Eurojust aastaaruanne 2025

EUROJUST European Union Agency for Criminal Justice Cooperation P.O. Box 16183 – 2500 BD The Hague • The Netherlands

D260187

Phone: +31 70 412 5102 • E-mail: [email protected] Page 1 of 1

Mr Lauri Hussar President of the Riigikogu Estonia Via e-mail only

The Hague, 19 June 2026

Eurojust Annual Report 2025

Dear Mr Hussar,

On behalf of the College of Eurojust and in accordance with the Eurojust Regulation, I am pleased to present to you the Eurojust Annual Report 2025. This report highlights Eurojust’s key operational and strategic contributions to cross-border criminal investigations and prosecutions in the Member States over the past year.

Last year alone, Eurojust supported no less than 13 946 (+7,5% YoY) ongoing investigations of which 5582 (+4,1% YoY) were newly registered cases. We held 656 coordination meetings and provided support to 412 Joint Investigation Teams (+14% YoY). Among many other operational results, our work has led to €31.4billion worth of drugs being seized and we are intent on supporting prosecutors and judges in Member States and partner countries ever more. The report is available in all official EU languages here: https://www.eurojust.europa.eu/about-us/planning-and-reporting/annual-report, and we remain available for any further information you may require.

In conclusion, I would like to express my most sincere appreciation for your support to our work in strengthening justice and enhancing security across the European Union.

Yours sincerely,

Michael Schmid President of Eurojust

AASTAARUANNE 2025

Eurojust, Johan de Wittlaan 9, 2517 JR, Haag, Madalmaad Tel: +31 70 412 5000 – veebisait: www.eurojust.europa.eu

PDF: Katalooginumber: QP-01-26-003-ET-N • ISBN: 978-92-9404-540-9 • ISSN: 2443-6496 • DOI: 10.2812/9074354

4. Õigusalane koostöö ja Eurojusti operatiivtöö  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

4.1 Eurojusti vahendid ja õigusalase koostöö vahendite tugi . . . . . . . . . . . . . . 36 4.2 Koordineerimiskoosolekud ja -keskused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 4.3Ühised uurimisrühmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 4.4 Euroopa uurimismäärus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 4.5 Euroopa vahistamismäärus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 4.6 Kriminaaltulu jälitamine, arestimine ja konfiskeerimine . . . . . . . . . . . . . . 44 4.7 Kohtualluvuskonfliktide lahendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 4.8 Eurojusti omaalgatuslikud juhtumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 4.9 Elektroonilised tõendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48

5. Koostöö partneritega  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50

5.1 Eurojust: ülemaailmse õigusemõistmise keskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 5.2 Koostöö ELi partneritega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55

6. Ohvrite õiguste tagamine  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57

Lühendite loetelu  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59

Sisukord

Aruandes sisalduv Eurojusti juhtumite statistika on koostatud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemist saadud andmete põhjal. Arvandmed võeti süsteemist jaanuaris 2026 ja kajastavad siis kättesaadavaid andmeid. Juhtumite jätkumise tõttu võib esineda võimalikke lahknevusi varem esitatud arvudest ja statistikat võidakse hiljem ajakohastada.

Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2

2025 . aasta tähtsündmused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

1. 2025. aasta arvudes  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

1.1 Tegevustulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.2 Juhtumitest tulenev töökoormus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7 1.3 Ülevaade 2025. aasta juhtumitest, milles osalesid liikmesriikide

riiklikud bürood . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7

2. 2025. aastal fookuses  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

2.1 2020–2025: muutuv amet – kasv koos väljakutsetega . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 2.2 Oluline ELi lisaväärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 2.3 Arenguruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.4 Vaadates tulevikku. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

3 . Peamised kuritegevuse valdkonnad Eurojusti operatiivtöös  . . . . . . . . 14

3.1 Juhtumite ülevaade kuriteoliikide järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 3.2 Majanduskuriteod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 3.3 Ebaseaduslik uimastikaubandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Organiseeritud kuritegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 3.5 Küberkuritegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 3.6 Rändajate smugeldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3.7 Inimkaubandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 3.8 Terrorism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 3.9 Rasked rahvusvahelised kuriteod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 3.10 Keskkonnakuriteod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 3.11 Intellektuaalomandikuriteod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

2

Eurojusti tööd juhib põhimõte „Õigusemõistmine on meie missioon, koostöö on meie tugevus“ – see on meie 2025. aastal vastu võetud moto. See kajastab meie igapäevatööd, mis väljendub meie tegevuse kasvus, meie asjatundlikkuses õigusalase koostöö valdkonnas ning partnersuhete laienemises. Riiklike ametiasutuste piiriülese ühendamise kaudu täidab Eurojust olulist rolli ELi kriminaalõiguse ahelas ning aitab koostöös ELi-väliste partneritega tagada Euroopa kodanike turvalisuse ja õigusemõistmise.

Ainuüksi 2025. aastal toetas Eurojust 13 946 piiriülest kriminaaluurimist, sh 5582 uut juhtumit. Lisaks toetasime 412 ühist uurimisrühma (rekordarv), millest pea pooled said Eurojustilt ka rahalist toetust.

Et kuritegelikud võrgustikud tegutsevad üha enam väljaspool Euroopa piire, on Eurojusti ülemaailmne võrgustik meie töös väga oluline. Meie ülemaailmne haare laieneb jätkuvalt ning 2025. aastal sõlmis Eurojust töökokkulepped Egiptuse, Dominikaani Vabariigi, Paraguay, Lõuna-Korea ja Uruguayga ning tervitas ELi ja Liibanoni vahelise rahvusvahelise töökokkuleppe allkirjastamist Eurojustiga. Umbes 10% juhtumitest, mida igal aastal menetleme, on seotud ELi-väliste riikidega: see rõhutab Eurojusti tegevuse ulatuse ja rahvusvahelise koostöö tähtsust.

Eelmisel aastal toimus ka Eurojusti määruse esmakordne hindamine. Aruandes tuuakse esile ameti saavutused, tulemused ja lisaväärtus, samuti valdkonnad, kus tõhusust saaks parandada. See annab meile hea võimaluse veelgi suurendada Eurojusti tegevuse tõhusust ja väärtust liikmesriikide, meie ELi partnerite ja kodanike jaoks, keda teenime. Jääme ootama edasisi arenguid uue Eurojusti määruse suunas ja suurepärast 2026. aastat!

Michael Schmid Eurojusti president

Eessõna

Eurojust on Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet. Oleme

erikeskus, mis pakub kohandatud tuge prokuröridele ja kohtunikele kogu EList ja mujalt.

Piiriülese kuritegevuse tõhusaks tõkestamiseks korraldame eksperdivõrgustikke ja projekte, mis toetavad õigusasutuste tööd.

Lisaks koostööle riiklike ametiasutustega kogu ELis on meil kontaktpunktid

enam kui 80 riigis üle maailma, samuti on meie juurde lähetatud kolmandate riikide sideprokurörid. See ülemaailmne võrgustik teeb koostööd ELi liikmesriikidega, et toetada piiriüleseid uurimisi.

Meil on ka tugevad partnerlussuhted teiste ELi justiits- ja siseküsimuste asutuste ning rahvusvaheliste partneritega.

Igal aastal osaleb Eurojust tuhandete kahtlusaluste vahistamises või

üleandmises ning miljardite eurode väärtuses kriminaaltulu konfiskeerimises või arestimises.

Lisaks võimaldame õigusemõistmise tuhandetele ohvritele, tagades nende tuvastamise, päästmise ja kaitse.

Pakume oma teenuseid kriminaalõigusahela kõigis etappides alates hetkest, mil liikmesriik juhtumi algatab, kuni

õigusemõistmiseni kohtus:

y Koordineerimiskoosolekutel toome kokku prokurörid kogu Euroopast töötama piiriüleste kuriteojuhtumitega.

y Toetame ühiseid uurimisrühmi logistiliselt, rahaliselt ja eriteadmistega.

y Meie koordineerimiskeskus- test juhitakse reaalajas kuritegelike võrgustike vastu suunatud ühistegevuse päevi, mil vahistamised ja läbiotsimised toimuvad korraga mitmes riigis.

Töötamine 27 kohtusüsteemiga on keeruline. Tänu meie ainulaadsele

oskusteabele ei ole riigipiirid takistuseks kurjategijate vastutusele võtmisel ja õigusemõistmisel. Lisaks õigusalastele eriteadmistele pakume turvalisi koosolekuruume, kus on tipptasemel IT-süsteemid ja suulise tõlke võimalused, ning ööpäevaringset valveteenust.

Mis on Eurojust? Kellega teeme koostööd? Mis on meie mõju? Kuidas me töötame?

Miks Eurojust?

ELi liikmesriigid

Sideprokurörid Eurojusti juures

Rahvusvahelised õigusalased kontaktpunktid

Strateegilised töökokkulepped

Majanduskuriteod

Uimastikaubandus

Organiseeritud kuritegevus

Küberkuritegevus

Rändajate smugeldamine

Muu

60%

6%3% 6%

8%

17%

5 peamist kuriteoliiki, mida Eurojust uuris 2025. aastal

Eurojusti põhiteave

2025 Olulisemad teemad

2025. aasta tähtsündmused

2025 . aasta tähtsündmuste fotod (vasakult paremale, ülalt alla)

1: ELi liikmesriikide peaprokuröride nõuandefoorum arutab organiseeritud kuritegevust ja õigusalast tööd seoses sõjaga Ukrainas, 3. oktoober 2025 2: Eurojust allkirjastab töökokkuleppe Egiptuse Araabia Vabariigi peaprokuratuuriga, keda esindab peaprokurör Mohamed Shawky, 10. aprill 2025 3: Eurojust sõlmib töökokkuleppe Korea Vabariigi justiitsministeeriumiga, keda esindab justiitsminister Park Sung-jae, 4. aprill 2025 4: Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik Magnus Brunner külastab Eurojusti, 18. märts 2025 5: Eurojust toob organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks kokku 50 jurisdiktsiooni prokurörid; amet allkirjastab töökokkuleppe Dominikaani Vabariigi, Paraguay ja

Uruguay peaprokuratuuridega, 3. detsember 2025 6: Euroopa Komisjoni demokraatia, õigusküsimuste, õigusriigi ja tarbijakaitse volinik Michael McGrath algatab koostöö Eurojustiga, 16. jaanuar 2025

(esimene foto: haldusdirektor Vincent Jamin, asepresident Jose de la Mata, president Michael Schmid, asepresident Margarita Šniutytė-Daugėlienė ja Iirimaa riiklik liige Tricia Harkin ettekandeid tegemas; teine foto: volinik Michael McGrath ja president Michael Schmid )

7: Eurojust tutvustab prokuröri rolli piiriülestes uurimistes järgmisele põlvkonnale Euroopa Noorteparlamendis Haagis, 9. aprill 2025 (2 fotot) 8: Eurojusti president Michael Schmid tutvustab Eurojusti tegevust Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, 23. juuni 2025

Fotod 1–7 © Eurojust, 8 © Euroopa Parlament

6

1. 2025. aasta arvudes

1.1 Tegevustulemused

Eurojust täitis 2025. aastal edukalt oma täielikke volitusi võidelda kõigi raskete piiriüleste kuritegude vastu,

menetledes ligi 14 000 juhtumit.

Amet aitas kaasa üle 4443 kahtlusaluse vahistamisele või üleandmisele ning üle 1,2 miljardi euro väärtuses kriminaaltulu konfiskeerimisele ja/või arestimisele. Eurojust aitas kaasa ka ligi 31,4 miljardi euro väärtuses uimastite konfiskeerimisele.

Eurojusti 2025. aasta kriminaaluurimised hõlmasid üle kahe korra rohkem ohvreid kui eelmisel aastal, mis kajastab ameti töökoormuse kasvu.

Need muljetavaldavad tegevustulemused1 tulenevad õigusasutuste piiriülesest koostööst, mida toetab Eurojust tihedas koostöös kõigi kriminaalõigusahela osalistega.

1 NB! Mõni tulemustest saavutati enne 2025. aastat algatatud juhtumites ja olid Eurojusti 2024. aasta aruande tegevustulemuste arvestuses. Nende juhtumite tulemused on lisatud ka 2025. aasta aruandesse, sest juhtumid jätkuvad.

#JusticeDone – Tegevustulemused* 2025. aastal

ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ VAHENDITE TULEMUSLIK

KASUTAMINE

VÄLJAKUTSE ULATUS

Prokurörid kogu EList pöördusid Eurojusti poole abi saamiseks piiriülestes kriminaaluurimistes, mis hõlmasid:

PRAKTILINE TUGI

412 ühist uurimisrühma

4146 vastastikuse õigusabi juhtumit

13 946 juhtumit

2702 kuritegelike ühendustega juhtumit

1833 kiirreageerimist õigusalase koostöö taotlustele

6325 tunnistajat 367 tunnistajaütlust videokonverentsi kaudu

1609 kokkulepet, kus esitada kahtlusalusele süüdistus

4443 kahtlusalust vahistati ja/või andis end üles

1,2 miljardit eurot konfiskeeritud/külmutatud kuritegelikku vara

32,2 miljardit eurot kahju

31,4 miljardi euro väärtuses arestitud uimasteid

6712 Euroopa uurimismäärusega juhtumit

1038 Euroopa vahistamismäärusega juhtumit

353 111 kg kokaiini Sünteetilisi uimasteid: - 167 208 kg - 3 064 642 tabletti

4385 kg heroiini

163 730 kg kanepit

84 647 kahtlusalust

3,1 miljonit kuriteoohvrit

656 juhtumipõhist koordineerimisnõupidamist

7

1.2 Juhtumitest tulenev töökoormus

Alates 2020. aastast on Eurojusti juhtumite arv kasvanud peaaegu 60%: 2020. aastal menetles amet 8799 juhtumit, 2025. aastal aga ligikaudu

14 000 juhtumit.

2025. aastal avati üle 5600 uue juhtumi ning üle 8300 eelmistest aastatest jätkunud juhtumit said ametilt jätkuvalt õigus-, analüütika-, logistika- ja finantstuge.

Jätkuvate juhtumite suur arv kajastab püsivat tuge, mida Eurojust on üha keerulisemaks muutuvates uurimistes aastate jooksul pakkunud.

1.3 Ülevaade 2025. aasta juhtumitest, milles osalesid liikmesriikide riiklikud bürood

Uued juhtumid KasvJätkuvad eelmistest aastatest

5363

7609

2021 2022 2023

+8%

+15% +14%

+14% -1%

2025

5582

8364

4200

4599

4808

5297

5227

6317

5710

7454

20242020

Eurojusti juhtumitest tulenev töökoormus 2020–2025

LIIKMESRIIK Riiklik büroo

Riikliku büroo algatatud juhtumid Osalemine muude büroode algatatud juhtumites

Osalemine ühistegevustes/koosolekutel

Uued juhtumid 2025

Kaasatud riikide arv Jätkuvad eelmis- test aastatest

Uued juhtumid 2025

Jätkuvad eelmis- test aastatest

Koordineeri- miskoosole-

kud

Ühised uuri- misrühmad

Ühistegevuse päevad2 Vähemalt 3

Belgia 116 93 23 299 316 757 98 46 5

Bulgaaria 288 281 7 196 188 359 21 8 3

Tšehhi Vabariik 142 127 15 244 140 271 45 45 2

Saksamaa 517 427 90 863 822 1459 180 75 11

Eesti 48 34 14 45 73 159 30 22 0

Iirimaa 34 32 2 130 86 244 9 7 0

Kreeka 434 433 1 456 138 274 16 5 2

Hispaania 338 285 53 424 615 1197 91 15 8

Prantsusmaa 266 130 136 701 693 1406 201 86 5

8

* Neid veergusid ei saa summeerida, sest ühe juhtumi lahendamisel võidakse paluda osaleda rohkem kui ühel riiklikul bürool ning koordineerimiskoosolekuid ja ühiseid uurimisrühmi korraldatakse sageli ühiselt.

LIIKMESRIIK Riiklik büroo

Riikliku büroo algatatud juhtumid Osalemine muude büroode algatatud juhtumites

Osalemine ühistegevustes/koosolekutel

Uued juhtumid 2025

Kaasatud riikide arv Jätkuvad eelmis- test aastatest

Uued juhtumid 2025

Jätkuvad eelmistest aastatest

Koordineeri- miskoosole-

kud

Ühised uuri- misrühmad

Ühistegevuse päevad2 Vähemalt 3

Horvaatia 54 51 3 30 113 198 6 1 0

Itaalia 668 559 109 1018 486 789 105 67 7

Küpros 146 140 6 292 92 172 15 1 3

Läti 42 33 9 118 85 198 56 38 0

Leedu 140 120 20 219 347 589 61 30 1

Luksemburg 28 21 7 46 104 233 8 1 2

Ungari 280 256 24 335 169 328 26 13 1

Malta 30 26 4 62 102 206 13 1 0

Madalmaad 92 85 7 190 434 944 104 15 4

Austria 245 222 23 249 231 370 34 14 2

Poola 270 250 20 393 357 673 113 59 0

Portugal 139 131 8 135 228 334 22 12 1

Rumeenia 217 177 40 255 276 371 130 76 1

Sloveenia 224 199 25 206 72 133 14 3 0

Slovakkia 103 95 8 129 123 224 28 16 3

Soome 125 114 11 143 61 114 36 27 1

Rootsi 184 146 38 291 106 230 60 35 1

Taani 31 30 1 76 55 149 23 15 0

Kokku 5201 4497 704 7545 * * * * *

9

2. 2025. aastal fookuses – Eurojusti määruse hindamine: „Ameti operatiivtöö tähtsus kasvab pidevalt“2

Euroopa Komisjon avaldas juulis 2025 Eurojusti määruse esimese hindamisaruande3, mis käsitles määruse rakendamist 2019. aasta lõpust

kuni 2024. aastani4. Seeläbi hindab Euroopa Komisjon, kui hästi seadus praktikas toimib – kas määruse eesmärgid saavutati ja kui tõhus see on olnud.

2.1 2020–2025: muutuv amet – kasv koos väljakutsetega

Sel ajavahemikul toimis Eurojust Euroopa kriminaalõigusarhitektuuri nurgakivina. Periood tõi kaasa olulisi muudatusi Eurojusti ja laiemalt õiguskogukonna töös.

Arvud räägivad enda eest: aastatel 2020–2025 kasvas toetatud juhtumite arv ligi 60%, toetatud ühiste uurimisrühmade arv enam kui kahekordistus, samuti Euroopa uurimismäärusega seotud juhtumite arv. Ka väljakutse ulatus suurenes: 2025 aastal algatatud juhtumites tekitasid kurjategijad võrreldes 2020. aastal algatatud juhtumitega 122% rohkem kahju ja kannatada sai koguni 3175% rohkem ohvreid. Võrreldes neid kahte algatatud juhtumite kogumit, aitas Eurojust 2025. aastal kaasa 946% suurema arvu uimastite konfiskeerimisele, vahistamiste või üleandmiste arv enam kui kahekordistus ja sõlmiti 77% rohkem kokkuleppeid, kus esitada kuriteo eest süüdistus.

2 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti hindamine, SWD(2025)183 final (hindamisaruanne), lk 44. 3 Komisjoni hindamisaruanne tugineb 2024. aasta uuringule, mille koostamisel kasutati 117 Eurojusti sidusrühmade esindajaga tehtud intervjuusid, veebiküsitlusi, millele laekus üle 400 vastuse Eurojusti prokuröridelt ja

riikide tasandi töötajatelt, dokumendianalüüsi, otseseid vaatlusi ning fookusgruppe, milles osalesid 10 riigi esindajad. 4 Täpne periood kestis 12. detsembrist 2019 kuni 1. maini 2024.

