Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 26.05.2026 nr 8-1/4192-1  Meie: 19.06.2026 nr 7-2/26-01117-2

      Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

  Justiits-  ja  Digiministeerium  saatis  28.05.2026  kooskõlastamiseks  korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.   Riigikantselei kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral.   Riigikogu  võttis  17.06.2026  vastu  kaks  seadust,  mille  eelnõude  ettevalmistamisel  osalesid  vahetult ka Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikud: 1) Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (898 SE), mille koostas Kaitseministeerium; 2) korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) (902 SE), mille koostas Riigikantselei.   Samuti võttis Riigikogu 02.06.2026 vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, mis jõustub  01.10.2026.   Kõnesolev  eelnõu  reguleerib  valdkondi  ja  teemasid, mis  seonduvad  vahetult  ülalnimetatud  seadustega,  mistõttu  tuleb  eelnõu  tervikuna  uuesti  läbi  töötada  ning  selle  õiguslikud  lahendused  ja  terminoloogia  nendega  kooskõlla  viia,  välja  arvatud  juhul,  kui  erinevus  on  põhjendatud.  Sellega  on  võimalik  vältida  tarbetut  variatiivsust  ning  tagada  eri  seadustes  samasisuliste normide trafaretsus. Järgnevalt toome esile suurimad vastuolud.   1. Terminid. Kehalähedane salvestusseade (vormikaamera). Eelnõukohase  korrakaitseseaduse  (KorS)  muudatusega  antakse  korrakaitseorganile  õigus  kasutada  pilti ja heli edastavat või salvestavat kehalähedast jälgimisseadmestikku (lühiväljend vormikaamera). Seejärel on sätestatud mitmes lõikes vormikaamera kasutamise  tingimused:  selle  kasutamise kohustuslikkus;  sellest  teavitamise kohustuslikkus;  kasutamise  eesmärgiga  mitteseonduva  teabe  ja  eraelulise  teabe  salvestamise  keeld;  samuti  salvestise  säilitamise tähtaeg (30 kalendripäeva).   Riigikogus vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) muudatusega (898 SE) antakse  Kaitseväele õigus kasutada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses ning laeva ohutusalas (st  avalikus ruumis) pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat.  Selles  sättes  on  koondatud  nii 

kohtkindel,  liikuv kui ka vormikaamera ning nendega seotud  tingimused on kõigil  juhtudel 

.

2 (5)

kohtkindel,  liikuv kui ka vormikaamera ning nendega seotud  tingimused on kõigil  juhtudel  samad. Muu  hulgas  ei  kasutata  siin  terminit  kehalähedane salvestusseade,  kuigi  silmas  on  peetud  täpselt  sama  seadmestikku kui KorS-i muudatuses. Eelnevalt  nimetatud  põhiõiguste  riivet  tasakaalustavad  lisatingimused  selles  sättes  valdavalt  puuduvad  ning  salvestise  säilitamise tähtaeg on pikem (90 kalendripäeva).   2. Terminid. Isikuandmete töötlemine mehitamata sõiduki kasutamisega vs. liikuv kaamera. Eelnõukohase KorS-i muudatusega antakse korrakaitseorganile õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat mehitamata sõidukit.   Eelnõust  ja  seletuskirjast  ei  selgu  ühemõtteliselt,  mis  on  sätte  eesmärk  –  kas  võimaldada  kasutada  pilti  edastavat  või  salvestavat  mehitamata  sõidukit  või  tekitada  juurde  veel  üks  võimalus, kuidas saab riiklikku järelevalvet teha – pilti edastada ja salvestada.    Üldjuhul ei ole sõiduk ise pilti edastav või salvestav seadmestik või selle osa, vaid platvorm,  mille külge või sisse salvestusseadmestik paigaldatakse. Seega sõiduk on siinjuures vahend –  näiteks statsionaarse valvekaamera asemel on see valvekaamera hoopis liikuv; metsa eksinud  inimese  helikopteriga  otsimise  asemel  tehakse  seda  drooniga  jne.  Näib,  et  sätte  peamine  eesmärk  võib  olla  reguleerida  eeskätt  selliseid  juhtumeid,  kus  salvestusseade  (kaamera)  on  paigaldatud muu  liikuva eseme külge nii,  et  see  liigub  salvestamiseks kohta, kuhu  inimene  koos seadmestikuga üldse või sama tõhusalt, kiirelt või ohutult liikuda ei saa. See tähendab, et  korrakaitseorgani  tegevus  jääb  samaks, muutub  vahend  ning  seetõttu  avardub  ka  toimingu  tegemise võimalus.   Riigikogus vastu võetud KKS-i muudatuse (898 SE) järgi võib Kaitsevägi kasutada liikuvat  kaamerat. Selle lisamist seadusesse selgitati järgmiselt: „Sättes kasutatav „jälgimisseadmestik“  hõlmab  ka mittestatsionaarseid  kaameraid  (näiteks  kaameraid, mis  ei  ole  hoonele  püsivalt  kinnitatud).  Jälgimisseadmestikku  võidakse  kasutada  KKS  §  36  kaitseväeluure  ülesannete  teostamisel ja vastava loa olemasolul ka näiteks liikuvast autost filmimiseks jne.“.    Teeme ettepaneku hinnata, kas kohe  jõustuvas  seaduses  (898 SE) on peetud  silmas  sarnast  isikuandmete  töötlemise  viisi,  ning  kajastada  seda  eelnõu  seletuskirjas.  Samuti  teeme  ettepaneku muuta sätte tegeliku mõtte paremaks edasiandmiseks eelnõus KorS-i § 341 lõiget 1  ning vajaduse korral  sama paragrahvi  teiste  sätete  sõnastust. Seejuures on mõistlik kaaluda  898 SE-ga KKS-i  lisatud  termini  „liikuv kaamera“ kasutusele võtmist ning vajaduse korral  defineerimist.   3. Terminid. Sõiduk, mehitamata sõiduk. Eelnõu koostajad on soovinud hõlmata terminiga „mehitamata sõiduk“ nii õhus, vees kui ka  maapinnal liikuvaid sõidukeid, kuid see ei nähtu eelnõust, ei arvesta kehtiva KorS-iga, 902 SE- ga  muudetavat  §-i  45,  902  SE-ga  KorS-i  lisatavat  §-i  451  ega  valdkondlike  eriseaduste  termineid.   Seletuskirja  järgi  peetakse  mehitamata  mobiilse  sõiduki  all  silmas  nii  õhus,  vees  kui  ka  maismaal liikuvaid sõidukeid, mida juhitakse eemalt (juht või operaator ei asu sõidukis) või  mis  liiguvad  iseseisvalt  (näiteks  tehisaru  abil).  Seletuskirja  on  lisatud,  et  sõidukina  tuleb  seejuures käsitada igasugust liikuvat vahendit, mis ei pruugi tavatähenduses sõiduk olla. Seega 

ei  ole  ka  eelnõu  ja  seletuskirja  terminikasutus  ühtne.  Samuti  peaks  seletuskirjas  märgitu 

3 (5)

