MAEK protokoll 15.06.2026

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 161

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa (2.

päevakorrapunkt); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler

Sigrid Soomlais, regionaalpoliitika osakonna piirkondlike mõjude hindamise ja koostöö

valdkonna juht Birgit Valgus ning sama osakonna nõunik Liis Palumets (3. päevakorrapunkt);

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tarvo Järve ja

sama osakonna mahepõllumajanduse valdkonna juht Marika Ruberg (4. päevakorrapunkt);

Riigikogu liige Arvo Aller (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest

3. Ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava elluviimisest ja edasistest tegevustest

4. Ülevaade mahetoetuste rakendamisest

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Vaadati läbi 18. töönädala (15.–21.06.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 15.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest

3. Ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava elluviimisest ja edasistest tegevustest

4. Ülevaade mahetoetuste rakendamisest

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 16.06.2026 kell 14.00

1. Kollektiivne pöördumine "Peatame loomavaenuliku eelnõu ja nõuame loomade heaolu

2

arvestavaid seadusemuudatusi"

2. Kollektiivne pöördumine "Keelustame toidukauplustele kõlbliku toidu äraviskamise"

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,

Andrus Seeme, Toomas Uibo).

2. Ülevaade riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et komisjon soovib saada

ülevaate riigiplaani koostamise ja läbirääkimiste hetkeseisust ning arengutest. Ta andis sõna

külalisele.

Triin Kõrgmaa andis ülevaate riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest. Ta märkis, et täna käib

töö riigiplaani osas kahes suunas: esiteks peavad ministeeriumid käesoleva nädala lõpuks

esitama Rahandusministeeriumile (RM) oma kärpeettepanekud ning teiseks toimuvad

läbirääkimised rakendus- ja korraldusasutuse rollide üle (sh arutatakse ministeeriumide

vahelist meetmete jaotust). Lisaks peetakse läbirääkimisi sektoriga. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (REM) esitas RMile kolm missiooniettepanekut: toidujulgeolek,

mitmekeskuseline Eesti ning ühendatud Eesti. Toidujulgeoleku missiooni eelarves sisaldub

546 mln €, mis on mõeldud toetustasemete võrdsustamiseks ja konkurentsivõime

tasandamiseks. Ta juhtis tähelepanu, et selle summa näol ei ole tegemist „kõrvamärgistatud“

vahenditega.

Triin Kõrgmaa andis ülevaate REMi esitatud muudatustest missioonide kaupa. Ta märkis, et

arutelud käivad selle üle, kas toiduainetööstusega seotud meetmed jäävad REMi või viiakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse. Ta avaldas kartust, et

kui toiduainetööstus peab konkurentsivõime fondides konkureerima MKMi juhitavate

projektidega, võivad need jääda tagaplaanile. Samuti on MKMiga kokkupuude kriisikindla

tarneahela toimepidevuse ehk toidujulgeoleku tagamise küsimustes. Praegu ei ole veel

lõplikult kokku lepitud, kuidas jagunevad meetmed ministeeriumide vahel.

Anti Allas märkis, et ministeeriumid peavad kärpima oma esialgseid ettepanekuid. Ta oli

seisukohal, et valitsusel peaks olema suurem/üldisem visioon vahendite suunamises.

Triin Kõrgmaa vastas, et selles küsimuses tuleb pöörduda RMi poole. Praegu lähtub iga

ministeerium oma prioriteetidest ning arutatakse, kas mõnda tegevust või meedet saaks teha

ühiselt. Oluline on, et meetmeid ei oleks liiga palju, sest meetme haldamisega kaasneb kulu.

Urmas Kruuse märkis, et iga ministeerium peab seadma oma prioriteedid. Oluline on leida

ministeeriumide vahel tasakaal, sest riigile eraldatud kogusumma jääb samaks.

Anti Allas märkis, et vahendite planeerimine toimub ministeeriumide kaupa, kuid oluline on

saada ülevaade ka suurest pildist: kuhu soovitakse uue programmiperioodi vahendid suunata

ja millist muutust ellu kutsuda.

Triin Kõrgmaa märkis, et Euroopa Komisjon (EK) on välja toonud teatud valdkonnad,

millele tuleb vahendid suunata. Ta rõhutas, et praegu ollakse läbirääkimiste väga varases

järgus ning teised liikmesriigid ei ole jõudnud oma ettevalmistustega pooltki nii kaugele kui

Eesti. Ministeeriumide eesmärgid peavad seostuma valdkondlike arengukavade ja riigi

pikaajaliste programmidega.

Maido Ruusmann küsis, millised on uue finantsperioodi tegevuste planeerimise peamised

alusdokumendid.

Triin Kõrgmaa vastas, et peamised alusdokumendid on strateegia „Eesti 2035“, PõKa 2030

ja tulemusvaldkondade arengukaardid.

Triin Kõrgmaa jätkas ettekandega ning märkis, et toidujulgeoleku missiooni alla kuuluvad

koolikavad ning teadmussiirde ja innovatsiooni meede, mida praegu rahastatakse ÜPPst.

Järgmisel perioodil on nimetatud meetmed küll kohustuslikud, kuid neile ei ole eraldi

rahastust ette nähtud.

3

Kantsler andis ülevaate missioonist „Mitmekeskuseline Eesti“, mille eesmärk on suunata

vahendid väljapoole Tallinna ja Harjumaad.

Anti Allas palus võrrelda käimasoleva perioodi regionaaltegevusi uue perioodi kavandatavate

tegevustega.

Triin Kõrgmaa vastas, et vahendite maht jääb ligikaudu samaks. Kogukondlike tegevuste

hulka kuulub ka kala-LEADER, millel on käimasoleval perioodil eraldi rahastus. Uuel

perioodil kala-LEADERil eraldi rahastust ei ole. Samuti tuleb uuel perioodil

tööstusinvesteeringuid rahastada riigiplaanist.

Triin Kõrgmaa jätkas ettekandega ning andis ülevaate regionaalse konkurentsivõime ja

ettevõtluse arendamisest. Ta nentis, et täna ei ole idapiirialad EK fookuses.

Andrus Seeme küsis, kas idapiirialade all mõeldakse üksnes Ida-Virumaad või ka Kagu-Eesti

piirkonda.

Triin Kõrgmaa vastas, et praegusel perioodil käsitletakse koos Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit.

Andrus Seeme küsis, millised on LEADERi ja maakondlike arenduskeskuste edasised

plaanid ning kas neid on kavas ühildada.

Triin Kõrgmaa vastas, et LEADER kuulub kohaliku kogukonna võimestamise tegevuse alla.

Ta lisas, et teatav konsolideerimine on vajalik, kuna omavahel konkureerivaid süsteeme on

palju. Eestis on palju toetusmeetmeid, mida haldavad erinevad asutused. See tähendab, et

mida rohkem on vahendajaid, seda vähem jõuab vahendeid toetuse taotlejateni.

Selleteemalised läbirääkimised on veel käimas.

Maido Ruusmann märkis, et Kagu-Eesti on muutumas majandusnäitajate poolest uueks

Ida-Virumaaks. Märgatava muutuse saavutamiseks on vaja piisavalt suure mõjuga sekkumist,

mis aitaks piirkonda tuua väliskapitali. Ta küsis, kas on arutatud ka Kagu-Eesti

suurinvesteeringute meedet.

Triin Kõrgmaa sõnul vajab kaalumist, kas meetmed peaksid olema suunatud paljudele või

tuleks keskenduda eelkõige suurematele sekkumistele. Ta avaldas isikliku arvamuse, et

suuremad sekkumised annavad üldjuhul parema mõju ja tulemuse. Sellel teemal arutelud veel

käivad.

Maido Ruusmann märkis, et majanduslik mahajäämus on otsene julgeolekurisk ja selle

maandamisega tuleb tegeleda.

Triin Kõrgmaa vastas, et EK ei ole näinud piirialadele ette eraldi lisavahendeid, vaid

vahendeid on võimalik taotleda konkurentsivõime fondist.

Triin Kõrgmaa jätkas ettekandega ning andis ülevaate missioonist „Ühendatud Eesti“, mille

tegevused hõlmavad mh säästva liikuvuse taristu arendamist, teatud veeremiinvesteeringuid ja

liinivõrgu kujundamist. Kõige olulisemad on piletimüügisüsteemid ja digitaalsed lahendused.

Anti Allas küsis, kas säästva liikuvuse taristu arendamine hõlmab ka raudteeinvesteeringuid.

Triin Kõrgmaa vastas, et tegemist on pigem viimase miili lahendustega. Rail Baltic kuulub

Kliimaministeeriumi haldusalasse. REMi haldusalas keskendutakse pigem sellele, kuidas

ühendada bussiliiklus rongiliiklusega.

Anti Allas uuris, kas tegevuse alla kuuluvad ka täiendavad rongid.

Triin Kõrgmaa vastas, et täiendavate rongide küsimus on juba otsustatud. Sel perioodil ei ole

kavas ronge juurde soetada.

Urmas Kruuse tänas kantslerit riigiplaani hetkeseisust ja arengutest ülevaate andmise ning

küsimustele vastamise eest. Ta märkis, et Kagu-Eesti piirkond vajab tuge mitte ainult piiri

julgeoleku tagamiseks, vaid ka taristu arendamiseks. Oluline on, milline saab olema

kõrvamärgistatud vahendite jaotus. Ta märkis, et uue perioodi kalandusfond väheneb

märkimisväärselt, mistõttu võivad ees oodata mitmed konsolideerimised.

Anti Allas oli seisukohal, et Kagu-Eesti vajab õiglast üleminekut, sest raiutava puidu hulk

väheneb. See tähendab, et ettevõtlust ja töökohti tuleb hakata ümber kujundama.

Arvo Aller tundis huvi riigiplaani ajakava vastu.