Lisaks kvantitatiivsetele muutustele paranes ka Eurojusti töö kvaliteet, kohanedes muutuva õigusliku ja poliitilise keskkonnaga ning õigustöötajate nõudmistega. Allpoolne graafik ei pruugi olla ammendav, kuid annab ülevaate Eurojusti olulisematest arengutest:

ÕIGUSALASE

KOOSTÖÖ

TÕHUSTAMISE

PROJEKTID

TUGEVDATUD

OPERATIIVTÖÖ

• Eurojusti määruse muudatus (CICED)

• Europoli määruse muudatus, et tugevdada ameti koostööd eraõiguslike isikutega või kriminaaluurimistes antavat tuge

• Eurojusti määruse muudatus (terrorismivastase võitluse register)

• Digitaalse kriminaalõiguse programmi ametlik algatamine

• Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi määrus

• Elektrooniliste tõendite pakett

• Õigusalase koostöö digitaliseerimise määrus

• Eurojusti määruse muudatus (uus kohtuasjade haldamise süsteemi tähtaeg)

• Suhete loomine AMLAga

• Europoli määruse muudatus (Eurojusti kohustus lähetada esindaja rändajate smugeldamise vastasesse Euroopa keskusesse)

Menetluste üleandmise määrus

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, Ukraina ühise uurimisrühma ja CICEDi loomine

Komisjoni pettustevastase võitluse struktuuri töörühm

• Ühiste uurimisrühmade kiireloomulise rahastamise algatus

• Kohtulik tugi COVID-19 ajal • Brexit

• Rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise õigusküsimuste teemarühm

• Elektroonilisi tõendeid käsitlev kohtumine õigustöötajatele

Rändajate smugeldamise vastane prokuröride teemarühm

Inimkaubanduse vastane prokuröride teemarühm Ohvrite õiguste teemaline sümpoosion

Suurem roll EMPACTi käivitamisel

SIRIUSe 3. etapp

STRATEEGILINE TUGI

ÕIGUSTÖÖTAJATE

VÕRGUSTIKELE

ÜLEILMSETE

PARTNERLUSTE

LAIENDAMINE

MUUTUV

ÕIGUSRAAMISTIK,

LISAKOHUSTUSED

• Gruusia sideprokurör

• Serbia sideprokurör • Albaania sideprokurör

• Ühendkuningriigi sideprokurör

• Töökokkulepe AIAMPiga

• Moldova kontaktprokurör

• Töökokkulepe Nigeeriaga

• Islandi sideprokurör

• Töökokkulepped Boliivia, Tšiili, Costa Rica, Ecuadori, Panama ja Peruuga

Töökokkulepped Egiptuse, Korea, Dominikaani Vabariigi, Paraguay ja Uruguayga

2020–2025: MUUTUV AMET

8799 juhtumit 204 ühist uurimisrühma 3159 juhtumit, mis hõlmasid Euroopa uurimismäärust

Väljakutse ulatus: 12 722 kahtlusalust 1534 kuritegelike ühendustega seotud juhtumit 14,5 miljardit eurot kahju 94 651 kuriteoohvrit

2020. aastal jätkuvate juhtumite tulemused

3 miljardi euro väärtuses arestitud uimasteid 2209 kahtlusalust vahistati ja/või anti üle 905 kokkulepet kohtu alla andmise koha kohta

EJN, ühised uurimisrühmad, GPN, EJCN

6 Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröri Kontaktpunktid 52 riigis 12 töökokkulepet

13 946 juhtumit 412 ühist uurimisrühma 6712 juhtumit, mis hõlmasid Euroopa uurimismäärust

Väljakutse ulatus: 84 647 kahtlusalust 2702 kuritegelike ühendustega seotud juhtumit 32,2 miljardit eurot kahju 3,1 miljonit kuriteoohvrit

2025. aastal jätkuvate juhtumite tulemused

31,4 miljardi euro väärtuses arestitud uimasteid 4443 kahtlusalust vahistati ja/või anti üle 1609 kokkulepet, kus esitada kahtlusalusele süüdistus

Eurojusti juurde lähetatud 12 sideprokuröri Kontaktpunktid 82 riigis 13 töökokkulepet 3 allkirjastatud rahvusvahelist lepingut

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2025. aastal 2020. aastal

ÕIGUSALASE

KOOSTÖÖ

TÕHUSTAMISE

PROJEKTID

TUGEVDATUD

OPERATIIVTÖÖ

• Eurojusti määruse muudatus (CICED)

• Europoli määruse muudatus, et tugevdada ameti koostööd eraõiguslike isikutega või kriminaaluurimistes antavat tuge

• Eurojusti määruse muudatus (terrorismivastase võitluse register)

• Digitaalse kriminaalõiguse programmi ametlik algatamine

• Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi määrus

• Elektrooniliste tõendite pakett

• Õigusalase koostöö digitaliseerimise määrus

• Eurojusti määruse muudatus (uus kohtuasjade haldamise süsteemi tähtaeg)

• Suhete loomine AMLAga

• Europoli määruse muudatus (Eurojusti kohustus lähetada esindaja rändajate smugeldamise vastasesse Euroopa keskusesse)

Menetluste üleandmise määrus

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, Ukraina ühise uurimisrühma ja CICEDi loomine

Komisjoni pettustevastase võitluse struktuuri töörühm

• Ühiste uurimisrühmade kiireloomulise rahastamise algatus

• Kohtulik tugi COVID-19 ajal • Brexit

• Rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise õigusküsimuste teemarühm

• Elektroonilisi tõendeid käsitlev kohtumine õigustöötajatele

Rändajate smugeldamise vastane prokuröride teemarühm

Inimkaubanduse vastane prokuröride teemarühm Ohvrite õiguste teemaline sümpoosion

Suurem roll EMPACTi käivitamisel

SIRIUSe 3. etapp

STRATEEGILINE TUGI

ÕIGUSTÖÖTAJATE

VÕRGUSTIKELE

ÜLEILMSETE

PARTNERLUSTE

LAIENDAMINE

MUUTUV

ÕIGUSRAAMISTIK,

LISAKOHUSTUSED

• Gruusia sideprokurör

• Serbia sideprokurör • Albaania sideprokurör

• Ühendkuningriigi sideprokurör

• Töökokkulepe AIAMPiga

• Moldova kontaktprokurör

• Töökokkulepe Nigeeriaga

• Islandi sideprokurör

• Töökokkulepped Boliivia, Tšiili, Costa Rica, Ecuadori, Panama ja Peruuga

Töökokkulepped Egiptuse, Korea, Dominikaani Vabariigi, Paraguay ja Uruguayga

2020–2025: MUUTUV AMET

8799 juhtumit 204 ühist uurimisrühma 3159 juhtumit, mis hõlmasid Euroopa uurimismäärust

Väljakutse ulatus: 12 722 kahtlusalust 1534 kuritegelike ühendustega seotud juhtumit 14,5 miljardit eurot kahju 94 651 kuriteoohvrit

2020. aastal jätkuvate juhtumite tulemused

3 miljardi euro väärtuses arestitud uimasteid 2209 kahtlusalust vahistati ja/või anti üle 905 kokkulepet kohtu alla andmise koha kohta

EJN, ühised uurimisrühmad, GPN, EJCN

6 Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröri Kontaktpunktid 52 riigis 12 töökokkulepet

13 946 juhtumit 412 ühist uurimisrühma 6712 juhtumit, mis hõlmasid Euroopa uurimismäärust

Väljakutse ulatus: 84 647 kahtlusalust 2702 kuritegelike ühendustega seotud juhtumit 32,2 miljardit eurot kahju 3,1 miljonit kuriteoohvrit

2025. aastal jätkuvate juhtumite tulemused

31,4 miljardi euro väärtuses arestitud uimasteid 4443 kahtlusalust vahistati ja/või anti üle 1609 kokkulepet, kus esitada kahtlusalusele süüdistus

Eurojusti juurde lähetatud 12 sideprokuröri Kontaktpunktid 82 riigis 13 töökokkulepet 3 allkirjastatud rahvusvahelist lepingut

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2025. aastal 2020. aastal

12

2.2 Oluline ELi lisaväärtus5: mida õigustöötajad arvavad Eurojusti kohta

Kuna kuritegevus muutub üha globaalsemaks ja kuritegelikud ühendused tegutsevad enam kui kunagi varem rahvusvaheliste korporatsioonidena, ei saa prokuröride töö piirduda ühe riigi piiridega. Eurojust toimib piiriülese organiseeritud kuritegevuse eest tõhusa süüdistuste esitamise ühtse kontaktpunktina. Õigusala töötajad kinnitavad: „Prokurörid nõuavad tulemusi ja Eurojusti töö on tulemuslik“6.

Hinnangus tunnistatakse Eurojusti õigusalase koostöö väärtusliku osalisena raskete piiriüleste kuritegude vastu võitlemisel. Aruandes järeldatakse, et Eurojust on „väga tõhus uurimise ja süüdistuste esitamise eest vastutavate riiklike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö toetamisel ja tugevdamisel“7 ning et amet annab selget lisaväärtust lisaks sellele, mida liikmesriigid suudaksid üksi saavutada8.

Olukorras, kus poolte kohtusüsteemi töötajate vajadused on Eurojusti määruse kohaldamisest alates „oluliselt“ muutunud9, on Eurojust kursis kuritegevuse arengutega ja saab hõlbustada koostööd keerulistes uurimistes. See on eriti väärtuslik, kui liikmesriikidel ei pruugi olla suutlikkust või eriteadmisi konkreetset liiki kuritegude kohtu alla andmiseks10.

Eurojusti tööd hinnatakse eriti kõrgelt keerulistes kahepoolsetes juhtumites, uurimistes, milles osaleb rohkem kui kaks liikmesriiki, ning keeruliste kuriteoliikidega seotud juhtumites, sest amet pakub järgmist:

` struktureeritud keskkond, kus mitme riigi prokurörid saavad koostööd teha;

` koordineerimisfunktsioon: ühiste uurimisrühmade, koordineerimiskoosolekute ja ühistegevuse päevade toetamine;

` analüüs ja eriteadmised kolmanda osapoolena „õigusteenuste osutaja“ rollis, aidates riiklikel asutustel mõista üksteise õigussüsteeme ja lahendada õiguslikke konflikte ning pakkudes vahendeid ühisuurimiste läbiviimiseks;

` võimalus juhtumit menetlevatel prokuröridel ja kohtunikel rääkida koordineerimiskoosolekutel oma emakeeles ja eelarvetoetus koostööks, nt reisikulude või suulise tõlke kulude näol11;

` kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustikega tehtava koostöö vormid.

5 Hindamisaruanne, lk 49 6 Toetav uuring 14. novembri 2018 määruse (EL) 2018/1727 (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta) rakendamise ja mõju hindamiseks ning Eurojusti ja selle töötavade tulemuslikkuse

ja tõhususe hindamiseks (toetav uuring), lk 94 7 Hindamisaruanne, lk 25 8 Toetav uuring, lk 17 9 Toetav uuring, lk 168 10 Toetav uuring, lk 175 11 Toetav uuring, lk 159

13

12 Hindamisaruanne, lk 50

2.3 Arenguruum

Viimase viie aasta jooksul on institutsiooniline ja tegevuskeskkond oluliselt muutunud. Seetõttu peab arenema ka Eurojust. Nagu võis oodata, toodi hindamisaruandes välja parandamist vajavad valdkonnad: eelkõige tõhususe ja tulemuslikkusega seotud probleemid ameti juhtimises, sisetöökorralduses ja otsustusprotsessides.

Uuring näitas ka, et osaliselt riiklikust õigusest ja osaliselt tavadest sõltuvalt suunatakse lihtsamad kahepoolsed juhtumid vahel Eurojustile, kuigi ka Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (EJN) oleks pädev ja suuteline abi osutama.

Aruandes märgitakse, et ehkki rahvusvahelised kokkulepped on amet jaoks kõige edukamad ELi-väliste riikidega tehtava koostöö vormid12 (need pakuvad õiguslikku alust operatiivandmete vahetamiseks ja sideprokuröri lähetamiseks), saaks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö volituste tugevdamise kaudu saavutada palju enam.

Eurojusti kolleegium võttis kohe meetmeid hindamises tuvastatud kriitiliste punktide lahendamiseks, sest see oli võimalik ilma Eurojusti määrust muutmata. Vastu võeti sisetegevuskava, mis hõlmas meetmeid otsustusprotsessi tõhustamiseks ja selliste näitajate kindlaksmääramiseks, mille alusel saab määratleda Eurojusti abi vajavaid keerukaid juhtumeid.

2.4 Vaadates tulevikku

Hindamistulemuste põhjal koostab Euroopa Komisjon mõjuhinnangu, et uurida, kuidas tugevdada Eurojusti volitusi, võimaldades ametil tõhusamalt reageerida organiseeritud kuritegevuse ja hübriidohtude arenevale rahvusvahelisele mõõtmele asutamismääruse muutmise kaudu.

Eurojust koostab ka visiooni Eurojustist aastaks 2035. Nõuandefoorum arutas dokumenti märtsis 2026; lõplik vastuvõtmine toimub mais 2026.

Peamine allikas

Eurojusti hindamine – Euroopa Komisjon

14

3. Peamised kuritegevuse valdkonnad Eurojusti operatiivtöös

3.1 Juhtumite ülevaade kuriteoliikide järgi

Eurojust menetles 2025. aastal peaaegu 14 000 juhtumit enam kui 12 raske piiriülese kuritegevuse kategoorias, alates uimastikaubandusest ja rahapesust

kuni rändajate smugeldamise ja intellektuaalomandikuritegudeni.

Kolm peamist kuriteoliiki, mida amet uuris 2025. aastal, olid kelmus ja pettus, uimastikaubandus ja rahapesu. Kaks kolmandikku kõigist juhtumitest, mida Eurojust 2025. aastal menetles, olid seotud ühega neist kuriteoliikidest.

Uued juhtumid Jätkuvad eelmistest aastatest

Üks uurimine võib kuuluda mitmesse kuriteokategooriasse

24 / 44

19 / 48

Terrorism

Rasked rahvusvahelised kuriteod

Keskkonnakuriteod

Intellektuaalomandikuriteod

19 / 19Euro võltsimine

Kelmus ja pettus

Uimastikaubandus

Rahapesu

Küberkuritegevus

Rändajate smugeldamine

Korruptsioon

Inimkaubandus

ELi finantshuvide vastased kuriteod

Liikuvad kuritegelikud ühendused

26 / 50

69 / 144

114 / 180

82 / 222

120 / 229

147 / 239

280 481

1 894

808

766

514 614

1 434

1 587

2 909

Sellega jätkus selge suundumus, mis on olnud Eurojusti juhtumites pidevalt jälgitav alates 2020. aastast (ja ka varem): valdav enamik juhtumitest on seotud just nende kuriteoliikidega, sageli koos teiste kuritegudega. Selle rühma järel on märkimisväärselt esindatud organiseeritud kuritegevus (sel perioodil keskmiselt 7,8% aasta jooksul algatatud juhtumitest), küberkuritegevus (4,4%), inimkaubandus (3%) ja rändajate smugeldamine (2,9%). Ainuüksi statistika ei määra siiski teatud kuriteoliikidega võitlemise tähtsust – terrorism, rasked rahvusvahelised kuriteod või keskkonnakuriteod, kuigi neid on graafikul vähe, mõjutavad oluliselt eurooplaste julgeolekut ning on seetõttu uurimise seisukohast sama olulised.

2025. aasta juhtumid kuriteoliikide järgi – uued ja jätkuvad juhtumid

15

INTELLEKTUAALOMANDIKURITEOD

KESKKONNAKURITEOD

RASKED RAHVUSVAHELISED KURITEOD

TERRORISM

ELI FINANTSHUVIDE VASTASED KURITEOD

KORRUPTSIOON

INIMKAUBANDUS

RÄNDAJATE SMUGELDAMINE

KÜBERKURITEGEVUS

LIIKUVAD KURITEGELIKUD ÜHENDUSED

UIMASTIKAUBANDUS

RAHAPESU

KELMUS JA PETTUS

EUROJUSTI JUHTUMID

KURITEOLIIKIDE JÄRGI,

2020–2025

26 54 31

36 36 89 41

93 43 44

48 03

14 73

16 73

18 88

22 27

22 22

23 95

11 69

16 02

21 16 24

64

22 63

22 00

72 3

80 0

86 2

10 01

10 17

11 28

33 4

39 9

44 4

53 8

68 1

76 1

22 6

31 0

34 0

43 6

37 4

38 6

38 8

33 5

32 6

31 9

32 6

34 9

28 7

32 7

31 1

35 4

31 5

30 4

21 7

22 0

20 2

20 5

19 1

21 3

21 7

25 0

26 1

29 0

27 8

29 4

27 57

12

31 70 16

39 67

35

53 69

45

61 58

61

67 68

76

2021

2025 2024

2023 2022

2020

16

Kolmandatest riikidest algatas Eurojustis enim selliseid juhtumeid Šveits ja seejärel Norra. Kõige sagedamini paluti abi Ühendkuningriigilt, kellele järgnes Šveits.

Euroopa tasandil on investeerimispettused levinumaid veebipettuste vorme13, mis põhjustavad ohvritele igal aastal miljardite eurode suurust kahju. Veebipettused arenevad pidevalt ning kuritegelikud ühendused kasutavad ohvrite leidmiseks ja ärakasutamiseks üha enam automatiseerimist, tehisintellekti ja deepfake-tehnoloogiaid.

Selliste kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel on endiselt palju probleeme, sh:

` juhtumitest teatamata jätmine ohvrite poolt

` raskused kurjategijate ja kuritegelike võrgustike, nt kõnekeskuste tuvastamisel

` piiratud koostöö teatud kolmandate riikidega

` eriteadmiste puudus – eriti krüptovaluuta analüüsi valdkonnas – ning vara jälitamise, külmutamise ja ohvrite hüvitamisega seotud takistused, mis tulenevad vara kiirest liikumisest ja piiratud tagasisaamisvõimalustest

Need probleemid rõhutavad vajadust tõhusa piiriülese koostöö järele, mida Eurojust saab toetada, pakkudes õigussuuniseid, lahendades selliseid õiguslikke küsimusi nagu kohtualluvuskonfliktid ja toetades ohvritele hüvitise maksmist.

Kelmus ja pettus

2025. aastal olid Eurojusti toetatud levinuimad kuriteoliigid endiselt kelmus ja pettus (üle 4800 juhtumi). Võrreldes eelmise aastaga menetles amet 10% rohkem pettusjuhtumeid ja toetas 11% rohkem ühiseid uurimisrühmi.

ELi riikidest algatas 2025. aastal ametis kõige rohkem kelmus- ja pettusjuhtumeid Itaalia, järgmine oli Kreeka. Kõige sagedamini paluti piiriülestes kelmus- ja pettusjuhtumites abi Saksamaalt, teisena Hispaanialt.

3.2 Majanduskuriteod

Majanduskuriteod hõlmavad laia valikut õigusrikkumisi, sh pettust ja kelmust, korruptsiooni, intellektuaalomandirikkumisi, sanktsioonide rikkumisi ja võltsimist, ning nendega kaasnevad keerukad finantsuurimised ja kriminaaltulu jälitamine. Kriminaaluurimised, mis keskenduvad peamiselt muudele kuriteoliikidele, näiteks uimastikaubandusele, terrorismile või inimkaubandusele, hõlmavad tavaliselt ka majanduskuritegusid, näiteks rahapesu.

Majanduskuriteod moodustasid Eurojusti toetatud juhtumitest suurima osa, 2025. aastal menetleti ligi 6500 juhtumit. See on ligikaudu 9% rohkem kui eelmisel aastal, ent võrreldes 2020. aastaga on juhtumite arv viie aasta jooksul kasvanud ligikaudu 70%.

13 Europol (2025), „European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment – The changing DNA of serious and organised crime“ (Euroopa Liidu hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele – raske ja organiseeritud kuritegevuse muutuv DNA).

KELMUSE JA PETTUSE JUHTUMID 2025

4 803 JUHTUMIT (1894 uut juhtumit,

2909 jätkub eelmistest aastatest)

107 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(27 uut rühma, 80 jätkab)

134 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

3 KOORDINEERITUD TEGEVUSE

PÄEVA

17

Rahapesu

Rahapesu näol on tegemist ebaseaduslikult saadud vara suunamisega seaduslikku finants- ja majandustsüklisse. Rahapesu on 2025. aastal Eurojusti käsitletud kuritegude seas teisel kohal. Aruandlusperioodil menetleti ligi 2400 rahapesujuhtumit, sh 808 uut juhtumit. Koordineerimiskoosolekute arv kasvas 2025. aastal selles valdkonnas eelmise aastaga võrreldes 12%.

ELi riikidest algatasid 2025. aastal ametis kõige rohkem rahapesujuhtumeid Itaalia ja seejärel Prantsusmaa. Kõige sagedamini paluti abi Saksamaalt ja Hispaanialt.

Kolmandatest riikidest algatas Eurojustis kõige rohkem rahapesujuhtumeid Albaania,

järgmine oli Gruusia. Kõige sagedamini paluti abi Ühendkuningriigilt, kellele järgnes Šveits.

Rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise õigusküsimuste teemarühm jätkas tööd, toetades rahapesu uurimise ja kohtusse andmise ning kriminaaltulu jälitamisega tegelevaid riiklikke prokuröre ja kohtunikke. 2024. aasta lõpus loodud teemarühm alustas täiemahulist tegevust 2025. aastal, korraldades oma esimese aastakoosoleku ja andes õigusasutustele suuniseid süüdimõistva kohtuotsuse järgsete finantsuurimiste, arestimis- ja konfiskeerimisotsuste täitmisega seotud erakorraliste kulude ning ohvritele vara tagastamise või hüvitise maksmise kohta. Üks koosoleku põhiteemasid oli Eurojusti juhtumiaruanne määruse (EL) 2018/1805 kohta, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

2 395 JUHTUMIT (808 uut juhtumit,

1587 jätkub eelmistest aastatest)

94 ÜHIST UURIMISRÜHMA (28 uut rühma, 66 jätkab)

160 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

5 KOORDINEERIMISKESKUST

RAHAPESU JUHTUMID 2025

Oluline juhtum

KURITEGU: Ukraina ettevõtja ja tema poeg pesevad väidetavalt ebaseaduslikku tulu, mis saadi enamusosaluse ebaseaduslikust müügist välisriigi esindajatele. Tulu pestakse Prantsusmaal ja Monacos kinnisvara ostmise teel.

TEGEVUS: Varsti pärast uurimise algatamist külmutasid Prantsuse ametivõimud 57 miljoni euro väärtuses vara, et tagastada see Ukrainale.

TULEMUS: Konfiskeeritakse mitu uurimise seisukohast olulist dokumenti. Ettevõtja on Ukrainas juba kohtu all riiklikku julgeolekut ohustavate kuritegude eest ning teda kahtlustatakse nüüd ka rahapesus.

EUROJUSTI ROLL: Eurojust loob ühise uurimisrühma, et hõlbustada kolme riigi vahelist õigusalast koostööd. Ametiasutused teevad koostööd Eurojustiga, et luua kohtustrateegia ja vahetada teavet.

Paljastatakse sadade miljonite eurode suurune rahapesuskeem

18

Korruptsioon

Korruptsioonil on palju vorme ning see hõlmab kohustuste mittetäitmist, usaldatud volituste kuritarvitamist või muud ebaseaduslikku tegevust, mille paneb toime võimupositsioonil olev isik või organisatsioon. Korruptsioon õõnestab avalike asutuste toimimist kõigil tasanditel ning see on üks peamine organiseeritud kuritegevust soodustav tegur.

Eurojusti toetatavate korruptsioonijuhtumite arv on endiselt suur: amet toetab üle 300 juhtumi, millest kolmandik suunati talle 2025. aasta jooksul. Korruptsiooniteemaliste ühiste uurimisrühmade ja koordineerimiskoosolekute arv suurenes 2025. aastal veidi võrreldes 2024. aastaga, mis näitab korruptsioonijuhtumite kasvavat

keerukust ja vajadust struktureeritud piiriülese koostöö järele. Mis puudutab tuge, siis on väga oluline kohtusüsteemi varajane kaasamine ning finants- ja pangandusandmete õigeaegne vahetamine. Samuti näitavad suundumused, et selle kuriteoliigi tõhusaks tõkestamiseks tuleb tugevdada keerukate finantsjuhtumite uurimise asjatundlikkust.

Prantsusmaa ja Rumeenia algatasid ELi liikmesriikidest 2025. aastal Eurojustis enim korruptsioonijuhtumeid ning Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa olid ELi liikmesriigid, kellelt kõige sagedamini abi paluti. Kolmandatest riikidest algatas ametis kõige rohkem selliseid juhtumeid Albaania, kellele järgnes Ukraina, ning kõige sagedamini paluti abi Šveitsilt.

Eurojust jätkas aasta jooksul osalemist Euroopa Komisjoni ELi korruptsioonivastases võrgustikus, et tagada ennetus ning koostada parimad tavad ja suunised tõhusaks korruptsioonivastaseks võitluseks. Eurojust liitus vaatlejana ka järgmiste korruptsioonivastase võitluse võrgustikega: Euroopa partnerid korruptsioonivastases võitluses (EPAC), Euroopa korruptsioonivastane kontaktpunktide võrgustik (EACN) ning korruptsioonivastaste õiguskaitseasutuste ülemaailmne operatiivvõrgustik (GlobE võrgustik).

ELi finantshuvide vastased kuriteod

Euroopa Liidu finantshuvide vastased (finantshuvide kaitsega seotud) kuriteod hõlmavad ELi eelarvega seotud pettusi, kahte või enamat liikmesriiki mõjutavaid ulatuslikke käibemaksupettusi, korruptsiooni, riigiametnike toimepandud vara omastamist ja rahapesu sellistest kuritegudest tuleneva varaga.

Eurojust toetas 2025. aastal ligi 300 finantshuvide kaitsega seotud juhtumit, veidi rohkem kui eelmisel aastal. Neist üle 100 juhtumi algatati 2025. aastal.

Saksamaa ja seejärel Bulgaaria on ELi liikmesriigid, kes algatasid ametis 2025. aastal enim finantshuvide kaitsega seotud juhtumeid. Eurojustile usaldatud piiriülestes rahapesujuhtumites paluti 2025. aastal kõige sagedamini abi Saksamaalt, seejärel Prantsusmaalt, Itaalialt ja Belgialt.

Ühendkuningriik ja USA olid kolmandad riigid, kes osalesid 2025. aastal kõige sagedamini finantshuvide kaitsega seotud juhtumites.

Seda liiki kuritegude uurimiseks on Eurojust loonud tihedad suhted Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga.

304 JUHTUMIT (82 uut juhtumit,

222 jätkub eelmistest aastatest)

17 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(5 uut rühma, 12 jätkab)

27 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

1 KOORDINEERITUD

TEGEVUSE PÄEV

KORRUPTSIOONIJUHTUMID 2025

294 JUHTUMIT (114 uut juhtumit,

180 jätkub eelmistest aastatest)

5 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(1 uut rühma, 4 jätkab)

14 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

FINANTSHUVIDE KAITSEGA SEOTUD JUHTUMID 2025

19

ELi finantshuvide vastaseid Eurojusti juhtumeid mõjutavad strateegilised arengud

2025. aastal osales Eurojust ELi pettusevastase struktuuri läbivaatamises – selle Euroopa Komisjoni algatuse eesmärk on kaasajastada ELi eelarvet kaitsvaid poliitikaid ja institutsioone, arvestades pettuste kasvavat keerukust. Eurojust on võtnud kohustuse tugevdada koordineeritud pettustevastase võitluse raamistikus koordineerimist ELi pettustevastase võitluse osaliste vahel, nagu OLAF, EPPO, Europol ja uus Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet. Kuigi läbivaatamine on veel pooleli, on Eurojust valmis tugevdama oma rolli keerukate piiriüleste pettusjuhtumite õigusalase koostöö keskse koordinaatorina. Peamiste partneritega koostööd tõhustades aitab Eurojust tagada sujuva ülemineku kuritegude avastamise, uurimise ja kohtuliku menetlemise vahel nii ELi liikmesriikides kui ka väljaspool ELi.

Eurojusti kohtumisel arutatakse rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise valdkonna uusi suundumusi

EPACi/EACNi 24. aastakonverents ja üldkogu

Rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise õigusküsimuste teemarühm

Oluline väljaanne

Olulised üritused

Eurojusti aruanne määruse 2018/1805 kohta, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist

Oluline võrgustik

Eurojusti operatiivtugi ebaseadusliku uimastikaubanduse juhtumites

2025. aastal menetles amet 2200 juhtumit, sh üle 750 uue uurimise. Uimastikaubandusvõrgustike likvideerimiseks ja kriminaalmenetluste toetamiseks korraldati üle 100 koordineerimiskoosoleku ja ühise uurimisrühma.

Uimastikaubandus on endiselt üks organiseeritud kuritegevuse peamisi sissetulekuallikaid, kusjuures turg laieneb koos ebaseaduslike uimastite kättesaadavuse suurenemisega – eriti Lõuna-Ameerikast pärit kokaiini osas. Seetõttu on koostöö kolmandate riikidega üha olulisem. Seda ohtu iseloomustab ka vägivalla suurenemine, alaealiste ärakasutamine, krüptitud

sidevahendite lai kasutamine ning sünteetiliste uimastite juhtumite arvu kasv.

2025. aastal algatasid Eurojustis suurima arvu piiriüleseid ebaseadusliku uimastikaubanduse juhtumeid Itaalia ja järgmisena Saksamaa. Kõige sagedamini paluti abi Hispaanialt, kes edestas Prantsusmaad ja Madalmaid. Kasvas ka kolmandate riikidega tehtava koostöö taotluste arv. Kolmandatest riikidest algatas kõige rohkem juhtumeid Albaania, kõige sagedamini taotleti juhtumitega seoses abi Ühendkuningriigilt, seejärel Serbialt.

3.3 Ebaseaduslik uimastikaubandus

Uimastikaubandus on endiselt üks kõige kiiremini kasvavaid julgeolekuohte Euroopas ning ka eelmisel aastal oli see Eurojustis teine kõige sagedamini menetletud kuriteoliik. Oluline juhtum

KURITEGU: Organiseeritud kuritegelik rühmitus levitab Euroopa Liidus ebaseaduslikke uimasteid vähemalt 175 miljoni euro väärtuses. Ebaseaduslikku tegevust varjatakse, asutades seaduslikke ettevõtteid, mis tegelevad seaduslike kaupade müügi ja veoga.

TEGEVUS: Ungaris, Slovakkias, Saksamaal ja Hispaanias toimuvates koordineeritud operatsioonides osaleb ligi 580 õiguskaitseametnikku. Läbiotsimiste käigus leiavad ametivõimud mitte ainult erinevaid transpordivalmis uimasteid, vaid ka ebaseadusliku sigaretitootmisliini.

TULEMUS: Ametivõimud vahistavad 22 kahtlusalust, sh kuritegeliku rühmituse väidetava juhi. Konfiskeeritakse üle 370 000 euro sularaha, mitmesuguseid uimasteid, dokumente, telefone ja muid sidevahendeid.

EUROJUSTI ROLL: Eurojust toetab Slovakkia ja Ungari ühist uurimisrühma ning abistab Euroopa vahistamismääruste ja Euroopa uurimismääruste täitmisel. Et tagada tegevuspäeval kõigi meetmete rakendamine, luuakse ametis koordineerimiskeskus.

Lõuna-Ameerikaga seotud suure uimastikaubandusvõrgustiku likvideerimine

` Suur osa juhtumitest algatati endiselt andmete põhjal, mis saadi kuritegevuse ühenduste kasutatavatelt krüptitud suhtlusplatvormidelt, nt EncroChat, ja Sky ECC, mis tekitasid suuri tehnilisi, õiguslikke ja ressursiprobleeme, eriti seoses andmete säilitamise ja analüüsiga.

2 200 JUHTUMIT (766 uut juhtumit, 1434 jätkub

eelmistest aastatest)

103 ÜHIST UURIMISRÜHMA (33 uut rühma, 70 jätkab)

119 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

3 KOORDINEERITUD TEGEVUSE

PÄEVA

EBASEADUSLIKU UIMASTIKAUBANDUSE

JUHTUMID 2025

21

Ühisüritusega EJOCN-EL PACCTO 2.0 toetatakse Euroopa ja Ladina-Ameerika prokuröre koostöö tugevdamisel, et tõkestada sadamate kaudu kulgevad uimastikaubandusteed

Oluline juhtum

KURITEGU: Viis kahtlusalust korraldavad pikaajalise suurekoguselise uimastiveo Rootsi, Soome, Taani ja Norrasse. Uimasteid veatakse salakaubaveokites Prantsusmaa ja Saksamaa kaudu. Seejärel müüvad ja levitavad uimasteid kohalikud kuritegelikud rühmitused.

TEGEVUS: Pärast võrgustiku kaheksa liikme vahistamist teevad ametivõimud koostööd, et katkestada veotee ja vahistada veel viis kuritegeliku rühmituse liiget.

TULEMUS: Serbias läbiviidud operatsiooni tulemusel vahistatakse viis kahtlusalust ning konfiskeeritakse mitu krüptitud mobiiltelefoni, dokumente, tulirelv ja laskemoona.

EUROJUSTI ROLL: Veovõrgustikuga seotud uurimiste koordineerimiseks luuakse Eurojustis ühine uurimisrühm. Amet pakub ühisele uurimisrühmale logistilist, korralduslikku ja finantstuge.

Vahistatakse Põhjamaadesse suunatud uimastiveo põhikorraldajad EJOCN

Oluline üritus

Oluline võrgustik

Eurojusti uimastikaubanduse vastast tegevust mõjutavad strateegilised arengud

Detsembris 2025 esitas Euroopa Komisjon ELi uimastistrateegia ja -tegevuskava koos uimastite lähteainete kontrolli muudetud eeskirjadega. Eurojust etendab selle strateegia rakendamisel keskset rolli kriminaalmenetluste toetamise ja õigusalase koostöö tugevdamise kaudu, sealhulgas tiheda koostöö kaudu ELi partnerite ning Ladina-Ameerika ja Vahemere piirkonna riikidega.

22

Eurojusti operatiivtugi organiseeritud kuritegevuse juhtumites

2025. aastal menetles Eurojust üle 1100 organiseeritud kuritegevuse juhtumi, sh üle 500 uue algatatud juhtumi. Ameti korraldatud ühiste uurimisrühmade ja koordineerimiskoosolekute arv jäi eelmise aruandeaastaga võrreldes samaks.

Kuritegelikud ühendused kasutavad oma tegevuses üha sagedamini nn teenustkuritegevust. Samal ajal on juurdepääs andmetele, sh nende säilitamine ja analüüs, endiselt põhiprobleem Eurojusti organiseeritud kuritegevuse juhtumites, millest paljud tuginevad tõenditele, mis on saadud krüptitud platvormidelt ja rakendustest, nt SkyECC ja EncroChat. Selles kontekstis on

salajased uurimismeetmed, sealhulgas varjatud operatsioonid ja varjatud agentide kasutamine kuritegelike ühenduste likvideerimisel jätkuvalt olulised vahendid.

3.4 Organiseeritud kuritegevus

Organiseeritud kuritegevuse ulatus, keerukus ja vägivaldsed tagajärjed on muutunud suureks ohuks ELi julgeolekule. Kuritegelikud ühendused ohustavad jätkuvalt meie ühiskonna väärtusi ja toimimist, meie kodanike turvalisust, heaolu ja põhiõigusi ning meie majanduse ja õigusriigi põhimõtete säilimist.

1 128 JUHTUMIT (514 uut juhtumit,

614 jätkub eelmistest aastatest)

20 ÜHIST UURIMISRÜHMA (10 uut rühma, 10 jätkab)

47 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

1 KOORDINEERITUD TEGEVUSE

PÄEV

LIIKUVATE KURITEGELIKE ORGANISATSIOONIDEGA SEOTUD JUHTUMID 2025

Oluline juhtum

KURITEGU: Suure tähtsusega sihtmärgiks on väärtuslike esemete salakaubavedu. Erakordse kultuuri- ja ajalooväärtusega esemeid varastati kogu Euroopast, ka muuseumidest.

TEGEVUS: 2020. aastal Bulgaarias toimunud majareidis konfiskeeritakse 7000 kunstieset ja algatatakse uurimine. Ametivõimud avastavad seoseid suure tähtsusega sihtmärgi võrgustiku ja teiste riikide kodanike vahel, kes toetasid salakaubandust. Kavas on korraldada tegevuspäev, et vahistada kahtlusalused ja leida üles varastatud esemed.

TULEMUS: 2025. aastal vahistatakse Bulgaarias sadade koordineeritud operatsioonide tulemusena 35 isikut. Otsitakse läbi 120 asukohta Bulgaarias ning Prantsusmaal, Saksamaal ja Kreekas. Ametivõimud konfiskeerivad üle 3000 eseme. Järelmeetmete tulemusel konfiskeeritakse ligikaudu 30 000 eset.

EUROJUSTI ROLL: Eurojust hõlbustab Euroopa uurimismääruste ja õigusabitaotluste täitmist. Euroopa-üleste otsingute koordineerimiseks luuakse Haagis koordineerimiskeskus, mille ülesandeks on kõigi meetmete kooskõlastamine.

Likvideeritakse kuritegelik võrgustik, mis varastas üle 7000 kunstieseme

23

Eurojusti organiseeritud kuritegevuse vastast tegevust mõjutavad strateegilised arengud

Eurojust jätkas 2025. aastal panustamist EMPACTi suure riskiga kuritegelike võrgustike tegevuskavasse, mille eesmärk on tuvastada ja uurida suure väärtusega sihtmärke. Eurojust kaasjuhtis 2025. aastal selle EMPACTi prioriteedi raames nelja operatiivmeedet, toetades kohtu- ja õiguskaitseasutuste tegevust organiseeritud kuritegelike võrgustike vastu. Suure riskiga kuritegelike võrgustike seotuse tõttu mitme kuriteoliigiga käsitletakse tegevuskavas mitmesuguseid kuriteovaldkondi.

Samal ajal valmistus amet EMPACTi uueks tsükliks (2026–2029), mille jooksul jätkab Eurojust Ladina-Ameerika riikidega tehtava õigusalase koostöö toetamist ja kaasjuhtimist, kasutades oma tugevat kolmandate riikide võrgustikku.

ELi peaprokurörid arutavad 19. nõuandefoorumil organiseeritud kuritegevust ja õigusalast tegevust seoses sõjaga Ukrainas

EJOCN

Olulised väljaanded

Oluline üritus

EJOCN Esimese täiskogu istungi tulemusaruanne

EJOCN Võrgustiku toimimise suunised

EJOCN Teise täiskogu istungi tulemusaruanne

EJOCN Avaürituse tulemusaruanne

Oluline võrgustik

24

Eurojusti operatiivtugi küberkuritegevuse juhtumites

Ka 2025. aastal oli küberkuritegevus üks ameti uuritud viiest peamisest kuritegevuse valdkonnast. See on 11% rohkem kui eelmisel aastal: 2025. aastal algatati 280 uut juhtumit. Amet toetas 2025. aastal küberkuritegevuse juhtumites 50% rohkem ühiseid uurimisrühmi, kuid 17% vähem koordineerimiskoosolekuid kui 2024. aastal.

2025. aastal algatasid ametis kõige rohkem piiriüleseid küberkuritegevuse juhtumeid Saksamaa, Kreeka ja Soome; kolmandatest riikidest algatasid Albaania ja Ameerika Ühendriigid 2025. aastal Eurojustis õige rohkem küberkuritegevuse juhtumeid. Ameti

küberkuritegude juhtumites taotleti kõige sagedamini abi ELi liikmesriigidest Saksamaalt ja Prantsusmaalt, kolmandatest riikidest Ameerika Ühendriikidelt ja Ühendkuningriigilt.

3.5 Küberkuritegevus

Interneti kiirust ja anonüümsust ära kasutades hõlmab küberkuritegevus ulatuslikke küberrünnakuid, sealhulgas veebipettusi, pahavara kasutamist, andmepüüki ja hajutatud teenusetõkestusrünnakuid, samuti krüptovaluuta kasutamist ebaseaduslikes tehingutes ja rahapesus.

Tehisintellekti, krüptovaluuta ja krüptitud suhtlusplatvormide üha laialdasem väärkasutamine soodustab küberkuritegevuse, nt veebipõhiste investeerimispettuste ja laste seksuaalse ärakasutamise levikut veebis, mis on märkimisväärne ja üha suurenev oht ühiskonnale.

761 JUHTUMIT (280 uut juhtumit,

481 jätkub eelmistest aastatest)

39 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(16 uut rühma, 23 jätkab)

102 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

3 KOORDINEERITUD TEGEVUSE

PÄEVA

KÜBERKURITEGEVUSE JUHTUMID 2025

2025. aastal jätkas Eurojust võitlust küberkuritegevuse ja küberruumi kasutades toimepandud eri kuritegevusvormidega, sh ulatusliku investeerimispettuse skeemiga, mis tekitas sadu miljoneid eurosid ebaseaduslikku tulu, ja mitme juhtumiga, mis olid seotud kuritegeliku tulu rahapesuga digivara kaudu. Amet toetas ka koordineeritud rahvusvahelisi operatsioone, mille tulemusena likvideeriti üks suurimaid ebaseadusliku uimastikaubanduse veebiplatvorme ning suleti krüptovaluuta segamisteenus, mida kasutati suure koguse kriminaaltulu pesemiseks.

Oluline juhtum

KURITEGU: Archetyp on üks kauem pimeveebis tegutsenud uimastiturge ja üks väheseid platvorme, kus saab müüa fentanüüli ja muid sünteetilisi opioide. Turul on ligikaudu 17 000 pakkumist ja üle 600 000 kasutaja.

TEGEVUS: Ametiasutused teevad koostööd, et jälgida turu rahavooge ja analüüsida digitõendeid. Selle tagajärjel tuvastatakse Archetypi taga olevad isikud ning serverite, moderaatorite ja müüjate asukoht.

TULEMUS: Rahvusvahelisel tegevusnädalal vahistatakse viies riigis toimunud koordineeritud tegevuse käigus platvormi haldur ja veel seitse kahtlusalust. Konfiskeeritakse 7,8 miljoni euro väärtuses vara ja turg kõrvaldatakse veebist.

EUROJUSTI ROLL: Eurojust tagab õigusalase koostöö tõhususe ja tulemuslikkuse, ühendades ametiasutused olulise teabe vahetamiseks. Tegevuspäevade ajal koordineerib Eurojust õigusabitaotluste, Euroopa uurimismääruste ning Euroopa vahistamismääruste täitmist, korraldades isikute üleandmise Hispaaniast Saksamaale.

Ametivõimud paljastavad seni suurima ebaseadusliku uimastikaubanduse platvormi

25

Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik peab 18. täiskogu istungit, et võidelda kasvavate küberohtudega

Olulised üritused

Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik kinnitab 19. täiskogu istungil oma tahet võidelda digiohtude vastu

Olulised väljaanded

Küberkuritegevusega seotud ühised väljakutsed

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon

Küberkuritegevusega seotud kohtulikku järelevalvet käsitlev 10. väljaanne

Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik

SIRIUS

Peamised võrgustikud ja projektid

26

Koostöö kolmandate riikidega on rändajate smugeldamise juhtumites väga oluline, kuid võib olla keerukas. Sideprokuröride kohalolek Eurojustis aitab ületada tõhusa koostöö takistusi. Kolmandatest riikidest algatasid Ühendkuningriik ja Albaania Eurojustis 2025. aastal kõige rohkem rändajate smugeldamise juhtumeid. Ühendkuningriik ja Gruusia olid selles valdkonnas rahvusvahelistes uurimistes kõige sagedamini osalenud kolmandad riigid. Arvestades rändajate smugeldamise juhtumite kohtusse andmise keerukust ja probleeme, on Eurojusti kui üleeuroopalise õigusalase kontaktpunkti erialateadmised hindamatu väärtusega. Raskused on muu hulgas järgmised:

` rändajate smugeldamise digitaliseerimine, sest organiseeritud kuritegelikud võrgustikud kasutavad digiplatvorme, krüptitud sidet ja krüptoraha, mis raskendab kohtu- ja finantsuurimisi;

` kogu ELis tegutsevad üha keerukamad ja killustatumad smugeldajate võrgustikud, mida iseloomustavad vägivald, väljapressimine ja alaealiste kasutamine, mis raskendab piiriüleseid uurimisi;

` koostööprobleemid mõne kolmanda riigiga, kus piiratud õigusalane koostöö ja erinevad õigusraamistikud lasevad peamistel kurjategijatel õigusemõistmisest kõrvale hoida.

Neid probleeme aitavad lahendada sideprokuröride lähetamine Eurojusti ning ameti ja kolmandate riikide suhete tugevdamine.

Eurojusti operatiivtugi rändajate smugeldamise juhtumites

Eurojusti toetatud rändajate smugeldamise juhtumite arv püsis stabiilsena, suurenedes eelmise aastaga võrreldes vaid veidi. Aruandeperioodil toetas amet 386 juhtumit.

Kõige rohkem rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtumeid algatas Kreeka, kellele järgnes Saksamaa. Eurojusti piiriülese rändajate smugeldamise juhtumites taotleti 2025. aastal kõige rohkem abi Saksamaalt ja teisena Bulgaarialt.

3.6 Rändajate smugeldamine

Rändajate smugeldamine on ülemaailmne kuritegevus, mille ajendiks on kasum ja hoolimatus inimelude suhtes ning mis hõlmab inimeste ebaseaduslikku liikumist üle piiride. Selle taga on tavaliselt organiseeritud rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud, kes kasutavad ära rändajate haavatavust, mille tulemuseks on sageli vägivald, kuritarvitamine, ärakasutamine ja inimohvrid. Need võrgustikud hõlmavad kõiki inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ahelas osalejaid alates värbamisest ja logistikast kuni transpordi, vahendite tarne ja maksete kogumiseni; reklaamiks, värbamiseks, tegevuse koordineerimiseks ja maksete vastuvõtmiseks kasutatakse sageli digiplatvorme.

386 JUHTUMIT (147 uut juhtumit,

239 jätkub eelmistest aastatest)

20 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(7 uut rühma, 13 jätkab)

30 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

RÄNDAJATE SMUGELDAMISE JUHTUMID 2025

27

Rändajate smugeldamise vastane teemarühm

Olulised väljaanded

Oluline üritus

Rändajate smugeldamise teemaline Eurojusti koosolek

Oluline võrgustik

Rändajate smugeldamise teemalisel Eurojusti aastakoosolekul rõhutatakse vajadust tugevama piiriülese koordineerimise järele

Oluline juhtum

KURITEGU: Belgias, Saksamaal ja Poolas tegutsev smugeldajate võrgustik tegeleb rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega Lähis-Ida riikidest ELi. Balkani rändetee kaudu veetakse korraga ebaseaduslikult kuni 22 inimest. Mitmes riigis kasutatakse kuritegevuse varjamiseks seaduslikke autorenditeenuseid.

TEGEVUS: Rühma uurimine algas pärast tavapärast sisserändekontrolli, kui selgus, et sõidukijuht oli samal päeval juba ebaseaduslikke sisserändajaid üle piiri toonud. Seejärel avastasid ametivõimud suurema võrgustiku, kuhu juht kuulus.

TULEMUS: Belgias ja Saksamaal toimunud ühisoperatsiooni tulemusena vahistati seitse smugeldajate võrgustiku kahtlustatavat liiget. Varem Poolas toimunud operatsioonis vahistati juba 10 kahtlustatavat liiget.

EUROJUSTI ROLL: Eurojusti koordineerimiskoosolekutel vahetavad ametiasutused võrgustiku kohta väärtuslikku teavet ja töötavad välja ühise kohtustrateegia.

Kuni 300 rändaja salakaubaveos kahtlustatava kuritegeliku rühmituse likvideerimine

Jurisdiktsiooniprobleemid rahvusvahelistes vetes toimunud rändajate smugeldamise juhtumites

28

Eurojusti operatiivtugi inimkaubanduse juhtumites

Eurojust jätkas 2025. aastal riikide õigusasutuste abistamist enam kui 350 inimkaubanduse juhtumis. Eurojust toetas ka 53 koordineerimiskoosolekut, mis tõendasid piiriülese õiguskoostöö vajalikkust.

Kõige rohkem inimkaubanduse juhtumeid algatas 2025. aastal Rumeenia, teisena Ungari ja kolmandana Belgia. 2025. aastal olid Rumeenia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa need ELi liikmesriigid, kellelt taotleti Eurojusti piiriüleste inimkaubanduse juhtumites kõige sagedamini abi. 2025. aastal

ametis kõige rohkem inimkaubanduse juhtumeid algatanud kolmas riik oli Šveits ning Ühendkuningriigilt paluti kolmandatest riikidest selle valdkonna rahvusvahelistes uurimistes kõige sagedamini abi.

3.7 Inimkaubandus

Inimkaubandus on raske ja kiiresti kasvav ülemaailmne kuritegu, millega kaasnevad rängad inimõiguste rikkumised; inimkaubitsejad kasutavad ära haavatavaid inimesi, rakendades jõudu, ähvardusi, pettust või võimu kuritarvitamist, peamiselt seksuaalse ja tööjõu ärakasutamise eesmärgil. Arvestades selle kuriteoliigi muutuvat olemust, laiendab 2024. aastal vastuvõetud muudetud ELi inimkaubanduse vastane direktiiv inimkaubanduse mõistet, hõlmates ka ärakasutamise asendusemaduse, sundabielu ja ebaseadusliku lapsendamise kaudu, kriminaliseerib ohvrite osutatavate teenuste teadlikku kasutamist ning tugevdab uurimise, süüdistuste esitamise ja ohvrite toetamise meetmeid, ka seoses veebis toimuva ärakasutamisega.

349 JUHTUMIT (120 uut juhtumit,

229 jätkub eelmistest aastatest)

38 ÜHIST UURIMISRÜHMA (13 uut rühma, 25 jätkab)

53 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

INIMKAUBANDUSE JUHTUMID 2025

Oluline juhtum

KURITEGU: Kuritegelik rühmitus teenib üle 1,7 miljoni euro, sundides enam kui 30 Rumeenia naist tegelema Itaalia tänavatel prostitutsiooniga. Ohvreid meelitatakse võrgustikku nn „lover boy“ meetodi abil ning neile sisendatakse, et prostitutsioon on vajalik ohverdus, mis aitab kaasa rühma majanduslikule heaolule.

TEGEVUS: Ühise uurimisrühma kaudu paljastavad ametivõimud inimkaubandusvõrgustiku taga peituva püramiidstruktuuri ning kavandavad Itaalias ja Rumeenias operatsiooni, et vahistada rühma liikmed ja tuua ohvrid turvalisse paika.

TULEMUS: Tegevuspäeva tulemusena peetakse kinni 19 kahtlusalust ja kahele isikule määratakse kohtulik järelevalve. 25 asukohas tehtud läbiotsimistel konfiskeerivad ametiasutused tulirelvi, sularaha ja luksussõidukeid.

EUROJUSTI ROLL: Uurimise koordineerimiseks loob Eurojust ühise uurimisrühma ja korraldab mitmeid koordineerimiskoosolekuid Haagis ja välismaal. Eurojust aitab riiklikel ametiasutustel kindlaks teha, milliste kahtlusaluste suhtes viiakse läbi uurimine samade asjaolude alusel, et vältida ne bis in idem põhimõtte rikkumist. Eurojusti nõuandel lepivad ametiasutused kokku, et menetlused koondatakse Rumeeniasse, mida peetakse juhtumi menetlemiseks sobivaimaks.

Vahistatakse 19 isikut, keda kahtlustatakse Rumeenia naiste inimkaubanduses ja prostitutsiooni vahendamises

Eurojusti inimkaubanduse vastast tegevust mõjutavad strateegilised arengud

Eurojusti toetus õigusalasele koostööle inimkaubanduse juhtumites on jäänud stabiilseks, kuid amet on tuvastanud keerukates inimkaubanduse juhtumites järgmisi piiriülese koostööga seotud probleeme:

` Juhtumite piiriülene iseloom nõuab sageli koordineeritud paralleelseid uurimisi, mida kõik asjaomased riigid ei pruugi alati täielikult toetada.

` Kuritegelikud ühendused muutuvad üha kogenumaks ning nende tulu on raske jälgida ja konfiskeerida.

` Kõigi ohvrite tuvastamine ja leidmine on endiselt keeruline, samuti ohvrite ütluste kogumine.

` Digivahendite ja sotsiaalmeedia üha laialdasem kasutamine värbamisel ja ärakasutamisel koormab uurijaid ülisuurte andmemahtudega ning nõuab andmetöötluseks erialateadmisi (et neid saaks kasutada kriminaalmenetluses lubatud tõendina).

Eurojust jätkab tööd, et parandada kriminaalõigusalast reageerimist piiriülestes inimkaubanduse juhtumites, sh inimkaubandusevastase teemarühma kaudu. Teemarühm on oluline foorum, mis korrapäraselt ühendab selle õigusvaldkonna töötajaid nii ELi liikmesriikides kui ka mujal. 2025. aastal vahetasid teemarühma liikmed kogemusi ja parimaid tavasid mitmel teemal ning jagasid teavet selle kuritegevuse valdkonna uute suundumuste, sh viimaste arengute kohta tehisintellekti rollis inimkaubanduses, samuti elundite eemaldamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse, sotsiaaltoetusi hõlmavate pettuste ja alaealiste inimkaubanduse valdkonnas.

Eurojusti inimkaubanduse vastane teemarühm

Oluline väljaanne

Oluline üritus

Seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus ja seonduvad kuriteod

Oluline võrgustik

Eriprokurörid ühinevad inimkaubanduse vastu võitlemiseks Eurojustis

30

Eurojusti operatiivtugi terrorismijuhtumites

Terrorismivastane võitlus on jätkuvalt ELi ning Eurojusti operatiivse ja strateegilise tegevuse prioriteete. Amet menetles üle 200 terrorismijuhtumi, st 11% rohkem kui aasta varem. Need juhtumid olid seotud terrorismiohu ja -rünnakute, terrorismi rahastamise või sellele õhutamise, terroristide väljaõppe ja värbamise ning terrorismipropaganda levitamisega.

Teatud juhtudel uuriti terrorismikuritegusid koos muude raskete kuritegudega, sealhulgas osalemine organiseeritud kuritegelikus rühmituses, tulirelvade ebaseaduslik omamine, pettused, mõrvad, rahapesu ja küberkuritegevus. Kahjuks tekitas mõnel

juhul lisaraskusi asjaolu, et juhtumis osalesid alaealised, kas väidetavate kurjategijate või ohvritena.

3.8 Terrorism

Terrorism kõigis vormides on ELi liikmesriikidele jätkuvalt suur julgeolekuoht, õõnestades demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet. Terrorismiohu olemus on aja jooksul muutunud killustatumaks ja keerulisemaks ning tuleneb nüüd üksikisikutelt (sh alaealistelt), valitsusvastastelt aktivistidelt ja rühmitustelt, kellel puudub selgelt määratletud ideoloogia. Terroristid kasutavad ka uusi tehnoloogiaid ja veebikeskkondi radikaliseerimiseks, propagandaks, värbamiseks ja rahastamiseks. Terrorismivõrgustike ja -operatsioonide piiriülene olemus muudab täiustatud teabevahetuse ja koordineerimise tõhusa kohtuliku reageerimise jaoks hädavajalikuks.

213 JUHTUMIT (69 uut juhtumit,

144 jätkub eelmistest aastatest)

14 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(6 uut rühma, 8 jätkab)

37 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

1 KOORDINEERITUD TEGEVUSE

PÄEV

TERRORISMIJUHTUMID 2025

Oluline juhtum

KURITEGU: Terrorirühmitust kahtlustatakse süütamisrünnakutes kogu Euroopas. Nad üritavad süüdata kaubandus-, transpordi- ja tööstusrajatisi. Rühmitust kahtlustatakse seotuses välisluureteenistusega.

TEGEVUS: Tšehhi, Leedu, Poola ja Rumeenia ametiasutused tuvastavad rünnakute seosed ning leiavad kahtlusaluseid ühendava rühmituse ja selle korraldajad.

TULEMUS: Tšehhis ja Rumeenias toimunud kohtuprotsesside tulemusel mõistetakse süüdi kaks kahtlusalust. Leedus algab kuue kahtlusaluse kohtumenetlus eeldatavasti 2026. aasta lõpus. Poolas on käimas kohtumenetlus kahtlusaluse ja kuriteo tellijate vastu.

EUROJUSTI ROLL: Eurojust loob ametiasutuste vahelise ühise uurimisrühma ja koordineerib kahtlusaluste vastutusele võtmist, et vältida ne bis in idem põhimõtte rikkumist.

Süütamise eest vastutav terrorirühmitus viiakse kohtu ette

2025. aastal algatas ametis kõige rohkem terrorismijuhtumeid Itaalia, kellele järgnesid Saksamaa, Portugal ja Hispaania. Kõige sagedamini paluti piiriülestes terrorismijuhtumites abi Saksamaalt, teisena Prantsusmaalt. Šveits oli 2025. aastal kolmas riik, kes algatas ametis kõige rohkem terrorismijuhtumeid; Ühendkuningriik ja Ukraina olid kolmandad riigilt, kellelt kõige sagedamini abi paluti.

