Vabariigi Valitsuselt arvamuse küsimine eelnõu 962 SE kohta

SELETUSKIRI
Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Eelnõu on vormistatud kooskõlas Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirjaga ning tugineb Riigi Teatajas avaldatud kehtivatele terviktekstidele.
2. Seaduse eesmärk
• suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut;
• võimaldada kasutada senisest paindlikumalt NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmeid, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse;
• luua õiguslik alus nende isikute määramiseks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks.
Eelnõu ei loo NATO liikmesriigi kodanikule üldist ajateenistuskohustust. Kaitseväekohustus tekib üksnes isiku enda taotluse ja Kaitseressursside Ameti otsuse alusel, kui seaduses sätestatud nõuded on täidetud.
3. Eelnõu sisu ja põhjendused
3.1. Kaitseliidu seaduse muudatused
• KaLS § 8 lõigetes 4–6 asendatakse mõiste „tegevliige“ mõistega „liige“. Kehtivas õiguses on vormiriietuse kandmise alus seotud tegevliikmega; arvestades, et KaLS § 26 lõike 3 alusel võib toetajaliiget juba kaasata teatud ülesannetesse, vähendab muudatus rollisegadust ülesannete täitmisel ning tagab osalejate selge äratuntavuse. Muudatus ei anna iseseisvaid volitusi vahetu sunni ega relva kasutamiseks.
• KaLS § 26 lõige 3 sõnastatakse ümber selliselt, et toetajaliige võib osaleda KaLS § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud ülesannete täitmises ja teda võib kaasata KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. See lubab paindlikumat kaasamist, sh kriisi- ja hädaolukordade lahendamisse ning KaLS § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisse juhul, kui seadus seda ette näeb ning on tagatud vajalik väljaõpe, juhtimis- ja käsuliin ning õiguslik alus.
Muudatus ei vabasta toetajaliiget väljaõppe- ega tervisenõuete täitmisest ega anna talle iseseisvat volitust vahetut sundi rakendada. Vahetu sunni või relva kasutamise õigus saab tuleneda üksnes vastavast seadusest, ülesande õiguslikust alusest ja nõutavast väljaõppest.
3.2. Kaitseväeteenistuse seaduse muudatused
• KVTS § 2 lõige 1 täpsustatakse, et „kaitseväekohustus“ hõlmab lisaks Eesti kodanikule ka § 81 lõike 1¹ alusel kaitseväekohustuse võtnud isikut, vältimaks üldmõiste vastuolu erandiga.
• KVTS § 12 täiendatakse lõikega 6¹, millega sätestatakse võimalus nimetada sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige, kes on § 81 lõike 1¹ alusel võtnud kaitseväekohustuse. Säte on lex specialis võrreldes § 12 lõikega 6 ega muuda kutsealuse ega asendusteenistuja välistust.
• KVTS § 81 täiendatakse lõikega 1¹, mis lubab võtta kaitseväekohustuse üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel, kes on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10). Nimetatud isikule kohaldatakse kaitseväekohustuseta isiku kohta sätestatud korda § 81 tähenduses, arvestades paragrahvis sätestatud erisusi.
• KVTS § 81 lõike 4 punkt 1 muudetakse selliselt, et Eesti kodakondsuse puudumine ei oleks keeldumise alus § 81 lõikes 1¹ nimetatud juhul. Kõik teised § 81 lõikes 4 sätestatud keeldumisalused (sh haridustase, karistus, tervisenõuded, kriminaalmenetluse staatus, vajalike toimingute tegemata jätmine) jäävad kehtima.
• KVTS § 81 lõige 6 muudetakse nii, et § 81 lõikes 1¹ nimetatud isikud kantakse alati „reservis oleva isiku“ andmetena, vältimaks nende liigitatust „kutsealuseks“ vanuse alusel.
4. Vastavus põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu reguleerib Eesti riigikaitse korraldust ja on kooskõlas põhiseadusega, sest loob vabatahtliku, piiratud ja kontrollitud korra ilma üldise ajateenistuskohustuse laiendamiseta NATO liikmesriigi kodanikele. Otsene puutumus Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega puudub; riigikaitse korraldus on liikmesriigi pädevuses.
5. Mõjud
• Riigikaitse: Positiivne mõju — parem võimalus planeerida üksuste koosseisu, väljaõpet, valmisolekut ja varustust vastavalt tegelikule vabatahtlikule panusele.
• Isikute õigused: Mõju on piiratud ja põhineb vabatahtlikkusel; kaitseväekohustus tekib üksnes taotluse ja Kaitseressursside Ameti otsuse alusel. Pärast kaitseväekohustuslaseks tunnistamist on isikul KVTS § 81 lõike 8 kohaselt samad õigused ja kohustused nagu teistel kaitseväekohustuslastel, arvestades registrikande erisust.
• Halduskoormus ja kulud: Suureneb Kaitseressursside Ametil, Kaitseväel ja Kaitseliidul seoses avalduste menetlemise, andmekogude kohandamise, väljaõppe korraldamise, varustuse planeerimise ja väljastamise ning sõjaaja ametikohtade arvestuse muutmisega. Mõju sõltub taotlejate arvust ja ametikohtadest. Kulud kaetakse eelduslikult valitsemisala olemasolevate ülesannete raames; vajadusel täpsustatakse riigieelarve menetluses.
• Julgeolek: Olemasolevad kontrollmehhanismid (liikmesuse tingimused, liikmesuse lõpetamise kord, § 81 lõikes 4 keeldumisalused, tervisenõuded, juhtimis- ja käsuliin) maandavad riske. Vajaduse korral täpsustatakse keeleoskuse, väljaõppe, julgeolekukontrolli ja ametikohale sobivuse praktilisi nõudeid sisekordades.
• Varustus ja arvestus: Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha määramine loob aluse varustuse planeerimiseks ja väljastamiseks ning väljaõppe ja valmisoleku süstemaatiliseks korraldamiseks.
6. Rakendamine
• Õigusaktid ja sisekorrad: Vaadatakse üle kaitseväekohustuslaste registri andmekoosseis ja menetlused; uuendatakse sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamise ja ametikohalt vabastamise kord KVTS § 12 lõike 8 alusel; täpsustatakse vajaduse korral Kaitseliidu ja Kaitseväe sisekorrad (väljaõpe, vormiriietus ja eraldusmärgid, varustuse planeerimine ja väljastamine, julgeoleku- ja keeleoskuse miinimumnõuded).
• Tähtajad: Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, mis annab asutustele piisava aja registrite ja menetluste kohandamiseks ning koosseisude ja varustuse planeerimise sünkroniseerimiseks. Tööeesmärkidena on soovitatav seada: registri kohandused kuni 1.04.2027; sõjaaja ametikohtade arvestuse uuendused kuni 1.07.2027 (tähtajad määratakse sisekorralduslike aktidega).
7. Terminoloogia
• „Kaitseliidu liige“ — KaLS § 23 lõike 1 üldmõiste (tegev-, noor-, toetaja- ja auliige). KVTS erisus laieneb üksnes üle 18-aastasele NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmele, kes on andnud kaitseväelase tõotuse ja taotleb kaitseväekohustuse võtmist.
• „Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoht“ — KVTS § 12 lõikes 6 kasutatud termin; lühendit „sõjaaja ametikoht“ võib kasutada pärast esmamainimist samas paragrahvis.
• „Kaitseväekohustus“, „kaitseväekohustuslane“ — KVTS § 2 mõisted.
• „Reservis olev isik“ — KVTS § 2 lõike 4 kohaselt kaitseväekohustuslane, kes ei ole kutsealune ega teeni asendus- või kaitseväeteenistuses.
• „NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige“ — seaduse normides kasutatav piiritlev mõiste.
8. Jõustumine
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Algatavad Riigikogu liikmed

Eerik-Niiles Kross, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Peeter Tali, Annely Akkermann, Signe Riisalo, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Katrin Kuusemäe, Alar Laneman, Madis Timpson, Luisa Värk, Marko Mihkelson, Anti Haugas, Ants Frosch, Henn Põlluaas, Kalle Laanet, Tõnis Lukas, Lauri Läänemets, Andres Metsoja, Vilja Toomast, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse, Juku-Kalle Raid, Timo Suslov, Kristo Enn Vaga, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Hanah Lahe, Toomas Uibo, Kadri Tali, Enn Eesmaa, Madis Kallas, Riina Sikkut, Urmas Kruuse, Mait Klaassen, Jaak Aab, Tiit Maran, Mario Kadastik, Eero Merilind, Mart Võrklaev, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Pipi-Liis Siemann, Maido Ruusmann, Jüri Jaanson, Tarmo Tamm, Irja Lutsar, Tanel Tein, Marek Reinaas, Jaak Valge, Urve Tiidus

Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine)
§ 1. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõigetes 4–6 asendatakse sõna „tegevliige“ sõnaga „liige“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning toetajaliiget võib kaasata § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse.“.
§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväekohustus on Eesti kodaniku ning käesoleva seaduse § 81 lõikes 1¹ nimetatud alusel kaitseväekohustuse võtnud isiku kohustus osaleda riigikaitses ja käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus on kaitseväekohustuslane.“;
2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:
„(6¹) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale võib nimetada NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikme, kes on käesoleva seaduse § 81 lõike 1¹ alusel võtnud kaitseväekohustuse.“;
3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
„(1¹) Kaitseväekohustuse võib võtta ka üle 18-aastane NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige, kes on andnud kaitseväelase tõotuse. Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse nimetatud isikule kaitseväekohustuseta isiku kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“;
4) paragrahvi 81 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) isikul puudub Eesti kodakondsus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul;“;
5) paragrahvi 81 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamisel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris järgmiselt:
1) kuni 27-aastase (kaasa arvatud) meessoost Eesti kodaniku andmed kutsealuse andmetena;
2) 28-aastase ja vanema meessoost Eesti kodaniku andmed reservis oleva isiku andmetena;
3) naissoost Eesti kodaniku andmed reservis oleva isiku andmetena, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud juhul;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isiku andmed reservis oleva isiku andmetena.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026


Algatavad Riigikogu liikmed: 17.06.2026. a.
Eerik-Niiles Kross, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Peeter Tali, Annely Akkermann, Signe Riisalo, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Katrin Kuusemäe, Alar Laneman, Madis Timpson, Luisa Värk, Marko Mihkelson, Anti Haugas, Ants Frosch, Henn Põlluaas, Kalle Laanet, Tõnis Lukas, Lauri Läänemets, Andres Metsoja, Vilja Toomast, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse, Juku-Kalle Raid, Timo Suslov, Kristo Enn Vaga, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Hanah Lahe, Toomas Uibo, Kadri Tali, Enn Eesmaa, Madis Kallas, Riina Sikkut, Urmas Kruuse, Mait Klaassen, Jaak Aab, Tiit Maran, Mario Kadastik, Eero Merilind, Mart Võrklaev, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Pipi-Liis Siemann, Maido Ruusmann, Jüri Jaanson, Tarmo Tamm, Irja Lutsar, Tanel Tein, Marek Reinaas, Jaak Valge, Urve Tiidus

SELETUSKIRI
Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Eelnõu on vormistatud kooskõlas Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirjaga ning tugineb Riigi Teatajas avaldatud kehtivatele terviktekstidele.
2. Seaduse eesmärk
• suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut;
• võimaldada kasutada senisest paindlikumalt NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmeid, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse;
• luua õiguslik alus nende isikute määramiseks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks.
Eelnõu ei loo NATO liikmesriigi kodanikule üldist ajateenistuskohustust. Kaitseväekohustus tekib üksnes isiku enda taotluse ja Kaitseressursside Ameti otsuse alusel, kui seaduses sätestatud nõuded on täidetud.
3. Eelnõu sisu ja põhjendused
3.1. Kaitseliidu seaduse muudatused
• KaLS § 8 lõigetes 4–6 asendatakse mõiste „tegevliige“ mõistega „liige“. Kehtivas õiguses on vormiriietuse kandmise alus seotud tegevliikmega; arvestades, et KaLS § 26 lõike 3 alusel võib toetajaliiget juba kaasata teatud ülesannetesse, vähendab muudatus rollisegadust ülesannete täitmisel ning tagab osalejate selge äratuntavuse. Muudatus ei anna iseseisvaid volitusi vahetu sunni ega relva kasutamiseks.
• KaLS § 26 lõige 3 sõnastatakse ümber selliselt, et toetajaliige võib osaleda KaLS § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud ülesannete täitmises ja teda võib kaasata KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. See lubab paindlikumat kaasamist, sh kriisi- ja hädaolukordade lahendamisse ning KaLS § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisse juhul, kui seadus seda ette näeb ning on tagatud vajalik väljaõpe, juhtimis- ja käsuliin ning õiguslik alus.
Muudatus ei vabasta toetajaliiget väljaõppe- ega tervisenõuete täitmisest ega anna talle iseseisvat volitust vahetut sundi rakendada. Vahetu sunni või relva kasutamise õigus saab tuleneda üksnes vastavast seadusest, ülesande õiguslikust alusest ja nõutavast väljaõppest.
3.2. Kaitseväeteenistuse seaduse muudatused
• KVTS § 2 lõige 1 täpsustatakse, et „kaitseväekohustus“ hõlmab lisaks Eesti kodanikule ka § 81 lõike 1¹ alusel kaitseväekohustuse võtnud isikut, vältimaks üldmõiste vastuolu erandiga.
• KVTS § 12 täiendatakse lõikega 6¹, millega sätestatakse võimalus nimetada sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige, kes on § 81 lõike 1¹ alusel võtnud kaitseväekohustuse. Säte on lex specialis võrreldes § 12 lõikega 6 ega muuda kutsealuse ega asendusteenistuja välistust.
• KVTS § 81 täiendatakse lõikega 1¹, mis lubab võtta kaitseväekohustuse üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel, kes on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10). Nimetatud isikule kohaldatakse kaitseväekohustuseta isiku kohta sätestatud korda § 81 tähenduses, arvestades paragrahvis sätestatud erisusi.
• KVTS § 81 lõike 4 punkt 1 muudetakse selliselt, et Eesti kodakondsuse puudumine ei oleks keeldumise alus § 81 lõikes 1¹ nimetatud juhul. Kõik teised § 81 lõikes 4 sätestatud keeldumisalused (sh haridustase, karistus, tervisenõuded, kriminaalmenetluse staatus, vajalike toimingute tegemata jätmine) jäävad kehtima.
• KVTS § 81 lõige 6 muudetakse nii, et § 81 lõikes 1¹ nimetatud isikud kantakse alati „reservis oleva isiku“ andmetena, vältimaks nende liigitatust „kutsealuseks“ vanuse alusel.
4. Vastavus põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu reguleerib Eesti riigikaitse korraldust ja on kooskõlas põhiseadusega, sest loob vabatahtliku, piiratud ja kontrollitud korra ilma üldise ajateenistuskohustuse laiendamiseta NATO liikmesriigi kodanikele. Otsene puutumus Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega puudub; riigikaitse korraldus on liikmesriigi pädevuses.
5. Mõjud
• Riigikaitse: Positiivne mõju — parem võimalus planeerida üksuste koosseisu, väljaõpet, valmisolekut ja varustust vastavalt tegelikule vabatahtlikule panusele.
• Isikute õigused: Mõju on piiratud ja põhineb vabatahtlikkusel; kaitseväekohustus tekib üksnes taotluse ja Kaitseressursside Ameti otsuse alusel. Pärast kaitseväekohustuslaseks tunnistamist on isikul KVTS § 81 lõike 8 kohaselt samad õigused ja kohustused nagu teistel kaitseväekohustuslastel, arvestades registrikande erisust.
• Halduskoormus ja kulud: Suureneb Kaitseressursside Ametil, Kaitseväel ja Kaitseliidul seoses avalduste menetlemise, andmekogude kohandamise, väljaõppe korraldamise, varustuse planeerimise ja väljastamise ning sõjaaja ametikohtade arvestuse muutmisega. Mõju sõltub taotlejate arvust ja ametikohtadest. Kulud kaetakse eelduslikult valitsemisala olemasolevate ülesannete raames; vajadusel täpsustatakse riigieelarve menetluses.
• Julgeolek: Olemasolevad kontrollmehhanismid (liikmesuse tingimused, liikmesuse lõpetamise kord, § 81 lõikes 4 keeldumisalused, tervisenõuded, juhtimis- ja käsuliin) maandavad riske. Vajaduse korral täpsustatakse keeleoskuse, väljaõppe, julgeolekukontrolli ja ametikohale sobivuse praktilisi nõudeid sisekordades.
• Varustus ja arvestus: Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha määramine loob aluse varustuse planeerimiseks ja väljastamiseks ning väljaõppe ja valmisoleku süstemaatiliseks korraldamiseks.
6. Rakendamine
• Õigusaktid ja sisekorrad: Vaadatakse üle kaitseväekohustuslaste registri andmekoosseis ja menetlused; uuendatakse sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamise ja ametikohalt vabastamise kord KVTS § 12 lõike 8 alusel; täpsustatakse vajaduse korral Kaitseliidu ja Kaitseväe sisekorrad (väljaõpe, vormiriietus ja eraldusmärgid, varustuse planeerimine ja väljastamine, julgeoleku- ja keeleoskuse miinimumnõuded).
• Tähtajad: Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, mis annab asutustele piisava aja registrite ja menetluste kohandamiseks ning koosseisude ja varustuse planeerimise sünkroniseerimiseks. Tööeesmärkidena on soovitatav seada: registri kohandused kuni 1.04.2027; sõjaaja ametikohtade arvestuse uuendused kuni 1.07.2027 (tähtajad määratakse sisekorralduslike aktidega).
7. Terminoloogia
• „Kaitseliidu liige“ — KaLS § 23 lõike 1 üldmõiste (tegev-, noor-, toetaja- ja auliige). KVTS erisus laieneb üksnes üle 18-aastasele NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmele, kes on andnud kaitseväelase tõotuse ja taotleb kaitseväekohustuse võtmist.
• „Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoht“ — KVTS § 12 lõikes 6 kasutatud termin; lühendit „sõjaaja ametikoht“ võib kasutada pärast esmamainimist samas paragrahvis.
• „Kaitseväekohustus“, „kaitseväekohustuslane“ — KVTS § 2 mõisted.
• „Reservis olev isik“ — KVTS § 2 lõike 4 kohaselt kaitseväekohustuslane, kes ei ole kutsealune ega teeni asendus- või kaitseväeteenistuses.
• „NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige“ — seaduse normides kasutatav piiritlev mõiste.
8. Jõustumine
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Algatavad Riigikogu liikmed

Eerik-Niiles Kross, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Peeter Tali, Annely Akkermann, Signe Riisalo, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Katrin Kuusemäe, Alar Laneman, Madis Timpson, Luisa Värk, Marko Mihkelson, Anti Haugas, Ants Frosch, Henn Põlluaas, Kalle Laanet, Tõnis Lukas, Lauri Läänemets, Andres Metsoja, Vilja Toomast, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse, Juku-Kalle Raid, Timo Suslov, Kristo Enn Vaga, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Hanah Lahe, Toomas Uibo, Kadri Tali, Enn Eesmaa, Madis Kallas, Riina Sikkut, Urmas Kruuse, Mait Klaassen, Jaak Aab, Tiit Maran, Mario Kadastik, Eero Merilind, Mart Võrklaev, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Pipi-Liis Siemann, Maido Ruusmann, Jüri Jaanson, Tarmo Tamm, Irja Lutsar, Tanel Tein, Marek Reinaas, Jaak Valge, Urve Tiidus

Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine)
§ 1. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõigetes 4–6 asendatakse sõna „tegevliige“ sõnaga „liige“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning toetajaliiget võib kaasata § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse.“.
§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväekohustus on Eesti kodaniku ning käesoleva seaduse § 81 lõikes 1¹ nimetatud alusel kaitseväekohustuse võtnud isiku kohustus osaleda riigikaitses ja käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus on kaitseväekohustuslane.“;
2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:
„(6¹) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale võib nimetada NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikme, kes on käesoleva seaduse § 81 lõike 1¹ alusel võtnud kaitseväekohustuse.“;
3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
„(1¹) Kaitseväekohustuse võib võtta ka üle 18-aastane NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige, kes on andnud kaitseväelase tõotuse. Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse nimetatud isikule kaitseväekohustuseta isiku kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“;
4) paragrahvi 81 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) isikul puudub Eesti kodakondsus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul;“;
5) paragrahvi 81 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamisel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris järgmiselt:
1) kuni 27-aastase (kaasa arvatud) meessoost Eesti kodaniku andmed kutsealuse andmetena;
2) 28-aastase ja vanema meessoost Eesti kodaniku andmed reservis oleva isiku andmetena;
3) naissoost Eesti kodaniku andmed reservis oleva isiku andmetena, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud juhul;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isiku andmed reservis oleva isiku andmetena.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026


Algatavad Riigikogu liikmed: 17.06.2026. a.
Eerik-Niiles Kross, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Peeter Tali, Annely Akkermann, Signe Riisalo, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Katrin Kuusemäe, Alar Laneman, Madis Timpson, Luisa Värk, Marko Mihkelson, Anti Haugas, Ants Frosch, Henn Põlluaas, Kalle Laanet, Tõnis Lukas, Lauri Läänemets, Andres Metsoja, Vilja Toomast, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse, Juku-Kalle Raid, Timo Suslov, Kristo Enn Vaga, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Hanah Lahe, Toomas Uibo, Kadri Tali, Enn Eesmaa, Madis Kallas, Riina Sikkut, Urmas Kruuse, Mait Klaassen, Jaak Aab, Tiit Maran, Mario Kadastik, Eero Merilind, Mart Võrklaev, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Pipi-Liis Siemann, Maido Ruusmann, Jüri Jaanson, Tarmo Tamm, Irja Lutsar, Tanel Tein, Marek Reinaas, Jaak Valge, Urve Tiidus