ei  ole  ka  eelnõu  ja  seletuskirja  terminikasutus  ühtne.  Samuti  peaks  seletuskirjas  märgitu  nähtuma  ka  eelnõust,  et  rakendajale  oleks  arusaadav,  mida  sõiduki  all  silmas  peetakse  ja  milliseid erinevaid liikuvaid objekte see hõlmab.   Kehtiva  KorS-i  §  45  järgi  eristatakse  sõidukeid,  maastikusõidukeid  ning  veesõidukeid.  Õhusõidukeid või muid seadmeid kehtiv KorS ei käsitle. Riigikogus vastu võetud seadusega  (902  SE)  muudetakse  KorS-i  §  45  ning  täiendatakse  seda  §-ga  451.  Muudatustega  korrastatakse olulisel määral  liikuvaid vahendeid puudutavaid sõnastusi:  lühiväljend sõiduk  hõlmab kooskõlas  liiklusseadusega edaspidi sõidukit, maastikusõidukit  ja muud maapinnaga  kontaktis  liikuvat  sõidukit,  lisatakse  seade,  laiendatakse  termini  veesõiduk sisu,  samuti  lisatakse  kooskõlas  lennundusvaldkonna  õigusaktidega  mehitamata õhusõiduk.  Samuti  lisatakse selle seadusega KorS-i mehitamata sõiduki, seadme või veesõiduki käsitus: see on  osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav.   See tähendab, et eelnõuga lisatav § 341 on kitsam kui kehtiv KorS ja selles teise seadusega  (902  SE)  tehtavad muudatused  ning  hõlmab  ainult  sõidukit, mida mõistame  liiklusseaduse  tähenduses. See tähendab, et välja jäävad mehitamata õhusõidukid ja veesõidukid.    Juhul,  kui  eelnõus  soovitakse  liikuvate  vahendite  küsimust  ka  edaspidi  käsitleda,  teeme  ettepaneku  selle  terminikasutus KorS-i  teiste  normide  ja muude  seadustega  kooskõlla  viia,  näiteks  viidata KorS-i  §-s  341  §-dele  45  ja  451  järgmiselt:  „(…) kasutada (…) käesoleva seaduse §-des 45 ja 451 nimetatud sõidukit.“.   4. Mehitamata sõiduki tähistamine.  Eelnõu  järgi  tähistatakse mehitamata  sõiduk viisil, mis võimaldab  tuvastada  seda kasutavat  korrakaitseorganit.   Seletuskirja kohaselt võib tähistus vajalikuks osutuda nt siis, kui sõiduk leitakse ja leidja teab,  millisele korrakaitseorganile see kuulub, ja saab sõiduki leidmisest teada anda. Seletuskiri ei  ava, millistel juhtudel on veel vajalik, et sõiduk oleks tähistatud. Praeguse selgituse kohaselt  saab järeldada, et tegemist on hoopis korrakaitseorgani sisemise töökorralduse küsimusega ja  see  ei  pea  olema  seaduses  sätestatud.  Veelgi  enam  –  kui  korrakaitseorgan  ei  tähista  oma  sõidukit,  nt  seda  ei  ole  jõutud  teha,  siis  kas  see  tähendab,  et  seda  sõidukit  korrakaitses  kasutada ei saagi?   Eelnevast  tulenevalt  teeme  ettepaneku  tähistamise  nõuet  põhjalikumalt  selgitada  või  asjakohane säte eelnõust välja jätta.   5. Mehitamata sõiduki kasutamisest teavitamine.  Norm sätestab, et kui valdusesse sisenemise või valduse  läbivaatuse korral kasutatakse pilti  edastavat või salvestavat mehitamata sõidukit, teavitatakse sellest valdajat ja omanikku.    Palume  seletuskirjas  analüüsida,  kas  isikuandmete  kaitse  põhimõtetega  oleks  kooskõlas  ka  sellised juhtumid, kui kinnisasja omanikku teavitatakse mehitamata õhusõiduki kasutamisest  tema kinnisasja kohal nt süüteokahtluse korral, mis on seotud seda üürilepingu alusel valdava  üürnikuga.   6. Salvestis kui menetlustoimingu protokoll. 

Seletuskirjas märgitakse, et „Kui aga salvestist kasutatakse n-ö menetlustoimingu protokolli 

4 (5)

Seletuskirjas märgitakse, et „Kui aga salvestist kasutatakse n-ö menetlustoimingu protokolli  asendajana või selle osana, säilitatakse ka mehitamata sõiduki kasutamisel töödeldud andmete  salvestisi   vastavalt   menetlustoimingu  protokolli  säilitamise  tähtajale.“.  Haldusmenetluse  seaduse (HMS) § 18 sätestab alused, millal menetlustoiming protokollitakse. Üheks aluseks on  see,  et  protokollimise  kohustus  tuleneb  seadusest  või  määrusest.  HMS  §  18  lõikes  2  loetletakse,  mida  protokoll  peab  sisaldama.  On  igati  mõistetav,  et  tehnoloogia  areng  toob  kaasa uusi võimalusi ning selgelt on kaamera kasutamisel see eelis, et ei teki olukorra kirjaliku  vormistamisega kaasneda võivaid eksimusi ega arusaamatusi, kuid on vaja ka näidata alus, mis  expressis verbis sätestab, et 1) protokoll ei pea olema kirjalik ja 2) kas selline protokoll peab  sisaldama kõiki HMS § 18 lõikes 2 loetletud elemente või on salvestise protokolli asendajana  kasutamisel erisusi või teatud nõudeid ei kohaldata (mis oleks ehk mõistlik sätestada).    Näiteks on eelnõuga lisatava § 342 selgitus selles osas põhjalikum. Palume ka lisatava § 341  lõike  4  juures  anda  põhjalik  selgitus,  millal  üldse  saab  salvestist  kasutada  protokolli  asendajana, mis  alusel  jne. Näiteks  on  §  342  selgituste  juures  toodud  esile,  et  tegemist  on  ametniku  jaoks mugavuslahendusega  ja  tuleb  iga  kord  kaaluda,  ega  kaamera  kasutamisega  konkreetses olukorras ei  sekkuta ülemäära  isiku eraellu. Ka mehitamata õhusõidukiga  isiku  kodu  kohal  vaatluse  tegemine  võib  kaasa  tuua  tundliku  eraelulise  info  töötlemise. Kas  ka  sellisel  juhul  tuleks  kaamera  kasutamisest  loobuda?  Palume  seletuskirjas  ka  sellel  aspektil  peatuda ja seda selgitada.   7. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine.  Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse 01.10.2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega  KorS-i lisatavat § 821  lõiget 1. Muudetud normi järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata  riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal ohtu  tõrjuda  või  korrarikkumist  kõrvaldada  ning  korrakaitseorganil  puuduvad  muud  vahendid  ülesande täitmiseks.   Sellega  jäetakse  kaasamise  lubatavuse  sättest  välja  kolm  senist  osatingimust.  Senise  normi  järgi võib kaasata ka juhul, kui korrakaitseorgan ei saa: * soovitud tulemust saavutada peale iseenda ka vabatahtlikult kaasatud isiku abil; * ülesannet täita piisavalt tulemuslikult; * ohtu ennetada või välja selgitada.   Seletuskirja  järgi  peaks  kaasamine  tulema  kõne  alla  vaid  hädavajaduse  korral  ning  ohu  ennetamisel.  See  on  õige  sedastus,  kuid  sellest  põhimõttest  lähtub  ka  kehtiv  norm.  Väljajäetavad  tingimused  „vabatahtlikult  kaasatud  isiku  abil“  ning  „ei  saa  piisavalt  tulemuslikult“  on  olulised.  Esimene  neist  rõhutab  sõnaselgelt  korrakaitseorgani  kohustust  kasutada esmalt vabatahtlikke päästjaid, abipolitseinikke jt. Teine neist ei ole hõlmatud teiste  tingimustega „ei saa“ ega „ei saa õigel ajal“. Samad tingimused on täpsustatud kujul säilitatud  KorS-i § 16 lõike 1 punktis 3.   Seletuskirjas  on  selgitatud,  et  ohu  ennetamine  ning  ohukahtlus  ei  ole  sõjaväeliste  jõudude  korrakaitsesse  kaasamiseks  piisavad.  Tegemist  oleks  põhimõttelise  muudatusega  senises  praktikas. Seni on Kaitseväge  ja Kaitseliitu vahetu  sunni volitustega kaasatud üldjuhul  just  eelnõus sätestatule vastupidiselt ohuprognoosile tuginedes (abstraktse) ohu ennetamiseks ning  vähematel  juhtudel  ohukahtluse  korral  ohu  väljaselgitamiseks,  näiteks  kõrgetasemeliste 

visiitide  ajal. Kaitseväe  ja Kaitseliidu  kaasamisel  on  viimase  abinõuna  oluline  osa  avaliku 

5 (5)

visiitide  ajal. Kaitseväe  ja Kaitseliidu  kaasamisel  on  viimase  abinõuna  oluline  osa  avaliku  korra  tagamisel  ning  Riigikantselei  ei  toeta  sellekohaste  normide  niivõrd  põhimõttelist  kitsendamist.   Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku § 1 punkt 13 eelnõust välja jätta.   8. Kahju hüvitamine. Seletuskirjas  märgitakse,  et  „Eelnõu  §  1  punktiga  14  täiendatakse KorS §-i  83  täiendava  alusega,  mis  võimaldab  isikul,  kelle  suhtes  erimeedet  kohaldatakse  nõuda  avaliku  võimu  kandjalt  õiguspärase  meetmega  tekitatud  kahju  hüvitamist  õiglases  ulatuses.  Hüvitise  nõudmise  õigus  erineb  riigivastutuse  seaduses  sätestatud  õiguspärase  teoga  tekitatud  kahju  hüvitamise nõudest, sest vajalik ei ole õiguste erakordne piiravust (vt riigivastutuse seaduse §  16).“.   Seletuskirjas  puudub muudatuse  põhjendus  ja  ei  ole  selge,  miks  selline  erisus  on  vajalik.  Palume seletuskirja täiendada. Teeme ettepaneku ühtlasi selgitada seda, mida peetakse silmas  õiglase hüvitise all. Ilmselt arvestatakse siin riigivastutuse seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut, aga  see tuleb esile tuua ka seletuskirjas. Palume seletuskirja täiendada.   Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär