Vabariigi Valitsuselt arvamuse küsimine eelnõu 963 SE kohta

Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri

1. Seaduse eesmärk
Tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus.

2. Eelnõu sisu analüüs
Eelnõuga täiendatakse julgeolekuasutuste seaduse (JAS) regulatsioone selliselt, et julgeolekuasutuste loetellu lisatakse Kaitseväe Luurekeskuse ning korrigeeritakse ning täpsustatakse vastavalt julgeolekuasutuste ülesandeid.
Seoses õigusliku regulatsiooni puudulikkusega esinevad Kaitseväe Luurekeskuse töös tõsised takistused. Kõigepealt, kuidas luureteenistused oma kaastöötajaid, ka agentuuri üldse värbavad? Kuidas neid inimesi kontrollitakse ja milliseid vahendid on võimalik selleks kasutada?
Paraku tuleb tõdeda, et kaitseväeluurel ei ole hetkel Kaitsepolitseiameti ja Välisluureametiga võrreldavaid võimalusi oma töö tegemiseks. Kaitseväe Luurekeskuse ainuke võimalus oma allikate kontrollimiseks on praegu teostada seda ametiabi korras s.t paluda seda teha kas Kaitsepolitseiametil või Välisluureametil, kellel need õigused kui julgeolekuasutustel on olemas.
Tegelikkuses ei ole mis tahes luureteenistusel paraku võimalik pöörduda teise partneri poole, et oma konfidentsiaalseid allikaid kontrollida. See tähendaks ju seda, et kaitseväeluure peaks minema ja Kaitsepolitseiametile üle andma kontrollitavate nimed või siis juhul, kui on tegemist juriidiliste isikutega, keda on vaja teeselda, need välja andma. On selge, et Kaitseväe Luurekeskus seda teha ei saa ega olegi teinud.
Samal ajal on selge vajadus selliste kontrollimeetmete järele olemas, kuna julgeolekuolukord on oluliselt halvenenud. Selles olukorras tuleb kõikidele Eesti luure- ja vastuluurega tegelevatele organisatsioonidele anda piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks. See hõlmab ka õiguslikku regulatsiooni.
1990. aastate alguses, mil kavandati Eesti eriteenistuste arengut, nähti selgelt, et Eestis peaks olema üks koordineeriv struktuur – praeguseks Riigikantselei riigikaitse koordinatsioonibüroo, samuti välisluureteenistus, toona Teabeamet, praeguseks Välisluureamet ning vastuluureteenistus, mida teostab kaitsepolitsei. Aga nähti ette ka kolmas, eelnevatega täiesti võrdne partner: Kaitseväe Luurekeskuse eelkäija.
Paraku jäeti julgeolekuasutuste seaduse vastuvõtmise ajal kaitseväeluure kõrvale. Funktsioonid, mida Kaitseväe Luurekeskus peab täitma, sõltuvad otseselt ka sõjaaja kaitseväe suurusest. Suurem reservarmee eeldab funktsioonide täitmist senisest palju suuremas mahus. Sõjaaja Kaitseväge suurendatakse 55 200 kaitseväelaseni ja tõenäoliselt suureneb see tulevikus veelgi. See tähendab, et on vaja teostada rohkem nii julgeolekukontrolli, et anda riigisaladuse lubasid, kui ka tavapärast rutiinset vastuluurealast kontrolli, et vältida reeturite sisseimbumist. Kaitseväe Luurekeskus ei saa praegu kaitseväe sisest vastuluurefunktsiooni täita, kuna tegemist ei ole julgeolekuasutusega.
Praegune julgeolekuolukord eeldab, et seda otsust on vaja muuta. Seadusandja kohus ja panus riigi julgeolekusse on anda kaitseväeluurele töövahendid, mida läheb vaja vastuluure teostamiseks rahuaja ja sõjaaja kaitseväes.

3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu seadusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega

5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid või tulusid.

6. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
Algatavad Riigikogu liikmed
Ants Frosch, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Henn Põlluaas, Peeter Tali, Alar Laneman, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Kross, Priit Sibul

EELNÕU

Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seadus

§ 1. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠5 Julgeolekuasutused
Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet, Kaitseväe Luurekeskus ja Välisluureamet.“;

2) seadust täiendatakse §-ga paragrahviga 72 järgmises sõnastuses:
„§ 72. Kaitseväe Luurekeskuse ülesanded
Kaitseväe Luurekeskuse ülesanded on:
1) riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
2) vastuluure teostamine riigi Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks“;

3) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Välisluureameti ülesanded
(1) Välisluureameti ülesanded on:
  1) riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
  2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;
  3) vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;
  4) elektroonilise teabeturbe korraldamine ja kontrollimine.

  (2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväe Luurekeskusele.“;

4) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.“.



Lauri Hussar 
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026 

Algatavad Riigikogu liikmed 17.06.2026

Ants Frosch, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Henn Põlluaas, Peeter Tali, Alar Laneman, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Kross, Priit Sibul

Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri

1. Seaduse eesmärk
Tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus.

2. Eelnõu sisu analüüs
Eelnõuga täiendatakse julgeolekuasutuste seaduse (JAS) regulatsioone selliselt, et julgeolekuasutuste loetellu lisatakse Kaitseväe Luurekeskuse ning korrigeeritakse ning täpsustatakse vastavalt julgeolekuasutuste ülesandeid.
Seoses õigusliku regulatsiooni puudulikkusega esinevad Kaitseväe Luurekeskuse töös tõsised takistused. Kõigepealt, kuidas luureteenistused oma kaastöötajaid, ka agentuuri üldse värbavad? Kuidas neid inimesi kontrollitakse ja milliseid vahendid on võimalik selleks kasutada?
Paraku tuleb tõdeda, et kaitseväeluurel ei ole hetkel Kaitsepolitseiameti ja Välisluureametiga võrreldavaid võimalusi oma töö tegemiseks. Kaitseväe Luurekeskuse ainuke võimalus oma allikate kontrollimiseks on praegu teostada seda ametiabi korras s.t paluda seda teha kas Kaitsepolitseiametil või Välisluureametil, kellel need õigused kui julgeolekuasutustel on olemas.
Tegelikkuses ei ole mis tahes luureteenistusel paraku võimalik pöörduda teise partneri poole, et oma konfidentsiaalseid allikaid kontrollida. See tähendaks ju seda, et kaitseväeluure peaks minema ja Kaitsepolitseiametile üle andma kontrollitavate nimed või siis juhul, kui on tegemist juriidiliste isikutega, keda on vaja teeselda, need välja andma. On selge, et Kaitseväe Luurekeskus seda teha ei saa ega olegi teinud.
Samal ajal on selge vajadus selliste kontrollimeetmete järele olemas, kuna julgeolekuolukord on oluliselt halvenenud. Selles olukorras tuleb kõikidele Eesti luure- ja vastuluurega tegelevatele organisatsioonidele anda piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks. See hõlmab ka õiguslikku regulatsiooni.
1990. aastate alguses, mil kavandati Eesti eriteenistuste arengut, nähti selgelt, et Eestis peaks olema üks koordineeriv struktuur – praeguseks Riigikantselei riigikaitse koordinatsioonibüroo, samuti välisluureteenistus, toona Teabeamet, praeguseks Välisluureamet ning vastuluureteenistus, mida teostab kaitsepolitsei. Aga nähti ette ka kolmas, eelnevatega täiesti võrdne partner: Kaitseväe Luurekeskuse eelkäija.
Paraku jäeti julgeolekuasutuste seaduse vastuvõtmise ajal kaitseväeluure kõrvale. Funktsioonid, mida Kaitseväe Luurekeskus peab täitma, sõltuvad otseselt ka sõjaaja kaitseväe suurusest. Suurem reservarmee eeldab funktsioonide täitmist senisest palju suuremas mahus. Sõjaaja Kaitseväge suurendatakse 55 200 kaitseväelaseni ja tõenäoliselt suureneb see tulevikus veelgi. See tähendab, et on vaja teostada rohkem nii julgeolekukontrolli, et anda riigisaladuse lubasid, kui ka tavapärast rutiinset vastuluurealast kontrolli, et vältida reeturite sisseimbumist. Kaitseväe Luurekeskus ei saa praegu kaitseväe sisest vastuluurefunktsiooni täita, kuna tegemist ei ole julgeolekuasutusega.
Praegune julgeolekuolukord eeldab, et seda otsust on vaja muuta. Seadusandja kohus ja panus riigi julgeolekusse on anda kaitseväeluurele töövahendid, mida läheb vaja vastuluure teostamiseks rahuaja ja sõjaaja kaitseväes.

3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu seadusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega

5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid või tulusid.

6. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
Algatavad Riigikogu liikmed
Ants Frosch, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Henn Põlluaas, Peeter Tali, Alar Laneman, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Kross, Priit Sibul

EELNÕU

Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seadus

§ 1. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠5 Julgeolekuasutused
Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet, Kaitseväe Luurekeskus ja Välisluureamet.“;

2) seadust täiendatakse §-ga paragrahviga 72 järgmises sõnastuses:
„§ 72. Kaitseväe Luurekeskuse ülesanded
Kaitseväe Luurekeskuse ülesanded on:
1) riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
2) vastuluure teostamine riigi Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks“;

3) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Välisluureameti ülesanded
(1) Välisluureameti ülesanded on:
  1) riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
  2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;
  3) vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;
  4) elektroonilise teabeturbe korraldamine ja kontrollimine.

  (2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväe Luurekeskusele.“;

4) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.“.



Lauri Hussar 
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026 

Algatavad Riigikogu liikmed 17.06.2026

Ants Frosch, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Henn Põlluaas, Peeter Tali, Alar Laneman, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Kross, Priit Sibul