4

Triin Kõrgmaa vastas, et ministeeriumid peavad esitama oma kärpeettepanekud käesoleva

nädala lõpuks. Seejärel hakkab RM neid arutama ning augustis-septembris, kui algavad RESi

ja 2027. a riigieelarve läbirääkimised, soovitakse paika panna riigiplaani suuremad plokid

(rahastuse jaotus). Pärast seda algavad läbirääkimised EKga. Teada on, et netomaksjariigid

soovivad vähendada üldist rahastust, mistõttu on Eesti peamine eesmärk kaitsta u 6,5 mld €

suurust rahastust.

Triin Kõrgmaa juhtis tähelepanu, et praegu käivad arutelud korraldus- ja rakendusasutuste

üle. Seni on erinevad fondid toiminud erinevate korraldusasutuste kaudu:

ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastus on liikunud RMi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

ning ÜPP on olnud REMi ja PRIA vastutusalas. RM soovib toetuste menetlused

konsolideerida ning töötada välja standardlahendused. REM on seisukohal, et selline lahendus

ei ole sobiv, sest ÜPP meetmete ülesehitus on erinev ning suures osas määratud ELi poolt.

REMi hinnangul vähendaks standardiseeritud lahendus poliitikakujundajate kontrolli

meetmete kujundamise üle.

Anti Allas tundis huvi, milline on olukord teistes liikmesriikides.

Triin Kõrgmaa vastas, et Eesti on tegevuste ja meetmete läbimõtestamisel eesrindlik. Teised

liikmesriigid on oma aruteludes veel algusjärgus.

3. Ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava elluviimisest ja edasistest tegevustest

Sigrid Soomlais märkis, et maaelukomisjonile on plaanis anda ülevaade Riigikontrolli auditi

„Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“ tähelepanekutest ja soovitustest ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi edasistest plaanidest.

Liis Palumets andis ülevaate regionaalarengu juhtimisest Kagu-Eesti näitel (lisa 1). Ta

märkis, et käesoleva aasta kevadel avaldas Riigikontroll auditi Kagu-Eesti tegevuskava

elluviimise ja regionaalarengu juhtimise kohta. Auditis jõuti järeldusele, et Kagu-Eesti

tegevuskava ei ole olnud piisavalt toimiv vahend regionaalarengu riiklikuks suunamiseks.

Riigikontrolli hinnangul saab sama järeldust põhimõtteliselt laiendada ka Ida-Virumaa

tegevuskavale ja regionaalse arengu tegevuskavale, sest nende dokumentide staatus,

ülesehitus ja toimeloogika on sarnased. Riigikontrolli arvates peaks ministeerium koostama

plaani, kuidas edaspidi regionaalarengut suunata. Tegevuskavad peaksid olema seotud

siduvate valitsuse tasandi kokkulepetega või tuleks kaaluda, kas neid on üldse vaja. Kõneleja

tutvustas Kagu-Eesti tegevuskava ülesehitust ning selgitas, miks Kagu-Eesti tegevuskava ei

ole soovitud viisil toiminud ega aidanud piirkonna arengut piisavalt edendada. Ta juhtis

tähelepanu, et tegevuskava ei ole valitsuse tasandi dokument, vaid see on kinnitatud

regionaalministri käskkirjaga. Sellest tuleneb üks peamisi probleeme: tegevuskaval ei ole

piisavat staatust ega mõju, et anda suuniseid valdkondliku poliitika elluviimiseks või

mõjutada programmide ja riigieelarve raha kavandamist teistes valdkondades. Strateegia

„Eesti 2035“ annab üldised suunad valdkonna arengukavadele ning valdkonna arengukavade

alusel kujundatakse programmid, mille kaudu suunatakse riigieelarve raha. Kõneleja andis

ülevaate Riigikontrolli soovitustest ning märkis, et Riigikontrolli arvates peaks

regionaalminister algatama Vabariigi Valitsuses arutelu selle üle, kuidas jätkata regionaalse

arengu tegevuskavadega. Praegu on aruteludeks õige aeg, sest käimas on Euroopa Liidu

2028+ eelarveperioodi ettevalmistamine, üleriigilise planeeringu 2050 koostamine ning

mitme valdkondliku arengukava vahehindamine. Tegevuskava peamine alusdokument on

strateegia „Eesti 2035“, milles on kirjas, et kõigil peab olema võrdne võimalus

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata elukohast. Strateegias „Eesti 2035“

on märgitud, et eesmärke tuleb ellu viia valdkonna arengukavade ja programmide kaudu.

Strateegia lisas on sätestatud neli territoriaalse mõõtmega seotud sihti (rahvastik, SKP,

rahulolu ning tervena elada jäänud aastate arv).

Maido Ruusmann küsis, kus lepiti kokku eelnimetatud sihid/mõõdikud. Tema hinnangul on

neid peaaegu võimatu täita.

Liis Palumets vastas, et strateegia „Eesti 2035“ koostati Riigikantselei eestvedamisel ning

5

selle koostamisse kaasati erinevad osapooled (sh ministeeriumid, Riigikogu jt).

Anti Allase sõnul tekib vastuolu, kui kirja pandud eesmärkide täitmiseks ei eraldata vajalikke

vahendeid. Sellisel juhul ei saa toimuda ka muutust.

Liis Palumets andis ülevaate ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 vahendite jaotusest Eestis ja

teistes liikmesriikides. Ta märkis, et SKP järgi on Harjumaa ehk Põhja-Eesti Euroopa mõistes

enam arenenud piirkond, sest SKP elaniku kohta on üle 100% ELi keskmisest. Teistes Eesti

piirkondades jääb SKP alla 75%, mistõttu liigitatakse need vähem arenenud piirkondadeks.

Maido Ruusmann märkis, et tulemused sõltuvad sellest, mida omavahel võrrelda ehk

milliseid alusandmeid kasutada. Näiteks kui võtta aluseks elanike arv, siis elab Tallinnas ja

Harjumaal palju rohkem inimesi kui hajaasustusega piirkonnas. See moonutab tervikpilti.

Arvo Alleri sõnul mõjutavad tervikpilti ja tulemust ka näiteks Ida-Virumaa õiglase

üleminekufondi vahendid.

Urmas Kruuse märkis, et tähelepanu tuleks pöörata eelkõige programmide omaosalusele ja

lävenditele. Ta lisas, et Ida-Virumaad ei saa võrrelda Kagu-Eestiga, sest Ida-Virumaal on

ajalooliselt olnud suur tööstus, mis mõjutab inimeste tööhõivet. Eesti probleem on hõre

asustus. Hajaasustusega piirkondade puhul on küsimus, kuhu rajada tööstus, et oleksid tagatud

piisav arv töötajaid.

Anti Allas avaldas arvamust, et senised meetmed on sobinud eelkõige tugevamatele

piirkondadele. Mujal maailmas kujundatakse meetmeid nii, et need tugevdaksid nõrgema

piirkonna võimekust ja aitaksid suurendada piirkonna suutlikkust taotleda toetusi.

Sigrid Soomlais täiendas, et varasematel rahastusperioodidel puudus info selle kohta, kui

palju vahendeid liikus väljapoole Harjumaad. Praegu on need andmed olemas. Ta nõustus, et

tulemused võivad erineda sõltuvalt sellest, milliseid andmeid võrreldakse. Samas näitavad

erinevad tulemused üldist suundumust. Seni on meetmetesse lisatud piirkondlikku vaadet

peamiselt (järel)hindamiskriteeriumide kaudu. Uuel perioodil saab seda teha juba ette, s.t

määratakse, milliseid piirkondi ja millises ulatuses tuleb toetada. Kõneleja hinnangul ei anna

piirkondlike projektide eelistamine üksnes lisapunktide või üksikute hindamiskriteeriumide

kaudu lõppkokkuvõttes piisavat mõju. Vabariigi Valitsus andis ministeeriumidele suunised

tulevase partnerluskava (sh välisvahendite) kohta. Suund on regionaalselt tasakaalustatumale

vahendite kasutamisele. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata piirkondadele väljaspool Harjumaad

ning piirialade toetamisele. REM sai ülesande valida välja meetmed, mida ministeeriumid

hakkavad välja töötama. Selline lähenemine võimaldab juba enne projektide hindamist välja

selgitada suurema piirkondliku mõjuga tegevused.

Maido Ruusmann märkis, et varem on arutatud Eesti jagamist kaheks piirkonnaks. Tema

hinnangul ei ole riigiplaani vaates enam mõistlik sellest rääkida, vaid pigem on küsimus

vahendite jaotuses.

Sigrid Soomlais vastas, et uue rahastusperioodi ettevalmistamisel ei ole arutatud Eesti

jagamist kaheks piirkonnaks. Rahandusministeerium ei ole kahe piirkonna loomist toetanud.

Anti Allas sõnul on oluline poliitilise suuna seadmine. Tuleb anda selge sõnum, kui suur osa

ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks suunata suurtest keskustest väljapoole. Kui sellist

suunda ei seata, ei teki ka tasakaalustatud jaotust. Tegemist on poliitilise otsusega.

Urmas Kruuse täiendas, et valitsuse tasandil on kokku lepitud rural proofing’u põhimõte.

Tema sõnul on regionaal- ja põllumajandusministri ülesanne tegeleda selle teemaga ja viia see

valitsuse tasandile. Koalitsioonilepingu järgi peaks vähemalt 40% vahenditest minema

väljapoole suuremaid keskusi.

Liis Palumets kommenteeris vahendite suunamist. Ta oli seisukohal, et vahendite jaotamise

kohta tuleks teha kokkulepped juba enne meetmete tingimuste kujundamist. Õiglase

üleminekufondi kogemus näitas, et kui vahendid on eraldatud kindlale piirkonnale, leitakse ka

lahendused, kuidas raha paremini sihtrühmani jõuaks.

Liis Palumets andis ülevaate koostamisel olevast üleriigilisest planeeringust 2050, mis

käsitleb ka tasakaalustatud regionaalarengu küsimusi. Planeeringu üks peamisi eesmärke on

6

pidurdada pealinnastumise trendi. Ta märkis, et endiselt on vastuseta küsimus, kes vastutab

regionaalarengu eest ja kuidas liigub raha. Kuna regionaalarengu küsimused on

valdkonnaülesed, peaks otsustustasand olema valitsuse, mitte üksnes ühe ministri tasandil.

Sigrid Soomlais märkis, et regionaalse tasakaalu otsused ei peaks sündima ainult

ministeeriumis, vaid need tuleks viia peaministri või valitsuse tasandile. Praegu arutatakse

suurema mõjuga eelnõusid ja teemasid majanduskabinetis. Tulevikus võiks luua

regionaalarengukabineti või regionaalarengu valitsuskomisjoni, mida juhiks peaminister. See

aitaks eri valdkondi paremini siduda. Valdkondlikesse poliitikastrateegiatesse tuleks lisada

tugevad regionaalsed eesmärgid ja mõõdikud. Tulevikus peaks olema võimalik eristada,

kuidas jagunevad riiklikud vahendid maapiirkondade ja suuremate keskuste vahel.

Maido Ruusmann tõstatas Riigikontrolli kriitika Kagu-Eesti tegevuskava kohta. Tema

hinnangul ei ole tegevuskavas seatud eesmärgid ja nende täitmiseks eraldatavad vahendid

piisavad, et viia ellu soovitud muutusi.

Liis Palumets sõnas, et esialgne mõte oli kaasata tegevuskava elluviimisse ka teisi

ministeeriume. Paraku puudub tegevuskaval mehhanism, mis suunaks või kohustaks teisi

panustama.

Sigrid Soomlais nõustus tähelepanekuga. Tegevuskava puhul on tegemist dokumendiga, mis

ei ole teistele ministeeriumidele siduv.

Urmas Kruuse tänas külalisi Kagu-Eesti tegevuskava elluviimise ja REMi edasiste tegevuste

kohta ülevaate andmise ning küsimustele vastamise eest.

4. Ülevaade mahetoetuste rakendamisest

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et arutelu eesmärk on

saada ülevaade mahetoetustest (sh ühikumääradest) ja nende tulevikuplaanidest.

Marika Ruberg andis ülevaate mahepõllumajanduse toetustest, mis on osa ÜPP

strateegiakavast 2023–2027 (lisa 2). Ta tutvustas toetatavaid tegevusi ning andis ülevaate

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomakasvatuse toetuse ühikumääradest. Ta

märkis, et toetusega kompenseeritakse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud

lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Ta juhtis tähelepanu, et mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetust antakse üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse

samal kohustuseaastal ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Viimastel aastatel

on taimekasvatuse toetusvahendeid jätkunud ning toetusi on makstud veidi üle minimaalse

ühikumäära.

Urmas Kruuse tundis huvi keskkonnameetmete (ökokavade) vastu, mis kuuluvad

Kliimaministeeriumi haldusalasse.

Marika Ruberg vastas, et Kliimaministeeriumi haldusalas on pärandniidud, kuid asjaomase

meetme töötas välja REM.

Marika Ruberg andis ülevaate mahetootjatest, mahemaa osakaalust, ÜPP 2028–2034

määruse ettepanekust, üleminekukavadest ning mahepõllumajanduse toetustest pärast 2028.

aastat (lisa 2). Ta märkis, et eelmisel aastal moodustas mahemaa 23% kogu Eesti

põllumajandusmaast (ELi eesmärk on 2030. aastaks 25%). Mahetootjate arv on mõnevõrra

vähenenud, kuid mahepindala pisut suurenenud. Suure osa mahepõllumajandusmaast

moodustab püsirohumaa, mille osakaal on 42%. Püsirohumaa hulka kuuluvad mh rannaniidud

ja looduslikud maad, kus karjatatakse lihaveiseid ja lambaid. Püsirohumaa eest makstakse

toetust ainult juhul, kui ettevõttes on loomad, s.t 1 ha kohta peab olema vähemalt 0,2

loomühikut.

Urmas Kruuse tundis huvi nn euroheina tegemise vastu.

Marika Ruberg vastas, et heina niitmise eest ei maksta mahetoetust.

Marika Ruberg jätkas ettekandega ning andis ülevaate mahepõllumajanduslikust

loomakasvatusest 2024. ja 2025. aastal. Ta märkis, et vaatamata mahetoetustele ei ole

mahepiimalehmade arv viimastel aastatel suurenenud. Väiksemad piimatootjad lõpetavad

7

tootmise ja lehmad koonduvad suurematesse farmidesse. Mahetootmise üks peamisi nõudeid

on aga karjatamine, mida on suurtes farmides keeruline teha. Mahepõllumajanduse

Koostöökogu küsitles sektorist lahkunud tootjaid, et selgitada välja nende lahkumise

põhjused. Peamise põhjusena toodi välja, et tulud ei kata kulusid ning mahetoetused on liiga

väikesed.

Urmas Kruuse küsis, kuidas on see kooskõlas asjaoluga, et mahepõllumajandusmaa pindala

ei ole viimasel ajal oluliselt vähenenud.

Marika Ruberg selgitas, et küsitleti just tootjaid, kes olid sektorist lahkunud. Lisaks nimetati

probleemidena mahetaimekasvatuse nõuete täitmist ning väetiste kõrget hinda.

Marika Ruberg jätkas ettekandega ja andis ülevaate Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika 2028–2034 määruse ettepanekust (lisa 2). Ta märkis, et nimetatud

määruse arutelud on veel pooleli, kuid ka uuel perioodil on kohustus toetada mahetootmist

keskkonna- ja kliimameetmete kaudu. Selleks nähakse ette kaks võimalust. Esimene võimalus

on vabatahtlikud kohustused, sealhulgas mahepõllumajanduse toetamine ja loomakasvatuse

ekstensiivistamine. Kohustus võib olla ühe- või mitmeaastane. Teine võimalus on vabatahtlik

üleminek vastupidavatele tootmissüsteemidele põllumajandusettevõtte või selle osa tasandil,

sealhulgas üleminek mahepõllumajandusele. Mahepõllumajanduse tulevikuga seonduvat on

arutatud ka mahesektori esindajatega. Esialgsete arutelude põhjal leidis sektor, et jätkata võiks

üheaastase kohustusega ning üleminekuajal võiks maksta veidi kõrgemat ühikumäära.

Maheloomakasvatuse toetust võiks tulevikus maksta loomühiku kohta. Samuti võiks sektori

arvates olla mahetootjatel juurdepääs teistele meetmetele.

Urmas Kruuse küsis, mida tähendab juurdepääs teistele meetmetele.

Tarvo Järve vastas, et mahetootjal võiks olla võimalus taotleda lisaks mahetoetustele ka

keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Praegusel perioodil said mahetootjad üksnes

mahetoetust ega saanud taotleda muid keskkonnatoetusi.

Urmas Kruuse küsis, kas sellisel juhul ei teki dubleerimist.

Marika Ruberg selgitas, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja mahepõllumajanduse

nõuded on erinevad. Praegu saavad mahetootjad mõnda keskkonnasõbraliku majandamise

toetust, kuid väiksema määraga. Tema sõnul võiks toetust maksta nende täiendavate nõuete

eest, mida mahenõuded ei kata.

Tarvo Järve lisas, et varasematel aastatel ületas mahetoetuste arv kavandatud mahu, mistõttu

tuli otsustada, kas vähendada toetusmäära või leida raha teiste meetmete arvelt. Kuna teistes

meetmetes jäi vahendeid üle, tõsteti need mahemeetme alla. Selleks tuli muuta strateegiakava.

Marika Ruberg andis ülevaate haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetusest, mis

rakendus 2022. a juulis ning mille eesmärk on aidata kaasa toidutootmise kestlikkusele,

suurendada laste teadlikkust mahepõllumajandusest ja keskkonnahoiust ning suurendada

mahetoodangu turunõudlust. Ta tutvustas toetuse saamise nõudeid ja toetuse määra ning andis

ülevaate toetuse rakendamise hetkeseisust. Käesoleva aasta I kvartalis on mahetoidu toetust

makstud välja u 736 tuh €. Kõige enam toetusi maksti lasteasutustele Tartumaal, Harjumaal ja

Lääne-Virumaal. Seni ei ole eelarvevahenditest puudust tulnud ning toetusskeemi on saanud

lisanduda uusi koole ja lasteaedu.

Marika Ruberg andis ülevaate mahetoitu saavate laste arvust ja meetme eelarvest. Ta

märkis, et esimestel aastatel oli huvi mahetoidu pakkumise meetme vastu vähene, mistõttu jäi

osa vahenditest kasutamata. Need vahendid kanti edasi järgmistesse aastatesse. Eesmärk on

jõuda 2030. aastaks 50%ni, mistõttu võib tulevikus vahenditest pigem puudu jääda.

Anti Allas küsis, kas on analüüsitud, kui suure osa koolides ja lasteaedades tarbitavast

mahetoodangust moodustab Eesti toodang ning kuidas suurendada kodumaise toodangu

osakaalu.

Marika Ruberg vastas, et toitlustajatele saadeti küsimustik, milles uuritakse, kui palju nad

kasutavad kodumaist toodangut. Ta avaldas arvamust, et kodumaine toodang moodustab u

poole. Mitmeid mahetooteid ei ole võimalik Eestis kasvatada. Probleemiks on näiteks

kodumaise köögivilja hooajalisus ning mahepiimalehmade vähesus. Ta tõi positiivse näite

8

Setomaal tegutsevast põllu- ja aiasaaduste väärinduskeskusest, kuhu ostetakse kohalikelt

tootjatelt kokku puu- ja köögivilju.

Arvo Aller märkis, et tegemist on tervitatava algatusega, kuid kohalike tootjate eelistamine ei

peaks piirduma üksnes mahetootjatega. Pigem tuleks toetada kohalikke tootjaid, kes toodavad

keskkonnasõbralikku toodangut ning kelle hulgas võivad olla ka mahetootjad.

Urmas Kruuse märkis, et koalitsioonilepingus on seatud ülesanne, mille kohaselt peavad

Kliimaministeerium ja REM leidma juriidiliselt toimiva lahenduse kohaliku tooraine

eelistamiseks hangetes. Selle kaudu on võimalik kohaliku toidu kasutamist veelgi edendada.

Tarvo Järve lisas, et kõiki tooteid ei ole võimalik Eestis kasvatada. Lisaks on piirav tegur

toitlustajate soov saada eeltöödeldud tooteid. See muudab kohalike ja väiksemate pakkujate

osalemise keerulisemaks. Kohaliku tooraine pakkumist edendatakse ka koolipiima ja

koolitoidu programmi kaudu.

Arvo Aller tegi ettepaneku, et mahetoidu toetust võiks suunata lisaks üldhariduskoolidele ja

lasteaedadele ka lastelaagrite korraldajatele.

Urmas Kruuse märkis, et lasteaedades on tegevuspaus üldjuhul lühike. Ta lisas, et toetuse

laiendamisel tuleb arvestada eelarvevõimalustega. Täna ei ole teada järgmise finantsperioodi

vahendite suurust ega jaotust. Väärinduskeskuse näide ilmestab koostöö olulisust ja vajadust.

Urmas Kruuse tänas külalisi mahetoetuste rakendamisest ülevaate andmise ja küsimustele

vastamise eest.

5. Info ja muud küsimused

Urmas Kruuse märkis, et Iiri ELi nõukogu eesistumise raames toimub k.a 26.–27. juulil

Dublinis parlamentidevaheline konverents/kohtumine. Ta palus komisjoniliikmetel, kes

soovivad konverentsil osaleda, pöörduda komisjoni sekretariaadi poole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Regionaalarengu juhtimisest (Kagu-

Eesti näitel) 15.06.2026

Mida ütles Riigikontroll?

• "Kagu-Eesti tegevuskava ei ole toimiv tööriist regionaalarengu riiklikuks suunamiseks Kagu- Eestis. Peamine ootus kavale on koordineerida tõhusalt valdkonnapoliitikaid, kuid kava staatus võrreldes riigi muude strateegiadokumentidega, samuti selle toimeloogika, ei toeta seda."

• "Riigikontrolli arvates on eeltoodud järeldus põhimõtteliselt laiendatav samuti Ida-Virumaa tegevuskavale ja üldisele regionaalse arengu tegevuskavale, kuna nende dokumentide staatus, ülesehitus ja toimeloogika kattuvad. Vähese mõjuga strateegiadokumente ei ole Riigikontrolli arvates vaja ja need on liigse bürokraatia ilming."

Mis on Kagu-Eesti tegevuskava? • Kagu-Eesti tegevuskava (KETK)

• Kirjeldab Kagu-Eesti väljakutsed ja 3 tegevussuunda

• Loetleb eri ministeeriumide tegevused probleemide leevendamiseks

• Kinnitatud regionaalvaldkonna ministri käskkirjaga

• Esimene Kagu-Eesti tegevuskava koostati 2015. aastal aastani 2020

• 2020. aastal andis valitsus suunise tegevuskava pikendada

• Alates 2018. aastast eraldas valitsus regionaalministri eelarvesse tegevuskava elluviimiseks rahastuse (Kagu- Eesti programm: esialgu 4 miljonit aastateks 2019-2023)

Miks Kagu-Eesti tegevuskava ei tööta?

• Kagu-Eesti tegevuskava, nagu ka Ida-Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskava, ei kuulu riiklike strateegiadokumentide süsteemi

• Kinnitatud regionaalvaldkonna ministri käskkirjaga, mistõttu puudub mandaat teiste ministeeriumide tegevuste suunamiseks

• (Peaaegu) puudub iseseisev rahastus

Riigikontroll soovitab

• "Riigikontrolli arvates peaks regionaalminister algatama Vabariigi Valitsuses arutelu, kuidas Kagu-Eesti tegevuskava, samuti Ida-Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskavaga jätkata.

• Suures plaanis on kaks võimalust. Panna need kavad siduvate kokkulepetega Vabariigi Valitsuse tasemel toimima, nii et probleemid on meetmetega vastavuses, meetmete mõju on võimalik seirata ja vajaduse korral meetmeid korrigeerida, või kui selliseks lahenduseks poliitiline tahe puudub, võiks neist kavadest Riigikontrolli arvates loobuda."

• "Riigikontrolli soovitus regionaalministrile: Esitada 2026. aasta jooksul Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise päevakorda ettepanek kujundada Vabariigi Valitsuse tasemel seisukoht, kas ja kuidas Kagu-Eesti tegevuskava, Ida- Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskavaga edaspidi jätkata."

Küsimus on regionaalarengu juhtimises laiemalt

Hetk on aruteluks soodne - käimas on: • üleriigilise planeeringu 2050 koostamine • EL 2028+ eelarveperioodi ettevalmistamine • mitmete valdkondlike arengukavade vahehindamised

Millist regionaalarengut me riigina tahame?

Eesti 2035:

• „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata /…/ elukohast. “

• „Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.“

Mida täpsemalt on mõeldud? Eesti 2035 mõõdikute järgi on eesmärgiks:

Harju- ja Tartumaa elanike osakaal

kogurahvastikust ei suurene

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

jõuab 67 protsendini EL keskmisest

Erinevus rahulolus elukeskkonnaga alla 15pp enim ja vähim

KOV-ide vahel

Kehvimas maakonnas jääb tervena elada jäänud

aastate arv Eesti keskmisest maha alla 5

aasta

Eesti 2035 täpsustab ka, et...

• "Strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja programmide kaudu..."

• "Mõõdikute korral, mille puhul on näha olulisi /.../ piirkondlikke erinevusi, seatakse valdkonna arengukavades ja programmides võimalusel eesmärgiks nende erisuste vähendamine."

Sihiseade näitab, kui suuri erinevusi peame veel

talutavaks ja mida võrdsed võimalused tegelikult

tähendavad

Kuidas seda saavutada?

Eesmärgistus viitab, et me ei saa piirduda • erisuste suurenemise vältimisega (millele on

suunatud eelnõude mõjude hindamine) ega • erisuste leevendamisega (millele on suunatud

regionaalse arengu tegevuskava), vaid meil on vaja ka aktiivset piirkondade edendamise strateegiat.

See tähendab, et vastust vajab küsimus • kes mida ja kui palju peaks tegema, et saavutada selline tulemus, nagu Eesti 2035 eesmärgiks seab?

• Kas rõhk peaks olema Kagu-Eestil, Ida-Virumaal, saartel, piiriäärsetel aladel, maapiirkondadel: hõreasustusaladel või maa-asulatel, maakonnalinnadel?

Sellist strateegiat ei ole praegu kokku lepitud.

Üks näide, kuidas strateegia puudumine väljendub: SF toetuse jagunemine

Teistes Euroopa Liidu riikides:

Vähem arenenud

piirkondades 1,5-4,5 kord

a rohkem

to etu

st el kohta

kui

Ülemineku- piirkondades

1,5-6 kord

a rohkem

to etu

st el kohta

kui

Enam arenenud

piirkondades

Vähem arenenud piirkondades 2,15-9,1 korda rohkem kui enam arenenud piirkondades:

Harjumaal 1269 EUR elaniku kohta Väljaspool Harjumaad 1248 EUR elaniku kohta

Eestis:

• Peamine regionaalne lõhe on Harjumaa (ja Tartu) ning ülejäänud Eesti vahel

• Rahvastik väheneb kõikjal peale Tallinna ja Tartu lähiümbruse

• Ääremaastumise vältimiseks on vaja tugevaid piirkondlikke keskusi

Regionaalsed erinevused püsivad

Üleriigilise planeeringuga jõuame strateegia mõttes sammu edasi:

Üleriigiline planeering 2050 (koostamisel):

• Pealinnastumise trendi pidurdamiseks põhineb ruumiline areng kolmel regionaalsel linnal (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu) ja neid toetavatel piirkondlikel linnadel. Igal keskusel on oma roll teenuste ja töökohtade pakkumisel, et hoida elu kogu Eestis ning vältida maapiirkondade tühjenemist.

See tähendab, et me peame regioone arendama keskus-tagamaa süsteemidena, kus eri tasandi keskustel on roll erineva taseme töökohtade ja teenuste tagajana ning tagamaa on keskustega hästi ühendatud.

Ent endiselt on vastuseta küsimus, kes vastutab ja kuidas liigub raha?

• Regionaalpoliitika hõlmab laia ringi valdkondi, see tähendab, et iga valdkonnapoliitika peab olema ka regionaalpoliitika.

• Valdkonnapoliitikate jaoks tähendab see seda, et valdkondlike eesmärkide kõrval panustatakse ka regionaalpoliitika eesmärkidesse.

• Seega tuleb kavandada valdkonnapoliitikate regionaalsed eesmärgid ning planeerida nende saavutamiseks vahendid.

• Milline on aga mehhanism nende eesmärkide ja vahendite kokkuleppimiseks - kusjuures selliselt, et arvestatud oleks valdkonnapoliitikate koosmõju regionaalsel tasemel?

• Kuna tegemist on valdkonnaülese teemaga, peab otsustustasand olema valitsuse, mitte ühe ministri tasand

Kõige olulisem

• Vastutus regionaalse tasakaalu eest valitsuse (peaministri) tasandile

• sh kokkulepped valdkondade regionaalsete eesmärkide ning piirkondliku rahastuse kohta

• ÜRP 2050 (asustuse arengu eesmärkide) sisuline elluviimine

Mahepõllumajanduse toetused

Marika Ruberg

Taimetervise osakond, mahepõllumajanduse valdkonna juht

15.06.2026

Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

ÜPP strateegiakava 2023-2027

ÖK2 - Mahepõllumajanduse ökokava

• eelarve 2023-2027 93 mln eurot

• sihttase 239 900 hektarit

9.2 – Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

• Eelarve 2023-2027 27 mln eurot

Lisaks võimalus taotleda toetust ka teistest ökokavadest (KSM,

ÖST jt) ning keskkonnameetmetest (pärandniitude hooldamine,

kohalik sort jms)

Toetatav tegevus

• Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega

tegelemine 1 kalendriaasta jooksul

• Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust

antakse üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille

kohta antakse samal kohustuseaastal ka

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust

• Toetusega kompenseeritakse mahepõllumajanduse

nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata

jäänud tulu.

Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäär

Põllukultuurid ja heinaseemnepõld: 132-182€

Kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa 100 -150€

Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid: 300-420€

Köögivili: 800-1120€

Rohumaa, mille hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikut: 25-35€

Kuni 1 ha rohumaad, kui ettevõttes on vähemalt 5 mahemesilasperet 25-35€

Üleminekuajal on toetuse ühikumäär on 10% kõrgem

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse suurus

• 1 ha põllukultuuride ja rohumaa kohta makstava toetuse

suurus saadakse taotleja loomade, kodulindude või

mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku

korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel

hektarite arvuga

• veiste, lammaste, hobuste ja kitsede puhul võetakse ühiku

arvutamisel arvesse põllumajandusloomade registrisse

kantud loomade keskmine arv

• kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede puhul

võetakse arvesse nende kohustuseaastale eelnenud aastal

peetud keskmine arv

Koefitsiendid loomade ühiku arvutamiseks piimalehm – 3,7 (314€ loom) ammlehm, üle 6 kuune veis – 1,0 (85€ loom) alla 6 kuu vanune veis – 0,2 (17€ loom)

vähemalt 6 kuu vanune hobune – 0,6 (51€ loom)

vähemalt 1 aasta vanune lammas – 0,3 (25€ loom)

vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3 (25€ loom)

emis või kult – 2,2 (187€ loom)

vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,2 (102€)

vähemalt 18 nädalane munakana jt kodulinnud – 0,08(6,8€ lind)

vutt – 0,01 (0,85€ lind)

üle 4 kuune küülik – 0,02 (1,7€ küülik)

mesilaspere - 0,47 (40€ pere)

Mahetootjad ja mahemaa 2025

• Maad kokku 228 148 ha, võrreldes 2024. aastaga

suurenemine 1,8%

• Mahepõllumajandusmaa moodustas kogu Eesti

põllumajandusmaast 23% (2024. a 22,6%)

• Mahetootmisega tegelevaid ettevõtjaid 1869 (võrreldes

2024. a vähenemine 0,8%)

• Keskmise mahepõllumajandusettevõtte suurus 122 ha

Mahetootjad ja mahemaa 1999-2025

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

160000

180000

200000

220000

240000

260000

T oo

tj ad

, a rv

P in

da la

, h a

Pindala Tootjate arv

Mahepõllumajanduslik taimekasvatus

Karjat. väljaspool pm. maad 1%

Kaunvili 3%

Muu 1%

Lühiajaline rohumaa 26%

Püsirohumaa 42%

Teravili 23%

Viljapuu- ja marjaaiad 1%

Õli- ja kiukultuurid 3%

Mahepõllumajanduslik loomakasvatus 2024 ja 2025

Loomagrupp 2024 2025

Veised 44847 45404

sh lüpsilehmad 2016 1948

Kodulinnud 35851 42292

sh munakanad (>18ndl) 20826 15889

Lambad 27925 23725

Kitsed 369 263

Sead 630 589

Hobused 1664 1611

Mesilased (perede arv) 2479 2629

Küülikud 283 185 Muud loomad (piisonid, alpakad,

eeslid, kaamel, hobueesel) 15 18

Peamised mahetootmisega lõpetamise põhjused

ÜPP 2028+

ÜPP 2028–2034 määrus (ettepanek)

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed (art. 10)

LR-d pakuvad stiimuleid järgmiste meetmete jaoks:

a) vabatahtlikud majandamiskohustused, sh mahepõllumajanduse

toetamise ja loomakasvatuse ekstensiivistamise kohustused (1- või

mitmeaastased)

b) vabatahtlik üleminek vastupidavatele tootmissüsteemidele

põllumajandusettevõtte või selle osa tasandil, sh üleminek

mahepõllumajandusele ja loomakasvatuse ekstensiivistamine

Üleminekukavad

• üleminekumeetmete toetust antakse põllumajandustootja

koostatud ja liikmesriigi poolt heaks kiidetud üleminekukava alusel

• üleminekukava rakendamise perioodil makstakse toetust

osamaksetena

• viimase osamakse tegemine sõltub üleminekukava rakendamise

lõpuleviimisest

• toetuse suuruse määratakse üleminekukavades esitatud

kuluprognooside alusel

• max toetus ettevõtja kohta programmperioodil (200 000 eurot?)

Mahepõllumajanduse toetus 2028+

Mahesektori esindajatega toimunud arutelul leidsime:

• Jätkame 1- aastase kohustusega pindalatoetusega ja üleminekuajal kõrgema ühikumäära maksmisega

• Loomakasvatuse toetus loomühiku kohta

• Lisaks üleminekukava, mille puhul saab ka investeeringuid toetada

• Lihtne skeem nagu praegusel perioodil, kus toetust saab üksnes mahenõuete ja algõppekoolituse nõude täitmise eest

• Juurdepääs teistele meetmetele

Haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus

Mahe koolitoidu toetus

Rakendus 2022. a juulis

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpilased ja lasteaialapsed

Eesmärgid:

• toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine

• laste teadlikkuse suurendamine

mahepõllumajandusest ja keskkonnahoiust

• mahetoodangu turunõudluse suurendamine

• mahetootmise edendamine kõigis Eesti piirkondades

Toetuse saamise nõuded • Haridusasutuse pidaja esitab PRIA-le taotluse oma hallatavate

haridusasutuste kohta

• Toitlustaja on teavitanud oma tegevusest

Põllumajandus- ja Toiduametit

• Toetust antakse 1 kord kvartalis nende kalendrikuude eest, mil toidu

valmistamiseks on kasutatud

vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi

Taotluste vastuvõtu aeg:

Põhivoor igal aastal 1-31. august

*Muul ajal kuni eelarvelisi vahendeid jätkub

Toetuse määr Mahetoidu kõrgema hinna osaliseks hüvitamiseks haridusasutuste pidajatele

Toetuse määr kalendrikuus vähemalt 20% mahetoidu korral:

• 4,90 eurot koolieelse lasteasutuse lapse kohta (0,25 eurot päevas)

• 2,20 eurot üldhariduskooli õpilase kohta (0,15 eurot päevas)

Toetuse määr kalendrikuus vähemalt 50% mahetoidu korral (alates 2024. a IV kvartal):

• 6,90 eurot koolieelse lasteasutuse lapse kohta (0,35 eurot päevas)

• 3,70 eurot üldhariduskooli õpilase kohta (0,25 eurot päevas)

Eesmärk mahepõllumajanduse tegevuskavas

Mahepõllumajanduslik toit jõuab haridusasutuste kaudu laste toidulauale

Mõõdik: Haridusasutustes mahetoitu saavate lasteaialaste ja üldhariduskoolide

õpilaste osakaal kõikidest Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest (%)

Algtase 2022 – 9%

Sihttase 2025 – 25%, 2027 – 40%, 2030 – 50%

Hetkeseis

2026. a I kvartalis:

• makstud toetus: 736 226 eurot

• laste arv 80 662

• koolide ja koolieelsete lasteasutuste arv kokku 240 (123 kooli ja 117 koolieelset

lasteasutust)

• mahetoitu pakutakse ligikaudu 35% Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide

õpilastest

• kõige enam toetust maksti lasteasutustele Tartumaal, Harjumaal ja Lääne-

Virumaal

Toetust saavad koolid ja lasteaiad

Microsoft Power BI

Mahetoitu saavate laste arv ja väljamaksed

Toetuse eelarve

2025 - 2 280 720 eurot

2026 - 2 770 720 eurot

2027 - 3 260 720 eurot

2028 - 3 260 720 eurot

2029 - 3 260 720 eurot

Aitäh!

[email protected]

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 161

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa (2.

päevakorrapunkt); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler

Sigrid Soomlais, regionaalpoliitika osakonna piirkondlike mõjude hindamise ja koostöö

valdkonna juht Birgit Valgus ning sama osakonna nõunik Liis Palumets (3. päevakorrapunkt);

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tarvo Järve ja

sama osakonna mahepõllumajanduse valdkonna juht Marika Ruberg (4. päevakorrapunkt);

Riigikogu liige Arvo Aller (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest

3. Ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava elluviimisest ja edasistest tegevustest

4. Ülevaade mahetoetuste rakendamisest

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Vaadati läbi 18. töönädala (15.–21.06.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 15.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest

3. Ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava elluviimisest ja edasistest tegevustest

4. Ülevaade mahetoetuste rakendamisest

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 16.06.2026 kell 14.00

1. Kollektiivne pöördumine "Peatame loomavaenuliku eelnõu ja nõuame loomade heaolu

2

arvestavaid seadusemuudatusi"

2. Kollektiivne pöördumine "Keelustame toidukauplustele kõlbliku toidu äraviskamise"

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,

Andrus Seeme, Toomas Uibo).

2. Ülevaade riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et komisjon soovib saada

ülevaate riigiplaani koostamise ja läbirääkimiste hetkeseisust ning arengutest. Ta andis sõna

külalisele.

Triin Kõrgmaa andis ülevaate riigiplaani 2028–2034 läbirääkimistest. Ta märkis, et täna käib

töö riigiplaani osas kahes suunas: esiteks peavad ministeeriumid käesoleva nädala lõpuks

esitama Rahandusministeeriumile (RM) oma kärpeettepanekud ning teiseks toimuvad

läbirääkimised rakendus- ja korraldusasutuse rollide üle (sh arutatakse ministeeriumide

vahelist meetmete jaotust). Lisaks peetakse läbirääkimisi sektoriga. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (REM) esitas RMile kolm missiooniettepanekut: toidujulgeolek,

mitmekeskuseline Eesti ning ühendatud Eesti. Toidujulgeoleku missiooni eelarves sisaldub

546 mln €, mis on mõeldud toetustasemete võrdsustamiseks ja konkurentsivõime

tasandamiseks. Ta juhtis tähelepanu, et selle summa näol ei ole tegemist „kõrvamärgistatud“

vahenditega.

Triin Kõrgmaa andis ülevaate REMi esitatud muudatustest missioonide kaupa. Ta märkis, et

arutelud käivad selle üle, kas toiduainetööstusega seotud meetmed jäävad REMi või viiakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse. Ta avaldas kartust, et

kui toiduainetööstus peab konkurentsivõime fondides konkureerima MKMi juhitavate

projektidega, võivad need jääda tagaplaanile. Samuti on MKMiga kokkupuude kriisikindla

tarneahela toimepidevuse ehk toidujulgeoleku tagamise küsimustes. Praegu ei ole veel

lõplikult kokku lepitud, kuidas jagunevad meetmed ministeeriumide vahel.

Anti Allas märkis, et ministeeriumid peavad kärpima oma esialgseid ettepanekuid. Ta oli

seisukohal, et valitsusel peaks olema suurem/üldisem visioon vahendite suunamises.

Triin Kõrgmaa vastas, et selles küsimuses tuleb pöörduda RMi poole. Praegu lähtub iga

ministeerium oma prioriteetidest ning arutatakse, kas mõnda tegevust või meedet saaks teha

ühiselt. Oluline on, et meetmeid ei oleks liiga palju, sest meetme haldamisega kaasneb kulu.

Urmas Kruuse märkis, et iga ministeerium peab seadma oma prioriteedid. Oluline on leida

ministeeriumide vahel tasakaal, sest riigile eraldatud kogusumma jääb samaks.

Anti Allas märkis, et vahendite planeerimine toimub ministeeriumide kaupa, kuid oluline on

saada ülevaade ka suurest pildist: kuhu soovitakse uue programmiperioodi vahendid suunata

ja millist muutust ellu kutsuda.

Triin Kõrgmaa märkis, et Euroopa Komisjon (EK) on välja toonud teatud valdkonnad,

millele tuleb vahendid suunata. Ta rõhutas, et praegu ollakse läbirääkimiste väga varases

järgus ning teised liikmesriigid ei ole jõudnud oma ettevalmistustega pooltki nii kaugele kui

Eesti. Ministeeriumide eesmärgid peavad seostuma valdkondlike arengukavade ja riigi

pikaajaliste programmidega.

Maido Ruusmann küsis, millised on uue finantsperioodi tegevuste planeerimise peamised

alusdokumendid.

Triin Kõrgmaa vastas, et peamised alusdokumendid on strateegia „Eesti 2035“, PõKa 2030

ja tulemusvaldkondade arengukaardid.

Triin Kõrgmaa jätkas ettekandega ning märkis, et toidujulgeoleku missiooni alla kuuluvad

koolikavad ning teadmussiirde ja innovatsiooni meede, mida praegu rahastatakse ÜPPst.

Järgmisel perioodil on nimetatud meetmed küll kohustuslikud, kuid neile ei ole eraldi

rahastust ette nähtud.

3

Kantsler andis ülevaate missioonist „Mitmekeskuseline Eesti“, mille eesmärk on suunata

vahendid väljapoole Tallinna ja Harjumaad.

Anti Allas palus võrrelda käimasoleva perioodi regionaaltegevusi uue perioodi kavandatavate

tegevustega.

Triin Kõrgmaa vastas, et vahendite maht jääb ligikaudu samaks. Kogukondlike tegevuste

hulka kuulub ka kala-LEADER, millel on käimasoleval perioodil eraldi rahastus. Uuel

perioodil kala-LEADERil eraldi rahastust ei ole. Samuti tuleb uuel perioodil

tööstusinvesteeringuid rahastada riigiplaanist.

Triin Kõrgmaa jätkas ettekandega ning andis ülevaate regionaalse konkurentsivõime ja

ettevõtluse arendamisest. Ta nentis, et täna ei ole idapiirialad EK fookuses.

Andrus Seeme küsis, kas idapiirialade all mõeldakse üksnes Ida-Virumaad või ka Kagu-Eesti

piirkonda.

Triin Kõrgmaa vastas, et praegusel perioodil käsitletakse koos Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit.

Andrus Seeme küsis, millised on LEADERi ja maakondlike arenduskeskuste edasised

plaanid ning kas neid on kavas ühildada.

Triin Kõrgmaa vastas, et LEADER kuulub kohaliku kogukonna võimestamise tegevuse alla.

Ta lisas, et teatav konsolideerimine on vajalik, kuna omavahel konkureerivaid süsteeme on

palju. Eestis on palju toetusmeetmeid, mida haldavad erinevad asutused. See tähendab, et

mida rohkem on vahendajaid, seda vähem jõuab vahendeid toetuse taotlejateni.

Selleteemalised läbirääkimised on veel käimas.

Maido Ruusmann märkis, et Kagu-Eesti on muutumas majandusnäitajate poolest uueks

Ida-Virumaaks. Märgatava muutuse saavutamiseks on vaja piisavalt suure mõjuga sekkumist,

mis aitaks piirkonda tuua väliskapitali. Ta küsis, kas on arutatud ka Kagu-Eesti

suurinvesteeringute meedet.

Triin Kõrgmaa sõnul vajab kaalumist, kas meetmed peaksid olema suunatud paljudele või

tuleks keskenduda eelkõige suurematele sekkumistele. Ta avaldas isikliku arvamuse, et

suuremad sekkumised annavad üldjuhul parema mõju ja tulemuse. Sellel teemal arutelud veel

käivad.

Maido Ruusmann märkis, et majanduslik mahajäämus on otsene julgeolekurisk ja selle

maandamisega tuleb tegeleda.

Triin Kõrgmaa vastas, et EK ei ole näinud piirialadele ette eraldi lisavahendeid, vaid

vahendeid on võimalik taotleda konkurentsivõime fondist.

Triin Kõrgmaa jätkas ettekandega ning andis ülevaate missioonist „Ühendatud Eesti“, mille

tegevused hõlmavad mh säästva liikuvuse taristu arendamist, teatud veeremiinvesteeringuid ja

liinivõrgu kujundamist. Kõige olulisemad on piletimüügisüsteemid ja digitaalsed lahendused.

Anti Allas küsis, kas säästva liikuvuse taristu arendamine hõlmab ka raudteeinvesteeringuid.

Triin Kõrgmaa vastas, et tegemist on pigem viimase miili lahendustega. Rail Baltic kuulub

Kliimaministeeriumi haldusalasse. REMi haldusalas keskendutakse pigem sellele, kuidas

ühendada bussiliiklus rongiliiklusega.

Anti Allas uuris, kas tegevuse alla kuuluvad ka täiendavad rongid.

Triin Kõrgmaa vastas, et täiendavate rongide küsimus on juba otsustatud. Sel perioodil ei ole

kavas ronge juurde soetada.

Urmas Kruuse tänas kantslerit riigiplaani hetkeseisust ja arengutest ülevaate andmise ning

küsimustele vastamise eest. Ta märkis, et Kagu-Eesti piirkond vajab tuge mitte ainult piiri

julgeoleku tagamiseks, vaid ka taristu arendamiseks. Oluline on, milline saab olema

kõrvamärgistatud vahendite jaotus. Ta märkis, et uue perioodi kalandusfond väheneb

märkimisväärselt, mistõttu võivad ees oodata mitmed konsolideerimised.

Anti Allas oli seisukohal, et Kagu-Eesti vajab õiglast üleminekut, sest raiutava puidu hulk

väheneb. See tähendab, et ettevõtlust ja töökohti tuleb hakata ümber kujundama.

Arvo Aller tundis huvi riigiplaani ajakava vastu.

4

Triin Kõrgmaa vastas, et ministeeriumid peavad esitama oma kärpeettepanekud käesoleva

nädala lõpuks. Seejärel hakkab RM neid arutama ning augustis-septembris, kui algavad RESi

ja 2027. a riigieelarve läbirääkimised, soovitakse paika panna riigiplaani suuremad plokid

(rahastuse jaotus). Pärast seda algavad läbirääkimised EKga. Teada on, et netomaksjariigid

soovivad vähendada üldist rahastust, mistõttu on Eesti peamine eesmärk kaitsta u 6,5 mld €

suurust rahastust.

Triin Kõrgmaa juhtis tähelepanu, et praegu käivad arutelud korraldus- ja rakendusasutuste

üle. Seni on erinevad fondid toiminud erinevate korraldusasutuste kaudu:

ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastus on liikunud RMi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

ning ÜPP on olnud REMi ja PRIA vastutusalas. RM soovib toetuste menetlused

konsolideerida ning töötada välja standardlahendused. REM on seisukohal, et selline lahendus

ei ole sobiv, sest ÜPP meetmete ülesehitus on erinev ning suures osas määratud ELi poolt.

REMi hinnangul vähendaks standardiseeritud lahendus poliitikakujundajate kontrolli

meetmete kujundamise üle.

Anti Allas tundis huvi, milline on olukord teistes liikmesriikides.

Triin Kõrgmaa vastas, et Eesti on tegevuste ja meetmete läbimõtestamisel eesrindlik. Teised

liikmesriigid on oma aruteludes veel algusjärgus.

3. Ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava elluviimisest ja edasistest tegevustest

Sigrid Soomlais märkis, et maaelukomisjonile on plaanis anda ülevaade Riigikontrolli auditi

„Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“ tähelepanekutest ja soovitustest ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi edasistest plaanidest.

Liis Palumets andis ülevaate regionaalarengu juhtimisest Kagu-Eesti näitel (lisa 1). Ta

märkis, et käesoleva aasta kevadel avaldas Riigikontroll auditi Kagu-Eesti tegevuskava

elluviimise ja regionaalarengu juhtimise kohta. Auditis jõuti järeldusele, et Kagu-Eesti

tegevuskava ei ole olnud piisavalt toimiv vahend regionaalarengu riiklikuks suunamiseks.

Riigikontrolli hinnangul saab sama järeldust põhimõtteliselt laiendada ka Ida-Virumaa

tegevuskavale ja regionaalse arengu tegevuskavale, sest nende dokumentide staatus,

ülesehitus ja toimeloogika on sarnased. Riigikontrolli arvates peaks ministeerium koostama

plaani, kuidas edaspidi regionaalarengut suunata. Tegevuskavad peaksid olema seotud

siduvate valitsuse tasandi kokkulepetega või tuleks kaaluda, kas neid on üldse vaja. Kõneleja

tutvustas Kagu-Eesti tegevuskava ülesehitust ning selgitas, miks Kagu-Eesti tegevuskava ei

ole soovitud viisil toiminud ega aidanud piirkonna arengut piisavalt edendada. Ta juhtis

tähelepanu, et tegevuskava ei ole valitsuse tasandi dokument, vaid see on kinnitatud

regionaalministri käskkirjaga. Sellest tuleneb üks peamisi probleeme: tegevuskaval ei ole

piisavat staatust ega mõju, et anda suuniseid valdkondliku poliitika elluviimiseks või

mõjutada programmide ja riigieelarve raha kavandamist teistes valdkondades. Strateegia

„Eesti 2035“ annab üldised suunad valdkonna arengukavadele ning valdkonna arengukavade

alusel kujundatakse programmid, mille kaudu suunatakse riigieelarve raha. Kõneleja andis

ülevaate Riigikontrolli soovitustest ning märkis, et Riigikontrolli arvates peaks

regionaalminister algatama Vabariigi Valitsuses arutelu selle üle, kuidas jätkata regionaalse

arengu tegevuskavadega. Praegu on aruteludeks õige aeg, sest käimas on Euroopa Liidu

2028+ eelarveperioodi ettevalmistamine, üleriigilise planeeringu 2050 koostamine ning

mitme valdkondliku arengukava vahehindamine. Tegevuskava peamine alusdokument on

strateegia „Eesti 2035“, milles on kirjas, et kõigil peab olema võrdne võimalus

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata elukohast. Strateegias „Eesti 2035“

on märgitud, et eesmärke tuleb ellu viia valdkonna arengukavade ja programmide kaudu.

Strateegia lisas on sätestatud neli territoriaalse mõõtmega seotud sihti (rahvastik, SKP,

rahulolu ning tervena elada jäänud aastate arv).

Maido Ruusmann küsis, kus lepiti kokku eelnimetatud sihid/mõõdikud. Tema hinnangul on

neid peaaegu võimatu täita.

Liis Palumets vastas, et strateegia „Eesti 2035“ koostati Riigikantselei eestvedamisel ning

5

selle koostamisse kaasati erinevad osapooled (sh ministeeriumid, Riigikogu jt).

Anti Allase sõnul tekib vastuolu, kui kirja pandud eesmärkide täitmiseks ei eraldata vajalikke

vahendeid. Sellisel juhul ei saa toimuda ka muutust.

Liis Palumets andis ülevaate ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 vahendite jaotusest Eestis ja

teistes liikmesriikides. Ta märkis, et SKP järgi on Harjumaa ehk Põhja-Eesti Euroopa mõistes

enam arenenud piirkond, sest SKP elaniku kohta on üle 100% ELi keskmisest. Teistes Eesti

piirkondades jääb SKP alla 75%, mistõttu liigitatakse need vähem arenenud piirkondadeks.

Maido Ruusmann märkis, et tulemused sõltuvad sellest, mida omavahel võrrelda ehk

milliseid alusandmeid kasutada. Näiteks kui võtta aluseks elanike arv, siis elab Tallinnas ja

Harjumaal palju rohkem inimesi kui hajaasustusega piirkonnas. See moonutab tervikpilti.

Arvo Alleri sõnul mõjutavad tervikpilti ja tulemust ka näiteks Ida-Virumaa õiglase

üleminekufondi vahendid.

Urmas Kruuse märkis, et tähelepanu tuleks pöörata eelkõige programmide omaosalusele ja

lävenditele. Ta lisas, et Ida-Virumaad ei saa võrrelda Kagu-Eestiga, sest Ida-Virumaal on

ajalooliselt olnud suur tööstus, mis mõjutab inimeste tööhõivet. Eesti probleem on hõre

asustus. Hajaasustusega piirkondade puhul on küsimus, kuhu rajada tööstus, et oleksid tagatud

piisav arv töötajaid.

Anti Allas avaldas arvamust, et senised meetmed on sobinud eelkõige tugevamatele

piirkondadele. Mujal maailmas kujundatakse meetmeid nii, et need tugevdaksid nõrgema

piirkonna võimekust ja aitaksid suurendada piirkonna suutlikkust taotleda toetusi.

Sigrid Soomlais täiendas, et varasematel rahastusperioodidel puudus info selle kohta, kui

palju vahendeid liikus väljapoole Harjumaad. Praegu on need andmed olemas. Ta nõustus, et

tulemused võivad erineda sõltuvalt sellest, milliseid andmeid võrreldakse. Samas näitavad

erinevad tulemused üldist suundumust. Seni on meetmetesse lisatud piirkondlikku vaadet

peamiselt (järel)hindamiskriteeriumide kaudu. Uuel perioodil saab seda teha juba ette, s.t

määratakse, milliseid piirkondi ja millises ulatuses tuleb toetada. Kõneleja hinnangul ei anna

piirkondlike projektide eelistamine üksnes lisapunktide või üksikute hindamiskriteeriumide

kaudu lõppkokkuvõttes piisavat mõju. Vabariigi Valitsus andis ministeeriumidele suunised

tulevase partnerluskava (sh välisvahendite) kohta. Suund on regionaalselt tasakaalustatumale

vahendite kasutamisele. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata piirkondadele väljaspool Harjumaad

ning piirialade toetamisele. REM sai ülesande valida välja meetmed, mida ministeeriumid

hakkavad välja töötama. Selline lähenemine võimaldab juba enne projektide hindamist välja

selgitada suurema piirkondliku mõjuga tegevused.

Maido Ruusmann märkis, et varem on arutatud Eesti jagamist kaheks piirkonnaks. Tema

hinnangul ei ole riigiplaani vaates enam mõistlik sellest rääkida, vaid pigem on küsimus

vahendite jaotuses.

Sigrid Soomlais vastas, et uue rahastusperioodi ettevalmistamisel ei ole arutatud Eesti

jagamist kaheks piirkonnaks. Rahandusministeerium ei ole kahe piirkonna loomist toetanud.

Anti Allas sõnul on oluline poliitilise suuna seadmine. Tuleb anda selge sõnum, kui suur osa

ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks suunata suurtest keskustest väljapoole. Kui sellist

suunda ei seata, ei teki ka tasakaalustatud jaotust. Tegemist on poliitilise otsusega.

Urmas Kruuse täiendas, et valitsuse tasandil on kokku lepitud rural proofing’u põhimõte.

Tema sõnul on regionaal- ja põllumajandusministri ülesanne tegeleda selle teemaga ja viia see

valitsuse tasandile. Koalitsioonilepingu järgi peaks vähemalt 40% vahenditest minema

väljapoole suuremaid keskusi.

Liis Palumets kommenteeris vahendite suunamist. Ta oli seisukohal, et vahendite jaotamise

kohta tuleks teha kokkulepped juba enne meetmete tingimuste kujundamist. Õiglase

üleminekufondi kogemus näitas, et kui vahendid on eraldatud kindlale piirkonnale, leitakse ka

lahendused, kuidas raha paremini sihtrühmani jõuaks.

Liis Palumets andis ülevaate koostamisel olevast üleriigilisest planeeringust 2050, mis

käsitleb ka tasakaalustatud regionaalarengu küsimusi. Planeeringu üks peamisi eesmärke on

6

pidurdada pealinnastumise trendi. Ta märkis, et endiselt on vastuseta küsimus, kes vastutab

regionaalarengu eest ja kuidas liigub raha. Kuna regionaalarengu küsimused on

valdkonnaülesed, peaks otsustustasand olema valitsuse, mitte üksnes ühe ministri tasandil.

Sigrid Soomlais märkis, et regionaalse tasakaalu otsused ei peaks sündima ainult

ministeeriumis, vaid need tuleks viia peaministri või valitsuse tasandile. Praegu arutatakse

suurema mõjuga eelnõusid ja teemasid majanduskabinetis. Tulevikus võiks luua

regionaalarengukabineti või regionaalarengu valitsuskomisjoni, mida juhiks peaminister. See

aitaks eri valdkondi paremini siduda. Valdkondlikesse poliitikastrateegiatesse tuleks lisada

tugevad regionaalsed eesmärgid ja mõõdikud. Tulevikus peaks olema võimalik eristada,

kuidas jagunevad riiklikud vahendid maapiirkondade ja suuremate keskuste vahel.

Maido Ruusmann tõstatas Riigikontrolli kriitika Kagu-Eesti tegevuskava kohta. Tema

hinnangul ei ole tegevuskavas seatud eesmärgid ja nende täitmiseks eraldatavad vahendid

piisavad, et viia ellu soovitud muutusi.

Liis Palumets sõnas, et esialgne mõte oli kaasata tegevuskava elluviimisse ka teisi

ministeeriume. Paraku puudub tegevuskaval mehhanism, mis suunaks või kohustaks teisi

panustama.

Sigrid Soomlais nõustus tähelepanekuga. Tegevuskava puhul on tegemist dokumendiga, mis

ei ole teistele ministeeriumidele siduv.

Urmas Kruuse tänas külalisi Kagu-Eesti tegevuskava elluviimise ja REMi edasiste tegevuste

kohta ülevaate andmise ning küsimustele vastamise eest.

4. Ülevaade mahetoetuste rakendamisest

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et arutelu eesmärk on

saada ülevaade mahetoetustest (sh ühikumääradest) ja nende tulevikuplaanidest.

Marika Ruberg andis ülevaate mahepõllumajanduse toetustest, mis on osa ÜPP

strateegiakavast 2023–2027 (lisa 2). Ta tutvustas toetatavaid tegevusi ning andis ülevaate

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomakasvatuse toetuse ühikumääradest. Ta

märkis, et toetusega kompenseeritakse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud

lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Ta juhtis tähelepanu, et mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetust antakse üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse

samal kohustuseaastal ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Viimastel aastatel

on taimekasvatuse toetusvahendeid jätkunud ning toetusi on makstud veidi üle minimaalse

ühikumäära.

Urmas Kruuse tundis huvi keskkonnameetmete (ökokavade) vastu, mis kuuluvad

Kliimaministeeriumi haldusalasse.

Marika Ruberg vastas, et Kliimaministeeriumi haldusalas on pärandniidud, kuid asjaomase

meetme töötas välja REM.

Marika Ruberg andis ülevaate mahetootjatest, mahemaa osakaalust, ÜPP 2028–2034

määruse ettepanekust, üleminekukavadest ning mahepõllumajanduse toetustest pärast 2028.

aastat (lisa 2). Ta märkis, et eelmisel aastal moodustas mahemaa 23% kogu Eesti

põllumajandusmaast (ELi eesmärk on 2030. aastaks 25%). Mahetootjate arv on mõnevõrra

vähenenud, kuid mahepindala pisut suurenenud. Suure osa mahepõllumajandusmaast

moodustab püsirohumaa, mille osakaal on 42%. Püsirohumaa hulka kuuluvad mh rannaniidud

ja looduslikud maad, kus karjatatakse lihaveiseid ja lambaid. Püsirohumaa eest makstakse

toetust ainult juhul, kui ettevõttes on loomad, s.t 1 ha kohta peab olema vähemalt 0,2

loomühikut.

Urmas Kruuse tundis huvi nn euroheina tegemise vastu.

Marika Ruberg vastas, et heina niitmise eest ei maksta mahetoetust.

Marika Ruberg jätkas ettekandega ning andis ülevaate mahepõllumajanduslikust

loomakasvatusest 2024. ja 2025. aastal. Ta märkis, et vaatamata mahetoetustele ei ole

mahepiimalehmade arv viimastel aastatel suurenenud. Väiksemad piimatootjad lõpetavad

7

tootmise ja lehmad koonduvad suurematesse farmidesse. Mahetootmise üks peamisi nõudeid

on aga karjatamine, mida on suurtes farmides keeruline teha. Mahepõllumajanduse

Koostöökogu küsitles sektorist lahkunud tootjaid, et selgitada välja nende lahkumise

põhjused. Peamise põhjusena toodi välja, et tulud ei kata kulusid ning mahetoetused on liiga

väikesed.

Urmas Kruuse küsis, kuidas on see kooskõlas asjaoluga, et mahepõllumajandusmaa pindala

ei ole viimasel ajal oluliselt vähenenud.

Marika Ruberg selgitas, et küsitleti just tootjaid, kes olid sektorist lahkunud. Lisaks nimetati

probleemidena mahetaimekasvatuse nõuete täitmist ning väetiste kõrget hinda.

Marika Ruberg jätkas ettekandega ja andis ülevaate Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika 2028–2034 määruse ettepanekust (lisa 2). Ta märkis, et nimetatud

määruse arutelud on veel pooleli, kuid ka uuel perioodil on kohustus toetada mahetootmist

keskkonna- ja kliimameetmete kaudu. Selleks nähakse ette kaks võimalust. Esimene võimalus

on vabatahtlikud kohustused, sealhulgas mahepõllumajanduse toetamine ja loomakasvatuse

ekstensiivistamine. Kohustus võib olla ühe- või mitmeaastane. Teine võimalus on vabatahtlik

üleminek vastupidavatele tootmissüsteemidele põllumajandusettevõtte või selle osa tasandil,

sealhulgas üleminek mahepõllumajandusele. Mahepõllumajanduse tulevikuga seonduvat on

arutatud ka mahesektori esindajatega. Esialgsete arutelude põhjal leidis sektor, et jätkata võiks

üheaastase kohustusega ning üleminekuajal võiks maksta veidi kõrgemat ühikumäära.

Maheloomakasvatuse toetust võiks tulevikus maksta loomühiku kohta. Samuti võiks sektori

arvates olla mahetootjatel juurdepääs teistele meetmetele.

Urmas Kruuse küsis, mida tähendab juurdepääs teistele meetmetele.

Tarvo Järve vastas, et mahetootjal võiks olla võimalus taotleda lisaks mahetoetustele ka

keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Praegusel perioodil said mahetootjad üksnes

mahetoetust ega saanud taotleda muid keskkonnatoetusi.

Urmas Kruuse küsis, kas sellisel juhul ei teki dubleerimist.

Marika Ruberg selgitas, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja mahepõllumajanduse

nõuded on erinevad. Praegu saavad mahetootjad mõnda keskkonnasõbraliku majandamise

toetust, kuid väiksema määraga. Tema sõnul võiks toetust maksta nende täiendavate nõuete

eest, mida mahenõuded ei kata.

Tarvo Järve lisas, et varasematel aastatel ületas mahetoetuste arv kavandatud mahu, mistõttu

tuli otsustada, kas vähendada toetusmäära või leida raha teiste meetmete arvelt. Kuna teistes

meetmetes jäi vahendeid üle, tõsteti need mahemeetme alla. Selleks tuli muuta strateegiakava.

Marika Ruberg andis ülevaate haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetusest, mis

rakendus 2022. a juulis ning mille eesmärk on aidata kaasa toidutootmise kestlikkusele,

suurendada laste teadlikkust mahepõllumajandusest ja keskkonnahoiust ning suurendada

mahetoodangu turunõudlust. Ta tutvustas toetuse saamise nõudeid ja toetuse määra ning andis

ülevaate toetuse rakendamise hetkeseisust. Käesoleva aasta I kvartalis on mahetoidu toetust

makstud välja u 736 tuh €. Kõige enam toetusi maksti lasteasutustele Tartumaal, Harjumaal ja

Lääne-Virumaal. Seni ei ole eelarvevahenditest puudust tulnud ning toetusskeemi on saanud

lisanduda uusi koole ja lasteaedu.

Marika Ruberg andis ülevaate mahetoitu saavate laste arvust ja meetme eelarvest. Ta

märkis, et esimestel aastatel oli huvi mahetoidu pakkumise meetme vastu vähene, mistõttu jäi

osa vahenditest kasutamata. Need vahendid kanti edasi järgmistesse aastatesse. Eesmärk on

jõuda 2030. aastaks 50%ni, mistõttu võib tulevikus vahenditest pigem puudu jääda.

Anti Allas küsis, kas on analüüsitud, kui suure osa koolides ja lasteaedades tarbitavast

mahetoodangust moodustab Eesti toodang ning kuidas suurendada kodumaise toodangu

osakaalu.

Marika Ruberg vastas, et toitlustajatele saadeti küsimustik, milles uuritakse, kui palju nad

kasutavad kodumaist toodangut. Ta avaldas arvamust, et kodumaine toodang moodustab u

poole. Mitmeid mahetooteid ei ole võimalik Eestis kasvatada. Probleemiks on näiteks

kodumaise köögivilja hooajalisus ning mahepiimalehmade vähesus. Ta tõi positiivse näite

8

Setomaal tegutsevast põllu- ja aiasaaduste väärinduskeskusest, kuhu ostetakse kohalikelt

tootjatelt kokku puu- ja köögivilju.

Arvo Aller märkis, et tegemist on tervitatava algatusega, kuid kohalike tootjate eelistamine ei

peaks piirduma üksnes mahetootjatega. Pigem tuleks toetada kohalikke tootjaid, kes toodavad

keskkonnasõbralikku toodangut ning kelle hulgas võivad olla ka mahetootjad.

Urmas Kruuse märkis, et koalitsioonilepingus on seatud ülesanne, mille kohaselt peavad

Kliimaministeerium ja REM leidma juriidiliselt toimiva lahenduse kohaliku tooraine

eelistamiseks hangetes. Selle kaudu on võimalik kohaliku toidu kasutamist veelgi edendada.

Tarvo Järve lisas, et kõiki tooteid ei ole võimalik Eestis kasvatada. Lisaks on piirav tegur

toitlustajate soov saada eeltöödeldud tooteid. See muudab kohalike ja väiksemate pakkujate

osalemise keerulisemaks. Kohaliku tooraine pakkumist edendatakse ka koolipiima ja

koolitoidu programmi kaudu.

Arvo Aller tegi ettepaneku, et mahetoidu toetust võiks suunata lisaks üldhariduskoolidele ja

lasteaedadele ka lastelaagrite korraldajatele.

Urmas Kruuse märkis, et lasteaedades on tegevuspaus üldjuhul lühike. Ta lisas, et toetuse

laiendamisel tuleb arvestada eelarvevõimalustega. Täna ei ole teada järgmise finantsperioodi

vahendite suurust ega jaotust. Väärinduskeskuse näide ilmestab koostöö olulisust ja vajadust.

Urmas Kruuse tänas külalisi mahetoetuste rakendamisest ülevaate andmise ja küsimustele

vastamise eest.

5. Info ja muud küsimused

Urmas Kruuse märkis, et Iiri ELi nõukogu eesistumise raames toimub k.a 26.–27. juulil

Dublinis parlamentidevaheline konverents/kohtumine. Ta palus komisjoniliikmetel, kes

soovivad konverentsil osaleda, pöörduda komisjoni sekretariaadi poole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija