%
õppelaenu saanute arv
7 484
5 270
4 061
3 574
3 059
2 545
1 938
1 742
1 288
967
1 810
1 913
1 989
õppelaenu saanute arvu osakaal õppelaenuõiguslike hulgast
13%
10%
9%
6%
6%
5%
4%
4%
3%
2%
4%
4%
4%
õppeaastal võetud uued laenud (mln)
14,1
10,1
8,1
7,2
6,6
5,4
4,8
4,5
3,4
2,9
6,5
7,1
7,7
Tabel 2. Õppelaenu võtjate statistika 2012/2013-2024/2025 (HTM)
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole.
4. Korralduse mõjud
Korraldusega jäetakse õppelaenu maksimaalmäär endiselt 6000 eurole, kuna riigi hinnangul on see summa hetkel piisav üliõpilaste vajaduste katmiseks ning selle suurendamist praegu ei kavandata. Õppelaenu ülempiiri hoidmine praegusel tasemel aitab säilitada stabiilsust ning võimaldab üliõpilastel jätkuvalt katta oma õpingutega seotud kulusid, mis omakorda toetab kõrghariduse omandamist ja võib parandada noorte tööalast konkurentsivõimet. Selline otsus võib soodustada keskendumist õppetööle, vähendades vajadust tööle asumiseks õpingute ajal ning parandades seeläbi õpingute lõpetamise määra.
Samas on mõistetav, et laenu piirmäära tõstmata jätmine võib teatud õppevaldkondades, kus kulud on suuremad, piirata noorte võimalusi ning mõjutada nende valikuid, mis võib avaldada mõju tööjõu või ettevõtluse mitmekesisusele.
Laiemalt vaadates toetab õppelaenu maksimaalmäära säilitamine hariduse kättesaadavust, kuid tuleb arvestada, et inflatsiooni ja elukalliduse kasvades võib antud summa tulevikus katta väiksema osa vajalikest kuludest. Siiski ei pea riik praegu vajalikuks laenu ülemmäära muutmist.
5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud
2025/2026. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsummana kehtestatud 6000 eurot aastas. Kui õpingute kestus õppekava järgi on alla 9 kuu, saab õppelaenu võtta poole maksimummäära ulatuses, milleks oli kuni 3000 eurot. Käesoleva eelnõu ettepanek on jätta 2026/2027. õa õppelaenu maksimumsumma samale tasemele hetkel kehtivaga ehk 6000 eurot õppeaastas. Rahandusministeeriumi 2026. a eelarves on planeeritud riigitagatiseks 200 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi eelarves on käesolevaks aastaks planeeritud 79 000 eurot, mis on ette nähtud laenude kustutamisega seotud kulude katmiseks puuduva töövõime ja sügava puudega lapse hooldamise korral. Viimastel aastatel on riigitagatiste erijuhtudena tasutud kulud võrreldes 2022. aastaga olnud langevas trendis (tabel 3). Riigitagatise hulka arvestatakse laenuvõlgnevustega seotud kulud, õppelaenu kustutamisega seotud kulud laenuvõtja surma või töövõime kaotuse korral, õppelaenu kustutamisega seotud kulud puudega laste vanematel ning intresside katmisega seotud kulud ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ning arst-residendil residentuuri lõpetamiseni.
2022. aastal rakendus riigitagatis õppelaenudega seotud kulude katteks 234 838 euro väärtuses, 2023. aastal 324 661 eurot, 2024. aastal 528 048 eurot ning 2025. aastal maksti riigitagatisena välja õppelaenuga seotult 229 491 eurot.
Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ei saa järgmisel eelarveaastal (2027) VV korralduse rakendamisega seotud kulud riigieelarves kasvada, arvestades sh ka 6 kuu euribori prognoosi ja laenuvõtja maksimaalse intressimäära langetamist kuni 1,5%ni + 6 kuu euribor.
Tabel 3. Riigi kohustused eelnevatel aastatel (HTM)
2021
2022
2023
2024
2025
Intresside tasumisega seotud kulu kokku
243 798
184 525
306 799
489 167
185 312
Erijuhud kokku, sealhulgas:
243 798
184 525
139 316
140 677
135 017
ajateenijate nn maksepuhkusega seoses tasutud
7 603
5 712
4 042
2 342
1 888
kuni 3-aastast last kasvatavate vanemate nn maksepuhkusega seoses tasutud
116 017
86 220
65 924
49 074
45 441
arst-residentide nn maksepuhkusega seoses tasutud
6 695
5 596
6 069
8 443
7 978
laenusaaja töövõime kaotusega seoses tasutud summa
55 596
36 735
25 456
36 431
32 819
laenusaaja surmaga seoses tasutud summa
6 022
9 364
24 652
21 263
23 738
puudega laste vanematele õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud
51 865
40 898
13 173
23 124
23 153
Töövõime kaotanud laenu võtnud isikute arv
22
12
10
11
8
Surnud isikute arv
3
4
8
9
6
Puudega laste vanemate arv, kelle eest on õppelaen hüvitatud
22
15
9
8
8
Intressivahe katmine pankadele
167 483
348 490
50 295
Laenuvõlgnevuse tõttu rakendunud riigitagatise summa
63 705
50 313
17 862
38 881
44 179
Laenuvõlglaste arv, kelle suhtes riigitagatis rakendus
21
19
8
13
19
KOKKU RIIGITAGATIS
307 503
234 838
324 661
528 048
229 491
Õppelaenuvõlgnikelt riigile laekunud
247 259
148 504
74 688
93 008
76 896
6. Korralduse kehtivus
Korraldus jõustub üldises korras. Õppelaenu maksimaalmäär 6000 eurot kehtib ühe õppeaasta ehk september 2026 - juuni 2027.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Pangaliidule ning laene väljastavatele pankadele Swedbank ja LHV Pank.
Kristina Kallas
minister