Eurojust pakkus ametisiseseid erialateadmisi kasutades kohandatud õigus- ja operatiivtuge, sealhulgas koordineerides paralleelseid uurimisi, toetades Euroopa vahistamismäärusi ja väljaandmistaotlusi, hõlbustades menetluste üleandmist või Euroopa uurimismääruste täitmist ning vastastikuse õigusabi

31

Olulised väljaanded

Oluline üritus

Lahinguvälja asitõendid: olulised järeldused kohtutöötajatele

Eurojusti terrorismivastase võitluse teemalisel aastakohtumisel käsitletakse uusi suundumusi

taotlusi teabe ja tõendite kogumise või tunnistajate ülekuulamisega. Loodi kuus ühist uurimisrühma, seega oli 2025. aastal kokku 14 terrorismiga seotud ühist uurimisrühma.

Aasta vältel kogus Eurojust õigusalase terrorismivastase võitluse registri kaudu liikmesriikide ametiasutustelt teavet jätkuvate või lõpetatud kriminaaluurimiste, süüdistuste esitamise, kohtumenetluste või terroriaktidega seotud otsuste kohta ning toetas mitmeid sellele teabele tuginevaid uurimisi ja süüdistuste esitamisi. Tänu registrile ja selle liitmisele ameti kohtuasjade haldamise süsteemiga aitab Eurojust ELi liikmesriikidel tuvastada seoseid isikute ja võrgustike vahel, kes on seotud terrorismi ja muid kuritegevuse liike käsitlevate jätkuvate ja varasemate uurimistega kogu ELis.

Eurojusti terrorismivastast tegevust mõjutavad strateegilised arengud

Detsembris 2025 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2447. Sellega kehtestati Eurojusti määruse rakendamise raamistik, määratledes tehnilised spetsifikatsioonid, kaitsemeetmed ja tegevusnõuded teabe turvalise käitlemise ja vahetamise detsentraliseeritud infosüsteemi loomiseks ja kasutamiseks. Eelkõige on rakendusmääruses sätestatud mehhanismid terrorismivastase võitluse registri andmete poolautomaatseks ja struktureeritud edastamiseks Eurojustile.

Samuti detsembris lõi Euroopa Komisjon uue vaenukuritegude ja kriminaliseeritud vaenukõne eest vastutavate riiklike prokuröride Euroopa võrgustiku, mis tegutseb vaenukõne ja vaenukuritegude vastase võitluse ELi kõrgetasemelise töörühma raames. Eurojust toetab hiljuti loodud võrgustiku tegevust ja osaleb selles tihedas koostöös paralleelse vaenukõnele ja vaenukuritegudele spetsialiseerunud õiguskaitseorganite võrgustikuga, et tagada operatiivne sünergia ja teabevahetus.

Terroristidest välisvõitlejate kumulatiivne vastutusele võtmine raskete rahvusvaheliste kuritegude ja terrorismiga seotud kuritegude eest Valitud kohtupraktika analüüs

32

Eurojusti operatiivtugi raskete rahvusvaheliste kuritegude juhtumites

2025. aastal menetles Eurojust üle 70 juhtumi, mis on 24% rohkem kui aasta varem. ELi liikmesriikidest algatasid Rootsi ja teisena Belgia 2025. aastal Eurojustis kõige rohkem raskete rahvusvaheliste kuritegude juhtumeid ning Ukraina oli kõige suurema arvu raskete rahvusvaheliste kuritegude juhtumitega seotud kolmas riik. Kõige sagedamini paluti 2025. aastal ameti raskete rahvusvaheliste kuritegude juhtumites osaleda Itaalial, Austrial ja Horvaatial ning kolmandatest riikidest Serbial, kellele järgnes Ühendkuningriik.

Eurojusti toetatud raskete rahvusvaheliste kuritegude juhtumid olid seotud sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidiga, mõni ka terrorismi, elu-, isiku- ja vabadusevastaste kuritegude ning uimastikaubandusega. Eurojust toetas riiklikke ametiasutusi, hõlbustades dokumentide, Euroopa uurimismääruste, vastastikuse õigusabi ja väljaandmistaotluste vahetamist. Mõni keerukas raske rahvusvahelise kuritegevuse juhtum nõudis Eurojustilt mitmetahulist tuge, näiteks mitme koordineerimiskoosoleku korraldamist ning õigus- ja analüüsiabi pakkumist. Eurojust kasutas selles kuritegevuse valdkonnas ka omaalgatuslikke volitusi.

3.9 Rasked rahvusvahelised kuriteod

Genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod (mis on kokku rasked rahvusvahelised kuriteod) ohustavad meie maailma rahu, julgeolekut ja heaolu. Pärast hiljutist konfliktide eskaleerumist Euroopa Liidu laiemas naabruskonnas on paljud riigid alustanud raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimist.

76 JUHTUMIT (26 uut juhtumit,

50 jätkub eelmistest aastatest)

4 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(kõik jätkuvad eelmistest aastatest)

17 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSE JUHTUMID 2025

Eurojusti toetus Ukrainale

Alates sõja puhkemisest on Eurojustil olnud keskne roll Ukrainas sooritatud kuritegude eest vastutusele võtmise toetamisel. 2025. aasta ajakohastused hõlmasid järgmist:

` Eurojusti toel tegutsev ühine uurimisrühm jõudis 4000 tunnistajat hõlmanud küsitlusega tähtsa verstapostini.

` Ühises uurimisrühmas osalenud ametiasutuste (Leedu, Eesti, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ukraina) koostöö tulemusena esitas Leedu kuue kahtlusaluse suhtes tagaseljateated ning Ukraina andis Leedule välja ühe kahtlusaluse, keda kahtlustatakse sõjakuritegudes.

` Eurojusti haldusalasse kuuluv rahvusvaheline keskus Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude menetlemiseks (ICPA) sai Euroopa Komisjonilt 5 miljoni eurose toetuse, mis tagab riiklike uurimiste jätkumise ja loob aluse tulevase erikohtu loomiseks.

` Eurojusti hallatavas raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasis (CICED) on talletatud üle 10 000 tõenditoimiku 17 riigist.

` CICEDis võeti kasutusele uus tõlkevahend, mis kiirendab oluliselt tõendusmaterjali analüüsi ja andmebaasiotsinguid.

Genotsiidi eest vastutusele võtmise võrgustik

Eurojustis asub genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise Euroopa võrgustiku (genotsiidi eest vastutusele võtmise võrgustiku) sekretariaat. Võrgustik võimaldab tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. 2025. aastal tegi sekretariaat järgmist:

` Koondati üle 150 spetsialisti enam kui 30 riigist, et uurida karistamatuse vastase võitluse peamisi arenguid, sh edusamme genotsiidi ja uute tehnoloogiate mõju uurimisel ja süüdistuste esitamisel.

33

` Avaldati põhjalik aruanne „Terroristidest välisvõitlejate kumulatiivne vastutusele võtmine raskete rahvusvaheliste kuritegude ja terrorismiga seotud kuritegude eest: valitud kohtupraktika analüüs“, milles rõhutatakse täieliku vastutuse tähtsust ning esitatakse õigustöötajatele olulised õiguslikud ja praktilised järeldused.

` Korraldati 10. ELi karistamatuse vastane päev koostöös Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu eesistujariigi Poolaga, mis tõi Eurojusti peakorterisse 175 õigusasutuste ja kodanikuühiskonna esindajat.

` Ajakohastati raskete rahvusvaheliste kuritegude riikliku kohtupraktika andmebaasi olulisete riiklike kohtuotsuste uute tõlgetega, sh hiljutine pöördeline juhtum Rootsis, mis hõlmas genotsiidi laste üleandmise kaudu.

Projekt „Karistamatuse vastu võitlemise riiklikud asutused“

Karistamatuse vastu võitlemise riiklike asutuste projekt (IMPNA) tugevdab koostööd kolmandate riikide ja kodanikuühiskonnaga, et võidelda sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusvastaste kuritegude karistamatuse vastu. Projekti IMPNA rahastab Euroopa Komisjoni rahvusvaheliste partnerluste peadirektoraat ning kaasrakendavad Eurojust ja ameti juures tegutsev genotsiidi eest vastutusele võtmise võrgustiku sekretariaat.

Nende tegevus hõlmas 2025. aastal järgmist:

` Koostöö üle 250 kodanikuühiskonna organisatsiooniga Aafrikast, Lähis- Idast ja Ladina-Ameerikast partnerluses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuriga, et koguda tagasisidet seoses suunistega, mis käsitlevad rahvusvaheliste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste dokumenteerimist vastutuse eesmärgil.

` Oluliste raskemate rahvusvaheliste kuritegude otsuste tõlkimine raskete rahvusvaheliste kuritegude riikliku kohtupraktika andmebaasis, laiendades ressursse õigustöötajatele kogu maailmas.

` Lääne-Aafrika (Guinea, Senegali ja Gambia) õigusalatöötajate külastuste korraldamine Eurojustis ning rahvusvahelistele kuritegudele spetsialiseerunud Madalamaade ja Prantsusmaa prokuratuurides ja politseiametites.

Genotsiidi eest vastutusele võtmise võrgustik

Olulised väljaanded

Oluline üritus

Terroristidest välisvõitlejate kumulatiivne vastutusele võtmine raskete rahvusvaheliste kuritegude ja terrorismiga seotud kuritegude eest Valitud kohtupraktika analüüs

Peamised võrgustikud ja projektid

Lahinguvälja asitõendid: olulised järeldused kohtutöötajatele

Karistamatuse vastu võitlemise riiklikud asutused

10. ELi karistamatuse vastase päeva üritus

34

Eurojusti keskkonnakuritegude vastast tegevust mõjutavad strateegilised arengud

Piiriüleseid keskkonnakuritegusid panevad sageli toime kuritegelikud ühendused, kuid Euroopas võetakse nende eest endiselt harva vastutusele, sest juhtumite keerukus, piiratud erialateadmised, riikide vastuolulised prioriteedid ning õigusmõistete ja karistuste erinevused takistavad õigusalast koostööd.

Eurojust tervitab kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitlevat Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille EL allkirjastas detsembris 2025. See pöördelise tähtsusega konventsioon täiendab ELi 2024. aasta

keskkonnakuritegude direktiivi, milles määratletakse keskkonnakuriteod, kehtestatakse üksikisikutele ja ettevõtetele miinimumkaristused ning tugevdatakse täitmise tagamist. Kuigi direktiiviga kehtestatakse ELi liikmesriikidele põhieeskirjad, läheb konventsioon kaugemale, kehtestades laiema üleeuroopalise ja rahvusvahelise raamistiku koos siduvate standarditega, et kriminaliseerida rasked keskkonnakuriteod ning määrata tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. See on eriti oluline, sest Eurojust tugevdab oma koostööd ELi-väliste partnerite ja riikidega.

Kuna liikmesriigid võtavad 2025. aastal üle 2024. aasta direktiivi, milles on selgelt määratletud Eurojusti roll tugevama piiriülese koostöö toetamisel, aitas amet oluliselt suurendada õigustöötajate teadlikkust uuest õigusraamistikust ja jagada asjakohaseid parimaid tavasid.

2025. aastal sai Eurojustist vaatleja keskkonnaõiguskaitse ametnike erialavõrgustikus EnviCrimeNet (amet on juba mitu aastat vaatleja Euroopa prokuröride võrgustikus (ENPE)).

Eurojusti operatiivtugi keskkonnakuritegude juhtumites

2025. aastal menetles Eurojust 68 keskkonnakuritegude juhtumit, mis on 17% rohkem kui eelmisel aastal. Eurojusti 2025. aasta juhtumitest ilmneb, et üha rohkem neist on seotud ebaseaduslike jäätmete, sh ohtlike jäätmete veoga ELis. See suurenemine võib olla seotud liikmesriikide erinevustega jäätmekäitluse kuludes, eriti ohtlike jäätmete valdkonnas. Lisaks nõuab jäätmevedu väljapoole ELi suuremat asjatundlikkust ja keerulisemaid toiminguid, milleks organiseeritud kuritegelikel võrgustikel ei pruugi alati olla vajalikke vahendeid.

Eurojusti menetletavad keskkonnakuritegude juhtumid kuuluvad kõige keerukamate hulka ning nõuavad ulatuslikku koostööd ja eriteadmisi. Nendes juhtumites on palju osapooli ning need nõuavad eri jurisdiktsioonides kasutatavate õiguslike ja uurimismeetodite ühtlustamist, sh jurisdiktsioonikonfliktide lahendamist.

2025. aastal algatasid Eurojustis kõige rohkem keskkonnakuritegude juhtumeid Itaalia, järgnesid Rumeenia ja Sloveenia. Saksamaa oli riik, kellel paluti kõige sagedamini osaleda ameti menetletavates piiriülestes keskkonnajuhtumites. Ükski kolmas riik ei algatanud Eurojustis keskkonnajuhtumeid; Ühendkuningriik oli ainus kolmas riik, kellelt paluti sellistes juhtumites abi.

3.10 Keskkonnakuriteod

Keskkonnakuritegevus ohustab kogu ökosüsteemi ja on suur oht inimtervisele. See hõlmab erinevaid ebaseaduslikke tegevusi, mis süvendavad ülemaailmse keskkonnakriisi kolme peamist mõõdet: kliimamuutust, saastet ja elurikkuse vähenemist. Lisaks ökoloogilisele ja rahvatervisele avalduvale mõjule on keskkonnakuriteod ka üks enim tulusaid ebaseadusliku tegevuse vorme kogu maailmas, mis muudab selle püsivaks ja sügavalt juurdunud ülemaailmseks probleemiks.

68 JUHTUMIT (24 uut juhtumit,

44 jätkub eelmistest aastatest)

KESKKONNAKURITEGU DE JUHTUMID 2025

2 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(2 uut rühma)

7 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

35

Lääne-Balkani kriminaalõiguse projekt ja EUIPO ühendavad jõud Alicante kohtumistel, et võidelda intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastu

Eurojusti operatiivtugi intellektuaalomandikuritegude juhtumites

Eurojusti käsitletud intellektuaalomandikuritegude juhtumite arv kasvas 2025. aastal jätkuvalt ja suurenes eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 10%. Ligi pool ameti toetatud intellektuaalomandikuritegude juhtumitest algatati 2025. aastal.

Itaalia ja teisena Prantsusmaa algatasid 2025. aastal ametis suurima arvu intellektuaalomandikuritegude juhtumeid. Saksamaa ja Belgia olid ELi riigid, kellelt paluti

kõige sagedamini abi piiriüleste intellektuaalomandikuritegude uurimises, ning kolmandatest riikidest oli selline riik Šveits.

Intellektuaalomandiõiguste õiguskaitse tugevdamiseks ELis teevad Eurojust ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) edukat koostööd, et tõhustada intellektuaalomandiõiguste täitmise tagamist kogu ELis ning reageerida intellektuaalomandi rikkumistele ühtsemalt ja otsustavamalt. Pärast ühist intellektuaalomandikuritegude projekti (2021–2024) pidas amet 2025. aastal läbirääkimisi uue teenustasemeleppe üle, mis jõustus jaanuaris 2026.

3.11 Intellektuaalomandikuriteod

Intellektuaalomandikuriteod on sagedad – alates veebis või füüsilistes kauplustes müüdavatest võltsitud kaupadest kuni veebis ebaseaduslikult pakutavate muusika, filmide ja spordivõistlusteni. Kuigi seda kuritegevuse vormi peetakse tihti ohutuks, on sel oluline ja laiaulatuslik negatiivne mõju majandusele, rahvatervisele ja tarbijate ohutusele ning see on ka kuritegelike ühenduste jaoks tuluallikas, millest rahastatakse muid ebaseaduslikke tegevusi.

67 JUHTUMIT (19 uut juhtumit,

48 jätkub eelmistest aastatest)

4 ÜHIST UURIMISRÜHMA

(2 uut rühma, 2 jätkab)

5 JUHTUMIPÕHIST

KOORDINEERIMISKOOSOLEKUT

INTELLEKTUAALOMANDIKU RITEGUDE JUHTUMID 2025

EUIPO vaatluskeskuse täiskogu, 30.9–1.10.2025, Alicante

Intellektuaalomandikuritegude projekt

Oluline väljaanne

Olulised üritused

Oluline projekt

Intellektuaalomandikuritegusid käsitlev liikmesriikide kohtute kohtupraktika 2025

36

4. Õigusalane koostöö ja Eurojusti operatiivtöö 4.1 Eurojusti vahendid ja õigusalase koostöö vahendite tugi 2025. aastal

Eurojustil on hästi välja töötatud praktilised vahendid piiriüleste uurimiste toetamiseks. Uurijatele pakutakse koordineerimiskoosolekuid,

koordineerimiskeskusi ja ühiste uurimisrühmade tuge juhtumites, mis nõuavad kõrgetasemelist koostööd.

Eurojustil on laialdased ja pidevalt suurenevad eraalateadmised Euroopa ja rahvusvahelise õigusalase koostöö vahendite kasutamise valdkonnas.

Alates 2002. aastal (Eurojusti loomise aastal) seadusega kehtestatud Euroopa vahistamismäärusest kuni 2026. aastal jõustuvate uute Euroopa elektrooniliste tõendite õigusaktideni pakub amet oma asjatundlikku abi riikide prokuröride ja teiste uurijate toetamiseks. See hõlmab toetust järgmistes valdkondades:

` Euroopa uurimismäärus (48,1% 2025. aastal algatatud Eurojusti juhtumitest),

` vastastikuse õigusabi taotlused (29,7%),

` Euroopa vahistamismäärus (7,4%) ja muud väljaandmise küsimused;

` arestimis- ja konfiskeerimisotsused (5,2%),

` kohtualluvuskonfliktid, ne bis in idem põhimõte ja kohtuasjade üleandmine (vähemalt 4,3%),

` süüdimõistetud isikute üleandmiste arvu kasv.

Eurojust kogub oma juhtumite põhjal teadmisi õigusvahendite kohaldamist raskendavatest korduvatest probleemidest ning jagab neid teadmisi koos nende probleemide lahendamise parimate tavadega. Amet jälgib ka Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, et anda nõu riikide prokuröridele.

Sel viisil omandatud pädevus aitab tagada õigusalase koostöö vahendite sujuva rakendamise, vältida kohtualluvuskonflikte ja tagada, et tõendeid kogutakse kohtu jaoks vastuvõetaval viisil. Eurojusti tegevus on ainulaadne: Euroopas ei ole muid asutusi ega ameteid, kellel oleks kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud ELi õiguse alased teadmised ja kes saaksid anda piiriülestes juhtumites toimuval õigusemõistmisel sellist praktilist tuge.

  4.2 Koordineerimiskoosolekud ja -keskused

Eurojust pakub riiklikele ametiasutustele eduka süüdistuste esitamise ja õigusemõistmise tagamiseks olulise vahendina koordineerimiskoosolekuid ja koordineerimiskeskusi.

Piiriüleste uurimiste raames korraldab Eurojust koordineerimiskoosolekuid, et tuua kokku asjaomaste riikide kohtu- ja õiguskaitseasutused. Kohtumistel saab jagada teavet ning leppida kokku koostöömeetodid ja edasised etapid uurimiste ja süüdistuste esitamise koordineerimisel. See võib hõlmata vastastikuse tunnustamise õigusaktide rakendamise või õigusabitaotluste täitmise toetamist, ühiste uurimisrühmade loomist või ühistegevuse päeva kavandamist.

37

Koordineerimiskoosolekuid korraldatakse Eurojusti ruumides või turvaliste videokonverentside kaudu ning lisatoeks on Eurojusti eraalateadmised, eelarve (nt reisikulude rahastamine) ja taristu, mis lihtsustab õiguslike ja praktiliste küsimuste lahendamist.

Eurojusti igal aastal toetatavate koordineerimiskoosolekute arv on viimasel viiel aastal pidevalt kasvanud: 2025. aastal korraldati kokku 653 koordineerimiskoosolekut. Kõige rohkem koordineerimiskoosolekuid toimus majanduskuritegude teenal (258), millele järgnesid uimastikaubandus (119) ja küberkuritegevus (102).

Koordineerimiskeskused võimaldavad reaalajas jälgida kuritegelike organisatsioonide vastaseid ühistegevuse päevi, mil toimuvad korraga mitmes riigis vahistamised, läbiotsimised, kuulatakse üle kahtlusalused ja tunnistajad, konfiskeeritakse tõendeid ja külmutatakse vara. Keskused luuakse tipptasemel tehnikaga eriruumides ja/või virtuaalselt ja videokonverentsiseadmete kaudu, et tagada kiire õigusalane koordineerimine ning teabe ja tõendite vahetamine kõigi asjaomaste riikide ametiasutuste vahel turvalises keskkonnas.

Koordineerimiskoosolekud Koordineerimiskeskused

2021 2022 2023 2025

16

656

19

371

22

458

22

528

21

577

20242020

640

32

Eurojusti koordineerimiskoosolekud ja -keskused 2020–2025

Koordineerimiskoosolekud ja -keskused 2025. aastal kuriteoliikide järgi

2025. aastal loodi Eurojustis 16 koordineerimiskeskust; neist pooled tegelevad majanduskuritegudega. See arv kõigub igal aastal, sest koordineerimiskeskuste vajadus sõltub juhtumite menetlemise etapist ja operatiivpiirangutest.

Kuriteoliigid Koordineerimis- koosolekud

Koordineerimiskes- kused

Majanduskuriteod 258 8

Uimastikaubandus 119 3

Küberkuritegevus 102 3

Inimkaubandus 53 -

Liikuvad kuritegelikud ühendused 47 1

Terrorism 37 1

Rändajate smugeldamine 30 -

Rasked rahvusvahelised kuriteod 17 -

Keskkonnakuriteod 7 -

Intellektuaalomandikuriteod 5 -

Tabeli andmed on võetud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemist 17. jaanuaril 2026. Juhtumite jätkumise tõttu võib esineda võimalikke lahknevusi varem esitatud arvudest ja statistikat võidakse hiljem ajakohastada.

Kuna üks koordineerimiskoosolek või -keskus võib tegeleda mitme kuriteoliigiga, ei saa koordineerimiskoosolekute ja -keskuste koguarvu arvutada käesolevas tabelis esitatud arve liites.

38

4.3 Ühised uurimisrühmad

Ühised uurimisrühmad on Eurojusti toetatav rahvusvahelise koostöö täiustatud vahend. 2025. aastal toetas amet 11% rohkem ühiseid uurimisrühmi kui eelmisel aastal, jätkates varasemat kasvutrendi. Eurojust toetas aasta jooksul 412 ühist uurimisrühma, millest ligikaudu kolmandik moodustati 2025. aastal.

Ühiseid uurimisrühmi kasutati mitmes suuremas piiriüleses juhtumis, mis hõlmasid nii ELi liikmesriike kui ka kolmandaid riike. 2025. aastal loodud ühised uurimisrühmad hõlmasid mitmesuguseid kuriteoliike: kõige rohkem loodi rühmi uimastikaubanduse (33) ja rahapesu (28) vastu võitlemiseks.

276

136

2025

Uued ühised uurimisrühmad

Kasv

Eelmistest aastatest jätkuvad ühised uurimisrühmad

+11 % +5 %-3 %

+24 %

+11 %

188

78

2020

182

75

2021

186

84

2022

196

104

2023

237

134

2024

Ühised uurimisrühmad 2020–2025

Oluline juhtum

KURITEGU: Kuritegelik võrgustik petab üle 3000 ohvrilt välja mitu miljonit eurot, pakkudes teistele kurjategijatele teenusena petuskeeme ja tehnilisi vahendeid. Veebiteenus pakub sotsiaalmeedia võltskontode loomiseks enam kui 80 riigi telefoninumbreid ning kogu vajalikku taristut.

TEGEVUS: Austria, Eesti, Läti ja Soome ametiasutuste koostöö Eurojustiga paljastab kuritegeliku võrgustiku kasutatavad erinevad meetodid. Kavas on korraldada ühisoperatsioonid, et vahistada kahtlustatavad võrgustikuliikmed ja sulgeda nende serverid.

TULEMUS: Arreteeritakse seitse liiget, suletakse viis serverit ning likvideeritakse SIM-kaardi põhine süsteem koos 40 000 aktiivse SIM-kaardiga.

EUROJUSTI ROLL: Eurojust toetab ja rahastab ühist uurimisrühma, võimaldades ametiasutustel teha kiiresti ja tõhusalt koostööd.

Otsustavad meetmed petturite vastu, kes võtsid sihikule ohvrid Austrias ja Lätis

39

Eurojusti ühiste töörühmade rahastamise programm Eurojust rahastas 2025. aastal ligikaudu pooli ameti toetatud 412 ühisest uurimisrühmast. Ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaat sai aasta jooksul 403 rahastamistaotlust ja andis standardse rahastamiskava raames 365 toetust ja kiireloomulise rahastamiskava raames 25 toetust.

Nende toetuste kaudu andis Eurojust finantstuge 199 tegutsevale ühisele uurimisrühmale (75 neist loodi 2025. aastal). Ühiste uurimisrühmade rahastamiskava 2025. aasta eelarve oli 2,1 miljonit eurot.

Esitatud rahastamistaotluste arvu suurenemine (u. 15% võrreldes 2024. aastaga) ja taotletavate summade kasv (üle 20%) rõhutavad rahalise toetuse tähtsust ühiste uurimisrühmade tegevuse tagamisel. Enamikku toetustest kasutati kirjalikuks ja suuliseks tõlkeks ning seadmete ostmiseks.

Terrorism, 6

Rändajate smugeldamine, 7

Liikuvad kuritegelikud ühendused, 10

Inimkaubandus, 13

Küberkuritegevus, 16

Kelmus ja pettus, 27

Rahapesu, 28

Uimastikaubandus, 33

Korruptsioon, 5

Keskkonnakuriteod, 2

ELi finantshuvide vastased kuriteod, 1

1 Eurojusti tugi ühistele uurimisrühmadele hõlmab rahalist ja operatiivtuge. 2 Jaanuari 2026 seisuga. Juhtumite jätkumise tõttu võivad need arvandmed pärast aruandlusperioodi lõppu muutuda. 3 Sama ühine uurimisrühm võib käsitleda mitut kuriteoliiki.

Eelmistest aastatest jätkuvad ühised uurimisrühmad2

2025. a loodud ühised

uurimisrühmad3

412 2025. a toetatud ühised

uurimisrühmad1

276 136

2025. aastal kasutati edukalt nõuete moodulit – ühiste uurimisrühmade rahastamise hüvitustaotluste esitamise veebivahendit – ning alates 2026. aastast on see hüvitis- ja pikendamistaotluste esitamiseks ainus viis.

Ühiste uurimisrühmade hindamine

2025. aastal avaldati ühiste uurimisrühmade viies hindamisaruanne, mis põhines 67 ühiste uurimisrühmade lõpuleviidud hindamisel. Uuringu tulemused näitavad, et Eurojusti varajane kaasamine ja õigeaegne kokkulepe ühise uurimisrühma pädevuse ulatuse osas on jätkuvalt sujuva koostöö põhitegurid, eriti juhtumites, kus toimub mitu paralleelset riiklikku uurimist. Hindamisel selgus, et probleeme põhjustavad

` tõendite vahetamine ja kasutamine,

` uurimistoimingute koordineerimine ja

` süüdistuste esitamise strateegiate ühtlustamine

ning see on eriti nähtav mitmepoolsetes ühistes uurimisrühmades.

See näitab ka, et lähetatud liikmed, regulaarsed koordineerimiskoosolekud ja kohtualluvusprobleemide varajane arutamine aitavad neid riske vähendada. Ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaat jätkas koos Eurojusti Lääne- Balkani kriminaalõiguse projektiga 2025. aastal ühiste uurimisrühmade spetsialistidele suunatud koolituste toetamist nii ELi kui ka piirkondlikul tasandil.

2025. aasta jooksul jätkus ka töö ühiste uurimisrühmade koostööplatvormiga.

40

4.4 Euroopa uurimismäärus

2025. aastal jätkas Eurojust riiklike ametiasutuste toetamist ja nõustamist Euroopa uurimismääruse olelusringi jooksul alates selle koostamisest kuni täitmise etapini. 6711 Eurojusti juhtumit, sh 2751 uut juhtumit, hõlmasid Euroopa uurimismäärust, mis on ligi 7% rohkem kui eelmisel aastal. Kui 2020. aastal hõlmas veidi üle kolmandiku Eurojusti juhtumitest Euroopa uurimismäärust, siis 2025. aastal oli see osakaal tõusnud pea poole võrra, mis näitab, et Eurojusti toetus on selle vahendi osas muutumas üha olulisemaks.

Euroopa uurimismäärusega seotud uued juhtumid

Euroopa uurimismäärusega seotud jätkuvad juhtumid

KOKKU

2021 2022 2023 2025

2751 1757 2316 2718 2984 2676

20242020

3960

1346 1958

2714 3334 3626

3103

4274

5432

6318 6302 6711

Ühiste uurimisrühmade võrgustik

Olulised väljaanded

Kolmas ühiste uurimisrühmade hindamisaruanne

Oluline võrgustik

Ühiste uurimisrühmade võrgustiku 21. aastakoosoleku põhiteemad on ühiste uurimisrühmade digitööruumid ja koordineerimine tolliasutustega

Ühiseid uurimisrühmi hõlmavate keerukate juhtumite mõistmine: piiriülese uurimise kulissidetagune töö

Oluline üritus

Euroopa uurimismäärusega seotud uued juhtumid

41

Eurojust aitas hankida selgitusi või lisateavet enne Euroopa uurimismääruse täitmist või, kui esitatud teave oli ebapiisav, isegi enne selle edastamist täitevasutustele.

Amet aitas kaasa ka mitme kiireloomulise Euroopa uurimismääruse täitmisel, kus tema roll oli otsustava tähtsusega, arvestades kohese tegutsemise vajadust. Mitmepoolsetes juhtumites tagas amet Euroopa uurimismääruste kooskõlastatud täitmise mitmes liikmesriigis, kasutades ka muid õigusalase koostöö vahendeid, nt arestimismäärusi ja Euroopa vahistamismäärusi.

Eurojust toetas juhtumeid, kus tekkisid õiguslikud või praktilised probleemid, eelkõige järgmisel viisil:

` kahtlusaluste ärakuulamine ning kohaldatavad formaalsused ja menetlustagatised, mis võivad liikmesriigiti erineda;

` side pealtkuulamine, mille tingimused ja menetlused liikmesriigiti erinevad;

` liikumist jälgivate ning heli ja pilti salvestavate tehniliste seadmete kasutamine (nt auto pealtkuulamine), mis ei ole Euroopa uurimismääruse direktiiviga selgelt reguleeritud ja tekitavad seega praktilisi probleeme, eelkõige seoses järelloa võimalusega.

Oluline juhtum

KURITEGU: Itaalias esitatakse süüdistus kuritegelikus organisatsioonis osalemise ja ebaseadusliku uimastikaubanduse eest. Isik ei ilmu kohtusse, kus teda esindab advokaat, ja selgub, et ta on Belgias vahi all.

ÕIGUSLIK PROBLEEM: Itaalia kohus väljastab Euroopa uurimismääruse, et kuulata süüdistatav ära videokonverentsi kaudu. Belgia prokuratuur keeldub Euroopa uurimismäärust täitmast, väites, et Belgia õigus ei luba süüdistatava ärakuulamist videokonverentsi teel tema kohtuprotsessi käigus, sest see oleks vastuolus õiglase kohtumõistmisega.

EUROJUSTI ROLL: Asja esitanud Itaalia kohus palub Eurojustilt abi. Amet teeb ettepaneku viia süüdistatav ajutiselt üle Itaaliasse, aga Belgia ametivõimud ei ole nõus.

EUROOPA LIIDU KOHTU OTSUS: Eurojust toetab Itaalia kohtu otsust suunata asi Euroopa Liidu Kohtusse eelotsuse saamiseks. Euroopa Liidu Kohus otsustab oma 18. detsembri 2025. aasta otsusega (C 325/24) Euroopa uurimismääruse direktiivi tõlgendamise kohta, et liikmesriikide õigusasutused võivad väljastada Euroopa uurimismääruse süüdistatava ajutiseks üleandmiseks või videokonverentsi teel ülekuulamiseks kohtumenetluse ajal tõendina kasutamise eesmärgil ning et sellise meetme puudumine riigisiseses kohtumenetluses ei ole Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumise põhjus.

Süüdistatava ärakuulamine videokonverentsi või ajutise üleviimise teel

42

Euroopa vahistamismäärusega seotud Euroopa Liidu Kohtu praktika

Oluline väljaanne

2025. aasta jooksul jätkas Eurojust side pealtkuulamise ja muude jälgimismeetmetega seotud õigusküsimuste uurimist, pakkudes ülevaadet selliste meetmete kohta teistes jurisdiktsioonides kehtivatest peamistest õigusnõuetest.

Samuti tegeles Eurojust Euroopa uurimismääruste kaudu edastatud tõendite vastuvõetavuse küsimusega, eelkõige krüptitud sidevõrkudest (nt Sky ECC ja EncroChat) saadud andmete osas, jälgides asjakohast riiklikku kohtupraktikat ja nõustades riiklikke ametiasutusi.

Aastatepikkuse järelevalve tulemusena avaldas Eurojust 2025. aastal esimese põhjaliku ülevaate Euroopa uurimismäärust käsitlevast Euroopa Liidu Kohtu praktikast, pakkudes õigustöötajatele ja õigusasutustele struktureeritud ja kättesaadavat võrdlusvahendit. Aruannet ajakohastatakse korrapäraselt.

Tuginedes Euroopa uurimismääruse 10. vastastikuse hindamise vooru lõpparuande soovitustele, alustas komisjon tööd Euroopa uurimismääruse direktiivi võimaliku läbivaatamisega. Eurojust andis 2025. aastal oma panuse selle protsessi kõikides etappides, osaledes komisjoni korraldatud eksperdirühmade kohtumistel ja ELi kriminaalõiguse tuleviku kõrgetasemelisel foorumil. Eurojust esitas ka kirjaliku seisukoha komisjoni poolt novembris toimunud sihtkonsultatsioonil.

4.5 Euroopa vahistamismäärus

2025. aastal olid 1038 Eurojusti juhtumit (sh 457 uut ja 581 eelmistest aastatest jätkuvat) seotud Euroopa vahistamismäärusega. Ametis menetletud Euroopa vahistamismäärusega seotud juhtumite koguarv oli 2025. aastal ligikaudu 6% suurem kui eelmisel aastal.

Oluline juhtum

KURITEGU: Üht Ameerika kodanikku kahtlustatakse Roomas toimunud väikelapse mõrvas.

TEGEVUS: Kui ametivõimud leiavad isiku Kreekast üles, peavad nad tagama, et kahtlustatav võetakse viivitamatult vahi alla ja antakse üle Itaaliale.

TULEMUS: Euroopa vahistamismääruse kiire väljastamine ja õigeaegne täitmine viib kahtlusaluse vahistamiseni ja tagab tema üleandmise Itaaliale.

EUROJUSTI ROLL: Itaalia ja Kreeka büroode tihe ja vahetu koostöö Eurojustis tagab Euroopa vahistamismääruse õigeaegse ja kiire täitmise.

Skandaalse mõrvakahtlusaluse kiire üleandmine

2025. aastal jätkas Eurojust riikide ametiasutuste toetamist ja nõustamist kogu Euroopa vahistamismääruse olelusringi jooksul.

43

Euroopa vahistamis- määrusega seotud uued juhtumid

Euroopa vahistamis- määrusega seotud jätkuvad juhtumid

KOKKU

2022 2023 2025

457548 487 505 450 446

20242020

581633 716 762 813 530

2021

1181 1203 1267 1263

976 1038

Euroopa vahistamismäärusega seotud Eurojusti juhtumid (2020–2025)

Eurojust saab pakkuda tuge või nõu järgmistes aspektides:

kiire teabeedastus

teabevahetus jätku- vates kriminaalme-

netlustes (nt edasilükkamine

või ajutine üleandmine)

konsulteerimisme- netlus seoses ELi ko- danike väljaandmise taotlustega kolman-

datele riikidele

konkureerivad Euroopa vahistamis- määrused ja nende väljaandmise enne-

tamine

keeldumisaluste kohaldamine ja

Euroopa vahistamismääruste uuesti väljastamise

võimalus

kodumaale saatmise tagatiste, vanglatingimuste

või ravi kohta antavate kinnituste

koostamine ja edastamine

Euroopa Liidu Kohtu praktika tõlgendamine

Euroopa vahistamismääruse

valdkonnas

õigusvahendi valik

erikohustuse reegli kohaldamine enne

või pärast kinnivõtmist

Õigustöötajad pöördusid ameti poole, kui lisateabe taotlused olid kiireloomulised (nt eelseisvaid kohtuistungeid arvestades) või kui otsekontakt määrust täitvate asutustega oli ebaõnnestunud. Eurojust toetas Euroopa vahistamismäärustega seotud puuduva teabe kiiret edastamist.

Veel üks oluline ülesanne, mida Eurojust saab täita, on konkureerivate Euroopa vahistamismäärustega seotud nõustamine ja abi järelküsimuste lahendamisel (nt nõusolek isiku edasiseks üleandmiseks). Koordineerimiskoosolekutel saab amet takistada ka konkureerivate Euroopa vahistamismääruste väljastamist. 2025. aastal andis Eurojust välja seitse ametlikku nõuannet konkureerivate Euroopa vahistamismääruste kohta kooskõlas Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 16 lõikega 2 ja Eurojusti suunistega konkureerivate üle- ja väljaandmistaotluste üle otsustamise kohta.

Eurojust jätkab liikmesriikide ametiasutuste abistamist Euroopa Liidu Kohtu praktika nõuetekohasel kohaldamisel (nt vanglatingimused või tagaseljaotsused). Selleks jälgib amet Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat ja avaldab korrapäraselt viimaste arengute aruannet.

Kaks 2025. aastal tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsust tulenesid Eurojusti toetatud kohtuasjadest, nimelt Sangas14, mis käsitles aegumise alusel keeldumist, ning C.J.15, mis käsitles Euroopa vahistamismääruse ja karistatud isikute üleandmise raamotsuse vahelist seost. Neis juhtumites käsitletavad õigusküsimused kajastavad korduvaid probleeme, mis on kerkinud esile mitmes Eurojusti juhtumis.

Amet uuris 2025. aastal erikohustuse reeglit kõigile liikmesriikidele saadetud küsimustikus, et koostada õigustöötajatele selge, kättesaadav ja praktiline teave selle põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikides.

14 C 481/23 15 C-305/22

44

Nagu varasematel aastatel, teatab väga väike arv liikmesriike Eurojustile, kui nad ei suuda järgida tähtaegu, ja põhjendab mittejärgimist (Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikkel 17). Vähe on ka konkureerivate Euroopa vahistamismäärustega seotud juhtumeid, milles taotletakse Eurojusti toetust (Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 16 lõige 2).

4.6 Kriminaaltulu jälitamine, arestimine ja konfiskeerimine

Kuna valdav osa organiseeritud kuritegevusest on tulule orienteeritud ja kuritegudest saadud tulu investeeritakse sageli uuesti välismaal, on selle tulu tagasinõudmine ELi organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses strateegiline prioriteet. Eurojust täidab piiriülestes juhtumites kriminaaltulu jälitamise protsessis olulist rolli, pakkudes õigusasutustele õiguslikku ja praktilist tuge kriminaaltulu jälitamise kõigis neljas etapis.

Eurojusti eriteadmised ja kogemused on olulised õigustöötajate abistamisel kriminaaltulu jälitamisel, arestimisel, konfiskeerimisel ja võõrandamisel.

2025. aastal toetas Eurojust 723 juhtumit seoses määrusega 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Ameti toetus nendes juhtumites viis ligi 1,2 miljardi euro väärtuses kriminaaltulu konfiskeerimise või arestimiseni.

Euroopa vahistamis- määrusega seotud uued juhtumid

Raamotsuse artikkel 17 (tähtaja ületamine) – uued juhtumid

Raamotsuse artikkel 16 (mitu taotlust) – uued juhtumid

2021 2022 2023 2025

457

20 712 713 611 510 5

72

4

548 487 505 450 446

20242020

Vara jälitamine

Vara külmutamine

Vara konfiskeerimine

Vara võõrandamine

Euroopa vahistamismäärusega seotud uued Eurojusti juhtumid, Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artiklite 16–17 kohased teated (2020–2025)

Euroopa vahistamismäärusega seotud Euroopa Liidu Kohtu praktika

Oluline väljaanne

45

Eurojust pakkus sageli kriitilist tuge juhtumites, kus esinesid järgmised korduvad probleemid:

lisateave, mis võimaldab täita arestimis- või

konfiskeerimiskorraldust

arestitud vara tagastamine ohvritele teises riigis

arestimismääruste kooskõlastatud täitmine kindlal kuupäeval koos

muude sunnimeetmetega

koostöö kolmandate riikidega

2025. aasta septembris avaldas Eurojust juhtumiaruande määruse (EL) 2018/1805 kohta, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Selles esimeses omataolises aruandes antakse riikide ametiasutustele praktilisi juhiseid, tuues esile nii edusammud kui ka püsiprobleemid määruse kohaldamisel.

Aruande põhijäreldus oli, et määrust kasutatakse praktikas laialdaselt ja see on õigusalast koostööd suuresti parandanud. Määruse kohaldamine ei ole siiski veel täielikult tõhus ning ikka esineb mitmeid õiguslikke ja praktilisi probleeme, nt erinevate siseriiklike eeskirjade ja standardvormide ülesehituse tõttu. Eurojusti toetus selliste probleemide lahendamisel, eriti keerukates juhtumites, võib olla väga oluline.

Aruannet arutati rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise õigusalase teemarühma ametlikul avakoosolekul – teemarühma lisateave on majanduskuritegude peatükis.

Rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise õigusküsimuste teemarühm

Olulised väljaanded

Oluline üritus

Eurojusti aruanne määruse 2018/1805 kohta, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist

Oluline võrgustik

Eurojusti kohtumisel arutatakse rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise valdkonna uusi suundumusi

46

4.7 Kohtualluvuskonfliktide lahendamine

Raskete kuritegude uurimise ülesande raames abistab Eurojust sageli riiklikke ametiasutusi kohtualluvuskonfliktide ja menetluste üleandmise küsimustes, samuti juhtumites, milles võivad tekkida ne bis in idem põhimõttega seotud probleemid. Need probleemid võivad tekkida siis, kui kahes või enamas liikmesriigis toimuvad paralleelsed uurimised, v.a piiriülese koordineerimise korral. Eurojust hõlbustab esialgseid kontakte ja konsultatsioone pädevate asutuste vahel, koordineerib nende tegevust, julgustab ja kiirendab teabevahetust ning annab nõu, milline jurisdiktsioon on õigusemõistmise huvides sobivaim süüdistuse esitamiseks.

2025. aastal jätkas amet riiklike ametiasutuste toetamist kohtualluvuskonfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning ne bis in idem probleemide ennetamisel.

Eelkõige toetas Eurojust riiklike ametiasutuste vahelist konsulteerimist vähemalt 601 paralleelse menetlusega juhtumis, kohaldades muu hulgas kohtualluvuskonflikte käsitlevat raamotsust 948/2009, korraldades koordineerimiskoosolekuid ja andes nõu, et saavutada konsensus, milline kohtualluvus on konkreetse juhtumi menetlemiseks sobivaim. Amet hõlbustas ka kohtutevahelist kriminaalmenetluste ja tõendite üleandmist.

Märkimisväärne osa neist juhtumitest puudutas investeerimispettusi, mille olid pannud veebis toime mitmes riigis tegutsevad kuritegelikud ühendused ning millel oli üle maailma tuhandeid ohvreid. Sellistes juhtumites võib Eurojusti abi õigusmeetmete koordineerimisel olla otsustava tähtsusega.

Eurojust tegi ka ettevalmistusi 2024. aasta menetluste üleandmise määruse jõustumiseks; kui määrus 2027. aastal jõustub, võimaldab see ametil riikide ametiasutusi paremini abistada. See töö jätkub 2026. aastal.

4.8 Eurojusti omaalgatuslikud juhtumid

Eurojust võib pakkuda riiklikele ametiasutustele oma tugiteenuseid ka ilma konkreetse taotluseta. 2018. aastal kehtestati Eurojusti määrusega sõnaselgelt ametile võimalus täita ülesandeid omal algatusel16. Eurojust on õigusalase asjatundlikkuse ja teabe keskusena ideaalses positsioonis, et võtta Euroopa julgeoleku tagamisel aktiivne roll. Amet toetab riikide ametiasutusi juhtumitevaheliste seoste tuvastamisel, ühise lähenemisviisi kokkuleppimisel ja vajadusel koordineerimise laiendamisel teistesse riikidesse.

Omaalgatuslike juhtumite aluseks võib olla liikmesriigi, ELi asutuste või kolmandate riikide esitatud teave, samuti teave, mille Eurojust on kogunud muudest juhtumitest (nt kinnitatud seos) või mis on saadud terrorismivastase võitluse registrist või CICEDist. Sellise juhtumi lähtepunktiks võivad olla ka avatud allikad.

Omaalgatusliku juhtumi tulemus võib olla strateegiline väljund, nt suunised õigustöötajatele, poliitikadokumendid või juhtumitöö analüüs. Sagedam on tulemus, et Eurojust täidab oma operatiivülesandeid konkreetses uurimises ja süüdistuse esitamisel,

` et ergutada ja parandada liikmesriikide piiriülest koordineerimist ja koostööd

` kiireloomulises juhtumis, kui pädevat riiklikku ametiasutust ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks teha või sellega ühendust võtta, või

` esitades kirjalikke arvamusi korduvate õigusalase koostöö raskuste kohta.

Edendamaks omaalgatuslikke juhtumeid, võttis Eurojust vastu mitmeaastase tegevuskava, et suurendada teadlikkust nii ametisiseselt kui ka operatiivpartnerite seas.

Selle jätkuva töö tulemusena on Eurojustis alates 2019. aastast registreeritud 64 omaalgatuslikku juhtumit. Järgmisel lehel esitatud näited annavad ülevaate kasutatud teabeallikate mitmekesisusest ja väljakutse ulatusest.

16 See tähendab, et Eurojust annab riikide ametiasutustele vahendeid piiriülese koostöö toetamiseks ja tõhustamiseks; Eurojust ei algata ise kriminaaluurimisi.

5

6

4

11

10

28

2020

2021

2022

2023

2024

2025

Omaalgatuslikud juhtumid: valik

Omaalgatuslikud juhtumid 2020–2025

Vastastikuse õigusabi konventsiooni artikli 7 kohase omaalgatusliku teabevahetuse õigusanalüüs

Juhtum põhineb Eurojusti juhtumi koordineerimiskoosolekul tõstatatud operatiivküsimusel

Õigusasutuste vahelise omaalgatusliku teabevahetuse teemat arutati mitmel koordineerimiskoosolekul. Kas ELi vastastikuse õigusabi konventsiooni artikli 7 ja muude sarnaste õigussätete alusel vahetatud teavet saab kasutada tõendina või on vaja täiendavat Euroopa uurimismäärust või vastastikuse õigusabi taotlust? Eurojust algatas olukorra analüüsimiseks omal algatusel kolleegiumimenetluse.

Teemat arutati ja see tekitas arutelusid kaalukatel ELi ja rahvusvahelistel foorumitel, sh Euroopa Nõukogus, mille küberkuritegevuse konventsiooni komitee kasutas seda suuniste koostamiseks. Juhtumi tulemusi arutati ka seminaril, mille korraldasid 2024. aastal ühiselt Euroopa Nõukogu ja Eurojust.

Eurojusti toetatud meetme tulemusel vahistatakse Itaalias ja Albaanias 29 inimsmugeldajat

Juhtum põhineb Europoli varajase hoiatamise teatel

Pärast teabe saamist ja juhtumi algatamise arutelu pädevate riiklike ametiasutustega toetas Eurojust piiriülest koostööd ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

Lisaks ühise uurimisrühma toetamisele lõi Eurojust tegevuspäeva ajal koordineerimiskeskuse ja pakkus piiriülest õigustuge ameti Itaalia ja Kreeka riiklike büroode ning Albaania sideprokuröri kaudu.

Tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse lõpetamine

Juhtum põhineb kolmanda riigi esitatud teabel

Pärast kolmandalt riigilt koostöötaotluse saamist ja juhtumi algatamise arutelu pädevate riiklike ametiasutustega algatas Eurojust rahvusvahelise koostöö toetamiseks juhtumi, mis käsitles väidetavat inimkaubandust töötajate ärakasutamise eesmärgil.

Selle tulemusena toimub praegu Poola tööhõiveametite omanike uurimine. Nad värbasid väidetavalt kolmandate riikide kodanikud, lubades neile valelikult tööd Poolas parimatel tingimustel ja hea palgaga. Kuid pärast Poolasse saabumist kasutasid neid isikuid ära mitmesugused ettevõtted.

48

4.9 Elektroonilised tõendid

Elektroonilised tõendid omavad kõigis kriminaaluurimistes üha suuremat tähtsust; vähemalt 55% uurimistest hõlmab elektrooniliste tõendite saamise piiriülest taotlust. Nende tõendite omandamist reguleerib pidevalt arenev õigusraamistik, sh Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon (Budapesti konventsioon). Vajadusel võib kooskõlas siseriikliku õigusega kasutada ka vabatahtlikku koostööd. 2026. aastal hakatakse kohaldama ELi elektrooniliste tõendite paketti, millega luuakse ELis terviklik õigusraamistik elektroonilistele tõenditele piiriülese juurdepääsu taotlemiseks kriminaalmenetluses.

Selle murrangulise õigusaktiga kehtestatakse kaks uut õigusvahendit – Euroopa andmeesitamismäärus ja Euroopa andmesäilitamismäärus –, mis võimaldavad pädevatel asutustel nõuda elektrooniliste tõendite säilitamist ja esitamist otse ELi teenuseosutajatelt, sõltumata nende endi või andmete asukohast. Teenuseosutajate kohustus vastata 10 päeva jooksul ja hädaolukorras 8 tunni jooksul parandab ametiasutuste suutlikkust tugineda kriminaalmenetluses volatiilsetele elektroonilistele tõenditele.

Eurojust on valmis toetama liikmesriikide ametiasutusi uute õigusalase koostöö vahendite kasutamisel.

2025. aastal korraldas Eurojust peamiste sidusrühmade kohtumise ELi elektrooniliste tõendite paketi teemal ning kaardistas eri üksuste rollid (Eurojust, projekt SIRIUS, EJN, EJCN) seoses uute õigusvahenditega ja operatiivtoega, mida nad saavad õigustöötajatele pakkuda. Eurojust jätkab riikide ametiasutuste strateegilist toetamist ELi elektrooniliste tõendite paketi praktilisel rakendamisel.

Eurojusti tugi Euroopa andmeesitamise ja andmesäilitamise määruste kasutamisel hõlmab järgmist:

nõuanded kehtiva õigusraamistiku

ja taotluste teostatavuse kohta

abi korralduste koostamisel ja sõnastamisel

samaaegsete õi- gusalase koostöö taotluste koordi-

neerimine, kohtual- luvuskonfliktide

vältimine

väljaandvate ja õiguskaitseasutuste vaheliste arutelude

hõlbustamine

määruste väljaandmise, edastamise,

järgimise ja täitmise hõlbustamine

nõustamine seo- ses privileegide ja

immuniteetide/aja- kirjandusvabaduse ning sõnavabadu-

sega

2025. aastal algatasid Eurojust ja Europol projekti SIRIUS kolmanda etapi, millega laiendati projekti ka ELi-välistesse riikidesse. Elektroonilistele tõenditele piiriülest juurdepääsu käsitlevate teadmiste jagamise kontaktpunktina koostati projekti raames mitu teadmustoodet ja praktilist vahendit ning jätkati struktureeritud dialoogi teenuseosutajatega, võimaldades SIRIUSe kaudu otsekontakti Eurojustiga.

Eurojust osales ka mõjuhinnangus, mis käsitles andmete säilitamist teenuseosutajate poolt kriminaalmenetluses ja mille komisjon algatas, et ajakohastada ELi õigusnorme andmete säilitamise valdkonnas.

EJCN

Olulised väljaanded

Olulised üritused

Peamised võrgustikud ja projektid Eurojusti ja Euroopa Nõukogu ühine küberkuritegevuse seminar keskendus elektroonilistele tõenditele

Europol ja Eurojust algatavad projekti SIRIUS 3. etapi, et tõhustada piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele

Eurojust toob kokku peamised sidusrühmad, et vahetada teavet ELi elektrooniliste tõendite paketi kohta

Euroopa andmeesitamismäärus ja Euroopa andmesäilitamismäärus: peamised toetust pakkuvad osalejad

Peamiste elektrooniliste tõendite õigusraamistike kohased teenusepakkujad

Euroopa andmeesitamismäärus ja Euroopa andmesäilitamismäärus: toetuse lühiülevaade

Juhtumiuuringud: eksterritoriaalsed andmeesitamismäärused

SIRIUS

5. Koostöö partneritega 5.1 Eurojust: ülemaailmse õigusemõistmise keskus – koostöö väljaspool ELi piire

Kuritegevuse üleilmastudes peavad õigusasutused leidma lihtsamaid viise piiriüleseks koostööks. Eurojust arendab suhteid õigusasutustega

kogu maailmas: see võimaldab operatiivset koostööd ja koordineerimist ning sadade organiseeritud kuritegelike võrgustike likvideerimist, tagades Euroopas turvalisuse ja õiglusemõistmise.

Kolmandate riikidega seotud juhtumid

Alates 2020. aastast on igal aastal umbes 20% Eurojusti uutest juhtumitest seotud kolmanda riigiga. Eurojusti sideprokuröri saatnud riigid, kes saavad ametiga süstemaatiliselt isikuandmeid vahetada, on Eurojusti juhtumites osalenud kolmandate riikide nimekirja eesotsas: 2025. aastal oli Šveits selle perioodi jooksul esimest korda suurim osaleja 275 juhtumiga, järgnesid Ühendkuningriik, Albaania ja Ukraina.

Šveits

Ühendkuningriik

Albaania

Ukraina

Serbia

Norra

Ameerika Ühendriigid

Gruusia

Põhja-Makedoonia

Montenegro

Moldova Vabariik

Island Araabia

Ühendemiraadid Bosnia ja Hertsegoviina

Monaco

275

244

121

101

94

81

53

41

31

27

25

23

14

11

9

Kolmandate riikide osalemine uutes Eurojusti juhtumites 2025. aastal

Oluline juhtum

KURITEGU: Kolm kuritegelikku võrgustikku petavad mitut miljonit krediitkaardi kasutajat, kellel on kokku 19 miljonit kontot 193 riigis. Kahtlusalused varastavad krediitkaardiandmeid, avavad võltskontosid ja teevad krediitkaardimakseid.

TEGEVUS: Eurojusti koordineeritud 10 riigis toimuv operatsioon paneb punkti ajavahemikus 2016–2021 toimunud pettusteseeriale.

TULEMUS: Vahistatakse 18 kahtlusalust, sh viis makseteenuse pakkuja juhtivametnikku. 60 läbiotsimise käigus konfiskeeritakse krüptovaluutat, luksautosid, mobiiltelefone ja sülearvuteid.

EUROJUSTI ROLL: Eurojust korraldab mitu koordineerimiskoosolekut ning toetab 90 Euroopa uurimismääruse ja õigusabitaotluse täitmist 30 riigis. Kontaktpunktide võrgustiku kaudu hõlbustatakse õigusalast koostööd Kanada ja Singapuriga.

Ulatuslik operatsioon 300 miljoni eurose ülemaailmse krediitkaardipettuse vastu

51

Sideprokurörid

Eurojustis töötavad sideprokurörid saavad algatada kohtuasju ELi liikmesriikide vastu ning neid võidakse kutsuda osalema liikmesriikide kohtuasjades. 2025. aastal algatasid 12 sidaprokuröri 381 uut juhtumit ning eelmistest aastatest jätkus 814 juhtumit. Sideprokurörid osalevad sageli koordineerimiskoosolekutel ja -keskustes ning ühistes uurimisrühmades.

SIDE- PROKURÖR

Sideprokuröri algatatud juhtumid Osalemine teiste büroode algatatud juhtumites

Osalemine ühistegevuses/koosolekutel

Uued juhtumid 2025

Kaasatud riikide arv Varasemast pooleli

Uued juhtumid 2025

Varasemast pooleli

Koordineeri- miskoosole-

kud

Ühised uuri- misrühmad

Ühistegevu- se päevad2 Vähemalt 3

Albaania 70 63 7 91 51 99 27 27 3

Gruusia 21 21 0 43 20 43 7 4 0

Island 13 12 1 0 10 18 8 2 0

Montenegro 12 12 0 34 15 39 1 0 0

Moldova 5 5 0 3 25 67 21 24 1

Põhja-Makedoo- nia 13 10 3 24 18 45 5 1 0

Norra 57 52 5 146 24 102 24 17 1

Serbia 37 32 5 122 57 101 14 8 0

Šveits 95 82 13 166 180 389 59 25 2

Ukraina 24 21 3 91 77 172 65 49 0

Ühendkuningriik 29 26 3 78 215 567 100 43 4

Ameerika Ühendriigid 5 3 2 16 48 177 48 1 2

KOKKU 381 339 42 814 * * * * *

Ülevaade 2025. aasta juhtumitest, kus osalesid sideprokurörid

* Neid veergusid ei saa summeerida, sest ühe juhtumi lahendamisel võidakse paluda osaleda rohkem kui ühel sideprokuröril ning koordineerimiskoosolekuid ja ühiseid uurimisrühmi korraldatakse sageli ühiselt.

Eurojusti ülemaailmne võrgustik

13 kolmanda riigiga

Koostöökokkulepped

Katab 80+ jurisdiktsiooni kogu maailmas + 3 organisatsiooni*

Kontaktpunktide võrgustik

12 riigist

Sideprokurörid Eurojusti juures

12 riigiga + AIAMP

Koostöökokkulepped võimaldavad vahetada Eurojusti ja kaasatud riigi ametiasutuste vahel süstemaatiliselt operatiivteavet, sealhulgas asitõendeid ja isikuandmeid.

Eurojust võib tugineda koostöökokkulepetele, mis on sõlmitud järgmiste ELi-väliste riikidega: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Gruusia, Island, Liechtenstein, Moldova, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia, Šveits, Ukraina ja Ühendkuningriik.

Praegu on Eurojusti juurde lähetanud sideprokurörid järgmised riigid: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Gruusia, Island, Moldova, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia, Šveits, Ukraina ja Ühendkuningriik.

Eurojust sõlmib töökokkuleppeid kolmandate riikide ning ELi-väliste õigusalase koostöö võrgustike ja ühendustega, et võimaldada strateegilist koostööd võitluses raske kuritegevusega. Need kokkulepped võimaldavad vahetada strateegilist teavet ja jagada parimaid tavasid, kuid ei ole aluseks operatiivsete isikuandmete jagamisele.

Eurojust on sõlminud töökokkulepped Ladina-Ameerika prokuröride liiduga (AIAMP), Boliivia, Costa Rica, Dominikaani Vabariigi, Ecuadori, Egiptuse, Lõuna-Korea, Nigeeria, Panama, Paraguay, Peruu, Tšiili ja Uruguayga.

Koostöökorrad

AIAMP: Ladina-Ameerika prokuröride liit CPLP: uimastitevastane prokuröride võrgustik WACAP – UNODC: keskasutuste ja prokuröride Lääne-Aafrika võrgustik

Liikmesriikide ametiasutuste määratud kontaktpunktid võimaldavad liikmesriikide prokuröridel saada teavet nende õigussüsteemide kohta ja lahendada õigusalase koostöö probleeme, kui kuritegu ületab Euroopa Liidu piire.

ELi-välistest riikidest pärit sideprokurörid lähetatakse Eurojusti juurde. Nad töötavad külg külje kõrval kolleegidega liikmesriikidest, et abistada oma riigiga seotud piiriülestes uurimistes.

Kontaktpunktid tagavad ka, et kolmandate riikide ametiasutused saavad Eurojustiga kiiresti suhelda ja hankida teavet ELi õigussüsteemide kohta.

52

Rahvusvahelised kokkulepped

Eurojust väljendas 2025. aastal heameelt ELi ja Liibanoni vahelise Eurojustiga tehtavat koostööd käsitleva lepingu sõlmimise üle. Edenesid Euroopa Komisjoni juhitavad läbirääkimised mitme teise riigiga.

Kontaktpunktid

2025. aasta lõpuks oli Eurojustil kontaktpunktid 82 riigis üle maailma ja kolmes piirkondlikus organisatsioonis.

Kontaktpunktid aitavad hõlbustada või koordineerida sadade õigusalase koostöö taotluste täitmist, mis esitatakse ELi asutuste poolt kolmandatele riikidele või vastupidi. Näiteks kasvas 2025. aastal Eurojusti Ladina-Ameerika kontaktpunktidelt saadud selliste taotluste arv viis korda.

Töökokkulepped

2025. aastal sõlmis Eurojust uued strateegilised töökokkulepped Egiptuse, Lõuna-Korea, Dominikaani Vabariigi, Paraguay ja Uruguayga.

Varem teiste riikidega sõlmitud töökokkulepped on juba osutunud tõhusaks, sest Eurojusti kaudu 2025. aastal esitatud õigusabitaotluste arv kolmekordistus 2024. aastaga võrreldes.

EuroMedi Justice ja Lääne-Balkani kriminaalõiguse projektid

Eurojusti rakendatud kahe välisrahastusega piirkondliku projekti raames jätkati õiguskoostöö partnerluste ja suutlikkuse arendamist vastavalt lõunanaabruse riikide ja Lääne-Balkani partneritega. Eriti oluline on asjaolu, et need projektid aitavad ELi ja selle naaberpiirkondade õigusasutustel tihedamalt suhelda ja koostööd teha, sest neid mõjutab samade organiseeritud kuritegelike rühmituste tegevus.

Eurojusti ülemaailmne võrgustik

13 kolmanda riigiga

Koostöökokkulepped

Katab 80+ jurisdiktsiooni kogu maailmas + 3 organisatsiooni*

Kontaktpunktide võrgustik

12 riigist

Sideprokurörid Eurojusti juures

12 riigiga + AIAMP

Koostöökokkulepped võimaldavad vahetada Eurojusti ja kaasatud riigi ametiasutuste vahel süstemaatiliselt operatiivteavet, sealhulgas asitõendeid ja isikuandmeid.

Eurojust võib tugineda koostöökokkulepetele, mis on sõlmitud järgmiste ELi-väliste riikidega: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Gruusia, Island, Liechtenstein, Moldova, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia, Šveits, Ukraina ja Ühendkuningriik.

Praegu on Eurojusti juurde lähetanud sideprokurörid järgmised riigid: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Gruusia, Island, Moldova, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia, Šveits, Ukraina ja Ühendkuningriik.

Eurojust sõlmib töökokkuleppeid kolmandate riikide ning ELi-väliste õigusalase koostöö võrgustike ja ühendustega, et võimaldada strateegilist koostööd võitluses raske kuritegevusega. Need kokkulepped võimaldavad vahetada strateegilist teavet ja jagada parimaid tavasid, kuid ei ole aluseks operatiivsete isikuandmete jagamisele.

Eurojust on sõlminud töökokkulepped Ladina-Ameerika prokuröride liiduga (AIAMP), Boliivia, Costa Rica, Dominikaani Vabariigi, Ecuadori, Egiptuse, Lõuna-Korea, Nigeeria, Panama, Paraguay, Peruu, Tšiili ja Uruguayga.

Koostöökorrad

AIAMP: Ladina-Ameerika prokuröride liit CPLP: uimastitevastane prokuröride võrgustik WACAP – UNODC: keskasutuste ja prokuröride Lääne-Aafrika võrgustik

Liikmesriikide ametiasutuste määratud kontaktpunktid võimaldavad liikmesriikide prokuröridel saada teavet nende õigussüsteemide kohta ja lahendada õigusalase koostöö probleeme, kui kuritegu ületab Euroopa Liidu piire.

ELi-välistest riikidest pärit sideprokurörid lähetatakse Eurojusti juurde. Nad töötavad külg külje kõrval kolleegidega liikmesriikidest, et abistada oma riigiga seotud piiriülestes uurimistes.

Kontaktpunktid tagavad ka, et kolmandate riikide ametiasutused saavad Eurojustiga kiiresti suhelda ja hankida teavet ELi õigussüsteemide kohta.

54

Laienev üleilmne võrgustik

2025. aastal püüdis Eurojust luua ka tugevamaid suhteid kaugemal asuvate piirkondade organisatsioonide ja riikidega, näiteks Iraagi rahvusvahelise õigusalase koostöö riikliku keskuse (et parandada juurdepääsu UNITADi kogutud tõenditele), Pärsia lahe koostöönõukogu, Araabia Riikide Liiga peasekretariaadi ning Araabia Ühendemiraatide ja Hiinaga.

Ühendades jurisdiktsioone kogu maailmas

Eurojusti ja kolmandate riikide mitmetahuliste suhete süsteemi mõjukust tõendas üritus, kus amet võõrustas õigusasutuste kõrgetasemelist külastust, mis tõi kokku rohkem kui 50 jurisdiktsiooni. Detsembris toimunud kohtumisel osales 11 Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riiki, 4 Lääne-Balkani riiki ja 7 lõunanaabruse riiki, kes said võimaluse suhelda ELi liikmesriikide ja 12 riigiga, kellel on Eurojustis sideprokurör. Lääne- Balkani kriminaalõiguse projekti aktiivsel toetusel allkirjastati üritusel 17 vastastikuse mõistmise memorandumit Ladina-Ameerika ja Lääne-Balkani partnerite vahel ning toimus kõrgetasemeline arutelu ühiste uurimisrühmade ja raskete organiseeritud kuritegude üleilmastumise teemal, põhirõhuga uimastikaubandusel.

Ürituse lisaväärtust liikmesriikide õigusasutustele saab kvantifitseerida: kolme päeva jooksul toimus 82 operatiivset kahe- ja mitmepoolset kohtumist liikmesriikide ning Ladina-Ameerika, Lääne-Balkani ja lõunanaabruse riikide ametiasutuste vahel.

EuroMed Justice

Korea Vabariigiga sõlmitud töökokkulepe

Olulised üritused

Olulisemad projektid

50 jurisdiktsiooni – üks eesmärk: Eurojust ühendab kogu maailma prokurörid võitluseks organiseeritud kuritegevusega

Eurojust ja Egiptus tõhustavad õigusalast koostööd uue töökorraldusega

Lääne-Balkani riikide kriminaalõigus

5.2 Koostöö ELi partneritega

Europol

2025. aastal jätkas Eurojust tihedat operatiivkoostööd Europoliga, kes

osales 130 koordineerimiskoosolekul, 51 ühises uurimisrühmas ja 4 koordineerimiskeskuses, pakkudes keerukates uurimistes väärtuslikku tuge ja eksperditeadmisi.

Europol ja Eurojust teevad koostööd ka strateegilisel tasandil: kaks asutust käivitasid 2025. aastal projekti SIRIUS 3. etapi, et tõhustada piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele.

Euroopa Prokuratuur

Eurojust jätkas koostööd EPPOga piiratud arvul juhtudel, mis näitab, et nende volitused on üksteist täiendavad. EPPO osales aasta jooksul kahe ühise uurimisrühma tegevuses ja kahel koordineerimiskoosolekul.

2025. aastal püüdis Eurojust teha kindlaks uued valdkonnad, kus amet saaks tõhustada oma toetust EPPO-le, sh organiseeritud kuritegevust hõlmavad ELi finantshuvide kaitsega seotud uurimised, ja kolmandate riikidega tehtav koostöö. Heaks näiteks on ühisdokumendi koostamine, mis hakkab toimima EPPO ja mitteosalevate liikmesriikide ning kolmandate riikide ametiasutuste vaheliste ühiste uurimisrühmade kokkulepete alusdokumendina.

Eurojust nõustus rahastama ka ühiseid uurimisrühmi, mis luuakse EPPO ja mitteosaleva liikmesriigi, kolmanda riigi või mõlema vahel, eelkõige rahastades järgmisi tegevusi:

` kulud, mis tekivad EPPOs osaleva liikmesriigi ametiasutustel EPPO uurimise toetamisel;

` kulud, mis tekivad Euroopa delegaatprokuröridel ühise uurimisrühma tegevuse ja operatiivkoosolekute käigus.

See korraldus jõustub 2026. aastal.

Euroopa Pettustevastane Amet.

2025. aastal tugevdasid Eurojust ja OLAF koostööd keerukate juhtumite lahendamisel,

eelkõige ühiste uurimisrühmade kaudu. OLAF osales kahe uue ühise uurimisrühma töös (üks oli seotud ebaseadusliku jäätmeveo ja teine ebaseaduslike pestitsiididega) ning kuuel koordineerimiskoosolekul.

Novembris 2025 korraldati OLAFi ruumides ühine praktiline seminar toidupettuste teemal, et suurendada OLAFi uurijate ja Eurojusti riiklike kontaktpunktide teadlikkust ja arusaamist oma vastavatest volitustest ja tööst ning eelkõige Eurojusti omaalgatusliku sekkumise võimalustest.

ELi asutus Juhtumid

Koordineeri- miskoosole-

kud

Koordineeri- miskeskused

Ühised uuri- misrühmad

Europol 36 130 4 51

EPPO 6 2 0 2

OLAF 4 6 0 2

Uute juhtumitega tehtud koostöö ELi asutustega 2025

Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet

2025. aastal algasid ametlikud läbirääkimised töökokkuleppe sõlmimiseks AMLAga. AMLAst saab oluline partner rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning eeldatavasti

suureneb selle osalus operatiivtöös lähiaastatel.

56

Kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm

2025. aastal lõppenud EMPACTi tsüklis juhtis Eurojust varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse vastast operatiivmeedet ning kaasjuhtis

16 operatiivmeedet suure riskiga kuritegelike võrgustike, inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise vastase võitluse tegevuskavade raames. Lisaks osales Eurojust kõigis EMPACTi tegevuskavades, et arendada nende õigusalast mõõdet ja suurendada õigusasutuste osalemist.

Uues tsüklis toetab Eurojust 2026.–2027. aastaks kavandatud 287 EMPACTi operatiivmeetmest 60 – 6 kaasjuhina ja 54 osalejana. See muudatus võimaldab ametil pakkuda suuremat lisandväärtust, tugevdades EMPACTi õigusmõõdet.

Justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste võrgustik

2025. aasta jooksul oli Eurojust jätkuvalt justiits- ja siseküsimuste asutuste võrgustiku (JHAAN) aktiivne liige ning suhtles regulaarselt teiste õigus- ja siseküsimuste valdkonna ametitega. Eurojust aitas rakendada võrgustiku 2025. aasta tööprogrammi, mille keskmes olid tehisintellekti ja ELi sisejulgeolekustrateegiaga seotud põhiõigused. Asutused avaldasid ühisavalduse ja aruande ELi põhiõiguste harta 25. aastapäeva kohta.

57

6. Ohvrite õiguste tagamine

Ohvrite õigused on tõhusa õigusalase koostöö keskmes. Ohvrite nõuetekohane tuvastamine, teavitamine ja nende võimalus menetluses

osaleda tugevdab uurimist ja süüdistuste esitamist, eriti piiriülestes juhtumites.

Eurojustil on nende õiguste kaitsmisel oluline roll, sest amet koordineerib riiklike asutuste tegevust, jagab parimaid tavasid ja toetab õigustöötajaid kogu ELis. Selle töö tähtsust ei saa ülehinnata: 2025. aastal Eurojustis menetletud juhtumites oli vähemalt 3,1 miljonit kuriteoohvrit.

Eelkõige toetas Eurojust järgmist:

` ohvri ärakuulamise korraldamine videokonverentsi teel, et vähendada teisese ohvristamise ohtu;

` kohtualluvuskonfliktide lahendamine juhtudes, kui ohver teatas kuriteost mitme riigi ametiasutustele, ja

` kahju hüvitamine ohvritele.

2025. aastal keskendus Eurojust ohvrite tuvastamisele ja määratlemisele piiriüleses kontekstis. See on ohvrite õiguste tõhusa kasutamise eeltingimus ja seda arutati aprillis 2025 toimunud sümpoosionil.

Ohvrite õiguste kaitse on Eurojusti strateegilise ja operatiivtöö keskne aspekt. 2025. aastal tähendas see muu hulgas järgmist:

` inimkaubanduse vastu võitlevate prokuröride teemarühma koosolekul arutati õigusalast koostööd lapsohvritega kaubitsemise juhtumites, sealhulgas neist kuritegudest teatamata jätmist, kuna lapsed ei pea end ohvriks, ning laste kasutamist organiseeritud kuritegelike rühmituste poolt;

` esimene Eurojusti juhtumiaruanne varade külmutamise ja konfiskeerimise määruste vastastikuse tunnustamise kohta pühendab peatüki ohvrite hüvitamisele ja vara tagastamisele;

` rändajate smugeldamist käsitleval aastakohtumisel pühendati istung rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtumitega seotud keerulistele õigusdilemmadele, nt erinevustele, kas õigussüsteemid peavad rändajaid ohvriteks või kahtlusalusteks;

` terrorismiohvrite määratlust ning seonduvaid õiguslikke ja praktilisi probleeme arutati Eurojusti terrorismivastase võitluse koosolekul, kus käsitleti ohvrite tuvastamist pärast suuri terrorirünnakuid, kauplemist välismaal toimunud rünnakute ohvritega ning ohvrite juurdepääsu hõlbustamist teabele ja toetusele kriminaalmenetluses ning tuge, mida Eurojust saab sellistel juhtudel pakkuda;

` ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaat jätkas Fiches Espagnoles raames ohvrite õigustega seotud liikmesriikide õigusaktide kogumist ühiste uurimisrühmade raames.

58

Teine ohvrite õiguste sümpoosion ( 2. ja 3. aprill 2025 – tulemusaruanne)

Olulised väljaanded

Olulised üritused

Eurojust korraldab ELi Nõukogu eesistujariigi Poola egiidi all ohvrite õiguste sümpoosioni

Ühisaruanne Euroopa lähenemiskeelu kohta

Euroopa lähenemiskeeld – lühiülevaade kohtutöötajatele

Eurojust avaldas 2025. aastal koos Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga Euroopa lähenemiskeeldu käsitleva ühisaruande (EPO). EPO on vastastikuse tunnustamise vahend, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel liikuvate isikute kaitse meetmete järjepidevus, tugevdades ohustatud ohvrite piiriülest kaitset.

59

Lühendite loetelu AIAMP – Ladina-Ameerika prokuröride liit

AI – tehisintellekt

AMLA – Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet

CICED – raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaas

CIC – rasked rahvusvahelised kuriteod

CJEU – Euroopa Liidu Kohus

CMS – kohtuasjade haldamise süsteem

CTR – terrorismivastase võitluse register

EACN – Euroopa korruptsioonivastane kontaktpunktide võrgustik

EAW – Euroopa vahistamismäärus

EIO – Euroopa uurimismäärus

EJCN – Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik

EJN – Euroopa õigusalase koostöö võrgustik EJOCN – Organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase koostöö Euroopa võrgustik EL – Euroopa Liit EL PAcCTO – Euroopa ja Ladina-Ameerika vaheline abiprogramm rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks EMJ – Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse õigusprogramm (EuroMed Juctice) EMPACT – kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm ENPE – Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes

EPAC – Euroopa partnerid korruptsioonivastases võitluses

EPO – Euroopa lähenemiskeeld

EPPO – Euroopa Prokuratuur

EUIPO – Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

FD – raamotsus

GPN – Genotsiidi eest vastutusele võtmise võrgustik

HRCN – suure riskiga kuritegelike võrgustike tegevuskava

HVT – suure väärtusega sihtmärk ICPA – rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks IMPNA – projekt „Karistamatuse vastu võitlemise riiklikud asutused“

IPC – intellektuaalomandikuriteod

IP – intellektuaalomand

JHAAN – justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste võrgustik

JHA – justiits- ja siseküsimused

JITs network – ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide võrgustik

JITs – ühised uurimisrühmad

LP – sideprokurör

MLA – vastastikune õigusabi

MOCG – liikuv organiseeritud kuritegelik ühendus

OAP – tegevuskava

OLAF – Euroopa Pettustevastane Amet

PIF – ELi finantshuvide kaitse vastased kuriteod

SIM – abonendi identsusmoodul

THB – inimkaubandus UNITAD – ÜRO uurimisrühm Daeshi toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmiseks VAT – käibemaks

WBCJ – Lääne-Balkani kriminaalõiguse projekt

Aruande digiversioon

Aruande kõigi andmete allalaadimine

Eurojusti 2025. aasta tegevuse lisateave on aasta konsolideeritud tegevusaruandes

© Eurojust, 2026 • Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (Luksembourg), 2026

Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel. Eurojusti autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguse omanikelt.

© Euroopa Liit