| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-2/4868 |
| Registreeritud | 22.06.2026 |
| Sünkroonitud | 23.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Markus Ühtigi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmine
Lisa 1
RTJ 1 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE
KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE EESMÄRK 4-8
PÕHILISED MÕISTED 9-32
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNETE KOOSTAMISE
ALUSPRINTSIIBID 33-64
Majandusüksuse printsiip 34-35
Jätkuvuse printsiip 36-37
Arusaadavuse printsiip 38-40
Olulisuse printsiip 41-46
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip 47-52
Tulude ja kulude vastavuse printsiip 53-54
Objektiivsuse printsiip 55-56
Konservatiivsuse printsiip 57-58
Avalikustamise printsiip 59-60
Sisu ülimuslikkuse printsiip 61-62
Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja
informatsioonist saadava kasu vahel 63-64
RAKENDATAVAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA NENDE MUUTMINE 65-73
Arvestuspõhimõtete valik 65-68
Arvestuspõhimõtete muutmine 69-73
RAAMATUPIDAMISLIKUD HINNANGUD JA NENDE MUUTUSED 74-78
Raamatupidamislike hinnangute rakendamine 74-76
Raamatupidamislike hinnangute muutused 77-78
VIGADE KORRIGEERIMINE 79-85
ARVESTUSVALUUTA, ESITUSVALUUTA JA VÄLISVALUUTATEHINGUTE
KAJASTAMINE 86-97
Tehingute arvestusvaluuta ja aruannete esitusvaluuta 86-92
Välisvaluutatehingute kajastamine 93-97
SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA 98-102
VÕRDLUS SME IFRS-GA 103-107
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 1 “Raamatupidamise
aastaaruande koostamise üldpõhimõtted” eesmärgiks on selgitada raamatupidamise
seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada reeglid
arvestuspõhimõtete ja raamatupidamislike hinnangute rakendamiseks, vigade
korrigeerimiseks ning aruandekuupäeva järgsete sündmuste kajastamiseks Eesti
finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes
(edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev
avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded
kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise
seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus
(edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 1 lähtub SME IFRS-i peatükkidest 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts
and Pervasive Principles“), 3 „Finantsaruannete esitus“ („Financial Statement
Presentation“), 8 „Finantsaruannete lisad“ („Notes to the Financial Statements“), 10
„Arvestuspõhimõtted, hinnangud ja vead“ („Accounting Policies, Estimates and
Errors“), 22 „Kohustised ja omakapital“ („Liabilities and Equity“), 30
„Välisvaluutaarvestus“ („Foreign Currency Translation“) ja 32 „Aruandeperioodi
järgsed sündmused“ („Events after the End of the Reporting Period“). Toimkonna
juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millel juhendi
nõuded tuginevad1. RTJ 1 võrdlus SME IFRS-iga on toodud punktides 103-107. Eesti
finantsaruandluse standardi esmakordsel rakendamisel ja valdkondades, kus RTJ 1 ei
täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-is,
on soovitatav lähtuda SME IFRS-is kirjeldatud arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. Ettevõtted2, kes koostavad raamatupidamise aastaaruande Eesti finantsaruandluse
standardi kohaselt, rakendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendeid.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE EESMÄRK
4. Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda
aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased
teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude
kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja
saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Raamatupidamise aastaaruanne
(v.a RTJ 2 punktis 7 kirjeldatud mikroettevõtja lühendatud aastaaruanne) peab
andma õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest
ja rahavoogudest. (SME IFRS 2.3, 2.32, 3.2)
1 Näiteks viide “SME IFRS 2.9” tähendab viidet SME IFRS-i peatüki 2 paragrahvile 9. 2 Raamatupidamise Toimkonna juhendites käsitletakse ettevõttena raamatupidamiskohustuslast RpS § 2
tähenduses.
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
3
5. Raamatupidamise aastaaruandes esitatav informatsioon annab õiglase ülevaate
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest, kui
selles avaldatakse asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni. Informatsioon
on asjakohane ja tõepäraselt esitatud, kui see on muu hulgas:
(a) korrektne ja kõikehõlmav nendes raamatupidamisarvestuse aspektides, kus
arvestuse eesmärgiks on majandussündmuste registreerimine;
(b) kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele tuginev nendes arvestuse aspektides,
mis eeldavad hinnangute langetamist;
(c) selle koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse §-s 16 defineeritud ja
käesoleva juhendi punktides 33-64 kirjeldatud alusprintsiipidest;
(d) selle koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse §-s 3 defineeritud ja
käesolevas juhendis kirjeldatud vara, kohustise, omakapitali, tulu ja kulu
mõistetest; ja
(e) aruanne on koostatud proportsioonis raamatupidamiskohustuslase suurusega
ja aruande lisad on koostatud sellise detailsusega, et need annavad
finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest sellise läbilõike, mis loob
kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks.
6. Vastavalt raamatupidamise seadusele sõltub raamatupidamise aastaaruandes
kohustuslikult esitatava informatsiooni hulk ettevõtte suurusest. Nagu on täpsemalt
kirjeldatud RTJ 2 punktis 6 ja RTJ 15 punktis 4, ei ole mikro- ja väikeettevõtjad
kohustatud koostama täismahus aastaaruannet, vaid nad võivad selle asemel koostada
lühendatud aastaaruande. Vähese avalikkuse huvi tõttu on mikroettevõtjate
lühendatud aastaaruannetes kohustuslikult avaldatava informatsiooni hulk väga
piiratud, mistõttu need ei pruugi tervikuna anda õiglast ülevaadet mikroettevõtja
finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest.
7. Sõltumata ettevõtte suurusest peavad kõik ettevõtted lähtuma toimkonna juhendites
kirjeldatud alusprintsiipidest ja arvestuspõhimõtetest, v.a asjaolu, et mikroettevõtjad,
kes koostavad RTJ 2 punktis 6 kirjeldatud mikroettevõtja lühendatud aastaaruannet,
ei tohi kasutada õiglase väärtuse meetodit oma varade ja kohustiste kajastamisel.
Olukordades, kus toimkonna juhendid lubavad või nõuavad õiglase väärtuse meetodi
kasutamist (nt RTJ 3 punktis 11 loetletud finantsvarade puhul, RTJ 6 punktis 14
nimetatud kinnisvarainvesteeringute puhul või RTJ 7 punktis 12 nimetatud
bioloogiliste varade puhul) peavad mikroettevõtjad, kes koostavad mikroettevõtja
lühendatud aastaaruannet, kasutama vastavate varade ja kohustiste kajastamisel
soetusmaksumuse või korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit. Mikroettevõtjad
tohivad mikroettevõtja lühendatud aastaaruande asemel koostada kas väikeettevõtja
lühendatud aastaaruande või täismahus aastaaruande, millisel juhul on neil lubatud
sarnaselt teistele ettevõtetele kasutada kõiki toimkonna juhendites lubatud alternatiive
varade ja kohustiste kajastamisel.
8. Kõigi toimkonna juhendite korrektne rakendamine aruannete koostamisel tagab
üldjuhul õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest
ja rahavoogudest. Äärmiselt erandlikel juhtudel, kui raamatupidamiskohustuslase
juhtkonna veendumuse kohaselt ei võimalda teatud toimkonna juhendi sätete täitmine
kajastada õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, -tulemust või rahavoogusid, koostab
juhtkond aruanded lähtudes õiglase kajastamise nõudest ning selgitab toimkonna
juhendi sätete mittejärgimise põhjuseid aruande lisades. (SME IFRS 3.4, 3.5)
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
4
PÕHILISED MÕISTED
9. Raamatupidamise aastaaruandes kajastatavad varad, kohustised, omakapital, tulud,
kulud ja kasum peavad vastama raamatupidamise seaduse §-s 3 defineeritud
mõistetele. Käesoleva juhendi punktides 9-32 selgitatakse nimetatud põhiliste
mõistete sisu, lähtudes SME IFRS peatükist 2 „Põhimõtted ja
alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“).
10. Vara on raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis:
(a) on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning
(b) eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu (osaleb seatud eesmärkide
täitmisel kasumit mittetaotlevate raamatupidamiskohustuslaste puhul).
(SME IFRS 2.44-48)
11. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektiks võib olla
näiteks ettevõtte poolt omatav või muul viisil kontrollitav materiaalne ese,
tegevuslitsents või lepinguline õigus.
12. Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda valitsevast mõjust, mitte ainult
juriidilisest kuuluvusest. Kuigi üldjuhul valitsev mõju varaobjektide üle ühtib nende
juriidilise kuuluvusega, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks kapitalirendilepingute
puhul võib vara juriidiliselt kuuluda rendileandjale, kuid kuna suurema osa vara
kasulikust elueast on see rentniku valduses, kajastatakse seda rentniku bilansis.
13. Valitseva mõju kindlaks tegemisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav
osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa
varaobjektiga seotud riskidest.
14. Võime tekitada majanduslikku kasu tähendab võimet suurendada raha ja raha
lähendite juurdevoolu ettevõttesse või vähendada raha ja raha lähendite
äravoolu ettevõttest.
15. Varaobjekti kajastatakse raamatupidamiskohustuslase bilansis ainult juhul, kui on
tõenäoline, et see osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (seatud eesmärkide
täitmisel kasumit mittetaotlevate raamatupidamiskohustuslaste puhul). Juhul kui
teatud objekt võib osaleda majandusliku kasu tekitamisel või muude eesmärkide
täitmisel, kuid selleks puudub piisav kindlus, kajastatakse seda bilansiväliselt kui
tingimuslikku vara.
16. Bilansis kajastatakse ainult selliseid varaobjekte, mille soetusmaksumus või muu
bilansis kajastamise aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav.
17. Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus,
(a) mis tuleneb mineviku sündmustest; ja
(b) millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke
ressursse. (SME IFRS 2.49-58)
18. Kohustist kajastatakse bilansis juhul kui sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud
tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu
tekitavatest ressurssidest loobumist. Kohustise rahuldamiseks võib ettevõte olla
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
5
sunnitud näiteks tasuma raha või raha lähendeid, osutama teatud teenust või
loobuma teatud varaobjektist.
19. Enamik kohustisi tulenevad juriidilistest kokkulepetest (nn juriidilised kohustused).
Teatud juhtudel võivad kohustised tuleneda ka ettevõtte eeldatavast äripraktikast ja
soovist säilitada oma klientidega, töötajatega, võlausaldajatega ja teiste äripartneritega
häid ärisuhteid (nn faktilised kohustused). Näiteks juhul kui ettevõtte äripraktika on
vahetada teatud perioodi jooksul tasuta välja kõik defektiga tooted, kajastab ettevõte
sellisest äripraktikast tulenevat faktilist kohustust oma bilansis kohustisena, sõltumata
sellest, kas tal lasub selliseks käitumiseks juriidiline kohustus või mitte.
20. Bilansis kajastatakse ainult selliseid kohustisi, mille rahuldamiseks vajalik summa on
usaldusväärselt määratletav.
21. Omakapital (netovara) on jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast
tema kõigi kohustiste mahaarvamist. (SME IFRS 2.61)
22. Omakapital kajastab aruandekuupäeva seisuga ettevõtte omanikele kuuluva netovara
hulka. Omakapitali arvutamine sõltub ettevõtte varade ja kohustiste mõõtmisel
rakendatavatest arvestuspõhimõtetest, millest osa põhinevad õiglasel väärtusel, osa
soetusmaksumusel või muudel meetoditel. Samuti ei kajasta omakapital ettevõtte
siseselt loodud firmaväärtust. Seetõttu ei võrdu ettevõtte bilansijärgne omakapital
üldjuhul ettevõtte turuväärtusega.
23. Ülevaade raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustistest ja omakapitalist
aruandekuupäeva seisuga antakse raamatupidamiskohustuslase bilansis.
24. Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või
suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb,
v.a omanike sissemaksed omakapitali. (SME IFRS 2.62)
25. Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise,
ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena
omakapital väheneb, v.a omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME
IFRS 2.63)
26. Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara, ilma,
et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid. Kulude põhiliseks
tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte
omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid
kajastatakse tekkepõhiselt – see tähendab sellel hetkel, kui leiab aset majandustehingu
mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood.
(SME IFRS 3.16A)
27. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kus kajastatakse nendega seotud tulusid (vt
punkte 53-54 – tulude ja kulude vastavuse printsiip). Kulutused, mis tõenäoliselt
osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende
tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad
majanduslikku kasu (nt kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad
majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu
tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
6
28. Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid.
Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu
näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu.
29. Enamik aruandeperioodi tulusid ja kulusid kajastatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes. Eranditeks on teatud realiseerimata kasumid ja kahjumid, mida
vastavalt SME IFRS-le ja toimkonna juhenditele kajastatakse kasumiaruande asemel
koondkasumiaruandes (vt näited RTJ 2 punktis 31).
30. Tehingud ettevõtte omaaktsiatega kujutavad endast väljamakseid ettevõtte omanikele
või makseid ettevõtte omanikelt, mistõttu nad ei vasta tulude ega kulude
definitsioonile. Seetõttu ei kajastata selliseid tehinguid tulude ega kuludena
kasumiaruandes, vaid omakapitalitehingutena omakapitali muutuste aruandes. (SME
IFRS 22.16)
31. Kasum (kahjum) on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja
kulude vahe.
32. Näiteks kasum (kahjum) valuutakursside muutustest kujutab endast valuutakursside
muutustega seotud tulude ja kulude vahet. Ettevõtte ärikasum (ärikahjum) kujutab
endast äritegevusega seotud tulude ja kulude vahet. Aruandeperioodi kõikide tulude
ja kulude (v.a punktis 29 nimetatud kasumid ja kahjumid, mida kajastatakse
koondkasumiaruandes) vahet nimetatakse aruandeperioodi puhaskasumiks (-
kahjumiks) ehk aruandeperioodi kasumiks (kahjumiks).
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNETE KOOSTAMISE
ALUSPRINTSIIBID
33. Raamatupidamise seaduse § 16 defineerib rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja
aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid, millest tuleb lähtuda ja
raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Punktides 34-62 selgitatakse lähemalt
nimetatud alusprintsiipide sisu.
Majandusüksuse printsiip
34. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustisi ja majandustehinguid
lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast,
kohustistest ning majandustehingutest.
35. Raamatupidamise aruandes kajastatakse ainult raamatupidamiskohustuslase varasid,
kohustisi, omakapitali, tulusid, kulusid ja rahavoogusid. Konsolideerimisgrupi
raamatupidamise aruanne (edaspidi ka konsolideeritud raamatupidamise aruanne)
hõlmab lisaks raamatupidamiskohustuslase enda majandustehingutele ka tema
valitseva mõju all olevate ettevõtete majandustehinguid.
Jätkuvuse printsiip
36. Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse
lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
7
koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud
arvestusprintsiip. (SME IFRS 2.38, 3.8, 3.9)
37. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte
jätkusuutlikust vähemalt 12 kuulises perspektiivis alates aruandekuupäevast. Juhul,
kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (nt ettevõtte omakapital
ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust
põhjustavad asjaolud lisades. Juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või
on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse
lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes RTJ 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded”,
mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist.
Arusaadavuse printsiip
38. Raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii,
et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on
aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. (SME IFRS 2.24)
39. Raamatupidamise aruannet koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks
(sh ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud
institutsioonid). Ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides kasutatakse aruandes
ühesugust terminoloogiat. Aruande koostamisel tuleb silmas pidada seda, et see oleks
hästi loetav ja mõistetav ka välistele aruande tarbijatele, kes ei pruugi olla kursis
ettevõtte igapäevase tegevusega. Seetõttu tuleb aruande koostamisel vältida ettevõtte
sisest spetsiifilist keelekasutust, mis ei pruugi olla mõistetav välistele lugejatele.
Samas eeldatakse aruande koostamisel, et aruande lugejad omavad piisavaid
üldteadmisi raamatupidamisest ja finantsarvestusest, mistõttu aruandes ei ole vaja
selgitada finantsalaseid üldtõdesid.
40. Juhul kui erinevates aruande osades avaldatakse seotud informatsiooni, viidatakse
need aruande osad omavahel. Näiteks bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande
kirjetele lisatakse viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud
kirjete kohta. Juhul kui kahes erinevas lisas avalikustatakse informatsioon ühe ja sama
tehingu või finantsnäitaja kohta, tuleb need lisad ühendada omavahel ristviidetega.
Olulisuse printsiip
41. Raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis
mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid.
Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada
aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi
objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. (SME IFRS 2.11-
13 3.15, 3.16)
42. Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb keskenduda ettevõtte tegevuse nendele
aspektidele ja finantsnäitajatele, mis on olulised aruande tarbijatele ja mis võivad
mõjutada nende poolt tehtavaid majandusotsuseid. (SME IFRS 2.11-12). Aruande
ülekuhjamine liigsete detailide ja ebaolulise informatsiooniga halvendab aruande
loetavust ja selle arusaadavust.
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
8
43. Olulisuse hindamisel tuleb võtta arvesse nii summa suurust, kui informatsiooni
olemust. Teatud laadi tehingute puhul (nt tehingud seotud osapooltega) võivad
aruande kasutajate jaoks osutuda oluliseks märksa väiksemad summad kui teiste,
tavapäraste tehingute puhul. Lubamatu on tahtlik manipuleerimine väheoluliste
summadega, saavutamaks teatud kindlat finantstulemust. (SME IFRS 3.16)
44. Väheoluliste objektide arvestusel ja aruandes kajastamisel võib rakendada lihtsustatud
arvestuspõhimõtteid, eeldusel, et tulemus ei erine oluliselt toimkonna juhendites
üldreeglina nõutud arvestuspõhimõtte rakendamisel saadavast tulemusest.
45. Informatsioon individuaalselt oluliste objektide ja tehingute kohta tuleb avalikustada
eraldi (SME IFRS 3.15). Väheolulisi objekte võib aruandes kajastada summeeritult ja
sobivalt grupeeritult koos teiste väheoluliste objektidega.
46. Lähtudes olulisuse ja arusaadavuse printsiibist võib osutuda sobivamaks koostada
aruanne täiseurode asemel näiteks tuhandetes eurodes. Seeläbi välditakse liigseid
detaile ja keskendutakse enamolulisele finantsinformatsioonile.
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
47. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud
arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. (SME IFRS 2.21, 3.11)
48. Järjepidevus arvestuspõhimõtete, esitusviisi ja aruandeskeemide osas on vajalik
selleks, et võimaldada ettevõtte finantsnäitajate objektiivset võrdlust läbi aastate.
Ühtlustatud nõuded arvestuspõhimõtetele, esitusviisile ja aruandes avalikustatavale
informatsioonile loovad aluse erinevate ettevõtete finantsnäitajate võrreldavuseks.
(SME IFRS 2.21)
49. Arvestuspõhimõtete muudatusi käsitletakse käesoleva juhendi punktides 69-73.
50. Informatsiooni esitusviisi (sh bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja
omakapitali muutuste aruande vorme) tohib muuta ainult juhul kui (SME IFRS 3.11):
(a) muutus on tingitud uuest või muudetud toimkonna juhendist, raamatupidamise
seadusest või SME IFRS-st; või
(b) uus esitusviis võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamis-
kohustuslase finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid (nt juhul kui ettevõte
on muutnud oma tegevusvaldkonda ning seoses sellega osutuvad asjakohaseks
muudatused informatsiooni esitusviisis).
51. Aruandes avaldatavate aruandeperioodi numbriliste finantsnäitajate juurde lisatakse
eelmise perioodi võrdlusandmed, v.a juhtudel kui RTJ 15 „Lisades avalikustatav
informatsioon“ lubab võrdlusandmete mitteesitamist. (SME IFRS 3.14)
52. Informatsiooni esitusviisi muutmisel tuleb tagasiulatuvalt korrigeerida ka aruandes
esitatud eelmise perioodi võrdlusandmeid, viies need vastavusse uue esitusviisiga, v.a
juhul kui uue esitusviisi mõju eelmistele perioodidele ei ole võimalik usaldusväärselt
määrata. (SME IFRS 3.12)
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
9
Tulude ja kulude vastavuse printsiip
53. Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud
kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil,
kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. (SME
IFRS 2.62-64 , 3.16A)
54. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul
kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude
kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Näiteks materiaalse põhivara objekti
soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul
(amortisatsioonikuluna). Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse
kuluna nende toimumise hetkel.
Objektiivsuse printsiip
55. Raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja
usaldusväärne. (SME IFRS 2.14-18, 2.72, 10.4 (b)(i),(iii))
56. Aruande koostamisel ja raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond
võtma arvesse kogu talle teada oleva informatsiooni, k.a selle, mis sai talle teatavaks
pärast aruandekuupäeva, kuid enne aruande heakskiitmist. Avalikustatava
informatsiooni valik ja esitusviis aruandes peab olema objektiivne ja neutraalne;
vältida tuleb tendentslikkust aruande koostamisel ning võrdset tähelepanu tuleb
pöörata nii positiivse kui negatiivse informatsiooni avaldamisele.
Konservatiivsuse printsiip
57. Raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida
varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas ei ole
aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustiste ja kulude
sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine.
(SME IFRS 2.17, 10.4(b)(iv))
58. Raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond vältima liigset optimismi
ning võtma arvesse kõiki võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada varade ja
kohustiste bilansilist väärtust. Näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusel
peab juhtkond võtma arvesse eelmiste perioodide kogemust laekumata jäävate nõuete
osas ning mitte lähtuma põhjendamatult optimistlikust eeldusest, et olukord on
loodetavasti paranenud ning seekord allahindluseks vajadus puudub.
Avalikustamise printsiip
59. Raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada
aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased
teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud
finantsinformatsiooni. (SME IFRS 2.16, 10.4(b)(v))
60. Aruandes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude
ning muude oluliste asjaolude kohta, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
10
aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel. Aruande
tarbijate jaoks oluline informatsioon esitatakse isegi juhul, kui see ei ole konkreetselt
nõutud ühegi toimkonna juhendi poolt.
Sisu ülimuslikkuse printsiip
61. Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes
lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. (SME IFRS
2.14, 10.4(b)(ii))
62. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need
on juriidiliselt vormistatud. Kuigi üldjuhul majandustehingute sisu ühtib nende
juriidilise vormiga, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks teatud rendilepinguid võidakse
vormiliselt nimetada kasutusrendilepinguteks, kuid juhul kui need vastavad RTJ 9
„Rendiarvestus“ kirjeldatud kapitalirendi kriteeriumitele, kajastatakse neid
raamatupidamises ja aruandes kui kapitalirendilepinguid.
Näide 1 – sisu ülimuslikkus vormi suhtes
Ettevõte sõlmib pangaga väärtpaberite repotehingu. Vastavalt repotehingu tingimustele
müüb ettevõte pangale teatud koguse väärtpabereid ja kohustub need ühtlasi kokkulepitud
ajal ja hinna eest uuesti tagasi ostma. Kuigi vormiliselt on ettevõte väärtpaberid pangale
müünud ning kuni tagasiostu kuupäevani kuuluvad need ka juriidiliselt pangale, on
tehingu sisuks väärtpaberite tagatisel võetud laen, mitte väärtpaberite ost ja müük.
Lähtudes tehingu sisust ei eemaldata “müüdud” väärtpabereid ettevõtte bilansist
(hoolimata asjaolust, et need kuuluvad juriidiliselt pangale), vaid tehingut kajastatakse kui
väärtpaberite tagatisel võetud laenu.
Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist
saadava kasu vahel
63. Aastaaruande koostamise tarbeks kogutavast informatsioonist saadav kasu aruande
kasutajatele peaks olema suurem kui selle info kogumiseks tehtud kulutused. (SME
IFRS 2.25-31)
64. Mõnedes toimkonna juhendites on lubatud teatavad lihtsustatud käsitlused juhuks, kui
informatsiooni kogumine ei ole võimalik mõistliku kulu või pingutusega. Juhtkond
peab kulu ja pingutuse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtma seda, kuidas
informatsiooni olemasolu või puudumine võivad mõjutada aruande kasutajate poolt
tehtavaid majandusotsuseid. Informatsiooni kogumine ei ole võimalik mõistliku kulu
või pingutusega juhul kui kaasnevad kulud (nt välistele ekspertidele makstavad tasud)
või ettevõtte töötajate poolt teostatavate tööde maht, on ebaproportsionaalselt suured
võrreldes kasuga, mida aruande kasutajad selle informatsiooni olemasolust saaksid.
RAKENDATAVAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA NENDE MUUTMINE
Arvestuspõhimõtete valik
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
11
65. Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatud raamatupidamise aruandes
kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis peavad olema
kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega (sh alusprintsiipidega) ja
toimkonna juhenditega.
66. Valdkondades, kus toimkonna juhendid lubavad valida mitme alternatiivse
arvestuspõhimõtte vahel (nt FIFO ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodid
varude arvestusel), avalikustatakse valitud arvestuspõhimõte lisades.
67. Valdkondades, kus toimkonna juhendid ei täpsusta konkreetset arvestuspõhimõtet,
kehtestab raamatupidamiskohustuslane endale ise sobivad arvestuspõhimõtted,
lähtudes (SME IFRS 10.4-10.6):
(a) toimkonna juhenditest, mis reguleerivad sarnaseid arvestusvaldkondi;
(b) vara, kohustise, omakapitali, tulu ja kulu definitsioonist;
(c) SME IFRS-ist ulatuses, milles see pole vastuolus toimkonna juhendite ja
muude Eestis kehtivate õigusaktidega;
(d) rahvusvahelisest praktikast antud valdkonnas.
68. Kuna Eesti finantsaruandluse standardis sätestatud põhimõtted tuginevad enamasti
SME IFRS-il, on valdkondades, mida toimkonna juhendid ei käsitle, kuid need on
reguleeritud SME IFRS-is (nt riskimaandamisinstrumentide ja aktsiaoptsioonide
arvestus), soovitatav punkti 1.67 rakendamisel lähtuda SME IFRS-is kirjeldatud
arvestuspõhimõtetest. Valdkondades, mida toimkonna juhendid käsitlevad, kuid kus
eksisteerib erinevusi võrreldes SME IFRS-i põhimõtetega (näiteks
finantsinstrumentide või müügitulu kajastamine), on punkti 1.67 rakendamisel
soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest ainult ulatuses, milles
need pole vastuolus toimkonna juhenditega. Näiteks taoliste keerukate
finantsinstrumentide arvestusel, mida toimkonna juhendid spetsiifiliselt ei käsitle, on
soovitatav lähtuda SME IFRS-ist ulatuses, milles see pole vastuolus toimkonna
juhendites sätestatud üldiste põhimõtetega finantsinstrumentide arvestuseks.
Arvestuspõhimõtete muutmine
69. Kord valitud arvestuspõhimõtet tuleb rakendada järjepidevalt aastast aastasse.
Arvestuspõhimõtet tohib muuta ainult alljärgnevatel juhtudel (SME IFRS 10.7,
10.8):
(a) arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudetud toimkonna
juhendist, raamatupidamise seadusest või SME IFRS-ist; või
(b) kui uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid
(olles ühtlasi vastavuses punktis 66 sätestatud nõuetega).
70. Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, v.a juhul kui
(SME IFRS 10.11, 10.12):
(a) arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest toimkonna juhendist,
raamatupidamise seadusest või muudatusest SME IFRS-s ning selles on
sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid; või
(b) arvestuspõhimõtte muutuse mõju eelmistele perioodidele ei ole võimalik
usaldusväärselt määrata.
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
12
71. Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt, s.t nii nagu
oleks uus meetod kogu aeg kehtinud. Eelmise perioodi võrdlusandmed viiakse
vastavusse uue arvestuspõhimõttega. Üle-eelmisesse ja veel varasematesse
perioodidesse ulatuva mõju võrra korrigeeritakse eelmise perioodi jaotamata kasumi
algsaldot.
72. Erandina võivad teatud toimkonna juhendid (või SME IFRS) kehtestada uue
arvestuspõhimõtte edasiulatuva rakendamise ilma võrdlusandmete korrigeerimiseta.
Selliste juhendite rakendamisel lähtutakse antud juhendites kirjeldatud
rakendussätetest. (SME IFRS 10.11 (a))
73. Juhul kui arvestuspõhimõtte muutuse mõju eelmise perioodi võrreldavatele andmetele
(sh eelmise perioodi algsaldodele) ei ole võimalik usaldusväärselt määrata,
rakendatakse uut arvestuspõhimõtet tagasiulatuvalt alates aruandeperioodi algusest
(kajastades varasematesse perioodidesse jääva mõju aruandeperioodi jaotamata
kasumi algsaldo korrigeerimisena). Juhul kui arvestuspõhimõtte muutuse
kumulatiivset mõju ei ole võimalik usaldusväärselt määrata ka aruandeperioodi
algsaldode suhtes, rakendatakse uut arvestuspõhimõtet edasiulatuvalt alates esimesest
võimalikust kuupäevast. (SME IFRS 10.12)
Näide 2 – arvestuspõhimõtte muutus
Seoses uue toimkonna juhendi jõustumisega tohib alates 01.01.20X1 konsolideeritud
aruannetes sidusettevõtteid kajastada soetusmaksumuse meetodil. Seni kasutatud
kapitaliosaluse meetodi asemel hakkab ettevõte kajastama sidusettevõtteid
soetusmaksumuse meetodil.
Kuna arvestuspõhimõtte muutust põhjustavas juhendis puuduvad erisätted uue meetodi
rakendamiseks, tuleb arvestuspõhimõtte muutuse mõju kajastada tagasiulatuvalt. See
tähendab, et 20X1. a aruandes esitatud 20X0. a võrdlusandmeid (bilansis investeeringuid
sidusettevõtetesse ja jaotamata kasumit; kasumiaruandes kasumeid/kahjumeid
sidusettevõtetelt) tuleb korrigeerida nii, nagu oleks sidusettevõtted alati kajastatud
soetusmaksumuse meetodil.
Üle-eelmisesse ja veel varasematesse aastatesse ulatuva mõju võrra tuleb korrigeerida
omakapitali muutuste aruandes jaotamata kasumi saldot varaseima aruandes esitatud
perioodi algbilansi (01.01.20X0) seisuga.
Korrigeerimise tulemusena erinevad 20X1. a aruandes esitatud 20X0. a võrdlusandmed
20X0. a aruandes esitatud andmetest. Arvestuspõhimõtte muutust ja algsaldode
korrigeerimisi tuleb selgitada lisades.
RAAMATUPIDAMISLIKUD HINNANGUD JA NENDE MUUTUSED
Raamatupidamislike hinnangute rakendamine
74. Mitmed raamatupidamise aruandes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna
hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike
hinnangute rakendamisest on:
(a) nõuete ja varude allahindluse summa hindamine;
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
13
(b) materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kasuliku eluea hindamine ja
amortisatsioonimäärade määramine;
(c) õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine;
(d) eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga
seonduvate kulutuste katteks.
75. Realistlikel hinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel.
Raamatupidamislike hinnangute tegemisel on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse
võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena
aruandes kajastatavaid andmeid. Näiteks eraldise moodustamisel poolelioleva
kohtuprotsessiga seonduvate võimalike kulutuste katteks on juhtkond kohustatud
võtma arvesse kõiki protsessiga seonduvaid asjaolusid (ka pärast aruandekuupäeva
ilmnenuid), mis võiksid mõjutada selle käiku ja kaasnevate kulutuste summat.
76. Kuigi on loomulik, et osa raamatupidamislikest hinnangutest ei osutu täpseiks, on
juhtkond kohustatud tegema hinnanguid oma parima teadmise kohaselt. Uute
asjaolude selgumisel tuleb varem tehtud hinnanguid vajadusel muuta.
Raamatupidamislike hinnangute muutused
77. Muutuseid raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse
toimumise perioodis (või vajadusel ka järgnevates perioodides – nt
amortisatsiooniarvestus), mitte tagasiulatuvalt. (SME IFRS 10.16, 10.17)
Näide 3 – raamatupidamisliku hinnangu muutuse kajastamine amortisatsiooniarvestuses
Ettevõtte bilansis on kajastatud tootmisseadmed soetusmaksumuses 100 000 eurot, mille
esialgseks kasutuseaks hinnati 20 aastat (amortisatsioon 5 000 eurot aastas). Pärast viite
esimest kasutusaastat (seadmete jääkväärtus 75 000 eurot) leiti seadmete tehnilist
seisukorda ja turul asetleidvaid uuendusi silmas pidades, et seadmete tõenäoline
järelejäänud eluiga on veel 10 aastat.
Alates hetkest, mil toimub muudatus raamatupidamislikus hinnangus (s.o seadmete
järelejäänud eluea suhtes), muudetakse amortisatsioonimäärasid nii, et seadme
jääkväärtus amortiseeritakse kulusse 10 aasta jooksul (amortisatsioon 7 500 eurot aastas).
Kuna tegemist on muutusega hinnangutes, mitte arvestuspõhimõtetes, siis eelmiste aastate
amortisatsioonikulu ei korrigeerita.
Näide 4 – juhtkonna hinnangu muutuse kajastamine eraldise moodustamisel
Seisuga 31.12.20X1 on ettevõttel pooleli kohtuprotsess. Konsulteerides juristidega
selgub, et tõenäolised protsessiga kaasnevad kulutused jäävad suurusjärku 1-2 miljonit
eurot. Juhtkond moodustab eraldise summas 1,5 miljonit eurot:
D Kulu eraldistest 1,5
K Eraldis 1,5
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
14
Seisuga 31.12.20X2 on kohtuprotsess endiselt pooleli, kuid aruande koostamise ajaks on
juba selgunud, et tegelikuks kuluks osutus 1 miljon eurot. Raamatupidamiskanne 20X2. a
aruande koostamisel:
D Eraldis 0,5
K Kulu eraldistest 0,5
Kuna tegemist on muutusega juhtkonna hinnangutes, siis eelmiste aastate võrdlevaid
andmeid ei korrigeerita, hoolimata asjaolust, et hinnang eraldise kohta osutus ebatäpseks.
78. Teatud olukordades võib olla keeruline eristada, kas tegemist on muutusega
arvestuspõhimõttes või raamatupidamislikes hinnangutes. Sellistes olukordades
eeldatakse, et tegemist on muutusega raamatupidamislikes hinnangutes ning muutuse
mõju kajastatakse aruandeperioodis (või edasiulatuvalt), mitte tagasiulatuvalt. (SME
IFRS 10.15)
VIGADE KORRIGEERIMINE
79. Vead on ebakorrektselt kajastatud või kajastamata jäetud andmed eelmiste
perioodide raamatupidamisaruannetes, mis tulenevad aruande koostamise ajal
juhtkonnale kättesaadava informatsiooni ebakorrektsest kasutamisest või
kasutamata jätmisest. (SME IFRS 10.19)
80. Vea põhjus võib muu hulgas olla näiteks eksimus arvutusreeglite vastu,
arvestuspõhimõtte ebakorrektne rakendamine, pettus, informatsiooni varjamine või
tähelepanuta jätmine. (SME IFRS 10.20)
81. Vead eristuvad muutustest raamatupidamislikes hinnangutes. Muutused
raamatupidamislikes hinnangutes on tingitud hinnangu aluseks oleva informatsiooni
piisavusest, usaldusväärsusest ja muutusest ajas, mitte selle informatsiooni
ebakorrektsest kasutamisest. Viga iseloomustab asjaolu, et kuigi aruande koostamise
ajal oli ettevõtte juhtkonnale kättesaadav piisav ja usaldusväärne informatsioon,
võimaldamaks koostada korrektseid aruandeid, jäeti see informatsioon kasutamata või
kasutati seda ebakorrektselt.
82. Olulisi eelmiste perioodide suhtes avastatud vigu korrigeeritakse tagasiulatuvalt, v.a
juhul kui vea mõju eelmistele perioodidele ei ole võimalik usaldusväärselt määrata.
(SME IFRS 10.21)
83. Olulisuse mõistet on kirjeldatud käesoleva juhendi punktides 41-46.
84. Olulisi eelmiste perioodide aruannetes avastatud vigu korrigeeritakse üldjuhul
tagasiulatuvalt, s.t nii nagu poleks antud viga kunagi tehtud. Eelmise perioodi
võrdlusandmeid korrigeeritakse vea mõju võrra. Juhul kui viga tehti üle-eelmisel või
veel varasemal perioodil, korrigeeritakse vea mõju võrra eelmise perioodi varade,
kohustiste ja jaotamata kasumi algsaldosid.
85. Juhul, kui olulise vea mõju eelmise perioodi võrreldavatele andmetele (sh eelmise
perioodi algsaldodele) ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, korrigeeritakse
varasematesse perioodidesse jääva vea mõju võrra aruandeperioodi varade, kohustiste
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
15
ja jaotamata kasumi algsaldosid. Juhul, kui vea kumulatiivset mõju ei ole võimalik
usaldusväärselt määrata ka aruandeperioodi algsaldode suhtes, korrigeeritakse viga
edasiulatuvalt alates esimesest võimalikust kuupäevast. (SME IFRS 10.22)
Näide 5 – väheolulise vea kajastamine
Ettevõtte juhtkond avastab pärast 20X1. a aruande kinnitamist, et enne aastavahetust oli
laost varastatud 1 000 euro väärtuses kaupu. 20X1. a aruanne seda vargust ei kajastanud.
Kuna tegemist on aruande seisukohalt väheolulise veaga, ei korrigeerita 20X2. a aruandes
tagasiulatuvalt 20X1. a võrdlusandmeid, vaid varguse mõju kajastatakse 20X2. a kuluna.
Näide 6 – olulise vea kajastamine
20X1.a. sügisel tuleb ilmsiks, et aasta tagasi oli üks juhtkonna liikmetest kirjutanud salaja
alla lepingule, millega tekitas ettevõttele 1,2 miljonit eurot kahju. Ülejäänud juhtkonna
liikmed ja audiitor ei olnud lepingust teadlikud, mistõttu selle mõju ei kajastatud 20X1. a
aruandes. Kuna tegemist on antud ettevõtte seisukohalt olulise veaga, tuleb 20X2. a
aruandes tagasiulatuvalt korrigeerida 20X1. a võrdlusandmeid ning selgitada
korrigeerimise põhjuseid lisades.
ARVESTUSVALUUTA, ESITUSVALUUTA JA VÄLISVALUUTATEHINGUTE
KAJASTAMINE
Tehingute arvestusvaluuta ja aruande esitusvaluuta
86. Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte
majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks
välisvaluutadeks). (SME IFRS 30.2) Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte põhilise
majanduskeskkonna valuuta – see on valuuta, millest on kõige enam mõjutatud
ettevõtte laekumised ja väljaminekud. Ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta
määramisel tuleb eelkõige võtta arvesse järgmisi aspekte (SME IFRS 30.3):
(a) millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte müügihinnad (sh millise riigi
turusituatsioon ja õiguslik keskkond mõjutavad kõige enam ettevõtte
müügihindu); ja
(b) millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte kulutused (sh tööjõud,
materjalid).
87. Juhul kui punktis 86 loetletud kriteeriumid ei anna piisavat selgust ettevõtte põhilise
majanduskeskkonna valuuta määramisel, tuleks täiendavate kriteeriumitena võtta
arvesse, millises vääringus ettevõte tavaliselt laenab raha oma tegevuse
finantseerimiseks ning millises vääringus ta hoiab oma äritegevusest saadud
laekumisi. (SME IFRS 30.4) RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete
kajastamine“ loetleb täiendavaid asjaolusid tütarettevõtte arvestusvaluuta määramisel.
88. Aruande esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte avaldab oma aruandeid. (SME IFRS
30.17)
89. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 15 lõikele 5 koostatakse ja avaldatakse
raamatupidamise aruanne Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi. Seega,
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
16
raamatupidamise seaduse kohaselt koostatud aruande esitusvaluutaks on Eestis
ametlikult kehtiv vääring. Üldjuhul toimub ka Eesti ettevõtete majandustehingute
jooksev arvestus Eestis ametlikult kehtivas vääringus (arvestusvaluuta), kuna selle
vääringu kasutamine võimaldab kõige objektiivsemalt peegeldada Eesti
majanduskeskkonnaga seotud riske.
90. Äärmiselt erandlikel juhtudel võib osutuda asjakohaseks teistsuguse arvestusvaluuta
valimine (s.t ettevõtte jooksva arvestuse pidamine mõnes muus valuutas), kui Eestis
ametlikult kehtiv vääring. Eestis ametlikult kehtivast vääringust erineva
arvestusvaluuta valimine võib osutuda põhjendatuks näiteks juhul kui valdav osa
ettevõtte tehingutest (sh nii tulusid kui kulusid tekitavad tehingud) toimuvad
väljaspool Eesti majanduskeskkonda ning on fikseeritud mõnes välisvaluutas.
91. Juhul kui lähtuvalt punktist 90 on ettevõtte jooksva arvestuse valuutaks Eestis
ametlikult kehtivast vääringust erinev valuuta, kasutatakse aruande koostamisel
finantsnäitajate ümberarvestamisel välisvaluutast (arvestusvaluuta) Eestis kehtivasse
vääringusse (esitusvaluuta) järgmist meetodit (SME IFRS 30.18, 30.19):
(a) varad ja kohustised hinnatakse ümber antud aruandekuupäeva kursi alusel;
(b) tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursi alusel
(praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist
kurssi);
(c) ümberhindlusel tekkinud vahed kajastatakse muu koondkasumi
või -kahjumina koondkasumiaruandes.
92. Juhul kui ettevõte, kes peab oma jooksvat arvestust Eestis ametlikult kehtivas
vääringus, soovib lisaks raamatupidamise seaduse nõuetele vastavalt koostatud
raamatupidamise aruandele avaldada veel täiendavaid aruandeid mõnes välisvaluutas
(nt esitamiseks välisinvestoritele), kasutatakse finantsnäitajate ümberarvestamisel
Eestis kehtivast vääringust (arvestusvaluuta) välisvaluutasse (esitusvaluuta) punktis
91 kirjeldatud ümberarvestusmeetodit.
Välisvaluutatehingute kajastamine
93. Välisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud või mille arveldamine toimub
välisvaluutas. Välisvaluutatehingute esmasel kajastamisel võetakse nad arvele
Eestis ametlikult kehtivas vääringus tehingupäeval kehtiva valuutakursi alusel.
(SME IFRS 30.6, 30.7)
94. Aruandekuupäeval hinnatakse vastavalt kehtivale valuutakursile ümber:
(a) kõik välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised; ning
(b) välisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustised, mida
kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (SME IFRS 30.9 (a), (c))
Ümberhindlusel tekkinud valuutakursside vahesid kajastatakse kasumiaruandes
valuutakursi kasumi/kahjumina. (SME IFRS 30.10)
95. Rahalised varad ja kohustised on raha ning sellised varad ja kohustised, mida
arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks rahalistest varadest ja
kohustistest on:
(a) raha;
(b) nõuded (sh nõuded ostjate vastu, antud laenud), mille eest tasutakse rahas;
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
17
(c) võlad (sh võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, laenukohustised, võlakirjad),
mille eest tasutakse rahas.
96. Näideteks mitterahalistest varadest ja kohustistest, mida kajastatakse üldjuhul õiglase
väärtuse meetodil, on kinnisvarainvesteeringud, bioloogilised varad ning lühi- ja
pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse
omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav.
Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate välisvaluutas fikseeritud mitterahaliste varade
ja kohustiste ümberhindlusel kasutatakse õiglase väärtuse määramise päeva
valuutakurssi.
97. Selliseid mitterahalisi varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil
(nt ettemaksud, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad) aruandekuupäeval ümber ei hinnata, vaid neid kajastatakse
jätkuvalt tehingupäeva valuutakursi alusel. (SME IFRS 30.8A, 30.9 (b))
SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA
98. Aruandekuupäev on aruandega kaetud viimase aruandeperioodi lõppkuupäev.
Aruandeperiood on aruandega kaetud ajavahemik.(SME IFRS terminite sõnastik)
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste
kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mitte-
korrigeeriva sündmusega.
99. Korrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab
aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. (SME IFRS 32.2 (a)) Korrigeerivate
sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aruandeperioodi bilansis ja
kasumiaruandes. (SME IFRS 32.4)
100. Korrigeeriva sündmuse näideteks on (SME IFRS 32.5):
(a) varude müük pärast aruandekuupäeva soetusmaksumusest madalama hinnaga,
mis annab tunnistust sellest, et tõenäoliselt juba aruandekuupäeval oli varude
neto realiseerimisväärtus madalam bilansilisest väärtusest ja varud tuleks
lõppenud aruandeperioodi bilansis alla hinnata;
(b) pärast aruandekuupäeva algatatud kohtuasi ettevõtte vastu seoses
seaduserikkumisega, mis toimus enne aruandekuupäeva. Kuna
seaduserikkumine kui kohtuasja ajendanud sündmus toimus enne
aruandekuupäeva, on tegemist korrigeeriva sündmusega ja lõppenud
aruandeperioodi bilansis tuleb kajastada eraldist kohtuprotsessiga kaasnevate
kulutuste suhtes hoolimata asjaolust, et see algatati alles pärast
aruandekuupäeva;
(c) pärast aruandekuupäeva lahendini jõudnud kohtuasi, mis oli pooleli
aruandekuupäeva seisuga. Lõppenud aruandeperioodi bilansis tuleb kajastada
eraldist vastavalt kohtulahendis määratud trahvisummale;
(d) kliendi pankrotistumine pärast aruandekuupäeva, juhul kui see viitab asjaolule,
et nõue antud kliendi vastu omas juba aruandekuupäeval väärtuse languse
tunnuseid. Lõppenud aruandeperioodi bilansis tuleb nõue alla hinnata.
RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
18
101. Mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis ei
anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. (SME IFRS 32.2 (b))
Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aruandeperioodi bilansis
ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad on olulised. (SME IFRS
32.6, 32.10)
102. Mittekorrigeeriva sündmuse näideteks on (SME IFRS 32.7, 32.11):
(a) pärast aruandekuupäeva toimunud tulekahju, mille tulemusena hävis
tootmishoone. Kuigi aruande koostamise ajaks on teada, et hoone on hävinud,
ei hinnata seda lõppenud aasta aruandes alla, vaid tulekahju mõju
avalikustatakse lisades;
(b) pärast aruandekuupäeva algatatud kohtuasi ettevõtte vastu seoses seaduse
rikkumisega, mis toimus pärast aruandekuupäeva;
(c) finantsinvesteeringute turuväärtuse muutus pärast aruandekuupäeva viitab
reeglina pärast aruandekuupäeva tekkinud asjaoludele ja seega ei korrigeerita
finantsinvesteeringute väärtust aastaaruandes;
(d) pärast aruandekuupäeva lõppenud kohtuasi, millega ettevõttele mõisteti
kompensatsioon teise osapoole käest. Selline kompensatsioon vastab
aruandekuupäeva seisuga reeglina tingimusliku nõude mõistele (vt RTJ 8
„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“) ning seega ei
kajastata seda nõuet bilansis. Samas, kui kompensatsiooni saamine oli
aruandekuupäeva seisuga praktiliselt kindel, kuid selle summa ei olnud
usaldusväärselt mõõdetav, siis võib kohtulahend osutuda korrigeerivaks
sündmuseks, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid.
VÕRDLUS SME IFRS-GA
103. RTJ 1 kirjeldatud mõisted ja alusprintsiibid on põhimõtteliselt kooskõlas SME
IFRS peatükkidega 2 ja 3 (SME IFRS ei käsitle majandusüksuse printsiipi).
104. Arvestuspõhimõtete ja raamatupidamislike hinnangute muutuste kajastamine ning
oluliste vigade korrigeerimine on kooskõlas SME IFRS peatükiga 10.
105. Tehingute jooksvaks arvestuseks kasutatava valuuta valimine, aruannete
koostamine välisvaluutas ning välisvaluutatehingute kajastamine on kooskõlas SME
IFRS peatükiga 30.
106. Aruandekuupäeva järgsete sündmuste kajastamine on kooskõlas SME IFRS
peatükiga 32.
107. Erinevalt toimkonna juhenditest ei luba SME IFRS koostada lühendatud
aastaaruandeid. Lühendatud aastaaruannete lubamise nõue tuleneb Euroopa Liidu
raamatupidamise direktiivist ning lühendatud aastaaruanded ei vasta paljudes
aspektides SME IFRS nõuetele (sh põhiaruannete ja nende kirjete, lisades
avalikustatava informatsiooni ning mikroettevõtja lühendatud aastaaruanne ka teatud
arvestuspõhimõtete osas).
Rahandusministri määruse
„Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“
Lisa 10
RTJ 10 TULU KAJASTAMINE
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–2
RAKENDUSALA 3-7
MÕISTED 8-9
TULU MÕÕTMINE 10-17
TULU KAJASTAMINE KAUPADE MÜÜGIL 18-21
TULU KAJASTAMINE TEENUSTE OSUTAMISEL 22-46
Valmidusastme meetod 22-30
Teenuse osutamise lepingute summeerimine ja komponentideks lahutamine 31-32
Valmidusastme määramine 33-35
Teenuse osutamise lepingu tulud 36-40
Teenuse osutamise lepingu kulud 41-46
INTRESSIDE, LITSENTSITASUDE JA DIVIDENDIDE TULU
KAJASTAMINE 47-48
VÕRDLUS SME IFRS-GA 49
LISA – NÄITED
RTJ 10 Tulu kajastamine
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 10 „Tulu kajastamine” eesmärgiks
on sätestada reeglid kaupade ja teenuste müügiga ning varade kasutada andmisega kaasneva
tulu kajastamiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele
suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise
seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud
valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. Juhend RTJ 10 lähtub SME IFRS-i peatükist 23 „Tulu” („Revenue“) ning peatükis 2
„Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“) sätestatud mõistetest.
Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millele juhendi nõuded
tuginevad. RTJ 10 võrdlus SME IFRS-ga on toodud punktis 49. Valdkondades, kus RTJ 10
ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on
soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 10 „Tulu kajastamine” tuleb rakendada järgmistest tehingutest tekkiva tulu
kajastamisel raamatupidamise aastaaruannetes:
(a) tulu kaupade müügist;
(b) tulu teenuste osutamisest;
(c) tulu ettevõtte varade kasutada andmisest juhul, kui selle eest tasutakse
intresside, litsentsitasude või dividendide vormis.
4. Kaubad hõlmavad, nii ettevõtte enda poolt toodetud müügiks mõeldud kaupu, kui ka
ettevõtte poolt edasimüügi eesmärgil soetatud kaupu. Kaubad hõlmavad ka selliseid
müügieesmärgil hoitavaid varaobjekte nagu näiteks kinnisvara.
5. Teenuste osutamine on teatud kindlaksmääratud ülesannete täitmine kokkulepitud
ajaperioodi jooksul. Teenuse osutamisena käsitletakse ka kauba valmistamist kui kaup
toodetakse ostja spetsifikatsioonide järgi, sellel puudub müüja jaoks alternatiivne
kasutusvõimalus (nt ei saa kaupa ilma olulise hinnaalanduseta kellelegi teisele müüa) ning
ostja on kohustatud tasuma juba tehtud töö eest.
6. Intressid on tasu ettevõttele kuuluva raha või raha lähendite kasutada andmise eest, samuti
tasu ettevõttele tasumata nõuete eest. Litsentsitasud on tasu selliste ettevõttele kuuluvate
pikaajaliste varade kasutamise eest nagu patendid, kaubamärgid, õigused ja arvutitarkvara.
Dividendid on kasumi jaotamine ettevõtte omakapitaliinstrumentide (nt aktsiate) omanikele.
7. Käesolev juhend ei laiene järgmist liiki tehingutest ja sündmustest saadavate tulude
kajastamisele:
(a) tulu rendilepingutest (vt RTJ 9 „Rendiarvestus“);
RTJ 10 Tulu kajastamine
3
(b) dividendid sidus- ja tütarettevõtetelt, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil
või konsolideerimise teel (vt RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete
kajastamine“);
(c) kindlustusettevõtete tulu kindlustuslepingutest;
(d) varade ümberhindlusest tulenev tulu;
(e) tulu põllumajandusliku toodangu ja maavarade arvele võtmisest (vt RTJ 7
„Bioloogilised varad“).
MÕISTED
8. Käesolevas juhendis käsitletakse mõisteid järgmises tähenduses:
Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või
suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, v.a
omanike sissemaksed omakapitali. (SME IFRS 62)1
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.89, 12.4)
9. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate
osapoolte nimel kogutud summad (nt käibemaks) ei ole ettevõtte tulu. Samuti ei ole ettevõtte
tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid ainult selliste
lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. (SME IFRS 23.23, 23A.20)
TULU MÕÕTMINE
10. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
11. Tehingu tulu määratakse reeglina kindlaks ettevõtte ja kauba või teenuse ostja (või vara
kasutaja) vahel sõlmitava lepingu alusel. Tulu mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu
õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ette nähtud hinnavähendusi. (SME IFRS 23.23)
12. Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese
perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva
rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (nt
järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem, kui laekuva rahasumma
nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses.
Diskonteerimisel kasutatakse ühte kahest alljärgnevast diskontomäärast, sõltuvalt sellest,
kumb on usaldusväärsemalt määratletav:
(a) turu keskmine intressimäär sarnase krediidireitinguga ettevõtete ja sarnase riskiga
instrumentide puhul; või
1 SME IFRS kasutab mõiste „tulu” vastetena mõisteid „income”, „revenue” ja „gain”. Sisuliselt on kõik kolm
SME IFRS mõistet samatähenduslikud ning käesolevas juhendis kasutatakse kõigi nende vastena mõistet
„tulu”.
RTJ 10 Tulu kajastamine
4
(b) intressimäär, millega diskonteerides võrdub saadaoleva tasu nüüdisväärtus
müüdava kauba või osutatava teenuse müügihinnaga tavatingimustes.
Vahet saadaoleva tasu nominaalväärtuse ja õiglase väärtuse vahel kajastatakse intressituluna
müügi kajastamise ja tasu laekumise vahelise perioodi jooksul. (SME IFRS 23.36-37)
Näide 1 – Krediitmüük, müügihinna nüüdisväärtus
Ettevõte müüb 01.01.20X1 kauba müügihinnaga 1 500 eurot, kusjuures tasumine toimub
kahe aasta pärast. Keskmine sarnase tähtajaga järelmaksu turuintress oli tehingu sõlmimise
päeval 8%. Kuna müüja finantseerib ostjat järelmaksu tingimustel ning lepingu kohaselt on
järelmaksu intress null protsenti, siis kajastatakse müügitulu saadaoleva tasu
nüüdisväärtuses.
Kasutades tehingu sõlmimise päeval kehtinud keskmist intressimäära, leitakse saadaoleva
tasu nüüdisväärtus: 1 500 / (1+0,08)2 = 1 286
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadava tasu nüüdisväärtuses (1 286):
D Pikaajalised nõuded 1 286
K Müügitulu 1 286
Vahet saadaoleva tasu nominaalväärtuse (1 500) ja nüüdisväärtuse (1 286) vahel kajastatakse
intressituluna makseperioodi jooksul. Esimese aasta lõpus kajastatakse intressitulu summas
103 eurot (1 286×8%) ning nõue liigitatakse ümber lühiajaliseks:
D Lühiajalised nõuded 1 389
K Pikaajalised nõuded 1 286
K Intressitulud 103
Teise aasta lõpus kajastatakse intressitulu summas 111 (1 389×8%):
D Lühiajalised nõuded 111
K Intressitulud 111
Raamatupidamiskanne nõude laekumisel:
D Raha 1 500
K Lühiajalised nõuded 1 500
Näide 2 – Krediitmüük, sisemise intressimäära arvutus
Ettevõte müüb 01.01.20X1 kauba, mille müügihind tavatingimustel (ehk 30-päevase
maksetähtajaga) oleks 1 500 eurot. Kuna kauba ostja soovib kauba eest tasuda kahe aasta
pärast, siis lepitakse kokku, et kauba müügihind on 1 815 eurot.
Kuna antud näites on lepingu sisemine intressimäär usaldusväärsemalt määratletav kui turu
sarnaste tehingute keskmine intressimäär, lähtutakse müügitulu hindamisel sisemisest
intressimäärast.
Lepingu sisemine intressimäär on selline intressimäär, millega diskonteerides võrdub
saadaoleva tasu (1 815) nüüdisväärtus müüdava kauba tavapärase müügihinnaga (1 500).
Sisemise intressimäära leidmiseks tuleb lahendada võrrand (nt Exceli tabeliga) ja leida
diskontomäär (i): 1 815 / (1+i)2 = 1 500
Antud näites saame vastuseks, et i = 0,1 ehk 10%.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadava tasu nüüdisväärtuses (1 500):
D Pikaajalised nõuded 1 500
K Müügitulu 1 500
RTJ 10 Tulu kajastamine
5
Esimese aasta lõpus kajastatakse intressitulu summas 150 eurot (1 500×10%) ning nõue
liigitatakse ümber lühiajaliseks:
D Lühiajalised nõuded 1 650
K Pikaajalised nõuded 1 500
K Intressitulud 150
Teise aasta lõpus kajastatakse intressitulu summas 165 eurot (1 650×10%) ja nõude
laekumist:
D Lühiajalised nõuded 165
K Intressitulud 165
D Raha 1 815
K Lühiajalised nõuded 1 815
13. Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemuse ja väärtusega kauba või teenuse vastu,
siis sellist vahetust ei käsitleta kaupade või teenuste müügina. (SME IFRS 23.1, 23.7) Sellisel
juhul võetakse saadud kaup või teenus arvele ära antud kauba või teenuse bilansilises
maksumuses.
14. Kui kaup või teenus vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, siis selline
vahetus on käsitletav kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks on sellisel juhul
saadava kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse
maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast
väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis võetakse tulu hindamise aluseks
vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest
arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud ega antud vara
õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse tulu ära antud vara
bilansilises maksumuses, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt
saadud või makstud rahasummad.
Näide 3 – Sarnaste kaupade vahetus
Ehitusettevõte omab Tallinnas katusekivide laovarusid. Kuna ehitusettevõte ehitab parasjagu
hoonet Valgas, siis transpordikulude kokkuhoiu eesmärgil saavutati kohaliku ehitustarvete
hulgimüügifirmaga järgmine kokkulepe: ehitusettevõte loovutab oma Tallinna laos asuvad
35 000 katusekivi ehitustarvete hulgimüügifirmale, saades vastu selle firma Valga laos
olevad 35 000 sarnase kvaliteediomaduste ja parameetritega katusekivi.
Kuna vahetati sarnaseid kaupu, siis tulu kajastamist ei toimu ja saadud katusekivid võetakse
arvele vahetuseks antud katusekivide bilansilises maksumuses.
Näide 4 – Erinevate kaupade vahetus
Oletame, et eeltoodud näites kirjeldatud ehitusettevõte vahetab 35 000 Tallinnas asuvat
katusekivi 100 000 Valgas asuva tellise vastu.
Kuna vahetustehingu käigus vahetatakse erinevaid kaupu, kajastatakse tehingut kui
katusekivide müüki ja telliste ostu. Müügituluna kajastatakse saadud telliste õiglane väärtus
või juhul kui see ei ole usaldusväärselt hinnatav, siis vahetuseks antud katusekivide õiglane
väärtus. Vahet saadud telliste õiglase väärtuse (või vahetuseks antud katusekivide õiglase
RTJ 10 Tulu kajastamine
6
väärtuse) ning vahetuseks antud katusekivide bilansilise väärtuse vahel kajastatakse
müügikasumi või -kahjumina.
15. Reeglina kajastatakse tulu iga tehingu lõikes, teatud juhtudel on aga tehingu sisust
tulenevalt asjakohane kajastada tulu tehingu komponentide tasandil. Näiteks juhul kui kauba
müügihind sisaldab endas ka müügijärgset kaubaga seonduvat teenuse osutamist, siis teenuse
osa kajastatakse tuludes selle osutamise hetkel. (SME IFRS 23.14, 23.49)
Näide 5 - Müügi kajastamine komponentide lõikes
Ettevõte müüb niisutussüsteeme müügihinnaga 45 000 eurot. Müügilepingu tingimuste
kohaselt sisaldab müügihind ka niisutussüsteemide esimest korralist tehnohooldust, mis
viiakse läbi kuue kuu möödudes. Tehnohoolduse hind eraldi ostetuna on 1 200 eurot.
Kuna müügihind sisaldab kahte erinevat komponenti (kauba müük ja teenuse osutamine),
mille realiseerumisajad on erinevad, siis kajastatakse mõlemast komponendist tulenevat tulu
eraldi.
Niisutussüsteemide müük:
D Ostjatelt laekumata arved 45 000
K Tulevaste perioodide tulud 1 200
K Müügitulu 43 800
Tulu kajastamine tehnohoolduse läbiviimise eest 6 kuu pärast:
D Tulevaste perioodide tulud 1 200
K Müügitulu 1 200
16. Juhul kui ettevõte annab kauba müügil või teenuse osutamisel ostjale lisaks müüdud
kaubale või osutatavale teenusele muid soodustusi (nt boonuspunkte, soodusostukuponge ja
muud taolist), mis võimaldavad ostjal tulevikus teatud kaupu või teenuseid soodsamalt
omandada, tuleb müügitehingust saadud või saadaolev tasu jagada järgmiste komponentide
vahel, lähtudes nende komponentide õiglasest väärtusest:
(a) müüdud kaupade või osutatud teenuste eest saadud tasu - kajastatakse tuluna
müügitehingu toimumise hetkel; ja
(b) tulevikusoodustuste (nt boonuspunktide) eest saadud tasu - kajastatakse algselt
kohustisena; tulu kajastamine toimub soodustuste andmise (nt boonuspunktide
lunastamise) või soodustuste andmise kohustise aegumise (nt boonuspunktide
kehtetuks muutumise) hetkel.
Tulevikusoodustustega seotud komponendi õiglane väärtus on summa, mille eest ettevõte
müüks nimetatud soodustusi eraldi tehingus. (SME IFRS 23A.9-A.11)
17. Olukordades, kus sooritatakse kaks või enam omavahel sellisel määral seotud tehingut,
et nende majanduslikku sisu saab objektiivselt kajastada ainult üheskoos, kajastatakse
selliseid tehinguid ühe tehinguna. Selliste tehingute näideteks on:
(a) müügi- ja tagasirenditehingud, kui tagasirent toimub kapitalirenditingimustel;
(b) müügi-tagasiostutehingud, mille käigus kauba „müüja” võtab endale ühtlasi
kohustuse „müüdud” kaup kokkulepitud ajal ja tingimustel uuesti tagasi osta;
(c) nõuete faktooringmüük, kui sisulised riskid jäävad nõude „müüjale”.
Kõigi ülal loetletud tehingute puhul on sisuliselt tegemist finantseerimistehingutega (st
teatud vara tagatisel võetud laenuga), mitte ostu-müügitehinguga, mistõttu varade „müüki”
ei kajastata. Saadud raha kajastatakse kui kohustist finantseerija ees.
RTJ 10 Tulu kajastamine
7
TULU KAJASTAMINE KAUPADE MÜÜGIL
18. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik järgnevalt loetletud tingimused on
täidetud:
(a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;
(b) ostja on kauba aktsepteerinud;
(c) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse tavaliselt
omandiga ning puudub tegelik kontroll kauba või toote üle;
(d) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
(e) tehingust saadav majanduslik kasu (nt tulu laekumine) on tõenäoline;
(f) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.
19. Enamikel juhtudel lähevad omandiga seotud riskid ja hüved ostjale üle samaaegselt
juriidilise omandiõiguse üleminekuga (nt jaemüügi puhul on selleks kauba üleandmise hetk;
tarneklauslitega müügi puhul tarneklauslis sätestatud omandiõiguse ülemineku hetk). Teatud
juhtudel võib aga kauba omandiga seotud riskide ja hüvede ülemineku hetk erineda kauba
juriidilise omandiõiguse ülemineku hetkest.
20. Kui olulised omandiga seotud riskid ei ole ostjale üle läinud, siis müügitulu ei kajastata,
sõltumata sellest, kas juriidiline omandiõigus on üle läinud või mitte. Näideteks
olukordadest, kus olulised omandiga seotud riskid ei ole müüjalt üle läinud, mistõttu
müügitulu ei kajastata, on:
(a) tulu sõltub sellest, kas ja kuidas ostjal õnnestub kaup edasi müüa;
(b) installeerimist vajavad seadmed on küll ostjani toimetatud, kuid need on veel
installeerimata ning installeerimine moodustab lepingujärgsest müügihinnast olulise
osa;
(c) ostjal on lepingujärgne õigus kauba tingimusteta tagastamiseks mingi perioodi
jooksul ning müüja ei oska tagastamise tõenäosust hinnata.
21. Juhul kui müüjale on jäänud ainult ebaoluline osa kauba omandiga seotud riskidest,
kajastatakse müügitulu isegi juhul, kui juriidiline omandiõigus ei ole veel üle läinud.
Näideteks olukordadest, kus olulised omandiga seotud riskid on ostjale üle läinud, mistõttu
kajastatakse müügitulu, on:
(a) ostjal on lepingujärgne õigus kauba tagastamiseks mingi perioodi jooksul ning
müüja suudab tagastamise tõenäosust hinnata, tuginedes varasemate perioodide
kogemusele. Müügihetkel kajastab müüja (SME IFRS 23A.24-23A.26):
i. müügitulu ulatuses, mille osas kaupade tagastust ei eeldata,
ii. tagasimaksekohustise saadud või saadava tasu ulatuses kaupade eest,
mille tagastust eeldatakse, ja
iii. tagastatava vara (ja vastava korrigeerimise kaubakulus) kaupade osas,
mille tagastust eeldatakse, mõõdetuna vara müügieelses bilansilises
maksumuses, millest on lahutatud mis tahes eeldatavad kauba
tagasisaamise kulud (kaasa arvatud tagastatud kaupade väärtuse
võimalik vähenemine);
(b) müüdud ja ostjale üle antud kaupade juriidiline omandiõigus läheb müüjalt ostjale
üle alles pärast arve tasumist.
Näide 6 – müügi kajastamine kaupade müügil
RTJ 10 Tulu kajastamine
8
(a) Installeerimist vajavate kaupade müük, kui installeerimise kohustus on müüjal
Juhul kui installeerimine moodustab olulise osa tehingu maksumusest, kaupa saab
installeerida vaid müüja ning kaupa müüakse üksnes koos installeerimisega, kajastatakse tulu
pärast installeerimisprotsessi lõpetamist. Erandina kajastatakse tulu kohe pärast kauba ostjale
üle andmist juhul, kui installeerimine ei ole oma olemuselt keeruline ega töömahukas (nt
pesumasina paigaldus).
(b) Komisjonimüük, mille puhul vahendaja müüb kaupu müüja nimel
Müüja kajastab tulu pärast kaupade müümist vahendajalt kolmandale osapoolele.
(c) Kauba tootmine algab pärast ostutellimuse saamist ning ostja on teinud kauba eest
ettemaksu
Tulu kajastatakse üldjuhul pärast kauba valmimist ja ostjale üleandmist. Kui aga kaup
valmistatakse ostja spetsifikatsioonide järgi, sellel puudub müüja jaoks alternatiivne
kasutusvõimalus (nt ei saa kaupa ilma olulise hinnaalanduseta kellelegi teisele müüa) ning
ostja on kohustatud tasuma juba tehtud töö eest, kajastatakse tulu tootmisprotsessi jooksul
valmidusastme meetodil (SME IFRS 23.54–56).
(d) Ettemaksud teatud perioodi jooksul üleantavate kaupade eest (nt ettemaksud
ajakirjandusväljaannete eest)
Müügitulu jagatakse perioodile, mille jooksul kaupu üle antakse, proportsionaalselt
üleantavate kaupade müügihinnaga. Juhul kui üleantavad kaubad jagunevad kogu perioodile
ühtlaselt (nt ajakirjandusväljaannete müük), jagatakse tulu müügiperioodile lineaarselt.
(e) Kinnisvara müük
Kinnisvara müüki kajastatakse siis, kui kõik olulised kinnisvaraga seotud riskid ja hüved on
kandunud üle müüjalt ostjale ning müüjal puudub kohustus teha kinnisvaraobjekti juures
olulisi täiendavaid töid. Üldjuhul ühtib müügi kajastamise hetk omandiõiguse ülemineku
hetkega. Vaata ka näide 7 punkt (g).
TULU KAJASTAMINE TEENUSTE OSUTAMISEL
Valmidusastme meetod
22. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest
aruandekuupäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o
tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida. Tehingu
lõpptulemust on võimalik usaldusväärselt prognoosida siis, kui on täidetud kõik järgmised
tingimused :
(a) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta;
(b) tehingust saadav majanduslik kasu (nt tulu laekumine) on tõenäoline;
(c) tehingu valmidusastet aruandekuupäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta;
ja
(d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid
on võimalik usaldusväärselt hinnata.
RTJ 10 Tulu kajastamine
9
23. Tehingu lõpptulemuse usaldusväärseks prognoosimiseks peavad olema üldjuhul täidetud
järgmised tingimused:
(a) Teenuse osutamise lepingu või muu kokkuleppe olemasolu teenuse tellijaga, mis
sätestab:
i) teenuse osutaja ja tellija õigused ja kohustused;
ii) tasu teenuse osutamise eest ning arveldamise aja ja viisi.
(b) Sisemise arvestussüsteemi olemasolu, mis võimaldab pidada usaldusväärset
arvestust teenuse osutamisega seotud tulude ja kulude üle erinevate projektide kaupa.
24. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Nimetatud
meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum
proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud.
25. Valmidusastme määramist on kirjeldatud punktides 33-35; teenuse osutamise lepingu
tulude kajastamist punktides 36-40 ja teenuse osutamise lepingu kulude arvestust punktides
41-46.
26. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise
mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.
27. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt
prognoosida, siis tulu kajastatakse ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude
ulatuses, eeldusel, et on tõenäoline, et teenuse osutaja suudab katta vähemalt teenusega
seotud kulud. Juhul kui ei ole tõenäoline, et teenuse osutaja suudab tagasi teenida
vähemalt teenusega seotud kulud, tulu teenuse osutamisest ei kajastata.
28. Näiteks teenuse osutamise algstaadiumis võib esineda olukordi, mil on keeruline
usaldusväärselt hinnata projekti kasumlikkust. Seetõttu kajastatakse kuni usaldusväärsete
prognooside tegemise võimalikkuseni tulu ainult tehtud kulude ulatuses ning kasumit ei
kajastata. Kui aga on tõenäoline, et tulud teenuse osutamisest ei kata tehtavaid kulusid,
kajastatakse oodatav kahjum kohe.
29. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse
osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe.
30. Oodatav kahjum kajastatakse kohe ja täies ulatuses sõltumata järgnevatest asjaoludest:
(a) kas tegelike töödega oldi alustatud või mitte;
(b) osutatava teenuse valmidusastmest;
(c) asjaolust, et ülejäänud teenuse osutamise lepingutest on oodata kasumit.
Teenuse osutamise lepingute summeerimine ja komponentideks lahutamine
31. Ühte teenuse osutamise lepingusse koondatud mitme teenuse üle peetakse eraldi tulude
ja kulude arvestust juhul, kui:
(a) lepingus on iga osutatava teenuse kohta sätestatud eraldi hind;
(b) lepingu osapooltel oli hinnaläbirääkimiste käigus võimalus igat lepingusse
koondatud teenust eraldiseisvalt heaks kiita või tagasi lükata; ning
(c) iga osutatava teenuse tulu ja kulusid on võimalik eraldi identifitseerida.
RTJ 10 Tulu kajastamine
10
32. Mitme erineva teenuse osutamise lepinguga kaetud teenuste üle peetakse ühtset tulude ja
kulude arvestust juhul, kui :
(a) lepingute üle peeti läbirääkimisi ja nad sõlmiti ühe paketina;
(b) lepingud on omavahel seotud sedavõrd, et neid saab käsitleda ühe tervikprojekti
osadena; ning
(c) lepingud täidetakse samaaegselt või vahetult üksteise järel.
Valmidusastme määramine
33. Osutatava teenuse valmidusaste määratakse kasutades järgnevaid meetodeid (SME IFRS
23.66):
(a) teenuse osutamisega seotud (käesoleva juhendi punktis 41 nimetatud) tegelike
kulude suhe võrreldes eelarveliste kogukuludega;
(b) tehtud tööde ülevaatus;
(c) aruandekuupäevaks osutatud teenuse kvantitatiivne osa kogu osutatavast
teenusest (nt mitu meetrit teed on ehitatud lepingus ettenähtud kogu teepikkusest).
34. Juhul kui teenuse osutaja on aruandekuupäevaks väljastanud tellijale arveid suuremas või
väiksemas summas, kui valmidusastme meetodil arvestatud tulu, siis kajastatakse vahet
kohustise või nõudena. (SME IFRS 23.77)
35. Valmidusastme meetodit rakendatakse kumulatiivselt iga aruandeperioodi kohta,
arvestades aruandekuupäeval kehtivaid hinnanguid lepingu tulude ja kulude kohta.
Hinnangute muutuseid kajastatakse aruandeperioodi tulu või kuluna, mitte tagasiulatuvalt.
Kui tuluna kajastatud summa laekumine muutub ebatõenäoliseks, kajastatakse nõude
allahindlus kasumiaruandes kuluna, mitte müügitulu korrigeerimisena
Teenuse osutamise lepingu tulu
36. Teenuse osutamise lepingu tulu hõlmab:
(a) algselt lepingus kindlaks määratud tasu; ja
(b) lepingu täitmise käigus aset leidnud muudatusi lepingu mahus, täiendavaid
kompensatsiooninõudeid ning täiendavaid tasusid, kusjuures:
i) nende realiseerumine peab olema tõenäoline; ning
ii) neid peab olema võimalik usaldusväärselt hinnata.
37. Teenuse osutamise lepingu tulu mõjutavad sageli tulevikus aset leidvad sündmused,
mistõttu lepingu prognoositavat tulu tuleb igal aruandekuupäeval uuesti hinnata. Lepingu
tulu muutuste põhjused võivad olla näiteks muutused lepingu mahus, lisatasude või trahvide
olemasolu lepingu varajase või hilise täitmise eest ja muud sarnased põhjused.
38. Teenuse osutamise käigus aset leidnud muudatus on tellijapoolne taotlus tehtava töö
mahu muutmise osas, mis suurendab või vähendab lepingu tulu. Muudatus võetakse lepingu
tulu määramisel arvesse juhul, kui:
(a) on tõenäoline, et tellija muudab korraldust töö mahu osas; ja
(b) töö mahu muutusega kaasnevat lepingu tulu muutust on võimalik usaldusväärselt
hinnata.
RTJ 10 Tulu kajastamine
11
39. Täiendav nõue on summa, mida teenuse osutaja soovib saada tellijalt või kolmandatelt
osapooltelt kompenseerimaks tekkinud kulutusi, mida ei olnud algselt lülitatud projekti
maksumusse. Täiendav nõue võetakse tuluna arvesse juhul, kui:
(a) täiendavat nõuet puudutavad läbirääkimised tellijaga on jõudnud juba sellisesse
faasi, kus selle aktsepteerimist saab pidada tõenäoliseks; ja
(b) tellija poolt tõenäoliselt aktsepteeritav summa on usaldusväärselt hinnatav.
40. Täiendav tasu on tasu, mida tellija on nõus maksma, kui teenuse osutamise lepingus
kindlaks määratud tulemuslikkuse nõuded on täidetud või ületatud. Näiteks võib leping
sisaldada teenuse osutajale täiendavat tasu teenuse ennetähtaegse valmimise eest. Täiendav
tasu võetakse tuluna arvesse juhul, kui:
(a) osutatav teenus on jõudnud edukalt staadiumisse, kus on tõenäoline, et kindlaks
määratud tulemuslikkus saavutatakse või ületatakse;
(b) täiendava tasu suurus on usaldusväärselt hinnatav.
Teenuse osutamise lepingu kulud
41. Teenuse osutamise lepingu kulud hõlmavad järgmisi kulusid:
(a) lepingu täitmisega otseselt seotud kulud;
(b) lepingu täitmisega seotud üldkulud;
(c) muud kulud, mille kompenseerimise kohustus on tellijal.
42. Näiteks ehituslepingu puhul hõlmavad teenuse osutamisega otseselt seotud kulud
järgmisi kulusid:
(a) otsene tööjõukulu;
(b) otsene materjalikulu;
(c) teenuse osutamiseks kaasatud põhivara amortisatsioon;
(d) seadmete ja materjali transpordikulu;
(e) teenuse osutamiseks renditud seadmete kulu;
(f) projekteerimise ning tehnilise nõustamise kulu;
(g) eeldatav garantiikulu;
(h) kolmanda osapoole nõue.
Lepingu kulusid ei vähendata tulude võrra, mida saadakse näiteks materjali jääkide või
seadmete müügist pärast teenuse osutamist.
43. Näideteks teenuse osutamise lepingu täitmisega seotud üldkuludest on:
(a) kindlustuskulu;
(b) projekteerimise ja tehnilise nõustamise kulu, mis ei ole otseselt seotud konkreetse
teenuse osutamisega.
Loetletud kulud jaotatakse osutatavatele teenustele süsteemsetel ning ratsionaalsetel alustel
lähtudes normaalsest tegevusmahust.
44. Kulusid, mis ei ole teenuse osutamisega seotud otsesed ega üldkulud, ei käsitleta teenuse
osutamise kuludena, kui nende kompenseerimist ei ole lepingus ette nähtud.
Näideteks sellistest kuludest on:
(a) üldhalduskulu;
(b) turundus- ja müügikulu;
(c) uurimis- ja arenguväljaminekud;
(d) sellise põhivara amortisatsioon, mida ei kasutata teenuse osutamiseks.
RTJ 10 Tulu kajastamine
12
45. Teenuse osutamise lepinguga seotud üldkulud kaasatakse lepingu kulude arvestusse
alates lepingu sõlmimisest kuni tööde valmimiseni. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
kajastatakse tekkimise hetkel kuluna kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui mõne muu
RTJ-i kohaselt tuleb need arvestada vara soetusmaksumuse hulka. (SME IFRS 23.68)
46. Teenuse osutajal võib teenuse osutamise lepingu täitmise käigus tekkida väljaminekuid,
mis kajastatakse kuluna järgmistel perioodidel (nt soetatud, kuid veel kasutamata materjalid;
avansid alltöövõtjale). Selliseid väljaminekuid kajastatakse esialgu varana selleks sobival
bilansikirjel ega kaasata lepingu kulude arvestusse.
Näide 7 – müügi kajastamine teenuste müügil
(a) Ühekordselt osutatavate teenuste tasud
Selliste ühekordselt osutatavate teenuste, mille osutamine toimub väga lühikese perioodi
jooksul (nt ühe päeva jooksul), kajastatakse tuluna kohe pärast teenuse osutamist. Pikema
perioodi jooksul osutatavate ühekordsete teenuste tasu kajastatakse tuluna sõltuvalt teenuse
teostamise valmidusastmest aruandekuupäeval.
(b) Hooldustasud
Juhul kui hooldus seisneb ühekordses lühiajalises toimingus, kajastatakse tulu antud teenuse
osutamise järel. Juhul kui hooldust tehakse teatud pikema ajaperioodi jooksul, kajastatakse
hooldustasud tuluna kas lineaarselt või muul sobival meetodil lepingus ettenähtud
hooldusperioodi jooksul.
(c) Infrastruktuuri liitumistasud
Liitumistasud kajastatakse liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähendusena.
Alternatiivina võib liitumistasu kajastada tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on
osutatud (st liitumiseks vajalik põhivara on ehitatud) ning puudub sisuline risk, et tasusid
peab tagasi maksma. Juhul, kui liitumistasud kajastatakse tuluna, hinnatakse
aruandekuupäeval liitumiseks ehitatud põhivara kaetava väärtuse testimise vajadust (vt RTJ
5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“).
(d) Liikmemaksud
Juhul kui liikmemaks annab õiguse üksnes liikmelisusele ning kõigi muude teenuste või
kaupade eest tasutakse eraldi, kajastatakse liikmemaks tuluna hetkel, mil selle laekumine on
praktiliselt kindel. Kui aga liikmemaksuga kaasneb õigus saada liikmelisuse perioodi jooksul
teenuseid või soetada kaupu või teenuseid tasuta või soodsamatel tingimustel (v.a. tasuta või
soodustingimustel liikmelisuse pikendamine), kajastatakse see tuluna teenuste tarbimise või
soodustuse kasutamise perioodi jooksul.
(e) Meedia- ja reklaamiteenused
Meedia- ja reklaamiteenuse müügil ja vahendamisel kajastatakse tulu reklaami meedias
avaldamise hetkel (nt telereklaami eetrisse minemise hetkel). Juhul kui reklaam on
katkematult avalik kokkulepitud ajavahemiku jooksul, kajastatakse tulu perioodi jooksul
lineaarselt. Meedia- ja reklaamiteenuse tootmisel kajastatakse tulu lähtudes teenuse
valmidusastmest.
(f) Etendused, kontserdid ja muud üritused
RTJ 10 Tulu kajastamine
13
Tulu ürituse korraldamisest kajastatakse ürituse toimumise hetkel. Kui tasu hõlmab kahest
või enamast üritusest koosnevat paketti, kajastatakse tulu iga üritusega seotud kuludest
lähtuvalt.
(g) Kinnisvara ehitusleping
Kinnisvara ehituslepingute puhul määratakse kõigepealt, kas tegemist on teenuse
osutamisega või kauba müügiga. Kinnisvara ehitusleping vastab teenuse osutamise
lepingule, kui leping on sõlmitud mingi konkreetse kinnisvaraobjekti ehitamiseks ning
ehituse tellijal on õigus (sõltumata sellest, kas ta kasutab seda õigust või mitte) otsustada
kinnisvaraobjekti peamiste struktuurielementide üle enne ehitustegevuse algust ja/või
ehitustegevuse ajal. Seevastu kinnisvara ehituslepingut, mille puhul tellijal on ainult piiratud
õigus mõjutada kinnisvara kujundust (nt valida kujundust etteantud valikute hulgast, aga
mitte teha olulisi konstruktsioonilisi muudatusi) käsitletakse kui kauba müügilepingut. Kui
kinnisvara ehituslepingu puhul on tegemist teenuse osutamise lepinguga, siis kajastatakse
tulu sellest lepingust lähtudes valmidusastme meetodist. Kinnisvaraobjekti kui kauba müügi
osas vaata näide 6 punkt (e). (SME IFRS 23.54-59)
INTRESSIDE, LITSENTSITASUDE JA DIVIDENDIDE TULU KAJASTAMINE
47. Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude või
dividendidena, kajastatakse siis, kui:
(a) tulu laekumine on tõenäoline; ja
(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
48. Tulu kajastamine lähtub järgmistest alustest:
(a) intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast (sisemise
intressimäära arvestust on kirjeldatud RTJ-s 3 „Finantsinstrumendid“);
(b) tulu litsentsitasudest kajastatakse tekkepõhiselt, võttes arvesse lepingu tingimusi;
(SME IFRS 23A.28 - 23A.37)
(c) dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud nõudeõigus nende
saamiseks.
VÕRDLUS SME IFRS-GA
49. RTJ-s 10 sätestatud tulu kajastamise reeglid on üldjoontes kooskõlas SME IFRS peatükis
23 sätestatud põhimõtetega, v.a.:
(a) Alates 2027. aastast kehtib SME IFRSi uus versioon, mille peatükis 23 kirjeldatud
müügitulu kajastamise põhimõtted erinevad kontseptuaalselt juhendis RTJ 10
kirjeldatud põhimõtetest (muuhulgas on SME IFRSi sisse viidud rahvusvahelises
finantsaruandluse standardis IFRS 15 kirjeldatud viieastmeline tulu kajastamise
mudel, mida RTJ 10 ei kirjelda). Raamatupidamise Toimkonna hinnangul ei põhjusta
erinevad lähenemised üldjuhul olulisi erinevusi müügitulu kajastamisel praktikas,
mistõttu ei peetud vajalikuks RTJ 10 muutmist sarnaselt SME IFRSile.
(b) SME IFRS peatükk 23 kohaselt võib olla vajalik kajastada mittetagastatav
liitumistasu ja teatud liikmemaksud perioodi jooksul, mil klient eeldatavalt tarbib
RTJ 10 Tulu kajastamine
14
liitumise või liikmeks astumise teel saadud kaupa või teenust (nt kui liitumine ei ole
eraldi toimingukohustus). Toimkond ei pidanud vajalikuks sellise valiku
kehtestamist, kuna kliendilepingute eeldatava kestuse hindamisega seotud kulu ei
kaalu üles selle rakendamisest saadavat kasu.
RTJ 10 Tulu kajastamine
15
LISA
Näide – Tulu kajastamine valmidusastme meetodil (vt RTJ 4 „Varud“ punkti 6)
Ettevõte on sõlminud fikseeritud hinnaga lepingu silla ehitamiseks hinnaga 900 000 eurot.
Lepingu eelarvelised kulud on 800 000 eurot ning ehitamise periood kolm aastat.
Esimese aasta lõpus projekti kulusid hinnates selgub, et tõenäoliselt kujuneb silla ehitamise
tegelikuks maksumuseks 850 000 eurot. Läbirääkimiste tulemusena aktsepteerib töö tellija
ehituse teisel aastal lepingu hinnaks 920 000 eurot. Ehituse teise aasta lõpuks tehtud
kulutused sisaldavad soetusmaksumuses 100 000 eurot selliseid materjale, mida kasutatakse
ehituse juures alles kolmandal aastal. Teise aasta lõpus tehtud hinnangu kohaselt kujuneb
projekti kogumaksumuseks 870 000 eurot. Kolmandal aastal aktsepteerib töö tellija lepingu
lõplikuks hinnaks 925 000 eurot. Projekti tegelikuks maksumuseks kujunebki 870 000 eurot.
Projektiga seonduv finantsinformatsioon on kokkuvõtlikult järgmine (kumulatiivselt):
Aasta 1 Aasta 2 Aasta 3
Lepingu esialgne hind 900 000 900 000 900 000
– lepingu hinna korrigeerimine 0 20 000 25 000
Lepingu tulu kokku 900 000 920 000 925 000
Aruandeperioodi lepinguga seotud kulutused 221 000 522 800 126 200
Kumulatiivsed kulutused aruandekuupäeva seisuga 221 000 743 800 870 000
– sh järgmistel perioodidel kajastatavad kulud 0 100 000 0
Lepingu kumulatiivsed kulud aruandekuupäevaks 221 000 643 800 870 000
Lepingu eeldatavad kulud kokku 850 000 870 000 870 000
Lepingu valmidusaste (tehtud kulude baasil) 26% 74% 100%
Lepingu kumulatiivne tulu aruandekuupäevaks 234 000 680 800 925 000
– sh aruandeperioodi tulu 234 000 446 800 244 200
Lepingu täitmise esimesel, teisel ja kolmandal aastal oli ettevõte esitanud tellijale arveid
summades vastavalt 270 000 eurot, 110 000 eurot ja 545 000 eurot. Tellijale esitatud arvetest
oli esimese, teise ja kolmanda aasta lõpuks laekumata vastavalt 70 000 eurot, 40 000 eurot
ja 25 000 eurot.
Ettevõtte raamatupidamises kajastuvad lepingu täitmisega seonduvad varad, kohustised,
tulud ja kulud alljärgnevalt:
Bilanss Aasta 1 Aasta 2 Aasta 3
Varad
Ostjatelt laekumata arved 70 000 40 000 25 000
RTJ 10 Tulu kajastamine
16
Tellijalt saadaolevad summad 300 800
Varud 100 000
Kohustised
Tellijale võlgnetavad summad 36 000
Kasumiaruanne Aasta 1 Aasta 2 Aasta 3
Müügitulu 234 000 446 800 244 200
Müüdud kaupade ja teenuste kulu 221 000 422 800 226 200
Brutokasum 13 000 24 000 18 000
Tellijalt saadaolevad summad / tellijale võlgnetavad summad arvestatakse järgmiselt:
Aasta 1 Aasta 2 Aasta 3
Müügitulu (kumulatiivselt) 234 000 680 800 925 000
Väljastatud arved (kumulatiivselt) 270 000 380 000 925 000
Tellijalt saadaolevad summad 0 300 800 0
Tellijale võlgnetavad summad 36 000 0 0
Näide – Oodatava kahjumi kajastamine
Reklaamifirma sõlmib fikseeritud hinnaga lepingu kaheaastase reklaamikampaania
läbiviimiseks kogumaksumusega 85 000 eurot. Lepingu täitmise eelarveline kulu on 78 000
eurot. Esimese aasta lõpus projekti kulusid hinnates selgub, et projekti tegelikud kulud
kujunevad tõenäoliselt 12 000 euro võrra suuremaks. Tellija ei ole nõus ülekulusid
kompenseerima. Arve teenuse eest väljastatakse teisel aastal. Projektiga seonduv
finantsinformatsioon on kokkuvõtlikult järgmine (kumulatiivselt):
Aasta 1 Aasta 2
Lepingu hind 85 000 85 000
Lepingu kumulatiivsed kulud aruandekuupäevaks 37 800 90 000
Lepingu eeldatavad kulud kokku 90 000 90 000
Lepingu valmidusaste (tehtud kulude baasil) 42% 100%
Oodatav kahjum 5 000 5 000
Lepingu kumulatiivne tulu aruandekuupäevaks 35 700 85 000
Kuna esimese aasta lõpuks on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad kulud ületavad
teenuse osutamisest saadava tulu 5 000 euro võrra, siis kajastatakse oodatav kahjum täies
ulatuses kohe. Kuna lepingu täitmiseks tehtud kulude (37 800 eurot) ja lepingu
valmidusastme põhjal arvestatud tulu (35 700 eurot) kajastamise tulemusena on kajastatud
lepingust kahjum summas 2 100 eurot, tuleb täiendavalt kajastada oodatav kahjum summas
2 900 eurot. Nimetatud summat ei kajastata bilansis real „Eraldised“, vaid real „Tellijale
võlgnetavad summad“ (või rea „Tellijalt saadaolevad summad“ vähendusena, kui sama
kliendi osas on sellel real positiivne saldo).
RTJ 10 Tulu kajastamine
17
D Tellijalt saadaolevad summad 35 700
K Müügitulu 35 700
K Tellijalt saadaolevad summad 2 900
D Kahjum kahjumlikust lepingust 2 900
Näide - Kliendilojaalsusprogrammi tulu kajastamine
Ettevõttel on kliendilojaalsusprogramm, mille käigus väljastatakse oste sooritanud
klientidele kokku 1 mln boonuspunkti. Kogutud boonuspunkte saab kasutada ettevõtte
kaupade ostmiseks. Juhtkond hindab, et ühe väljastatud boonuspunkti õiglane väärtus on 0,1
eurot ja hinnangu järgi lunastatakse 50% boonuspunktidest. Seega kajastatakse kohustisena
(edasilükkunud tuluna) summa 100 000 eurot; vastava summa võrra kajastatakse esialgse
ostu-müügitehingu käigus müügitulu väiksemana. Boonuspunktid aeguvad 3 aasta jooksul
väljastamisest arvates.
Aasta 1
Esimese aasta lõppedes on lunastatud kokku 200 000 boonuspunkti, st 40% hinnanguliselt
lunastatavatest boonuspunktidest (200 000 punkti/ 500 000 punkti). Ettevõte kajastab tulu
summas 40 000 eurot (40% x 100 000).
Aasta 2
Juhtkond muudab oma hinnangut aasta lõpus ja hindab, et kokku 80% boonuspunktidest
lunastatakse kolme aasta jooksul. Teise aasta jooksul on lunastatud 400 000 boonuspunkti
(kahe aastaga kokku 600 000 boonuspunkti). Seega on juba lunastatud boonuspunktide suhe
hinnanguliselt lunastatavatesse boonuspunktidesse 75% (600 000 punkti/ 800 000 punkti).
Ettevõtte kumulatiivne tulu teise aasta lõpuks on seega 75 000 eurot (75% x 100 000); kuna
40 000 eurot kajastati eelmisel aastal, siis teise aasta tulu on 35 000 eurot.
Aasta 3
Kolmandal aastal lunastati 100 000 boonuspunkti, seega kokku lunastati kolme aasta jooksul
700 000 boonuspunkti. Kolmanda aasta lõpus olid kõik lunastamata boonuspunktid aegunud.
Ettevõte kajastab tulu summas 25 000 eurot (st kogu tulu, mis oli jäänud ettemakstud tulu
kontole). Kokku kajastas ettevõte seega kolme aasta jooksul tuluna 100 000 eurot, st kogu
algselt kohustisena (ettemakstud tuluna) kajastatud summa.
Näide – Tagastusõigusega kaupade müük
Ettevõte müüb laste jalatseid. Kliendid saavad kandmata tooteid tagastada 60 päeva jooksul.
Aruandeperioodi viimase 60 päeva jooksul müüakse 80 000 euro eest jalatseid, millest
10 000 euro väärtuses kaupa on aruandekuupäevaks tagastatud ja eelduslikult 5 000 euro
ulatuses kaupa tagastatakse järgmisel aruandeperioodil. Toodetest, mis ettevõtte hinnangul
järgmisel aruandeperioodil tagastatakse, soovivad kliendid 3 000 euro väärtuses kaupa
vahetada teise suuruse vastu ja neid eelduslikult hiljem enam ei tagasta. Ettevõte jätab need
tooted välja tagasimaksekohustise ja tagastatava vara arvestusest ning kajastab nende osas
RTJ 10 Tulu kajastamine
18
müügitulu. Tagastatava kauba osas väärtuse langust ei eeldata. Järgmisel aruandeperioodil
eeldatavalt tagastatavate kaupade (v.a. jalatsite, mis vahetatakse teise suuruse vastu)
müügieelne bilansiline maksumus oli 1 300 eurot. Ettevõte kajastab aruandeperioodi viimase
60 päeva jooksul müüdud kaupade osas enda raamatupidamises alljärgneva:
• müügitulu 68 000 eurot (80 000 − 10 000 − (5 000 − 3 000)),
• tagasimaksekohustise võlgade ja saadud ettemakse koosseisus 2 000 eurot (5 000 –
3 000); ja
• tagastatava vara varude koosseisus (ning vastava kaubakulu vähenduse) 1 300
eurot.
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määrus nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine”
Lisa 11
RTJ 11 ÄRIÜHENDUSED NING TÜTAR- JA
SIDUSETTEVÕTETE KAJASTAMINE
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3-4
MÕISTED 5-10
ÄRIÜHENDUSTE KAJASTAMINE KONSOLIDEERITUD ARUANNETES 11-59
Üldised põhimõtted – ostumeetod ja korrigeeritud ostumeetod 11-18
Ostumeetod 19-49
Ostumeetodi rakendamine 19-25
Omandatud osaluse soetusmaksumuse määramine 26-33
Omandatud netovara ja selle õiglase väärtuse määramine 34-43
Firmaväärtuse arvestus 44-46
Negatiivse firmaväärtuse arvestus 47-49
Äriühendused ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel – korrigeeritud
ostumeetod
50-55
Ühinemised ja jagunemised 56-59
TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTETE KAJASTAMINE 60-101
Kajastamise põhimõtted konsolideeritud ja konsolideerimata aruannetes 60-64
Konsolideerimine 65-85
Konsolideeritud aruannete koostamine 65-69
Konsolideerimise üldpõhimõtted 70-76
Välismaal asuvate äritegevuste konsolideerimine 77-85
Soetusmaksumuse meetod 86-88
Kapitaliosaluse meetod 89-99
Õiglase väärtuse meetod 100-101
TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTE MÜÜK 102-103
VÕRDLUS SME IFRS-GA 104-110
LISA 1 – OSTUMEETODI RAKENDAMINE NING TÜTAR- JA
SIDUSETTEVÕTETE KAJASTAMINE
LISA 2 – ÄRIÜHENDUSED ÜHISE VALITSEVA MÕJU ALL OLEVATE
ETTEVÕTETE VAHEL
LISA 3 – KAPITALIOSALUSE MEETODI RAKENDAMINE
OMAKAPITALI MÕJUTAVATE TEHINGUTE PUHUL
LISA 4 – NÄITED TEHINGUTE KOHTA VÄHEMUSOSALUSEGA
LISA 5 – NÄITED ÜHINEMISTE JA JAGUNEMISTE KOHTA
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 11 „Äriühendused ning tütar-
ja sidusettevõtete kajastamine” eesmärgiks on sätestada reeglid äriühenduste
arvestuseks ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamiseks Eesti finantsaruandluse
standardi kohaselt koostatavates konsolideeritud ja emaettevõtte raamatupidamise
aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse
standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev
avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded
kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise
seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus
(edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 11 lähtub SME IFRS-i peatükkidest 9 „Konsolideeritud ja konsolideerimata
finantsaruanded” („Consolidated and Separate Financial Statements”), 14
„Investeeringud sidusettevõtetesse“ („Investments in Associates“), 15 „Investeeringud
ühisettevõtmistesse“ („Investments in Joint Arrangementss“), 19 „Äriühendused ja
firmaväärtus“ („Business Combinations and Goodwill“), 22 „Kohustised ja
omakapital“ („Liabilities and Equity“) ja 30 „Välisvaluutaarvestus“ („Foreign
Currency Translation“) ning peatükis 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts
and Pervasive Principles“) ja „Terminite sõnastikus“ („Glossary of Terms“) sätestatud
mõistetest. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millel
juhendi nõuded tuginevad. RTJ 11 võrdlus SME IFRS-ga on toodud punktides 104-
110. Valdkondades, kus RTJ 11 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid
see on reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud
arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“ tuleb
rakendada:
(a) äriühenduste arvestusel konsolideeritud aastaaruannetes (punktid 11-
59);
(b) konsolideeritud aastaaruannete koostamisel (punktid 65-85); ja
(c) tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel konsolideeritud ja konsolideerimata
aastaaruannetes (punktid 60-64 ja 86-101).
4. Käesolevat juhendit rakendatakse eelkõige kasumit taotlevate tütar- ja
sidusettevõtete omandamisel ja edasisel kajastamisel investori aruannetes. Käesolevas
juhendis kirjeldatud põhimõtteid rakendatakse ka kasumit mittetaotlevate
organisatsioonide ja asutuste omandamisel ja edasisel kajastamisel investori aruannetes
niivõrd, kuivõrd antud juhend ei ole vastuolus muude antud
raamatupidamiskohustuslaste arvestust reguleerivate õigusaktidega ning tagab
asjakohase ja tõepärase informatsiooni esituse.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
3
MÕISTED
5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Äriühendus on majandustehing, mille tulemusena:
(a) üks ettevõte saavutab teise ettevõtte üle valitseva mõju (nt piisavalt suure
hulga teise ettevõtte aktsiate omandamise teel) eeldusel, et omandatud ettevõte
sisaldab üht või enamat äritegevust; või
(b) üks ettevõte omandab teise ettevõtte või äritegevuse varad või kohustised
või netovara või osa nendest ning võtab üle nende varade või kohustistega või
netovaraga seotud äritegevuse. (SME IFRS 19.3)
Valitsev mõju on võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) või äritegevuse
finants- ja äripoliitika üle. (SME IFRS 9.4, 9.4A, 9.4B, 9.5)
Oluline mõju on võime osaleda investeerimisobjekti (sidusettevõtte) finants- ja
äritegevust puudutavate otsuste langetamisel, omamata valitsevat mõju nende otsuste
üle. (SME IFRS 14.3)
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle investoril on oluline mõju ja mis ei ole investori
tütarettevõte. (SME IFRS 14.2)
Tütarettevõte on ettevõte, mille üle teisel ettevõttel (emaettevõte) on valitsev mõju.
(SME IFRS 9.4)
Emaettevõte on ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet. (SME IFRS terminite
sõnastik)
Kontsern on emaettevõte koos kõigi tema tütarettevõtetega. (SME IFRS terminite
sõnastik)
Konsolideeritud raamatupidamisaruanded on kontserni raamatupidamisaruanded,
mis on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. (SME IFRS terminite
sõnastik)
Vähemusosalus on see osa tütarettevõtte netovarast ja aruandeaasta puhaskasumist
või -kahjumist, mis ei kuulu otseselt ega kaudselt (teiste tütarettevõtete kaudu)
emaettevõttele. (SME IFRS terminite sõnastik)
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada
kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS
2.89, 12.4)
Äritegevus on omavahel seotud kogum tegevustest, mida viiakse läbi, ja
(neto)varadest, mida juhitakse, eesmärgiga:
(a) pakkuda klientidele kaupu või teenuseid;
(b) teenida investeerimistulu (näiteks dividendid või intressid); või
(c) teenida muu tavapärase tegevusega seotud tulu. (SME IFRS terminite
sõnastik)
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
4
6. Käesolev juhend lähtub mõistete „sidusettevõte”, „tütarettevõte”, „emaettevõte” ja
„kontsern” defineerimisel SME IFRS-i ja raamatupidamise seaduse käsitlusest, mis
defineerivad ülaltoodud mõisteid läbi valitseva või olulise mõju, sõltumata sellest, kas
ja kui suur on osalus teise ettevõtte aktsia- või osakapitalis. Seega võivad mõistete
„tütarettevõte”, „emaettevõte” ja „kontsern” tähendused käesolevas juhendis teatud
juhtudel erineda mõistete „tütarettevõte”, „emaettevõte” ja „kontsern” tähendustest
äriseadustikus. Raamatupidamise seaduses kasutatakse mõistete „tütarettevõte”,
„emaettevõte” ja „kontsern” asemel mõisteid „konsolideeritav üksus”, „konsolideeriv
üksus” ja „konsolideerimisgrupp”, et eristada neid äriseadustikus kasutatavatest
mõistetest „tütarettevõte”, „emaettevõte” ja „kontsern” ning kohaldada neid ka kasumit
mittetaotlevatele raamatupidamiskohustuslastele. Käesolevas juhendis kasutatakse
mõisteid „tütarettevõte”, „emaettevõte” ja „kontsern” samades tähendustes nagu
raamatupidamise seaduses mõisteid „konsolideeritav üksus”, „konsolideeriv üksus” ja
„konsolideerimisgrupp”.
7. Käesoleva juhendi kohaselt loetakse tütarettevõtteks kõiki ettevõtteid, mille üle
teisel ettevõttel (emaettevõttel) on valitsev mõju. Valitseva mõju olemasolu eeldatakse
juhul kui emaettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50%
tütarettevõtte hääleõigusest, v.a erandjuhud kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise
hääleõigusega ei kaasne valitsevat mõju. Valitsev mõju eksisteerib ka siis, kui
emaettevõttele kuulub tütarettevõttes 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõte
(SME IFRS 9.7B, 9.9):
(a) omab tegelikku valitsevat mõju rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe
alusel teiste investoritega;
(b) omab ettevõtte finants- ja tegevuspoliitika üle valitsevat mõju põhikirja või
lepingu alusel;
(c) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema
juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või
(d) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.
8. Käesoleva juhendi kohaselt loetakse sidusettevõteteks kõiki ettevõtteid, mille üle
investorettevõte omab olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Käesoleva juhendi kohaselt
loetakse sidusettevõteteks ka neid ettevõtteid, mida SME IFRS käsitleb
ühisettevõtetena (ettevõtted, mille tegevuse üle on omanikel ühine valitsev mõju).
Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul kui investorettevõtte omanduses on otse või
tütarettevõtete kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest, v.a erandjuhud kui
on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju.
Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral.
(SME IFRS 14.3) Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised
asjaolud:
(a) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;
(b) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;
(c) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;
(d) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;
(e) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.
9. Valitseva või olulise mõju olemasolu kindlakstegemisel võetakse arvesse ka
optsioone või konverteeritavaid instrumente, mida on koheselt võimalik aktsiateks
vahetada ilma täiendavate tingimusteta. (SME IFRS 9.8, 14.8 (b))
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
5
Näide 1 – Optsioonide arvestamine valitseva mõju olemasolu kindlakstegemisel
Ettevõte A omab 40% aktsiaosalust ettevõttes B. Lisaks on A-l optsioon soetada
täiendavalt 20% ettevõtte B aktsiatest. Optsioon on koheselt realiseeritav, s.t sellega ei
ole seotud täiendavaid tingimusi. Hääleõigus aktsionäride koosolekul jaguneb vastavalt
aktsiaosalustele (s.t A-l on hetkel 40% häältest ja pärast optsiooni realiseerimist oleks
60% häältest). A-l on õigus nimetada üks liige kolmeliikmelisse nõukogusse (pärast
optsiooni realiseerimist saab ta nimetada kaks liiget kolmest). Nii aktsionäride kui
nõukogu koosolekul saab otsuseid vastu võtta lihthäälteenamusega.
Kuna A-l on võimalik saavutada valitsev mõju optsiooni realiseerimisel ning optsiooni
saab realiseerida piiranguteta, omab ettevõte A ettevõtte B üle valitsevat mõju, kuigi
hetkel on aktsiaosalus 40%. A peab B rida-realt konsolideerima ning vähemusosalusele
jaotama 60% kuni optsiooni realiseerimiseni.
10. Kuigi enamasti on tütar- ja sidusettevõteteks kasumit taotlevad
raamatupidamiskohustuslased, võivad teatud juhtudel tütar- ja sidusettevõtte
definitsioonile vastata ka kasumit mittetaotlevad raamatupidamiskohustuslased (nt
sihtasutused ja mittetulundusühingud). Valitseva ja olulise mõju määramisel kasumit
mittetaotlevate raamatupidamiskohustuslaste puhul lähtutakse lisaks eespool nimetatud
kriteeriumitele ka asjaolust, millisele raamatupidamiskohustuslasele lähevad üle
kasumit mittetaotleva raamatupidamiskohustuslase varad selle likvideerimisel.
ÄRIÜHENDUSTE KAJASTAMINE KONSOLIDEERITUD ARUANNETES
Üldised põhimõtted – ostumeetod ja korrigeeritud ostumeetod
11. Äriühendusi kajastatakse ostumeetodil. (SME IFRS 19.6) Erandiks on ühise
valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel toimuvad äriühendused, mida kajastatakse
korrigeeritud ostumeetodil.
12. Äriühenduse kontseptsiooni rakendatakse kontserni konsolideeritud aruannetes
tütarettevõtete kajastamisel. Kuigi olulise mõju omandamine teises ettevõttes
(sidusettevõttes) ei vasta äriühenduse mõistele, rakendatakse kapitaliosaluse meetodil
kajastatavate sidusettevõtete soetamisel äriühendusega sarnaseid arvestuspõhimõtteid.
Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes kajastatakse omandatud tütar- ja
sidusettevõtete aktsiaid (osasid) vastavalt punktides 60-64 kirjeldatule.
13. Kõiki sõltumatute osapoolte vahel toimuvaid äriühendusi kajastatakse
ostumeetodil. Ostumeetodi rakendamist on kirjeldatud punktides 19-49.
14. Juhul kui äriühendus toimub ettevõtete vahel, mille üle ühel ja samal isikul või ühel
ja samal isikute rühmal on valitsev mõju, ei pruugi äriühendus toimuda turutingimustel,
mistõttu tavapärase ostumeetodi rakendamine ei pruugi objektiivselt peegeldada
toimunud tehingu sisu. Ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel toimuvaid
äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil. Korrigeeritud ostumeetodi
rakendamist on kirjeldatud punktides 50-55.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
6
15. Äriühenduse käigus võidakse omandada teise ettevõtte aktsiaid (osasid) või teise
ettevõtte kõik varad ja kohustised või osa teise ettevõtte varadest ja kohustistest,
eeldusel, et need koos moodustavad ühe või mitu äritegevust. (SME IFRS 19.5)
Asjaolu, kas äriühenduse käigus omandatakse teise ettevõtte aktsiad (osad) või varad ja
kohustised, ei mõjuta äriühenduse arvestuspõhimõtet ega kajastamispõhimõtteid
konsolideeritud aruannetes. Konsolideerimata aruannetes kajastatakse omandatud
aktsiaid (osasid) vastavalt punktis 63 kirjeldatule, kui aga omandatakse ainult varad ja
kohustised, siis liidetakse need rida-realt omandava ettevõtte bilanssi.
16. Äriühenduse tulemusena võivad äriühenduses osalevad ettevõtted ühineda
juriidiliselt üheks ettevõtteks, kuid nad võivad jätkata oma äritegevust ka eraldi
juriidiliste isikutena (ema- ja tütarettevõttena). Asjaolu, kas äriühenduses osalevad
ettevõtted ühinevad juriidiliselt või jätkavad tütar- ja emaettevõttena, ei mõjuta
äriühenduse arvestuspõhimõtet ega kajastamispõhimõtteid konsolideeritud aruannetes.
Konsolideerimata aruannetes kaasatakse ettevõtete juriidilisel ühinemisel ühendatava
ettevõtte varad ja kohustised rida-realt ühendava ettevõtte bilanssi (vt ka ühinemist
käsitlevaid punkte 56-57); ettevõtete jätkamisel eraldi juriidiliste isikutena kajastatakse
omandatud aktsiaid vastavalt punktides 60-64 kirjeldatule.
17. Emaettevõtte ühinemine tema 100%-lise tütarettevõttega ei ole äriühendus
käesoleva juhendi mõistes, kuna ema- ja tütarettevõte olid juba enne ühinemist üks
aruandev üksus. Selliste ühinemiste mõju emaettevõtte raamatupidamise aruannetele
on käsitletud käesoleva juhendi punktides 56-57.
18. Äriühenduseks ei loeta ka vähemusosaluse soetust, s.t sellist tehingut, mille käigus
juba emaettevõtte valitseva mõju all olevas ettevõttes vähemusosalus väheneb.
Vähemusosalusega tehingute kajastamist on käsitletud käesoleva juhendi punktis 76.
Ostumeetod
Ostumeetodi rakendamine
19. Ostumeetodi rakendamine hõlmab järgmisi samme (SME IFRS 19.7):
(a) omandaja ja omandamise kuupäeva määramine;
(b) äriühenduse soetusmaksumuse määramine; ja
(c) soetusmaksumuse jagamine omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike
kohustiste (ehk omandatud netovara) suhtes kajastatavatele eraldistele
omandamiskuupäeva seisuga.
20 Ostumeetodi rakendamist iseloomustab järgmine valem:
Omandatud osaluse soetusmaksumus
- Omandatud netovara õiglane väärtus
_________________________________
= Firmaväärtus
21. Omandatud osaluse soetusmaksumuse arvestust on käsitletud käesoleva juhendi
punktides 26-33; omandatud netovara ja selle õiglase väärtuse määramist punktides 34-
43 ning firmaväärtuse arvestust punktides 44-49.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
7
22. Omandajaks loetakse ettevõtet, mis omandab valitseva mõju omandatava ettevõtte
või äritegevuse üle. (SME IFRS 19.8, 19.9)
23. Omandamise kuupäevaks loetakse päev, millal sisuline valitsev mõju omandatava
ettevõtte või äritegevuse üle läheb üle omandajale. Kuna valitsev mõju on võime
mõjutada teise ettevõtte või äritegevuse finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada sellest
tegevusest majanduslikku kasu, ei pruugi valitseva mõju omandamiseks olla vajalik, et
tehing oleks juriidiliselt lõpetatud. (SME IFRS 19.1)
24. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ostumeetodi rakendamisel aluseks võtta ka
omandamise kuupäevale lähima kuulõpu bilansi, juhul kui see ei erine oluliselt
omandamise kuupäeva bilansist.
25. Alates omandamise kuupäevast kajastab omandav ettevõte osalust omandatud
ettevõtte varades, kohustistes ja tingimuslikes kohustistes ning tekkinud firmaväärtust
oma konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes oma
konsolideeritud kasumiaruandes. (SME IFRS 9.18)
Omandatud osaluse soetusmaksumuse määramine
26. Omandatud osaluse soetusmaksumuseks loetakse omandamisel makstava tasu
(s.o omandamise eesmärgil üleantava vara, võetud kohustise ja omandaja poolt
emiteeritud omakapitaliinstrumentide) õiglast väärtust. (SME IFRS 19.25)
27. Juhul kui osaluse omandamisel tasutakse järelmaksuga, loetakse
soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust. (SME IFRS 23.36)
28. Juhul kui osaluse omandamine toimub sellel eesmärgil emiteeritud omandaja
aktsiate eest, loetakse soetusmaksumuseks emiteeritud aktsiate õiglast väärtust. Õiglase
väärtuse parimaks indikatsiooniks on aktsiate turuhind. Juhul kui omandava ettevõtte
aktsiate turuhind ei ole usaldusväärselt määratletav, kasutatakse soetusmaksumuse
määramisel ühte alljärgnevatest meetoditest, sõltuvalt sellest, kumb annab
usaldusväärsema tulemuse:
(a) omandamisel emiteeritavate aktsiate proportsionaalne osalus omandava
ettevõtte õiglases väärtuses (nt hinnatuna diskonteeritud rahavoogude
meetodil); või
(b) omandatud aktsiate proportsionaalne osalus omandatava ettevõtte õiglases
väärtuses (nt hinnatuna diskonteeritud rahavoogude meetodil).
29. Juhul kui omandajal oli omandatud ettevõttes varasem osalus, kuid puudus valitsev
mõju (s.t omandatud ettevõte oli omandaja sidusettevõte või finantsinvesteering),
loetakse varasema osaluse õiglast väärtust omandamiskuupäeva seisuga samuti osaks
omandatud osaluse soetusmaksumusest. Vahe varasema osaluse bilansilise väärtuse ja
õiglase väärtuse vahel omandamiskuupäeva seisuga kajastatakse kasumi või kahjumina
kasumiaruandes. (SME IFRS 19.29)
30. Osaluse omandamisega otseselt seotud väljaminekud (nt nõustajatele makstud
tasud, notaritasud, riigilõivud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks tehing
tõenäoliselt aset leidnud), kajastatakse nende tekkimise perioodil kuluna
kasumiaruandes. Osaluse omandamise finantseerimise eesmärgil finantskohustiste
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
8
võtmise või omakapitaliinstrumentide emiteerimisega kaasnevaid kulutusi ei käsitleta
omandamisega otseselt seotud väljaminekutena. Selle asemel võetakse need arvesse
kohustise ja omakapitaliinstrumentide esmakordsel kajastamisel vastavalt RTJ-le 3
„Finantsinstrumendid”. (SME IFRS 19.32)
31. Juhul kui osaluse omandamisel makstav tasu sõltub teatud lisatingimustest,
hinnatakse omandamise kuupäeval nende lisatingimuste tõenäolist mõju
ostuhinnale ja kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuses, eeldusel, et tasu
õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta mõistliku kulu ja pingutusega. (SME
IFRS 19.26) Juhul kui tingimusliku tasu õiglast väärtust ei ole võimalik mõistliku
kulu ja pingutusega usaldusväärselt mõõta, kajastatakse see omandatud osaluse
soetusmaksumuses kõige tõenäolisemalt maksmisele kuuluvas summas.
32. Näideteks ostuhinda mõjutavatest lisatingimustest on tasu sõltumine omandatava
ettevõtte käibest, kasumist, EBITDA-st või muudest näitajatest teatud perioodi jooksul
pärast omandamist.
33. Hilisemaid ostuhinna korrigeerimisi ei kajastata omandatud osaluse
soetusmaksumuse korrigeerimisena, vaid kasumiaruandes, tasuna emiteeritud
omakapitaliinstrumentide puhul omakapitalis. (SME IFRS 19.36) Erandiks on
esialgsete hinnanguliste väärtuste korrigeerimised 12 kuu jooksul pärast
omandamise kuupäeva, mida kajastatakse tagasiulatuvalt vastavalt punktile 42.
Omandatud netovara ja selle õiglase väärtuse määramine
34. Omandatud netovara õiglase väärtuse moodustavad omandatud ettevõtte varade,
kohustiste ja tingimuslike kohustiste, mis vastavad punktis 37 toodud kriteeriumitele,
õiglane väärtus, millest on maha arvatud vähemusosalusele kuuluv osa netovara
õiglasest väärtusest. (SME IFRS 19.12, 19.14)
35. Soetusmaksumuse jagamiseks omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike
kohustiste õiglasele väärtusele koostatakse ostuanalüüs.
36. Ostuanalüüs on äriühenduse kajastamisel raamatupidamise algdokumendiks.
Ostuanalüüs peab vastama raamatupidamise seaduses sätestatud algdokumendi
nõuetele ning peab lisaks sisaldama alljärgnevaid andmeid:
(a) omandatava ettevõtte nimi ja omandamise kuupäev;
(b) omandatud varade ja kohustiste bilansilised väärtused;
(c) omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglast väärtust ning
selle hindamise alused;
(d) vähemusosalusele kuuluv osa omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike
kohustiste õiglases väärtuses;
(e) omandatud netovara õiglane väärtus;
(f) omandatud osaluse soetusmaksumus;
(g) tekkinud positiivne või negatiivne firmaväärtus.
37. Omandamise kuupäeval kajastab omandav ettevõte omandatava ettevõtte varad,
kohustised ja tingimuslikud kohustised ostuanalüüsis (ja selle põhjal ka
konsolideeritud aruannetes) eraldi objektidena, kui need sel kuupäeval eksisteerivad
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
9
(sõltumata sellest, kas need on omandatava ettevõtte bilansis kajastatud või mitte) ja
vastavad järgmistele kriteeriumitele (SME IFRS 19.13, 19.15,):
(a) varad (v.a immateriaalsed varad) - kui on tõenäoline, et omandaja saab
sellest varast tulevikus majanduslikku kasu ning selle vara õiglast väärtust
saab usaldusväärselt määrata;
(b) immateriaalsed varad - kui varaobjekti õiglast väärtust on võimalik
usaldusväärselt määrata (vt ka RTJ 5 punkte 33–49);
(c) kohustised - kui on tõenäoline, et sellest kohustisest vabanemine nõuab
tulevikus ressurssidest loobumist ning selle kohustise õiglast väärtust saab
usaldusväärselt määrata. Omandaja kajastab restruktureerimiseraldise vaid
siis, kui omandataval ettevõttel on omandamise kuupäeval eksisteeriv
kohustus seoses restruktureerimisega vastavalt RTJ-le 8 „Eraldised,
tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”;
(d) tingimuslikud kohustised kui õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt
määrata.
Näide 2 – Immateriaalsed varaobjektid, mis võetakse ostuanalüüsis eraldi arvele
Näiteid immateriaalsetest varadest, mille õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt
määrata ja mida peab ostuanalüüsis eraldi varaobjektidena kajastama:
• kaubamärgid, mis on juriidiliselt kaitstud (registreeritud);
• registreeritud interneti domeeni nimed;
• kaubapakendid (unikaalne värv, kuju, disain), ajalehe pealdised;
• kliendinimekirjad, v.a juhul, kui konfidentsiaalsuse või muu lepingu alusel ei tohi
ettevõte seda informatsiooni müüa, rentida või muul viisil vahetada;
• kliendilepingud;
• autoriõigusega kaitstud kunstiga seotud immateriaalsed varad (näidendid, raamatud,
ajalehed, ooperid, pildid jne);
• patenteeritud ja patenteerimata tehnoloogia;
• arvutitarkvara (juriidiliselt kaitstud);
• andmebaasid (kas juriidiliselt kaitstud või võimalusega neid andmebaase müüa,
rentida või muul viisil vahetada):
• ärisaladused (valemid, retseptid jne).
38. Omandatud ettevõtte varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglase väärtuse
hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldreeglitest:
(a) väärtpaberid – turuväärtuses; juhul kui turuväärtus ei ole teada, siis õiglane
väärtus hinnatuna mõne muu hindamismudeli alusel (nt diskonteeritud
rahavoogude meetodil);
(b) nõuded – tõenäoliselt laekuva rahasumma nüüdisväärtuses (lühiajalisi
nõudeid ei ole vaja diskonteerida; pikaajalisi nõudeid diskonteeritakse
turuintressiga);
(c) varud:
i) kaubad ja valmistoodang – müügihinnas, miinus müügikulud ja
omandava ettevõtte harilik kasumimarginaal sarnaste toodete müügil;
ii) lõpetamata toodang – valmistoodangu müügihinnas, miinus toote
valmistamiseks vajalikud kulutused, müügikulud ja omandava ettevõtte
harilik kasumimarginaal sarnaste toodete müügil;
iii) toore ja materjalid – asendusmaksumuses;
(d) maa ja hooned - turuväärtuses;
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
10
(e) muud põhivarad - turuväärtuses; juhul kui turuväärtus pole usaldusväärselt
määratav, siis amortiseeritud asendusmaksumuses;
(f) immateriaalsed varad - aktiivse turu olemasolul turuväärtuses; kui aktiivset
turgu ei ole, siis summas, mida ollakse nõus nende varade eest maksma
sõltumatute osapoolte vahelises tehingus;
(g) kohustised, k.a kahjulikud lepingud (vt mõistet RTJ 8 punktist 28) -
maksmisele kuuluva rahasumma nüüdisväärtuses (lühiajalisi kohustisi ei ole
vaja diskonteerida; pikaajalisi kohustisi diskonteeritakse turuintressiga);
(h) tingimuslikud kohustised - summas, mida kolmas osapool oleks nõus
maksma tingimusliku kohustise ülevõtmise eest. See summa peab peegeldama
kõiki ootusi võimalike tingimusliku kohustisega kaasnevate rahavoogude
suhtes, mitte ainult kõige tõenäolisemat summat või eeldatavat maksimaalset
või minimaalset rahavoogu. Edasisel kajastamisel peab omandav ettevõte
kajastama tingimuslikku kohustist suuremana kahest järgnevast (SME IFRS
19.35):
i) summas, milles oleks kohustis kajastatud vastavalt RTJ-le 8;
ii) summas, milles tingimuslik kohustis algselt kajastati, miinus
vajadusel diskonteerimisest tekkiv kumulatiivne amortisatsioon.
39. Kuigi omandatud netovara õiglase väärtuse määramisel ei oma omandatud varade
ja kohustiste n.ö vanad bilansilised väärtused teoreetiliselt mingit tähtsust, on need
praktikas sageli aluseks ostuanalüüsi koostamisel, kuna varade ja kohustiste bilansilised
väärtused võivad olla lähedased nende õiglasele väärtusele. Seetõttu võetakse
ostuanalüüsi koostamisel tihti aluseks varade ja kohustiste bilansilised väärtused
omandatud ettevõttes enne äriühenduse toimumist ning korrigeeritakse neid vajadusel
erinevustega võrreldes nende õiglase väärtusega. Näide ostuanalüüsi koostamisest on
toodud käesoleva juhendi lisas 1.
40 Juhul kui äriühenduse käigus omandatakse aktsiad, mitte netovara, ning omandatud
tütarettevõte jääb eraldi juriidilise isikuna edasi eksisteerima, ei kajastata ostuanalüüsis
tehtavaid korrigeerimisi omandatud tütarettevõtte aruannetes. Omandava ettevõtte
konsolideeritud aruannetes kajastatakse omandatud varasid ja kohustisi nende n.ö
uutes, ostuanalüüsis määratud õiglastes väärtustes. Ostuanalüüsi käigus tehtud
korrigeerimiste mõju konsolideeritud aruannetele on kirjeldatud käesoleva juhendi
lisas 1.
41. Vähemusosalus omandatavas ettevõttes on vähemusosanikele kuuluv osa
omandatava ettevõtte netovarade õiglases väärtuses. Vähemusosalusele kuuluvat osa
omandatava ettevõtte omakapitalis arvutatakse vastavalt omandaja tegelikule osalusele
omandatava ettevõtte omakapitalis ning arvesse ei võeta aktsiaoptsioonide või
konverteeritavate instrumentide võimalikku mõju. (SME IFRS 9.14) Selliste
instrumentide mõju võetakse arvesse ainult määramaks, kas omandajal on valitsev
mõju (vt käesoleva juhendi punkti 9). Näide vähemusosalusele kuuluva osa
arvutamisest ostuanalüüsis ning vähemusosaluse edasisest kajastamisest
konsolideeritud aruannetes on toodud käesoleva juhendi lisas 1.
42. Äriühenduse kajastamisel võib esineda situatsioone, kus omandatud ettevõtte
varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglast väärtust või omandatud osaluse
soetusmaksumust saab määrata ainult esialgselt, kuna aruande koostamise hetkeks
puuduvad piisavalt usaldusväärsed andmed nende täpseks määramiseks. Sellisel juhul
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
11
peab omandav ettevõte äriühenduse esmakordsel kajastamisel lähtuma esialgselt
hinnatud väärtustest. Täiendava informatsiooni saamisel 12 kuu jooksul pärast
omandamise kuupäeva korrigeeritakse esialgselt kajastatud väärtusi tagasiulatuvalt, nii
nagu need oleksid tehtud juba omandamise kuupäeval (nt materiaalse põhivara õiglase
väärtuse korrigeerimisel tuleb arvestada ka amortisatsiooni uuelt õiglaselt väärtuselt
selle perioodi osas, mis jääb omandamise kuupäeva ja õiglase väärtuse korrigeerimise
kuupäeva vahele). Ühtlasi korrigeeritakse ka firmaväärtust või tuluna kajastatud
negatiivset firmaväärtust ning eelmise perioodi võrdlusandmeid. (SME IFRS 19.31)
43. Pärast punktis 42 kirjeldatud esialgse kajastamise lõpuleviimist tohib ostuanalüüsi
muuta vaid vigade korrigeerimiseks vastavalt RTJ-le 1 „Raamatupidamise
aastaaruande koostamise üldpõhimõtted”. (SME IFRS 19.31) Hinnangute muutuste
mõju ei kajastata ostuanalüüsi korrigeerimisena, vaid kooskõlas RTJ 1 hinnangu
toimumise perioodi või tulevaste perioodide tuluna või kuluna.
Firmaväärtuse arvestus
44. Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja
omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Omandamise kuupäeval kajastab
omandaja oma konsolideeritud bilansis firmaväärtuse selle soetusmaksumuses
immateriaalse varana. (SME IFRS 19.22)
45. Äriühendusest tekkinud firmaväärtus peegeldab seda osa soetusmaksumusest, mis
tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi
arvele võtta.
46. Firmaväärtuse edasisel kajastamisel lähtutakse RTJ-s 5 „Materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad“ punktides 44-49 kirjeldatud põhimõtetest.
Negatiivse firmaväärtuse arvestus
47. Negatiivne firmaväärtus on negatiivne vahe omandatud osaluse
soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. (SME IFRS 19.23)
48. Negatiivne firmaväärtus tekib olukordades, kus omandatud osaluse
soetusmaksumus on väiksem kui omandatud netovara õiglane väärtus. Sõltumatute
osapoolte vahelistes tehingutes tekib sellist olukorda suhteliselt harva. Seetõttu tuleks
enne negatiivse firmaväärtuse kajastamist omandava ettevõtte bilansis veenduda, et
negatiivse firmaväärtuse tekkimine ei ole tingitud ühest alljärgnevast põhjusest:
(a) äriühendus toimus ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel, mistõttu
ostuhind ei peegelda omandatud ettevõtte tegelikku väärtust. Sellises olukorras
tuleb tavapärase ostumeetodi asemel rakendada korrigeeritud ostumeetodit
(vt punktid 50-55);
(b) ostuanalüüsis on tehtud viga omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike
kohustiste õiglase väärtuse mõõtmisel või on äriühenduse soetusmaksumus
valesti määratud. Sellises olukorras tuleb esmalt korrigeerida ostuanalüüsi.
(SME IFRS 19.24)
49. Juhul kui äriühendusest tekib negatiivne firmaväärtus, siis peab omandav
ettevõte kajastama koheselt kogu negatiivse firmaväärtuse, mis jääb alles pärast
punktis 48 kirjeldatud korrigeerimisi, konsolideeritud kasumiaruandes tuluna. (SME
IFRS 19.23)
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
12
Äriühendused ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel – korrigeeritud
ostumeetod
50. Korrigeeritud ostumeetodi rakendamisel kajastatakse omandatud ettevõtte või
äritegevuse varasid ja kohustisi omandava ettevõtte bilansis nende bilansilises
väärtuses (s.t nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud
ettevõtte bilansis). Vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud
netovara bilansilise väärtuse vahel kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali
vähenemise või suurenemisena.
51. Korrigeeritud ostumeetodi rakendamist iseloomustab järgmine valem:
Omandatud osaluse soetusmaksumus
- Omandatud netovara bilansiline väärtus
_________________________________
= Omakapitali vähenemine või suurenemine
52. Korrigeeritud ostumeetodit rakendatakse ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete
vahel toimuvate äriühenduste kajastamisel konsolideeritud aruannetes. Selliste
äriühenduste puhul ei pruugi äriühendus toimuda turutingimustel, mistõttu tavapärase
ostumeetodi rakendamine võib moonutatult kajastada toimunud tehingut. Nii näiteks ei
pruugi ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahelistes tehingutes ostuhind
kajastada omandatud ettevõtte tegelikku väärtust. Sellest tulenevalt ei oma tavapärast
sisu ei positiivne ega negatiivne firmaväärtus.
53. Korrigeeritud ostumeetod lähtub seisukohast, et ühise valitseva mõju all olevate
ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul kajastab vahe omandatud osaluse
soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel sisuliselt valitsevat
mõju omava omaniku täiendavat sissemakset omandava ettevõtte omakapitali (kui
soetusmaksumus on väiksem) või väljamakset omandava ettevõtte omakapitalist (kui
soetusmaksumus on suurem).
54. Korrigeeritud ostumeetodi rakendamine sarnaneb tavalise ostumeetodiga, v.a
alljärgnevad asjaolud:
(a) omandatud ettevõtte varasid, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi ei hinnata
ostuanalüüsis ümber nende õiglasele väärtusele, vaid need võetakse omandava
ettevõtte bilansis arvele nende bilansilistes väärtustes;
(b) vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara
bilansilise väärtuse vahel ei kajastata positiivse ega negatiivse firmaväärtusena,
vaid seda kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või
suurenemisena (kas kirjel „ülekurss“ või mõnel muul põhjendatud omakapitali
kirjel).
55. Näide ühise valitseva mõju olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste
arvestusest on toodud käesoleva juhendi lisas 2.
Ühinemised ja jagunemised
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
13
56. Emaettevõtte juriidiline ühinemine tema 100%-lise tütarettevõttega ei ole
äriühendus käesoleva juhendi mõistes, kuna ema- ja tütarettevõte olid juba enne
ühinemist üks aruandev üksus.
57. Emaettevõtte juriidiline ühinemine tema 100%-lise tütarettevõttega ei avalda mõju
emaettevõtte konsolideeritud aruannetele. Alates juriidilise ühinemise hetkest lõpetab
emaettevõte oma konsolideerimata aruannetes tütarettevõtte aktsiate kajastamise
vastavalt punktis 63 kirjeldatule ning hakkab tütarettevõtte varasid ja kohustisi ning
tulusid ja kulusid kajastama rida-realt kasutades samu bilansilisi väärtusi, mis on
kajastatud konsolideeritud aruannetes. Juhul, kui juriidiliselt on ühendavaks ettevõtteks
tütarettevõte, siis hakkab ühendav ettevõte oma aruannetes varasid ja kohustisi ning
tulusid ja kulusid kajastama rida-realt kasutades samu bilansilisi väärtusi, mis olid
kajastatud emaettevõtte konsolideeritud aruannetes.
58. Muude ühe ja sama kontserni ettevõtete (nt kahe õdeettevõtte) juriidilist ühinemist
kajastatakse kui ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel toimuvat äriühendust
korrigeeritud ostumeetodil. Võimalikku erinevust ühinenud ettevõtete netovara
bilansilise väärtuse ja ühinemise käigus emiteeritud aktsiakapitali nominaalväärtuse
vahel kajastatakse sobival kirjel uue ühinenud ettevõtte omakapitalis.
59. Ettevõtte jagunemisel kajastavad jagunemises osalenud ettevõtted jagunemisel
saadud või üleantud varasid ja kohustisi nende jagunemiseelsetes bilansilistes
väärtustes. Võimalikku erinevust jagunemises osalenud ettevõtete netovara bilansilise
väärtuse ja aktsiakapitali nominaalväärtuse muutuste vahel kajastatakse sobival kirjel
jagunemises osalenud ettevõtete omakapitalis. Erandlikel juhtudel, kui jagunemises
varasid ja kohustisi vastuvõtva ettevõtte jaoks on tegemist äriühendusega sõltumatute
osapoolte vahel, siis rakendatakse selle ettevõtte arvestuses ostumeetodi põhimõtteid.
TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTETE KAJASTAMINE
Kajastamise põhimõtted konsolideeritud ja konsolideerimata aruannetes
60. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse tütarettevõtted rida-realt
konsolideerituna (vt ka käesoleva juhendi punkte 65-85). (SME IFRS 9.13 (a))
61. Vastavalt olulisuse printsiibile on konsolideeritud aruannete koostamisel lubatud
rida-realt konsolideerimise asemel rakendada soetusmaksumuse, õiglase väärtuse või
kapitaliosaluse meetodit väheoluliste tütarettevõtete kajastamisel.
62. Konsolideeritud aruannetes ja nende investorite aruannetes, kes ei koosta
konsolideeritud aruandeid seetõttu, et neil puuduvad tütarettevõtted, kajastatakse
sidusettevõtted kas (SME IFRS 14.4):
(a) soetusmaksumuse meetodil (vt punkte 86-88);
(b) kapitaliosaluse meetodil (vt punkte 89-99); või
(c) õiglases väärtuses (vt punkte 100-101).
63. Emaettevõtete konsolideerimata aruannetes kajastatakse tütar- ja sidusettevõtted
kas:
(a) soetusmaksumuse meetodil (vt punkte 86-88);
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
14
(b) kapitaliosaluse meetodil (vt punkte 89-99); või
(c) õiglases väärtuses (vt punkte 100-101).
64. Punktides60-63 toodud arvestuspõhimõtete vahel tuleb valik teha selliselt, et kõik
samasse klassi kuuluvad investeeringud kajastatakse sama arvestuspõhimõtte järgi (s.t
näiteks kõiki tütarettevõtteid kajastatakse samamoodi). Investeerimisettevõte, mis
rakendab raamatupidamise seaduses sätestatud vabastust üksuse rida-realt
konsolideerimise osas seoses aktsiate või osade hoidmisega üksnes nende hilisemaks
edasimüügiks, kajastab oma tütarettevõtet õiglases väärtuses. (SME IFRS 9.26)
Konsolideerimine
Konsolideeritud aruannete koostamine
65. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte ja tema tütarettevõtete
finantsnäitajaid niimoodi kokkuliidetuna, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. (SME
IFRS 9.13)
66. Konsolideeritud aruandeid tuleb koostada juhul kui seda nõuab raamatupidamise
seadus. Emaettevõte võib koostada ja avalikustada konsolideeritud aruandeid ka siis
kui seadus seda ei nõua. Konsolideeritud aruanne vastab Eesti finantsaruandluse
standardile ainult juhul kui selles kasutatud arvestuspõhimõtted, esitusviis ja
avalikustatav informatsioon vastavad raamatupidamise seaduse ja toimkonna juhendite
nõuetele.
67. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist,
kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja
vastavatest lisadest, mis sisaldavad muuhulgas emaettevõtte konsolideerimata bilanssi,
kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet.
68. Konsolideeritud aruannete koostamisel tuleb lähtuda samadest põhimõtetest nagu
konsolideerimata aruannete koostamisel, v.a asjaolu, et kõik andmed esitatakse ema- ja
tütarettevõtete kohta tervikuna, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Konsolideeritud
aruande lisad peavad sisaldama sarnast informatsiooni, nagu konsolideerimata aruande
lisad. See tähendab, et nad peavad vastama kõigi toimkonna juhendite nõuetele lisades
avalikustatava informatsiooni osas.
69. Konsolideeritud aruannetes tuleb rida-realt konsolideerida kõik kontserni valitseva
mõju all olevad tütarettevõtted (sh ka tütarettevõtete tütarettevõtted jne), (rida-realt
konsolideerimata võib jätta punktis 61 nimetatud tütarettevõtted). Konsolideerida tuleb
ka sellised ettevõtted, mille üle kontsern omab sisulist valitsevat mõju, sõltumata
sellest, kas kontsern omab osalust nende omakapitalis või mitte. (SME IFRS 9.11)
Konsolideerimise üldpõhimõtted
70. Konsolideerimise peamised raamatupidamisprotseduurid on järgmised (SME
IFRS 9.13):
(a) emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsnäitajad (bilansi-, kasumiaruande ja
rahavoogude aruande kirjed ning lisades ja muudes aruande osades
avalikustatavad finantsnäitajad) liidetakse rida-realt (enne soetamispäeva
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
15
tekkinud tütarettevõtte tulusid ja kulusid ning rahavoogusid ei lülitata
konsolideeritud kasumiaruandesse ja rahavoogude aruandesse);
(b) emaettevõtte bilansis kajastatud investeeringud tütarettevõtetesse
elimineeritakse emaettevõtte osaluste vastu tütarettevõtete omakapitalis;
(c) juhul kui teatud tütarettevõtetes on emaettevõtte osalus väiksem kui 100%,
eraldatakse vähemusosanikele kuuluv osa selliste tütarettevõtete netovarast ja
aruandeperioodi kasumist või kahjumist;
(d) elimineeritakse täielikult kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised,
kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud
realiseerimata kasumid ja kahjumid (SME IFRS 9.15);
(e) juhul kui tütarettevõtete bilansis on kajastatud finantsinvesteeringuna
emaettevõtte aktsiaid, liigitatakse need konsolideeritud bilansis ümber oma
aktsiateks.
71. Konsolideeritud aruannete koostamisel tuleb veenduda, et kõikide
konsolideeritavate tütarettevõtete aruanded oleksid koostatud järgides samu
arvestuspõhimõtteid. Juhul kui mõni konsolideeritav tütarettevõte on koostanud oma
aruande mingitest muudest põhimõtetest lähtuvalt (nt mõne välisriigi
raamatupidamistavade kohaselt), tuleb enne konsolideerimise läbiviimist teha
tütarettevõtte aruannetes vajalikud korrektuurid, et viia need kooskõlla kontserni
arvestuspõhimõtetega. (SME IFRS 9.17)
72. Konsolideerimise lähtepunktiks on ostuanalüüsi käigus määratud omandatud
varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglane väärtus (v.a juhul kui äriühendus
toimus ühise valitseva mõju all). Seetõttu tuleb tütarettevõtte bilansis kajastatud varade,
kohustiste, tulude ja kulude väärtusi konsolideerimisel vajadusel korrigeerida, võtmaks
arvesse vahet ostuanalüüsis tuvastatud varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste
õiglase väärtuse ja soetushetkel tütarettevõtte bilansis kajastatud varade ja kohustiste
bilansilise väärtuse vahel. Samuti tuleb konsolideerimisel kajastada äriühenduse käigus
tekkinud firmaväärtus ning sellised ostuanalüüsi käigus tuvastatud varad ja kohustised,
mida omandatud ettevõtte bilansis ei kajastatud (vt punkti 37).
73. Tütarettevõtted konsolideeritakse alates nende omandamise kuupäevast kuni
müügikuupäevani. Juhul kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul,
kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid
kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise
väärtuse vahel kontserni bilansis (k.a firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga
kajastatakse kasumina või kahjumina tütarettevõtte müügist. (SME IFRS 9.18A)
74. Vähemusosalust kajastatakse konsolideeritud bilansis omakapitali koosseisus
eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist (vt ka RTJ 2 lisas 1 esitatud
bilansiskeemi) ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel (vt ka RTJ 2 lisas
2 esitatud kasumiaruandeskeemi). (SME IFRS 9.20, 9.21)
75. Vähemusosanikule kuuluv osa konsolideeritava tütarettevõtte kahjumist jagatakse
vähemusosalusele ka siis, kui selle tulemusena muutub vähemusosaluse saldo bilansis
negatiivseks. (SME IFRS 9.22)
76. Tehinguid, mille käigus ettevõte suurendab või vähendab oma osalust tema
valitseva mõju all olevas tütarettevõttes (tehingud vähemusosalusega), kajastatakse kui
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
16
omanike vahelisi tehinguid, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit.
Võimalikud vahed ostu- või müügihinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise
maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (sarnaselt omaaktsiate ostul ja müügil
tekkinud vahedele). (SME IFRS 9.20A) Näide tehingutest vähemusosalusega on
toodud käesoleva juhendi lisas 4.
Välismaal asuvate äritegevuste konsolideerimine
77. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äritegevuste konsolideerimiseks
arvestatakse nende aruanded nende arvestusvaluutast ümber emaettevõtte
esitusvaluutasse. (SME IFRS 30.17)
78. Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb iga tütarettevõtte puhul kindlaks
määrata tema arvestusvaluuta. Juhul kui tütarettevõtte arvestusvaluuta ei lange
emaettevõtte esitusvaluutaga kokku, siis tuleb selle tütarettevõtte finantsnäitajate
ümberarvestamisel lähtuda punktidest 80-85.
79. Arvestus- ja esitusvaluuta mõisted on selgitatud RTJ 1 „Raamatupidamise
aastaaruande koostamise üldpõhimõtted” punktides 86-92. Välismaise tütarettevõtte
arvestusvaluutaks on enamasti tema asukohamaa valuuta, kuid selleks võib olla ka mõni
muu valuuta (sh emaettevõtte esitusvaluuta). Juhul kui RTJ-s 1 toodud kriteeriumid ei
anna selget vastust välismaise tütarettevõtte arvestusvaluuta määramisel, siis tuleb
täiendavalt arvestada alljärgnevaid lisategureid hindamaks seda, kas selle tütarettevõtte
arvestusvaluuta ühtib emaettevõtte arvestusvaluutaga või mitte. Välismaise
tütarettevõtte arvestusvaluuta ei ühti tõenäoliselt emaettevõtte arvestusvaluutaga juhul
kui (SME IFRS 30.5):
(a) tütarettevõtte juhtkonnal on oluline autonoomsus igapäevastes äriotsustes;
(b) tehinguid emaettevõttega on suhteliselt vähe;
(c) tütarettevõtte tegevust finantseeritakse rohkem kohalike laenudega kui
emaettevõtte või teiste kontserni ettevõtete poolt;
(d) enamus tütarettevõtte kulutustest (nt töötajate palgad, tooraine) on
fikseeritud kohalikus vääringus;
(e) enamus tütarettevõtte sissetulekutest ei ole fikseeritud emaettevõtte
vääringus;
(f) tütarettevõtte tegevus ei mõjuta otseselt emaettevõtte rahavooge.
80. Kui tütarettevõtte arvestusvaluuta ei lange emaettevõtte esitusvaluutaga kokku,
siis kasutatakse tütarettevõtte välisvaluutas koostatud aruannete ümberarvestusel
järgmisi valuutakursse (SME IFRS 30.18, 30.19):
(a) kõik varade ja kohustiste kirjed hinnatakse ümber aruandekuupäeva kursi
alusel;
(b) tulud, kulud ja muud omakapitali muutused hinnatakse ümber nende
tekkimise päeva kursiga (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka
perioodi kaalutud keskmist kurssi).
81. Näiteks tuleb punktis 80 kirjeldatud ümberarvestust rakendada olukorras, kus Eestis
asuval emaettevõttel, mille esitusvaluutaks on euro, on Rootsis tütarettevõte, mille
arvestusvaluutaks on Rootsi kroon, ning mis esitab oma aruanded emaettevõttele
konsolideerimiseks Rootsi kroonides.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
17
82. Kuna erinevate komponentide ümberhindluseks kasutatakse erinevaid
valuutakursse, tekib ümberhindluse käigus ümberhindluse vahe, mida kajastatakse
koondkasumiaruandes kirjel „Realiseerimata kursivahed”. (SME IFRS 30.18 (c)) Juhul
kui emaettevõtte osalus tütarettevõttes on väiksem kui 100%, eraldatakse realiseerimata
kursivahedest ka vähemusosalusele kuuluv osa.
83. Juhul kui emaettevõte on andnud punktis 80 kirjeldatud tütarettevõttele pikaajalist
laenu (või saanud selliselt tütarettevõttelt pikaajalist laenu), mille tagasimakset ei ole
lähemas tulevikus ette näha, siis kujutab selline laen sisuliselt osa emaettevõtte
netoinvesteeringust tütarettevõttesse. Selliste laenude ümberhindlusest tekkinud
kursivahesid kajastatakse koondkasumiaruandes kirjel „Realiseerimata kursivahed”
(mitte valuutakursi kasumi/kahjumina kasumiaruandes) sarnaselt netovara
ümberhindlusest tekkinud vahedega. (SME IFRS 30.12, 30.13) Ülejäänud
kontsernisiseste saldode ümberarvestusest tekkinud kursivahed kajastatakse
kasumiaruandes. (SME IFRS 30.22)
84. Punktides 82 ja 83 kirjeldatud põhimõtte kohaselt koondkasumiaruandes kajastatud
ja omakapitalis „Realiseerumata kursivahede reservina“ akumuleerunud summasid ei
liigitata ümber kasumiaruandesse punktis 80 kirjeldatud tütarettevõtte müügil (SME
IFRS 30.13), kuid need võib ümber liigitada jaotamata kasumisse.
85. Punktis 80 kirjeldatud tütarettevõtte omandamisel tekkinud firmaväärtust ning
selle omandamisega seotud varade ja kohustiste bilansilise maksumuse õiglase
väärtuse korrigeerimisi käsitletakse tütarettevõtte varade ja kohustistena ja seega
hinnatakse need ümber aruandekuupäeva kursi alusel vastavalt punktile 80. (SME
IFRS 30.23)
Soetusmaksumuse meetod
86. Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse investeering algselt tema
soetusmaksumuses, milleks on:
(a) sõltumatute osapoolte vahel toimunud tehingu puhul soetusmaksumus
vastavalt punktides 26-33 toodud põhimõtetele;
(b) ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel toimunud tehingu puhul
kas:
(i) soetusmaksumus vastavalt punktides 26-33 toodud põhimõtetele;
või
(ii) omandatud netovara bilansiline väärtus vastavalt punktis 50
toodud korrigeeritud ostumeetodi põhimõttele.
Punktis (b) lubatud valikut rakendatakse ühtmoodi kõikidele ühise valitseva mõju all
toimunud tehingutele.
87. Hiljem korrigeeritakse soetusmaksumust vajadusel investeeringu väärtuse
langusest tulenevate allahindlustega. Igal aruandekuupäeval tuleb hinnata, kas on
indikatsioone, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise
väärtuse. Kui selliseid indikatsioone esineb, siis tuleb läbi viia vara väärtuse test.
Investeeringu kaetava väärtuse määramisel lähtutakse RTJ-s 5 „Materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad” kirjeldatud vara väärtuse testist. (SME IFRS 14.5)
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
18
88. Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse tütar- ja sidusettevõtte poolt
makstavad dividendid emaettevõtte aruandes tuluna hetkel, kui emaettevõttel tekib
õigus neile dividendidele, olenemata sellest, kas jaotatav kasum teeniti enne või pärast
selle tütar- või sidusettevõtte soetamist emaettevõtte poolt. (SME IFRS 14.6)
Kapitaliosaluse meetod
89. Kapitaliosaluse meetodil võetakse investeering algselt arvele tema
soetusmaksumuses (vastavalt punktile 86), mida korrigeeritakse järgmistel
perioodidel:
(a) investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis;
(b) omandamisel tekkinud firmaväärtuse amortisatsiooni ja võimalike
allahindlustega; ja
(c) omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega
vastavalt punktis 49 kirjeldatule. (SME IFRS 14.8)
90. Kapitaliosaluse meetodil kajastatakse osalust omandatud ettevõtte varades ja
kohustistes ning tekkinud firmaväärtust bilansis netosummana ühel real ning osalust
omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes kasumiaruandes netosummana ühel real. Kuigi
olulise mõju omandamine teises ettevõttes (sidusettevõttes) ei vasta äriühenduse
mõistele, rakendatakse sidusettevõtete soetamisel äriühendusega sarnaseid
arvestuspõhimõtteid. Firmaväärtuse määramiseks tuleb koostada ostuanalüüs, nagu on
kirjeldatud punktides 26-49 (v.a juhul kui soetusmaksumuse arvestus toimub vastavalt
punkti 86 alapunktile (b) (ii)). Sidusettevõtte soetamisel tekkinud firmaväärtus
kajastatakse osana sidusettevõtte bilansilisest maksumusest. Sidusettevõtte soetamisel
tekkinud negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt kasumiaruandes tuluna. (SME
IFRS 14.8 (c))
91. Kapitaliosaluse meetodil tuleb investori bilansis kajastada kõik
investeeringuobjekti omakapitali muutused – nii selliseid, mis kajastuvad
investeeringuobjekti kasumis või kahjumis, kui ka selliseid, mis kajastuvad
investeeringuobjekti muude omakapitali kirjete muutustena.
92. Kapitaliosaluse meetodi kasum või kahjum sisaldab järgmisi elemente (SME IFRS
14.8):
(a) investori osalus investeeringuobjekti (pärast omandamiskuupäeva tekkinud)
kasumis või kahjumis;
(b) omandamisel tekkinud firmaväärtuse amortisatsioon (firmaväärtuse
amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse RTJ-s 5 „Materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad“ punktides 44-49 kirjeldatud põhimõtetest);
(c) juhul kui omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglane
väärtus ostuanalüüsis erineb nende bilansilistest väärtustest, siis nende vahede
elimineerimine (nt ostuanalüüsis ümber hinnatud ja aruandekuupäevaks
müüdud varude suhtes) või amortisatsioon (nt erinevuste puhul amortiseeruva
põhivara bilansilise ja õiglase väärtuse vahel);
(d) investori ja investeeringuobjekti omavahelistest tehingutest tekkinud
realiseerimata kasumi või kahjumi elimineerimine;
(e) võimalikud allahindlused investeeringu väärtuse langusest (väärtuse test
investeeringule tuleb teostada siis kui on märke, et investeeringu väärtus võib
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
19
olla langenud; väärtuse testi läbiviimisel lähtutakse RTJ-s 5 „Materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad“ kirjeldatud põhimõtetest).
93. Investori ja sidusettevõtte vahelistes tehingutes tekkinud realiseerimata kasum või
kahjum elimineeritakse vastavalt investori osalusele sidusettevõttes (v.a juhul kui
kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus – sellisel juhul kahjumit ei elimineerita).
(SME IFRS 14.8 (e))
94. Näideteks kapitaliosaluse meetodil kajastatavatest muutustest investeeringuobjekti
omakapitalis, mis ei mõjuta kapitaliosaluse meetodil arvestatavat kasumit või kahjumit,
on:
(a) dividendide maksmine investeeringuobjekti poolt (SME IFRS 14.8 (a)); ja
(b) investeeringuobjekti aktsia(osa-)kapitali suurendamine või vähendamine,
eeldusel, et investori osalus ei muutu.
95. Ümberliigitamised investeeringuobjekti ühelt omakapitali kirjelt teisele (nt
kohustusliku reservkapitali moodustamine investeeringuobjekti bilansis) ei muuda
investeeringuobjekti omakapitali, mistõttu sellist tehingut ei kajastata investori
aruannetes. Vaba ja seotud omakapitali vahekord tütar- ja sidusettevõtete bilanssides ei
mõjuta vaba ja seotud omakapitali vahekorda emaettevõtte bilansis.
96. Selliseid investeeringuobjektiga seotud realiseerimata tulusid ja kulusid, mida
vastavalt SME IFRS-ile ja toimkonna juhenditele kajastatakse kasumiaruande asemel
koondkasumiaruandes või omakapitali reservide suurenemise või vähenemisena,
kajastatakse kapitaliosaluse meetodil investeerija aruandes koondkasumiaruandes või
omakapitali reservide muutusena, mitte kapitaliosaluse meetodi kasumi või kahjumina
kasumiaruandes. Näiteks sellistest realiseerimata tuludest ja kuludest, mida
kajastatakse koondkasumiaruandes, on välismaal asuvate tütar- ja sidusettevõtete
valuutakursside ümberarvestusel tekkivad vahed.
97. Juhul kui kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti aruannetes
kasutatavad arvestuspõhimõtted erinevad investeerija aruannetes kasutatavatest
arvestuspõhimõtetest, tuleb enne kapitaliosaluse meetodi rakendamist teha
investeeringuobjekti aruannetes vajalikud korrektuurid, et viia need kooskõlla
investeerija arvestuspõhimõtetega. (SME IFRS 14.8 (g))
98. Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava
investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust,
vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning edasisi kahjumeid
kajastatakse bilansiväliselt. Erandiks on olukord, kui investeerija on garanteerinud või
on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi ning aruandekuupäeva seisuga
ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda oma kohustusi täita – sellisel juhul kajastab
investeerija oma bilansis nii kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. (SME
IFRS 14.8 (h))
99. Investeerija poolt investeeringuobjektile antud laene ja muid nõudeid
investeeringuobjekti vastu, v.a selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad
osa investeeringust investeeringuobjekti, hinnatakse vastavalt nõuete laekumise
tõenäosusele (lähtudes RTJ-s 3 „Finantsinstrumendid“ sätestatud reeglitest
finantsvarade allahindlusele). Investeeringuobjekti negatiivne omakapital võib, kuid ei
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
20
pruugi, osutada vajadusele investeeringuobjekti vastu olevate nõuete allahindluseks.
Pikaajalised nõuded, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust
investeeringuobjekti, on sellised nõuded, mille tasumist lähemas tulevikus ei planeerita
ja mille tasumine lähitulevikus ei ole ka tõenäoline. Sellised nõuded võivad hõlmata
eelisaktsiaid ja pikaajalisi nõudeid või laene, kuid ei sisalda nõudeid ostjate vastu ega
võlgu tarnijatele ega selliseid pikaajalisi nõudeid, millel on olemas piisav tagatis.
Kapitaliosaluse meetodil kajastatavaid kahjumeid, mis ületavad investori investeeringu
omakapitali, kajastatakse selliste pikaajaliste nõuete, mis sisuliselt moodustavad osa
investeeringust investeerimisobjekti, allahindlusena. Näide kapitaliosaluse meetodi
rakendamisest on toodud käesoleva juhendi lisas 3.
Õiglase väärtuse meetod
100. Õiglase väärtuse meetodil võetakse investeering algselt arvele tema
soetusmaksumuses (vastavalt punktides 26-33 toodud põhimõtetele, v.a tehinguga
seotud kulud, mis kajastatakse koheselt kasumiaruandes) ning kajastatakse edaspidi
õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande (vastavalt RTJ-le 3
„Finantsinsrumendid“). (SME IFRS 14.9)
101. Õiglase väärtuse meetodi kasutamisel kajastatakse kõiki samasse klassi
kuuluvaid investeeringuobjekte õiglases väärtuses, v.a neid mille õiglast väärtust ei
ole võimalik usaldusväärselt mõõta mõistliku kulu ja pingutusega. Sellised
investeeringuobjektid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil vastavalt punktidele
86-88. (SME IFRS 14.10)
TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTETE MÜÜK
102. Tütar- või sidusettevõtte müügil kajastatakse vahe tütar- või sidusettevõtte
bilansilise maksumuse (konsolideeritud aruannete puhul sisaldab tütarettevõtte
bilansiline maksumus kõiki müüdava tütarettevõtte varasid, kohustusi ja sellega seotud
firmaväärtust) ja saadava tasu vahel kasumi või kahjumina kasumiaruandes.
103. Juhul kui müüakse mingi osa tütar- või sidusettevõttest, mille tulemusena
kaotatakse valitsev mõju tütarettevõttes või oluline mõju sidusettevõttes, säilitades
osaluse (st osalust tütarettevõttes vähendatakse nii, et sellest saab finantsinvesteering
või sidusettevõte, või osalust sidusettevõttes vähendatakse nii, et sellest saab
finantsinvesteering), siis võetakse allesjääv osalus arvele selle õiglases väärtuses, kui
seda on võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega (vastasel korral loetakse allesjääva
investeeringu bilansiline maksumus uueks soetusmaksumuseks). Vahe allesjääva
osaluse õiglase väärtuse ja bilansilise maksumuse vahel kajastatakse kasumi või
kahjumina kasumiaruandes. (SME IFRS 9.19, 14.8 (i) (ii))
VÕRDLUS SME IFRS-GA
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
21
104. RTJ-s 11 sätestatud põhimõtted sõltumatute osapoolte vahel toimuvate
äriühenduste arvestuseks ostumeetodil on üldjoontes kooskõlas SME IFRS-i peatükis
19 sätestatud põhimõtetega.
105. Erinevalt RTJ-st 11 ei reguleeri SME IFRS ega muud rahvusvahelised
finantsaruandluse standardid ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel toimuvate
äriühenduste kajastamist. Käesolevas juhendis kirjeldatud korrigeeritud ostumeetodi
väljatöötamisel on võetud arvesse rahvusvahelist praktikat ühise valitseva mõju all
olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste kajastamisel.
106. RTJ-s 11 sätestatud põhimõtted kapitaliosaluse meetodi rakendamiseks on
kooskõlas SME IFRS-i peatükis 14 sätestatud põhimõtetega.
107. RTJ-s 11 sätestatud põhimõtted tütarettevõtete konsolideerimiseks on kooskõlas
SME IFRS-i peatükis 9 sätestatud põhimõtetega.
108. RTJ-s 11 puuduvad eraldi sätted ühisettevõtete kajastamise kohta, vaid neid
käsitletakse sidusettevõtetena. Kuigi SME IFRS eristab ühisettevõtteid
sidusettevõtetest, puuduvad sisulised erinevused nende kajastamisel. Seetõttu ei peeta
vajalikuks reguleerida eraldi ühisettevõtete kajastamist.
109. RTJ-s 11 on investeerimisettevõttel lubatud kajastada tütarettevõtjaid rida-realt
konsolideerimise asemel õiglases väärtuses. SME IFRS-s sellist erandit ei ole, kuid see
on sätestatud IFRS-s 10. Erandi sissetoomine RTJi 11 on tingitud investeerimisettevõtte
äri omapärast. Investeerimisettevõtte ärieesmärk on investeerida üksnes selleks, et
saavutada kapitali väärtuse kasv ja investeerimistulu (näiteks dividendid, intress,
üüritulu) või mõlemad. Selle kindlakstegemisel, kas raamatupidamiskohustuslane on
investeerimisettevõte, tuleb lähtuda IFRS-s 10 kirjeldatud põhimõtetest.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
22
LISA 1 – OSTUMEETODI RAKENDAMINE NING TÜTAR- JA
SIDUSETTEVÕTETE KAJASTAMINE
Näide 1.1 – tütarettevõtte kajastamine konsolideeritud ja konsolideerimata
aruannetes
Ettevõte A soetas endale 30.06.20X1 80% tütarettevõtte B aktsiatest hinnaga 200 000
eurot. Tütarettevõtte bilansiline omakapital seisuga 30.06.20X1 oli 160 000 eurot.
Tütarettevõtte varade ja kohustiste bilansilised väärtused olid omandamise kuupäeva
seisuga ligilähedased nende õiglasele väärtusele, v.a põhivara, mille õiglane väärtus oli
20 000 euro võrra kõrgem (nende põhivara objektide, mille õiglane väärtus erineb
bilansilisest väärtusest, järelejäänud kasulik tööiga oli omandamise hetkel 10 aastat), ja
varud, mille õiglane väärtus oli 10 000 euro võrra madalam.
Tütarettevõtte B bilanss 30.06.20X1
Varad
Raha 10 000
Nõuded 20 000
Varud 120 000
Põhivarad 300 000
Kokku 450 000
Kohustised
Hankijad 190 000
Laenud 100 000
Kokku 290 000
Omakapital
Aktsia(osa-)kapital 100 000
Jaotamata kasum 40 000
Aruandeaasta kasum 20 000
Kokku 160 000
Kokku 450 000
Tütarettevõtte kasum 20X1. aastal on 80 000 eurot, millest 20 000 tekkis enne
30.06.20X1 ja 60 000 pärast 30.06.20X1. Kõik 30.06.20X1 seisuga bilansis olnud
varud olid aasta lõpuks müüdud. Emaettevõte müüs 31.12.20X1 tütarettevõttele
100 000 euro eest varusid, mille jääkväärtus emaettevõtte bilansis oli 50 000 eurot.
Samuti oli emaettevõte andnud tütarettevõttele laenu, mille saldo seisuga 31.12.20X1
oli 100 000 eurot. Rohkem tehinguid ema- ja tütarettevõtte vahel 20X1. aastal ei
toimunud. Juhtkonna hinnangul on tütarettevõtte õiglane väärtus 31.12.20X1 seisuga
300 000 eurot (80% sellest 240 000 eurot).
(a) Kuidas kajastada 30.06.20X1 toimunud äriühendust (sh ostuanalüüsi koostamine)?
(b) Milline näeb välja ettevõtte A konsolideeritud bilanss seisuga 31.12.20X1 (lähtudes
näites esitatud mõlema ettevõtte bilanssidest)?
(c) Kuidas kajastada investeeringut tütarettevõttesse emaettevõtte konsolideerimata
bilansis seisuga 30.06.20X1 ja 31.12.20X1?
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
23
(a) Ostuanalüüs seisuga 30.06.20X1:
Omandatud netovara Bilansilised
väärtused Korrigeerimised
Õiglased
väärtused
Varad
Raha 10 000 – 10 000
Nõuded 20 000 – 20 000
Varud 120 000 –10 000 110 000
Põhivarad 300 000 +20 000 320 000
Kokku 450 000 +10 000 460 000
Kohustised
Hankijad 190 000 – 190 000
Laenud 100 000 – 100 000
Kokku 290 000 – 290 000
Netovara 160 000 +10 000 170 000
Vähemusosalus (20%) 34 000
Emaettevõtte osalus omandatud
netovaras
136 000
Soetusmaksumus 200 000
Firmaväärtus 64 000
Vahet soetusmaksumuse (200 000) ja omandatud netovara õiglase väärtuse (136 000)
vahel kajastatakse firmaväärtusena (64 000). Firmaväärtuse kasulikuks elueaks hindas
juhtkond kaheksa aastat, mistõttu seda tuleb amortiseerida kaheksa aasta jooksul.
(b) Konsolideerimine
Ettevõtete A ja B bilansid seisuga 31.12.20X1 on järgmised (emaettevõtte bilansis on
investeering tütarettevõttesse kajastatud soetusmaksumuses):
Emaettevõte A Tütarettevõte B
Varad
Raha 150 000 70 000
Nõuded 80 000 50 000
Varud 50 000 200 000
Antud laenud 100 000 –
Investeering tütarettevõttesse 200 000 –
Firmaväärtus – –
Põhivarad 320 000 280 000
Kokku 900 000 600 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
24
Kohustised
Hankijad 260 000 180 000
Laenud 40 000 200 000
Kokku 300 000 380 000
Omakapital
Vähemusosalus – –
Aktsia(osa-)kapital 400 000 100 000
Eelmiste perioodide jaotamata
kasum
100 000 40 000
Aruandeaasta kasum 100 000 80 000
Kokku 600 000 220 000
Kokku 900 000 600 000
Konsolideerimisel tuleb emaettevõtte bilansis kajastatud investeering tütarettevõttesse
elimineerida tütarettevõtte omakapitali vastu. Kuna tütarettevõtte omakapital (220 000)
erineb investeeringu bilansilisest väärtusest emaettevõtte bilansis (200 000), on
korrektseks elimineerimiseks oluline teada erinevuse põhjusteid. Antud näites on
erinevuse põhjused järgmised:
Investeeringu omakapital 220 000
Tütarettevõtte netovara bilansilise ja õiglase väärtuse vahed soetushetkel:
– põhivarad +20 000
– varud –10 000
Vähemusosalus soetushetkel –34 000
Vähemusele kuuluv osa pärast soetust tekkinud kasumist (20% 60 000-st) –12 000
Emaettevõtte osalus pärast soetust tekkinud kasumis (80% 60 000-st) -48 000
Firmaväärtus +64 000
Investeering emaettevõtte bilansis 200 000
Teades erinevuse põhjuseid, saame koostada vastava elimineerimiskande:
D Tütarettevõtte omakapital (omakapitali kirjed kokku) 220 000
D Firmaväärtus 64 000
D Põhivarad 20 000
K Varud 10 000
K Vähemusosalus (34 000+12 000) 46 000
K Aruandeaasta kasum 48 000
K Investeering tütarettevõtte aktsiatesse 200 000
Konsolideeritud aruande koostamisel tuleb üle vaadata, kas ja millises summas peab
ostuanalüüsi põhjal tekkinud netovara bilansilise ja õiglase väärtuse erinevusi
elimineerima või amortiseerima. Antud näite puhul on allahinnatud varud 31.12.20X1
seisuga müüdud, seega tuleb ka vastav allahindlus elimineerida:
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
25
D Varud 10 000
K Aruandeaasta kasum (kaubakulud) 10 000
D Aruandeaasta kasum (vähemusosalusele kuuluv kasum) 2 000
K Vähemusosalus (bilansis) 2 000
Samuti tuleb põhivara õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahet summas 20 000
eurot amortiseerida põhivara allesjäänud eluea jooksul (ehk käesoleva näite puhul
kümne aasta jooksul, millest 20X1. aastasse jääb pool aastat):
D Aruandeaasta kasum (amortisatsioonikulu) 1 000
K Põhivarad 1 000
D Vähemusosalus (bilansis) 200
K Aruandeaasta kasum (vähemusosalusele kuuluv kasum) 200
Samuti tuleb firmaväärtust summas 64 000 eurot amortiseerida tema kasuliku eluea
jooksul (ehk käesoleva näite puhul kaheksa aasta jooksul, millest 20X1. aastasse jääb
pool aastat):
D Aruandeaasta kasum (amortisatsioonikulu) 4 000
K Firmaväärtus 4 000
Lisaks eeltoodule on veel vaja elimineerida vastastikused nõuded ja kohustised ning
realiseerimata kasum varude müügist emaettevõtte poolt tütarettevõttele:
D Laenukohustised 100 000
K Antud laenud 100 000
D Aruandeaasta kasum (kaubakulud) 50 000
K Varud 50 000
Kokkuvõttes näeb konsolideeritud bilanss seisuga 31.12.20X1 välja järgmine:
Varad A B Elimineerimised Konsolideeritud
Raha 150 000 70 000 220 000
Nõuded 80 000 50 000 130 000
Varud 50 000 200 000 –50 000 200 000
Antud laenud 100 000 – –100 000 0
Investeering
tütarettevõttesse
200 000 – –200 000 0
Firmaväärtus – – 64 000–4 000 60 000
Põhivarad 320 000 280 000 20 000–1 000 619 000
Kokku 900 000 600 000 –271 000 1 229 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
26
Kohustised
Hankijad 260 000 180 000 440 000
Laenud 40 000 200 000 –100 000 140 000
Kokku 300 000 380 000 –100 000 580 000
Omakapital
Vähemusosalus – – 46 000+2 000–200 47 800
Aktsia(osa-)kapital 400 000 100 000 –100 000 400 000
Jaotamata kasum 100 000 40 000 –40 000 100 000
Aruandeaasta
kasum
100 000 80 000 –80 000+48 000+
8 000–800–4000–
50 000
101 200
Kokku 600 000 220 000 –171 000 649 000
Kokku
kohustised ja
omakapital
900 000 600 000 –271 000 1 229 000
(c) Investeering emaettevõtte konsolideerimata bilansis
Omandamise kuupäeval ehk 30.06.20X1 kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata
bilansis investeering tema soetusmaksumuses ehk summas 200 000 eurot:
D Investeering tütarettevõttesse B 200 000
K Raha 200 000
Edasi kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata aruannetes investeeringut
tütarettevõttesse sõltuvalt emaettevõtte poolt valitud arvestusmeetodist järjepidevalt
kas tütarettevõtte (i) soetusmaksumuses, (ii) õiglases väärtuses või (iii) kapitaliosaluse
meetodil, vastavalt punktile 63.
(i) Soetusmaksumuse meetod – täiendavat raamatupidamiskannet majandusaasta lõpus
ei tehta (juhul kui tütarettevõtte kaetav väärtus aruandekuupäeval oleks langenud
allapoole tema soetusmaksumust, tuleks kajastada investeeringu väärtuse langust).
(ii) Õiglase väärtuse meetod – kuna tütarettevõtte õiglane väärtus seisuga 31.12.20X1
on kokku 300 000 eurot, siis emaettevõttele kuuluva osa (80%) õiglane väärtus on
240 000 eurot. Emaettevõte kajastab kasumi õiglase väärtuse muutusest summas 40 000
eurot:
D Investeering tütarettevõttesse B 40 000
K Kasum tütarettevõttelt 40 000
(iii) Kapitaliosaluse meetod – tütarettevõtte soetusmaksumusele (200 000) lisatakse
emaettevõtte osa (80%) tütarettevõtte soetamisjärgses kasumis, arvatakse maha
firmaväärtuse amortisatsioon ning korrigeeritakse ostuanalüüsist tulenevate
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
27
erinevustega ja omavahelistest tehingutest tulenevate realiseerimata kasumi või
kahjumiga (nagu seda on kirjeldatud punktis 92).
Emaettevõtte kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum 20X1. aastal koosneb
järgmistest komponentidest:
Tütarettevõtte kasum pärast soetamist (60 000*80%) 48 000
Firmaväärtuse amortisatsioon (64 000, kaheksa aasta jooksul, poole aasta kulu) -4 000
Varad, mille õiglane väärtus investori ostuanalüüsis erines nende bilansilisest
väärtusest tütarettevõtte bilansis:
– põhivarad (20 000*80%; kümne aasta jooksul; poole aasta kulu) –800
– ostuanalüüsis allahinnatud varude müügist saadud kasumi korrigeerimine +8 000
Omavahelisest tehingust (varude müügist tütarettevõttele) tekkinud realiseerimata
kasumi elimineerimine (80% 50 000-st)
–40 000
Kokku 11 200
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt (11 200 eurot) on 10 000
euro võrra suurem kui konsolideerimisel tütarettevõttelt arvestatud kasum (mis on
pärast elimineerimisi 1 200 eurot). Põhjuseks on asjaolu, et konsolideeritud aruannetes
elimineeritakse omavahelised tehingud (antud juhul varude müük tütarettevõttele,
millelt tekkis kasum 50 000 eurot) täielikult, samal ajal kui kapitaliosaluse meetodil
elimineeritakse vaid emaettevõtte osa realiseerimata kasumist (antud juhul 80 % x
50 000 = 40 000 eurot).
Emaettevõte kajastab kapitaliosaluse meetodi kasumit summas 11 200 eurot ning
tütarettevõtte bilansiline väärtus seisuga 31.12.20X1 on 211 200 eurot:
D Investeering tütarettevõttesse B 11 200
K Kasum tütarettevõttelt 11 200
Näide 1.2 – Sidusettevõtte kajastamine konsolideeritud ja konsolideerimata
aruannetes
Ettevõte A soetas endale 30.06.20X1 40% sidusettevõtte B aktsiatest hinnaga 100 000
eurot. Sidusettevõtte bilansiline omakapital seisuga 30.06.20X1 oli 160 000 eurot.
Sidusettevõtte varade ja kohustiste bilansilised väärtused olid omandamise kuupäeva
seisuga ligilähedased nende õiglastele väärtustele, v.a põhivara, mille õiglane väärtus
oli 20 000 euro võrra kõrgem (nende põhivara objektide, mille õiglane väärtus erineb
bilansilisest väärtusest, järelejäänud kasulik tööiga oli omandamise hetkel 10 aastat), ja
varud, mille õiglane väärtus oli 10 000 euro võrra madalam.
Sidusettevõtte B bilanss 30.06.20X1
Varad
Raha 10 000
Nõuded 20 000
Varud 120 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
28
Põhivarad 300 000
Kokku 450 000
Kohustised
Hankijad 190 000
Laenud 100 000
Kokku 290 000
Omakapital
Aktsia(osa-)kapital 100 000
Jaotamata kasum 40 000
Aruandeaasta kasum 20 000
Kokku 160 000
Kokku 450 000
Sidusettevõtte kasum 20X1. aastal on 80 000 eurot, sellest 20 000 tekkis enne
30.06.20X1 ja 60 000 pärast 30.06.20X1. Kõik 30.06.20X1 seisuga bilansis olnud
varud olid aasta lõpuks müüdud. Ettevõte A müüs 31.12.20X1 sidusettevõttele 100 000
euro eest varusid, mille jääkväärtus ettevõtte A bilansis oli 50 000 eurot. Juhtkonna
hinnangul on sidusettevõtte õiglane väärtus 31.12.20X1 seisuga 300 000 eurot (40%
sellest 120 000 eurot).
Kuidas kajastada investeeringut sidusettevõttesse kapitaliosaluse, soetusmaksumuse ja
õiglase väärtuse meetodil? Sidusettevõtte B bilanss seisuga 31.12.20X1 on sama, mis
näites 1.1 toodud tütarettevõtte bilanss.
Omandamise kuupäeval ehk 30.06.20X1 kajastatakse investori nii konsolideeritud kui
ka konsolideerimata bilansis investeering sidusettevõttesse tema soetusmaksumuses
ehk summas 100 000 eurot:
D Investeering sidusettevõttesse B 100 000
K Raha 100 000
Edasi kajastatakse investeeringut sidusettevõttesse lähtudes punktides 60-64 toodud
põhimõtetest sõltuvalt investori poolt valitud arvestusmeetodist järjepidevalt kas
sidusettevõtte (i) soetusmaksumuses, (ii) õiglases väärtuses või (iii) kapitaliosaluse
meetodil.
(i) Soetusmaksumuse meetod
Täiendavat raamatupidamiskannet majandusaasta lõpus ei tehta (juhul kui
sidusettevõtte kaetav väärtus aruandekuupäeval oleks langenud allapoole tema
soetusmaksumust, tuleks kajastada investeeringu väärtuse langust).
(ii) Kapitaliosaluse meetod
Kapitaliosaluse meetodi lähtepunktiks on ostuanalüüs, mis on sarnane näites 1.1
kirjeldatuga.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
29
Omandatud netovara Bilansilised
väärtused
Korrigeerimised Õiglased
väärtused
Varad
Raha 10 000 – 10 000
Nõuded 20 000 – 20 000
Varud 120 000 –10 000 110 000
Põhivarad 300 000 +20 000 320 000
Kokku 450 000 +10 000 460 000
Kohustised
Hankijad 190 000 – 190 000
Laenud 100 000 – 100 000
Kokku 290 000 – 290 000
Netovara 160 000 +10 000 170 000
Investori osalus netovaras
(40%)
68 000
Soetusmaksumus 100 000
Firmaväärtus 32 000
Kajastamine kapitaliosaluse meetodil tähendab, et algset soetusmaksumust, milleks on
100 000 eurot, korrigeeritakse hilisemate muutustega sidusettevõtte omakapitalis,
ostuanalüüsis tehtud netovara bilansilise ja õiglase väärtuse vahelise korrigeerimise
elimineerimisega või amortiseerimisega ning investori ja sidusettevõtte vahelistest
tehingutest tekkinud realiseerimata kasumitega.
Kapitaliosaluse meetodi korrektseks rakendamiseks tuleks juba alates soetushetkest
hakata pidama arvestust põhjuste üle, miks erineb investori osalus investeeringu
omakapitalis (40% × 160 000 = 64 000) investeeringu bilansilisest väärtusest investori
bilansis (100 000). Antud juhul võtab erinevused kokku järgmine võrdlus:
Investori osa sidusettevõtte omakapitalis (40% 160 000-st) 64 000
Firmaväärtus +32 000
Netovarade bilansiliste väärtuste ja õiglaste väärtuste vahed:
– põhivarad (40% 20 000-st) +8 000
– varud (40% 10 000-st) –4 000
Investeering investori bilansis 100 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
30
Investori kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum 20X1. aastal koosneb järgmistest
komponentidest:
Tütarettevõtte kasum pärast soetamist (60 000*40%) 24 000
Firmaväärtuse amortisatsioon (32 000, kaheksa aasta jooksul, poole aasta kulu) -2 000
Varad, mille õiglane väärtus investori ostuanalüüsis erines nende bilansilisest
väärtusest sidusettevõtte bilansis:
– põhivarad (20 000*40%; kümne aasta jooksul; poole aasta kulu) –400
– ostuanalüüsis allahinnatud varude müügist saadud kasumi korrigeerimine +4 000
Omavahelisest tehingust (varude müügist sidusettevõttele) tekkinud realiseerimata
kasumi elimineerimine (40% 50 000-st)
–20 000
Kokku 5 600
Seega hoolimata asjaolust, et sidusettevõte kajastas oma aruandes alates soetamise
hetkest kuni 20X1. aasta lõpuni 60 000 eurot kasumit, kajastatakse investori aruannetes
kapitaliosaluse meetodil kasumit vaid summas 5 600 eurot:
K Kapitaliosaluse meetodi kasum 5 600
D Investeering sidusettevõtte aktsiatesse 5 600
Võrdlus investeeringu omakapitali ja tema bilansilise väärtuse vahel seisuga
31.12.20X1:
Investeeringu omakapital (220 000)*40% 88 000
Firmaväärtus (32 000–2 000) +30 000
Netovarade bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse vahed:
– põhivarade amortiseerimata vahe (8 000–400) +7 600
Realiseerimata kasumid (varud) –20 000
Investeering emaettevõtte bilansis 105 600
(iii) Õiglase väärtuse meetod
Kuna sidusettevõtte õiglane väärtus kokku on 300 000 eurot, siis investorile kuuluva
osa (40%) õiglane väärtus on 120 000 eurot. Investor kajastab oma kasumi õiglase
väärtuse muutusest summas 20 000 eurot:
D Investeering sidusettevõttesse B 20 000
K Kasum sidusettevõttelt 20 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
31
LISA 2 – ÄRIÜHENDUSED ÜHISE VALITSEVA MÕJU ALL OLEVATE
ETTEVÕTETE VAHEL
Näide 2.1 – Ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vaheline äriühendus, kui
soetusmaksumus on omandatud netovara bilansilisest maksumusest väiksem
Ettevõttel A on kaks 100%-list tütarettevõtet B ja C. Emaettevõtte otsustab müüa
tütarettevõtte C tütarettevõttele B. Ostu-müügihind on 3 000 000 eurot ja C netovarade
bilansiline väärtus on 5 000 000 eurot. Aasta hiljem viiakse läbi B ja C juriidiline
ühendamine.
Kajastamine konsolideeritud aruannetes
Kuna tehing toimub ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel, siis tuleb tehingut
kajastada ettevõtte B konsolideeritud aruannetes korrigeeritud ostumeetodil.
Vahet ostuhinna ja ettevõtte C netovara bilansilise väärtuse vahel kajastatakse
ettevõtte B konsolideeritud aruandes kui omaniku täiendavat sissemakset ettevõtte B
omakapitali (kas kirjel „ülekurss“ või mõnel muul põhjendatud omakapitali kirjel):
D Tütarettevõtte C varad ja kohustised (bilansilistes väärtustes) 5 000 000
K Raha 3 000 000
K Omakapital 2 000 000
Hilisem B ja C juriidiline ühendamine ei ole äriühendus käesoleva juhendi mõistes ega
avalda mõju B konsolideeritud aruannetele.
Kajastamine konsolideerimata aruannetes
Ettevõttel B on vastavalt punktile 86 võimalik valida kahe alternatiivse arvestusmeetodi
vahel:
(i) Soetusmaksumusena käsitletakse ostuhinda:
D Investeering tütarettevõttesse C 3 000 000
K Raha 3 000 000
(ii) Soetusmaksumusena käsitletakse omandatud netovara bilansilist väärtust:
D Investeering tütarettevõttesse C 5 000 000
K Raha 3 000 000
K Omakapital 2 000 000
Alates juriidilise ühinemise hetkest lõpetab ettevõte B oma konsolideerimata
aruannetes ettevõtte C aktsiate kajastamise ning hakkab ettevõtte C varasid ja kohustisi
ning tulusid ja kulusid kajastama rida-realt (sarnaselt konsolideeritud aruannetega).
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
32
Näide 2.2 – Ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vaheline äriühendus, kui
soetusmaksumus on omandatud netovara bilansilisest maksumusest suurem
Kuidas tuleks eeltoodud näites 2.1 kajastada ostu-müügitehingut juhul, kui B maksab
100% C aktsiate eest 8 miljonit eurot?
Kajastamine konsolideeritud aruannetes
Kuna tehing toimub ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel, siis tuleb tehingut
kajastada ettevõtte B konsolideeritud aruannetes korrigeeritud ostumeetodil.
Vahet ostuhinna ja ettevõtte C netovara bilansilise väärtuse vahel kajastatakse
ettevõtte B konsolideeritud aruandes omakapitali vähendamisena.
D Tütarettevõtte C varad ja kohustised (bilansilises
väärtustes)
5 000 000
D Omakapital 3 000 000
K Raha 8 000 000
Kajastamine konsolideerimata aruannetes
Ettevõttel B on vastavalt punktile 86 võimalik valida kahe alternatiivse arvestusmeetodi
vahel:
(i) Soetusmaksumusena käsitletakse ostu-müügihinda:
D Investeering tütarettevõttesse C 8 000 000
K Raha 8 000 000
Asjaolu, et tütarettevõtte soetusmaksumus on oluliselt kõrgem kui tema netovara
bilansiline väärtus, võib tähendada, et investeeringu kaetavuse väljaselgitamiseks
tuleks läbi viia väärtuse test vastavalt RTJ-le 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed
põhivarad“.
(ii) Soetusmaksumusena käsitletakse omandatud netovara bilansilist väärtust:
D Investeering tütarettevõttesse C 5 000 000
D Omakapital 3 000 000
K Raha 8 000 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
33
LISA 3 – KAPITALIOSALUSE MEETODI RAKENDAMINE OMAKAPITALI
MÕJUTAVATE TEHINGUTE PUHUL
Ettevõte A omab 40% sidusettevõtte B aktsiatest. Kuidas kajastada alljärgnevaid
tehinguid kapitaliosaluse meetodil?
(a) Dividendide maksmine
Ettevõte B maksab oma aktsionäridele dividende summas 100 ühikut, sellest ettevõttele
A summas 40 ja ülejäänud aktsionäridele summas 60. Raamatupidamiskanne investori
raamatupidamises:
D Raha 40
K Investeering sidusettevõtte aktsiatesse 40
(b) Aktsiakapitali suurendamine
Ettevõte B suurendab suunatud emissiooni käigus oma aktsiakapitali, emiteerides
olemasolevatele aktsionäridele raha eest uusi aktsiaid. Kuidas kajastada aktsiakapitali
suurendamist, juhul, kui:
(b.1) kõik B aktsionärid ostavad neile pakutavad uued aktsiad välja ning A osalus
sidusettevõttes ei muutu;
(b.2) ainult A ostab talle pakutavad uued aktsiad välja ning A osalus sidusettevõttes
suureneb 40%-lt 60%-le;
(b.3) kõik B aktsionärid peale A ostavad neile pakutavad uued aktsiad välja ning
A osalus sidusettevõttes väheneb 40%-lt 25%-le?
(b.1) Juhul kui aktsiakapitali suurendamise käigus investori osalus
investeeringuobjektis ei muutu, tuleb täiendavat sissemakset investeeringu omakapitali
kajastada järgmiselt:
D Investeering sidusettevõtte aktsiatesse
K Raha
(b.2) Juhul kui aktsiakapitali suurendamise käigus investori osalus sidusettevõttes
suureneb, tuleb koostada ostuanalüüs sarnaselt esmase osaluse soetamisele. Juhul kui
osaluse suurenemise tulemusena saavutab investor valitseva mõju, loetakse
investeeringuobjekti tütarettevõtteks ja seda hakatakse alates täiendava osaluse
soetamise hetkest konsolideerima.
(b.3) Juhul kui investeeringuobjekti aktsiakapitali suurendamise käigus investori osalus
väheneb (kuna aktsiaid emiteeritakse ülejäänud aktsionäridele), tuleb seda käsitleda
sarnaselt osaluse müügiga. Investeerija osa investeeringuobjekti netovaras pärast
emissiooni miinus investeerija osa investeeringuobjekti netovaras enne emissiooni
kajastatakse investeerija kasumiaruandes müügikasumi või -kahjumina:
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
34
D Investeering sidusettevõttesse
K Kasum osaluse vähenemisest
või
D Kahjum osaluse vähenemisest
K Investeering sidusettevõttesse
Sarnaselt investeeringuobjekti aktsiakapitali suurendamisega käsitletakse
raamatupidamises ka võimalikku aktsiakapitali vähendamist.
(c) Kohustusliku reservkapitali moodustamine sidusettevõtte bilansis
Sidusettevõte suurendab oma reservkapitali 100 ühiku võrra, kasutades selleks eelmiste
perioodide jaotamata kasumit.
Sidusettevõtte omakapitali sees toimuv ümberliigitamine ühelt kirjelt teisele ei muuda
sidusettevõtte netovara ega tema väärtust investori jaoks, mistõttu sellist tehingut ei
kajastata investori aruannetes.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
35
LISA 4 – NÄITED TEHINGUTE KOHTA VÄHEMUSOSALUSEGA
Näide 4.1 – Vähemusosaluse soetused
Emaettevõte A omab 60%-list osalust tütarettevõttes B. Emaettevõtte A
konsolideeritud aruandes (mis võtab arvesse ka ostuanalüüsis tehtud õiglase väärtuse
korrigeerimisi) kajastub tütarettevõtte netovara seisuga 31.12.20X1 summas 3 500 000
eurot, mis jaguneb emaettevõtte ja vähemusosanike vahel järgnevalt:
Netovara 3 500 000
sh emaettevõttele B kuuluv osa (60%) 2 100 000
vähemusosalusele kuuluv osa (40%) 1 400 000
1.01.20X2 soetas emaettevõte veel täiendavalt 20% tütarettevõtte aktsiatest makstes
selle eest 900 000 eurot.
Tütarettevõtte 20%-lise vähemusosaluse bilansiline väärtus emaettevõtte
konsolideeritud aruandes on 700 000 eurot (s.o 1 400 000 / 40% * 20%). Seega on
vähemusosaluse soetusmaksumus 200 000 euro võrra selle bilansilisest väärtusest
suurem (900 000 – 700 000). Konsolideeritud aruandes tehakse järgmine kanne:
D Vähemusosalus 700 000
D Jaotamata kasum 200 000
K Raha 900 000
Näide 4.2 – Vähemusosaluse müügid
Algandmed samad, mis näites 4.1, kuid nüüd müüb emaettevõte 1.01.20X2 5%
tütarettevõtte aktsiatest hinnaga 300 000 eurot.
Tütarettevõtte 5%-lise vähemusosaluse bilansiline väärtus emaettevõtte
konsolideeritud aruandes on 175 000 eurot (s.o 1 400 000 / 40% * 5%). Seega on
vähemusosaluse müügihind 125 000 euro võrra selle bilansilisest väärtusest suurem
(300 000 – 175 000 eurot).
Konsolideeritud aruandes tehakse järgmine kanne:
D Raha 300 000
K Vähemusosalus 175 000
K Jaotamata kasum 125 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
36
LISA 5 – NÄITED ÜHINEMISTE JA JAGUNEMISTE KOHTA
Näide 5.1A – Emaettevõtte ühinemine tütarettevõttega
Ettevõte A soetas 31.12.20X0 100% ettevõtte B aktsiatest hinnaga 100 000 eurot.
Äriühenduse käigus koostati ostuanalüüs, milles korrigeeriti ettevõtte B netovara
õiglasele väärtusele:
Ostuanalüüs seisuga 31.12.20X0:
Omandatud netovara Bilansilised
väärtused Korrigeerimised
Õiglased
väärtused
Varad
Raha 10 000 0 10 000
Nõuded ostjatele 20 000 0 20 000
Varud 120 000 -10 000 110 000
Põhivarad 300 000 20 000 320 000
Kokku 450 000 10 000 460 000
Kohustised
Hankijad 190 000 0 190 000
Laenud 200 000 0 200 000
Kokku 390 000 0 390 000
Netovara 60 000 10 000 70 000
Emaettevõtte osalus omandatud
netovaras
70 000
Soetusmaksumus 100 000
Firmaväärtus 30 000
Ettevõtete A ja B bilansid ning konsolideeritud bilanss seisuga 31.12.20X0 on
järgmised (emaettevõtte bilansis on investeering tütarettevõttesse kajastatud
soetusmaksumuses):
Konsolideerimine seisuga
31.12.20X0:
A B Korrigeerimised Konsolideeritud
Varad
Raha 150 000 10 000 160 000
Nõuded ostjatele 80 000 20 000 100 000
Varud 50 000 120 000 -10 000 160 000
Antud laenud 100 000 0 100 000
Investeering
tütarettevõttesse 100 000 0 -100 000 0
Firmaväärtus 0 0 30 000 30 000
Põhivarad 320 000 300 000 20 000 640 000
Kokku 800 000 450 000 -60 000 1 190 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
37
Kohustised A B Korrigeerimised Konsolideeritud
Hankijad 260 000 190 000 450 000
Laenud 40 000 200 000 240 000
Kokku 300 000 390 000 0 690 000
Omakapital
Aktsia(osa-)kapital 300 000 10 000 -10 000 300 000
Jaotamata kasum 100 000 30 000 -30 000 100 000
Aruandeaasta
kasum 100 000 20 000 -20 000 100 000
Kokku 500 000 60 000 -60 000 500 000
Kokku 800 000 450 000 -60 000 1 190 000
Ettevõtte A omanikud otsustasid ettevõtted A ja B ühendada selliselt, et ühendajaks on
tütarettevõte B ja ühendatavaks emaettevõte A. Ühendamise bilansipäev on 31.12.20X1
ning tütarettevõtte B aktsiakapital ühinemise käigus ei muutu.
Ettevõtete A ja B bilansid ja kasumiaruanded ning konsolideeritud bilanss ja
kasumiaruanne seisuga 31.12.20X1 (vahetult enne ühinemist) on järgmised:
Konsolideerimine seisuga 31.12.20X1 BILANSS A B Korrigeerimised Konsolideeritud
Varad Raha 260 000 60 000 320 000
Nõuded ostjatele 120 000 30 000 150 000
Nõuded ettevõtte A
vastu 0 10 000 -10 000 0
Varud 1 100 000 120 000 220 000
Antud laenud 50 000 0 50 000
Investeering
tütarettevõttesse 100 000 0 -100 000 0
Firmaväärtus 2 0 0 27 000 27 000
Põhivarad 2 320 000 280 000 18 000 618 000
Kokku 950 000 500 000 -65 000 1 385 000
Kohustised Hankijad 250 000 190 000 440 000
Kohustised ettevõtte B
ees 10 000 0 -10 000 0
Laenud 40 000 200 000 240 000
Kokku 300 000 390 000 -10 000 680 000
Omakapital Aktsia(osa-)kapital 300 000 10 000 -10 000 300 000
Jaotamata kasum 200 000 50 000 -50 000 200 000
Aruandeaasta kasum 150 000 50 000 5 000 205 000
Kokku omakapital 650 000 110 000 -55 000 705 000
Kokku 950 000 500 000 -65 000 1 385 000 1 Ostuanalüüsis allahinnatud varud müüdi aruandeaastal. 2 Kasulik eluiga 10 aastat.
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
38
KASUMIARUANNE A B Korrigeerimised Konsolideeritud
Müügitulu 900 000 400 000 1 300 000
Kaubad, toore, materjal
ja teenused 1 -500 000
-200
000 10 000 -690 000
Mitmesugused
tegevuskulud -90 000 -60 000 -150 000
Tööjõukulud -100 000 -50 000 -150 000
Põhivarade kulum ja
väärtuse langus 2 -50 000 -40 000 3 -5 000 -95 000
Kokku ärikasum 160 000 50 000 5 000 215 000
Finantstulud ja –kulud -10 000 0 -10 000
Aruandeaasta kasum 150 000 50 000 5 000 205 000
1 Ostuanalüüsis allahinnatud varud müüdi aruandeaastal. 2 Kasulik eluiga 10 aastat. 3 Firmaväärtuse ja ostuanalüüsis üleshinnatud põhivara täiendav kulum.
Alates 31.12.20X1 hakkab ettevõte B mõlema ühinenud ettevõtte varasid ja kohustisi
ning tulusid ja kulusid kajastama rida-realt kasutades samu bilansilisi väärtusi, mis on
kajastatud konsolideeritud aruannetes. Seega peab ettevõte B:
- kajastama kõik ettevõtte A varad (välja arvatud investeering ettevõttesse B) ja
kohustused oma bilansis ettevõtte A bilansilises väärtuses;
- kajastama enda varasid ja kohustusi väärtuses, mida kasutati konsolideerimisel
(sealhulgas võtma arvele firmaväärtuse);
- kajastama ühinemise käigus tekkinud netovara muutust sobival omakapitali
kirjel.
Ettevõtte B bilanss vahetult enne ja peale ühinemise kannete tegemist seisuga
31.12.20X1
BILANSS
B enne
ühinemise
kandeid
A-st tulevad
varad ja
kohustused
Ühinemisest
tulenevad
täiendavad
kanded
B peale
ühinemise
kandeid
Varad
Raha 60 000 260 000 320 000
Nõuded 30 000 120 000 150 000
Nõuded ettevõtte A vastu 10 000 1 -10 000 0
Varud 120 000 100 000 220 000
Antud laenud 0 50 000 50 000
Investeering
tütarettevõttesse 0 2 0 0
Firmaväärtus 0 0 3 27 000 27 000
Põhivarad 280 000 320 000 3 18 000 618 000
Kokku 500 000 850 000 35 000 1 385 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
39
Kohustised
Hankijad 190 000 250 000 440 000
Kohustised ettevõtte B ees 0 10 000 1 -10 000 0
Laenud 200 000 40 000 240 000
Kokku 390 000 300 000 -10 000 680 000
Omakapital
Aktsia(osa-)kapital 10 000 10 000
Jaotamata kasum 50 000 4 440 000 490 000
Aruandeaasta kasum 50 000 5 155 000 205 000
Kokku 110 000 0 595 000 705 000
Kokku 500 000 300 000 585 000 1 385 000 1 Elimineeritakse omavahelised nõuded ja kohustised. 2 Investeeringut B-sse ei kaasata. 3 Kajastatakse bilansilises väärtuses (konsolideeritud aruandest). 4 Antud näites on netovara muutus kajastatud jaotamata kasumi kirjel. 5 Aruandeaasta kasum võrdub konsolideeritud aruandes kajastatud aruandeaasta
kasumiga.
Aastaaruande koostamise üks alusprintsiipe on lähtumine tehingute majanduslikust
sisust. Kuigi ettevõte B ei ole olnud emaettevõte ega seetõttu kohustatud koostama
konsolideeritud aruannet, siis majanduslikust sisust lähtudes on ta sisuline
õigusjärglane sellele kontsernile, mis eksisteeris perioodil 31.12.20X0 kuni
31.12.20X1. Seetõttu koostavad ettevõtted A ja B oma aruandeid perioodide 20X0 kuni
20X2 kohta järgmiselt:
- 20X0: A koostab konsolideeritud aruande (võrdlusandmed on A
konsolideerimata andmed 20X-1 kohta), B koostab konsolideerimata aruande;
- 20X1: A koostab lõppbilansi (kuna on ühendatav ettevõte), B koostab juriidilise
vormi poolest konsolideerimata aruande, milles aruandeaasta andmed on
konsolideeritud ning võrdlusandmed 20X0 kohta on ettevõtte A 20X0
konsolideeritud aruandest (välja arvatud aktsia(osa)kapital);
- 20X2: B koostab konsolideerimata aruande, võrdlusandmed 20X1 kohta on
ettevõtte B 20X1 aruandest.
Näide 5.1B – Emaettevõtte ühinemine tütarettevõttega
Ettevõte A (emaettevõte) asutati 1.03.20X1 ning ta omandas 1.05.20X2 sõltumatute
osapoolte vahelise äriühenduse käigus ettevõtte B (tütarettevõte), mis oli tegutsenud
juba üle kümne aasta. 1.07.20X2 ettevõtted ühendati, kusjuures juriidiliselt oli
ühendajaks ettevõte B.
Juhul, kui tütarettevõte omandati sõltumatute ettevõtete vahelise äriühenduse käigus,
siis kajastatakse ühendatud ettevõtte aruannetes emaettevõtte finantsnäitajad alates
varaseima aruandes kajastatud perioodi algusest (või alates emaettevõtte loomisest,
juhul kui see toimus hiljem) ning tütarettevõtte finantsnäitajad alates tema omandamise
hetkest (sõltumata sellest, milline ettevõte on juriidiliselt ühendaja ja ühendatav).
Ühendatud ettevõtte 20X2 aruandes kajastatakse:
- Ettevõtte A finantsnäitajad alates tema loomisest (1.03.20X1 - 31.12.20X2)
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
40
- Ettevõtte B finantsnäitajad alates tema omandamise hetkest, kasutades
ostuanalüüsis hinnatud väärtusi (1.05.20X2 - 31.12.20X2)
Näide 5.2A – Ettevõtte jagunemine ühise kontrolli all
Ettevõttel A on kaks omanikku, X ja Y, kes omavad vastavalt 70% ja 30% suurusi
osalusi. Ettevõttest A eraldub üks äritegevus, mis antakse uude loodavasse ettevõttesse
B. Mõlema ettevõtte osalused kuuluvad samadele omanikele. Üleantava netovaraga
tehakse mitterahaline sissemakse vastuvõtva ettevõtte B osakapitali. Üleantav netovara
koosneb:
- Nõuded 50 000
- Varud 30 000
- Põhivarad 70 000 (sh soetusmaksumus 100 000 eurot ja akumuleeritud
kulum 30 000 eurot)
- Kohustised 50 000
Kokku netovara 100 000
Üleantava netovara hariliku väärtuse, mis on hinnatud ettevõtte B osakapitali
mitterahalise sissemakse jaoks, leidmisel hinnati, et nõuete, varude ja kohustiste harilik
väärtus on võrdne nende bilansilise väärtusega, kuid põhivarade harilik väärtus on 90
000 eurot. Seetõttu on netovara harilik väärtus kokku 120 000 eurot ning omanik
otsustas, et loodava ettevõtte B osakapitali suurus saab olema 120 000 eurot.
Kuna sellises jagunemises ei ole toimunud muutusi omanikule kuuluva vara kogumis
tervikuna, siis ühe ettevõtte omakapitali vähenemine peab võrduma teise ettevõtte
omakapitali suurenemisega, mistõttu üleantud netovara võetakse ettevõttes B arvele
selle netovara bilansilises väärtuses, mis sellel oli ettevõtte A
raamatupidamisarvestuses.
Jagunemisel tehtavad kanded ettevõtte A raamatupidamises:
K Nõuded 50 000
K Varud 30 000
K Põhivara soetusmaksumus 100 000
D Akumuleeritud kulum 30 000
D Kohustised 50 000
D Omakapital 100 000
NB! Juhul kui ettevõtte B osanikuks saab ettevõte A, mitte ettevõtte A omanik, siis
kajastab ettevõte A oma bilansis investeeringut ettevõttesse B. Selle investeeringu
soetusmaksumus võrdub üleantud netovara bilansilise maksumusega ning selle
summaga ei korrigeerita muud omakapitali. Jagunemise hetkel koostatav ettevõtte A
konsolideeritud bilanss võrdub jagunemiseelse ettevõtte A bilansiga.
Jagunemisel tehtavad kanded ettevõtte B raamatupidamises:
D Nõuded 50 000
D Varud 30 000
D Põhivara soetusmaksumus 100 000
K Akumuleeritud kulum 30 000
K Kohustised 50 000
K Osakapital 120 000
D Omakapital 20 000
RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
41
Näide 5.2B – Ettevõtte jagunemine sõltumatule osapoolele
Ettevõttel A on kaks omanikku, X ja Y, kes omavad vastavalt 70% ja 30% suurusi
osalusi. Ettevõttest A eraldub üks äritegevus, mis antakse osanikule Y kuuluvale
ettevõttele B. Osanikule Y kuuluv osa ettevõttes A tühistatakse. Üleantava netovaraga
tehakse mitterahaline sissemakse vastuvõtva ettevõtte B osakapitali.
Üleantav netovara koosneb:
- Nõuded 50 000
- Varud 30 000
- Põhivarad 70 000 (sh soetusmaksumus 100 000 eurot ja
akumuleeritud kulum 30 000 eurot)
- Kohustised 50 000
Kokku netovara 100 000
Üleantava netovara hariliku väärtuse, mis on hinnatud ettevõtte B osakapitali
mitterahalise sissemakse jaoks, leidmisel hinnati, et nõuete, varude ja kohustiste harilik
väärtus on võrdne nende bilansilise väärtusega, kuid põhivarade harilik väärtus on 90
000 eurot. Seetõttu on netovara harilik väärtus kokku 120 000 eurot ning osanik Y
otsustas, et ettevõtte B täiendava osakapitali suurus saab olema 120 000 eurot.
Erinevalt näites 5.2A kirjeldatud olukorrast on siin jaguneval ettevõttel kaks omanikku,
kes nö lahutavad oma ärid ja jäävad peale jagunemist üksteisest sõltumatult tegutsema.
Sellisel juhul tuleb ettevõttes B kaaluda, kas jagunemisel saadud netovara moodustab
äritegevuse ning seetõttu peaks lähtuma äriühenduse kajastamisest ostumeetodi
põhimõtetel.
Antud näites on ettevõte B jagunemise käigus saanud ettevõttes A olnud äritegevuse
koos selle juurde kuuluvate netovaradega ning see vastab äriühenduse definitsioonile.
Kuna jagunemise käigus muutus sellise äritegevuse valitseva mõju omaja (ettevõttes A
oli selleks omanik X, ettevõttes B aga omanik Y), siis on õigustatud ostumeetodi
kasutamine sellise äriühenduse kajastamisel.
Jagunemisel tehtavad kanded ettevõtte A raamatupidamises:
K Nõuded 50 000
K Varud 30 000
K Põhivara soetusmaksumus 100 000
D Akumuleeritud kulum 30 000
D Kohustised 50 000
D Omakapital 100 000
Jagunemisel tehtavad kanded ettevõtte B raamatupidamises:
D Nõuded 50 000
D Varud 30 000
D Põhivara soetusmaksumus 90 000
K Akumuleeritud kulum 0
K Kohustised 50 000
K Osakapital 120 000
Rahandusministri määruse
„Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“
Lisa 12
RTJ 12 SIHTFINANTEERIMINE
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–2
RAKENDUSALA 3-5
MÕISTED 6-8
SIHTFINANTSEERIMISE KAJASTAMINE 9-17
Tegevuse sihtfinantseerimine 9-11
Varade sihtfinantseerimine 12–14
Sihtfinantseerimise tagastamine 15–17
VÕRDLUS SME IFRS-GA 18
RTJ 12 Sihtfinanteerimine
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 12 „Sihtfinantseerimine”
eesmärgiks on sätestada reeglid sihtfinantseerimise kajastamiseks Eesti finantsaruandluse
standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes (edaspidi ka
raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt
tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud
finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise
seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud
valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 12 lähtub SME IFRS-i peatükist 24 „Valitsusepoolne sihtfinantseerimine“
(„Government Grants“) ning peatükis 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and
Pervasive Principles“) sätestatud mõistetest. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME
IFRS-i paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 12 võrdlus SME IFRS-ga on
toodud punktis 18. Valdkondades, kus RTJ 12 ei täpsusta mingit spetsiifilist
arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav lähtuda SME
IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 12 „Sihtfinantseerimine” tuleb rakendada sihtfinantseerimise kajastamisel abi
saaja raamatupidamise aastaaruannetes.
4. RTJ 12 rakendatakse eelkõige valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamisel neid
saanud ettevõtete aruannetes. Valitsusepoolne tähendab käesoleva juhendi mõistes nii Eesti
Vabariigi kui ka välisriigi valitsust, kohalikku omavalitsust, valitsusasutust ning kohalikku
või rahvusvahelist organisatsiooni, kes jagab valitsusepoolseid toetuseid (sh Euroopa
struktuuri- ja investeerimisfondid). Käesolevas juhendis kirjeldatud põhimõtteid
rakendatakse ka muu, kui valitsusepoolse toetuse kajastamisel niivõrd, kuivõrd antud
juhend ei ole vastuolus muude antud arvestusvaldkonda reguleerivate juhenditega ning
tagab asjakohase ja tõepärase kajastamise.
5. RTJ 12 ei rakendata:
(a) sihtfinantseerimist vahendavate organisatsioonide ja ettevõtete aruannetes
vahendatava abi suhtes;
(b) avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi poolt reguleeritavate
raamatupidamiskohustuslaste (sh riigiraamatupidamiskohustuslased ja kohaliku
omavalitsuse üksused) omavaheliste majandustehingute ja vahendite
ümberpaigutamise kajastamisel.
RTJ 12 Sihtfinanteerimine
3
MÕISTED
6. Käesolevas juhendis käsitletakse mõisteid järgmises tähenduses:
Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse ettevõttele teatud
ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama
teatud kindlaksmääratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset
abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (nt riiklikud garantiid ja
valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärastel tingimustel
valitsussektoriga sõlmitud tehinguid. (SME IFRS 24.1, 24.2)
Varade sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mille põhitingimuseks on, et seda
saav ettevõte peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Varade
sihtfinantseerimine võib endas sisaldada täiendavaid tingimusi, näiteks põhivara
soetamise ajagraafik, soetatava põhivara liik, tema asukoht ning hoidmise periood.
Tegevuse sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade
sihtfinantseerimine.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. (SME IFRS 2.89,
12.4)
SIHTFINANTSEERIMISE KAJASTAMINE
Tegevuse sihtfinantseerimine
9. Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui:
(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja
(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. (SME IFRS
24.4)
10. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud,
kajastatakse bilansis kohustisena. (SME IFRS 24.4 (c)) Vastavat kohustist kajastatakse
bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega
kaasnevate tingimuste täitmine.
11. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega
kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid ei täideta, on praktiliselt olematu.
Näiteks kohustus säilitada viie aasta jooksul sihtfinantseerimisega seotud kuludokumente
ei ole sisuline tingimus (kuna sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid ja risk, et ettevõte
ei suuda seda teha, on väga väike), mistõttu muude tingimuste täitmisel ei pea ettevõte
ootama viis aastat, et kajastada sihtfinantseerimise tulu.
RTJ 12 Sihtfinanteerimine
4
Näide 1 – Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamine
Ettevõttele eraldatakse Euroopa Liidu vastavast fondist 50 000 eurot toetust teatud liiki
põllumajandusliku tegevuse toetuseks kindlaksmääratud piirkonnas järgneva viie aasta
jooksul.
Kuidas kajastada nimetatud põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimist juhul, kui:
(a) toetus kuulub täies ulatuses tagastamisele, juhul, kui ettevõte ei täida järgneva viie
aasta jooksul toetusega kaasnevaid kriteeriumeid;
(b) toetus kuulub tagastamisele proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul ettevõte
toetusega kaasnevaid kriteeriumeid ei täitnud.
Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises järgmiselt:
(a) saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse selle laekumisel tulevaste perioodide
tuluna. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna alles pärast seda, kui kõik sellega
kaasnevad tingimused on täidetud (s.o mitte enne viie aasta möödumist);
(b) saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna proportsionaalselt möödunud ajaga,
mille jooksul täideti sellega seotud tingimusi (s.o 10 000 eurot aastas, eeldusel, et
tingimused on täidetud).
Varade sihtfinantseerimine
12. Varade sihtfinantseerimise kajastamisel peab ettevõte valima ühe alljärgnevatest
arvestuspõhimõtetest (valitud arvestuspõhimõtet rakendatakse järjepidevalt kõikide
varade sihtfinantseerimisele):
(a) brutomeetod - sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele
tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema
õiglane väärtus) ja kajastatakse vastavalt RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed
põhivarad“; vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna
siis, kui on täidetud punktis 9 toodud kriteeriumid.
(b) netomeetod - sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele
tema netosoetusmaksumuses s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara
soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt RTJ 5
„Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“.
13. Varade sihtfinantseerimine võib toimuda kas otsese rahalise toetusena või näiteks
teatud varade ostuga seotud arvete kinnimaksmise teel toetava organisatsiooni poolt.
Toetuse tehniline teostus ei mõjuta selle raamatupidamisarvestust.
14. Sõltumata sellest, kumma eespool kirjeldatud meetoditest ettevõte valib, tuleb
rahavoogude aruandes kajastada eraldi nii põhivara soetamisega seotud väljamakseid kui
sihtfinantseerimisega seotud laekumisi.
RTJ 12 Sihtfinanteerimine
5
Näide 2 – Varade mitterahalise sihtfinantseerimise kajastamine
Ettevõttele anti mitterahalise sihtfinantseerimise korras üle tootmishoone. Ettevõtte
juhtkond hindas ekspertide abi kasutades tootmishoone õiglaseks väärtuseks 250 000 eurot.
Hoone järelejäänud kasulik eluiga on 30 aastat. Sihtfinantseerimisega ei kaasnenud
tulevikku suunatud tingimusi.
Sõltuvalt valitud arvestuspõhimõttest (vt punkti 12) kajastatakse sihtfinantseerimist hoone
üleandmise kuupäeval ühel alljärgnevatest meetoditest.
Brutomeetod
D Ehitised 250 000
K Tulu sihtfinantseerimisest 250 000
Hoonet amortiseeritakse kulusse 30 aasta jooksul tavakorras, sarnaselt ostetud
põhivaradele.
Netomeetod
Saadud hoone soetusmaksumuseks loetakse null ning selle üle peetakse arvestust
bilansiväliselt.
Näide 3 – Varade rahalise sihtfinantseerimise kajastamine
Ettevõte soetab tootmistegevuses kasutatava põhivara summas 400 000 eurot ning selle
maksumus kompenseeritakse Euroopa Liidu toetusfondist 50% ulatuses.
Sihtfinantseerimise tingimuseks on, et ettevõte jätkab samas valdkonnas ja asukohas
tootmistegevust järgmise viie aasta jooksul.
Raamatupidamises kajastatakse sihtfinantseerimist alljärgnevalt.
Brutomeetod
Põhivara soetamisel:
D Masinad ja seadmed 400 000
K Raha 400 000
Sihtfinantseerimise laekumisel:
D Raha 200 000
K Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest 200 000
Sihtfinantseerimise tingimuste täitmisel, st viie aasta pärast:
D Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest 200 000
K Tulu sihtfinantseerimisest 200 000
Netomeetod
Põhivara soetamisel:
D Masinad ja seadmed 400 000
K Raha 400 000
Kompensatsioonitaotluse aktsepteerimisel toetust andva organisatsiooni poolt:
D Nõuded sihtfinantseerimisest 200 000
RTJ 12 Sihtfinanteerimine
6
K Masinad ja seadmed 200 000
Sihtfinantseerimise laekumisel:
D Raha 200 000
K Nõuded sihtfinantseerimisest 200 000
Sihtfinantseerimisest saadav majanduslik kasu kajastub netomeetodi korral aruannetes
vähenenud amortisatsioonikuluna soetatud seadmete kasuliku eluea jooksul.
Sihtfinantseerimise tagastamine
15. Sihtfinantseerimise tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastamise
vajadus sai teatavaks.
16. Juhul kui ettevõte on mingil perioodil sihtfinantseerimise juba tuluna kajastanud (kuna
juhtkonna hinnangul oli ettevõte täitnud sellega seotud tingimused), kuid järgnevatel
perioodidel ilmneb, et sihtfinantseerimise teel saadud vahendid tuleb siiski tagastada,
kajastatakse tagastamise mõju kuluna perioodis, mil tagastamise vajadus ilmnes (st
eelmiste perioodide võrdlusandmeid ei korrigeerita).
17. Varade sihtfinantseerimise (k.a mitterahalise sihtfinantseerimise) tagastamist, kui
sihtfinantseerimist kajastati netomeetodil vastavalt punkti 12 alapunktile (b), kajastatakse
järgmiselt: põhivara bilansilist väärtust suurendatakse kuni summani, mis oleks
tagastamise hetkeks põhivara jääkväärtus, kui seda oleks algselt kajastatud tema
soetusmaksumuses. Juhul kui sellest ei piisa tagastamisele kuuluva summa katmiseks,
kajastatakse seda ületavat osa perioodikuluna.
VÕRDLUS SME IFRS-GA
18. RTJ 12 sätestatud üldreeglid sihtfinantseerimisele on kooskõlas SME IFRS peatükis 24
sätestatud arvestuspõhimõtetega, v.a varade sihtfinantseerimine, mille puhul SME IFRS ei
paku võimalust kajastada sihtfinantseerimist netomeetodil. Toimkonna arvates on ka
netomeetod aktsepteeritav, kuivõrd varade sihtfinantseerimist võiks käsitleda kui
sihtfinantseerimise andja poolset põhivara soetusmaksumuse hüvitamist, mistõttu
aruandekohustuslase jaoks on põhivara soetusmaksumus saadud sihtfinantseerimise võrra
väiksem.
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määrus nr 105
“Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine”
Lisa 15
RTJ 15 LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3
RAKENDUSALA 4
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISADES AVALIKUSTATAV
INFORMATSIOON 5-58
Üldnõuded 5-10
Arvestuspõhimõtted 11-12
Raamatupidamislike hinnangute muutused 13
Vigade korrigeerimine 14
Sündmused pärast aruandekuupäeva 15
Tegevuse jätkuvus 16-17
Seotud osapoolte kohta avalikustatav informatsioon 18-23
Muu informatsioon 24-25
Omakapital 26
Finantsinstrumendid 27-30
Maksukohustised ja –nõuded 31
Varud 32
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 33-34
Kinnisvarainvesteeringud 35-37
Bioloogilised varad 38-40
Eraldised, tingimuslikud varad ja kohustised 41-42
Tulumaks 43-44
Kapitali- ja kasutusrendid 45-49
Müügitulu 50
Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtted 51-52
Sihtfinantseerimine 53
Teenuse kontsessioonikokkulepped 54
Likvideerimisaruande lisades avalikustatav informatsioon 55-56
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruannetes avalikustatav informatsioon 57-58
VÄIKEETTEVÕTJA LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON 59
MIKROETTEVÕTJA LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON 60
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 15 „Lisades avalikustatav
informatsioon“ eesmärgiks on sätestada reeglid avalikustatava informatsiooni osas Eesti
finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes (edaspidi ka
raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud
arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete
kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab
raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus
(edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 15 nõuded täismahus aastaaruandes avalikustatava informatsiooni osas võtavad arvesse
vastavaid nõudeid SME IFRS-s, kuid erinevad SME IFRS-i nõuetest detailides. SME IFRS ei näe
ette võimalust koostada lühendatud aastaaruandeid, nagu need on Eestis lubatud väike- ja
mikroettevõtjatele.
3. Käesolevas juhendis kasutatud mõisted on selgitatud toimkonna juhendites 1-14 ja 16.
RAKENDUSALA
4. RTJ 15 tuleb rakendada kõigis Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates
raamatupidamise aastaaruannetes. Aastaaruandes kohustuslikult esitatava informatsiooni
hulk sõltub ettevõtte suurusest, lähtudes raamatupidamise seaduse §-s 3 sätestatud
kriteeriumitest:
(a) suurettevõtjad ja keskmise suurusega ettevõtjad koostavad raamatupidamise
aastaaruande ning neile kehtivad käesoleva juhendi punktides 5-58 sätestatud
avalikustamise nõuded.
(b) väikeettevõtjad võivad koostada kas:
(i) raamatupidamise aastaaruande, millisel juhul neile kehtivad käesoleva
juhendi punktides 5-58 sätestatud avalikustamise nõuded; või
(ii) väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande, millisel juhul
neile kehtivad käesoleva juhendi punktis 59 sätestatud avalikustamise nõuded.
(c) mikroettevõtjad võivad koostada kas:
(i) raamatupidamise aastaaruande, millisel juhul neile kehtivad käesoleva
juhendi punktides 5-58 sätestatud avalikustamise nõuded;
(ii) väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande, millisel juhul
neile kehtivad käesoleva juhendi punktis 59 sätestatud avalikustamise nõuded;
või
(iii) mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande, millisel juhul
neile kehtivad käesoleva juhendi punktis 60 sätestatud avalikustamise nõuded.
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISADES AVALIKUSTATAV
INFORMATSIOON
Üldnõuded
5. Raamatupidamiskohustuslased on kohustatud raamatupidamise aastaaruande lisades
avalikustama asjaolu, et raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga.
6. Toimkonna juhendi mõne sätte mittejärgimise korral õiglase kajastamise eesmärgil (kooskõlas
RTJ 1 punktiga 8) avalikustatakse:
(a) toimkonna juhendi säte, mida ei ole järgitud, ning vastava arvestuspõhimõtte kirjeldus;
(b) mittejärgimise põhjendus ning kasutatud arvestuspõhimõtte kirjeldus;
(c) mõju bilansi- ja kasumiaruande kirjetele.
7. Kui raamatupidamiskohustuslase majandusaasta alguskuupäeva muutumisel on majandusaasta
lühem või pikem kui 12 kuud, avalikustab raamatupidamiskohustuslane selle asjaolu ning
selgituse, et võrdlusandmed ei pruugi olla täielikult võrreldavad.
8. Kui ettevõte on raamatupidamise seaduse kohaselt vabastatud konsolideeritud aastaaruande
koostamisest, siis avalikustab ta oma aastaaruandes põhjuse, miks konsolideeritud aruannet ei
koostata. Kui ettevõte on vabastatud konsolideeritud aastaaruande koostamisest kuna tema
aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub Eestis või lepinguriigis
registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on kohustatud koostama ning avalikustama
konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, siis avalikustab ettevõte täiendavalt
konsolideeritud aastaaruannet koostava konsolideeriva üksuse ärinime ja registrisse kantud
asukoha.
Kui ettevõte on raamatupidamise seaduse kohaselt vabastatud konsolideeritava üksuse rida-realt
kajastamisest konsolideeritud aastaaruandes, siis avalikustab ta oma aastaaruandes põhjuse, miks
konsolideeritavat üksust ei ole rida-realt kajastatud.
9. Konsolideeritud aastaaruande lisades avalikustatakse emaettevõtte konsolideerimata bilanss,
kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne.
10. Juhul kui ettevõtte jooksvate tehingute arvestusvaluuta või aruannete esitusvaluuta erineb
Eestis ametlikult kehtivast vääringust, avalikustatakse selle põhjendus.
Arvestuspõhimõtted
11. Aastaaruande koostamisel avalikustatakse rakendatud oluliste arvestuspõhimõtete kirjeldus
muu hulgas kõigi selliste objektide kohta, mille:
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
4
(a) arvestusel lubavad toimkonna juhendid valida mitme erineva meetodi vahel (nt varude
soetusmaksumuse arvestusel kasutatavad meetodid, tulu kajastamine liitumistasudelt,
varade sihtfinantseerimise kajastamine, arendusväljaminekute kajastamine);
(b) arvestust toimkonna juhendid detailselt ei reguleeri (nt riskimaandamisinstrumentide
arvestuspõhimõtted);
(c) mõju raamatupidamiskohustuslase aruannetele on oluline.
12. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutmisel avalikustatakse:
(a) muutuse kirjeldus ja põhjendus;
(b) mõju käesoleva aruandeperioodi ning kõikide aruandes esitatud võrdlusperioodide
bilansi- ja kasumiaruande kirjetele;
(c) mõju aruandes esitatud perioodidele eelnenud perioodidele;
(d) juhul kui muutust ei ole tagasiulatuvalt kajastatud, kuna selle mõju eelmistele
perioodidele ei olnud võimalik usaldusväärselt määrata, siis olukorra põhjendus ning
kirjeldus uue meetodi rakendamise viisi ja alguskuupäeva kohta.
Raamatupidamislike hinnangute muutused
13. Juhul kui on toimunud muudatusi raamatupidamislikes hinnangutes, avalikustatakse lisades:
(a) muudatuse põhjus;
(b) muudatuse mõju käesoleva aruandeperioodi varadele, kohustistele, tuludele ja
kuludele.
Vigade korrigeerimine
14. Oluliste eelmiste perioodide vigade avastamisel avalikustatakse:
(a) olulise vea kirjeldus;
(b) vea korrigeerimise mõju käesoleva aruandeperioodi ning kõikide aruandes esitatud
võrdlusperioodide bilansi- ja kasumiaruande kirjetele;
(c) juhul kui viga ei ole tagasiulatuvalt korrigeeritud, kuna selle mõju eelmistele
perioodidele ei olnud võimalik usaldusväärselt määrata, siis olukorra põhjendus ning
kirjeldus vea korrigeerimise viisi ja kuupäeva kohta.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
15. Lisades avalikustatakse pärast aruandekuupäeva toimunud olulised sündmused ja nende
võimalik mõju järgmiste perioodide finantsnäitajatele.
Tegevuse jätkuvus
16. Juhul kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes vähemalt 12 kuu ulatuses aruandekuupäevast
eksisteerib ebakindlus, siis avalikustatakse aruandes:
(a) peamised sündmused ja asjaolud, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust
ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana;
(b) juhtkonna plaanid nende sündmuste ja asjaoludega tegelemiseks.
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
5
Avalikustatud informatsiooni põhjal peab olema arusaadav, et eksisteerib oluline ebakindlus
ettevõtte tegevuse jätkuvuse osas, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse
äritegevuse käigus realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi.
17. Juhul kui aruanne on koostatud lähtudes ettevõtte tegevuse lõpetamisest, siis avalikustatakse
põhjendus ja aruande koostamise alused (vt ka avalikustamise nõuded punktides 55-56).
Seotud osapoolte kohta avalikustatav informatsioon
18. Lisades avalikustatakse järgmine informatsioon seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute
kohta:
(a) ettevõtte üle valitsevat mõju omava osapoole (nt emaettevõtte või enamusosalust
omava isiku) nimetus; juhul kui ettevõte kuulub ise konsolideerimisgruppi, siis suurima ja
väikseima seda konsolideeriva kontserni emaettevõtte nimi ja registrijärgne asukoht;
(b) seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aasta jooksul;
(c) saldod seotud osapooltega aruandekuupäeva seisuga ning nende saldode lepingulised
tingimused (sh intressimäärad ja info tagatiste kohta);
(d) seotud osapoolte vastu olevate nõuete allahindlused ja vastav kulu aruandeperioodil;
(e) tingimuslikud kohustisd, antud garantiid ja muud bilansivälised siduvad kohustused (näiteks
lepinguline kohustus osta või müüa tulevikus vara või anda laenu). .19. Informatsioon seotud
osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste seotud osapoolte rühmade
lõikes:
(a) ettevõtted, millel on valitsev või oluline mõju ettevõtte üle;
(b) ettevõtte tütar- ja sidusettevõtted;
(c) ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on
valitsev või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning
kõigi eelmainitud isikute valitseva või nende olulise mõju all olevad ettevõtted;
(d) muud seotud osapooled.
20. Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste
tehinguliikide lõikes:
(a) kaupade ja teenuste ost-müük;
(b) põhivara ost-müük;
(c) laenude andmine ja saamine;
(d) garantii või tagatise andmine ja saamine ;
(e) muud tehingud.
Sarnase sisuga tehinguid võib esitada summeerituna, v.a juhul kui eraldi avalikustamine on
vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingu mõju ettevõtte aastaaruandele.
21. Ettevõte avalikustab juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused
(tekkepõhiselt arvestatuna) ja nendega seotud tingimuslikud kohustised.
22. Seotud osapoolte kohta lisades avalikustatav informatsioon esitatakse selliselt, et see oleks
kokku viidav põhiaruannetega.
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
6
23. Konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada konsolideerimise käigus elimineeritavaid
tehinguid tütarettevõtetega. Valitsussektorisse kuuluvad üksused ja nende valitseva mõju all
olevad üksused ei pea avalikustama omavahelisi tehinguid ega saldosid teiste valitsussektori
üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksustega.
Muu informatsioon
24. Aastaaruande lisades avalikustatakse töötajatele arvestatud tasu üldsumma ja keskmine
töötajate arv lõppenud majandusaastal.
25. Aastaaruande lisades avalikustatakse ülevaade aruandeaastal arvestatud audiitorettevõtja
kliendilepingu tasude suurusest, jaotatuna:
(a) auditi tasudeks;
(b) ülevaatuse teenuse tasudeks;
(c) muude kindlustandvate teenuste tasudeks;
(d) seonduvate teenuste tasudeks;
(e) muu äritegevuse, sealhulgas maksunõustamisteenuse tasudeks.
Omakapital
26. Aastaaruande lisades avalikustatakse:
(a) emiteeritud ja märgitud aktsiate või osade arv ja nominaalväärtus perioodi alguses ja
lõpus (eri aktsialiikide kaupa);
(b) perioodi jooksul emiteeritud aktsiate ja osade arv, nominaalväärtus ja emiteerimisel
saadud tasu;
(c) perioodi jooksul tagasi ostetud, müüdud ja tühistatud aktsiate ja osade arv ning
bilansiline väärtus;
(d) omakapitalis kajastatud reservide kirjeldus ja neis toimunud muutused perioodi
jooksul;
(e) muud muutused omakapitalis juhul kui neid ei ole kirjeldatud omakapitali muutuste
aruandes.
Finantsinstrumendid
27. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsinstrumentide (nt nõuded, kohustised,
võlakirjad) kohta avalikustatakse aastaaruandes (individuaalselt oluliste nõuete ja kohustiste kohta
eraldi, ülejäänud nõuete ja kohustiste kohta sobivalt grupeerituna):
(a) bilansilised väärtused (tuues finantsvarade puhul eraldi välja summa enne ja pärast
allahindlustning allahindluse
(b) maksetähtajad;
(c) sisemised intressimäärad (ja lepingulised intressimäärad, juhul kui need erinevad
oluliselt sisemistest intressimääradest);
(d) alusvaluutad;
(e) muud olulised tingimused (sh kohustiste puhul nende tagatiseks panditud varade
bilansiline maksumus vara rühmade (nt varud, materiaalsed põhivarad, immateriaalsed
põhivarad, kinnisvarainvesteeringud) kaupa).
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
7
Ülalnimetatud informatsiooni ei ole vaja avalikustada ettevõtte tavapärasest ostu- ja
müügitegevusest tekkinud nõuete ja kohustiste kohta.
28. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate finantsinstrumentide kohta avalikustatakse
aastaaruandes:
(a) aktsiate, lunastustähtajani mittehoitavate võlakirjade ja muude lühi- ja pikaajaliste
finantsinvesteeringute (v.a sidus- ja tütarettevõtted) kohta rühmade lõikes:
i. nende bilansiline väärtus perioodi alguses;
ii. õiglase väärtuse mõõtmise alus (st kas õiglane väärtus on noteeritud hind aktiivsel
turul või on saadud mõõtmistehnikat kasutades);
iii. juhul kui kasutati mõõtmistehnikat, avalikustatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks
kasutatud olulised eeldused, nt intressi- või diskontomäärad;
iv. nende bilansiline väärtus perioodi lõpus.
(b) tuletisinstrumentide kohta avalikustatakse aastaaruandes nende bilansiline väärtus
perioodi alguses ja lõpus ning olulised tuletisinstrumentidega seonduvad tingimused.
29. Soetusmaksumuse meetodil kajastatavate investeeringute kohta avalikustatakse nende
bilansiline väärtus rühmade lõikes perioodi alguses ja lõpus, tuues eraldi välja soetusmaksumuse,
allahindluse ning bilansilise netoväärtuse pärast allahindlusi, 30. Juhul kui ettevõte on
aruandekuupäeva seisuga rikkunud laenukohustise tingimusi, avalikustatakse aastaaruandes:
(a) rikkumise asjaolud;
(b) laenukohustise bilansiline maksumus.
Maksukohustised ja -nõuded
31. Lisades avalikustatakse maksukohustiste ja -nõuete analüüs maksuliikide kaupa.
Varud
32. Kõikide oluliste varude gruppide kohta avalikustatakse aastaruandes:
(a) varude kirjeldus;
(b) informatsioon oluliste allahindluste ja allahindluste tühistamiste kohta (varude grupp,
summa, põhjus);
(c) vastavalt RTJ 4.24 kajastatud tagastatavate varude summa.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
33. Kõikide materiaalsete ja immateriaalsete põhivara gruppide (sh firmaväärtus eraldi) kohta
avalikustatakse aastaaruandes nende amortiseerimisel kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja -
määrad (või kasulikud eluead) ning jääkmaksumuste muutuse analüüs, sh:
(a) soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi alguses;
(b) ostud ja parendused perioodi jooksul, sh eraldi tuuakse välja kapitaliseeritud
laenukasutuse kulutused, kui ettevõte on valinud vastava arvestuspõhimõtte;
(c) lisandumised äriühenduste kaudu;
(d) amortisatsioonikulu;
(e) allahindlused väärtuse languse tõttu;
(f) varasemate allahindluste tühistamised;
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
8
(g) müügid;
(h) ümberliigitamised;
(i) muud muutused;
(j) soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi lõpus.
Jääkmaksumuste muutuse analüüsi ei pea esitama võrdlusperioodi kohta.
34. Aruandeperioodil läbiviidud oluliste allahindluste kohta avalikustatakse:
(a) alla hinnatud vara või varade grupi kirjeldus;
(b) kas allahindlus tugines õiglasel väärtusel (miinus müügikulutused) või
kasutusväärtusel;
(c) kaetava väärtuse leidmisel kasutatud meetodid ja olulised eeldused (sh diskontomäär
juhul, kui allahindlus tugines kasutusväärtusel).
Kinnisvarainvesteeringud
35. Kõikide kinnisvarainvesteeringute kohta avalikustatakse koondsummana:
(a) kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu;
(b) kinnisvarainvesteeringute haldamisega otseselt kaasnevate kulude summa (sh
kommunaal-, valve-, administratiiv-, kindlustus-, koristus-, side-, jooksva remondi ja
hoolduse kulud, samuti maamaks ja muud kinnisvarainvesteeringuga kaasnevad maksud
ja tasud).
36. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel avalikustatakse aastaaruandes järgmine
lisainformatsioon:
(a) kinnisvarainvesteeringute saldo muutuse analüüs, sh:
i. saldo perioodi alguses;
ii. ostud ja parendused perioodi jooksul;
iii. lisandumised äriühenduste kaudu;
iv. kasum või kahjum ümberhindlustest;
v. müügid;
vi. ümberliigitamised;
vii. muud muutused;
viii. saldo perioodi lõpus.
Saldo muutuse analüüsi ei pea esitama võrdlusperioodi kohta.
(b) õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud meetodid ja kasutatud olulised eeldused;
(c) kas õiglase väärtuse määramisel kasutati sõltumatu eksperdi hinnangut;
(d) juhul kui teatud kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramine ei ole
usaldusväärselt võimalik mõistliku kulu ja pingutusega, siis selle objekti kirjeldus ning
põhjused, miks hindamine ei ole võimalik.
37. Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel avalikustatakse aastaaruandes:
(a) kinnisvarainvesteeringute amortiseerimisel kasutatavad amortisatsioonimäärad;
(b) jääkmaksumuse muutuste analüüs, sh:
i. soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi alguses;
ii. ostud ja parendused perioodi jooksul;
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
9
iii. lisandumised äriühenduste kaudu;
iv. amortisatsioonikulu;
v. allahindlused väärtuse languse tõttu ja allahindluste tühistamised;
vi. müügid;
vii. ümberliigitamised;
viii. muud muutused;
ix. soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi lõpus.
Jääkmaksumuste muutuse analüüsi ei pea esitama võrdlusperioodi kohta.
(c) aruandeperioodil läbiviidud oluliste allahindluste kohta avalikustatakse punktis 34
nõutud informatsioon.
Bioloogilised varad
38. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate bioloogiliste varade kohta avalikustatakse
aastaaruandes:
(a) iga bioloogiliste varade kogumi kirjeldus;
(b) bioloogiliste varade saldo muutuse analüüs, sh:
i. saldo perioodi alguses;
ii. kasum või kahjum varade õiglase väärtuse muutumisest, millest on maha
arvatud hinnangulised müügiga seotud kulutused;
iii. varade soetamisest tingitud väärtuse suurenemine;
iv. varade müümisest tingitud väärtuse vähenemine;
v. varade väärtuse vähenemine tulenevalt põllumajandusliku toodangu
saamisest;
vi. lisandumised äriühenduste kaudu;
vii. muud muutused;
viii. saldo perioodi lõpus.
Saldo muutuse analüüsi ei pea esitama võrdlusperioodi kohta.
(c) iga bioloogiliste varade kogumi või põllumajandusliku toodangu kogumi kohta
avalikustatakse õiglase väärtuse leidmisel rakendatud meetodid ja olulised õiglase
väärtuse leidmist mõjutanud eeldused.
39. Koondsummades avalikustatakse kasumid ja kahjumid, mis on aruandeaastal tekkinud
põllumajandusliku toodangu esmasel arvelevõtmisel ja õiglase väärtuse muutumisest.
40. Soetusmaksumuse meetodil kajastatud bioloogiliste varade kohta avalikustatakse
aastaruandes järgmine informatsioon:
(a) soetusmaksumuses hinnatud varade kirjeldus koos selgitusega, miks õiglast väärtust ei
olnud võimalik usaldusväärselt hinnata;
(b) kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja amortisatsioonimäärad;
(c) bioloogiliste varade saldo muutuse analüüs, sh:
i. varade soetusmaksumus, akumuleeritud kulum (koos akumuleeritud
kahjumiga varade väärtuse langusest) ja jääkmaksumus perioodi alguses;
ii. varade soetamine;
iii. varade müük;
iv. muutus varades tulenevalt põllumajandusliku toodangu saamisest;
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
10
v. lisandumised äriühenduste kaudu;
vi. amortisatsioonikulu;
vii. allahindlused väärtuse languse tõttu;
viii. varasema allahindluse tühistamine;
ix. muud muutused;
x. varade soetusmaksumus, akumuleeritud kulum (koos akumuleeritud
kahjumiga varade väärtuse langusest) ja jääkmaksumus perioodi lõpus.
Saldo muutuse analüüsi ei pea esitama võrdlusperioodi kohta.
Eraldised, tingimuslikud varad ja tingimuslikud kohustised
41. Kõikide oluliste bilansis kajastatud eraldiste rühmade kohta avalikustatakse aastaaruande
lisades:
(a) eraldiste saldo muutuse analüüs, sh:
i. saldo perioodi alguses;
ii. saldo suurenemine perioodi jooksul, sh intressiarvestusest tulenev saldo
muutus;
iii. perioodi jooksul kasutatud summad;
iv. perioodi jooksul tühistatud summad;
v. saldo perioodi lõpus;
(b) lühikirjeldus eraldise sisu ja hindamisel kasutatud oluliste eelduste kohta;
(c) lühikirjeldus tõenäolise realiseerumise tähtaja ja summa kohta ning neid mõjutavate
asjaolude kohta;
(d) eeldatava hüvitise summa ning hüvitise nõudeõigusena kajastatud vara bilansiline
väärtus.
Saldo muutuse analüüsi ei pea esitama võrdlusperioodi kohta.
42. Kõikide oluliste tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade (nt antud ja saadud garantiid)
kohta avalikustatakse:
(a) nende kirjeldus;
(b) hinnang nende võimaliku suuruse ja realiseerumise tõenäosuse kohta.
Tulumaks
43. Aastaaruande lisades avalikustatakse peale aruandeaasta lõppu välja kuulutatud dividendide
summa, mida ei ole aastaaruandes kohustisena kajastatud ning nendelt dividendidelt maksmisele
kuuluv tulumaksu summa.
44. Aastaaruande lisades avalikustatakse kasumiaruandes kajastatud tulumaksukulu komponendid
ja selgitus nende tekkimise põhjuste kohta, sh:
(a) dividendide tulumaksu kulu;
(b) välismaal asuvatest tütarettevõtetest tulenev tasumisele kuuluva tulumaksu kulu või
tulu;
(c) välismaal asuvatest tütarettevõtetest tulenev edasilükkunud tulumaksu kulu või tulu.
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
11
Kapitali- ja kasutusrendid
45. Rendileandjad ja rentnikud avalikustavad aastaaruande lisades kapitalirendinõuete või -
kohustiste suhtes järgmise informatsiooni (individuaalselt oluliste rentide kohta eraldi, ülejäänud
nõuete ja kohustiste kohta sobivalt grupeerituna):
(a) summad;
(b) maksetähtajad;
(c) intressimäärad;
(d) alusvaluutad;
(e) muud olulised tingimused (nt tingimuslike rendimaksete olemasolu, rendilepingute
pikendamise ja väljaostmise võimalused, rendilepingutega kaasnevad piirangud,
rendileandja poolt väljarenditavate varade garanteerimata lõppväärtused, mis on
kajastatud bilansis brutoinvesteeringu osana).
46. Rentnikud avalikustavad kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta nende bilansilise
jääkmaksumuse ning soetused perioodi jooksul varade liikide lõikes (nt materiaalsed põhivarad,
kinnisvarainvesteeringud).
47. Rendileandjad ja rentnikud avalikustavad kasutusrentide osas järgmise informatsiooni:
(a) aruandeperioodi renditulu või -kulu kasutusrendilepingutest;
(b) olulised rendilepingutega kaasnevad lisatingimused (nt tingimuslike rendimaksete
olemasolu, rendilepingute pikendamise ja vara väljaostmise võimalused, rendilepingutega
kaasnevad piirangud).
48. Rendileandjad avalikustavad kasutusrendile antud varade bilansilise jääkmaksumuse.
49. Rendileandjatele ja rentnikele kehtestatud avalikustamise nõuded kehtivad ka müügi-
tagasirenditehingute osas. Müügi-tagasirenditehingute puhul tuleb avalikustada kõigi
individuaalselt oluliste müügi-tagasirendilepingute kirjeldus.
Müügitulu
50. Aastaaruande lisades avalikustatakse müügitulu analüüs tegevusalade ja geograafiliste
piirkondade lõikes.
Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtted
51. Tütar- ja sidusettevõtete kohta avalikustatakse järgmine informatsioon:
(a) millist RTJ 11 punktides 60-64 nimetatud arvestusmeetodit on rakendatud tütar- ja
sidusettevõtete kajastamisel;
(b) tütar- ja sidusettevõtete loetelu ja asukohamaad;
(c) osalusprotsent tütar- ja sidusettevõtte omakapitalis;
(d) sidusettevõtte osaluste bilansilised väärtused;
(e) aruandeperioodi jooksul soetatud osalused ja nende ostuhind, sh ostuhinda mõjutavad
lisatingimused, mille mõju sõltub tulevikus asetleidvatest sündmustest (konsolideeritud
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
12
aruandes tuleb äriühenduste kohta täiendavalt avalikustada punktis 52 nõutud
informatsioon);
(f) aruandeperioodi jooksul võõrandatud osalused, nende müügihind ja võõrandamisel
saadud kasum või kahjum;
(g) aruandeperioodil läbiviidud oluliste allahindluste kohta avalikustatakse punktis 34
nõutud informatsioon;
(f) juhul kui emaettevõte kajastab osalusi tütar- ja sidusettevõtetes õiglase väärtuse
meetodil, tuleb avalikustada ka punktis 28 nõutud informatsioon;
(g) aruandeaastal tehtud korrigeerimised, mis on seotud käesoleval ja eelnevatel aastatel
toimunud osaluste soetuste ümberarvestusega (mh lisatingimustest tulenevad ostuhinna
korrigeerimised ja vigade korrigeerimised ning konsolideeritud aruandes esmakordse
kajastamise lõpuleviimisega seotud korrigeerimised).
52. Aruandeaastal toimunud äriühenduste kohta avalikustatakse konsolideeritud aastaaruandes
järgmine informatsioon:
(a) omandatud ettevõtte nimi ja omandatud osalusprotsent;
(b) omandamise kuupäev;
(c) kas tegemist oli sõltumatute osapoolte vahelise või ühise valitseva mõju all olevate
ettevõtete vahelise äriühendusega;
(d) omandatud osaluse soetusmaksumus ja selle erinevate komponentide kirjeldus, k.a
omandamisega otseselt seotud väljaminekud;
(e) omandatud netovara õiglane väärtus ja tekkinud firmaväärtus või omakapitalis
kajastatud muutus, kui tegemist oli ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelise
äriühendusega;
(f) omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse summa ja kasumiaruande rida, millel
on kajastatud sellest tekkinud tulu.
Sihtfinantseerimine
53. Sihtfinantseerimise kohta avalikustatakse aastaaruandes järgmine informatsioon:
(a) aruandeperioodil saadud sihtfinantseerimise summad toetuste andjate ja toetuste liikide
lõikes;
(b) sihtfinantseerimisega seonduvad tingimuslikud kohustised;
(c) aruandeperioodil tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad.
Teenuste kontsessioonikokkulepped
54. Lisades avalikustatakse kogu oluline informatsioon, mis on vajalik teenuste
kontsessioonikokkulepete kajastamise mõistmiseks raamatupidamiskohustuslase aruannetes,
sh:
(a) teenuste kontsessioonikokkulepete üldine kirjeldus ning neile rakendatud
arvestuspõhimõtted;
(b) aruandeperioodil teenuste kontsessioonikokkulepete raames arvestatud tulud ja
kulud põhiliste tulu- ja kululiikide kaupa (nt teenuse ost, müük, intress,
infrastruktuuriobjektide amortisatsioon) ning projektist tulenev kasum või kahjum;
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
13
(c) aruandeperioodil teenuste kontsessioonikokkulepete raames arvele võetud varade ja
kohustistega seotud muutused, varad ja kohustised põhiliste liikide lõikes
aruandeperioodi alguses ja lõpus;
(d) aruandeperioodil teenuste kontsessioonikokkulepete raames makstud ja saadud raha
põhiliste rahavoogude liikide lõikes.
Likvideerimisaruande lisades avalikustatav informatsioon
55. Likvideerimisaruande lisades avalikustatav informatsioon peab vastama samasugustele
nõuetele nagu tavapärase raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatav informatsioon.
56. Likvideerimisaruande lisades avalikustatakse täiendavalt järgmine informatsioon:
(a) selgitus selle kohta, miks ettevõtte majandustegevus lõpetatakse ning alustatakse
ettevõtte likvideerimist;
(b) olulised asjaolud, mis on mõjutanud varade ja kohustiste hindamist
likvideerimisbilansis;
(c) kasumiaruande kirje „Kasum või kahjum varade ja kohustiste ümberhindlusest
likvideerimisväärtusele“ selgitus.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruannetes avalikustatav informatsioon
57. Lisades avalikustatakse kogu informatsioon, mis on nõutud mittetulundusühingule või
sihtasutusele rakendatavate toimkonna juhendite poolt.
58. Juhul kui alljärgnev täiendav informatsioon ei ole avalikustatud põhiaruannetes,
avalikustatakse see aastaaruande lisades:
(a) liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa (nt
liikmemaksud, sisseastumismaksud, hooldustasud, remonditasud);
(b) tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühmade ja annetuste liikide
kaupa (tuues eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja
toetused);
(c) aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt
saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projektide kaupa
(nt korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud);
(d) finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liikide ja
investeeringurühmade kaupa;
(e) ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud sobivalt rühmitatuna;
(f) jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühmade ja
toetuste liikide kaupa;
(g) ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste
teenuste liikide kaupa (nt korteriühistu poolt vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee,
prügiveo ja muude teenuste eest);
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
14
(h) asutuse või ühingu omakapitali osana kajastatud fondide moodustamise ja nende
kasutamise põhimõtted (nt allfondide moodustamine ja kasutamine), aruandeperioodil
toimunud muudatused sellistes fondides;
(i) mittetulundusühingu liikmete arv füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa.
VÄIKEETTEVÕTJA LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE
LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
59. Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse vähemalt
alljärgnev informatsioon:
(a) asjaolu, et tegemist on väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandega;
(b) aastaaruande koostamisel on rakendatud olulised arvestuspõhimõtted lähtudes
käesoleva juhendi punktist 11;
(c) õiglases väärtuses kajastatavate varade ja kohustiste suhtes:
(i) õiglase väärtuse hindamismudelites kasutatavad olulised eeldused;
(ii) õiglases väärtuses kajastatavate varade ja kohustiste summad bilansis;
(iii) õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasum või kahjum kasumiaruandes;
(iv) olulised tuletisinstrumentide kasutamisega seonduvad tingimused ning nende
võimalik mõju tulevastele rahavoogudele.
(d) materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade muutuse analüüs lähtudes käesoleva
juhendi punktist 33;
(e) kinnisvarainvesteeringute muutuse analüüs lähtudes käesoleva juhendi punktidest 36
või 37;
(f) pikaajaliste bioloogiliste varade muutuse analüüs lähtudes käesoleva juhendi
punktidest 38 või 40;
(g) tagatisega pikaajalised kohustised ning nende kohustiste tagatiseks panditud varade
kirjeldus ja bilansiline väärtus;
(h) muud pikaajalised kohustised, mille maksetähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat;
(i) bilansivälised siduvad kohustised (sh antud garantiid) ja tingimuslikud kohustised
(bilansivälised ja tingimuslikud kohustised seotud osapoolte vastu avalikustatakse
eraldi);
(j) majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning
majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või
osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus
ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja
omandamise või tagatiseks võtmise põhjus;
(k) oluliste bilansis kajastamata tehingute (nt aktsiaoptsioonide) kirjeldus ning nende
võimalik mõju finantsaruannetele;
(l) kasumiaruannet oluliselt mõjutavate ühekordsete tulude ja kulude kirjeldus;
(m) juhtkonnale antud laenude, ettemaksude ja garantiide kirjeldus, sh summad,
intressimäärad, maksetähtajad, tagasimaksed ja allahinnatud nõuded;
RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
15
(n) tehingud seotud osapooltega, lähtudes käesoleva juhendi punkti 19 alampunktidest
a-c ning punktist 20;
(o) juhul, kui ettevõte kuulub konsolideerimisgruppi, siis väikseima seda konsolideeriva
kontserni emaettevõtte nimi ja registrijärgne asukoht;
(p) keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul;
(r) olulised sündmused pärast aruandekuupäeva.
MIKROETTEVÕTJA LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE
LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
60. Mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse vähemalt
alljärgnev informatsioon:
(a) asjaolu, et tegemist on mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandega;
(b) tagatisega pikaajalised kohustised ning nende kohustiste tagatiseks panditud varade
kirjeldus ja bilansiline väärtus;
(c) bilansivälised siduvad kohustised (sh antud garantiid) ja tingimuslikud kohustised;
(d) juhtkonnale antud laenude, ettemaksude ja garantiide kirjeldus, sh summad,
intressimäärad, maksetähtajad, tagasimaksed ja allahinnatud nõuded;
(e) majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning
majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või
osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus
ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja
omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmine
Lisa 16
RTJ 16 TEENUSTE KONTSESSIOONIKOKKULEPPED
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3
MÕISTED 4-13
KAJASTAMINE ERASEKTORI ÜKSUSE RAAMATUPIDAMISARVESTUSES
Üldpõhimõtted 14-15
Ehitus- või rekonstrueerimisteenused 16-20
Opereerimis- ja täiendavad teenused 21-22
Laenukasutuse kulutused 23
VÕRDLUS SME IFRS-GA 24
LISAD 1-3 – NÄITED
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 16 „Teenuste
kontsessioonikokkulepped" eesmärgiks on kirjeldada arvestuspõhimõtteid avaliku ja
erasektori üksuste vahel sõlmitud teenuste kontsessioonikokkulepete liigitamisel ja
kajastamisel erasektori raamatupidamiskohustuslaste Eesti finantsaruandluse standardi
kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise
aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja
aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum,
mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab
raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri
määrus (edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 16 tugineb SME IFRS-i peatükil 34 „Spetsiifilised äritegevused” („Specialised
Activities”) ning peatükkides 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive
Principles“), 17 „Materiaalne põhivara“ („Property, Plant and Equipment“), 18
„Immateriaalsed varad, välja arvatud firmaväärtus“ („Intangible Assets other than Goodwill“),
21 „Eraldised ja tingimuslikud varad ja kohustised“ („Provisions and Contingencies“), 11
„Finantsinstrumendid“ („Financial Instruments“) ja „Terminite sõnastikus“ („Glossary of
Terms“) sätestatud mõistetel. Valdkondades, kus RTJ 16 ei täpsusta mingit spetsiifilist
arvestusmeetodit, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s on soovitatav lähtuda vastavates
rahvusvahelistes standardites kirjeldatud arvestusmeetoditest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 16 „Teenuste kontsessioonikokkulepped" tuleb rakendada avaliku ja erasektori
üksuste vahel sõlmitud teenuste kontsessioonikokkulepete liigitamisel ja kajastamisel
erasektori üksuste poolt Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates
raamatupidamise aastaaruannetes. Avaliku sektori üksused lähtuvad teenuste
kontsessioonikokkulepete liigitamisel ja kajastamisel avaliku sektori finantsarvestuse ja –
aruandluse juhendist.
MÕISTED
4. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Teenuste kontsessioonikokkulepped on sellised lepingulised pikaajalised koostööprojektid
avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektori üksus osutab
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
3
mingit konkreetset varaobjekti (infrastruktuuri objekt) kasutades avalikke teenuseid ning
(SME IFRS 34.12):
(a) avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid,
kellele ja millise hinnaga erasektori üksus osutab; ja
(b) avaliku sektori üksus omandab lepinguperioodi lõppedes valitseva mõju
infrastruktuuri objekti üle (kas läbi omandiõiguse, soodusostuõiguse või muul
moel).
Avaliku sektori üksus on riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse
üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olev
muu juriidiline isik, sh avaliku sektori üksuste otsese või kaudse valitseva mõju all olev
äriühing, kui ta ei lähtu teenuste kontsessioonikokkuleppe sõlmimisel maksimaalse
võimaliku kasumi teenimise eesmärgist.
Erasektori üksus on äriühing, sh avaliku sektori üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all
olev äriühing, kui ta lähtub teenuste kontsessioonikokkuleppe sõlmimisel maksimaalse
võimaliku kasumi teenimise eesmärgist, füüsilisest isikust ettevõtja või muu juriidiline isik,
kes ei ole avaliku sektori üksus.
Avalikud teenused on teenused, mille osutamine on seadustest või üldlevinud praktikast
tulenevalt avaliku sektori üksuste ülesanne, sh teenused, mis on seotud avaliku sektori
üksuste poolt teenuste osutamiseks vajalike infrastruktuuri objektide opereerimise või
korrashoiu tagamisega.
Vara on raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis:
(a) on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning
(b) eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu (osaleb seatud eesmärkide
täitmisel kasumit mittetaotlevate raamatupidamiskohustuslaste puhul). (SME IFRS
2.44-2.45)
Finantsvara on vara, mis on:
(a) raha;
(b lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt nõuded
ostjate vastu);
(c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt
kasulikel tingimustel (nt positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid);
(d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (nt investeering teise ettevõtte aktsiatesse).
(SME IFRS terminite sõnastik)
Materiaalsed põhivarad on materiaalsed varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel,
teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel (kasumit mittetaotlev
raamatupidamiskohustuslane talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb
kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. (SME IFRS 17.2)
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
4
Immateriaalsed varad on füüsilise vormita, teistest varadest eristatavad mitterahalised
varad. (SME IFRS 18.2)
Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus,
(a) mis tuleneb mineviku sündmustest; ja
(b) millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.
(SME IFRS 2.49-58)
Finantskohustis on lepinguline kohustus:
(a) tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid; või
(b) vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel.
(SME IFRS terminite sõnastik)
Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustus:
(a) mille realiseerimine ei ole tõenäoline; või
(b) mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. (SME IFRS
21.12)
Eraldis on kohustis, mille realiseerimise aeg või summa ei ole kindlad. (SME IFRS 21.4)
Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või -kohustise korrigeeritud
soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. (SME IFRS 11.16)
Sisemine intressimäär on selline intressimäär, millega finantsvarast või -kohustisest
tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või -kohustise
hetke bilansiline maksumus. (SME IFRS 11.16)
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.89, 12.4)
5. Paljudes riikides on avalike teenuste osutamiseks vajalikud suurt alginvesteeringut nõudvad
infrastruktuuri objektid nagu teed, sillad, tunnelid, vanglad, haiglad, lennujaamad, vee- ja
kanalisatsioonitrassid, energiavarustuse ja telekommunikatsioonivõrgud olnud
traditsiooniliselt avaliku sektori üksuste poolt ehitatud ja opereeritud ning finantseeritud nende
eelarvest. Mõnedes riikides on hakatud kasutama avaliku ja erasektori partnerluse (PPP -
public-private partnership) erinevaid vorme, et kaasata erasektori üksusi infrastruktuuri
objektide ehitusse ja haldusse. PPP-projektide läbiviimise eesmärkideks võivad olla näiteks
erasektori kompetentsi ärakasutamine, teenuse kvaliteedi tõstmine, avaliku sektori kulude
kokkuhoid või riskide jagamine. Teenuste kontsessioonikokkulepped on üks PPP-projektide
vormidest, mille korral avaliku sektori üksus annab teatud infrastruktuuri objektiga seotud
teenuste osutamise õiguse pikaajaliselt erasektori üksusele.
6. Teenuste kontsessioonikokkuleppeid iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud (SME
IFRS 34.12):
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
5
(a) avaliku sektori üksus delegeerib teatud avalike teenuste osutamise kas osaliselt või
täielikult erasektori üksusele;
(b) erasektori üksus osutab infrastruktuuri objektiga seotud avalikke teenuseid lepingus
fikseeritud aja jooksul, mahus ja kvaliteedis;
(c) lepingus nähakse ette esialgne hind, mida erasektori üksus tohib osutatud avalike
teenuste eest küsida, ja hinna muutumise tingimused;
(d) lepingus nähakse ette tingimused, millistele kvaliteedinõuetele peab infrastruktuuri
objekt vastama lepinguperioodi lõpul ning kas see antakse avaliku sektori üksusele
lepinguperioodi lõpul üle tasuta või tasu eest, mis on oluliselt väiksem selle õiglasest
väärtusest üleandmise momendil.
7. Käesolev juhend rakendub juhtudel, kui (SME IFRS 34.12):
(a) teenuste kontsessioonikokkulepe eeldab teenuse osutamiseks eelnevalt
infrastruktuuri objekti ehitamist, soetamist või rekonstrueerimist erasektori üksuse
poolt, lähtudes avaliku sektori üksuse poolt määratud kvaliteedikriteeriumitest; või
(b) avaliku sektori üksus annab erasektori üksusele õiguse kasutada teenuse
osutamiseks olemasolevat infrastruktuuri objekti (nt läbi hoonestusõiguse või
kasutusvalduse).
8. Käesolev juhend rakendub ka juhul kui teenuste kontsessioonikokkuleppe ajaline kestus
katab kogu infrastruktuuri objekti kasuliku eluea, olenemata asjaolust, kes omandab
infrastruktuuri objekti üle kontrolli lepinguperioodi lõppedes.
9. Käesolev juhend rakendub nii juhul kui avaliku sektori üksus tasub kõikide teenuste eest,
mida erasektori üksus infrastruktuuri objekti kasutades osutab, kui ka juhul kui osa või kõik
infrastruktuuri objektil osutatavad avalikud teenused ostetakse muude kasutajate poolt. Hinnad
ja nende muutumise tingimused võivad sealjuures olla määratud teenuste
kontsessioonikokkuleppe aluseks olevas lepingus või tuleneda seadusandlusest. (SME IFRS
34.13)
10. Käesolev juhend rakendub ka juhul kui avaliku sektori üksus ei oma täielikku kontrolli
teenuste hinna üle. Kontroll hinna üle loetakse olemasolevaks ka siis, kui lepingus nähakse
ette hinna ülempiir, või kui erasektori üksusel on kohustus kanda teatud taset ületav kasum üle
avaliku sektori üksusele.
11. Avaliku sektori üksuse kontroll infrastruktuuri objekti üle lepinguperioodi lõppedes
tähendab muuhulgas seda, et erasektori üksusel ei ole õigust iseseisvalt infrastruktuuri objekti
müüa ega pantida ning avaliku sektori üksusel on jätkuv õigus otsustada vara edasise
kasutamise üle kuni selle kasuliku eluea lõpuni.
12. Kui infrastruktuuri objekti kasutatakse osaliselt avaliku teenuse osutamiseks ja osaliselt
mitte, siis käsitletakse objekti erinevaid komponente eraldi, kui neid on võimalik jaotada
erinevateks raha genereerivateks üksusteks vastavalt RTJ-s 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed
põhivarad" esitatud mõistele. Kui avaliku sektori üksus teatud infrastruktuuri objekti
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
6
komponendi kasutamist ei reguleeri, võib tegemist olla rendilepinguga avaliku sektori üksuse
ja erasektori üksuse vahel, mida tuleb kajastada vastavalt RTJ-le 9 „Rendiarvestus“.
13. Praktikas võivad teenuste kontsessioonikokkulepped omandada erinevaid vorme ning
mitmesuguseid tingimusi, mistõttu ainult käesolevast juhendist lähtumine ei pruugi olla piisav.
Iga lepingu kajastamisel tuleb lähtuda selle sisust. Keeruliste lisatingimuste korral, mis ei vasta
käesolevas juhendis kirjeldatud olukordadele, tuleb arvestuspõhimõtete valikul võtta arvesse
teisi toimkonna juhendeid, SME IFRS-i ning nende kontseptuaalset tausta.
KAJASTAMINE ERASEKTORI ÜKSUSE RAAMATUPIDAMISARUANNETES
Üldpõhimõtted
14. Kuna erasektori üksus omab õigust kasutada infrastruktuuri objekti avalike teenuste
osutamiseks vaid avaliku sektori üksuse poolt ette nähtud tingimustel, kuulub valitsev mõju
infrastruktuuri objekti kasutamise üle avaliku sektori üksusele. Seetõttu ei kajasta
erasektori üksus infrastruktuuri objekti oma bilansis materiaalse põhivarana. (SME IFRS
34.14, 34.15)
15. Erasektori üksus ei kajasta infrastruktuuri objekti oma materiaalse põhivarana ega ka
renditud varana. Erasektori üksus kajastab tulu osutatud teenuste, sh ehitus- ja
rekonstrueerimisteenuste müügist, vastavalt RTJ-le 10 „Tulu kajastamine" saadava tasu
õiglases väärtuses (SME IFRS 34.16). Kui erasektori üksus osutab teenuste
kontsessioonikokkuleppe raames rohkem kui üht teenust (nt nii ehitus- või rekonstrueerimis-
kui ka opereerimisteenust) ja nende eest saadav tasu ei ole lepingus eraldi määratletud,
jaotatakse kogutulu erinevate teenuste vahel lähtudes nende õiglase väärtuse suhtest.
Ehitus- või rekonstrueerimisteenused
16. Erasektori üksus kajastab ehitus- või rekonstrueerimisteenuste osutamisel teenitud tulu
ärituluna ja tehtud kulutusi tuludega samas perioodis ärikuluna lähtudes RTJ-s 10 „Tulu
kajastamine“ kirjeldatud valmidusastme meetodist. (SME IFRS 34.16)
17. Erasektori üksus kajastab oma õigust tasule ehitus- või rekonstrueerimisteenuste eest kas
finantsvarana või immateriaalse varana, sõltuvalt sellest, kas see õigus on tingimusteta või
mitte. (SME IFRS 34.14, 34.15)
18. Kui erasektori üksusel on tingimusteta õigus saada avaliku sektori üksuselt ehitus- ja
rekonstrueerimisteenuste eest raha või muud finantsvara, kajastatakse seda nõudeõigust
finantsvarana vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“. (SME IFRS 34.14) Tingimusteta
õigus tähendab, et avaliku sektori üksus on kohustatud erasektori üksusele tasuma kas
kindlaksmääratava summa või vahe kindlaksmääratava summa ja teenuse kasutajatelt
saadavate summade vahel, isegi juhul kui tasu suurus sõltub ehitus- või
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
7
rekonstrueerimisteenustele pandud kvaliteedinõuete või tähtaegade täitmisest. Käesoleva
juhendi Lisas 1 olev näide kirjeldab sellise teenuste kontsessioonikokkuleppe arvestust, milles
erasektori üksusel on tingimusteta õigus saada raha, mistõttu ta kajastab oma bilansis vastavat
nõudeõigust (finantsvara) avaliku sektori üksuse vastu.
19. Erasektori üksus kajastab immateriaalse varana ning ehitus- ja rekonstrueerimisteenuste
eest saadava tuluna õigust (sh litsentsi) kasutada infrastruktuuri objekti ja müüa sellega seotud
avalikke teenuseid teenuste kasutajatele. (SME IFRS 34.15) Õigus müüa avalikke teenuseid
teenuste kasutajatele ei ole tingimusteta õigus saada raha, kuna teenuse müügist saadav tasu
sõltub teenuse kasutamise mahust. Sellist õigust kajastatakse immateriaalse varana vastavalt
RTJ-le 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“. Käesoleva juhendi Lisas 2 olev näide
kirjeldab sellise teenuste kontsessioonikokkuleppe arvestust, milles erasektori üksusel on
õigus müüa infrastruktuuri objektiga seotud avalikke teenuseid teenuse kasutajatele, mistõttu
ta kajastab oma bilansis vastavat immateriaalset vara.
20. Kui erasektori üksusele tasutakse ehitus- või rekonstrueerimisteenuste osutamise eest
osaliselt finantsvaraga (st tingimusteta õigusega saada raha või muud finantsvara) ja osaliselt
immateriaalse varaga (st õigusega kasutada infrastruktuuri objekti avaliku teenuse
osutamiseks), arvestatakse kumbagi komponenti eraldi lähtudes nende komponentide õiglase
väärtuse suhtest. (SME IFRS 34.13) Käesoleva juhendi Lisas 3 olev näide kirjeldab sellise
teenuste kontsessioonikokkuleppe arvestust, milles erasektori üksusel on tingimusteta õigus
saada avaliku sektori üksuselt teatud miinimumsummas raha ning samas õigus müüa
infrastruktuuri objektiga seotud avalikke teenuseid teenuse kasutajatele, mistõttu ta kajastab
oma bilansis nii finantsvara kui ka immateriaalset vara.
Opereerimis- ja täiendavad teenused
21. Infrastruktuuri objektiga seotud opereerimisteenuste (sh näiteks hooldus- ja
remonditeenuste) kajastamisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine". (SME IFRS 34.16)
22. Kui erasektori üksusel on kohustus lepinguperioodi vältel viia infrastruktuuri objektil läbi
täiendavaid ehitus- ja rekonstrueerimistöid (nt seoses nõudega hoida vara teatud
kvaliteeditasemel) ning erasektori üksusel puudub tingimusteta õigus saada nende tööde eest
tasu, kajastab erasektori üksus oma bilansis eraldist ehitus- ja rekonstrueerimistööde
teostamisega kaasnevate väljaminekute suhtes vastavalt RTJ-le 8 „Eraldised, tingimuslikud
kohustised ja tingimuslikud varad". Eraldise kajastamisel lähtutakse kas juhtkonna või teiste
ekspertide hinnangust kohustise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning kohustise
realiseerumise aja kohta.
Laenukasutuse kulutused
23. Laenukasutuse kulutusi ei kapitaliseerita varade soetusmaksumusse. (SME IFRS 25.2).
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
8
VÕRDLUS SME IFRS-GA
24. RTJ-s 16 erasektori üksustele sätestatud arvestuspõhimõtted on kooskõlas SME IFRS-i
peatükis 34 esitatud arvestuspõhimõtetega.
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
9
LISA 1
Näide - Erasektori üksus kajastab finantsvara
Riigiasutus (avaliku sektori üksus) sõlmib operaatorfirmaga (erasektori üksus) lepingu, mille
kohaselt ehitab operaatorfirma kahe aasta jooksul uue tee ning kohustub seda järgneva kaheksa
aasta jooksul hooldama ja remontima. Lepingutingimused näevad ette, et 8. aasta lõpul peab
operaatorfirma panema teele ka uue katte.
Lepingu kohaselt kohustub riigiasutus 3-st 10-da aastani tasuma operaatorfirmale tee
ehitamise ja korrashoiu eest 200 tuhat eurot igal aastal (s.o kokku kaheksa aasta jooksul 1,6
mln eurot).
Operaatorfirma poolt lepingu raames osutatavad teenused, nende teenuste eeldatav maksumus
ning õiglane väärtus (tuhandetes eurodes) on järgmised:
Osutatav teenus Aasta Eeldatav
kulutus
Normaalne
kasumimarginaal
Teenuse õiglane
väärtus
Ehitustööd 1 500 5% 525
2 500 5% 525
Hooldus- ja remonditööd 3-10 8 x 10 20% 8 x 12
Uus teekate 8 100 10% 110
Kokku 1 180 1 256
Intressitulud (6,18%
aastas)
344
Saadaolev tasu
(diskonteerimata)
3-10 8 x 200 1 600
Arvestades projektiga kaasnevate väljaminekute ning saadava tasu erinevat ajastatust, kujuneb
projekti sisemiseks intressimääraks 6,18% aastas ning kogu intressituluks 344 tuhat eurot.
Tasu jagunemine erinevate teenuste eest ning projekti sisemine intressimäär võivad, kuid ei
pruugi olla sätestatud lepingus. Juhul kui need on sätestatud lepingus, tuleb projekti
kajastamisel lähtuda lepingus sätestatud tasu jaotusest (eeldusel, et see jaotus tugineb teenuste
komponentide õiglasele väärtusele). Vastasel juhul tuleb tasu jagada erinevatele teenustele
lähtudes juhtkonna või ekspertide hinnangust nende komponentide õiglase väärtuse kohta.
Operaatorfirma finantseerib lepingu raames osutatavaid teenuseid laenuga, mille intress on
6,7% aastas.
Näite lihtsustamiseks on eeldatud, et kõik maksed toimuvad alati üks kord aastas aasta lõpul.
Operaatorfirma kajastab tulusid ja kulusid teenuste osutamisest vastavalt RTJ-le 10 „Tulu
kajastamine". Ehituse, hooldus- ja remonditööde ning uue katte paigaldamise kulud ning tulu
nende teenuste osutamisest kajastatakse tulenevalt nende teenuste valmidusastmest. Kuna
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
10
riigiasutus tasub nende teenuste eest osaliselt hiljem, kajastatakse ühtlasi nõuet (finantsvara)
riigiasutuse vastu ning arvestatakse sellelt nõudelt intressitulu, lähtudes projekti sisemisest
intressimäärast.
Operaatori raamatupidamiskanded (tuhandetes eurodes) tulude kajastamise osas esimesel
kolmel aastal:
Tulu esimesel aastal ehitusteenuse osutamisest (ehitustööde õiglane väärtus):
D Nõue riigiasutuse vastu 525
K Tulu ehitusteenuste osutamisest 525
Tulu teisel aastal:
a) ehitusteenuse osutamisest (ehitustööde õiglane väärtus)
D Nõue riigiasutuse vastu 525
K Tulu ehitusteenuste osutamisest 525
b) intressitulud (525 * 6,18%)
D Nõue riigiasutuse vastu 32
K Intressitulud 32
Tulu kolmandal aastal:
a) hooldusteenuse osutamisest (hooldus- ja remonditööde õiglane väärtus)
D Nõue riigiasutuse vastu 12
K Tulud hooldusteenuste osutamisest 12
b) intressitulud ((525+525+32) * 6,18%)
D Nõue riigiasutuse vastu 67
K Intressitulud 67
Ühtlasi kajastatakse projektiga seotud kulusid ning laenu- ja intressimakseid. Alates
kolmandast aastast kajastatakse ka riigiasutuselt saadavat tasu nõude vähendamisena
riigiasutuse vastu.
D Raha 200
K Nõue riigiasutuse vastu 200
Ülevaade projektiga seotud rahavoogudest ning selle mõjust operaatorfirma kasumiaruandele
ja bilansile (tuhandetes eurodes) on toodud alljärgnevalt.
Ülevaade operaatorfirma rahavoogudest
Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku
Saadud tasu 0 0 200 200 200 200 200 200 200 200 1600
Tehtud
väljaminekud -500 -500 -10 -10 -10 -10 -10 -110 -10 -10 -1180
Intressimaksed 0 -34 -69 -61 -53 -43 -33 -23 -19 -7 -342
Saadud laenud 500 534 0 0 0 0 0 0 0 0 1034
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
11
Laenu
tagasimaksed 0 0 -121 -129 -137 -147 -157 -67 -171 -105 -1034
Puhas rahavoog 0 0 0 0 0 0 0 0 0 78 78
Ülevaade operaatorfirma kasumiaruandest
Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku
Tulu teenustest 525 525 12 12 12 12 12 122 12 12 1256
Ärikulud -500 -500 -10 -10 -10 -10 -10 -110 -10 -10 -1180
Intressitulud 0 32 67 59 51 43 34 25 22 11 344
Intressikulud 0 -34 -69 -61 -53 -43 -33 -23 -19 -7 -342
Kasum 25 23 0 0 0 2 3 14 5 6 78
Ülevaade operaatorfirma bilansist
Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Raha 0 0 0 0 0 0 0 0 0 78
Nõuded 525 1082 961 832 695 550 396 343 177 0
Laenukohustised 500 1034 913 784 647 500 343 276 105 0
Netovara 25 48 48 48 48 50 53 67 72 78
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
12
LISA 2
Näide - Erasektori üksus kajastab immateriaalset vara
Näite eeldused on samad nagu Lisas 1, v.a tee opereerimiselt tulu saamise viis. Riigiasutus ei
tasu operaatorfirmale teenuste eest. Selle asemel antakse operaatorfirmale lepinguline õigus
koguda fikseeritud teenustasu iga teed läbiva sõiduki eest. Operaatorfirma eeldab, et teed
läbivate sõidukite hulk jääb 3-st 10-da aastani ühesuguseks ning kogutav tasu on igal aastal
200 tuhat eurot.
Vastavalt RTJ-le 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ kajastab operaatorfirma oma
bilansis immateriaalse vara (õigus kasutada teed tulu saamiseks) selle õiglases väärtuses,
milleks on ehitusteenuste eest saadava tulu õiglane väärtus.
Operaatorfirma kanded (tuhandetes eurodes) ehitusperioodil tulude ja immateriaalse vara
arvelevõtmisest:
a) esimesel aastal (ehitustööde õiglane väärtus):
D Immateriaalsed põhivarad 525
K Tulud ehitusteenuste osutamisest 525
b) teisel aastal (ehitustööde õiglane väärtus):
D Immateriaalsed põhivarad 525
K Tulud ehitusteenuste osutamisest 525
Ühtlasi kajastatakse projektiga seotud kulusid ning laenu- ja intressimakseid. Alates
kolmandast aastast kajastatakse kuluna immateriaalse vara amortisatsiooni (igal aastal 1050 /
8 = 131,3 tuhat eurot) ja tuluna sõitjatelt kogutud teenustasu (tuhandetes eurodes) tee läbimise
eest.
D Amortisatsioonikulu 131
K Immateriaalsed põhivarad 131
D Raha 200
K Tulud tee opereerimisest 200
Kuna operaatorfirmal on kohustus paigaldada 8. aastal uus teekate, kuid tal puudub
tingimusteta õigus saada selle eest tasu, kajastab ta oma bilansis kohutist uue teekatte
paigaldamiseks vastavalt RTJ-le 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud
varad". Eraldis uue katte paigaldamiseks moodustatakse 3-st 8-da aastani, võttes aluseks
aruandekuupäevaks teed läbinud sõidukite arvu suhte eeldatavalt uue teekatte paigaldamiseni
teed läbivate sõidukite koguarvu ja diskonteerides kohustist RTJ 8 kohaselt määratud
diskontomääraga (antud näites on kasutatud diskontomäära 6%).
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
13
Eraldise moodustamine (tuhandetes eurodes)
Aasta 3 4 5 6 7 8 Kokku
Ärikulud 12 13 14 15 16 17 87
Intressikulud 0 1 1 2 4 5 13
Kokku eraldise suurenemine 12 14 15 17 20 22 100
Eeldades, et tasu tee kasutajatelt laekub rahas vastavalt plaanitule, on operaatorfirma rahavood
aastate lõikes samad nagu Lisas 1. Ülevaade projekti mõjust operaatorfirma kasumiaruandele
ja bilansile (tuhandetes eurodes) on toodud alljärgnevalt.
Ülevaade operaatorfirma kasumiaruandest
Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku
Tulud teenustest 525 525 200 200 200 200 200 200 200 200 2650
Amortisatsioon 0 0 -131 -131 -131 -132 -132 -131 -131 -131 -1050
Muud projekti
kulud
-500 -500 -22 -23 -24 -25 -26 -27 -10 -10 -1167
Intressikulud 0 -34 -69 -62 -54 -45 -37 -28 -19 -7 -355
Kasum 25 -9 -22 -16 -9 -2 5 14 40 52 78
Ülevaade operaatorfirma bilansist
Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Raha 0 0 0 0 0 0 0 0 0 78
Immateriaalsed
põhivarad
525 1050 919 788 657 525 393 262 131 0
Laenukohustised 500 1034 913 784 647 500 343 276 105 0
Eraldised 0 0 12 26 41 58 78 0 0 0
Netovara 25 16 -6 -22 -31 -33 -28 -14 26 78
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
14
LISA 3
Näide - Erasektori üksus kajastab finantsvara ja immateriaalset vara
Näite eeldused on samad nagu Lisas 2, v.a riigiasutuse poolt tee opereerimiselt saadava tulu
tagamiseks operaatorfirmale antud täiendav garantii - kui operaatorfirma poolt tee kasutajatelt
kogutud teenustasud jäävad alla 700 tuhande euro, tasub riigiasutus puudujääva vahe ja vahelt
arvestatud intressi määraga 6,18%. Operaatorfirma eeldab siiski, et teed läbivate sõidukite
hulk jääb 3-st 10-da aastani ühesuguseks ning kogutav tasu on igal aastal 200 tuhat eurot.
Operaatorfirma kajastab ehitusteenuste osutamisest saadavat tulu osaliselt kui finantsvara
(tingimusteta õigus saada vähemalt 700 tuhat eurot) ja osaliselt kui immateriaalset vara (õigus
kasutada rajatavat teed täiendava tulu saamiseks). Kuna 67% (700 / 1050) ulatuses on
ehitusteenuste osutamise eest tasu garanteeritud, kajastatakse selles ulatuses finantsvara
(nõuet) ja ülejäänud ulatuses immateriaalset vara.
Operaatorfirma ehitustöödelt arvestatud tulude ja varade (tuhandetes eurodes) kajastamine
ehitusperioodil on järgmine:
Nõue Immateriaalne Kokku
(67%) põhivara (33%)
Tulud ehitusteenustest 1. aastal 350 175 525
Tulud ehitusteenustest 2. aastal 350 175 525
Kokku tulud ehitusteenustest 700 350 1050
Nõudele lisanduv intressitulu 2. aastal (350 * 6,18%) 22 0 22
Kokku varad 2. aasta lõpuks 722 350 1072
Teed läbinud sõitjatelt kogutud teenustasu jagatakse nõude laekumiseks ja tuluks. Võttes
arvesse nõude jääkmaksumuselt arvestatavat iga-aastast intressi (6,18% aastas) kulub nõude
tasumiseks kokku 936 tuhat eurot (700 tuhat eurot nõude põhiosa ja 236 tuhat eurot intress).
Seega igal aastal kajastatakse nõude laekumisena 936 / 8 = 117 tuhat eurot. Ülejäänud osa
kogutud teenustasudest (200 - 117 = 83 tuhat eurot) kajastatakse perioodi tuluna teenuste
osutamisest.
Ühtlasi kajastatakse projektiga seotud kulusid ning laenu- ja intressimakseid. Alates
kolmandast aastast kajastatakse kuluna ka immateriaalse vara amortisatsiooni (igal aastal 350
/8 = 44 tuhat eurot). Uue teekatte paigaldamiseks moodustatud eraldist kajastatakse
samamoodi nagu Lisas 2.
Eeldades, et tasu tee kasutajatelt laekub vastavalt plaanitule, on operaatorfirma rahavood
aastate lõikes samad nagu Lisas 1. Ülevaade projekti mõjust operaatorfirma kasumiaruandele
ja bilansile (tuhandetes eurodes) on toodud alljärgnevalt.
RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
15
Ülevaade operaatorfirma kasumiaruandest
Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku
Tulud teenustest 525 525 83 83 83 83 83 83 83 83 1714
Amortisatsioon 0 0 -44 -44 -44 -44 -44 -44 -43 -43 -350
Muud projekti kulud -500 -500 -22 -23 -24 -25 -26 -27 -10 -10 -1167
Intressitulud 0 22 45 40 35 30 25 19 13 7 236
Intressikulud 0 -34 -69 -62 -54 -45 -37 -28 -19 -7 -321
Kasum 25 13 -7 -6 -4 -1 1 3 24 30 78
Ülevaade operaatorfirma bilansist
Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Raha 0 0 0 0 0 0 0 0 0 78
Laenunõuded 350 722 650 573 491 404 312 214 110 0
Immateriaalsed
põhivarad 175 350 306 262 218 174 130 86 43 0
Laenukohustised 500 1034 913 784 647 500 343 276 105 0
Eraldised 0 0 12 26 41 58 78 0 0 0
Netovara 25 38 31 25 21 20 21 24 48 78
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmine
Lisa 2
RTJ 2 NÕUDED INFORMATSIOONI ESITUSVIISILE
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDES
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3
MÕISTED 4
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE OSAD JA
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 5-9
BILANSS 10-20
Üldreeglid 10-11
Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13
Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19
Varade ja kohustiste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20
KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33
Kasumiaruande üldreeglid 21-25
Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 26-27
Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28-29
Koondkasumiaruanne 30-33
RAHAVOOGUDE ARUANNE 34-44
Üldreeglid 34-36
Rahavood äritegevusest 37-39
Rahavood investeerimistegevusest 40
Rahavood finantseerimistegevusest 41
Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42-44
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45-47
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 48-50
SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 51-55
VÕRDLUS SME IFRS-GA 56-58
LISA 1 – BILANSIKIRJETE SELGITUS
LISA 2 – KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE
SELGITUS
LISA 3 – NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil)
LISA 4 – NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 “Nõuded informatsiooni
esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“ eesmärgiks on sätestada reeglid
finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte
määratlemiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates
raamatupidamise aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti
finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse
põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille
põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab
raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava
ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 2 lähtub SME IFRS-i peatükkidest 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts
and Pervasive Principles“), 3 „Finantsaruannete esitus“ („Financial Statement
Presentation“), 4 „Finantspositsiooni aruanne“ („Statement of Financial Position“), 5
„Koondkasumiaruanne ja kasumiaruanne“ („Statement of Comprehensive Income and
Income Statement“), 6 „Omakapitali muutuste aruanne ning kasumi ja jaotamata
kasumi aruanne“ („Statement of Changes in Equity and Statement of Income and
Retained Earnings“), 7 „Rahavoogude aruanne“ („Statement of Cash Flows“), 8
„Finantsaruannete lisad“ („Notes to the Financial Statements“) ja 33 „Seotud osapoolte
kohta avalikustatav informatsioon“ („Related Party Disclosures“). Juhend sisaldab
viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad.
RTJ 2 võrdlus SME IFRS-ga on toodud punktides 56-58. Valdkondades, kus RTJ 2 ei
täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s,
on soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“
tuleb rakendada kõigi Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavate
raamatupidamise aastaaruannete vormistamisel.
MÕISTED
4. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas, raamatupidamise
seadusega kooskõlas olevas tähenduses:
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali).
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis
kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid,
kulusid ja kasumit või kahjumit).
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
3
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha
lähendite1 laekumisi ning väljamakseid).
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE OSAD JA VORMISTAMISE
ÜLDNÕUDED
5. Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest põhiaruannetest
ja lisadest (SME IFRS 3.17):
(a) bilanss;
(b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid,
mida vastavalt käesoleva juhendi punktile 31 ei kajastata kasumiaruandes,
esitavad lisaks ka koondkasumiaruande);
(c) rahavoogude aruanne;
(d) omakapitali muutuste aruanne; ja
(e) lisad vastavalt RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ punktide 5-
58 nõuetele.
6. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 15 lõikele 2¹ võivad väike- ja
mikroettevõtjad2 koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel
lühendatud raamatupidamise aastaaruande, lähtudes järgnevatest nõuetest:
(a) väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb
vähemalt kahest põhiaruandest – bilansist ja kasumiaruandest ning RTJ 15
„Lisades avalikustatav informatsioon“ punktis 59 sätestatud lisadest;
(b) mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb
vähemalt kahest põhiaruandest – bilansist ja kasumiaruandest ning RTJ 15
„Lisades avalikustatav informatsioon“ punktis 60 sätestatud lisadest.
7. Mikro- ja väikeettevõtja võivad koostada suurema kategooria ettevõtja
raamatupidamise aastaaruande, mikro- või väikeettevõtja lühendatud aastaaruande
asemel.
8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas
dokumendis (nt majandusaasta aruandes) esitatud informatsioonist. Raamatupidamise
aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, mille kohta see on
koostatud. (SME IFRS 3.23)
9. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva
vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (nt tuhandetes
vääringuühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e))
1 Praktikas kasutatakse „rahalähendite“ asemel sageli ka mõistet „raha ekvivalendid“. 2 Mõisted on defineeritud raamatupidamise seaduse §-s 3.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
4
BILANSS
Üldreeglid
10. Raamatupidamiskohustuslane (v.a käesoleva juhendi punktis 12 nimetatud
raamatupidamiskohustuslane), kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande
vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peab kasutama raamatupidamise
seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi.
11. Käesoleva juhendi lisas 1 on toodud tabel bilansikirjete selgitusega, mis sisaldab
ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta
ning viiteid teistele toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud
objektide arvestust.
Spetsiifilised bilansiskeemid
12. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (nt
krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad,
mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamis-
kohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatust erinevat
bilansiskeemi.
13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansiskeemi valikul tuleb
muu hulgas lähtuda raamatupidamise seaduse §-s 15 nimetatud raamatupidamise
aastaaruande eesmärgist, vastaval tegevusalal tegutsemist reguleerivate õigusaktide
nõuetest, rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid
valdkondi reguleerivatest toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud
tegevusalal, riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhendi nõuetest.
Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine
14. Varad ja kohustised liigitatakse bilansis vastavalt kasutuseale ja maksetähtajale.
Lühiajalise kasutuseaga varasid nimetatakse käibevaradeks ning pikaajalise
kasutuseaga varasid nimetatakse põhivaradeks. Maksetähtajast lähtuvalt eristatakse
lühiajalisi ja pikaajalisi kohustisi. (SME IFRS 4.4)
15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt
punkte 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte liigitada
oma varasid lühiajalise ja pikaajalise kasutuseaga varadeks ning kohustisi lühi- ja
pikaajalisteks (nt finantsasutuste puhul, kus rahvusvahelise praktika kohaselt sellist
jaotust bilansis ei toimu). Sellisel juhul on raamatupidamiskohustuslane kohustatud
kajastama bilansis oma varasid ja kohustisi nende likviidsuse järjekorras. (SME IFRS
4.4)
16. Käibevaradena kajastatakse järgnevaid varasid:
(a) raha ja rahalähendeid, v.a juhul kui neid ei ole võimalik kasutada
vähemalt 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast;
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
5
(b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli
käigus (isegi juhul kui see on pikem kui 12 kuud; nt varud ja nõuded ostjate
vastu);
(c) varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt
kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja
(d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul
aruandekuupäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja
tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).
Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivaradena. (SME IFRS 4.5, 4.6)
17. Lühiajaliste kohustistena kajastatakse järgnevaid kohustisi:
(a) kohustisi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli
jooksul (nt võlad tarnijatele);
(b) kohustisi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil;
(c) kohustisi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates
aruandekuupäevast (nt lühiajalised laenud).
Kõiki muid kohustisi kajastatakse pikaajaliste kohustistena. (SME IFRS 4.7, 4.8)
18. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast,
kajastatakse lühiajalise kohustisena, v.a juhul kui aruandekuupäeval on ettevõttel
võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida (nt on sõlmitud vastav leping)
ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. Juhul kui ettevõttel on küll kavatsus laenu
pikendada või refinantseerida, kuid aruandekuupäevaks puudub kindlus selle kavatsuse
realiseerumises (nt puudub laenu pikendamise või refinantseerimise kokkulepe),
kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustisena, isegi juhul kui pärast aruandekuupäeva
laen pikendati või refinantseeriti. (SME IFRS 4.7 (d))
19. Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi,
mistõttu aruandekuupäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis
kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustisena, isegi juhul kui pärast aruandekuupäeva
on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta.
Varade ja kohustiste saldeerimine (kajastamine netosummas)
20. Varasid ja kohustisi ei saldeerita omavahel bilansis, v.a juhul kui ettevõttel on
juriidiline õigus varade ja kohustiste tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda
õigust kasutab. (SME IFRS 2.126)
Näide 1 – nõuete ja kohustuste bilansis netosummas kajastamine
Ettevõte on sõlminud teise osapoolega lepingu, mille alusel omavahelisi nõudeid ja
kohustisi jooksvalt ei tasuta, vaid need tasaarveldatakse üks kord aastas.
Lähtudes ülalnimetatud lepingust, kajastab ettevõte teise osapoolega tekkinud nõudeid
ja kohustisi bilansis netosummana.
Näide 2 – nõuete ja kohustuste bilansis netosummas kajastamine ei ole lubatud
Ettevõte kavatseb teise osapoolega eksisteerivad nõuded ja kohustised tasaarveldada
ning on tõenäoline, et teine osapool sellega ka nõustub. Aruandekuupäevaks ei olnud
vastavat tasaarvelduslepingut siiski veel sõlmitud.
Kuna ettevõttel puudus aruandekuupäeval juriidiline alus nõuete ja kohustiste
tasaarveldamiseks, ei tohi neid bilansis kajastada netosummas.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
6
KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE
Kasumiaruande üldreeglid
21. Raamatupidamiskohustuslane (v.a käesoleva juhendi punktis 26 nimetatud
raamatupidamiskohustuslane), kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande
vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peab kasutama ühte raamatupidamise
seaduse lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemidest.
22. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt
materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam
rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele.
Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude
liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus
on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude
olemusest, mitte nende funktsioonist.
23. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist
ettevõttes (nt müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on
tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada,
millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (nt tööjõukulud) tuleb
jagada erinevate funktsioonide vahel vastavalt nende seotusele erinevate
funktsioonidega. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele
parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude
jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel
koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad.
24. Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab
aruande kasutajatele asjakohasemat ja tõepärasemat informatsiooni ettevõtte
finantstulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud
tegevusvaldkonnas. (SME IFRS 5.11) Üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt
teisele tuleb tagasiulatuvalt (vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise
perioodi võrreldavaid andmeid.
25. Käesoleva juhendi lisas 2 on toodud tabel kasumiaruande kirjete üldiste selgitusega.
Kasumiaruande kirjete täpne liigendus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja selles
valdkonnas väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast. Raamatupidamiskohustuslane,
v.a mikroettevõtja, on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt
kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse,
ning järgima järjepidevalt sama liigendust.
Spetsiifilised kasumiaruande skeemid
26. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (nt
krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad,
mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib
raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatutest
erinevat kasumiaruande skeemi.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
7
27. Raamatupidamise seaduse lisas 2 kirjeldatust erineva kasumiaruande skeemi valikul
tuleb lähtuda raamatupidamise seaduse §-s 15 nimetatud raamatupidamise aastaaruande
eesmärgist, vastaval tegevusalal tegutsemist reguleerivate õigusaktide nõuetest,
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi
reguleerivatest toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal,
riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka avaliku sektori finantsarvestuse ja –
aruandluse juhendi nõuetest.
Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas)
28. Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, v.a põhitegevusega
mitteseotud tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest
tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. (SME IFRS 2.126)
29. Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel
saldeerimata. Kasumiaruandes tohib saldeerida põhitegevusega mitteseotud tulusid ja
kulusid, kui see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud
näiteid olukordadest, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning
kajastatakse kasumiaruandes netosummana:
(a) kasumeid (kahjumeid) põhivarade müügist kajastatakse netosummana
(põhivarade müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus ja
kaasnevad müügikulutused) ;
(b) rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist
saadud rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus);
(c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes
netosummana;
(d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama
protsessi tulemusel tekkinud tuludega (nt kompensatsioon kolmandalt
osapoolelt);
(e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse
kasumiaruandes netosummana;
(f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest
kajastatakse kasumiaruandes netosummana.
Koondkasumiaruanne
30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt
käesoleva juhendi punktile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või -
kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande.
Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. (SME
IFRS 5.2 (b), 5.7)
31. Vastavalt toimkonna juhenditele ei kajastata teatud kasumeid ja kahjumeid
kasumiaruandes. Sellised kasumid ja kahjumid moodustavad muu koondkasumi või -
kahjumi ning nendeks on (SME IFRS 5.4):
(a) välismaise äritegevuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema
arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed (RTJ 1 punkt 91);
(b) muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist toimkonna juhendid ei
reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRS-le või IFRS-le kajastatakse
koondkasumiaruandes (nt rahavoogude riskimaandamisinstrumentide
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
8
ümberhindlusel tekkinud kasumite ja kahjumite efektiivne osa vastavalt SME
IFRS peatükile 11).
32. Koondkasumiaruandes esitatakse perioodi koondkasum, mis koosneb
kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi kasumist/kahjumist ning käesoleva
juhendi punktis 31 loetletud muudest koondkasumi ja -kahjumi osadest. Perioodi
koondkasum väljendab ettevõtte omakapitali muutust, mis ei ole tingitud tehingutest
omanikega.
33. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Näide
koondkasumiaruandest on toodud käesoleva juhendi lisas 2.
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Üldreeglid
34. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile
äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavooks. Mikro- ja väikeettevõtjal ei
ole lühendatud raamatupidamise aastaaruandes kohustust rahavoogude aruannet
esitada.
35. Rahavoogude aruande koostamisel on eesmärgiks anda ülevaade ettevõtte poolt
genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning
muutustest ettevõtte käsutuses oleva raha ja rahalähendite hulgas. Rahavoogude
aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet
genereerida raha ja raha lähendeid, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse
hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud rahavoogude
aruande näidis.
36. Rahalähenditeks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega
investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning
millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja
osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad
rahalähendite mõistele). (SME IFRS 7.2)
Rahavood äritegevusest
37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (SME
IFRS 7.7)
38. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised
äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete liigid, nagu näiteks (SME IFRS 7.4,
7.9):
(a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;
(c) makstud palgad;
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
9
(d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega
kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all, SME IFRS 7.17);
(e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka
finantseerimistegevuse all; SME IFRS 7.15).
39. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse kasumit või kahjumit (SME IFRS 7.8):
(a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon, eraldise
moodustamine);
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustiste saldode muutusega; ning
(c) investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega
seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivarade või finantsinvesteeringute
müügist).
Rahavood investeerimistegevusest
40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME
IFRS 7.9, 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega
seotud laekumiste ja väljamaksete liigid (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata
eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5):
(a) materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ost ja müük;
(b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük;
(c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük;
(d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad
lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all);
(e) teistele osapooltele antud laenud (v.a finantsasutused, kelle jaoks laenude
väljastamine on üks põhitegevustest);
(f) antud laenude laekumised (v.a finantsasutused, kelle jaoks laenude
väljastamine on üks põhitegevustest);
(g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (v.a finantsasutused,
kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka);
(h) saadud intressid ja dividendid (v.a finantsasutused, kelle jaoks see on osa
äritegevuse rahavoogudest. Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja
dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15).
Rahavood finantseerimistegevusest
41. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME
IFRS 7.9, 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega
seotud laekumiste ja väljamaksete liigid (mõlemad eraldi), sealhulgas (SME IFRS 7.6):
(a) laenude saamine;
(b) saadud laenude tagasimaksmine;
(c) kapitalirendi maksed;
(d) aktsiate emiteerimine;
(e) omaaktsiate ostmine ja müük;
(f) dividendide maksmine.
Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes
42. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevate rahavoogude kajastamisel
arvestatakse need ettevõtte arvestusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
10
kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi
kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.11, 30,19)
43. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äritegevuste rahavood arvestatakse
emaettevõtte esitusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud
valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud
keskmist kurssi). (SME IFRS 7.12, 30,19)
44. Kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale rahale ja rahalähendite kajastatakse
eraldi äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. (SME IFRS 7.13)
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
45. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud
muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. Mikro- ja
väikeettevõtjal ei ole lühendatud raamatupidamise aastaaruandes kohustust
omakapitali muutuste aruannet esitada.
46. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja (SME IFRS 6.2, 6.3):
(a) omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed (nt aktsiakapitali suurendamine);
(b) omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (nt jaotatud dividendid);
(c) kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või –kahjum
(ettevõtted, kes koostavad vastavalt käesoleva juhendi punktile 30
koondkasumiaruande, esitavad puhaskasumi või –kahjumi asemel
aruandeperioodi koondkasumi);
(d) arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (nt jaotamata
kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue toimkonna juhendi
rakendamisega);
(e) reservide suurendamised ja vähendamised (sh muutused kohustuslikus
reservkapitalis);
(f) vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;
(g) tehingud omaaktsiate ja -osadega;
(h) aktsiate ja osade tühistamised;
(i) muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
47. Omakapitali muutuste aruande koostamisel on soovitatav kasutada käesoleva
juhendi lisas 4 esitatud vormi.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
48. Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad avalikustatava informatsiooni osas
vastama raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning RTJ-s 15
„Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
11
49. Täismahus raamatupidamise aastaaruande lisades on
raamatupidamiskohustuslane kohustatud täiendavalt avalikustama (SME IFRS
8.2):
(a) täiendavat informatsiooni oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning
nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada
viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid);
(b) muud informatsiooni, mis on vajalik asjakohase ja tõepäraselt esitatud
ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -
tulemusest ja rahavoogudest.
50. Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt, näiteks järgmises
järjekorras (SME IFRS 8.3, 8.4):
(a) arvestuspõhimõtted;
(b) põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras
põhiaruannete ja neis esitatud kirjetega);
(c) muud selgitavad lisad.
SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE
51. Seotud osapool on isik või ettevõte, kes on seotud majandusaasta aruannet koostava
ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi
toimuda turutingimustel. Mõistmaks, milline on seotud osapooltega tehtud tehingute
võimalik mõju ettevõtte finantspositsioonile ja kasumile, tuleb nende kohta avaldada
aruandes täiendavat informatsiooni. (SME IFRS 33.1, 33.2)
52. Isik või selle isiku lähedane pereliige (st pereliige, kelle puhul võib eeldada olulise
mõju olemasolu, nt abikaasa, elukaaslane või laps) on seotud aruandva ettevõttega, kui
see isik (SME IFRS 33.2(a)):
(a) on aruandva ettevõtte või selle emaettevõtte juhtkonna liige (st isik, kellel
on volitused ettevõtte tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks
otseselt või kaudselt, ning kes kannab selle eest vastutust); või
(b) omab valitsevat või olulist mõju aruandva ettevõtte üle (nt läbi
aktsiaosaluse).
53. Ettevõte on seotud aruandva ettevõttega, kui kehtib üks või mitu järgmistest
tingimustest (SME IFRS 33.2(b)):
(a) ettevõte ja aruandev ettevõte on ühise valitseva mõju all (st nad on kas sama
kontserni liikmed või samal isikul on nende üle valitsev mõju (või selle isiku
lähedasel pereliikmel));
(b) üks ettevõte on kolmanda osapoole (kelleks võib olla nii ettevõte kui isik)
valitseva mõju all olev ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole
(juhul kui kolmandaks osapooleks on isik, siis selle isiku või tema lähedase
pereliikme) olulise mõju all olev ettevõte;
(c) ettevõte omab aruandva ettevõtte üle valitsevat või olulist mõju;
(d) ettevõte on aruandva ettevõtte valitseva või olulise mõju all;
(e) ettevõtted, mille üle punkti 52 alapunktis (a) määratletud isikud (või nende
lähedased pereliikmed) omavad valitsevat või olulist mõju;
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
12
(f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased
pereliikmed), kes omavad valitsevat või olulist mõju aruandva ettevõtte üle.
54. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel peab arvesse võtma suhte
sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. (SME IFRS 33.3)
55. Seotud osapooleks ei ole (SME IFRS 33.4):
(a) kaks ettevõtet ainult seetõttu, et üks isik on mõlema ettevõtte juhtkonna liige;
(b) ettevõtte finantseerijad, riigiasutused või muud sarnased üksused, üksnes
seetõttu, et nad on ettevõttega tavapärastes majandussuhetes, isegi kui nad
võivad mõjutada ettevõtte tegutsemisvabadust või osaleda otsustusprotsessis;
(c) kliendid, hankijad, müügiesindajad või muud isikud, kellega ettevõttel on
märkimisväärsed tehingud, ainult nendest tehingutest tuleneva majandusliku
sõltuvuse tõttu.
VÕRDLUS SME IFRS-GA
56. RTJ 2 sätestatud nõuded täismahus raamatupidamise aastaaruande osadele ja nende
esitusele on üldjoontes kooskõlas SME IFRS peatükkides 2 kuni 8 sätestatud nõuetega
(SME IFRS ei näe ette võimalust lühendatud aastaaruande koostamiseks, nagu see on
Eestis vastavalt raamatupidamise seadusele lubatud mikro- ja väikeettevõtjatele). SME
IFRS peatükk 5 lubab esitada koondkasumiaruande kas kasumiaruande asemel või
sellele lisaks. Kuna Eesti raamatupidamise seadus nõuab ettevõtetelt kasumiaruande
esitamist, siis RTJ 2 kohaselt tohib koondkasumiaruannet esitada ainult
kasumiaruandele lisaks, mitte selle asemel. RTJ 2 nõuab koondkasumiaruande
esitamist ainult nendelt ettevõtetelt, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida
ei kajastata kasumiaruandes, SME IFRS peatükk 5 nõuab koondkasumiaruande
esitamist kõikidelt ettevõtetelt. SME IFRS peatükk 3 lubab ettevõtetel teatud juhtudel
esitada kasumi- ja jaotamata kasumi aruande („Statement of income and retained
earnings“) ühe aruandena kasumiaruande ja omakapitali muutuste aruande asemel.
Kuna Eesti raamatupidamise seadus nõuab ettevõtetelt, kes koostavad täismahus
aastaaruande, omakapitali muutuste aruande esitamist, siis RTJ 2 sellist valikut ei
võimalda. SME IFRS peatükk 5 nõuab lõpetatud tegevusvaldkondade kasumi/kahjumi
näitamist kasumiaruandes eraldi real. RTJ 2 selline nõue puudub.
57. Erinevalt RTJ 2 ei kehtesta SME IFRS-i peatükid 4 ja 5 konkreetseid vorme
bilansile ja kasumiaruandele, vaid kirjeldavad ainult üldnõudeid bilansi ja
kasumiaruande koostamisele. Eesti raamatupidamise seaduses ja RTJ 2 täismahus
raamatupidamise aastaaruannetele kehtestatud bilansi ja kasumiaruande skeemid on
kooskõlas SME IFRS peatükkide 4 ja 5 üldnõuetega.
58. Seotud osapoolte mõiste on kooskõlas SME IFRS peatükiga 33, v.a järgmine
asjaolu: toimkonna juhendites (vt RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete
kajastamine“) ei ole erinevalt SME IFRS-st eraldi sätteid ühisettevõtete mõiste ja
kajastamise kohta, vaid neid käsitletakse sidusettevõtetena. Sellest tulenevalt ei sisalda
ka käesolevas juhendis toodud seotud osapoole mõiste viiteid ühisettevõtetele.
Toimkonna hinnangul ei teki siiski valdava enamuse Eesti ettevõtete jaoks erinevusi
seotud osapoolte määramisel vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ja SME
IFRS-le.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
13
LISA 1 – BILANSIKIRJETE SELGITUS
Alljärgnev tabel annab ülevaate erinevate bilansikirjete sisust, antud kirjel kajastatavate
objektide arvestuspõhimõtetest ning viitab teistele toimkonna juhenditele, kus on
põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Sõltuvalt konkreetse
raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda asjakohaseks teatud
kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid.
Lisades esitatakse bilansikirjete alaliigendused, kui see tuleb kasuks bilansi
informatiivsusele ja loetavusele või on nõutud raamatupidamise seaduses või
toimkonna juhendites. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võib raamatupidamise seadus
nõuda või lubada teatud kirjete esitamist bilansi asemel raamatupidamise aastaaruande
lisades.
Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga
kokkuvõtlikult, siis on korrektse arvestuse ja kajastamise eesmärgil vajalik tutvuda ka
tabelis viidatud toimkonna juhendis esitatud põhimõtetega.
Bilansikirje Kirje sisu ja alaliigendused Arvestuspõhimõte Viide
juhendile
VARAD (AKTIVA)
Käibevarad
Raha Raha kassas ja pangas; nõudmiseni
hoiused; lühiajalised paigutused
rahaturufondidesse ja muudesse
kõrge likviidsusega fondidesse
Korrigeeritud
soetusmaksumus või
õiglane väärtus
RTJ 3
Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt
realiseeritakse lähema 12 kuu
jooksul: kauplemiseesmärgil
hoitavad ja muud lühiajalised
investeeringud väärtpaberitesse
(aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid,
fondiosakud jne)
Õiglane väärtus,
soetusmaksumus või
korrigeeritud
soetusmaksumus
RTJ 3
Nõuded ja tehtud
ettemaksed
Lühiajalised nõuded ja tehtud
ettemaksed. Põhilised grupid:
nõuded ostjate vastu, maksude
ettemaksed ja tagasinõuded, muud
lühiajalised nõuded, ettemaksed
teenuste eest, antud laenud (kuni 12-
kuulise järelejäänud tähtajaga).
Korrigeeritud
soetusmaksumus
(üldjuhul võrdne
nominaalväärtusega
miinus vajadusel
allahindlused), v.a
ettemaksed ja
maksusaldod
RTJ 3
(v.a
ettemakstud
kulud ja
maksusaldod)
Varud Varud vastavalt RTJ 4
definitsioonile. Põhilised grupid:
tooraine ja materjal, lõpetamata
toodang, valmistoodang, müügiks
ostetud kaubad, ettemaksed varude
eest, tagastatavad varad
Madalam
soetusmaksumusest ja
neto realiseerimis-
väärtusest. Börsil
kaubeldavate varude
maaklerite aruannetes
õiglane väärtus miinus
müügikulutused
RTJ 4
Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7
definitsioonile
Õiglane väärtus (juhul
kui õiglane väärtus ei
ole usaldusväärselt
hinnatav mõistliku
kulu ja pingutusega,
soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja allahindlused)
RTJ 7
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
14
Käibevarad kokku
Põhivarad
Investeeringud tütar- ja
sidusettevõtetesse
Tütarettevõtete aktsiad või osad
(seda alamkirjet kasutatakse ainult
konsolideerimata aruannetes),
sidusettevõtete aktsiad või osad
Soetusmaksumuse,
õiglase väärtuse või
kapitaliosaluse meetod
RTJ 11
Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei
realiseerita lähema 12 kuu jooksul:
muud aktsiad ja väärtpaberid
(aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid,
fondi osakud jne), mida tõenäoliselt
ei müüda lähema 12 kuu jooksul
ning kindla lunastustähtajaga
väärtpaberid, mille lunastustähtaeg
on hiljem kui 12 kuud pärast
aruandekuupäeva
Korrigeeritud
soetusmaksumuse,
õiglase väärtuse või
soetusmaksumuse
meetod
RTJ 3
Nõuded ja tehtud
ettemaksed
Pikaajalised laenu- ja muud nõuded,
edasilükkunud tulumaks
Korrigeeritud
soetusmaksumus, v.a
ettemaksed ja
edasilükkunud
tulumaks
RTJ 3, edasi-
lükkunud
tulumaks RTJ
6 ja SME
IFRS peatükk
29
Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud vastavalt
RTJ 6 definitsioonile
Õiglane väärtus (juhul
kui õiglane väärtus ei
ole usaldusväärselt
hinnatav mõistliku
kulu ja pingutusega,
soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja allahindlused)
RTJ 6
Materiaalsed põhivarad Materiaalsed põhivarad vastavalt
RTJ 5 definitsioonile. Materiaalsete
põhivarade grupid: maa, ehitised
(hooned, rajatised, teed), masinad ja
seadmed (tootmisseadmed,
transpordivahendid ja muud
seadmed), muud materiaalsed
põhivarad (inventar, mööbel,
kontoritehnika), lõpetamata ehitised
ja ettemaksed
Soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja allahindlused
RTJ 5
Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7
definitsioonile
Õiglane väärtus (juhul
kui õiglane väärtus ei
ole usaldusväärselt
hinnatav mõistliku
kulu ja pingutusega,
soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja allahindlused)
RTJ 7
Immateriaalsed põhivarad Immateriaalsed põhivarad vastavalt
RTJ 5 definitsioonile.
Immateriaalsete põhivarade grupid:
firmaväärtus (äriühenduste käigus
tekkinud firmaväärtus vastavalt RTJ
11), muud immateriaalsed
põhivarad, ettemaksed
immateriaalsete põhivarade eest
Soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja allahindlused
RTJ 5
Põhivarad kokku
VARAD (AKTIVA)
KOKKU
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
15
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA)
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised Lühiajalised (kuni 12 kuulise
tähtajaga) laenud, võlakirjad,
kapitalirendikohustised,
arvelduskrediit ja muud
finantseerimise eesmärgil
tekkinud võlakohustised,
pikaajaliste laenukohustiste
tagasimaksed järgmisel
perioodil (st lähema 12 kuu
jooksul), konverteeritavad
võlakohustised (lühiajalised
vahetusvõlakirjad või
eelisaktsiad, mida on võimalik
konverteerida ettevõtte aktsiate
või osade vastu)
Korrigeeritud
soetusmaksumus
(konverteeritavate
laenukohustiste puhul
tuleb vajadusel eraldada
omakapitali komponent).
Kapitalirendikohustiste
kajastamisel lähtuda RTJ 9
RTJ 3,
kapitalirendi-
kohustused
RTJ 9
Võlad ja saadud
ettemaksed
Lühiajalised võlad ja saadud
ettemaksed. Põhilised grupid:
võlad tarnijatele, võlad
töövõtjatele, maksuvõlad, muud
võlad, saadud ettemaksed
Korrigeeritud
soetusmaksumus, v.a
ettemaksed ja maksusaldod
RTJ 3
(v.a saadud
ettemaksed ja
maksusaldod)
Eraldised Kohustised, mille realiseerumise
aeg ja summa pole kindlad;
realiseeruvad tõenäoliselt
lähema 12 kuu jooksul või
ettevõtte tavapärase äritsükli
käigus (näit. garantiieraldised,
restruktureerimiseraldised,
eraldised kohtuvaidlustega
kaasnevate võimalike kulude
jaoks jne)
Juhtkonna hinnang kõige
tõenäolisema summa
kohta, mis on vajalik
eraldisega seotud kohustise
rahuldamiseks
RTJ 8
Sihtfinantseerimine Saadud sihtfinantseerimine, mis
ei vasta veel tuluna kajastamise
kriteeriumitele ja mille
tingimuste täitmist on eeldada
12 kuu jooksul
Saadud või saadava vara
õiglane väärtus miinus
tuluna kajastatud summad
RTJ 12
Lühiajalised kohustised
kokku
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised Laenud, võlakirjad ja
kapitalirendikohustised (see osa,
mis kuulub tagasimaksmisele
hiljem kui 12 kuu pärast),
konverteeritavad võlakohustised
(pikaajalised vahetusvõlakirjad
või eelisaktsiad, mida on
võimalik konverteerida ettevõtte
aktsiate või osade vastu)
Korrigeeritud
soetusmaksumus
(konverteeritavate
võlakohustuste puhul tuleb
vajadusel eraldada
omakapitali komponent).
Kapitalirendikohustuste
kajastamisel lähtuda RTJ 9
RTJ 3,
Kapitalirendi-
kohustused -
RTJ 9
Võlad ja saadud
ettemaksed
Pikaajalised võlad (need, mis
kuuluvad tagasimaksmisele
hiljem kui 12 kuu jooksul
aruandekuupäevast), saadud
ettemaksed, edasilükkunud
tulumaks
Korrigeeritud
soetusmaksumus, v.a
ettemaksed ja
edasilükkunud tulumaks.
RTJ 3, edasi-
lükkunud
tulumaks RTJ
8 ja SME
IFRS peatükk
29
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
16
Eraldised Kohustised, mille realiseerumise
aeg ja summa pole kindlad;
realiseeruvad tõenäoliselt hiljem
kui 12 kuu jooksul
aruandekuupäevast (näit.
pensionieraldised, eraldised
kohtuvaidlustega kaasnevate
võimalike kulude jaoks jne)
Juhtkonna hinnang kõige
tõenäolisema summa kohta
(diskonteerituna, kui mõju
on oluline), mis on vajalik
eraldisega seotud kohustise
rahuldamiseks.
Pensionieraldiste puhul
aktuaari või muu
spetsialisti hinnang
pensionikohustuse
nüüdisväärtuse kohta
RTJ 8
Sihtfinantseerimine Saadud sihtfinantseerimine, mis
ei vasta veel tuluna kajastamise
kriteeriumitele ja mille
tingimuste täitmist on eeldada
hiljem kui 12 kuu jooksul
Saadud või saadava vara
õiglane väärtus miinus
tuluna kajastatud summad
RTJ 12
Pikaajalised kohustised
kokku
Kohustised kokku
Omakapital
Vähemusosalus
(seda kirjet kasutatakse
ainult konsolideeritud
aruannetes)
See osa konsolideerimisgruppi
kuuluvate tütarettevõtete
netovarast, mis ei kuulu
emaettevõttele
Vastavalt RTJ 11
kirjeldatud
arvestusmeetodile
RTJ 11
Emaettevõtte
aktsionäridele või
osanikele kuuluv
omakapital
(seda alapealkirja
kasutatakse ainult
konsolideeritud
aruannetes)
Aktsiakapital või
osakapital nimiväärtuses3
Emiteeritud aktsia- või
osakapitali nimiväärtus (siin ei
kajastata eelisaktsiaid, mis
vastavalt RTJ 3 liigituvad
kohustisteks)
Aktsiate või osade
nimiväärtus
Registreerimata aktsia- või
osakapital
Aruandekuupäevaks emiteeritud
ja registreerimiseks esitatud,
kuid äriregistris veel
registreerimata aktsiad või osad.
Juhul kui aruandekuupäevaks on
ka avaldus uute aktsiate
registreerimiseks äriregistrile
esitamata, kajastatakse selliste
aktsiate eest saadud tasu bilansis
kohustisena.
Aktsiate või osade
emiteerimishind (pärast
registreerimist kajastatakse
nende nimiväärtus kirjel
“Aktsia- või osakapital” ja
võimalik ülekurss kirjel
“Ülekurss”)
Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel
üle nimiväärtuse saadud tasu.
Tehingutel omaaktsiatega
aktsiate soetusmaksumuse ja
müügihinna vahe;
omaaktsiate kustutamisel
aktsiate soetusmaksumuse ja
nominaalväärtuse vahe;
Aktsiate või osade
emiteerimisel saadud tasu
õiglane väärtus (millest on
maha arvatud aktsiate
emiteerimisega kaasnevad
kulutused), miinus
emiteeritud aktsiate või
osade nimiväärtus.
Tehingud
omaaktsiatega
- RTJ 3;
Äriühendused
ühise kontrolli
all olevate
ettevõtete
vahel - RTJ 11
3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle sarnase omakapitali
kategooriat iseloomustava kirjega.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
17
(miinus) aktsiatehingutega
seotud otsekulud.
Ühise kontrolli all olevate
ettevõtete vahel toimuvate
äriühenduste puhul – vahe
soetusmaksumuse ja omandatud
netovara bilansilise väärtuse
vahel.
Tagasiostetud aktsiate
müügil aktsiate
soetusmaksumuse ja
müügihinna vahe.
Tagasiostetud aktsiate
tühistamisel aktsiate
soetusmaksumuse ja
nominaalväärtuse vahe.
Kirje “Ülekurss” saldo ei
saa olla negatiivne.
Juhul kui kirjel “ülekurss”
eelnevalt kajastatud
positiivne jääk ei ole piisav
aktsiatehingute käigus
tekkinud vahede
mahaarvamiseks,
kajastatakse positiivset
saldot ületavad vahed kirje
“Eelmiste perioodide
jaotamata kasum”
vähendusena
Oma osad või aktsiad
(miinus)
Ettevõtte valduses olevad (nt
tagasiostetud) tema enda poolt
eelnevalt emiteeritud aktsiad või
osad
Tagasiostetud aktsiate eest
makstud tasu õiglane
väärtus
RTJ 3
Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele
moodustatud kohustuslik
reservkapital
Muud reservid Realiseerimata tulud ja kulud,
mida vastavalt toimkonna
juhenditele ei kajastata
kasumiaruandes (nt välismaal
asuvate tütarettevõtete
konsolideerimisel tekkiv
valuutakursi vahede reserv
vastavalt RTJ 11; aruannete
arvestusvaluutast
esitusvaluutasse
ümberarvestusel tekkivad vahed
vastavalt RTJ 1 jne).
Muudel eesmärkidel (nt selleks,
et piirata vaba omakapitali
hulka) moodustatud reservid
Välismaal asuvate
tütarettevõtete
konsolideerimisel tekkiva
valuutakursi reservi
moodustamine on
reguleeritud RTJ 11.
Ümberarvestust
arvestusvaluutast
esitusvaluutasse on
reguleeritud RTJ 1.
Konsolideerim
isel tekkiv
valuutakursi
vahede reserv
– RTJ 11;
Aruannete
arvestus-
valuutast
esitus-
valuutasse
ümberarvestus
el tekkiv
reserv - RTJ 1
Muu omakapital Muu omakapital kui teistel
omakapitali kirjetel eraldi
väljatoodud (nt sissemaksmata
osakapital (miinusega))
RTJ 3
Eelmiste perioodide
jaotamata kasum (kahjum)
Eelmiste perioodide
akumuleeritud kasum/kahjum,
mida ei ole dividendidena
jaotatud ega ettevõtte poolt
muul eesmärgil kasutatud (nt
aktsiakapitali või reservide
suurendamiseks)
Akumuleeritud kasumite
summa miinus
ärakasutatud summad.
Jaotamata
kasumit/kahjumit võivad
mõjutada muudatused
arvestuspõhimõtetes ja
vigade korrigeerimised
(RTJ 1).
Muudatused
arvestus-
põhimõtetes ja
vigade
korrigeerimine
– RTJ 1.
Aruandeaasta kasum
(kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) KOKKU
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
18
LISA 2 – KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE
SELGITUS
Lisades esitatakse kasumiaruande kirjete alaliigendused, kui see tuleb kasuks
kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele, või on nõutud raamatupidamise
seaduses või toimkonna juhendites. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võib raamatupidamise
seadus nõuda või lubada teatud kirjete esitamist kasumiaruande asemel
raamatupidamise aastaaruande lisades. Sõltuvalt konkreetse
raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda vajalikuks teatud
kirjete nimetusi või sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi,
eeldusel, et see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Selguse
huvides on soovitatav esitada kulude kirjed kas sulgudes või miinusmärgiga.
Kasumiaruanne - skeem 1
Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist
saadud tulu (arvestatud vastavalt RTJ 10 “Tulu kajastamine”)
Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum
materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning
kinnisvarainvesteeringute müügist; kasum
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; saadud trahvid
ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate
vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on
netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”)
Põllumajanduliku toodangu varude
jääkide muutus
Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus,
kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ja jääkide
suurenemist kulude vähendusena
Kasum (kahjum) bioloogilistelt
varadelt
Bioloogiliste varade esmasest õiglases väärtuses
arvelevõtmisest ja hilisemast õiglase väärtuse muutusest
tulenevad kasumid ja kahjumid
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude
jääkide muutus
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus,
kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide
suurenemist kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”)
Kapitaliseeritud väljaminekud oma
tarbeks põhivara valmistamisel
Materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivarade
valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel
kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude
vähendusena (“negatiivse kuluna”)
Kaubad, toore, materjal ja teenused Otseselt põhitegevuse (näit. tootmis- või müügitegevuse)
eesmärgil ostetud kaupade, toorme, materjalide ja teenuste
kulu
Mitmesugused tegevuskulud Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt
seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu
(näit. raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud,
kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja
uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud jne)
Tööjõukulud Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad,
puhkusetasud, pensionihüvitised ja muud rahalised ja
mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele (sõltumata
sellest, kas need on välja makstud või mitte) ning neilt
arvestatud tööandja poolt tasutavad maksud
Põhivarade kulum ja väärtuse langus Materiaalsetelt ja immateriaalsetelt põhivaradelt ja
soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt
kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu,
väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest)
tekkinud kulu ning (vastandmärgiga) allahindluse
tühistamisest tekkinud kulu vähendus
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
19
Olulised käibevara allahindlused Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude käibevarade
allahindlus ning (vastandmärgiga) allahindluse tühistamine
Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum
materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning
kinnisvarainvesteeringute müügist; kahjum
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; trahvid ja
viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate
vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on
netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud äritulud”)
Kokku ärikasum (-kahjum)
Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt Kapitaliosaluse meetodil või õiglase väärtuse meetodil
investeeringutelt tütarettevõtjatesse arvestatud kasum/kahjum
soetusmaksumuse meetodi korral dividenditulu ja
allahindlused ning kasum/kahjum tütarettevõtjate müügist
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt Kapitaliosaluse meetodil või õiglase väärtuse meetodil
investeeringutelt sidusettevõtjatesse arvestatud
kasum/kahjum, soetusmaksumuse meetodi korral
dividenditulu ja allahindlused ning kasum/kahjum
sidusettevõtjate müügist
Kasum (kahjum)
finantsinvesteeringutelt
Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt
finantsinvesteeringutelt, sh müügist ja ümberhindlustest
õiglasele väärtusele
Intressitulud Intressitulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt
ja muudelt intressikandvatelt finantsvaradelt
Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt
ja muudelt intressikandvatelt võlakohustistelt
Muud finantstulud ja –kulud Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega
seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustiste (näit.
antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest,
intressitulud ja muud finantstulud ja –kulud, mis ei ole seotud
tütar- ja sidusettevõtjatega ning muude
finantsinvesteeringutega
Kasum (kahjum) enne
tulumaksustamist
Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide
väljakuulutamise hetkel) ning välismaal asuvatest
tütarettevõtjatest tulenev tasumisele kuuluva tulumaksu kulu
või tulu ja edasilükkunud tulumaksu kulu või tulu
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Sh Emaettevõtja aktsionäride või
osanike osa kasumist
Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes
kajastamaks emaettevõtja omanikele kuuluvat osa kontserni
kasumist (kahjumist)
Vähemusomanike osa kasumist Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes
kajastamaks kontserni ettevõtjate vähemusomanikele kuuluvat
osa kontserni kasumist (kahjumist)
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
20
Kasumiaruanne - skeem 2
Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud
tulu (arvestatud vastavalt RTJ 10 “Tulu kajastamine”)
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste)
kulu
Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste
maksumus (sh tootmistegevusega seotud põhivarade
amortisatsioonikulu, allahindlused ja allahindluste
tühistamised) ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud,
mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud
toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest
põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud
müügitulu.
Brutokasum (-kahjum)
Kasum (kahjum) bioloogilistelt
varadelt
Bioloogiliste varade esmasest õiglases väärtuses
arvelevõtmisest ja hilisemast õiglase väärtuse muutusest
tulenevad kasumid ja kahjumid
Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh
turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud
põhivara amortisatsioonikulu, allahindlused ja allahindluste
tühistamised, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu,
reklaamikulu jne.)
Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh
üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja
–seadmete amortisatsioonikulu, allahindlused ja allahindluste
tühistamised, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.)
Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum
materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning
kinnisvarainvesteeringute müügist; kasum
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; saadud trahvid ja
viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate
vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on
netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”)
Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum
materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning
kinnisvarainvesteeringute müügist; kahjum
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; trahvid ja
viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate
vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on
netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud äritulud”)
Kokku ärikasum (-kahjum)
Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt Kapitaliosaluse meetodil või õiglase väärtuse meetodil
investeeringutelt tütarettevõtjasse arvestatud kasum/kahjum,
soetusmaksumuse meetodi korral dividenditulu ja allahindlused
ning kasum/kahjum tütarettevõtjate müügist
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt Kapitaliosaluse meetodil või õiglase väärtuse meetodil
investeeringutelt sidusettevõtjatesse arvestatud kasum/kahjum,
soetusmaksumuse meetodi korral dividenditulu ja allahindlused
ning kasum/kahjum sidusettevõtjate müügist
Kasum (kahjum)
finantsinvesteeringutelt
Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt,
sh müügist ja ümberhindlustest õiglasele väärtusele
Intressitulud Intressitulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja
muudelt intressikandvatelt finantsvaradelt
Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja
muudelt intressikandvatelt finantsvaradelt
Muud finantstulud ja –kulud Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega
seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustiste (näit. antud
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
21
ja saadud laenud) valuutakursside muutustest, intressitulud ja
muud finantstulud ja –kulud, mis ei ole seotud tütar- ja
sidusettevõtjatega ning muude finantsinvesteeringutega.
Kasum (kahjum) enne
tulumaksustamist
Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide
väljakuulutamise hetkel) ning välismaal asuvatest
tütarettevõtjatest tulenev tasumisele kuuluva tulumaksu kulu
või tulu ja edasilükkunud tulumaksu kulu või tulu
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Sh Emaettevõtja aktsionäride või
osanike osa kasumist
Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks
emaettevõtja omanikele kuuluvat osa kontserni kasumist
(kahjumist).
Vähemusomanike osa kasumist Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks
kontserni ettevõtjate vähemusomanikele kuuluvat osa kontserni
kasumist (kahjumist).
Koondkasumiaruanne
Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva
juhendi punktile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või –kahjum),
esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne
esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena.
Kasumiaruanne
[Koostatud kas vastavalt skeemile 1 või 2 ]
Koondkasumiaruanne
Aruandeaasta kasum (kahjum) Kasumiaruandest
Muu koondkasum (-kahjum)
Realiseerimata kursivahed Välismaise äritegevuse finantsnäitajate ümberarvestamisel
tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed
(RTJ 1 punkt 91)
(Muu kasumi või kahjumi nimetus) Muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist toimkonna
juhendid ei reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRS-ile või
IFRS-ile kajastatakse koondkasumiaruandes (nt
rahavoogude riskimaandamisinstrumentide ümberhindlusel
tekkinud kasumite ja kahjumite efektiivne osa vastavalt
SME IFRS peatükile 11)
Aruandeaasta muu koondkasum
(-kahjum)
Aruandeaasta koondkasum (-kahjum) Kasum (kahjum) + muu koondkasum (-kahjum)
Emaettevõtja omanike osa koondkasumist
(-kahjumist)
Vähemusomanike osa koondkasumist
(-kahjumist)
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
22
LISA 3 – NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil)
20X0 20X1
Rahavood äritegevusest
Ärikasum
Korrigeerimised:
Põhivarade kulum ja väärtuse langus
Kasum (kahjum) põhivarade müügist
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
Varude muutus
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
Makstud intressid4
Makstud ettevõtte tulumaks5
Laekumised sihtfinantseerimisest
Kokku rahavood äritegevusest
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist
Tasutud bioloogiliste varade soetamisel
Laekunud bioloogiliste varade müügist
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel
Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist
Laekumised sihtfinantseerimisest
Tasutud tütarettevõtjate soetamisel
Laekunud tütarettevõtjate müügist
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel
Laekunud sidusettevõtjate müügist
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel
Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist
Antud laenud
Antud laenude tagasimaksed
Laekunud intressid6
Laekunud dividendid7
Kokku rahavood investeerimistegevusest
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud
Saadud laenude tagasimaksed
Arvelduskrediidi saldo muutus
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest
Laekunud omaaktsiate või -osade müügist
Tasutud omaaktsiate või -osade tagasiostmisel
Makstud dividendid
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
Rahavood kokku
4 Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. 5 Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. 6 Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes. 7 Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
23
Raha ja rahalähendid perioodi alguses
Raha ja rahalähendite muutus
Valuutakursside muutuste mõju
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
24
LISA 4 – NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
(a) Konsolideeritud aruandes Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Vähemus-
osalus
Kokku
Aktsia
kapital
Üle-
kurss
Oma-
aktsiad
Kohustuslik
reserv-
kapital
Muud
reservid
Jaotamata
kasum
Kokku
Saldo 1. jaanuaril 20X0 X X (X) X (X) X X X X
Arvestuspõhimõtete
muutuste mõju
(X) (X) (X)
Korrigeeritud saldo X X (X) X (X) X X X X
Aruandeperioodi
koondkasum
X X X X X
Jaotatud dividendid (X) (X) (X) (X)
Muutused reservides X (X) - -
Emiteeritud aktsiakapital X X X X
Saldo 31. detsembril
20X0
X X (X) X (X) X X X X
Aruandeperioodi
koondkasum
(X) X X X X
Jaotatud dividendid (X) (X) (X) (X)
Emiteeritud aktsiakapital X X X X
Muud muutused
omakapitalis
X/(X) X/(X) X/(X) X/(X) X/(X) X/(X) X/(X)X/(X)X/(X)
Saldo 31. detsembril
20X1
X X (X) X (X) X X X X
(b) Konsolideerimata aruandes
Aktsia
kapital
Üle-
kurss
Oma-
aktsiad
Kohustuslik
reservkapital
Muud
reservid
Jaotamata
kasum
Kokku
Saldo 1. jaanuaril 20X0 X X (X) X X X X
Arvestuspõhimõtete
muutuste mõju
(X) (X)
Korrigeeritud saldo X X (X) X X X X
Aruandeperioodi
koondkasum
X X
Jaotatud dividendid (X) (X)
Muutused reservides X X (X) -
Emiteeritud aktsiakapital X X X
Saldo 31.detsembril 20X0 X X (X) X X X X
Aruandeperioodi
koondkasum
X X
Jaotatud dividendid (X) (X)
Emiteeritud aktsiakapital X X X
Muud muutused
omakapitalis
X/(X) X/(X) X/(X) X/(X) X/(X) X/(X) X/(X)
Saldo 31. detsembril
20X1
X X (X) X X X X
Rahandusministri määruse 22. detsembri 2017. a määruse nr 105
„Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“
Lisa 3
RTJ 3 FINANTSINSTRUMENDID
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3-4
MÕISTED 5
ESMANE ARVELE VÕTMINE 6-9
EDASINE KAJASTAMINE – ÜLDREEGLID 10-26
Finantsvarade kajastamine 10-12
Finantskohustiste kajastamine 13
Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised 14-17
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised 18-21
Finantsvarade allahindlused 22-26
EDASINE KAJASTAMINE – SPETSIIFILISED VALDKONNAD 27-40
Nõuete kajastamine 27-32
Finantsinvesteeringute kajastamine 33-35
Finantskohustiste kajastamine 36-38
Tuletisinstrumentide kajastamine 39-40
KAJASTAMISE LÕPETAMINE 41-48
Finantsvarade eemaldamine bilansist 41-43
Nõuete faktooring 44-45
Finantskohustiste eemaldamine bilansist 46-48
OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE KAJASTAMINE 49-59
VÕRDLUS SME IFRS-GA 60-61
RTJ 3 Finantsinstrumendid
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 „Finantsinstrumendid”
eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti
finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes
(edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele
suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse
raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4
alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna
juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 3 lähtub SME IFRS peatükkidest 11 „Finantsinstrumendid“ („ Financial
Instruments“), 12 “Õiglase väärtuse mõõtmine” (Fair Value Measurement”), 22
„Kohustised ja omakapital“ („Liabilities and Equity“)ning peatükis 2 „Põhimõtted ja
alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“) ja „Terminite sõnastikus“
(„Glossary of Terms“) sätestatud mõistetest. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele
SME IFRS-i paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 3 võrdlus SME
IFRS-ga on toodud punktides 60-61. Valdkondades, kus RTJ 3 ei täpsusta mingit
spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav
lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 3 „Finantsinstrumendid” rakendatakse alljärgnevate finantsinstrumentide
(s.o finantsvarade ja -kohustiste ning omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja
kajastamisel raamatupidamise aastaaruannetes:
(a) raha;
(b) nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised
nõuded, mis kuuluvad arveldamisele rahas;
(c) lühi- ja pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse (nt aktsiad,
võlakirjad, obligatsioonid), v.a sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes,
mida kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil vastavalt
RTJ-le 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine”;
(d) võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, emiteeritud võlakirjad ning
muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised, mis kuuluvad arveldamisele rahas;
(e) tuletisinstrumendid (nt forward-, futuur-, swap- või optsiooni lepingud),
v.a omakapitaliinstrumendi mõistele vastavad tuletisinstrumendid, mille osas
rakenduvad ainult punktid 49-59;
(f) ettevõtte enda poolt väljastatud aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid,
mille osas rakenduvad ainult punktid 49-59;
(g) sellised lepingud mitte-finantsvarade ostuks või müügiks, mida saab
arveldada rahas või teiste finantsinstrumentidega (kajastatakse kui
tuletisinstrumente), v.a juhul kui need on sõlmitud ettevõtte tavapärase ostu-,
müügi- või tarbimisvajaduse rahuldamiseks.
4. RTJ 3 ei rakendata järgnevate finantsinstrumentide arvestusel ja kajastamisel:
RTJ 3 Finantsinstrumendid
3
(a) investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mida kajastatakse konsolideerimise
või kapitaliosaluse meetodil (vt RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja
sidusettevõtete kajastamine”);
(b) rendilepingutest tulenevad finantsvarad ja –kohustised (vt RTJ 9
„Rendiarvestus”);
(c) pensioniskeemidest tulenevad kohustised;
(d) garantiilepingutest tulenevad potentsiaalsed kohustised, mis kuuluvad
maksmisele juhul, kui võlgnik ei suuda ise oma võlga tasuda (vt RTJ 8
„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”);
(e) ettevõtte enda poolt väljastatud omakapitaliinstrumendid (nt ettevõtte
omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jne), v.a punktid 49-59;
(f) kindlustuslepingutest tulenevad finantsinstrumendid;
(g) äriühenduste käigus tekkinud potentsiaalselt tasumisele kuuluvad tasud (vt RTJ
11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine”).
MÕISTED
5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
teisele osapoolele finantskohustis või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite
sõnastik)
Finantsvara on vara, mis on:
(a) raha;
(b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt
nõuded ostjate vastu);
(c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt
kasulikel tingimustel (nt positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid);
(d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (nt investeering teise ettevõtte
aktsiatesse või osadesse). (SME IFRS terminite sõnastik)
Finantskohustis on:
(a) lepinguline kohustus tasuda teisele osapoolele raha või muid
finantsvarasid (nt võlg tarnijate ees);
(b) lepinguline kohustus vahetada teise osapoolega finantsvarasid
potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt negatiivse õiglase väärtusega
tuletisinstrumendid). (SME IFRS terminite sõnastik)
Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt
aktsia või aktsiaoptsioon). (SME IFRS 22.3)
Tuletisinstrument on finantsinstrument:
(a) mille väärtus sõltub muutustest intressimääras, väärtpaberi hinnas,
valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas;
(b) mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste
lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni
muutustele; ja
RTJ 3 Finantsinstrumendid
4
(c) mille arveldamine toimub tulevikus.
Näideteks tuletisinstrumentidest on forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud.
Soetusmaksumus on vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu
õiglane väärtus ja kohustise võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu
õiglane väärtus.
Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustise algne
soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega:
(a) põhiosa tagasimaksed (nt võetud või antud laenu puhul);
(b) algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku
erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (nt võlakirjade või laenude
tehingukulutuste puhul);
(c) väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik
allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS
11.15)
Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või -kohustise korrigeeritud
soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. (SME IFRS
11.16)
Sisemine intressimäär on selline intressimäär, millega finantsvarast või -kohustisest
tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või -
kohustise hetke bilansiline maksumus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki
antud finantsvara või -kohustisega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi,
üle- ja alakursse. (SME IFRS 11.16)
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada
kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS
2.89, 12.4)
Tehingukulutused on finantsvara või -kohustise ostu, emiteerimise või müügiga
kaasnevad vältimatud kulutused. Vältimatud kulutused on sellised kulutused, mida
ei oleks toimunud, kui ost, emiteerimine või müük poleks aset leidnud.
ESMANE ARVELE VÕTMINE
6. Finantsvara ja finantskohustis võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,
milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstava või saadava tasu õiglane
väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustise
soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi, v.a punktis 11 nimetatud
finantsvarad (mida kajastatakse õiglases väärtuses), mille puhul tehingukulutusi ei
kaasata algsesse soetusmaksumusse. (SME IFRS 11.13, 11.53)
7. Juhul kui soetatud finantsvara või -kohustise eest tasutakse koheselt rahas, loetakse
selle soetusmaksumuseks vastavalt kas saadud või makstud rahasumma
nominaalväärtust. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes
(nt aastase järelmaksuga), loetakse soetusmaksumuseks vastavalt kas saadaoleva või
RTJ 3 Finantsinstrumendid
5
maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul kui tasumine toimub lühiajalise
viivitusega (nt nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast), ei erine tasu
nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest, ning sellisel juhul võib
soetusmaksumuseks lugeda vastavalt kas saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu
nominaalväärtust. (SME IFRS 11.13B)
Näide 1 – pikaajalise nõude kajastamine
Ettevõte müüb 200 000 euro eest kinnisvarainvesteeringu (bilansiline väärtus 150 000
eurot), kusjuures 100 000 kuulub tasumisele kohe ning 100 000 kahe aasta pärast.
Kuidas kajastada tehingut ning selle tulemusel tekkivat pikaajalist nõuet (so
finantsvara)?
Kuna osa saadaolevast tasust laekub alles pikema ajaperioodi möödudes, tuleb
müügihinnaks (ja tekkiva nõude soetusmaksumuseks) lugeda mitte tasu
nominaalväärtust, vaid tema õiglast väärtust, milleks on nõude nüüdisväärtus.
Nüüdisväärtuse arvutamisel tuleb diskontomäärana kasutada sarnaste instrumentide
turuintressimäära, võttes arvesse ostva ettevõttega seotud spetsiifilisi riske. Eeldades
antud näites, et sarnase tähtaja ning riskitasemega ettevõtete keskmine
laenuintressimäär on ligikaudu 10%, kujuneks 100 000 euro suuruse kahe aastase
nõude nüüdisväärtuseks 82 645 eurot (100 000 / 1.1²). Vahe nominaalväärtuse ja
nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressituluna kahe aasta jooksul.
Raamatupidamiskanne müügihetkel:
D Raha 100 000
D (Pikaajaline) nõue 82 645
K Kinnisvarainvesteering 150 000
K Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist 32 645
Raamatupidamiskanne esimese aasta lõpul:
D (Pikaajaline) nõue 8 264
K Intressitulu (10% nõudest) 8 264
Nõude saldo esimese aasta lõpuks on 90 909 eurot ning see liigitatakse ümber
lühiajaliseks.
Raamatupidamiskanne teise aasta lõpul:
D (Lühiajaline) nõue 9 091
K Intressitulu (10% nõudest) 9 091
Nõude saldo teise aasta lõpuks on 100 000 eurot, mis võrdub tasumisele kuuluva
summa nominaalväärtusega. Teise aasta lõpus toimub nõude tasumine, mida
kajastatakse järgnevalt:
D Raha 100 000
K (Lühiajaline) nõue 100 000
RTJ 3 Finantsinstrumendid
6
Näide 2 – lühiajalise nõude kajastamine
Vastavalt ettevõtte tavapärasele tegevuspraktikale, sätestab ta oma klientidele
maksetähtajaks üldjuhul 30-90 päeva. Kuigi müügitegevuse tulemusel tekkivate nõuete
nüüdisväärtus erineb nende nominaalväärtusest, on erinevus suhteliselt ebaoluline.
Lähtudes olulisuse printsiibist on aktsepteeritav, võtta tekkinud nõuded ostjate vastu
bilansis arvele nende nominaalväärtuses ning eirata asjaolu, et nõuete õiglane väärtus
on tegelikult pisut väiksem.
8. Juhul kui finantsvara või -kohustis tekib vahetustehingus mitterahaliste objektide
vastu, loetakse omandatud finantsvara või -kohustise soetusmaksumuseks nende õiglast
väärtust.
9. Soetusmaksumus sisaldab ka kõiki tehingukulutusi (v.a selliste finantsvarade ja -
kohustiste puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses (vt punkti 11)).
Tehingukulutusteks loetakse kõiki finantsvara või -kohustise soetamisega kaasnevaid
vältimatuid kulutusi (nt tasusid vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevaid
mittetagastatavaid makse ja muid tehinguga otseselt kaasnevad kulutusi).
Tehingukulutused ei sisalda tehingu finantseerimisega seotud kulutusi ega ettevõtte
sisemisi halduskulusid. Ettevõtte töötajatele makstud töötasu loetakse tehinguga
kaasnenud vältimatuks kulutuseks ainult juhul kui vastav osa töötasust jäänuks tehingu
mittetoimumisel töötajale maksmata.
EDASINE KAJASTAMINE - ÜLDREEGLID
Finantsvarade kajastamine
10. Korrigeeritud soetusmaksumuses (vt punkte 18-21) kajastatakse järgmisi
finantsvarasid (SME IFRS 11.8 (a), (b), 11.9, 11.14 (a)):
(a) nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised
nõuded (sh laenunõuded);
(b) lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud (nt börsil noteeritud
võlakirjad), kui ettevõte on valinud arvestusmeetodiks korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodi (vastasel korral tuleb kajastada neid
investeeringuid vastavalt punktile 11 õiglases väärtuses).
Finantsinstrumendile kord valitud arvestusmeetodit rakendatakse järjepidevalt.
11. Õiglases väärtuses (vt punkte 14-17) kajastatakse järgmisi finantsvarasid (v.a
mikroettevõtjad, kes mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes
peavad kasutama punktis 12 toodud meetodit) (SME IFRS 11.14 (c), 12.8):
(a) lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse
omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt
hinnatav;
(b) lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud börsil noteeritud
võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse,
i. mida ettevõte ei kavatse hoida lunastustähtajani;
RTJ 3 Finantsinstrumendid
7
ii. mida ettevõte kavatseb hoida lunastustähtajani, kuid on valinud
arvestusmeetodiks õiglase väärtuse meetodi; või
iii. mille puhul ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb
seda hoida lunastustähtajani;
(c) positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid.
12. Soetusmaksumuse meetodil (s.t soetusmaksumus miinus võimalikud
allahindlused) kajastatakse investeeringud aktsiatesse ja teistesse
omakapitaliinstrumentidesse, mis ei ole avalikult kaubeldavad ning mille õiglast
väärtust ei ole võimalik mõistliku kulu või pingutusega usaldusväärselt mõõta. (SME
IFRS 11.14 (c), 11.54)
Finantskohustiste kajastamine
13. Kõiki finantskohustisi kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, v.a
negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases
väärtuses (SME IFRS 11.8 (b), 11.9, 11.14, 11.54)
Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised
14. Õiglases väärtuses kajastatavaid finantsinstrumente hinnatakse igal
aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele, millest ei ole maha
arvatud võimalikke finantsinstrumendi realiseerimisega kaasnevaid
tehingukulutusi. (SME IFRS 11.14 (c), 11.54, 12.8)
15. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid või kahjumid kajastatakse kasumi või
kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. (SME IFRS 11.14 (c) (i), 11.54)
Näide 3 – õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad
Ettevõte ostab 31.03.20X1 kauplemiseesmärgil 100 euro eest börsil noteeritud aktsiaid,
makstes lisaks tehingutasudena 2 eurot. 31.12.20X1 on antud aktsiate turuväärtus 105
eurot. Aktsiaid müües tuleks vahendustasudena maksta 2 eurot. 31.03.20X2 müüakse
samad aktsiad 72 euro eest (lisaks makstakse 2 eurot vahendustasu).
Kuidas kajastada aktsiaid nende soetamisel, 31.12.20X1 bilansis ja müügil?
Aktsiad on noteeritud börsil, mistõttu vastavalt punktile 11 kajastatakse neid õiglases
väärtuses.
Raamatupidamiskanne aktsiate soetamisel 31.03.20X1 (vastavalt punktile 6 ei sisalda
õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade soetusmaksumus tehingutasusid):
D Aktsiad 100
K Raha 100
D Finantskulu 2
K Raha 2
Ümberhindlus turuväärtusele 31.12.20X1 (vastavalt punktile 14 ei võeta võimalikke
vahendustasusid arvesse õiglase väärtuse määramisel, seega õiglane väärtus on 105):
D Aktsiad 5
K Finantskasum aktsiatelt 5
RTJ 3 Finantsinstrumendid
8
Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja
saadud netotasu vahega):
D Raha 70
D Finantskahjum aktsiatelt 35
K Aktsiad 105
16. Parim indikaator finantsinstrumendi õiglase väärtuse kohta on tema turuväärtus.
Aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks
lähtudes hiljuti aset leidnud ostu-müügi tehingutest sama või sarnaste
finantsinstrumentide puhul (korrigeerides vajadusel väärtust erinevuste suhtes) või
kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit (s.o diskonteerides
finantsinstrumendist genereeritavaid tulevikurahavooge). Diskonteeritud rahavoogude
meetodi kasutamisel tuleb diskontomäärana kasutada sarnaste instrumentide
tulususemäärasid, samuti tuleb muude sisendite puhul võimalikult palju tugineda
turuinformatsioonile. (SME IFRS 12.3-12,7;)
17. Kui õiglases väärtuses kajastatud finantsvara õiglast väärtust ei ole enam
mõistliku kulu või pingutusega võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle vara
bilansiline väärtus hetkel, kui õiglast väärtust viimati oli võimalik usaldusväärselt
hinnata, saab selle vara uueks soetusmaksumuseks. Seda vara kajastatakse
soetusmaksumuses (miinus allahindlused) hetkeni, mil õiglast väärtust on võimalik
taas usaldusväärselt mõõta.
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised
18. Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse
finantsinstrumenti bilansis tema algses soetusmaksumuses, mida on vajadusel
korrigeeritud järgmiste summadega (SME IFRS 11.15):
(a) põhiosa tagasimaksed (nt võetud või antud laenu puhul);
(b) algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku
erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (nt võlakirjade puhul);
(c) väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik
allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
19. Punktis 18 kirjeldatud algse soetusmaksumuse korrigeerimised viiakse läbi ainult
juhul kui need on asjakohased. Näiteks juhul kui finantsinstrument makstakse tagasi
ühes osas, tema soetusmaksumus on võrdne lunastus- või realiseerimismaksumusega
ning tema laekumine on tõenäoline, võrdub finantsinstrumendi korrigeeritud
soetusmaksumus tema algse soetusmaksumusega.
20. Korrigeeritud soetusmaksumus tuleb leida kasutades finantsinstrumendi sisemist
intressimäära (mis ei pruugi ühtida lepingus nimetatud intressimääraga). Sisemine
intressimäär on selline intressimäär, mida rakendades finantsinstrumendist (nt laenust
või võlakirjast) tulenevad tulevikurahavood diskonteeruvad instrumendi bilansilise
väärtuseni. Sisemise intressimäära arvutamisel tuleb arvesse võtta ka kõiki antud
finantsvara või -kohustisega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. (SME
IFRS 11.16, 11.18)
Näide 4 – Korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades sisemist intressimäära
RTJ 3 Finantsinstrumendid
9
Ettevõte emiteerib viieaastase võlakirja nominaalväärtusega 100 000 eurot
intressimääraga 8% aastas (makstakse üks kord aastas), emiteerimishinnaga 94 418
eurot. Emissiooniga seotud kulutused on kokku 2 000 eurot.
(a) Kuidas leida sisemist intressimäära?
Võlakirja algne soetusmaksumus võrdub võlakirja emiteerimisel laekunud
rahasummaga, millest on maha arvatud emissiooniga seotud kulutused: 94 418 – 2 000
= 92 418 eurot.
Sisemine intressimäär on selline intressimäär, mida rakendades võlakirjast tulenevad
tulevikurahavood diskonteeruvad tema algse bilansilise väärtuseni, milleks on antud
juhul 92 418 eurot.
Võlakirjast tulenevad rahavood järgmise viie aasta jooksul on järgmised:
1.a. 2.a. 3.a. 4.a. 5.a.
Intress 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000
Põhimakse - - - - 100 000
Kokku 8 000 8 000 8 000 8 000 108 000
Seega tuleb sisemise intressimäära leidmiseks lahendada järgmine valem (kus i on
sisemine intressimäär):
8 000 + 8 000 + 8 000 + 8 000 + 108 000 = 92 418
1+i (1+i)2 (1+i)3 (1+i)4 (1+i)5
Valemit on suhteliselt lihtne lahendada tabelarvutusprogrammide (nt Excel) abil.
Antud näites saame vastuseks, et i=0,1 ehk sisemine intressimäär on 10%.
Nagu näitest näha, erineb sisemine intressimäär (10%) oluliselt võlakirja nominaalsest
intressimäärast (8%), mis on tingitud võlakirja nominaalväärtuse (100 000 eur) ja
emiteerimishinna (94 418 eur) vahest ning suhteliselt suurest tehingukulust (2 000 eur).
Laenude puhul üldjuhul algselt saadud (või makstud) summa ei erine lõpptähtajal
tagasimaksmisele kuuluvast summast, mistõttu sisemise intressimäära arvestust
mõjutavad põhiliselt ainult tehinguga seotud kulutused. Juhul kui ka tehinguga seotud
kulutused on suhteliselt ebaolulised, on laenu sisemine intressimäär lähedane tema
(lepingus fikseeritud) nominaalsele intressimäärale ning sisemise intressimäära
arvestust ei ole vaja läbi viia.
Samas juhul kui laenuga seotud tehingutasud on olulised või algselt saadud (või
makstud) summa erineb tagasimaksmisele kuuluvast summast, tuleb sarnane arvutus
sisemise intressimäära leidmiseks teostada ka laenude puhul.
(b) Kuidas kajastada võlakirja emiteerimist ning järgnevat intressiarvestust?
Võlakiri kajastatakse bilansis algselt tema soetusmaksumuses, milleks on võlakirja
eest saadud netosumma:
D Raha 92 418
K Võlakiri 92 418
Kuigi intresside maksmine toimub nominaalse intressimäära alusel (8%), tuleb
tekkepõhine intressikulu arvestada sisemise intressimäära alusel (10%). Vahe
kajastatakse võlakirja bilansilise väärtuse muutusena. Esimese aasta lõpus tehakse
järgmine kanne:
D Intressikulud 9 242
K Raha 8 000
RTJ 3 Finantsinstrumendid
10
K Võlakiri 1 242
Esimese aasta lõpuks on võlakiri kajastatud bilansis summas 92 418+1 242=93 660
eurot.
Ka järgmistel aastatel arvestatakse tekkepõhine intressikulu sisemise intressimäära
alusel (10%), mida rakendatakse võlakirja bilansilisele väärtusele (teisel aastal 93 660
eur). Vahe kajastatakse jällegi võlakirja bilansilise väärtuse muutusena.
D Intressikulud 9 366
K Raha 8 000
K Võlakiri 1 366
Sarnast arvestust jätkates on võlakirja bilansiline väärtus kasvanud lunastustähtajaks 5
aasta pärast 100 000 eurole, mis võrdub ühtlasi tema nominaalväärtusega. Võlakirja
lunastamisel on kanne järgmine:
D Võlakiri 100 000
K Raha 100 000
21. Juhul kui tehingutasude mõju sisemise intressimäära arvestusele on ebaoluline, võib
neid lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kuluna nende toimumise momendil või
kajastada kuluna lineaarselt instrumendi lõpptähtajani jäänud perioodi jooksul. Ühelgi
juhul ei kapitaliseerita tehingutasusid bilansis iseseisva varaobjektina.
Näide 5 – tehingutasude kajastamine
Ettevõte võtab viie aastase laenu summas 10 000 000 eurot, intressimääraga 8% aastas.
Laenulepingu sõlmimisega kaasnevad kulutused summas 20 000 eurot.
(a) Milline on laenu sisemine intressimäär ning (b) kuidas kajastada laenu korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil?
Vastus:
Antud laenu algne soetusmaksumus on 9 980 000 eurot (10 000 000-20 000).
Kasutades eelmises näites kirjeldatud valemit, saame tulemuseks, et laenu sisemine
intressimäär on ligikaudu 8,05% aastas. Sisemise intressimäära alusel arvestatud
intressikulu erineb ainult ebaoluliselt lepingus fikseeritud intressimääraga (8%)
arvestatud kulust (alla 5 000 euro aastas). Lähtudes olulisuse printsiibist on
aktsepteeritav kajastada tehingutasusid koheselt kuluna.
D Raha 9 980 000
D Intressikulud (tehingutasud) 20 000
K Laenukohustis 10 000 000
Alternatiivina võib tehingutasusid kajastada kuluna lineaarselt laenu lõpptähtajani
jäänud perioodi jooksul (so viie aasta jooksul, 4 000 eurot aastas). Sellisel juhul on
raamatupidamiskanded järgmised:
D Raha 9 980 000
K Laenukohustis 9 980 000
Edasine iga-aastane intressi- ja tehingutasude amortisatsiooniarvestus:
D Intressikulud 800 000
RTJ 3 Finantsinstrumendid
11
K Raha (makstud intress) 800 000
D Intressikulud (tehingutasude amortisatsioon) 4 000
K Laenukohustis 4 000
Mõlemad ülalkirjeldatud lihtsustatud arvestuspõhimõtted on lubatud ainult juhul kui
nende rakendamisel saadav tulemus ei erine oluliselt sisemise intressimäära
rakendamisel saadavast tulemusest.
Finantsvarade allahindlused
22. Aruandekuupäeval tuleb hinnata, kas esineb tunnuseid korrigeeritud
soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või
finantsvarade grupi väärtuse languse osas. (SME IFRS 11.21). Juhul kui selliseid
tunnuseid esineb, tuleb finantsvara alla hinnata lähtudes alljärgnevatest reeglitest
(SME IFRS 11.25, 11.59):
(a) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid (nt nõuded
ja antud laenud) tuleb hinnata alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus
laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara
esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga);
(b) soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid (aktsiad ja muud
omakapitaliinstrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt
hinnatav) tuleb hinnata alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt
võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma aruandekuupäeva seisuga.
23. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna.
(SME IFRS 11.21)
24. Finantsvara (nt nõuete, antud laenude ja finantsinvesteeringute) väärtuse languse
tuvastamisel tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise ajaks teadaolevat
informatsiooni (ka pärast aruandekuupäeva teatavaks saanud asjaolusid, mis annavad
tunnistust juba aruandekuupäevaks aset leidnud väärtuse languse kohta), mis võib
mõjutada finantsvara väärtust. Finantsvara väärtuse langust (ja sellest tulenevat
allahindlust) võib muuhulgas põhjustada mõni alljärgnevatest sündmustest või
asjaoludest (SME IFRS 11.22, 11.23):
(a) võlgniku (tõenäoline) pankrot või olulised finantsraskused;
(b) maksetähtaegadest mittekinnipidamine;
(c) võlgniku krediidireitingu langus;
(d) finantsraskustest tingitud aktiivse turu kadumine teatud
finantsinvesteeringule (nt aktsiad, mille noteerimine börsil lõpetatakse);
(e) ettevõttel on andmeid, mis viitavad finantsvarade grupist tulevikus
eeldatavasti laekuvate rahavoogude vähenemisele alates nende esmasest
kajastamisest, kuigi seda vähenemist ei saa seostada ühegi gruppi kuuluva
individuaalse finantsvaraga. Sellised andmed hõlmavad:
i. võlgnike maksekäitumise ebasoodsaid muutusi (nt edasilükatud
maksete arvu suurenemine); või
ii. majanduskeskkonna üldine halvenemine, mis võib mõjutada võlgnike
maksevõimet (nt töötuse taseme tõus; laenutagatiste väärtuse langus;
võlgnike poolt kasutatava tooraine hinna tõus või valmistoodangu hinna
langus).
RTJ 3 Finantsinstrumendid
12
25. Ettevõte hindab finantsvara väärtuse langust iga objekti jaoks eraldi järgmise
finantsvara puhul:
(a) investeeringud aktsiatesse või muudesse omakapitaliinstrumentidesse; ja
(b) muu finantsvara, mis on individuaalselt oluline.
Ülejäänud finantsvara puhul, mis ei ole individuaalselt oluline ja mille suhtes ei ole
otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib väärtuse langust hinnata
kogumina. (SME IFRS 11.24) Finantsvara, mille väärtuse langust on individuaalselt
hinnatud, ei kaasata kogumina hinnatava finantsvara gruppi juhul kui neil esinesid
individuaalsed väärtuse languse tunnused; nad kaasatakse kogumina hinnatava
finantsvara gruppi juhul kui neil puudusid individuaalsed väärtuse languse tunnused.
Näide 6 – nõuete hindamine teadaoleva väärtuse languse korral
Hinnates aastalõpus oma nõuete laekumise tõenäosust, tuvastab ettevõtte juhtkond, et
kolmel juhul on nõuete maksetähtaeg oluliselt ületatud ning võlgnikud on kas
maksejõuetud või finantsraskustes. Iga nõude väärtuse langust (st vajadust
allahindluseks) hinnatakse individuaalselt, lähtudes tõenäoliselt laekuvate summade
nüüdisväärtusest.
Näide 7 – nõuete hindamine, kui väärtuse langus ei ole otseselt teada
Ettevõtte raamatupidamises on aastalõpu seisuga kajastatud nõuded ostjate vastu
kogusummas 500 000 eurot, mis koosneb omakorda enam kui kolmesajast
individuaalsest nõudest. Ühegi nõude puhul ei ole otseselt alust arvata, et need võiksid
olla ebatõenäoliselt laekuvad (st väärtuse langust ei ole ühegi nõude puhul otseselt
tuvastatud). Samas näitab ettevõtte senine kogemus, et ka n.ö headest nõuetest jääb
keskmiselt siiski 3% laekumata. Ettevõte moodustab oma nõuete portfelli üldise
allahindluse summas 15 000 eurot (3% 500 000).
Raamatupidamiskanne:
D Nõuete allahindluse kulud 15 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 15 000
26. Juhul kui eelnevalt alla hinnatud finantsvara väärtus järgnevatel perioodidel taas
tõuseb ja väärtuse kasvu saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast
allahindluse kajastamist, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on
madalam kahest alljärgnevast summast:
(a) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtus; ja
(b) bilansiline jääkväärtus juhul kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud.
Allahindluste tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes. (SME IFRS 11.26)
EDASINE KAJASTAMINE – SPETSIIFILISED VALDKONNAD
Nõuete kajastamine
27. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu, viitlaekumised, antud laenud ning muud
lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud
RTJ 3 Finantsinstrumendid
13
soetusmaksumuses.
28. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid
kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel,
lepingus või muul alusdokumendil).
29. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad
algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses (vt ka näiteid 1 ja 5), arvestades
järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Juhul kui
pikaajalise nõude sisemine intressimäär erineb lepingus fikseeritud intressimäärast (nt
intressita laenu puhul), tuleb nõue algselt võtta arvele tema nüüdisväärtuses,
diskonteerituna turu intressimääraga sarnaste tingimustega instrumendile (st sarnases
valuutas, maksetähtajaga, krediidireitinguga jne).
Näide 8 – intressivaba laenu kajastamine
Ettevõte annab oma tütarettevõttele kolme aastase intressivaba laenu summas
1 000 000 eurot. Kuidas kajastada antud laenu emaettevõtte ja tütarettevõtte
raamatupidamises (diskontomääraks on eelduslikult 10%)?
Vastus – antud laenu kajastamine:
Antud laenu õiglane väärtus selle väljastamise momendil on 751 315 eurot (so ühe
miljoni euro nüüdisväärtus diskonteerides kolme aasta pärast laekuvat makset 10%-ga
ehk 1 000 000 / 1.13). Vahe nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse
intressituluna kolme aasta jooksul.
Raamatupidamiskanne laenu väljastamise hetkel emaettevõtte raamatupidamises:
D Pikaajaline nõue 751 315
D Finantskulud 248 685
K Raha 1 000 000
Intressiarvestus kasutades sisemist intressimäära esimese aasta lõpul:
D Pikaajaline nõue 75 131
K Intressitulud 75 131
Jätkates sarnast intressiarvestust kasvab nõude saldo kolmanda aasta lõpuks 1 000 000
eurole, mis võrdub nõude tasumisele kuuluva summa nominaalväärtusega.
Vastus – saadud laenu kajastamine:
Tütarettevõte kajastab saadud laenu n-ö peegelpildis. Raamatupidamiskanne laenu
saamise hetkel tütarettevõtte raamatupidamises:
D Raha 1 000 000
K Pikaajaline kohustis 751 315
K Finantstulud 248 685
Intressiarvestus kasutades sisemist intressimäära esimese aasta lõpul:
D Intressikulud 75 131
K Pikaajaline kohustis 75 131
RTJ 3 Finantsinstrumendid
14
Jätkates sarnast intressiarvestust kasvab kohustuse saldo kolmanda aasta lõpuks
1 000 000 eurole, mis võrdub kohustuse tasumisele kuuluva summa
nominaalväärtusega.
Näide 9 – turutingimustel antud laenu kajastamine
Ettevõte A annab ettevõttele B kolmeks aastaks laenu summas 1 000 000 eurot
intressimääraga 8% aastas. Tehing toimub turutingimustel ning laenu intressimäär
vastab sarnaste tingimustega ja sarnase krediidireitinguga ettevõtete
turuintressimäärale.
Kuna laenu nominaalintress vastab turuintressile ning puuduvad tehingutasud, mis
mõjutaksid sisemise intressimäära arvestust, võrdub laenu nominaalintress ühtlasi tema
sisemise intressimääraga. Antud laenu õiglane väärtus selle väljastamise momendil
võrdub üle antud rahasummaga ehk 1 000 000 eurot.
Raamatupidamiskanne laenu väljastamise hetkel:
D Pikaajaline nõue 1 000 000
K Raha 1 000 000
Intressiarvestus esimese aasta lõpul (sisemine intressimäär võrdub lepingus fikseeritud
intressiga, mistõttu intressitulu võrdub laekuva intressi summaga):
D Raha 80 000
K Intressitulud (8% nõudest) 80 000
30. Nõude allahindlust kajastatakse vastaval kontraaktivakontol (nt „Nõuded ostjate
vastu” allahindlusi kajastatakse bilansi aktivas kontraaktivakontol „Ebatõenäoliselt
laekuvad nõuded”) või nõude bilansilise jääkmaksumuse vähendamisena.
31. Juhul kui nõude allahindlus kajastati algselt selleks ettenähtud kontraaktivakontol,
kuid hiljem selgus, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue
lootusetuks ning nii nõue ise kui ka selle allahindlus vastaval kontraaktivakontol
kantakse bilansist välja (täiendavat kulu enam ei teki). Nõuet loetakse lootusetuks, kui
ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (nt võlgnikule on
väljakuulutatud pankrot ning pankrotivarast ei piisa nõude tasumiseks).
32. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta
hiljem muutub, tuleb seda kajastada hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning
mitte korrigeerida tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude
laekumine tuleb näidata kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.
Ebatõenäoliselt laekuva nõude laekumisel tuleb ühtlasi vähendada nii nõude enda kui
tema kontraaktivakonto saldot.
Finantsinvesteeringute kajastamine
33. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse
omakapitaliinstrumentidesse (va sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida
kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases
väärtuses juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav (vt näidet 3). Aktsiate ja muude
omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav juhul kui
nendega ei toimu aktiivset kauplemist ning puuduvad ka alternatiivsed meetodid nende
RTJ 3 Finantsinstrumendid
15
väärtuse usaldusväärseks hindamiseks – selliseid aktsiaid kajastatakse
soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus
on langenud alla bilansilise väärtuse).
34. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse
võlainstrumentidesse, võib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases
väärtuses juhul kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani (vt näidet
4). Juhul kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud
võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne
lunastustähtaega, tuleb seda kajastada õiglases väärtuses lähtudes punktist 11.
35. Võlakirjade ja teiste võlainstrumentide õiglane väärtus on üldjuhul usaldusväärselt
hinnatav, kuna nendest tulenevate rahavoogude (nt intresside ja tagasimaksete) summa
ja ajastus on teada või usaldusväärselt hinnatavad.
Finantskohustiste kajastamine
36. Finantskohustisi (nt võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud
võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised; v.a tuletisinstrumendid)
kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.
37. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis
maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul
alusdokumendil).
38. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks
võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses (vt ka näiteid
1, 4, 5 ja 8) arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades
sisemise intressimäära meetodit. Juhul kui pikaajalise finantskohustise sisemine
intressimäär erineb lepingus fikseeritud intressimäärast (nt intressita laenu puhul), tuleb
finantskohustis algselt võtta arvele tema nüüdisväärtuses, diskonteerituna turu
intressimääraga sarnaste tingimustega instrumendile (st sarnases valuutas,
maksetähtajaga, krediidireitinguga jne).
Tuletisinstrumentide kajastamine
39. Tuletisinstrumente (nt forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud) kajastatakse
bilansis nende õiglases väärtuses.
Näide 10 – tuletisinstrumentide kajastamine
Ettevõte sõlmib 1.07.20X1 12-kuulise valuuta forward-lepingu, mis kohustab teda
30.06.20X2 ostma 1 miljon USD kursiga 1 USD = 0,85 EUR. 31.12.20X1 on
USD/EUR kursid järgmised:
spot-kurss 1 USD = 0,75 EUR
6-kuu forward kurss 1 USD = 0,8 EUR
12-kuu forward kurss 1 USD = 0,85 EUR
RTJ 3 Finantsinstrumendid
16
Kuidas ja millises summas peab ettevõte forward-lepingut kajastama oma aruandes
seisuga 31.12.20X1?
Ettevõtte poolt sõlmitud forward-leping kohustab ettevõtet ostma 30.06.20X2 1 miljon
dollarit 850 000 euro eest. Aruandekuupäeval (31.12.20X1) saaks ettevõte sõlmida
sama lõpptähtajaga forward-lepingu, mis võimaldaks osta 1 miljon dollarit 800 000
euro eest (ehk 50 000 soodsamalt, kui olemasolev leping). Seega on seisuga
31.12.20X1 antud forward-lepingu õiglane väärtus 50 000 eurot.
Kajastamine raamatupidamises:
D Kahjum tuletisinstrumentidelt 50 000
K Tuletisinstrumendid 50 000
Tekkinud negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumenti kajastatakse bilansis
kohustiste all.
40. Juhul kui mingi tuletisinstrument on soetatud riskimaandamise eesmärgil, on
aktsepteeritav selle kajastamisel rakendada SME IFRS paragrahvides 111.61-11.71
kirjeldatud riskimaandamisarvestuse erireegleid (hedge accounting), eeldusel, et antud
instrument vastab SME IFRS paragrahvides 11.62-11.64 kirjeldatud tingimustele.
KAJASTAMISE LÕPETAMINE
Finantsvarade eemaldamine bilansist
41. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte (SME IFRS 11.33):
(a) kaotab õiguse antud finantsvarast tulenevatele rahavoogudele; või
(b) ta annab kolmandale osapoolele üle antud finantsvarast tulenevad
rahavood ja enamiku antud finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest.
42. Juhul kui tehingu käigus annab üks osapool teisele üle finantsvara, andmata üle
varaga seotud riske ja hüvesid, ei eemaldata vara üleandja bilansist, vaid tehingut
kajastatakse kui üleantud vara tagatisel võetud laenu. (SME IFRS 11.34) Näideteks
sellistest tehingutest on:
(a) nõuete faktooring, kui sisulised riskid jäävad nõude „müüjale”;
(b) repotehingud väärtpaberitega, mille käigus väärtpaberite „müüja” võtab
endale ühtlasi kohustuse „müüdud” väärtpaberid kokkulepitud ajal ja
tingimustel uuesti tagasi osta.
43. Finantsvara eemaldamisel bilansist kajastatakse finantsvara bilansilise maksumuse
ja tema eest saadud tasu vahet kasumiaruandes tulu või kuluna. (SME IFRS 11.33)
Nõuete faktooring
44. Faktooringleping kujutab endast nõuete müüki, kusjuures sõltuvalt
faktooringlepingu tüübist on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa
(regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud
RTJ 3 Finantsinstrumendid
17
riskid ja tulud lähevad ka sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring).
45. Juhul kui „müüjal” säilib nõude tagasiostukohustus, tuleb tehingut kajastada kui
finantseerimistehingut (st nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta
faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud
või regressiõigus aegunud. Juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning nõue ühes riskide
ja tuludega läheb tõepoolest üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina.
Näide 11- faktooringu kajastamine
Ettevõte müüb nimiväärtuses 100 000 euro eest nõudeid maksetähtaegadega kuni kolm
kuud liisingfirmale, saades selle eest 90 000 eurot. Nõuded olid ettevõtte bilansis
kajastatud eelnevalt nende nimiväärtuses.
Variant A - Kogu risk nõuete kogumise eest läheb üle liisingfirmale (st regressiõigus
puudub)?
Sellistel tingimustel sõlmitud faktooringlepingut tuleb kajastada kui nõuete müüki:
D Raha 90 000
D Kulu 10 000
K Nõuded 100 000
Kulu kajastatakse kas finantskuluna (sarnaselt intressikulule) või nõuete allahindluse
kuluna, sõltuvalt sellest, kas tehing tehti rahavoogude juhtimise eesmärgil või halbade
nõuete riski maandamise eesmärgil.
Variant B - Kõik nõuete teenindamisega seotud riskid ja tulud jäävad „müüjale”. Kolm
kuud pärast tehingu sõlmimist on liisingfirmal õigus laekumata nõuded ettevõttele
tagasi müüa, saades lisaks nominaalväärtusele kokkulepitud suuruses intressitulu. Kui
vahepeal peaks nõue laekuma, arvestatakse sealt maha intress ning seda ületav osa
tagastatakse ettevõttele.
Kuna „ostjal” on nõuete tagasimüügiõigus, tuleb tehingut kajastada
finantseerimistehinguna (kui nõuete tagatisel saadud laenu), mitte müügitehinguna.
D Raha 90 000
K Faktooringkohustis 90 000
Ettevõte peab arvestama saadud laenult tekkepõhiselt intressikulu. Nõude laekumisel,
tasaarveldusel faktooringkohustusega ja ülejäägi tagastamisel ettevõttele tehakse
järgmine kanne (eeldusel, et intressikulud olid 1 000 eurot):
D Intressikulud 1 000
D Faktooringkohustis 90 000
D Raha 9 000
K Nõuded 100 000
Finantskohustiste eemaldamine bilansist
46. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud
või aegunud. (SME IFRS 11.36)
RTJ 3 Finantsinstrumendid
18
47. Finantskohustis on rahuldatud siis, kui see on kas tasutud või lepinguliselt üle antud
mõnele teisele osapoolele. Finantskohustis on lõpetatud siis, kui teine osapool on sellest
loobunud. Finantskohustis aegub seadusandluses sätestatud tähtaegadel.
48. Finantskohustise eemaldamisel bilansist kajastatakse kohustise bilansilise
maksumuse ja tema eest makstud tasu vahet kasumiaruandes tulu või kuluna. (SME
IFRS 11.38)
OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE KAJASTAMINE
49. Finantsinstrumentide finantskohustiseks või omakapitaliinstrumendiks liigitamisel
lähtutakse nende majanduslikust sisust, mitte ainult juriidilisest vormist. Näiteks juhul
kui teatud eelisaktsia vastab rohkem kohustise kui omakapitali definitsioonile,
kajastatakse see bilansis kohustisena hoolimata asjaolust, et instrumendi nimetuses
kasutatakse sõna „aktsia”.
50. Kui finantsinstrumendi emiteerijal lasub antud instrumendist tulenevalt lepinguline
kohustus maksta instrumendi valdajale kokkulepitud ulatuses raha või muid
finantsvarasid, tuleb antud instrumenti kajastada kui finantskohustist. Juhul kui
finantsinstrumendi emiteerijal puudub kohustus teha antud instrumendist tulenevalt
kokkulepitud ulatuses makseid (selle asemel instrumendi valdaja osaleb näiteks
ettevõtte kasumis või netovaras) on tegemist omakapitaliinstrumendiga.
Näide 12 – konverteeritav laen
Start-up ettevõte on andnud välja konverteeritava laenu, mis hiljemalt 3 aasta möödudes
(teatud sündmuste saabumisel varem) konverteeritakse ettevõtte aktsiateks. Laen ei
kanna intresse ning laenu omanikel ei ole võimalik nõuda laenu rahalist tagasimakset,
välja arvatud juhul, kui enne 3 aasta möödumist noteeritakse ettevõtte aktsiad börsil,
ettevõte kaasab uusi investoreid või vahetab omanikku. Ettevõte tegeleb aktiivselt
ettevalmistustega börsile minekuks ja/või täiendavate investorite leidmiseks.
Sellist konverteeritavat laenu kajastatakse emiteerija bilansis kohustisena, kuna teatud
realistlike stsenaariumite korral (aktsiate emiteerimine börsil, uute investorite
kaasamine või omaniku vahetus) lasub ettevõttel kohustus tasuda laen rahas. Juhul, kui
laen konverteeritaks igal juhul aktsiatesse ning ettevõttel puuduks potentsiaalne
kohustus tasumiseks rahas või muude finantsvaradega, klassifitseeruks see
omakapitaliks.
51. Kui ettevõte emiteerib finantsinstrumendi, millel on nii finantskohustise kui
omakapitali komponent (nt konverteerimisõigusega võlakiri, mille tasumist võib nõuda
kas rahas või aktsiates), jaotab ettevõte saadud tasu nende komponentide vahel
järgnevalt: kõigepealt arvutatakse finantskohustise komponendi väärtus, milleks on
sarnase, kuid ilma konverteerimisõiguseta, finantskohustise õiglane väärtus. Ülejäänud
osa saadud tasust jaotatakse omakapitali komponendile. Tehingukulud jaotatakse
komponentide vahel vastavalt nende õiglaste väärtuste proportsioonile. (SME IFRS
22.13)
RTJ 3 Finantsinstrumendid
19
52. Bilansis finantskohustisena kajastatud instrumentidelt arvestatud intresse,
dividende ning muid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes tuluna või
kuluna (nt intressikulud laenudelt ja võlakirjadelt; dividendid eelisaktsiatelt, mida
kajastatakse bilansis kohustisena; kasum (kahjum) laenu refinantseerimisest).
53. Bilansis omakapitalina kajastatud instrumentidega seotud väljaminekuid ja
sissetulekuid kajastatakse bilansis omakapitali muutustena (nt dividendide maksed
lihtaktsiatelt; kasum/kahjum omaaktsiate müügilt). (SME IFRS 22.17)
Näide 13(a) – fikseeritud dividendiga eelisaktsiad
Ettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid, mis garanteerivad nende valdajale fikseeritud
dividendi vähemalt 10% aastas. Juhul kui teatud majandusaastal ei teeni ettevõte
piisavalt kasumit, siis väljamaksmata dividend akumuleerub (teenides intresse) ja see
makstakse välja esimesel võimalusel.
Selliseid eelisaktsiaid kajastatakse emiteerija bilansis kohustisena, kuna eelisaktsiaid
emiteerinud ettevõttel lasub kohustus teha perioodilisi fikseeritud makseid. Sellistelt
eelisaktsiatelt tasutud dividende kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna (sarnaselt
laenuintressile), mitte jaotamata kasumi vähendamisena.
Näide 13(b) – fikseerimata dividendiga eelisaktsiad
Ettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid, mis garanteerivad nende valdajatele 10%
suurema dividendi kui lihtaktsionäridele jagatav dividend. Dividendide jagamine või
mittejagamine ning nende summa otsustatakse igakordselt aktsionäride koosoleku
poolt.
Selliseid eelisaktsiaid kajastatakse omakapitaliinstrumendina, kuna neid emiteerinud
ettevõttel puudub kohustus teha nende valdajatele perioodilisi fikseeritud makseid.
Sellistelt eelisaktsiatelt tasutud dividende kajastatakse jaotamata kasumi
vähendamisena (sarnaselt lihtaktsiate dividendidele).
54. Kui dividende ei maksta rahas, vaid tasutakse muude varade üleandmisega,
kajastatakse dividendide väljakuulutamisel dividendikohustis üleantavate varade
õiglases väärtuses. Aruandekuupäeval ja varade üleandmise päeval hinnatakse varade
õiglast väärtust ja selle muutumise korral korrigeeritakse dividendikohustise bilansilist
väärtust. Õiglase väärtuse muutuste mõju kajastatakse kirje „Jaotamata kasum“
korrigeerimisena. (SME IFRS 22.18) Vara üleandmisel kajastatakse üleantava vara ja
dividendikohustise bilansiliste väärtuste vahe kasumiaruandes.
55. Omakapitaliinstrumendid võetakse arvele siis, kui ettevõte on need instrumendid
emiteerinud ja teisel osapoolel on lepinguline kohustus nende eest tasuda (SME IFRS
22.7):
(a) kui omakapitaliinstrumendid emiteeritakse varem kui ettevõttele laekub
nende eest tasu (nt osaühingu asutamisel ilma sissemakseid tegemata), toimub
kajastamine järgnevalt:
i. juhul kui ettevõttel puudub tingimusteta nõudeõigus omaniku vastu (nt
juhul kui omanik on kohustatud oma aktsiate või osade eest tasuma ainult
teatud situatsioonis), ei kajastata bilansis nõuet omaniku vastu ega sellele
RTJ 3 Finantsinstrumendid
20
vastavat omakapitali suurenemist. Omakapitali suurenemine kajastatakse
alles siis, kui sissemakse on toimunud või kui ettevõttel on tekkinud
tingimusteta nõue omaniku vastu (vt näidet 14).
ii. juhul kui ettevõttel eksisteerib tingimusteta nõue omaniku vastu (nt
juhul kui omanik on kohustatud tegema sissemakse teatud kuupäevaks),
võib ettevõte kajastada oma bilansis nõuet omaniku vastu saadaoleva tasu
õiglases väärtuses (vt näidet 15 A) või käsitleda seda olukorda forward-
lepinguna aktsiatele või osadele, kajastades forward-lepingu alusel
emiteeritavad aktsiad või osad siis, kui nende eest tasutakse (vt näidet 15
B);
(b) kui ettevõttele laekub tasu enne omakapitaliinstrumentide emiteerimist ning
ettevõttel puudub kohustus tasu tagasi maksta, kajastatakse saadud tasu
omakapitali suurendamisena.
Näide 14 – Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu
Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel
tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele ainult juhul
kui osaühing ei suuda oma kohustusi osaühingu varade arvel täita.
Kuna osaühingul puudub tingimusteta õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali
tasumist (seda on võimalik nõuda ainult teatud tingimustel), siis ei saa osaühing
kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu.
Seega näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nimiväärtuse
ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):
Aktiva
Raha 5 000
Varad kokku 5 000
Passiva
Osakapital nimiväärtuses 25 000
Muu omakapital -20 000
Omakapital kokku 5 000
Näide 15 – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu
Variant A
(emiteeritud osade, mille eest on tasu veel laekumata, kajastamine)
Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel
tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt
kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.
Kuna osaühingul on lepinguline õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist,
siis kajastab osaühing oma bilansis nõuet osaniku vastu, diskonteerides selle
nüüdisväärtusesse. Vahet nõude nüüdisväärtuse ja osade nimiväärtuse vahel
kajastatakse omakapitali vähendusena. Nõudelt osaniku vastu kajastatakse
kasumiaruandes intressitulusid kuni nõude tasumiseni.
Eeldades, et hiljemalt kahe aasta pärast laekuva 20 000 euro nüüdisväärtus on 18 000
eurot, näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nimiväärtuse
ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):
Aktiva
Raha 5 000
RTJ 3 Finantsinstrumendid
21
Nõue osaniku vastu 18 000
Varad kokku 23 000
Passiva
Osakapital nimiväärtuses 25 000
Muu omakapital -2 000
Omakapital kokku 23 000
Variant B
Alternatiivina võib väita, et sisuliselt on tegemist forward-lepinguga osaühingu poolt
emiteeritavatele osadele, mida kajastatakse alles hetkel, mil nende eest tasutakse.
Asutamise hetkel näeb osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse
ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):
Aktiva
Raha 5 000
Varad kokku 5 000
Passiva
Osakapital nimiväärtuses 5 000
Omakapital kokku 5 000
56. Omakapitaliinstrumendid võetakse arvele saadud või saadaoleva tasu õiglases
väärtuses, miinus instrumentide emiteerimisega seotud kulud. (SME IFRS 22.8) Kui
saadaoleva tasu õiglane väärtus erineb emiteeritud omakapitaliinstrumentide
nominaalväärtusest, kajastatakse positiivne vahe kirjel „Ülekurss” ning negatiivne vahe
kirje „Ülekurss” vähendusena juhul kui seal on positiivne jääk, vastasel juhul kirjel
„Jaotamata kasum”.
57. Ettevõtte poolt tagasiostetud omakapitaliinstrumente (nt omaaktsiad) kajastatakse
bilansis omakapitali vähendusena (kirjel „Omaaktsiad”), mitte finantsinvesteeringuna.
(SME IFRS 22.16)
58. Ettevõtte poolt omakapitaliinstrumentide (nt aktsiate) emiteerimisel või
tagasiostmisel tehtud kulutusi kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel „Ülekurss”,
juhul kui seal on positiivne jääk; vastasel juhul kirjel „Jaotamata kasum”), mitte kuluna
kasumiaruandes. Erandiks on lõpule viimata tehingutega seotud kulutused (nt
ebaõnnestunud aktsiaemissioon), mis kajastatakse kuluna kasumiaruandes. (SME IFRS
22.9, 22.16)
59. Lähtudes eelpool kirjeldatud kriteeriumitest võib teatud ettevõtetel omakapital
üldse puududa. Näideteks on:
(a) välismaa äriühingu filiaal, kes kajastab oma netosaldo peakontori ees
finantskohustisena või -nõudena;
(b) ettevõtted, kes kohustuvad (nt tulenevalt seadusest või ettevõtte enda
põhikirjast) oma omanikelt ettevõtte aktsiaid või osasid tingimusteta
kokkulepitud hinna eest tagasi ostma – emiteeritud aktsiad või osad kajastatakse
finantskohustisena. Erandina kajastatakse omakapitalis tulundusühistuseaduse
alusel loodud ühistutesse liikmete poolt tehtud osamaksed, mis vastavad
järgmistele tingimustele:
i. nad osalevad proportsionaalselt ühistu kasumi jagamises või kahjumi
katmises; ja
RTJ 3 Finantsinstrumendid
22
ii. on allutatud kõigile teistele võlainstrumentidele ning tulundusühistu
lõpetamisel tasutakse viimases järjekorras peale teiste võlausaldajate
nõuete rahuldamist.
VÕRDLUS SME IFRS-GA
60. RTJ-s 3 sätestatud arvestuspõhimõtted finantsinstrumentidele on üldjoontes
kooskõlas SME IFRS peatükis 11 sätestatud arvestuspõhimõtetega, v.a:
(a) tulenevalt olulisuse printsiibist lubab RTJ 3 punkt 21 rakendada
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit lihtsustatud viisil (sisemise
intressimäära rakendamise asemel lineaarne intressiarvestus või tehingutasude
kohene kajastamine kuludes) juhul kui mõju aruannetele on ebaoluline. SME
IFRS-i peatükk 11 sarnast lihtsustatud lähenemist otseselt ei maini, kuid
paragrahvis 10.3 kinnitatakse, et kirjeldatud arvestusmeetodeid ei pea
rakendama, kui nende rakendamise mõju on ebaoluline;
(b) SME IFRS peatükk 12 kirjeldab riskimaandamise eesmärgil soetatud
derivatiivsete finantsinstrumentide kajastamise erireegleid (hedge accounting).
Toimkond ei pidanud vajalikuks vastavate erireeglite kirjeldamist RTJ 3 kuna
selliseid reegleid rakendavate ettevõtete arv Eestis on suhteliselt väike. RTJ 3
lubab SME IFRS-i peatükis 11 kirjeldatud hedge accounting erireeglite
rakendamist;
(c) olenevalt sellest, kas juhtkond plaanib või ei plaani hoida börsil noteeritud
võlakirju lunastustähtajani, RTJ 3 vastavalt kas lubab või nõuab nende
võlakirjade kajastamist õiglases väärtuses. SME IFRS-i peatüki 11 kohaselt
kajastatakse investeeringud sellistesse võlakirjadesse reeglina korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil. Toimkond leiab, et börsil noteeritud võlakirju on
lihtsam kajastada õiglases väärtuses;
(d) erinevusi on veel üksikutes muudes detailides.
61. RTJ-s 3 sätestatud põhimõtted finantsinstrumentide kohustisteks ja omakapitaliks
liigitamisel on üldjoontes kooskõlas SME IFRS peatüki 22 põhimõtetega, v.a:
(a) SME IFRSi kohaselt hõlmab finantskohustise definitsioon ka selliseid
lepinguid, mille eest tasumine toimub ettevõtte enda aktsiatega, juhul kui
tasutavate aktsiate arv ei ole fikseeritud (st see sõltub mingitest tingimustest)
ning omakapitaliks klassifitseeritakse ainult sellised instrumendid, kus
tasumine toimub fikseeritud arvu ettevõtte enda aktsiatega. RTJ 3 taolist
piirangut ei sätesta ning instrumendid klassifitseeritakse omakapitaliks juhul,
kui ettevõttel puudub võimalik kohustus nende eest tasuda raha või muid
finantsvarasid.
(b) Erinevused on tulundusühistuseaduse alusel loodud ühistutesse liikmete
poolt tehtud osamaksete kajastamisel. SME IFRS peatükk 22 piirab oluliselt
selliste osamaksete kajastamist omakapitalis. Toimkond leiab, et osamaksete
kajastamine omakapitalis (eeldusel, et punktis 59 (b) nimetatud kriteeriumid on
täidetud) vastab paremini Eesti majanduskeskkonnas väljakujunenud
praktikale, seadusandlikule analoogiale teiste ühingutega ja raamatupidamise
aastaaruannete kasutajate ootustele.
Rahandusministri määruse
„Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“
Lisa 4
RTJ 4 VARUD
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3-4
MÕISTED 5-6
VARUDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED 7-23
Esmane arvele võtmine 7-14
Arvestusmeetodid varude kuludesse kandmisel 15-18
Edasine kajastamine 19-22
Konsignatsioonikaubad 23
VÕRDLUS SME IFRS-GA 24
RTJ 4 Varud
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 „Varud“ eesmärgiks on sätestada
reeglid varude kajastamiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates
raamatupidamise aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti
finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse
põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille
põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise
seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi
toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 4 lähtub SME IFRS-i peatükkidest 13 „Varud“ („Inventories“), 23 “Kliendilepingutest
saadav müügitulu” (“Revenue from contracts with customers”), 25 „Laenukasutuse kulutused“
(„Borrowing Costs“) ja 27 „Varade väärtuse langus“ („Impairment of Assets“) ning peatükis
2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“) sätestatud mõistetest.
Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millele juhendi nõuded
tuginevad. RTJ 4 võrdlus SME IFRS-ga on toodud punktis 24. Valdkondades, kus RTJ 4 ei
täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on
soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 4 „Varud“ tuleb rakendada varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise
aastaaruannetes.
4. RTJ 4 ei rakendata bioloogiliste varade kajastamisel (vt RTJ 7 „Bioloogilised varad“),
müügiks hoitavate finantsinstrumentide kajastamisel (vt RTJ 3 „Finantsinstrumendid“) ega
pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate lõpetamata tööde kajastamisel (vt RTJ 10 „Tulu
kajastamine“).
MÕISTED
5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Varud on varad:
(a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
(b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
(c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste
osutamisel. (SME IFRS 13.1)
Varude soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha
või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. (SME IFRS 2.84)
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada varasid või arveldada kohustisi
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.89, 12.4)
RTJ 4 Varud
3
Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus,
millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse
viimiseks ja müügi sooritamiseks.
6. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja
valmistoodangule ka selliseid objekte nagu edasimüügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara.
Varude mõiste hõlmab ka teenuse osutamisega otseselt seotud kapitaliseeritud kulutusi, mille
osas ei ole veel võimalik kajastada tulu valmidusastme meetodil (vt RTJ 10 „Tulu kajastamine“
Lisa näidet „Tulu kajastamine valmidusastme meetodil“), ning tagastatavat vara (vt RTJ
10.21a ja RTJ 10 Lisa näidet “Tagastusõigusega kaupade müük”).
VARUDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Esmane arvele võtmine
7. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostu-, tootmis- ja
muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja
seisundisse. (SME IFRS 13.5, 13.11)
8. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu,
muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. (SME
IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga,
kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet
soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuludena soetamise ja
maksmise vahelise perioodi jooksul. (SME IFRS 13.7)
9. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata üldjuhul varude soetusmaksumusse. Laenukasutuse
kulutusi tohib lisada varude soetusmaksumusele ainult juhul kui varude valmistamine toimub
pikema perioodi jooksul, seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga ning
nende kulutuste mõju varude soetusmaksumusele on oluline (nt müügiks ehitatava hoone
ehitus või laeva ehitus, mis vältab üle aasta). Laenukulutuste arvestusel osana varude
soetusmaksumusest lähtutakse RTJ 5 «Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad» punktides
15-16 kirjeldatud reeglitest.
10. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (nt materjali
maksumus, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (nt
tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulud, tootmisega seotud juhtkonna palgad).
Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest
tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa
ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel
juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9)
11. Järgnevaid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse, vaid need kajastatakse
perioodikuludena (SME IFRS 13.13):
(a) normaalsest suuremad tootmiskaod;
(b) laokulud, v.a juhul kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus;
(c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende
olemasolevasse asukohta ja seisundisse;
RTJ 4 Varud
4
(d) turustuskulud.
Näide 1 – kulutuste kajastamine
Alljärgnevaid kulutusi kajastatakse varude soetusmaksumuses (omahinnas):
• tooraine maksumus
• pakkematerjali maksumus
• tollimaks
• normaalsed tootmiskaod
• tootmishoone amortisatsioon
• tooraine ja lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused, kui need on
tootmisprotsessi käigus vältimatud
• ostujuhi palk
• tootmisjuhi palk
Alljärgnevaid kulutusi ei lisata varude soetusmaksumusele, vaid need kajastatakse
perioodikuludena:
• normaalsest suuremad tootmiskaod
• administratiivhoone amortisatsioon
• valmiskauba ladustamiskulud
• müügijuhi palk
• turustuskulud
12. Juhul kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet ning
ei ole võimalik täpselt eristada iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi, peab ettevõte töötama
välja metoodika tehtud kulutuste põhjendatud ja järjepidevaks jagamiseks toodetele ning
järgima seda metoodikat aastast aastasse. Selliseks kulutuste jagamise aluseks võib olla näiteks
tootmisprotsessi käigus valmivate toodete müügiväärtuste suhe. (SME IFRS 13.10)
13. Juhul kui mingi põhitoote tootmisprotsessi tulemusena saadakse väljundina ka veel mõni
kõrvaltoode (nt väheväärtuslik toode, mis ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk), võib
selle üle arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes selle bilansis arvele neto
realiseerimisväärtuses. Kõrvaltoote neto realiseerimisväärtus tuleb ühtlasi arvata maha
põhitoote soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.10)
Näide 2 – kõrvaltoote kajastamine
Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt
kõrvaltootena saepuru, mis müüakse samuti maha. Kuna saadava saepuru turuväärtus on
suhteliselt ebaoluline võrreldes põhitoodangu turuväärtusega, siis selle soetusmaksumuse üle
eraldi arvestust ei peeta, vaid seda kajastatakse bilansis neto realiseerimisväärtuses. Saepuru
neto realiseerimisväärtus arvestatakse maha saematerjali soetusmaksumusest.
14. Varude soetusmaksumuse mõõtmisel võib kasutada ka standardhinna meetodit, jaehinna
meetodit või viimast ostuhinda, kui selle meetodi tulemusena saadud soetusmaksumus on
ligilähedane tegelikule soetusmaksumusele. Standardhinna meetodi puhul võetakse arvesse
materjalide ja tarvikute, tööjõu, efektiivsuse ja tootmisvõimsuse kasutamise normtasemed.
Neid vaadatakse üle regulaarselt ja vajadusel korrigeeritakse vastavalt tegelikele tingimustele.
Jaemeetodil varude soetusmaksumuse määramiseks vähendatakse varude müügihinda vastava
brutomarginaali protsendi võrra. (SME IFRS 13.16)
RTJ 4 Varud
5
Arvestusmeetodid varude kuludesse kandmisel
15. Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende
soetusmaksumuse kuludesse kandmisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud
kulutustest (individuaalmaksumuse meetod). (SME IFRS 13.17) Juhul kui üksikud varude
objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kuludesse
kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja
kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. (SME IFRS 13.18)
16. Iga varude objekti soetusmaksumuse kuludesse kandmine lähtudes konkreetselt antud
objektile tehtud kulutustest on sobiv näiteks juhul, kui igat objekti toodetakse eraldi mingi
kindla projekti või lepingu raames. Juhul kui toodetavate (või ostetavate) objektide hulk on
suur ning objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, on individuaalse hindamise meetod
ebasobiv ning selle asemel tuleb kasutada kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse
meetodit.
17. FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või
kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kuludesse algjääk, seejärel
esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse
varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide
soetusmaksumuses.
18. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti
soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide
soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue
partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud
keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas.
Edasine kajastamine
19. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses,
sõltuvalt sellest kumb on madalam. (SME IFRS 13.4) Börsil või muul reguleeritud turul
kaubeldavate varude (nt vili, nafta) vahendajad ja maaklerid kajastavad varusid õiglases
väärtuses miinus müügikulutused, muutustega läbi kasumiaruande. (SME IFRS 13.3)
20. Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida
varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende
soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.19, 27.2) Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte
juhtkond kaaluma vajadust varude allahindamiseks:
(a) varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline
seisund on halvenenud;
(b) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud;
(c) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning
eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel.
RTJ 4 Varud
6
21. Materjale ja lõpetamata toodangut hinnatakse alla juhul kui nendest valmistatavate
valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto
realiseerimisväärtust.
22. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi
kuludena. Juhul kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel
perioodidel taas tõuseb, tuleb varasem allahindlus tühistada. (SME IFRS 27.2, 27.4)
Konsignatsioonikaubad
23. Juhul kui üks ettevõte (edasimüüja) teostab teise ettevõtte (tarnija) varude müüki
(konsignatsioonimüük), kajastatakse varusid selle ettevõtte bilansis, kes kannab põhilised
varudega seotud riskid (nt kauba riknemise risk; turuhinna muutumise risk; kaupade
finantseerimisega seotud riskid ja kulud). Juhul kui valdav osa konsignatsioonikaupadega
seotud riske jääb tarnijale, kajastatakse antud kaubad tema bilansis. Juhul kui edasimüüja võtab
endale kaupade realisatsiooniga seotud riskidest enamiku, kajastatakse antud kaubad tema
bilansis.
Tagastusõigusega kauba müük
24. Kui ostjal on lepingujärgne õigus kaup teatud perioodi jooksul tagastada, kajastab müüja
kauba müügi hetkel tagastatava vara (ja vastava korrigeerimise kaubakulus) kaupade osas,
mille tagastust eeldatakse. Tagastatav vara esitatakse bilansis varude koosseisus ning seda
mõõdetakse vara müügieelses bilansilises maksumuses, millest on lahutatud mis tahes
eeldatavad kauba tagastamisega kaasnevad kulud, sh tagastatavate kaupade väärtuse võimalik
vähenemine (vt ka RTJ 10 “Tulu” punkt 21(a)). Iga aruandeperioodi lõpus vaadatakse üle
hinnang kaupade tagastamise tõenäosuse osas ning selle muutumisel korrigeeritakse vastavalt
nii tagasimaksekohustist kui ka tagastatava vara bilansilist maksumust. Tagasimaksekohustise
muutus kajastatakse tulus ning tagastatava vara muutus kaubakuluna kasumiaruandes. (SME
IFRS 23A.24 - 23A.27)
VÕRDLUS SME IFRS-GA
25. RTJ 4 sätestatud arvestuspõhimõtted varudele on kooskõlas SME IFRS peatükkides 13,
23, 25 ja 27 sätestatud arvestuspõhimõtetega, v.a laenukasutuse kulutuste kajastamine, mille
puhul toimkond pidas vajalikuks võimaldada nende lisamist varude soetusmaksumusele juhul
kui varude valmistamine toimub pikema perioodi jooksul ja nende mõju varude
soetusmaksumusele on oluline (vastavalt SME IFRS paragrahvidele 13.7 ja 25.2 kajastatakse
laenukasutuse kulutused kuluna kasumiaruandes). Laenukasutuse kulutuste
soetusmaksumusele lisamise võimalust loeti põhjendatuks, kuna see võimaldab ettevõtetel olla
kooskõlas IFRS põhimõtetega (nt juhul kui ettevõte on osa suuremast grupist, mis koostab oma
aruandeid IFRS järgi). Samuti võib laenukasutuse kulutuste lisamine varude
soetusmaksumusele muutuda oluliseks juhul kui suure osa ettevõtte varadest moodustab
võõrkapitali poolt finantseeritud pikaajaliselt ehitatav varude objekt.
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105
“Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine”
Lisa 5
RTJ 5 MATERIAALSED JA IMMATERIAALSED PÕHIVARAD
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3-5
MÕISTED 6-10
MATERIAALSETE PÕHIVARADE ARVESTUSPÕHIMÕTTED 11-32
Esmane arvele võtmine 11-20
Edasine kajastamine 21-30
Parendused, remont ja hooldus 31-32
IMMATERIAALSETE PÕHIVARADE ARVESTUSPÕHIMÕTTED 33-49
Esmane arvele võtmine 33-43
Edasine kajastamine 44-49
MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE PÕHIVARADE
ALLAHINDLUSED 50-75
Vara väärtuse langus 50-52
Väärtuse testi läbiviimise vajaduse tuvastamine 53-55
Vara väärtuse test 56-64
Raha genereeriva üksuse ja firmaväärtuse väärtuse test 65-70
Varasema väärtuse languse tühistamine 71-75
MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE PÕHIVARADE
EEMALDAMINE BILANSIST 76-78
VÕRDLUS SME IFRS-GA 79-83
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 “Materiaalsed ja immateriaalsed
põhivarad” eesmärgiks on sätestada reeglid materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
kajastamiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele
suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise
seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud
valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 5 võtab arvesse mitmetes SME IFRS-i peatükkides sätestatud põhimõtteid, sh
17 „Materiaalne põhivara“ („Property, Plant and Equipment“), 18 „Immateriaalsed varad, v.a
firmaväärtus“ („Intangible Assets other than Goodwill“), 19 „Äriühendused ja firmaväärtus“
(„Business Combinations and Goodwill“), 25 „Laenukasutuse kulutused“ („Borrowing
Costs“) ja 27 „Varade väärtuse langus“ („Impairment of Assets“), ning peatükis 2
„Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“) ja „Terminite
sõnastikus“ („Glossary of Terms“) sätestatud mõisteid. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele
SME IFRS-i paragrahvidele, millele juhendi nõuded tuginevad. RTJ 5 võrdlus SME IFRS-ga
on toodud punktides 79-82. Valdkondades, kus RTJ 5 ei täpsusta mingit spetsiifilist
arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav lähtuda SME IFRS-s
kirjeldatud arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ tuleb rakendada materiaalsete ja
immateriaalsete põhivarade arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aastaaruandes.
4. RTJ 5 ei rakendata kinnisvarainvesteeringute kajastamisel (vt RTJ 6
„Kinnisvarainvesteeringud“) ega põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogiliste varade
kajastamisel (vt RTJ 7 „Bioloogilised varad“).
5. Renditavate põhivarade arvestusel lähtutakse lisaks käesolevale juhendile ka RTJ 9
„Rendiarvestus“ sätestatud reeglitest. Sihtfinantseerimise teel või äriühenduse käigus
soetatavate põhivarade soetusmaksumuse arvestusel lähtutakse lisaks käesolevale juhendile ka
vastavalt RTJ 12 „Sihtfinantseerimine“ ja RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete
kajastamine“ sätestatud reeglitest.
MÕISTED
6. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Materiaalsed põhivarad on materiaalsed varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel,
teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada
pikema perioodi jooksul kui üks aasta. (SME IFRS 17.2)
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
3
Immateriaalsed varad on füüsilise vormita, teistest varadest eristatavad mitterahalised
varad. (SME IFRS 18.2)
Immateriaalsed põhivarad on immateriaalsed varad, mida ettevõte kavatseb kasutada
pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Soetusmaksumus on vara omandamisel (või ehitamise ajal) selle eest makstud raha või
mitterahalise tasu õiglane väärtus ja kohustise võtmisel selle eest saadud raha või
mitterahalise tasu õiglane väärtus. (SME IFRS 2.84)
Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara
võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul, kui vara oleks sama vana ja samas
seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. (SME IFRS terminite
sõnastik)
Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. (SME IFRS
terminite sõnastik).
Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul.
(SME IFRS terminite sõnastik)
Kasulik eluiga on:
(a) periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või
(b) tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara
kasutamisest saab. (SME IFRS terminite sõnastik)
Akumuleeritud kulum on põhivara soetusmaksumusest kuluna kajastatud (amortiseeritud)
osa (samatähenduslik mõistega „akumuleeritud amortisatsioon”).
Laenukasutuse kulutused on intressikulud, mis on arvutatud kasutades sisemise
intressimäära meetodit nagu see on kirjeldatud RTJ 3 „Finantsinstrumendid”, ja muud
võõrkapitali kasutamisega kaasnevad kulutused. (SME IFRS 25.1)
Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes
arvesse soetusmaksumust ja akumuleeritud kulumit, s.h võimalikke allahindlusi).
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.89, 12.4)
Müügikulutused on raha genereeriva üksuse või vara müügiga kaasnevad vältimatud
kulutused.
Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate
rahavoogude nüüdisväärtus. (SME IFRS 27.15)
Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või
kasutusväärtusest. (SME IFRS 27.11)
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
4
Raha genereeriv üksus on väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp, millest
genereeritavad rahavood on olulises osas sõltumatud ettevõtte ülejäänud varade poolt
genereeritavatest rahavoogudest. (SME IFRS 27.8)
7. Materiaalsete põhivarade mõiste alla kuuluvad muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest)
ja nendega seotud õigused (nt ehitusload), mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses
(ükskõik, kas toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivhoonena). Materiaalsete
põhivarade mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või
turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt RTJ 6
„Kinnisvarainvesteeringud”). Hoonestusõiguse ja kasutusvalduse kajastamisel lähtutakse
nende majanduslikust sisust, milleks on enamasti maa (ja sellel asuvate võimalike ehitiste)
rent, millisel juhul neid kajastatakse kui kasutus- või kapitalirenti lähtudes RTJ 9 punktist 15.
8. Immateriaalsete põhivarade mõiste alla kuuluvad muuhulgas arvuti tarkvara, kaubamärgid,
patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad.
Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalsete põhivarade kui ka immateriaalsete
põhivarade tunnuseid. Sellisel juhul liigitatakse vara vastavalt sellele, millistele tunnustele ta
rohkem vastab. Näiteks arvutitarkvara liigitatakse materiaalseks põhivaraks juhul kui see on
lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu
riistvarast, liigitatakse see immateriaalseks põhivaraks.
9. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata bilansis (ei kapitaliseerita) põhivaradena
väheväärtuslikke varasid, isegi juhul kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte
kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema
soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivaradena ja madalamaga kanda
kuludesse nende kasutuselevõtmise hetkel. Alampiiri muutust käsitletakse kui muutust
raamatupidamislikes hinnangutes vastavalt RTJ 1 „Raamatupidamise aastaaruande
koostamise üldpõhimõtted“. Väheväärtusliku, kuid pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel
arvestust pidada bilansiväliselt.
10. Varuosad kajastatakse reeglina varudena ja kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende
kasutusele võtmise hetkel. Varuosad, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta või
mida saab kasutada ainult konkreetse põhivara objekti juures, käsitletakse samuti materiaalse
põhivarana. (SME IFRS 17.5)
MATERIAALSETE PÕHIVARADE ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Esmane arvele võtmine
11. Materiaalsed põhivarad, mis vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (vt
RTJ 1 punkte 10-16), võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb (SME
IFRS 17.10):
(a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud);
(b) soetamisega otseselt seotud kulutustest; ja
(c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa
rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest juhul, kui selle
kajastamine vastab RTJ-s 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud
varad“ kirjeldatud eraldiste moodustamise põhimõtetele.
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
5
12. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema
tööseisundisse ja -asukohta, sh (SME IFRS 17.10):
(a) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud;
(b) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud;
(c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid;
(d) vara valmistamiseks kasutatud põhivara amortisatsioon;
(e) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta;
(f) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused;
(g) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist
saadud tulu); ja
(h) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (mh notaritasud, riigilõivud).
13. Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast
pikemaajalise järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu
nüüdisväärtust. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse
intressikuluna järelmaksu perioodi jooksul. (SME IFRS 17.13)
14. Materiaalsete põhivarade soetusmaksumusse ei kapitaliseerita järgmisi kulutusi (SME
IFRS 17.11):
(a) uue ehitise avamiskulutused;
(b) uue toote või teenuse tutvustamise kulutused (sh reklaamikulud);
(c) kulutused äritegevuse arendamiseks uues asukohas või uuele kliendisegmendile (sh
töötajate koolituskulud);
(d) haldus- ja muud üldkulud;
(e) laenukasutuse kulutused (v.a juhul kui ettevõte kasutab käesoleva juhendi punktis
15 lubatud alternatiivset arvestuspõhimõtet). (SME IFRS 25.2)
15. Juhul, kui materiaalsete põhivarade objekti valmistamine toimub pikema perioodi
jooksul ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, tohib otseselt
varaobjekti valmistamisega seotud laenukasutuse kulutusi kapitaliseerida antud objekti
soetusmaksumuses.
16. Laenukasutuse kulutused sisaldavad sisemise intressimäära meetodil (nagu seda on
kirjeldatud RTJ-s 3 „Finantsinstrumendid“) arvestatud intresse varaobjekti valmistamise
finantseerimiseks võetud laenudelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt võlainstrumentidelt.
Laenukasutuse kulutusi tohib kapitaliseerida ainult alates hetkest, mil on tekkinud nii
varaobjekti valmistamisega kaasnevad vältimatud laenukasutuse kulutused kui kulutused vara
valmistamiseks. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on
valmis või selle valmistamine on peatatud. Laenukapitali kulutusi kapitaliseeritakse vaid juhul
kui nende mõju objekti soetusmaksumusele on oluline.
17. Juhul kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (bartertehingu) teel mingi teise
vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks tema õiglast väärtust, v.a juhul kui:
(a) vahetatavate varaobjektide õiglane väärtus pole usaldusväärselt määratav; või
(b) vahetustehingul puudub äriline sisu (nt äriloogikast mittelähtuv tehing seotud
osapoolte vahel teatud finantstulemuse saavutamiseks).
Ülalnimetatud juhtudel (a) ja (b) loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara
bilansilist maksumust. (SME IFRS 17.14, 18.13)
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
6
Näide 1 – vara soetamine mitterahalise vahetustehingu teel
Ettevõte vahetab auto, mille bilansiline jääkmaksumus on 5 000 eurot ja hinnanguline
turuväärtus 8 000 eurot, traktori vastu (hinnanguline turuväärtus samuti 8 000 eurot).
Eeldades, et tehing toimus sõltumatute osapoolte vahel turutingimustel, tuleb saadud vara
soetusmaksumuseks lugeda 8 000 eurot.
Kanded tehingu kajastamisel:
D Materiaalne põhivara (traktor) 8 000
K Materiaalne põhivara (auto) 5 000
K Kasum materiaalse põhivara (auto) võõrandamisest 3 000
18. Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti olulisematel komponentidel on oluliselt
erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsioonimäärad vastavalt nende kasulikule
elueale. (SME IFRS 17.16)
19. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, s.t
ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul kui neil on
erinevad kasulikud eluead.
Näide 2 – soetusmaksumuse jagamine komponentide vahel
Ettevõte soetab tootmisliini soetusmaksumusega 1 000 000 eurot. Tootmisliini kasulik
eluiga on vähemalt kümme aastat, kuid see sisaldab teatud komponente, mis tuleb välja
vahetada iga kolme aasta tagant. Väljavahetatavate komponentide hinnanguline
soetusmaksumus on 100 000 eurot.
Ettevõte võtab soetamisel väljavahetatavad komponendid arvele eraldi varaobjektina:
D Materiaalne põhivara
(tootmisliin – põhiosa; amortiseeritakse 10 a jooksul)
900 000
D Materiaalne põhivara
(tootmisliin – vahetatavad komponendid; 3 a jooksul)
100 000
K Raha 1 000 000
Kolme aasta pärast kantakse väljavahetatavate komponentide jääkmaksumus (juhul kui
see veel ei ole jõudnud nullini amortiseeruda) kuludesse ning uute komponentide
soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 100 000 eurot) võetakse arvele
uue varaobjektina.
20. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel
lähtutakse RTJ 12 „Sihtfinantseerimine“. Kapitalirendi teel soetatud materiaalsete põhivarade
soetusmaksumuse määramisel lähtutakse RTJ 9 „Rendiarvestus“. Äriühenduse käigus
soetatud materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse RTJ 11
„Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“.
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
7
Edasine kajastamine
21. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses, millest on
maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad
allahindlused (SME IFRS 17.15A)
22. Materiaalse põhivara objekti amortiseeritav osa kantakse kulusse objekti kasuliku eluea
jooksul. Erandiks on piiramata kasutuseaga objektid (nt maa, püsiva väärtusega kunstiteosed,
muuseumieksponaadid ja raamatud), mida ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud
kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate ja raamatuid, mis
kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.
23. Valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt peegeldama vara kasuliku eluea
jooksul selle kasutamisest saadava majandusliku kasu jaotumist ajas (mis ei pruugi ühtida
vara väärtuse vähenemisega ajas). (SME IFRS 17.22)
24. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist kasuliku eluea jooksul, mitte
ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja -määrade
valikul eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema
turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus.
25. Praktikas kasutatakse materiaalsete põhivarade amortiseerimisel sageli lineaarset meetodit.
Kaaluda tuleks ka teistsuguste meetodite (nt kahaneva jäägi meetodi (diminishing balance
method) ja tootmisühiku meetodi (units of production method)) kasutamist juhul kui need
peegeldavad objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu jagunemist vara kasulikule
elueale. (SME IFRS 17.22)
Näide 3 – amortisatsioonimeetodi valik
Ettevõte soetab masina (soetusmaksumus 100 000 eurot), mis vastavalt tootjapoolsele
kinnitusele töötab 10 000 töötundi, sõltumata sellest, millise ajavahemiku jooksul masinat
kasutatakse.
Aktsepteeritav on, et ettevõte lähtub amortisatsiooniarvestuses masina tegelikust tööajast.
Näiteks juhul, kui esimesel aastal töötas masin 1 600 tundi (16% kogu kasulikust elueast)
ning teisel aastal 2 400 tundi (24% kogu kasulikust elueast), kajastatakse esimesel aastal
amortisatsioonikuluna 16 000 eurot ning teisel aastal 24 000 eurot.
26. Vara kasuliku eluea määramisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid (SME IFRS 17.21):
(a) vara eeldatav kasutamine, lähtuvalt vara oodatavast võimsusest või tootlikkusest;
(b) vara oodatav füüsiline kulumine;
(c) vara tehniline või moraalne iganemine, mis võib tuleneda näiteks muutustest
ettevõtte tooteportfellis ja turunõudluses; ning
(d) juriidilised vm piirangud vara kasutamisele (nt varaga seotud rendilepingute
lõppemise tähtajad).
27. Juhul kui vara lõppväärtus on ebaoluliselt väike, võib seda lugeda nulliks. Olulise
lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult
soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. (SME IFRS 17.18) Juhul kui
vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
8
Amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema
bilansilise jääkmaksumuse.
28. Üldjuhul sätestab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise sise-eeskirjas
amortisatsiooniarvestuse meetodid ja amortisatsioonimäärade vahemikud, millest tuleb
lähtuda põhivara amortiseerimisel. Individuaalselt vähemoluliste või standardsete
varaobjektide puhul võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid
amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks
amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti
eeldatavast kasulikust elueast.
29. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (s.t alates
hetkest, mil ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni
amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest.
Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata. (SME IFRS 17.20)
30. Järgmised märgid võivad viidata sellele, et vara lõppväärtus või kasulik eluiga on
muutunud võrreldes eelmise aruandekuupäevaga:
(a) muutus vara kasutuses;
(b) märkimisväärne ootamatu vara kulumine;
(c) tehnoloogia areng;
(d) muudatused turuhindades;
(e) punktis 54 toodud märgid vara väärtuse võimalikust langusest.
Juhul kui esineb selliseid märke, peab ettevõte üle vaatama tehtud hinnangud kasutatavate
amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodite ja hinnanguliste lõppväärtuste osas ning
vajadusel neid muutma. Amortisatsioonimäära, amortisatsioonimeetodi või lõppväärtuse
muutuse mõju kajastatakse kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes vastavalt RTJ 1 (s.t
aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt). (SME IFRS 17.19, 17.23,
18.24, 27.10)
Näide 4 – hinnangu muutus vara kasuliku eluea osas
Ettevõttele kuuluvad teatud rajatised soetusmaksumusega 100 000 eurot, mida
amortiseeritakse 20 aasta jooksul (amortisatsioonimäär 5%). Aruandekuupäevaks on nende
rajatiste jääkmaksumus 50 000 eurot ning järelejäänud eluiga 10 aastat. Vahetult enne
aruandekuupäeva võeti vastu otsus nimetatud rajatised viie aasta pärast välja vahetada.
Lähtudes antud otsusest hinnatakse rajatiste järelejäänud eluiga ümber viiele aastale ning
rajatiste jääkmaksumus amortiseeritakse kulusse viie aasta jooksul (10 000 eurot aastas).
Varasemate perioodide amortisatsioonikulu ei muudeta.
Asjaolu, et rajatised kavatsetakse viie aasta pärast välja vahetada, võib viidata nende väärtuse
langusele. Selgitamaks, kas lisaks amortisatsiooniperioodi muutmisele on vaja rajatisi alla
hinnata, tuleb läbi viia varade väärtuse test (vt punkte 50-75).
Parendused, remont ja hooldus
31. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade
soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
9
bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu
tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse
perioodikuludes. (SME IFRS 17.7)
32. Juhul kui materiaalsete põhivarade objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse
uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul kui see vastab
materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav
komponent kantakse bilansist maha isegi juhul kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina
arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane
bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. (SME IFRS 17.6, 17.7)
Näide 5 – komponendi väljavahetamise kajastamine põhivara arvestusel
Halvas seisukorras hoonel vahetatakse välja katus (maksumus 70 000 eurot) ja põrandad
(maksumus 20 000 eurot) ning värvitakse seinad (maksumus 2 000 eurot). Uue katuse
eeldatav kasulik eluiga on 30 aastat (ühtib hoone järelejäänud elueaga). Uue põranda
eeldatav kasulik eluiga on kümme aastat, mille järel tuleb põrand uuesti välja vahetada.
Seinu värvitakse vastavalt vajadusele iga 1–3 aasta tagant.
Nii katuse kui põranda komponent vastavad nii materiaalsete põhivarade mõistele kui vara
bilansis kajastamise kriteeriumitele, kuna:
(a) nad osalevad tõenäoliselt tulevikus majandusliku kasu tekitamisel;
(b) nende soetusmaksumus on usaldusväärselt määratav; ja
(c) neid kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Teada on, et eelmise põranda bilansiline jääkmaksumus on 1 000 eurot. Eelmise katuse
bilansiline jääkmaksumus on teadmata (kuna see soetati koos hoonega), kuid lähtudes
hoone bilansilisest jääkmaksumusest ja katuse hinnangulisest osast selles, võib tuletada
vana katuse hinnanguliseks jääkmaksumuseks 2 000 eurot. Samaaegselt uue katuse ja
põranda kajastamisega kantakse kulusse vana katus ja põrand.
Seinte värvimine on jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulutus, mis kajastatakse
lähtudes olulisuse printsiibist perioodikuludes.
Raamatupidamises tehakse järgmised kanded:
D Hooned – uus katus (amortiseeritakse 30 a jooksul) 70 000
D Hooned – uus põrand (amortiseeritakse 10 a jooksul) 20 000
D Remondikulu 2 000
K Raha 92 000
D Materiaalsete põhivarade allahindlus 3 000
K Hooned – vana katus 2 000
K Hooned – vana põrand 1 000
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
10
IMMATERIAALSETE PÕHIVARADE ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Esmane arvele võtmine
33. Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusväljaminekuid, mille kajastamist
käsitletakse punktis 40) kajastatakse bilansis ainult juhul kui:
(a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
(b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku
kasu;
(c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
34. Immateriaalse põhivara objekti puhul, mis on ostetud eraldi ettevõttevälise osapoole käest
või omandatud äriühenduste käigus, kehtib eeldus, et nende soetamise hetkel on tõenäoline, et
ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu. (SME IFRS 18.7)
Majanduslik kasu võib väljenduda ka kulude kokkuhoius.
35. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis
koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest (sh kulutused, mis on
vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). (SME IFRS 18.9, 18.10)
36. Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse sarnastest
põhimõtetest nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel (vt punkte 11-20).
37. Alljärgnevaid väljaminekuid ei võeta arvele immateriaalsete põhivaradena, vaid need
kajastatakse nende tekkimise perioodil kuludena (SME IFRS 18.15):
(a) ettevõtte asutamisega seotud kulud (nt riigilõiv, õigusnõustamise tasu);
(b) uurimistegevusega seotud väljaminekud (vt punkti 38);
(c) koolitusega seotud kulutused;
(d) reklaamile tehtud kulutused;
(e) üldised halduskulutused;
(f) kahjumid tootmise algfaasis;
(g) kolimisega ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutused;
(h) kulutused seoses ettevõtte siseselt loodud brändidega, kliendinimekirjadega ja
muude sarnaste objektidega (samas tohib kapitaliseerida ettevõtte välistelt osapooltelt
või äriühenduse käigus soetatud brände ja kliendinimekirju).
38. Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste teadmiste või vastava informatsiooni
kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. (SME IFRS terminite sõnastik)
Uurimistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku
või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need
kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel. (SME IFRS 18.14)
39. Arendustegevus on uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või
süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks (nt uue retsepti, tarkvara või
tootmisprotsessi väljatöötamine). (SME IFRS terminite sõnastik)
40. Arendusväljaminekute kajastamisel peab ettevõte valima ühe alljärgnevatest
arvestuspõhimõtetest:
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
11
(a) kajastada kuluna nende tekkimise hetkel (v.a juhul kui need kulud moodustavad
osa mingist muust varaobjektist, mis vastab varana kajastamise tingimustele) (SME
IFRS 18.14); või
(b) kapitaliseerida immateriaalse põhivarana juhul kui on täidetud kõik alltoodud
kriteeriumid:
(i) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus
projekti elluviimiseks;
(ii) ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara;
(iii) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik
hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste
jaoks);
(iv) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Valitud arvestuspõhimõtet rakendatakse järjepidevalt kõikidele arendusväljaminekutele.
41. Kui uurimisfaasis tegeletakse võimalike alternatiivide otsimise, uurimise ja valikuga, siis
arendusfaasis toimub töö juba konkreetselt välja valitud uute toodete või teenuste
väljatöötamisega, mille jaoks on koostatud eelarve ja võetud vastu põhimõtteline otsus viia
arendustegevus lõpule. Juhul kui uurimisfaas ei ole eristatav arendusfaasist, tuleb kõiki antud
projektiga seotud kulutusi lugeda uurimisväljaminekuteks ning kajastada kuluna nende
toimumise hetkel. Juhul kui hiljem selgub, et osa kulutustest siiski vastas kapitaliseerimise
kriteeriumitele, ei tohi neid tagasiulatuvalt kapitaliseerida.
Näide 6 – uurimistegevusega seotud ja arendusväljaminekud
Ettevõte teeb aasta jooksul erinevaid äri edendamisele suunatud tegevusi. Milliseid
alljärgnevatest kulutustest tohib kapitaliseerida immateriaalse põhivarana ja millised tuleb
kajastada kuluna:
1. Turuanalüüs, uute võimalike müügikanalite ja toodete uuring, projekti äriplaani ja eelarve
väljatöötamine;
2. Uue müügitarkvara, mis võimaldab automatiseerida saabunud ostutaotluste läbivaatamist,
üldise tehnilise lahenduse väljatöötamine;
3. Müügitarkvara täiendav muutmine, viimaks programmi kooskõlla erinevate osakondade
spetsiifiliste vajadustega;
4. Müügitarkvarasse hetkel müüdavate toodete andmete ja kehtivate hindade sisseviimiseks
tehtud kulud;
5. Müügitarkvara opereerimiskulud (sh materjalide jooksev uuendamine); 6. Töötajate koolituskulud, mida tehakse uute veebilehtede kasutamise õpetamiseks; 7. Tarkvara arendamise jooksul tekkinud laenukasutuse kulutused; 8. Uue toote retsepti väljatöötamine (toodet kavatsetakse müüa järgmise kolme aasta jooksul).
Vastus: Kulutus nr 1 on uurimistegevusega seotud väljaminek, mis tuleb kajastada
perioodikuluna. Kulutused nr 2, 3 ja 8 on arendusväljaminekud, mille kajastamine sõltub
ettevõtte poolt valitud arvestuspõhimõttest (vt punkti 40) ning neid võib kajastada kas
perioodikuluna või kapitaliseerida varana juhul, kui punktis 40 loetletud tingimused on
täidetud. Kulutused nr 4-7 ei vasta immateriaalse varana kajastamise kriteeriumitele ja
kajastatakse perioodikuluna (vt punkti 37).
42. Ettevõtte siseselt genereeritud firmaväärtust (s.o vahet ettevõtte turuväärtuse ja tema
raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana ettevõtte bilansis. (SME IFRS
18.15 (f))
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
12
43. Immateriaalsetele varadele tehtud kulutusi, mida varasematel perioodidel on kajastatud
kuluna, ei tohi hiljem kapitaliseerida immateriaalsete varade soetusmaksumusse, välja arvatud
juhul, kui toimub olulise vea tagasiulatuv korrigeerimine vastavalt juhendile RTJ 1.82-85 või
uue arvestuspõhimõtte tagasiulatuv rakendamine vastavalt juhendile RTJ 1.69-73. (SME IFRS
18.17)
Edasine kajastamine
44. Immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses, millest on
maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad
allahindlused. (SME IFRS 18.18)
45. Punktides 21-32 materiaalsete põhivarade kohta sätestatud arvestuspõhimõtted kehtivad
punktides 46-49 kirjeldatud erisusi arvestades ka immateriaalsete põhivarade kohta.
46. Immateriaalsetel varadel eeldatakse olevat piiratud kasulik eluiga. Juhul kui immateriaalne
vara on tekkinud lepingulistest vm õigustest, ei ole vara kasulik eluiga pikem kui nende
lepinguliste õiguste kehtivusperiood, kuid võib olla sellest lühem kui ettevõte planeerib vara
kasutada lühema perioodi jooksul. Kui lepingulisi õigusi saab pikendada, võib immateriaalse
vara kasulik eluiga hõlmata ka pikendatavat perioodi, eeldusel, et pikendamiseks ei ole vaja
teha märkimisväärseid kulutusi. (SME IFRS 18.19)
47. Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalsete varade kasulikku
eluiga, amortiseeritakse see vara kuni kümne aasta jooksul. (SME IFRS 18.20, 19.34)
48. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimisel tuleb kasutada lineaarset meetodit, v.a juhul
kui mõni muu meetod peegeldab objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu jagunemist
vara kasulikule elueale. (SME IFRS 18.22)
49. Amortiseeritavate immateriaalsete põhivarade lõppväärtuseks loetakse null, v.a juhul kui
on äärmiselt tõenäoline, et vara on võimalik pärast selle kasuliku eluea lõppu müüa (nt varale
eksisteerib aktiivne turg või kolmandad osapooled on kohustunud vara välja ostma). (SME
IFRS 18.23)
MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE PÕHIVARADE ALLAHINDLUSED
Vara väärtuse langus
50. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objekt hinnatakse alla nende kaetavale
väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest
jääkmaksumusest. (SME IFRS 27.5)
51. Vara võimaliku allahindluse vajaduse tuvastamiseks viiakse läbi vara väärtuse test, mille
käigus leitakse vara kaetav väärtus. Käesoleva juhendi punktides 53-55 on selgitatud, millistes
olukordades on ettevõte kohustatud väärtuse testi läbi viima. Punktid 56-64 kirjeldavad
väärtuse testi läbiviimise metoodikat üksiku varaobjekti ning punktid 65-70 varade grupi (raha
genereeriva üksuse) ja firmaväärtuse osas. Punktid 71-75 kirjeldavad varasema väärtuse
languse tühistamist.
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
13
52. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. (SME IFRS 27.6)
Kolmandatelt isikutelt saadud hüvitis materiaalse põhivara objektide eest, mille väärtus on
langenud, mis on kadunud või millest on loobutud, kajastatakse kasumiaruandes tuluna
siis, kui tekib hüvitisnõue. (SME IFRS 17.25)
Väärtuse testi läbiviimise vajaduse tuvastamine
53. Aruandekuupäeval viiakse läbi vara väärtuse test nende varade suhtes, mille osas esineb
väärtuse võimaliku languse märke. (SME IFRS 27.7)
54. Aruandekuupäeval peab ettevõtte juhtkond kriitiliselt hindama, kas on märke, mis võiksid
viidata varade väärtuse langusele. Sellisteks märkideks võivad muu hulgas olla järgmised
asjaolud (SME IFRS 27.9, 17.26):
(a) vara turuväärtus on langenud oluliselt kiiremini kui aja möödumise või vara
tavapärase kasutamise tulemusena võiks eeldada;
(b) üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline,
et varast genereeritav rahavoog/tulu väheneb;
(c) turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade kasutusväärtuse arvutamisel
kasutatav diskontomäär on tõusnud ja vara kasutusväärtus langenud;
(d) ettevõtte netovara väärtus on suurem ettevõtte hinnangulisest õiglasest väärtusest;
(e) varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
(f) varast või varade grupist saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
(g) ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi või sulgeda mõningaid
osakondi või müüa varasid planeeritust varem.
55. Juhul kui esineb mõni punktis 54 kirjeldatud märkidest (või mõni muu varaobjekti väärtuse
võimalikule langusele viitav asjaolu), viiakse läbi vara väärtuse test. Juhul kui väärtuse test ei
ole teostatav mingi üksiku varaobjekti suhtes, kuna antud varast genereeritavad rahavood ei
ole eristatavad ettevõtte ülejäänud rahavoogudest, viiakse väärtuse test läbi raha genereeriva
üksuse suhtes, kuhu antud varaobjekt kuulub. Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse alati
läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. (SME IFRS 27.8,
27.24)
Vara väärtuse test
56. Väärtuse testi käigus leitakse vara kaetav väärtus, mis on suurem kahest järgmisest
näitajast – vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja vara kasutusväärtusest. Vara
allahindluseks eksisteerib vajadus ainult juhul, kui nii vara õiglane väärtus (miinus
müügikulutused) kui vara kasutusväärtus on väiksemad bilansilisest maksumusest. Juhul kui
selgub, et esimesena leitud näitaja (ükskõik, kas vara õiglane väärtus miinus müügikulutused
või tema kasutusväärtus) ületab vara bilansilise maksumuse, puudub vajadus teise näitaja
leidmiseks, kuna vara kaetav väärtus on igal juhul kõrgem tema bilansilisest maksumusest.
(SME IFRS 27.11, 27.12)
57. Vara õiglase väärtuse (miinus müügikulutused) hindamisel tuleb lähtuda
alljärgnevatest õiglase väärtuse indikatsioonidest (SME IFRS 27.14):
(a) siduvas müügilepingus kokku lepitud vara müügihind;
(b) siduva müügilepingu puudumisel vara turuväärtus aktiivsel turul;
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
14
(c) siduva müügilepingu ja aktiivse turu puudumisel vara eeldatav müügihind
sõltumatute osapoolte vahelises tehingus, võttes arvesse hiljutisi sarnaseid tehinguid
samas tööstusharus.
58. Juhul kui ükski ülaltoodud õiglase väärtuse indikatsioonidest ei ole usaldusväärselt
hinnatav, loetakse vara kaetavaks väärtuseks tema kasutusväärtust.
59. Vara kasutusväärtuse hindamiseks koostatakse realistlik hinnang antud varaga seotud
rahavoogude kohta järgmistel perioodidel ning arvutatakse nende rahavoogude
nüüdisväärtus. (SME IFRS 27.15)
60. Rahavoogude hinnangu aluseks võetakse võimalusel juhtkonna poolt kinnitatud eelarved
või prognoosid järgmiste perioodide kohta (üldjuhul mitte üle viie aasta). Juhtkonna poolt
kinnitatud eelarvete või prognoosidega kaetud perioodidest hilisemate perioodide rahavood
tuletatakse, rakendades olemasolevatele eelarvetele või prognoosidele realistlikke
kasvumäärasid. Rakendatav kasvumäär peaks üldjuhul olema püsiv või langev ning ei tohiks
ületada keskmist pikaajalist kasvumäära sarnaste toodete turul samas tööstusharus (vajadusel
võib rakendatav kasvumäär olla ka null või negatiivne). Rahavoo hinnangute koostamisel tuleb
veenduda, et neis ei esineks põhjendamatuid vastuolusid ettevõtte ja vastava tööstusharu
seniste tulemustega. (SME IFRS 27.16, 27.17)
61. Vara kasutusväärtuse arvutusse kaasatavad rahavood sisaldavad kõiki vara jooksvast
kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist tulenevaid rahavoogusid, k.a vara hoolduseks ja
remondiks vajalikke rahavoogusid. (SME IFRS 27.17)
62. Vara kasutusväärtuse arvutusse kaasatavad rahavood ei sisalda rahavoogusid täiendavatest
investeeringutest vara parendusteks (ega sellistest investeeringutest tulenevaid täiendavaid
tulusid), finantseerimistegevusest (nt laenu tagasimaksed), tulevikus tehtavatest
ümberstruktureerimistest, mille osas ettevõttel ei ole veel siduvat kohustust, ega võimalikke
tulumaksu laekumisi ega makseid. (SME IFRS 27.18, 27.19)
63. Rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamisel tuleb diskontomäärana kasutada sellist
intressimäära, mida investorid eeldaksid tulususena sarnasesse projekti investeerimisel. (SME
IFRS 27.20)
64. Rakendatav diskontomäär peaks võtma arvesse kõiki antud varaga seotud riske, sh
maariski, valuutariski, hinnariski ja muid konkreetse varaga seotud spetsiifilisi riske, kuid ei
pea arvesse võtma neid riske, mille osas rahavoogusid on juba korrigeeritud. (SME IFRS
27.20) Indikatsiooni sobivast diskontomäärast võib anda ettevõtte kapitali kaalutud keskmine
hind. Samas tuleb sobiva diskontomäära määramisel silmas pidada asjaolu, et see peab
peegeldama turu hinnangut varaga seotud riskidele ning on sõltumatu viisist, kuidas antud vara
ostu on tegelikult finantseeritud.
Raha genereeriva üksuse ja firmaväärtuse väärtuse test
65. Võimalusel tuleb väärtuse test läbi viia iga konkreetse varaobjekti kohta, mille väärtuse
languse suhtes esineb kahtlusi. Juhul kui väärtuse test ei ole teostatav mingi üksiku varaobjekti
suhtes, kuna tema kaetav väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, viiakse väärtuse test läbi
väikseima varade grupi suhtes, kuhu see vara kuulub, ja mille jaoks on võimalik määrata
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
15
kaetavat väärtust. Sellist varade gruppi nimetatakse raha genereerivaks üksuseks. (SME IFRS
27.8)
66. Näiteks juhul kui ei ole võimalik määrata üksiku masina kasutusväärtust, tuleks see leida
masinate grupi kohta, kuhu see masin kuulub; kui ka see ei ole võimalik, siis terve
tootmistsehhi kohta või vajadusel kogu ettevõtte kohta. Raha genereeriv üksus tuleb
identifitseerida igal aruandeperioodil lähtudes samadest alustest.
67. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus (vt RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja
sidusettevõtete kajastamine“) kujutab endast äriühenduse käigus omandatud varasid, mis ei
ole eraldi identifitseeritavad. Väärtuse testide läbiviimise eesmärgil jagatakse firmaväärtus
äriühenduse kajastamise hetkel kas ühele või enamale raha genereerivale üksusele (või raha
genereeriva üksuse rühmale), mis eeldatavasti saavad tulevikus kasu antud firmaväärtusest.
(SME IFRS 27.25) Juhul kui firmaväärtust ei ole võimalik põhjendatult üksikute raha
genereerivate üksuste vahel jagada, jagab ettevõte firmaväärtuse järgnevalt:
(a) juhul kui omandatud äritegevus ei ole sarnane ettevõtte muude
tegevusvaldkondadega ning olemasolevat ja uut äritegevust ei ole integreeritud (st
ühendatud), jagatakse firmaväärtus omandatud äritegevusele;
(b) juhul kui omandatud äritegevus on sarnane ettevõtte olemasoleva
tegevusvaldkonnaga ning olemasolev ja uus äritegevus on integreeritud, jagatakse
firmaväärtus kogu sellele tegevusvaldkonnale.
Näide 7 – firmaväärtuse jaotamine kaetava väärtuse testimiseks
Ettevõttel AB on kaks tegevusvaldkonda: jaekaubandus, millega tegeleb üksus A, ning
plastkomponentide tootmine, millega tegeleb üksus B. Mõlemad üksused vastavad raha
genereeriva üksuse mõistele, kuna nende poolt tekitatavad rahavood on eristatavad ning ka
juhtkonna poolt eraldi jälgitavad ja juhitavad.
Kontsern soetas lisaks kaks tütarettevõtet, mõlema soetusel tekkis firmaväärtus. Ostetud
ettevõtte X tegevusvaldkonnaks on jaekaubandus. Kuna X-le kuuluvate poodide asukohad on
ettevõtte AB jaoks väga sobivad, täiendades üksuse A poodidevõrgustikku, loodab ettevõte
AB tänu ettevõtte X soetusele saada olulist sünergiat nii tulude kasvu kui ka jaevõrgu
juhtimiskulude kokkuhoiu tulemusena. Selle saavutamiseks on plaanis üksuse A ja soetatud
ettevõtte X tegevused ja juhtimine ühendada, kuigi esialgu ei kavatse ettevõte tütarettevõtet
X endaga juriidiliselt ühendada.
Ostetud ettevõtte Y tegevusvaldkonnaks on mööbli tootmine. Kuigi ettevõtte Y tegevuse
strateegilise juhtimise juures on plaanis kasutada üksuse B tootmis- jm spetsialistide abi, on
plaanis nende tegevusvaldkondade tegevust ja tulemusi siiski eraldi jälgida.
Firmaväärtuse kaetava väärtuse testimiseks jagatakse firmaväärtus järgnevalt:
Ettevõtte X soetamisel tekkinud firmaväärtus jagatakse kogu jaekaubanduse valdkonnale
vastavalt punkti 67 alapunktile (b), st ettevõtte X varade (sh soetamisel tekkinud
firmaväärtuse) ja üksuse A varade bilansilist väärtust konsolideeritud bilansis võrreldakse
ettevõtte X + üksuse A kaetava väärtusega. Näiteks kasutusväärtuse leidmisel tähendab see
seda, et võetakse arvesse mõlemast üksusest tulenevad rahavood.
Ettevõtte Y soetamisel tekkinud firmaväärtus jagatakse ainult ettevõttele Y vastavalt punkti
67 alapunktile (a), st ettevõtte Y varade (sh soetamisel tekkinud firmaväärtuse) bilansilist
väärtust konsolideeritud bilansis võrreldakse ettevõtte Y kaetava väärtusega.
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
16
68. Juhul kui ettevõte korraldab ümber oma sisemist struktuuri, nii et muutuvad senised raha
genereerivad üksused (nt need liidetakse kokku või jagatakse osadeks), jagatakse vastavalt
ümber ka üksuste juurde kuuluv firmaväärtus. Firmaväärtuse ümberjagamisel lähtutakse raha
genereerivate üksuste proportsionaalsest väärtusest. Raha genereeriva üksuse (või selle osa)
müümisel kantakse bilansist maha ka selle juurde kuuluv osa firmaväärtusest.
69. Raha genereeriva üksuse väärtuse test viiakse läbi sarnaselt üksiku varaobjekti väärtuse
testiga. Kui raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on madalam, kui teda moodustavate varade
jääkmaksumuste summa, tuleb sinna üksusesse kuuluvaid varasid alla hinnata.
Esmajärjekorras hinnatakse alla raha genereeriva üksuse juurde kuuluv firmaväärtus (juhul kui
see on olemas), edasi hinnatakse proportsionaalselt alla kõiki üksusesse kuuluvaid varasid.
(SME IFRS 27.21)
70. Allahindluse proportsionaalsel jagamisel ei hinnata ühtki vara allapoole summast, mis on
suurim kolmest alljärgnevast näitajast:
(a) vara õiglane väärtus miinus müügikulutused (kui seda on võimalik määrata);
(b) vara kasutusväärtus (kui seda on võimalik määrata); ja
(c) null.
Kui mõnda vara saab ülaltoodud põhjustel alla hinnata vähem kui üksuse allahindluse
proportsionaalseks jagamiseks vajalik, tuleb puudujääv allahindlus jagada proportsionaalselt
üksuse ülejäänud varade vahel. (SME IFRS 27.22, 27.23)
Näide 8 – allahindluse jaotamine raha genereerivas üksuses
Ettevõtte bilansis on tootmisüksus, mille varade bilansiline jääkmaksumus on 600 000 eurot
ning antud tootmisüksuse kunagisel soetamisel tekkinud firmaväärtus bilansilise
jääkmaksumusega 300 000 eurot. Kuna tootmisüksus kavatsetakse kolme aasta pärast
sulgeda, viitab see asjaolule, et antud tootmisüksuse varade kaetav väärtus võib olla
langenud alla bilansilise väärtuse.
Juhtkonna hinnangul on tootmisüksusest tulenevad eeldatavad tulud ja kulud järgmise
kolme aasta jooksul järgmised (tuhandetes eurodes):
1. a 2. a 3. a
Toodangu müük 800 600 400
Toodete omahind (sh materjalid, palk jne) 500 350 200
300 250 200
Masinate remont ja hooldus 50 50 50
Amortisatsioon 200 200 200
Kasum enne intressi 50 0 –50
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
17
Masinate ostuks võetud laenu intress –100 –50 0
Puhaskasum (-kahjum) –50 –50 –50
Turu keskmine oodatav tulusus sarnase riskitasemega tootmisprojektidelt on 10%.
Tootmisseadmete müügist (vanarauana) kolmanda aasta lõpus loodetakse saada 50 000
eurot. Töötavate masinate müügiks käesoleval hetkel turg puudub.
Kas ja kui palju tuleb nimetatud masinaid alla hinnata?
Vastus: Kuna antud tootmisüksuse poolt genereeritavad rahavood on eristatavad ettevõtte
ülejäänud rahavoogudest, moodustab antud tootmisüksus eraldi raha genereeriva üksuse.
Väärtuse testi läbiviimiseks koostab ettevõte üksuse poolt genereeritavate rahavoogude
hinnangu järgmiseks kolmeks aastaks, tuginedes juhtkonna poolt koostatud prognoosile.
Hinnang sisaldab ainult rahalisi kulusid ja tulusid (seega ei sisalda näiteks amortisatsiooni)
ning ei sisalda finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid:
1. a 2. a 3. a
Toodangu müük 800 600 400
Toodete omahind (sh materjalid, palk jne) –500 –350 –200
300 250 200
Masinate remont ja hooldus –50 –50 –50
Raha masinate müügist 0 0 50
Netorahavoog 250 200 200
Diskonteerides antud rahavoogu 10%-ga, kujuneb rahavoo nüüdisväärtuseks (ehk raha
genereeriva üksuse kasutusväärtuseks) 543 000 eurot. Üksuse õiglane väärtus (miinus
müügikulutused) on 50 000 eurot (müük vanarauna). Kuna üksuse kaetav väärtus on kõrgem
kasutusväärtusest ja õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused), siis on antud üksuse
kaetavaks väärtuseks 543 000 eurot.
Arvestades, et antud raha genereeriva üksuse bilansiliseks jääkmaksumuseks on 900 000
eurot (600 000 tootmisseadmed pluss 300 000 firmaväärtus), siis tuleb sinna kuuluvaid
varasid alla hinnata kokku 357 000 euro võrra (900 000 –543 000). Esmalt hinnatakse alla
kogu üksuse juurde kuuluv firmaväärtus (summas 300 000 eurot) ja seejärel
proportsionaalselt üksuse juurde kuuluvaid tootmisseadmeid ja muid põhivarasid (kokku
summas 57 000 eurot).
Varasema väärtuse languse tühistamine
71. Kord alla hinnatud varade (va firmaväärtus) jaoks tuleb igal järgmisel aruandekuupäeval
hinnata, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Juhul kui see on
tõenäoline, tuleb läbi viia uus väärtuse test. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara või
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
18
varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise
jääkmaksumuse, tuleb varasem allahindlus tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust
suurendada. Ülempiiriks on sealjuures vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud,
arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. (SME IFRS 27.29-31)
72. Raha genereeriva üksuse allahindluse tühistamisel suurendatakse proportsionaalselt kõigi
sinna kuuluvate varade (peale firmaväärtuse) jääkmaksumust, jälgides, et ühegi varaobjekti
puhul ei ületaks jääkmaksumus punktis 71 toodud ülempiiri ega selle varaobjekti kaetavat
väärtust. Kui mõne varaobjekti puhul saab seetõttu väärtuse langust tühistada väiksemas
summas, kui proportsionaalse jagamise tulemusena, tuleb puudujääv allahindluse tühistamine
jagada proportsionaalselt üksuse ülejäänud varade vahel. (SME IFRS 27.31 (c))
73. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata. (SME IFRS 27.28)
74. Väärtuse languse tühistamisel vaatab ettevõte üle vara amortisatsioonimäärad. (SME IFRS
27.30 (d), 27.31 (e))
75. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivarade
allahindluse kahjumi vähendamisena. (SME IFRS 27.30 (b), 27.31 (b))
MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE PÕHIVARADE EEMALDAMINE
BILANSIST
76. Materiaalne ja immateriaalne põhivara eemaldatakse bilansist (SME IFRS 17.27,
18.26):
(a) nende müümise hetkel; või
(b) kui nende edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku
kasu.
77. Põhivara müümise kuupäeva määramisel lähtutakse RTJ 10 „Tulu kajastamine“
tingimustest kaupade müügil tulu kajastamise kohta. (SME IFRS 17.29)
78. Müügist või mahakandmisest tekkiv kasum või kahjum on vahe saadud või saadaoleva
tasu netosumma ning põhivara jääkväärtuse vahel. (SME IFRS 17.30)
VÕRDLUS SME IFRS-GA
79. RTJ 5 sätestatud arvestuspõhimõtted materiaalsetele põhivaradele on kooskõlas SME
IFRS peatükis 17 sätestatud arvestuspõhimõtetega, v.a laenukasutuse kulutuste kajastamine,
mille puhul toimkond pidas vajalikuks võimaldada valikut kahe arvestusmeetodi vahel: (a)
nende kajastamine kuluna (kooskõlas SME IFRS paragrahviga 25.2) või (b) kapitaliseerimine
materiaalsete põhivarade soetusmaksumuses (kooskõlas IFRS-ga, mis nõuab laenukasutuse
kulutuste kapitaliseerimist). Valikuvõimaluse andmine loeti põhjendatuks lähtudes sellest, et
see võimaldab ettevõtetel olla kooskõlas IFRS põhimõtetega (nt juhul kui ettevõte on osa
suuremast grupist, mis koostab oma aruandeid IFRS järgi). Samuti võib laenukasutuse
RTJ 5 - Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
19
kulutuste kapitaliseerimine muutuda oluliseks juhul kui suure osa ettevõtte varadest
moodustab võõrkapitali poolt finantseeritud pikaajaliselt ehitatav varaobjekt.
80. RTJ 5 sätestatud arvestuspõhimõtted immateriaalsetele põhivaradele on üldjoontes
kooskõlas SME IFRS peatükis 18 sätestatud arvestuspõhimõtetega, v.a arenduskulutuste
kajastamise põhimõtted, mille puhul toimkond pidas vajalikuks võimaldada valikut kahe
arvestusmeetodi vahel: (a) arendusväljaminekute kajastamine kuluna (kooskõlas SME IFRS
peatükiga 18) või (b) kapitaliseerimine immateriaalsete põhivaradena. IFRS lubab
arendusväljaminekute kapitaliseerimist. Valikuvõimaluse andmine loeti põhjendatuks
lähtudes sellest, et see võimaldab uuenduslikel ettevõtetel tegelda arendustegevusega ilma
täiendavat omakapitali kaasamata, kui selleks pole reaalseid majanduslikke vajadusi, kuni
ettevõte hakkab väljatöötatud toote või teenuse müügist kasumit tootma.
81. RTJ 5 kirjeldatud põhimõtted varade allahindluste arvutamiseks on olulises osas kooskõlas
SME IFRS peatükis 27 sätestatud põhimõtetega.
82. RTJ-s 5 sätestatud reeglid laenukasutuse kulutuste kajastamiseks kuludena on olulises osas
kooskõlas SME IFRS peatükis 25 sätestatud põhimõtetega.
83. Erinevalt RTJ 5 lubab SME IFRS peatükk 17 põhivarade kajastamisel kasutada lisaks
soetusmaksumuse meetodile ka ümberhindluse meetodit. Toimkond leidis, et ümberhindluse
meetodi võimaldamisega seotud kulud ja ohud aruannete võrreldavusele ei kaalu üles selle
rakendamisest saadavat tulu ning ei pidanud seetõttu ümberhindluse meetodi kasutamist
põhivarade kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavas aruandes
põhjendatuks.
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmine
Lisa 6
RTJ 6 KINNISVARAINVESTEERINGUD
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3-4
MÕISTED 5-10
ARVESTUSPÕHIMÕTTED 11-32
Esmane arvele võtmine 11-13
Edasine kajastamine 14-16
Õiglase väärtuse meetod 17-25
Soetusmaksumuse meetod 26
Parendused, remont ja hooldus 27-28
Ümberliigitamised 29-32
VÕRDLUS SME IFRS-GA 33
RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud”
eesmärgiks on sätestada reeglid kinnisvarainvesteeringute kajastamiseks Eesti
finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes
(edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele
suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise
seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud
valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 6 tugineb SME IFRS-i peatükil 16 „Kinnisvarainvesteeringud” (“Investment
property”) ning peatükis 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive
Principles“) ja peatükis 12 “Õiglase väärtuse mõõtmine” (“Fair Value Measurement”)
sätestatud mõistetel. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele,
millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 6 võrdlus SME IFRS-ga on toodud punktis 33.
Valdkondades, kus RTJ 6 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on
reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud
arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud” tuleb rakendada kinnisvarainvesteeringute
arvestamisel ja raamatupidamise aastaaruannetes kajastamisel.
4. RTJ 6 rakendatakse ainult kinnisvarainvesteeringute kajastamisel ning seda ei rakendata
ettevõtte poolt kasutatava kinnisvara kajastamisel. Kinnisvarainvesteeringu ja ettevõtte poolt
kasutatava kinnisvara mõistete erinevust on selgitatud punktides 5-10.
MÕISTED
5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone või osa hoonest või mõlemad),
mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu
teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete tootmisel
või teenuste osutamisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
(SME IFRS 16.2)
Ettevõtte poolt kasutatav kinnisvara on kinnisvaraobjekt, mida ettevõte kasutab toodete
tootmisel või teenuste osutamisel või halduseesmärkidel.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.89, 12.4)
RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
3
Soetusmaksumus on vara omandamisel (või ehitamise ajal) selle eest makstud raha või
mitterahalise tasu õiglane väärtus ja kohustise võtmisel selle eest saadud raha või
mitterahalise tasu õiglane väärtus. (SME IFRS 2.84)
Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes
arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi).
6. Kinnisvarainvesteering (edaspidi ka investeering) on maa või hoone või osa hoonest või
mõlemad, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal
eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete tootmisel või teenuste osutamisel,
halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuks
võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele. Vastandiks
kinnisvarainvesteeringule on maa ja hooned, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses
– selliseid varasid käsitletakse nagu tavalist materiaalset põhivara. Alljärgnevas tabelis on
toodud näited, mida lugeda kinnisvarainvesteeringuks ja mida mitte. Vastavalt tuleb
rakendada ka erinevaid juhendeid.
On kinnisvarainvesteering
Ei ole kinnisvarainvesteering
Maa, mida hoitakse pikaajaliselt väärtuse
kasvu eesmärgil ja mida ettevõte ise ei
kasuta
Maa, mida ettevõte on seni ise kasutanud, kuid
nüüd otsustab müüa (kajastada kui varu)
Hoone, mida ettevõte omab või rendib
kapitalirendi tingimustel ning rendib välja
kasutusrendi tingimustel
Hoone, mida ettevõte omab või rendib
kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda
äritegevuses (kajastada kui materiaalset
põhivara)
Hoone, mida ettevõte soovib välja rentida,
kuid hetkel on kasutuseta, kuna rentnikke
pole leitud
Hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel
(kajastada kui pikaajalist ehituslepingut)
Hotellihoone, mille omanik ei tegele
hotelli opereerimisega, vaid see ostetakse
täielikult sisse rendi- või juhtimislepingu
alusel
Hotellihoone, kui hotelli omanik tegeleb
hotelli opereerimisega, isegi juhul, kui osa
teenuseid ostetakse sisse (kajastada kui
materiaalset põhivara)
7. Kinnisvarainvesteeringul on nii materiaalse põhivara kui finantsinvesteeringu tunnuseid.
Kuigi kinnisvarainvesteeringud sarnanevad füüsiliselt materiaalse põhivaraga, erineb nende
kasutuseesmärk oluliselt muu põhivara kasutusest. Kinnisvarainvesteeringust genereeritavad
rahavood ja koos sellega ka investeeringu õiglane väärtus on tavaliselt märksa täpsemini ja
usaldusväärsemalt hinnatavad kui muu põhivara rahavood ja õiglane väärtus.
8. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida ettevõte ei oma, vaid rendib
kapitalirendi tingimustel (vt RTJ 9 „Rendiarvestus“).
9. Objekti, mida ehitatakse või arendatakse selleks, et seda tulevikus kasutada
kinnisvarainvesteeringuna, kajastatakse juba ehitus- või arendustegevuse ajal
kinnisvarainvesteeringuna, lähtudes ühest käesoleva juhendi punktis 14 kirjeldatud
meetodist.
10. Teatud juhtudel võib ettevõte kasutada mingit osa kinnisvarainvesteeringust enda
äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Nende osade üle peetakse eraldi
RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
4
arvestust. Enda majandustegevuses kasutatavat osa kajastatakse kui materiaalset põhivara
ning väljarenditavat osa kui kinnisvarainvesteeringut.
ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Esmane arvele võtmine
11. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis
sisaldab ostuhinda ja soetamisega otseselt seotud kulutusi. (SME IFRS 16.5)
12. Kinnisvarainvesteeringu soetamisega otseselt seotud kulutusteks võivad olla näiteks
notaritasud, riigilõivud, nõustajatele makstud tasud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks
saanud ostutehing aset leida. (SME IFRS 16.5)
13. Juhul kui kinnisvarainvesteeringu eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast
pikemaajalise järelmaksuga, loetakse investeeringu soetusmaksumuseks makstava tasu
nüüdisväärtust. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse
intressikuluna järelmaksu perioodi jooksul. (SME IFRS 16.5) Kinnisvarainvesteeringu, mida
peale esmast arvele võtmist hakatakse kajastama soetusmaksumuse meetodil,
soetusmaksumusse võib kapitaliseerida laenukasutuse kulutusi vastavalt RTJ 5
„Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad” punktides 15 ja 16 kirjeldatud põhimõtetele.
Edasine kajastamine
14. Kinnisvarainvesteeringu kajastamisel kasutatakse järjepidevalt ühte kahest
alljärgnevast arvestuspõhimõttest (v.a mikroettevõtjad, kes peavad kasutama punktis (b)
toodud meetodit):
(a) kinnisvarainvesteering, mille õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt
hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse käesoleva juhendi punktides
17-25 kirjeldatud õiglase väärtuse meetodil ning kõiki ülejäänud
kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse punktis 26 kirjeldatud soetusmaksumuse
meetodil (SME IFRS 16.7); või
(b) igat kinnisvarainvesteeringut kajastatakse punktis 26 kirjeldatud
soetusmaksumuse meetodil.
15. Hindamaks, kas õiglane väärtus on usaldusväärselt mõistliku kulu ja pingutusega leitav,
tuleks kaaluda järgmisi aspekte:
(a) hindamisega kaasnev rahaline ja ajaline kulu suhtena selle tulemusena saadavasse
kasusse;
(b) hindamise usaldusväärsus - mida madalam on õiglase väärtuse hinnangu
usaldusväärsus, seda väiksem on sellest informatsioonist saadav kasu aruande
lugejatele ja seda vähem on hindamiseks tehtud kulu ja pingutus õigustatud;
(c) kasu aruande lugejale - kes on aruande tarbijad ja millist infot nad vajavad?
Näiteks juhul kui ettevõttel on mitmeid omanikke, kellest osa ei puutu jooksvalt
kokku ettevõtte finantsinfoga, on õiglase väärtuse hindamine olulisem. Kui ettevõttel
on üks omanik ning puuduvad muud olulised välised osapooled, kes vajaksid
põhjendatult infot varade õiglase väärtuse kohta, siis on tõenäolisem, et õiglase
väärtuse hindamiseks tehtav kulu ja pingutus ei pruugi olla õigustatud.
RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
5
16. Juhul kui ettevõte lähtub käesoleva juhendi punkti 14 alapunktis (a) kirjeldatud
meetodist, kuid varem õiglases väärtuses kajastatud kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust
ei ole enam võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, kajastab ettevõte
seda investeeringut käesoleva juhendi punktis 26 kirjeldatud soetusmaksumuse meetodil
kuni õiglast väärtust on taas võimalik usaldusväärselt hinnata. Investeeringu bilansiline
väärtus ümberliigitamise hetkel saab tema soetusmaksumuseks. (SME IFRS 16.8)
Näide 1 – kinnisvarainvesteeringu kajastamise meetodi muutus
Ettevõtte bilansis on kajastatud maa, mida ettevõte hoiab väärtuse kasvu eesmärgil.
31.12.20X1 seisuga hinnati maa õiglaseks väärtuseks 1 000 000 eurot, tuginedes
võrreldavatele turutehingutele.
Järgmisel aruandekuupäeval, 31.12.20X2, ei olnud võimalik samal meetodil turuhinda
määrata, kuna võrreldavaid turutehinguid ei eksisteerinud. Alternatiivsete meetoditega
oleks õiglase väärtuse leidmine aeganõudev ja kulukas ning ettevõtte hinnangul ei anna
nende meetoditega leitav õiglase hinna vahemik usaldusväärset alust
kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramiseks.
20X3. aasta lõpuks olid toimunud taas võrreldavad turutehingud ning maa õiglast väärtust
oli võimalik usaldusväärselt määrata (õiglane väärtus 31.12.20X3 seisuga oli 1 200 000
eurot). Millisel meetodil ettevõte peab kajastama kinnisvarainvesteeringu bilansis?
31.12.20X1 oli õiglane väärtus määratav, seega kajastatakse kinnisvarainvesteering
õiglases väärtuses, summas 1 000 000 eurot.
31.12.20X2 ei ole õiglase väärtuse määramine võimalik mõistliku kulu ja pingutusega,
seega seda investeeringut tuleb kajastada soetusmaksumuse meetodil, kuni õiglane väärtus
muutub uuesti määratavaks:
K Kinnisvarainvesteering õiglases väärtuses 1 000 000
D Kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumus 1 000 000
31.12.20X3 on õiglane väärtus taas usaldusväärselt määratav, seega investeeringut tuleb
taas hakata kajastama õiglase väärtuse meetodil:
K Kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumus 1 000 000
D Kinnisvarainvesteering õiglases väärtuses 1 200 000
K Kasum kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest (kirjel
„muud äritulud“)
200 000
Juhul kui kinnisvarainvesteeringuks on amortiseeritav vara (nt hoone), tuleb seda
amortiseerida selle perioodi jooksul, kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav
(vt punkti 26).
Õiglase väärtuse meetod
17. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteering igal
aruandekuupäeval õiglases väärtuses. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid/kahjumid
kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavalt
kinnisvarainvesteeringult ei arvestata amortisatsiooni. (SME IFRS 16.7)
RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
6
18. Parim indikaator kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse kohta on selle turuväärtus.
Turuväärtuseks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada avatud turul objekti
müümisel või ostja selle ostmisel. Turuväärtuseks ei loeta eritingimustel toimuva tehingu
hinda (nt kiirmüügihind).
19. Aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks
tuginedes hiljuti toimunud tehingute hindadele sarnaste objektide osas (korrigeerides
hinnangut erinevuste suhtes) või kasutades jääkasendusmaksumuse või diskonteeritud
rahavoogude meetodit. (SME IFRS 12.14, 12.15)
20. Õiglase väärtuse määramine peab tuginema aruandekuupäeva reaalsel turuinfol, mitte
hüpoteetilisel turuinfol. Õiglase väärtuse määramisel võetakse arvesse kõiki investeeringu
väärtust mõjutavaid tegureid, sh objekti asukoht, füüsiline seisund, eksisteerivad
rendilepingud, turu üldine aktiivsus ja muud väärtust mõjutavad tegurid. Õiglane väärtus
peab peegeldama turu üldist hinnangut investeeringu väärtuse kohta ning selle määramisel
välistatakse konkreetse müüja või ostjaga seonduvad hinda mõjutavad asjaolud (nt
ebatüüpilise finantseerimisskeemi mõju hinnale). (SME IFRS 12.4, 12.5)
21. Õiglase väärtuse hinnang on seotud hindamise ajaga. Juhul kui hindamine toimub enne
või pärast aruandekuupäeva, tuleb kinnisvarainvesteeringu kajastamisel bilansis võtta
arvesse aruandekuupäeva ja hindamispäeva vahelisel perioodil toimunud sündmusi, mis
võiksid mõjutada investeeringu väärtust.
22. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramisel lähtutakse objekti võimalikust
parimast kasutusviisist. Võimalik parim kasutusviis peegeldab kasutusviisi, kuidas
turuosalised püüaksid maksimeerida kinnisvarainvesteeringu väärtust, võttes arvesse
objektiga seotud juriidilisi (nt võimalus muuta detailplaneeringut), füüsilisi (nt võimalus teha
juurdeehitusi) ja finantsilisi (nt võimalus kasutusviisi muutust finantseerida) piiranguid.
Üldjuhul eeldatakse, et objekti olemasolev kasutusviis on selle parim kasutusviis, kui ei ole
veenvaid argumente, et enamik turuosalisi kasutaksid objekti teisiti. Kinnisvarainvesteeringu
õiglase väärtuse määramisel võetakse arvesse objekti remondi ja hooldusega seotud
rahavooge ning võimalikke kasutusviisi muutusega kaasnevaid rahavooge. (SME IFRS
12.10 - 12.13)
23. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramisel ei arvata sellest maha
potentsiaalseid objekti müügiga seotud tehingukulusid. (SME IFRS 12.8)
24. Õiglase väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate
abi, v.a juhul kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste.
25. Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglases väärtuses tuleb jälgida, et varasid ei
kajastataks bilansis kahekordselt. Juhul kui kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse hinnang
on antud koos tema sisustusega (nt kommunikatsioonid, mööbel), tuleb selline sisustus
lülitada bilansis kinnisvarainvesteeringu koosseisu ning mitte kajastada neid eraldi (nt
materiaalse põhivara koosseisus).
Soetusmaksumuse meetod
26. Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringut
sarnaselt materiaalse põhivaraga, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
7
akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest (vt RTJ 5
„Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad”).
Parendused, remont ja hooldus
27. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu
soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad kinnisvarainvesteeringu mõistele ja vara
bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu
tekitamisel). Kinnisvarainvesteeringu jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused
kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui kinnisvarainvesteeringus vahetatakse välja mõni
komponent (nt vaheseinad), lisatakse uue komponendi soetusmaksumus investeeringu
soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha.
28. Parenduste kapitaliseerimine või kajastamine perioodikuludes omab praktilist tähtsust
ainult juhul, kui ettevõte kajastab kinnisvarainvesteeringut soetusmaksumuse meetodil.
Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel võetakse kinnisvarainvesteeringule parenduste
käigus lisandunud väärtust arvesse aruandekuupäeval toimuvate ümberhindlustega.
Ümberliigitamised
29. Kinnisvarainvesteering liigitatakse bilansis ümber (nt kinnisvarainvesteeringust saab
materiaalne põhivara või vastupidi) juhul kui toimub muutus selle kasutamise eesmärgis.
Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varagrupi
arvestuspõhimõtteid, kuhu see ümber liigitatakse. (SME IFRS 16.9)
30. Juhul kui ettevõte kajastab kinnisvarainvesteeringut soetusmaksumuse meetodil, ei
põhjusta ümberliigitamine kinnisvarainvesteeringust materiaalseks põhivaraks (ja vastupidi)
muudatusi arvestuspõhimõtetes. Juhul kui ettevõte kajastab kinnisvarainvesteeringut õiglase
väärtuse meetodil, lähtutakse ümberliigitamisel punktidest 31 ja 32.
31. Sellise kinnisvarainvesteeringu, mida kajastati lähtudes õiglase väärtuse meetodist,
muutumisel ettevõtte poolt kasutatavaks põhivaraks, tuleb objekti uueks tuletatud
soetusmaksumuseks lugeda tema bilansilist väärtust ümberliigitamise kuupäeval. Alates
sellest kuupäevast hakatakse raamatupidamises amortiseerima sarnaselt muu materiaalse
põhivaraga, lähtudes objekti järelejäänud kasulikust elueast.
32. Ettevõtte poolt kasutatava materiaalse põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks
(mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil) tuleb ümberliigitamise päeval eksisteerinud
vahe põhivara õiglase väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahel kajastada
kasumiaruandes.
Näide 2 – kinnisvarainvesteeringute ümberliigitamine, ümberhindlus ja müük
Ettevõtte bilansis on kajastatud hoone, mida ettevõte seni kasutas enda äritegevuses, kuid
alates 30.06.20X1 kolis oma kontori mujale ja hakkas hoonet kasutusrendi korras välja
rentima. Hoone bilansiline jääkmaksumus seisuga 30.06.20X1 oli 600 000 eurot
(soetusmaksumus 800 000 eurot ja akumuleeritud kulum 200 000 eurot), tema
hinnanguline turuväärtus aga 1 000 000 eurot. Kuidas tuleks hoone kasutamises aset
leidnud muutust kajastada raamatupidamises kui ettevõte rakendab
kinnisvarainvesteeringu kajastamisel õiglase väärtuse meetodit?
RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
8
Objekti ümberliigitamisel ettevõtte poolt kasutatavast põhivarast
kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse positiivne vahe põhivara õiglase väärtuse ja
jääkmaksumuse vahel aruandeperioodi kasumina.
D Kinnisvarainvesteering 1 000 000
D Põhivara (akumuleeritud kulum) 200 000
K Põhivara (soetusmaksumus) 800 000
K Kasum kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest (kirjel „Muud
äritulud“)
400 000
Vastavalt kinnisvarabüroo hinnangule oli hoone turuväärtus seisuga 31.12.20X1
langenud 900 000 eurole. Kuidas tuleks toimunud muutust kajastada aastaaruandes?
Kõiki edasisi muutuseid õiglases väärtuses kajastatakse aruandeaasta kasumi/kahjumina
kasumiaruandes:
D Kahjum kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest (kirjel „Muud
ärikulud“)
100 000
K Kinnisvarainvesteering 100 000
31.03.20X2 müüdi sama kinnisvaraobjekt maha 1 100 000 euro eest. Millised on kanded
raamatupidamises?
D Raha 1 100 000
K Kinnisvarainvesteering 900 000
K Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist (kirjel „Muud äritulud“) 200 000
VÕRDLUS SME IFRS-GA
33. RTJ 6 sätestatud arvestuspõhimõtted kinnisvarainvesteeringutele on kooskõlas SME
IFRS peatükis 16 sätestatud arvestuspõhimõtetega, v.a järgmised asjaolud:
(a) SME IFRS-i järgi tuleb kõiki kinnisvarainvesteeringuid kajastada lähtudes
käesoleva juhendi punkti 14 alapunktis (a) kirjeldatud arvestuspõhimõttest ning
punkti 14 alapunktis (b) kirjeldatud soetusmaksumuse meetod ei ole lubatud.
Toimkonna hinnangul on väiksemate ettevõtete jaoks soetusmaksumuse meetod
praktikas väga levinud ning „mõistliku kulu ja pingutuse“ hindamine tekitaks neile
lisakoormust, millest saadav kasu ei pruugi seda õigustada. SME IFRS-i järgi tuleb
kinnisvarainvesteeringud, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt
hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, kajastada materiaalse põhivarana. Toimkonna
hinnangul on selgem ja ülevaatlikum kui sellised objektid liigitatakse bilansis
kinnisvarainvesteeringuks ning bilansis või lisades avalikustatakse õiglase väärtuse
ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavate kinnisvarainvesteeringute bilansilised
väärtused;
(b) (b) SME IFRS lubab teatud juhtudel kajastada ka kasutusrendi tingimustel
renditavat vara kinnisvarainvesteeringuna. Toimkonna hinnangul on tegemist väga
harva esineva olukorraga, mistõttu ei peetud vajalikuks seda teemat käesolevas
juhendis käsitleda.
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmine
Lisa 7
RTJ 7 BIOLOOGILISED VARAD
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–2
RAKENDUSALA 3-4
MÕISTED 5–10
ARVESTUSPÕHIMÕTTED 11-37
Esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine 11-15
Bioloogiliste varade arvestus õiglase väärtuse meetodil 16-25
Kasumid ja kahjumid 26-28
Bioloogiliste varade arvestus soetusmaksumuse meetodil 29-33
Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes 34-37
VÕRDLUS SME IFRS-GA 38-39
LISA – Näide bioloogiliste varade ja põllumajandusliku toodangu
kajastamise kohta õiglase väärtuse meetodil
RTJ 7 Bioloogilised varad
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 7 „Bioloogilised varad“ eesmärgiks on sätestada
reeglid bioloogiliste varade kajastamiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti
finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse
põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille
põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise
seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi
toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 7 tugineb SME IFRS-i peatükil 34 „Spetsiifilised äritegevused” („Specialised
Activities”), peatükil 12 „Õiglase väärtuse mõõtmine” („Fair Value Measurement”) ning
peatükis 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“) ja
„Terminite sõnastikus“ („Glossary of Terms“) sätestatud mõistetel. Juhend sisaldab viiteid
konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millele juhendi nõuded tuginevad. RTJ 7 võrdlus
SME IFRS-ga on toodud punktides 38-39. Valdkondades, kus RTJ 7 ei täpsusta mingit
spetsiifilist arvestusmeetodit, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav lähtuda
SME IFRS-s kirjeldatud arvestusmeetodist.
RAKENDUSALA
3. RTJ 7 „Bioloogilised varad” tuleb rakendada:
(a) põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogiliste varade; ja (b) põllumajandusliku toodangu esmase arvelevõtmise
kajastamisel raamatupidamise aastaaruannetes.
4. RTJ 7 ei rakendata põllumajandusliku tegevusega seotud maa ja immateriaalsete põhivarade
kajastamisel (vt RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad”).
MÕISTED
5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism. (SME IFRS terminite sõnastik)
Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang. (SME
IFRS terminite sõnastik)
Põllumajanduslik tegevus on ettevõtte poolt juhitav protsess, mille käigus toimub
bioloogiliste varade muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks
bioloogilisteks varadeks. (SME IFRS terminite sõnastik)
Bioloogiline muundumine hõlmab kasvamist, vananemist, tootmist ja paljunemist, mille
tulemusena bioloogilised varad kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt muutuvad.
RTJ 7 Bioloogilised varad
3
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.89, 12.4)
Soetusmaksumus on vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu
õiglane väärtus; ja kohustise võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane
väärtus. (SME IFRS 2.84)
Müügikulutused on raha genereeriva üksuse või vara müügiga kaasnevad vältimatud
kulutused, v.a finantskulud ja tulumaksukulu. (SME IFRS terminite sõnastik)
Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes
arvesse soetusmaksumust ja akumuleeritud kulumit, s.h võimalikke allahindlusi). (SME
IFRS terminite sõnastik)
6. Käesoleva juhendi poolt käsitletavate bioloogiliste varade näideteks on koduloomad
ja -linnud, istandused, kalad kalakasvanduses, kasvav mets ja kasvavad
põllumajanduskultuurid.
7. Põllumajanduslik toodang tekib bioloogilise vara eluprotsessi lõppemisega (nt langetatud
mets, lihakere tapamajas, koristatud teravili, põhk) või põllumajandusliku toodangu
eraldamisega bioloogilisest varast (nt viljapuudelt koristatud saak, lehmadelt lüpstud piim,
kanadelt saadud munad).
8. Käesolevas juhendis esitatud põllumajandusliku toodangu arvestuspõhimõtteid
rakendatakse ainult põllumajandusliku toodangu bioloogilisest varast saamisel või
eraldamisel. Põllumajandusliku toodangu hilisemal kajastamisel lähtutakse RTJist 4 „Varud”.
9. Bioloogiliseks varaks võib olla ka selline vara, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma,
vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel.
10. Juhendis käsitletud arvestuspõhimõtteid võib rakendada ka bioloogiliste varade kogumile,
juhul kui see on homogeenne nii kogumi liikmete olemuse kui ka nende kasutamise eesmärkide
poolest.
ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine
11. Bioloogilist vara või põllumajanduslikku toodangut kajastatakse bilansis ainult juhul
kui (SME IFRS 34.3):
(a) vara on ettevõtte poolt kontrollitav;
(b) on tõenäoline, et ettevõte saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;
ja
(c) vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku
kulu ja pingutusega.
12. Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogiliste varade klassile järgnevalt (SME
IFRS 34.2, 34.4):
RTJ 7 Bioloogilised varad
4
(a) bioloogilisi varasid, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku
kulu ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel
aruandekuupäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud
hinnangulised müügikulutused (vt punkte 15-28);
(b) ülejäänud bioloogilisi varasid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (vt punkte
29-33).
13. Bioloogilisest varast põllumajandusliku toodangu saamise või eraldamise hetkel
kajastatakse põllumajanduslik toodang tema õiglases väärtuses, millest on maha arvatud
hinnangulised müügikulutused. Selliselt leitud väärtust loetakse ühtlasi põllumajandusliku
toodangu soetusmaksumuseks tema edasisel kajastamisel varuna, lähtudes RTJist 4
„Varud”. (SME IFRS 34.5, 34.9, 13.15) Käesoleva juhendi kohaselt eeldatakse, et
põllumajandusliku toodangu õiglast väärtust selle eraldamise hetkel bioloogilisest varast on
alati võimalik usaldusväärselt hinnata.
14. Mikroettevõtja, kes koostab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande,
kajastab kõiki bioloogilisi varasid ja põllumajanduslikku toodangut soetusmaksumuse
meetodil (vt punkte 29-33).
15. Müügikulutusteks loetakse näiteks tasusid vahendajatele, riigilõivusid ja mittetagastatavaid
makse. Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi,
kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel.
Näide 1 – bioloogiliste varade kajastamine
Ettevõttele kuuluvad sead, mille turuväärtus aruandekuupäeva seisuga on 100 000 eurot.
Nimetatud sigade müügiks tuleks need transportida kokkuostjani, millega kaasneksid
transpordikulud summas 10 000 eurot. Kokkuostja võtab sigade realiseerimise eest
vahendustasu summas 5 000 eurot, seega teeniks ettevõte sigade realiseerimisel 95 000 eurot
(miinus transpordikulud).
Nimetatud bioloogiliste varade õiglaseks väärtuseks loetakse 90 000 eurot (üldine turuväärtus
miinus müügikohta toimetamise kulud). Ettevõtte bilansis kajastatakse nimetatud bioloogilisi
varasid summas 85 000 eurot (õiglane väärtus miinus müügikulutused).
Bioloogiliste varade ja põllumajandusliku toodangu arvestus õiglase väärtuse meetodil
16. Õiglase väärtuse määramisel bioloogilise vara arvestuses ja põllumajandusliku toodangu
esmasel arvelevõtmisel võib varasid rühmitada omaduste järgi, mis on olulised turuhindade
kujunemisel (nt vanuse või kvaliteedi järgi).
17. Juhul kui ettevõte on sõlminud pikaajalise lepingu bioloogiliste varade või
põllumajandusliku toodangu müügiks tulevikus, siis aruandekuupäeval ei võeta bioloogilise
vara või põllumajandusliku toodangu hindamisel arvesse lepingus fikseeritud müügihinda,
vaid hindamisel lähtutakse bioloogilise vara või põllumajandusliku toodangu õiglasest
RTJ 7 Bioloogilised varad
5
väärtusest aruandekuupäeval. Juhul kui lepingus fikseeritud hinnad on ettevõttele kahjulikud,
tuleb moodustada eraldis lähtudes RTJ 8 punktidest 28-29.
18. Aktiivse turu olemasolul on bioloogilise vara õiglase väärtuse parim indikaator tema
turuväärtus. Turuväärtuseks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada aktiivsel turul
vara müümisel või ostja selle ostmisel. Aktiivse turuna saab käsitleda turgu, kus vahetatavad
kaubad on samasugused (homogeensed), turul on normaaltingimustel võimalik leida ostjaid ja
müüjaid ning informatsioon hindade kohta on avalikkusele kättesaadav. Kui ettevõttel on
ligipääs mitmele aktiivsele turule, kasutatakse selle aktiivse turu hindasid, kus ettevõte
kavatseb bioloogilise vara müüa. (SME IFRS 12.6, 12.7, 12.23 )
19. Aktiivse turu puudumisel võib õiglase väärtuse hindamisel aluseks võtta (SME IFRS 12.21,
12.25):
(a) kõige hilisema turuhinna eeldusel, et tehingu tegid sõltumatud osapooled ning
tehingupäeva ja aruandekuupäeva vahel ei ole toimunud olulisi muutusi
majanduskeskkonnas;
(b) samalaadsete varade turuhinna, mida on korrigeeritud eksisteerivate erinevuste
mõjuga; ja
(c) põllumajanduslikus sektoris tehtud võrdleva analüüsi alusel tuletatud väärtuse.
20. Mõningatel juhtudel on bioloogilise vara õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt mõõta
mõistliku kulu ja pingutusega, isegi kui vara kohta ei ole olemas turuinformatsioonil
põhinevaid hindasid. Ettevõte peab kaaluma, kas diskonteeritud neto rahavoogude meetod (vt
punkte 21-22) võimaldab usaldusväärselt hinnata õiglast väärtust. (SME IFRS 12.15)
21. Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi rakendamise eesmärgiks on bioloogilise vara
õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes. Oodatavate rahavoogude
nüüdisväärtuse määramisel lähtub ettevõte neto rahavoogudest, mida turuosalised eeldavad, et
antud bioloogiline vara tema kõige asjakohasemal turul genereeriks ning diskonteerib neid
rahavoogusid turuintressiga. (SME IFRS 12.15)
22. Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi rakendamisel hinnatakse vara kasutamisest
tekkivaid rahavoogusid ning arvutatakse nende nüüdisväärtus. Bioloogilisest varast
genereeritavate neto rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine on sarnane materiaalsete ja
immateriaalsete põhivarade kasutusväärtuse leidmisega vastavalt RTJ 5 „Materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad“. Bioloogilise vara õiglase väärtuse hindamisel lähtudes neto
rahavoogude meetodist ei võeta arvesse vara finantseerimisega ja maksustamisega seotud
rahavooge ning bioloogiliste varade taastamisega kaasnevaid rahavooge (nt raielankidel uute
istanduste rajamisega seotud väljaminekud).
Näide 2 – bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine diskonteeritud rahavoogude meetodil
Ettevõttele kuulub kümneaastane marjaistandus, mida juhtkonna hinnangul kavatsetakse hoida
veel kümme aastat. Marjaistanduse saagikuse olulist suurenemist ega ka vähenemist järgneva
kümne aasta jooksul ei ole planeeritud. Juhtkonna hinnangul on marjakasvatusettevõtete
eeldatav diskontomäär 10% aastas ning diskonteerimisel kasutatakse kümneaastast perioodi.
RTJ 7 Bioloogilised varad
6
Ettevõtte juhtkond koostas hinnangu järgneva kümne aasta marjade müügist eeldatava
rahavoogude ja marjaistanduse ülalpidamisega seotud rahavoogude kohta. Hinnangute
tulemusena kujunes neto rahavoog 30 000 eurot aastas.
Diskonteerides antud rahavoogu 10%-ga, kasutades kümneaastast perioodi, kujuneb rahavoo
nüüdisväärtuseks 184 337 eurot. Antud summat saab käsitleda marjaistanduse õiglase
väärtusena.
23. Õiglase väärtuse määramisel võib aluseks võtta bioloogilise vara soetusmaksumuse, kui:
(a) vara ei ole pärast soetamist oluliselt bioloogiliselt muundunud (nt vahetult enne
aruandekuupäeva istutatud õunapuud); või
(b) bioloogilise muundumise mõju vara maksumusele ei ole oluline (nt
neljakümneaastase männimetsa bioloogilised omadused ei muutu oluliselt poole aasta
jooksul pärast soetamist).
Näide 3 – bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine bioloogilise vara omaduste järgi
Ettevõte tegeleb kuuseistikute kasvatamisega, müües neid jõulupuudena. Vastavalt
käesolevale juhendile on ettevõte kohustatud kajastama kuuseistikuid oma bilansis õiglases
väärtuses (miinus müügikulutused). Kuuskedele eksisteerib aktiivne turg alates viieaastastest
taimedest.
Ettevõte võib õiglase väärtuse määramisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:
(a) kuni kaheaastased kuuseistikud, mille õiglane väärtus ei erine oluliselt nende
soetusmaksumusest, kajastatakse bilansis soetusmaksumuses (lähtudes käesoleva juhendi
punktist 23).
(b) kahe- kuni viieaastased kuuseistikud, mille jaoks ei eksisteeri aktiivset turgu, kuid mille
õiglane väärtus erineb bioloogilise muundumise tagajärjel oluliselt nende soetusmaksumusest,
kajastatakse diskonteeritud rahavoogude meetodil (lähtudes käesoleva juhendi punktidest 20-
22). Diskonteeritud rahavoogude meetodil hinnatakse kuuseistikute kasvatamisega seotud
rahavooge kuni nende viieaastaseks saamiseni ning nende eeldatavat turuväärtust viieaastaste
istikutena. Kuuseistikute kasvatamisega ja nende võimaliku müügiga kaasnevate rahavoogude
nüüdisväärtust loetakse antud kuuseistikute õiglaseks väärtuseks.
(c) viieaastaste ja vanemate istikute puhul võetakse õiglase väärtuse hindamisel aluseks
taimede turuväärtus (lähtudes käesoleva juhendi punktidest 18-19).
24. Õiglase väärtuse hinnang sõltub hindamise kuupäevast. Juhul kui väärtuse hindamine
viiakse läbi enne või pärast aruandekuupäeva, tuleb bioloogilise vara kajastamisel bilansis
võtta arvesse aruandekuupäeva ja hindamispäeva vahelisel perioodil toimunud sündmusi, mis
võiksid mõjutada objekti väärtust.
25. Juhul kui bioloogilised varad on seotud maaga ning bioloogiliste varade õiglast väärtust
eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid eksisteerib aktiivne turg bioloogiliste
varade kohta koos maaga (nt metsakinnistud), siis võetakse hindamisel aluseks varade
kombineeritud õiglane väärtus, millest lahutatakse maa õiglane väärtus.
Kasumid ja kahjumid
RTJ 7 Bioloogilised varad
7
26. Bioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest õiglases väärtuses (millest on maha arvatud
hinnangulised müügikulutused) ja ka hilisemast õiglase väärtuse muutusest tulenevad
kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. (SME IFRS 34.4)
27. Kasum võib tekkida bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel, kui uus vara on tekkinud
paljunemise tulemusena (nt sündinud vasikas). Kahjum võib bioloogilise vara esmasest
arvelevõtmisest tekkida siis, kui vara hinnangulised müügikulutused on vara õiglasest
väärtusest suuremad.
28. Põllumajandusliku toodangu esmasest arvelevõtmisest õiglases väärtuses (millest on
maha arvatud hinnangulised müügikulutused) tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse
aruandeperioodi kasumiaruandes.
Bioloogiliste varade arvestus soetusmaksumuse meetodil
29. Bioloogilist vara, mille õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata mõistliku kulu ja
pingutusega, kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud
akumuleeritud kulum ning võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (SME
IFRS 34.8)
30. Mõnede haruldaste või mittekaubeldavate bioloogiliste varade (nt võistlushobused,
looduskaitse all olev mets) puhul võib õiglase väärtuse hindamine osutuda võimatuks, kuna
vara suhtes puudub aktiivne turg ning varaga kaasnevad rahavood ei ole usaldusväärselt
hinnatavad. Mõningatel juhtudel võib õiglase väärtuse hindamine olla küll teoreetiliselt
võimalik, kuid osutuda ebamõistlikult kulukaks võrreldes aruande kasutajate poolt saadava
kasuga (nt iga-aastane metsa õiglase väärtuse ümberhindlus ettevõtte aruandes, mille jaoks
metsakinnistute omamine on kõrvaltegevus). Sellisel juhul kajastatakse bioloogilist vara
bilansis soetusmaksumuses, millest on vajadusel maha lahutatud akumuleeritud kulum ning
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
31. Alates hetkest, mil soetusmaksumuse meetodil kajastatud bioloogilise vara õiglase väärtuse
hindamine osutub võimalikuks mõistliku kulu ja pingutusega, tuleb vara hinnata tema õiglases
väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused.
32. Soetusmaksumuse, akumuleeritud kulumi ja vara väärtuse langusest tekkinud kahjumite
leidmisel tuleb lähtuda RTJ 4 „Varud” ja RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad”
kirjeldatud põhimõtetest.
33. Soetusmaksumuse meetodil kajastatud bioloogiliste varadega seotud kulutuste
kapitaliseerimine nende eluea jooksul on lubatud ainult siis, kui need kulutused vastavad
kapitaliseerimise tingimustele vastavalt RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad”.
Näide 4 - Bioloogilise vara soetusmaksumuse leidmine olukorras, kus õiglast väärtust ei olnud
võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega
Ettevõte peab kümnepealist kitsekarja, mis on Eestis harvaesinevat tõugu, mistõttu nende
turuväärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav. Kuna ettevõttel puudub pikemaajaline kogemus
antud tõugu loomade kasvatamisel, puudub ka usaldusväärne alus õiglase väärtuse
hindamiseks diskonteeritud neto rahavoogude meetodil.
RTJ 7 Bioloogilised varad
8
20X1. aastal sündis juurde viis kitsetalle. Karja keskmine väljalüps aruandeaastal oli
keskmiselt 600 liitrit kitse kohta. Otsesed ja kaudsed karja ülalpidamiskulutused (loomade toit,
lüpsjate palk, lauda ülalpidamiskulutused, kulum jne) kajastati tekkimise hetkel
kasumiaruandes perioodi kuludena summas 5 000 eurot.
Lähtudes kitsedelt aasta jooksul saadava piima ning sündinud kitsetallede turuhinna
hinnangulistest proportsioonidest, loetakse karja ülalpidamiskuludest 90% saadud piima
omahinnaks ning 10% kitsetallede omahinnaks.
Seega kujuneb 20X1. aastal lisandunud varade soetusmaksumuseks:
a) ühe piimaliitri omahind 0,75 eurot [(0,9×5 000)/(10×600)]
b) ühe kitsetalle omahind 100 eurot (0,1×5 000)/5
20X1. aastal lisandunud kitsetallede arvele võtmine:
D Bioloogiline vara (kitsetalled, varakonto) 500
K Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt 500
Järgnevatel aastatel suurendatakse 20X1. aastal sündinud kitsetallede väärtust tegelike
tootmiskulude alusel hetkeni, kui nad arvatakse põhikarja. Pärast põhikarja jõudmist isendite
soetusmaksumuse suurendamine lõpetatakse. Kui kitsekarja õiglane väärtus osutub
usaldusväärselt hinnatavaks mõistliku kulu ja pingutusega, tuleb karja bilansis kajastada
õiglases väärtuses.
Aruandeperioodil saadud piim on põllumajanduslik toodang, mis võetakse arvele vara õiglases
väärtuses:
D Põllumajanduslik toodang (piim, varud)
K Põllumajanduslik toodang (tulu; kasumiaruandes põllumajandusliku toodangu
jääkide muutus)
Arvele võetud piima edasist töötlemist kajastatakse lähtudes RTJ 4 „Varud”.
Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes
34. Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivarade või käibevarade
rühmas. Käibevarana kajastatakse ainult sellist bioloogilist vara, mis on soetatud
edasimüümise eesmärgil või realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus. Juhul kui
bioloogilise vara hoidmise eesmärk ei ole kindlalt teada, tuleb sellise bioloogilise vara
kajastamisel bilansis lähtuda ettevõtte juhtkonna hinnangust tõenäolisema kasutuseesmärgi
suhtes.
35. Bioloogilisi varasid on soovitatav aruandes kajastada põhiliste rühmade kaupa. Näiteks
saab varasid liigitada tarbitavateks varadeks (varad, mida on võimalik muuta
põllumajanduslikuks toodanguks või edasi müüa) ja tootvateks varadeks (varad, mida hoitakse
põllumajandusliku toodangu tootmise eesmärgil). Tarbitavateks varadeks on müügieesmärgil
hoitavad bioloogilised varad, lihakari, kalakasvatuses hoitav kala ja raie eesmärgil kasvatatav
mets. Tootvateks varadeks on näiteks piimakari, munevad kanad ja puuviljaistandus. Üldjuhul
kajastatakse tootvaid varasid materiaalse põhivara rühmas, tarbitavaid varasid kas põhi- või
käibevara rühmas, lähtuvalt varade kasutamise perioodist.
RTJ 7 Bioloogilised varad
9
36. Samuti on bioloogilisi varasid soovitatav rühmitada varade valmidusastme järgi kas
küpseteks või ebaküpseteks varadeks. Tarbitavaid varasid loetakse küpseteks siis, kui neid on
majanduslikult mõistlik muuta põllumajanduslikuks toodanguks, tootvaid varasid loetakse
küpseteks siis, kui nad on võimelised tootma põllumajanduslikku toodangut.
37. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate bioloogiliste varade ümberhindlusest tekkivaid
kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel „Kasum (kahjum)
bioloogilistelt varadelt”. Põllumajandusliku toodangu õiglane väärtus selle esmasel
arvelevõtmisel kajastatakse kasumiaruandes põllumajandusliku toodangu varude jääkide
muutusena. Näide bioloogiliste varade ümberhindlusest tekkinud kasumite/kahjumite
kajastamisest kasumiaruandes on toodud käesoleva juhendi lisas 1.
VÕRDLUS SME IFRS-GA
38. RTJ 7 sätestatud arvestusmeetodid bioloogiliste varade ja põllumajandusliku toodangu
kohta on kooskõlas SME IFRS peatükis 34 sätestatud arvestuspõhimõtetega.
39. Erinevalt RTJ 7 ei sätesta SME IFRS konkreetseid reegleid bioloogiliste varade
kajastamisel bilansis ja nendest tulenevate kasumite ja kahjumite kajastamisel
kasumiaruandes.
RTJ 7 Bioloogilised varad
10
LISA
Näide bioloogiliste varade ja põllumajandusliku toodangu kajastamise kohta õiglase
väärtuse meetodiga
Järgnev näide illustreerib ühte võimalikku viisi bioloogiliste varade ja põllumajandusliku
toodangu kajastamiseks raamatupidamises. Antud näites kajastatakse bioloogiliste varade
kasvatamisega ja põllumajandusliku toodangu tootmisega tehtud kulutused jooksvalt kuluna
ning vastavad bioloogilised varad ja põllumajanduslik toodang võetakse bilansis arvele (või
hinnatakse bilansis ümber) inventuuride tulemusena. Kulusid on kajastatud vastavalt nende
olemusele (raamatupidamise seaduses toodud kasumiaruande skeem 1).
Antud näites on eeldatud, et bioloogiliste varade ja põllumajandusliku toodangu õiglane
väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega.
Majandustehingud
1. Ettevõte soetas kevadel 10 000 euro eest odraseemet ning 22 000 euro eest väetisi ja
taimekaitsevahendeid.
D Tooraine ja materjal; seeme (Varud) 10 000
D Tooraine ja materjal; väetised ja taimekaitsevahendid (Varud) 22 000
K Raha 32 000
2. Ettevõte tellis maaharimistöid kokku 40 000 euro eest, sh külvas maha ka ostetud seemne ja
kasutas väetised ja taimekaitsevahendid.
D Kaubad, toore, materjal ja teenused 72 000
K Raha 40 000
K Tooraine ja materjal; seeme (Varud) 10 000
K Tooraine ja materjal; väetised ja taimekaitsevahendid (Varud) 22 000
D Bioloogilised varad; ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad; (Käibevarad) 72 000
K Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 72 000
3. Ettevõte tellis vilja koristamise ja kuivatamise, mis läks maksma kokku 40 000 eurot. Saak
kokku oli 800 tonni otra. Kokku kulutati selle tootmiseks (72 000 + 40 000 = 112 000) eurot.
Ühe tonni maksumus on seega 112 000 / 800 = 140 eurot. Viljasalve kokkuostuhind on samal
ajal 160 eurot / tonn ja saagi turuväärtus seega (160 × 800 = 128 000 eurot).
D Kaubad, toore, materjal ja teenused 40 000
K Raha 40 000
D Põllumajanduslik toodang (Varud) 128 000
K Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 128 000
D Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 72 000
K Bioloogilised varad; ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 72 000
4. Ettevõte müüs 100 tonni vilja tavapärasest turuhinnast kõrgema hinnaga, 200 eurot tonn.
RTJ 7 Bioloogilised varad
11
D Raha 20 000
K Müügitulu 20 000
D Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 16 000
K Põllumajanduslik toodang (Varud) 16 000
5. 300 tonni otra (300 × 160 = 48 000) töödeldakse jõusöödaks. Selleks kulutatakse 10 000
eurot.
D Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 000
K Raha 10 000
D Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 48 000
K Põllumajanduslik toodang (Varud) 48 000
Pärast neid kandeid on jõusööt täies mahus kuludesse kantud ja varudes seda ei kajastata. Sel
juhul söötmisel mingeid kandeid enam ei tule ja jääk korrigeeritakse aasta lõpus läbi toodangu
jääkide muutuse. Jõusööda müümisel on ainult müügitulu (ilma kaasnevata kuludeta).
Kui aga soovitakse pidada jooksvat arvestust jõusööda jääkide ja kulude kohta, siis tuleb
jõusööt varudes kohe uuesti arvele võtta.
D Valmistoodang; jõusööt (Varud) 58 000
K Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 58 000
6. 80% jõusöödast (0,8 × 58 000 = 46 400) kasutatakse sisemiselt loomasöödaks ja 20% (0,2
× 58 000 = 11 600) müüakse 15 000 euro eest teistele.
D Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 46 400
K Valmistoodang; jõusööt (Varud) 46 400
D Raha 15 000
K Müügitulu 15 000
D Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 11 600
K Valmistoodang; jõusööt (Varud) 11 600
7. Ettevõte tellis masinaühistult sügiskünni summas 20 000 eurot.
D Kaubad, toore, materjal ja teenused 20 000
K Raha 20 000
D Lõpetamata toodang (Varud) 20 000
K Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 20 000
8. Ettevõte ostis seemne ja külvas poolele küntud maast talirukki. See läks talle maksma 5 000
eurot.
D Kaubad, toore, materjal ja teenused 5 000
K Raha 5 000
D Bioloogilised varad; ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 5 000
RTJ 7 Bioloogilised varad
12
K Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 5 000
D Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 10 000
K Lõpetamata toodang (Varud) 10 000
D Bioloogilised varad; ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 10 000
K Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 10 000
Kuna mahakülvatud taliviljale puudub aktiivne turg ja ka diskonteeritud neto rahavoogude
meetodi kasutamine pole mõistlik (punktid 18-20) ning külvamisest aastavahetuseni ei ole
talivilja bioloogilise muundumise mõju maksumusele oluline (punkt 23), siis on antud juhul
õigustatud bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine soetamismaksumuse (tehtud
kulutuste) alusel.
9. Ettevõte soetas 60 000 euro eest 50-pealise piimakarja, ühe lehma maksumuseks kujunes
1 200 eurot.
D Bioloogilised varad; küpsed tootvad bioloogilised varad (Põhivarad) 60 000
K Raha 60 000
10. Aasta jooksul sündis juurde 20 lehm- ja 20 pullvasikat. Ühe lehmvasika turuhind on 80
eurot ja pullvasikal 30 eurot. Neli pullvasikat kavatsetakse üles kasvatada ja 16 pullvasikat
müüa esimesel sobival juhul enne nelja kuu vanuseks saamist. Turuväärtus on seega
lehmvasikatel 1 600 eurot (20×80), üleskasvatamiseks mõeldud pullvasikatel 120 eurot (4×30)
ja kiirelt müüdavatel pullvasikatel 480 eurot (16×30).
D Bioloogilised varad; küpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 480
D Bioloogilised varad; ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 120
D Bioloogilised varad; ebaküpsed tootvad bioloogilised varad (Põhivarad) 1 600
K Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 2 200
Kuigi pulle kasvatatakse üles ligi kaks aastat, on need bilansis siiski käibevarad (ebaküpsed
tarbitavad bioloogilised varad). Neid kasvatatakse edasimüümise eesmärgil ja antud juhul ongi
see ligi kaks aastat nende tavapärane (äri)tsükkel (vt punkt 34).
11. Müüdi kümme müügiks mõeldud pullvasikat 800 euro eest (igaüks hinnaga 80 eurot) ja
sõlmiti leping ülejäänud kuue pullvasika müügiks järgmise aasta algul kokku 1 200 euro eest
(igaüks hinnaga 200 eurot). Enne müüki oli ühe vasika bilansiline maksumus 30 eurot, st
kümne müüdud vasika maksumus kokku 300 eurot.
D Raha 800
K Müügitulu 800
D Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 300
K Bioloogilised varad; küpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 300
Sõlmitud lepingut ei kajastata raamatupidamises enne tehingu toimumist. Aastaaruande
koostamisel tuleb hinnata, kas tegemist võib olla kahjuliku lepinguga ning vajadusel
moodustada eraldis. (vt tehing nr 16).
RTJ 7 Bioloogilised varad
13
12. Ettevõte müüs viis lehma 2 500 euro eest lihatööstusele, igaüks hinnaga 500 eurot. Enne
müüki oli ühe lehma bilansiline maksumus 1 200 eurot. Seega sai ettevõte kahju igalt lehmalt
700 eurot (1 200 – 500) ja kokku 3 500 eurot (6 000 – 2 500).
D Raha 2 500
K Müügitulu 2 500
D Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 6 000
K Bioloogilised varad; küpsed tootvad bioloogilised varad (Põhivarad) 6 000
Põhikarja lehmi kajastatakse bilansis bioloogilise põhivarana ja nende müüki kajastatakse läbi
müügitulu, kuna loomakasvatusega tegelevas ettevõttes on see põhitegevuse osa. Vastavalt
RTJ 2 punktile 28 tohib saldeerida ainult mittepõhitegevusega seotud tehinguid. Muudel
juhtudel kajastatakse põhivara müügi puhul kasumiaruandes ainult vastavaid
kasumeid/kahjumeid, kuna see on enamasti põhitegevuse mitteseotud tegevus.
13. Aasta jooksul saadi lehmadelt piima kokku 315 tonni. Sellest 300 tonni müüdi
piimatööstusele hinnaga 0,3 eurot/liiter (300 000 × 0,3 = 90 000) ja 15 tonni joodeti vasikatele.
Kuna sisemiselt kasutati madalama kvaliteediga piima, siis selle turuhinnaks arvestati 0,2
eurot/liiter (15 000 × 0,2 = 3 000).
D Põllumajanduslik toodang; piim (Varud) 93 000
K Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 93 000
D Raha 90 000
K Müügitulu 90 000
D Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 90 000
K Põllumajanduslik toodang; piim (Varud) 90 000
D Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 3 000
K Põllumajanduslik toodang; piim (Varud) 3 000
Piima müük ja kasutamine toimub vahetult pärast tootmist, ning piima tootmist, müüki ja
sisemist kasutamist võib kajastada ka piima varudesse arvelevõtmist vahele jättes.
D Raha 90 000
K Müügitulu 90 000
D Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 90 000
D Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 3 000
K Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 93 000
14. Aasta jooksul tehti mitmesuguseid kulusid ja arvestati kulumit.
D Mitmesugused tegevuskulud 20 000
D Tööjõukulud 40 000
D Põhivarade kulum ja väärtuse langus 5 000
K Põhivarade akumuleeritud kulum 5 000
K Raha 60 000
RTJ 7 Bioloogilised varad
14
15. Majandusaasta lõpus (seisuga 31.12.20X1) hinnati bioloogilised varad bilansis õiglasesse
väärtusesse (vt alljärgnev tabel).
Vara Bilansiline maksumus
enne ümberhindlust
Turuväärtus
31.12.20X1
Bilansilise
maksumuse
muutus
Bioloogilised varad; ebaküpsed
tarbitavad bioloogilised varad
(Käibevarad) (4)
120 1 200 +1 080
Bioloogilised varad; küpsed
tarbitavad bioloogilised varad
(Käibevarad) (6)
180 1 500 +1 320
Bioloogilised varad; ebaküpsed
tootvad bioloogilised varad
(Põhivarad) (20)
1 600 5 000 +3 400
Bioloogilised varad; küpsed
tootvad bioloogilised varad
(Põhivarad) (45 lehma )
54 000 49 500 -4 500
Kokku 55 900 57 200 1 300
D Bioloogilised varad; ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 1 080
D Bioloogilised varad; küpsed tarbitavad bioloogilised varad (Käibevarad) 1 320
D Bioloogilised varad; ebaküpsed tootvad bioloogilised varad (Põhivarad) 3 400
K Bioloogilised varad; küpsed tootvad bioloogilised varad (Põhivarad) 4 500
K Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 1 300
16. Vastavalt pullide müügi ajal sõlmitud lepingule (vt tehing nr 11) tuleb ettevõttel müüa kuus
pulli järgmise aasta algul hinnaga 200 eurot/tükk. Pärast ümberhindamist (vt tehing 15) on
nende bilansiline väärtus aga 250 eurot/tükk. See tähendab, et tõenäoliselt saab ettevõte
lepingu järgi toimuvast müügist 300 eurot kahju ((250–200)×6). Seega on ettevõte sõlminud
kahjuliku lepingu, mille mõjude arvestamiseks tuleb moodustada eraldis.
D Mitmesugused tegevuskulud (eraldise moodustamine) 300
K Eraldised; (Lühiajalised kohustised) 300
Eespool esitatud majandustehingute tulemusena kujuneb ettevõtte 20X1. aasta kasumiaruanne
alljärgnevaks:
Müügitulu 128 300
Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus 64 000
Toodetud põllumajanduslik toodang 221 000
Müüdud põllumajandusliku toodangu maksumus -106 000
Põllumajanduslik toodang sisekäibeks -51 000
Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 12 200
Bioloogiliste varade juurdekasv 17 200
RTJ 7 Bioloogilised varad
15
Müüdud bioloogiliste varade maksumus -6 300
Kasum bioloogiliste varade väärtuse kasvust 5 800
Kahjum bioloogiliste varade väärtuse langusest -4 500
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 10 000
Kaubad, toore, materjal ja teenused -147 000
Mitmesugused tegevuskulud (sh eraldise moodustamine) -20 300
Tööjõukulud -40 000
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -5 000
ÄRIKASUM 2 200
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmine
Lisa 8
RTJ 8 ERALDISED, TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED JA
TINGIMUSLIKUD VARAD
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2
RAKENDUSALA 3-5
MÕISTED 6-8
ERALDISTE KAJASTAMINE – ÜLDREEGLID 9-23
Eraldiste moodustamine 9-14
Eraldiste hindamine 15-20
Eraldiste kasutamine 21-22
Hüvitised kolmandatelt osapooltelt 23
ERALDISTE KAJASTAMINE – SPETSIIFILISED VALDKONNAD 24-47
Garantiieraldised 24-25
Eraldised kohtuvaidluste suhtes 26-27
Eraldised kahjuliku lepingu suhtes 28-29
Eraldised keskkonnakahjustuste suhtes 30-32
Restruktureerimiseraldised 33-37
Töösuhte lõpetamise hüvitiste eraldised 38-39
Pensioni- või muude töösuhtejärgsete hüvitiste eraldised 40-42
Edasilükkunud tulumaks ja dividendide tulumaks 43-47
TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED 48-49
TINGIMUSLIKUD VARAD 50-51
VÕRDLUS SME IFRS-GA 52-55
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud
kohustised ja tingimuslikud varad” eesmärgiks on sätestada reeglid eraldiste, tingimuslike
kohustiste ja tingimuslike varade kajastamiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne).
Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse
põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille
põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise
seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi
toimkonna juhend või lühendatult RTJ).
2. RTJ 8 lähtub SME IFRS-i peatükkidest 21 „Eraldised ja tingimuslikud varad ja
kohustised“ („Provisions and Contingencies“), 28 „Hüvitised töövõtjatele“ („Employee
Benefits“) ja 29 „Tulumaks“ („Income tax“) ning „Terminite sõnastikus“ („Glossary of
Terms“) sätestatud mõistetest. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRS-i
paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 8 võrdlus SME IFRS-ga on toodud
punktides 52-54. Valdkondades, kus RTJ 8 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet,
kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud
arvestuspõhimõttest.
RAKENDUSALA
3. RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” tuleb rakendada:
(a) eraldiste (nt garantiieraldised, kohtuprotsessidega seotud eraldised ja
pensionieraldised) moodustamisel, arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise
aastaaruannetes;
(b) edasilükkunud tulumaksu ja dividendide tulumaksu kajastamisel; ja
(c) tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade avalikustamisel
raamatupidamise aastaaruannetes.
4. RTJ 8 defineerib eraldise mõiste ning selgitab erinevust eraldise ja tingimusliku kohustise
vahel. Juhend kirjeldab situatsioone, millal on vajalik eraldise kajastamine bilansis ning
millal piisab tingimusliku kohustise avalikustamisest aruande lisades.
5. RTJ 8 ei rakendata:
(a) selliste spetsiifiliste eraldiste arvestusel, mille arvestust reguleerivad muud
toimkonna juhendid (nt eraldiste moodustamine äriühenduste käigus – vt RTJ 11
„Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine”);
(b) kindlustusseltside aruannetes kindlustuslepingutest tulenevate
eraldiste arvestusel.
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
3
MÕISTED
6. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Eraldis on kohustis, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. (SME IFRS 21.1)
Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus,
(a) mis tuleneb mineviku sündmustest; ja
(b) millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.
(SME IFRS 2.49-58)
Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise
kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita.
Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb:
(a) lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu); või
(b) seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. (SME IFRS 2.53)
Faktiline kohustus on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus, mille puhul:
(a) ettevõte on kas oma senise tegevusega, avalikustatud põhimõtete või konkreetse
avalduse kaudu andnud teistele osapooltele mõista, et ta aktsepteerib teatud
kohustusi; ja
(b) on selle tulemusena tekitanud teistes osapooltes põhjendatud ootusi nende
kohustuste täitmise suhtes. (SME IFRS 2.53)
Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille:
(a) realiseerumine ei ole tõenäoline; või
(b) mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. (SME IFRS
21.12)
Tingimuslik vara on võimalik vara, mille olemasolu sõltub ettevõtte poolt
mittekontrollitava ebakindla sündmuse toimumisest või mittetoimumisest. (SME IFRS
terminite sõnastik)
7. Eraldisi eristab muudest kohustistest (nt võlad tarnijatele, laenukohustised) asjaolu, et
nende realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Tavaliselt on kohustiste
kajastamisel aluseks võetav summa üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul
algdokumendil ning puudub vajadus raamatupidamishinnangute rakendamiseks. Eraldiste
kajastamisel bilansis lähtutakse kas juhtkonna või teiste ekspertide hinnangust eraldise
täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Kuna
eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline
nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustistest eraldi.
8. Tingimuslikke kohustisi ümbritseb veelgi suurem ebakindlus kui eraldisi. Kui eraldiste
puhul on nende realiseerumine tõenäoline ning sellega kaasnev kulutus on vähemalt
suhteliselt usaldusväärselt hinnatav, siis tingimuslike kohustiste puhul on kas
realiseerumine ebatõenäoline või puudub võimalus sellega kaasneva kulutuse
usaldusväärseks hindamiseks.
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
4
ERALDISTE KAJASTAMINE – ÜLDREEGLID
Eraldiste moodustamine
9. Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui (SME IFRS 21.4, 21.5):
(a) ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest
tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus;
(b) kohustuse realiseerumine on tõenäoline; ja
(c) kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
10. Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne aruandekuupäeva on
toimunud kohustav sündmus. (SME IFRS 21.6)
Näide 1 – juriidilise kohustuse tekkimine
Alljärgnevad on näited kohustavatest sündmustest, mis tekitavad ettevõttele juriidilise
kohustuse:
a) osapoolte vahelise lepingu rikkumine, mis annab teisele osapoolele aluse nõuda
lepingu alusel kahjutasu;
b) maksuseaduse rikkumine, mis annab maksuametile aluse nõuda täiendavate maksude
või trahvide tasumist (sõltumata sellest, kas maksuamet on rikkumise avastanud või mitte);
c) keskkonnaalase seaduse jõustumine, mis nõuab ettevõttelt teatud reostuse
likvideerimist või hüvitamist.
11. Faktilise kohustuse puhul puudub juriidiline alus ettevõttelt kohustuse täitmist nõuda.
Samas on ettevõte oma senise tegevusega või konkreetsete avaldustega tekitanud teistes
osapooltes põhjendatud ootusi, et kohustust täidetakse ning selle mittetäitmine on seetõttu
ebatõenäoline. (SME IFRS 21.6)
Näide 2 – faktilise kohustuse tekkimine
Alljärgnevad on näited situatsioonidest, mis tekitavad ettevõttele faktilise kohustuse:
a) ettevõte on avalikustanud oma poliitika osta müüdud kaubad kuu aja jooksul tagasi,
juhul kui klient ei peaks nendega rahul olema. Ettevõte on sellest poliitikast ka kinni pidanud,
kuigi juriidiliselt tal selleks kohustus puudub. Kuna ostjates on tekitatud põhjendatud ootusi
vajadusel kaupade tagasiandmise suhtes ning on tõenäoline, et ettevõte peab oma lubadusest
kinni ka tulevikus, moodustab ettevõte oma bilansis eraldise kaupade tagasiostmisega
kaasnevate kulude katteks. Kohustavaks sündmuseks on kauba müügi hetk;
b) ettevõtte nõukogu lubab suuliselt tegevjuhtkonnale, et heade tulemuste korral
jagatakse teatud protsent ettevõtte kasumist neile boonusteks. Kuigi ettevõttel puudub
juriidiline kohustus nimetatud lubadusest kinni pidada, on sarnast praktikat järgitud juba
mitmeid aastaid ning juhtkonnas on tekitatud põhjendatud ootusi, et ettevõte peab sellest
kinni. Kohustavaks sündmuseks on hetk, mil juhtkonda informeeriti tõenäolisest boonuse
protsendist;
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
5
c) ettevõte on enne aruandekuupäeva avalikustanud, et restruktureerimise käigus
koondatakse teatud arv töötajaid ning neile makstakse kokku 10 000 eurot koondamistoetusi.
Kuigi ettevõttel puudub aruandekuupäevaks juriidiline kohustus nimetatud restruktureerimist
läbi viia, on antud kavatsuse avalikustamine põhjustanud teistes asjassepuutuvates osapooltes
põhjendatud ootusi selle läbiviimise suhtes, mistõttu on tõenäoline, et ettevõte oma otsusest
ei tagane. Kohustavaks sündmuseks on restruktureerimiskava avalikustamise hetk.
12. Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem
kui 50% (st realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise
tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei kajastata, kuid võimalik kohustis
avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena.
13. Üldjuhul on võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse
summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole
piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis, vaid sellega seonduvad
asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena.
14. Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse
üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud teatud uue
varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.
(SME IFRS 21.5)
Eraldiste hindamine
15. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt
aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. (SME
IFRS 21.7)
16. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste
moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks.
Eraldis tuleb bilansis kajastada summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse
rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. (SME IFRS 21.7, 21.11)
17. Eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks vajalik summa sõltub sageli mitmetest
välisteguritest, mille arengut ettevõte ei suuda kontrollida, kuid mille toimumise tõenäosust
on tavaliselt võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb võtta arvesse erinevate võimalike
arengustsenaariumite tõenäosust. (SME IFRS 21.7 (b))
Näide 3 – eraldise hindamine
a) Ettevõtte vastu on esitatud hagi, mille menetlus on aruandekuupäevaks veel pooleli.
Ettevõtte juristide hinnangul kaasnevad hagiga tõenäoliselt kulud suurusjärgus 10 000 kuni
20 000 eurot, kusjuures kulude tõenäosus antud vahemikus jaguneb ühtlaselt. Ettevõte
moodustab bilansis eraldise summas 15 000 eurot.
b) Ettevõte annab oma toodetele aastase garantii. Ettevõtte senine kogemus näitab, et
90% toodetest rikkeid ei esine, 9% esineb pisirikkeid ja 1% esineb olulisi rikkeid. Pisirikete
kõrvaldamisega kaasnevad kulutused ligikaudu 10% toodete müügihinnast ja oluliste rikete
kõrvaldamisega kaasnevad kulutused ligikaudu 80% müügihinnast. Ettevõtte lõppenud aasta
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
6
müügikäive oli 10 mln eurot, kusjuures viimase aasta jooksul müüdud toodete rikete
kõrvaldamiseks on ettevõte juba kulutanud 50 000 eurot.
Viimasel aastal müüdud toodete garantiiremondiga seonduvad kulutused on hinnanguliselt
järgmised:
0,09 × 10 000 000 × 0,1 + 0,01 × 10 000 000 × 0,8 = 90 000 + 80 000 = 170 000
Kuna aruandeaasta jooksul on ettevõte juba teinud samal aastal müüdud toodete
garantiiremondile kulutusi summas 50 000 eurot, tuleb bilansis moodustada garantiieraldis
summas 120 000 eurot (170 000 – 50 000).
18. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast
aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud
väljamaksete nüüdisväärtuse summas), v.a juhul kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
(SME IFRS 21.7) Ainsaks erandiks on edasilükkunud tulumaksu eraldis, mida ei
diskonteerita. (SME IFRS 29.32)
19. Nüüdisväärtuse arvutamisel kasutatakse diskontomäärana sarnaste kohustiste
turuintressimäära. Intressimäär peab arvesse võtma ka kohustisega seotud riske, kui neid ei
ole juba arvesse võetud hinnangus eraldistega seotud väljamaksete kohta. (SME IFRS 21.7)
20. Pikaajaliste eraldiste diskonteeritud väärtuse suurenemist seoses realiseerumistähtaja
lähenemisega kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. (SME IFRS 21.11)
Eraldiste kasutamine
21. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks eraldis oli algselt
moodustatud. (SME IFRS 21.10)
22. Eraldise arvelt ei tohi katta muid kulutusi, kuna see moonutaks ettevõtte
finantsaruannete objektiivsust.
Hüvitised kolmandatelt osapooltelt
23. Juhul kui ettevõttel on teatud eraldisega seoses õigus nõuda selle hüvitamist kolmandatelt
osapooltelt (nt kindlustusandjalt), siis kajastatakse hüvitisenõue bilansis varana ainult juhul
kui selle realiseerumine on praktiliselt kindel. Hüvitisenõuet ei või kajastada eraldisest
suuremas summas. Eraldist ja hüvitisest tulenevat nõudeõigust kajastatakse bilansis eraldi,
neid omavahel tasaarvestamata. Aktsepteeritav on kajastada eraldise moodustamisega
kaasnenud kulu ja hüvitisest tuleneva nõudeõiguse kajastamisega kaasnevat tulu
kasumiaruandes netosummana. (SME IFRS 21.9)
Näide 4 – hüvitised kolmandatelt osapooltelt
Ettevõtte vastu on esitatud hagi seoses tema poolt müüdud toodete ebapiisava kvaliteediga.
Juristide hinnangul on tõenäolised hagiga kaasnevad kulutused suurusjärgus 10 000 eurot.
Samas on ettevõte esitanud omakorda hagi oma allhankijate vastu, et nõuda neilt hüvitist
seoses tekkida võiva kahjuga. Juristide hinnangul on äärmiselt tõenäoline, et juhul kui
esimene protsess kaotatakse, saab ettevõte allhankijatelt kompensatsioonina tagasi vähemalt
8 000 eurot.
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
7
Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise summas 10 000 eurot ja nõude allhankijate vastu
summas 8 000 eurot. Kasumiaruandes kajastatakse kohtuprotsessidega kaasnev kulu
netosummas 2 000 eurot.
ERALDISTE KAJASTAMINE – SPETSIIFILISED VALDKONNAD
Garantiieraldised
24. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ja
kajastatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik aruandekuupäevaks müüdud
toodetega seotud garantiikohustuse rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on garantiiga
toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest. (SME IFRS
21.A4) Garantiieraldise arvutamise kohta vaata näidet 3(b).
25. Juhul kui kaupu müünud ettevõte (nt müügifirma) ei vastuta ise garantiikohustuse
täitmise eest, vaid vahendab mingi teise ettevõtte (nt tootjafirma) poolt antud garantiid, ei
kajasta ta oma bilansis garantiieraldist.
Eraldised kohtuvaidluste suhtes
26. Ettevõte kajastab bilansis eraldise kõigi käimasolevate ja võimalike kohtuvaidluste
suhtes, mille puhul:
(a) kohtuvaidlust põhjustav kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva;
(b) kohtuvaidlusega kaasnevad ettevõttele tõenäoliselt teatud kulutused; ja
(c) kohtuvaidlusega kaasnevat tõenäolist kulutuse summat on võimalik
usaldusväärselt hinnata.
Juhul kui ülaltoodud tingimused ei ole täidetud, ei moodustata ega kajastata bilansis eraldist,
kuid kohtuvaidlusega seotud asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku
kohustisena. Kohtuvaidluse suhtes moodustatud eraldise arvutamise kohta vaata näidet 3(a).
27. Kuigi kohtuvaidlustega kaasnevate kulutuste summat on sageli võimalik hinnata
ainult ligikaudselt, ei ole see põhjuseks, et eraldist mitte moodustada. Vaid erandlikel
juhtudel, kui kohtuvaidlusega kaasneda võivad kulutuste summad on erinevate
stsenaariumite korral äärmiselt erinevad ning nende stsenaariumite tõenäosust ei ole
võimalik usaldusväärselt hinnata, ei kajastata bilansis eraldist, vaid avalikustatakse
kohtuvaidlusega seonduvad asjaolud aruande lisades.
Eraldised kahjuliku lepingu suhtes
28. Kahjulik leping on selline leping, mille täitmisega kaasnevad vältimatud kulutused
ületavad lepingust arvatavalt saadavat majanduslikku kasu. (SME IFRS 21.A2, SME IFRS
terminite sõnastik)
29. Kahjulike lepingute suhtes tuleb moodustada eraldis summas, mis on väiksem kahest
järgnevast (SME IFRS 21.A2):
(a) lepingu täitmisega kaasnev kahjum (s.o lepingust tulenevad tulud miinus lepingu
täitmisega kaasnevad kulud); või
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
8
(b) lepingu katkestamisega kaasnev leppetrahv.
Näide 5 – eraldise moodustamine kahjuliku lepingu suhtes
a) Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000
eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete
rendileping lõpeb alles kolme aasta pärast 31.12.20X4. Lepingu katkestamisel peaks ettevõte
maksma leppetrahvi kahe aasta rendisummas (s.o 20 000 eurot). Ruumide väljarentimisel on
realistlik saada rendituluna umbes 7 000 eurot aastas (s.o ettevõte saaks rendilepingult
järgmise kolme aasta jooksul kahjumit 3 000 eurot aastas).
Ettevõte kajastab bilansis kahjuliku rendilepingu suhtes eraldise summas 9 000 eurot (juhul
kui diskonteerimise efekt on oluline, tuleks teise ja kolmanda aasta suhtes moodustatud
eraldist diskonteerida).
b) Piimatöötlemisega tegelev ettevõte sõlmis tarnijatega pikaajalise lepingu toorpiima
kokkuostuks hinnaga 0,4 eurot liiter. 20X1. a lõpuks oli toorpiima turuhind (ja koos sellega
piima müügihind) oluliselt langenud. Seisuga 31.12.20X1 oli ettevõte kohustatud ostma
vastavalt lepingule veel 100 000 liitrit toorpiima hinnaga 0,4 eurot liitrist, kuigi juhtkonna
hinnangul pidanuks selleks hetkeks toorpiima ostuhind olema ligikaudu 0,3 eurot, et ettevõtte
tootmistegevus ei oleks jooksvalt kahjumis. Lepingu katkestamisel tuleks maksta leppetrahvi
5 000 eurot.
Tegemist on kahjuliku lepinguga, kuna lepinguga seotud vältimatud kulud on suuremad
lepingust arvatavalt saadavatest tuludest. Ettevõte peab kajastama eraldise summas, mis on
väiksem lepingu täitmisega seotud kuludest (0,1 eurot/liitrilt × 100 000 liitrit = 10 000 eurot)
ja leppetrahvist (5 000), seega summas 5 000 eurot.
Eraldised keskkonnakahjustuste suhtes
30. Ettevõte kajastab bilansis eraldise enne aruandekuupäeva toimunud
keskkonnakahjustuste suhtes juhul kui:
(a) seadusandlus nõuab antud kahjustuste likvideerimist või hüvitamist; või
(b) ettevõte on oma senise keskkonnasõbraliku tegevuspraktikaga ja avalikustatud
tegevuspõhimõtetega näidanud, et kavatseb keskkonnakahjustused vabatahtlikult
likvideerida.
31. Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis likvideerimisega kaasnevate
kulutuste summas (koos võimalike lisanduvate trahvidega). Juhul kui ettevõte eelistab
kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi
summas.
32. Juhul kui keskkonnakahjustuste tekitamine on seotud teatud uue varaobjekti
soetamise või rajamisega (nt kaevanduse rajamine), lülitatakse eraldise summa antud
varaobjekti soetusmaksumusse.
Restruktureerimiseraldised
33. Restruktureerimine on ettevõtte juhtkonna poolt kontrollitav, konkreetse tegevuskava
alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad
oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostamise viis. (SME IFRS 21.6A)
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
9
34. Restruktureerimise näideteks on ettevõtte teatud tegevusharu müük või lõpetamine,
teatud olulise tootmisüksuse sulgemine või ümberkolimine, olulised muudatused
juhtimisstruktuuris, mille tulemusena koondatakse osa juhtkonnast. (SME IFRS 21.6A)
35. Ettevõttel on tekkinud restruktureerimiskava suhtes faktiline kohustus ning ta
kajastab bilansis eraldise ainult juhul kui ettevõtte juhtkond on enne aruandekuupäeva (SME
IFRS 21.6B) :
(a) koostanud detailse ametliku restruktureerimiskava, milles on muuhulgas
kirjeldatud restruktureeritavaid äriüksusi, planeeritavaid muudatusi töötajate
arvus, nendega kaasnevaid kulutusi ja planeeritavat ajakava; ning
(b) avalikustanud restruktureerimiskava põhilised punktid või on asunud
restruktureerimiskava ellu viima, tekitades sellega teistes asjassepuutuvates
osapooltes põhjendatud ootusi restruktureerimiskava läbiviimise suhtes.
36. Restruktureerimiseraldis moodustatakse ainult ühekordsete otseselt
restruktureerimisest tulenevate kulutuste katteks, mis ei ole seotud ettevõtte
restruktureerimisjärgse tegevusega.
Restruktureerimiskulutuste näideteks, mille suhtes on asjakohane moodustada eraldis, on:
(a) töötajate koondamisega seotud kulutused;
(b) tootmisüksuste sulgemisega seotud kulutused; ja
(c) restruktureerimise tõttu kahjulikeks muutuvatest lepingutest tulenevad kulutused
(nt rendilepingud, mis muutuvad ettevõttele pärast restruktureerimist
kahjulikeks).
37. Restruktureerimiseraldist ei moodustata järgmiste kulutuste suhtes, kuna need on
seotud mitte restruktureerimise enda, vaid restruktureerimisele järgneva äritegevusega:
(a) töötajate ümberõppe ja kolimisega seotud kulutused;
(b) turunduskulud; ja
(c) uute süsteemide väljaarendamisega seotud kulutused.
Näide 6 – restruktureerimiseraldise kajastamine
a) Ettevõtte juhatus tegi 12.12.20X1 otsuse sulgeda üks tootmisosakond.
Aruandekuupäevaks (31.12.20X1) ei olnud vastavat informatsiooni veel edastatud
töötajatele, keda osakonna sulgemine võiks mõjutada; samuti ei olnud veel astutud muid
samme nimetatud otsuse elluviimiseks.
Kuna enne aruandekuupäeva ei ole toimunud kohustavat sündmust, ei kajastata bilansis
eraldist.
b) Ettevõtte juhatus tegi 12.12.20X1 otsuse sulgeda üks tootmisosakond. 20.12.20X1
kinnitas juhatus detailse kava osakonna sulgemiseks. Klientidele saadeti kirjad, mis
informeerisid neid otsusest tootmine lõpetada ja soovitasid otsida alternatiivseid hankijaid
selle toote ostmiseks.
Samuti saadeti osakonna töötajatele koondamisteated.
Ettevõte kajastab bilansis eraldise, kuna:
i) enne aruandekuupäeva on toimunud kohustav sündmus – osakonna sulgemisotsuse
teatamine klientidele ja töötajatele tekitab faktilise kohustuse, kuna see tekitab teistes
osapooltes ootuse, et osakond suletakse; ii) kohustuse realiseerumine on tõenäoline.
Eraldis moodustatakse vastavalt ettevõtte parimale hinnangule kulude kohta, mis tekivad
seoses osakonna sulgemisega.
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
10
Töösuhte lõpetamise hüvitiste eraldised
38. Töösuhte lõpetamise hüvitised on väljamaksed ettevõttel lasuva kohustuse alusel
mida makstakse kui (SME IFRS 28.31):
(a) ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töötajaga enne töölepingu tähtaja
saabumist; või
(b) töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud
hüvitised.
39. Töösuhte lõpetamise hüvitised kajastatakse eraldisena bilansis ja kuluna
kasumiaruandes siis, kui ettevõttel on tekkinud hüvitiste suhtes faktiline kohustus, st ettevõtte
juhtkond on enne aruandekuupäeva teinud otsuse töötajaga töösuhe lõpetada või pakkuda
hüvitisi töösuhte vabatahtliku lõpetamise eest ning on vastavast otsusest teavitanud töötajat.
(SME IFRS 28.32, 28.34, 28.34A, 28.34B)
Näide 7 – töösuhte lõpetamise hüvitiste eraldise kajastamise hetk
Ettevõte sõlmib juhatuse liikmega kaheaastase tähtajaga lepingu. Vastavalt lepingule
makstakse juhatuse liikmele hüvitist (kahe kuu palga suuruses summas) juhul kui:
a) leping lõpetatakse ettevõtte
algatusel ennetähtaegselt.
Eraldis hüvitise maksmiseks tuleb kajastada siis, kui
otsustatakse leping ennetähtaegselt lõpetada.
b) lepingu tähtaja lõppedes
lepingut ei pikendata.
Eraldis hüvitise maksmiseks tuleb kajastada siis, kui
otsustatakse lepingut mitte pikendada.
c) leping lõpetatakse juhatuse
liikme algatusel ennetähtaegselt.
Tegemist on töösuhtejärgse hüvitisega, mida tuleb
kajastada vastavalt punktidele 40-42, s.t lepingu
sõlmimise hetkel tuleb kajastada bilansis eraldis
makstava hüvitise nüüdisväärtuses.
Pensioni- või muude töösuhtejärgsete hüvitiste eraldised
40. Juhul kui ettevõte on võtnud endale kohustuse maksta oma töötajatele pensioni või
muid töösuhtejärgseid hüvitisi, on ettevõte kohustatud kajastama bilansis eraldise pensioni
või muude töösuhtejärgsete hüvitistega kaasnevate kulutuste katteks. (SME IFRS 28.14)
41. Pensioni- või muude töösuhtejärgsete hüvitiste eraldise moodustamisel peab ettevõte
hindama järgmistel perioodidel tõenäoliselt maksmisele kuuluvate summade suurust ning
arvutama nende nüüdisväärtuse. Nimetatud hüvitiste eraldise hindamisel võetakse arvesse
hüvitise õigustatud subjektide tõenäolist järelejäänud eluiga, eeldatavat inflatsiooni ja
palgatõusu (juhul kui hüvitise suurus on sõltuvuses nendest näitajatest). (SME IFRS 28.15,
28.18) Diskontomäärana kasutatakse pikaajaliste kvaliteetsete ettevõttevõlakirjade või
valitsusvõlakirjade intressimäärasid aruandekuupäeva seisuga. (SME IFRS 28.17)
42. Käesolev juhend ei sätesta detailset meetodit pensionieraldiste ja muude
töösuhtejärgsete hüvitiste arvestuseks, kuna toimkonna hinnangul on nende valdkondade
arvestus Eestis hetkel oluline suhteliselt väikesele arvule ettevõtetele. Toimkond soovitab
vajadusel lähtuda SME IFRS peatükis 28 kirjeldatud meetoditest. Pensionieraldise
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
11
hindamisel on soovitatav kasutada vastavat kvalifikatsiooni omavate spetsialistide
(aktuaaride) abi.
Edasilükkunud tulumaks ja dividendide tulumaks
43. Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised tulenevad asjaolust, et teatud varade ja
kohustiste bilansiline väärtus võib erineda nende väärtusest maksuarvestuses ning mõjutada
seeläbi tulumaksu arvestust aruandeaastal ja järgnevatel aastatel. Kuna Eestis praegu
kehtivate maksuseaduste kohaselt maksustatakse mitte ettevõtte kasumit, vaid kogunenud
kasumi jaotamist, sh dividendideks, siis Eestis registreeritud ettevõtetel ei teki edasilükkunud
tulumaksu kohustust. (SME IFRS 29.33)
44. Juhul kui ettevõttel on tütarettevõtteid välisriikides, kus tulumaksuga maksustatakse
kasumit, mitte kasumi jaotamist, kajastatakse konsolideeritud aruannetes edasilükkunud
tulumaksu vara või kohustist nende tütarettevõtete suhtes. Käesolev juhend ei sätesta
detailset meetodit edasilükkunud tulumaksu arvestuseks, kuna toimkonna hinnangul on selle
valdkonna arvestus Eestis hetkel oluline suhteliselt väikesele arvule ettevõtetele. Toimkond
soovitab vajadusel lähtuda SME IFRS peatükis 29 kirjeldatud meetodist. Juhul kui
tütarettevõtted asuvad riikides, kus tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist (näiteks
Eestis ja Lätis), siis nende tütarettevõtete osas edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustist ei
kajastata ning tulumaksu kajastamine toimub vastavalt paragrahvides 45-46 sätestatud
põhimõtetele.
45. Vastavalt Eesti maksuseadustele ei ole ettevõtetel võimalik täiendavate kulutusteta
välja maksta kogu nende vaba omakapitali, vaid osa omakapitalist läheb jaotatud kasumilt
arvestatud tulumaksu katteks. Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist
enne dividendi väljakuulutamist, kuid informatsioon selle kohta avaldatakse lisades.
46. Dividendi väljamaksmisega või muude omakapitali vähendavate väljamaksete
tegemisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustise ja kuluna dividendi või
muude omakapitali vähendavate väljamaksete väljakuulutamise hetkel. Tulumaksu
kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui kasumi jaotamine välja
kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi kasumist see on välja kuulutatud või millal
see tegelikult välja makstakse. (SME IFRS 29.33)
47. Juhul kui ettevõte on kohustatud lisaks ettevõtte tulumaksule pidama dividendilt või
muudelt omakapitali vähendavatelt väljamaksetelt kinni veel täiendavat tulumaksu (nt teatud
juhtudel füüsilisele isikule makstavatelt dividendidelt), kajastatakse seda jaotamata kasumi
vähendamisena. (SME IFRS 29.34)
Näide 8 – dividendi tulumaksu kajastamine
Ettevõte kuulutab 30.04.20X1 välja dividendi 20X0. a eest summas 100 000 eurot.
Dividendi maksmisel peab ettevõte tasuma dividendi tulumaksu summas 25 000 eurot
(arvestatuna maksumääraga 20/80 väljamakstavast dividendist). Lisaks sellele peab
ettevõte ühele füüsilisest isikust aktsionärile makstavalt dividendilt pidama kinni
tulumaksu 5 000 eurot. Dividendide väljamaksmine on planeeritud 20X1. a jooksul.
Dividendide tulumaksu kohustist ja kulu kajastatakse dividendi väljakuulutamise hetkel
(30.04.20X1):
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
12
D Jaotamata kasum 100 000
D Tulumaksukulu 25 000
K Dividendivõlg 95 000
K Kinnipeetud tulumaksu kohustis 5 000
K Tulumaksu kohustis 25 000
Enne dividendi välja maksmist 31.07.20X1 laekus ettevõttele tütarettevõtte dividend
summas 10 000 eurot, millelt tütarettevõte tasus tulumaksu 2 500 eurot. Vastavalt
kehtivale seadusele on ettevõttel õigus tütarettevõttelt saadud dividendi maksuvabalt edasi
maksta, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on
tulumaksuga maksustatud. Dividendi laekumisel 31.07.20X1 tehakse tulumaksu suhtes
järgnev kanne:
D Tulumaksu kohustis 2 500
K Tulumaksukulu 2 500
Näide 9 – tulumaksu kajastamine aktsiakapitali vähendamisel
Ettevõtte aktsiakapitali kogusumma on 1 mln eurot, mida 30.05.20X1 otsustatakse
vähendada 100 000 euroni, tehes aktsionäridele väljamakseid summas 900 000 eurot.
Aktsionäride sissemaksete summa aktsiakapitali (osaluse soetusmaksumus) on kokku
200 000 eurot. Seega tuleb ettevõttel tasuda tulumaks summalt 700 000 eurot
(maksumäär on 20% (20/80)).
Aktsiakapitali vähendamisega seonduva tulumaksu kohustist ja kulu kajastatakse
aktsiakapitali vähendamise väljakuulutamise hetkel (30.05.20X1):
D Aktsiakapital 900 000
D Tulumaksukulu 175 000
K Võlg aktsionäridele 900 000
K Tulumaksu kohustis 175 000
TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED
48. Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei
ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. (SME
IFRS 2.40, 21.12) Tingimuslike kohustiste näideteks on:
(a) ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessist, mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota,
tuleneda võiv väljamakse;
(b) ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne
väljamakset, kuna teine ettevõte suudab ise oma kohustusi täita.
49. Tingimuslikke kohustisi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste
tingimuslike kohustiste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja
avalikustada selliseid tingimuslikke kohustisi, mille realiseerumine on äärmiselt
ebatõenäoline. (SME IFRS 21.12, 21.15)
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
13
Näide 10 – tingimusliku kohustise realiseerumise tõenäosuse määramine
Kindel realiseerumine
100%
Tõenäoline
50%
Vähem kui tõenäoline
Ebatõenäoline
0%
Kohustis Kajasta bilansis
Kajasta bilansis ja
kirjelda
lisades
Kirjelda lisades
Ära tee midagi
Eraldis
Tingimuslik kohustis
-
TINGIMUSLIKUD VARAD
50. Tingimuslik vara on võimalik vara, mille olemasolu sõltub ettevõtte poolt
mittekontrollitava ebakindla sündmuse toimumisest või mittetoimumisest. (SME IFRS
terminite sõnastik)
51. Tingimuslikku vara ei kajastata ettevõtte bilansis. Sellise tingimusliku vara, millest
majandusliku kasu saamine on tõenäoline, kohta avalikustatakse informatsioon
raamatupidamise aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada infot sellise
tingimusliku vara kohta, millest majandusliku kasu saamine on ebatõenäoline. Vara,
millest ettevõte saab tulevikus praktiliselt kindlasti majanduslikku kasu, ei liigitata
tingimuslikuks varaks ning sellist vara kajastatakse ettevõtte bilansis varana. (SME IFRS
21.13, 21.16)
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
14
Näide 11 – näide tingimusliku vara kohta
Tingimuslik vara võib olla ühe ettevõtte poolt teise ettevõtte vastu esitatud kahjunõue, mida
menetletakse kohtuvaidluses. Selle kajastamine ettevõtte bilansis või raamatupidamise
aruande lisades sõltub kohtuprotsessi tulemuse kohta antavast tõenäosuslikust hinnangust.
Näide 12 – tingimusliku vara realiseerumise tõenäosuse määramine
Kindel realiseerumine
100%
Tõenäoline
50%
Vähem kui tõenäoline
Ebatõenäoline
0%
Vara Kajasta bilansis
Kirjelda lisades
Ära tee midagi
Ära tee midagi
Tingimuslik vara
-
-
VÕRDLUS SME IFRS-GA
52. RTJ 8 sätestatud eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade mõisted ja
arvestuspõhimõtted on kooskõlas SME IFRS peatükis 21 sätestatud arvestuspõhimõtetega.
53. Erinevalt SME IFRS peatükist 28 ei kirjelda RTJ 8 detailselt pensionieraldiste ja
muude töösuhtejärgsete hüvitiste arvestust, kuna toimkonna hinnangul on selle valdkonna
arvestus Eestis hetkel oluline suhteliselt väikesele arvule ettevõtetele.
54. Erinevalt SME IFRS peatükist 29 ei kirjelda RTJ 8 detailselt edasilükkunud
tulumaksu varade ja kohustiste arvestust, kuna toimkonna hinnangul on selle valdkonna
arvestus Eestis hetkel oluline suhteliselt väikesele arvule ettevõtetele.
55. Vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 44 tuleb edasilükkunud tulumaksu kohustist
kajastada ainult sellistes välisriikides asuvate tütarettevõtete suhtes, kus maksustatakse
kasumi tekkimist, mitte kasumi jaotamist. IFRS Tõlgenduskomitee poolt juunis 2020 vastu
võetud otsuse kohaselt tuleks IFRS aruannetes edasilükkunud tulumaksu kohustist kajastada
kõikide tütarettevõtete jaotamata kasumi suhtes, sõltumata sellest, milline maksuregulatsioon
neile rakendub ja milline on nende kasumi maksustamise hetk. Toimkond ei pidanud
põhjendatuks samasuguse põhimõtte sisseviimist Eesti finantsaruandluse standardisse, kuna
see põhjustanuks erineva lähenemise emaettevõttes ja tütarettevõtetes oleva jaotamata
kasumi suhtes (emaettevõttes oleva jaotamata kasumi suhtes ei kajastata edasilükkunud
tulumaksu ka IFRS aruannetes). Toimkonna hinnangul oleks erinevate tulumaksu arvestuse
põhimõtete rakendamine ema- ja tütarettevõtete jaotamata kasumile vastuolus majandusliku
loogikaga ning tekitaks segadust aruannete kasutajatele.
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 “Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmine
Lisa 9
RTJ 9 RENDIARVESTUS
SISUKORD punktid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–2
RAKENDUSALA 3-4
MÕISTED 5
RENTIDE LIIGITAMINE KAPITALI-JA KASUTUSRENDIKS 6-16
RENTIDE KAJASTAMINE RENDILEANDJA ARUANNETES 17-30
Kapitalirendid 17-25
Kasutusrendid 26-30
RENTIDE KAJASTAMINE RENTNIKU ARUANNETES 31-40
Valik arvestuspõhimõtete vahel 31-33
Kapitalirendid 34-38
Kasutusrendid 39-40
MÜÜGI-TAGASIRENDITEHINGUD 41-47
VÕRDLUS SME IFRS-GA 48-49
ÜLEMINEKUSÄTTED 50
RTJ 9 Rendiarvestus
2
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED
1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 9 „Rendiarvestus” eesmärgiks on
sätestada kriteeriumid rendilepingute arvestamiseks ja kajastamiseks nii rentniku kui
rendileandja Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes (edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele
suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse
raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4
alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend
või lühendatult RTJ).
2. RTJ 9 tugineb SME IFRS-i peatükil 20 „Rendid” („Leases“) ning peatükis 2
„Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“) ja „Terminite
sõnastikus“ („Glossary of Terms“) sätestatud mõistetel, v.a RTJ 9 punktid, mis tuginevad
rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 16 „Rendid“ („Leases”) põhimõtetel.
Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millel juhendi nõuded
tuginevad. RTJ 9 võrdlus SME IFRS-ga on toodud punktides 48-49. Valdkondades, kus
RTJ 9 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME
IFRS-s, on soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest (v.a punkti 31
alapunktis (b) kirjeldatud IFRS 16 arvestuspõhimõtte rakendamine, mille puhul tuleks
lähtuda IFRS 16 kirjeldatud juhistest).
RAKENDUSALA
3. RTJ 9 „Rendiarvestus” tuleb rakendada rendilepingute või muude sisult sarnaste
lepingute kajastamisel raamatupidamise aastaaruannetes.
4. Käesolev juhend kehtib selliste kokkulepete suhtes, mille kohaselt üks osapool annab
teisele üle varade kasutamise õiguse, isegi juhul kui rendileandja on kohustatud jätkuvalt
tegelema nende varade hooldusega (nt erinevad kasutuslepingute vormid). Käesolev
juhend ei laiene teenuse osutamiseks sõlmitud kokkulepete kohta, millega ei kaasne varade
kasutamise õiguse üleandmist ühelt osapoolelt teisele. (SME IFRS 20.2)
MÕISTED
5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest
rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. (SME IFRS terminite
sõnastik)
Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja
hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, lõppkokkuvõttes
rentnikule üle minna. (SME IFRS 20.4)
RTJ 9 Rendiarvestus
3
Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. (SME IFRS 20.4)
Rendi jõustumise päev on varaseim alljärgnevaist, kas:
(a) rendilepingu kuupäev; või
(b) kuupäev, mil osapooled kohustusid täitma rendiga seonduvaid põhitingimusi.
Rendi jõustumise päeva seisuga toimub rendilepingu liigitamine kasutus- või
kapitalirendiks ning kapitalirendi puhul ka algselt bilansis kajastatavate summade
arvutamine.
Rendiperioodi algus on kuupäev, millest alates rentnikul tekib õigus renditavat vara
kasutada. Sellest kuupäevast alates hakatakse rendilepingut kajastama osapoolte
aruannetes.
Rendiperiood on mittekatkestatav periood, mille osas rentnik on sõlminud lepingu vara
rentimiseks, koos mis tahes edasise perioodiga, mille osas rentnikul on võimalus jätkata
vara rentimist koos edasiste maksetega või ilma nendeta, juhul kui rendi jõustumise
hetkel on piisavalt kindel, et rentnik seda võimalust kasutab. Rendiperiood ei sisalda
perioodi, mille jooksul on nii rentnikul kui rendileandjal võimalik majanduslikult
põhjendatud tingimustel rendileping katkestada.
Mittekatkestatav periood on periood, mille jooksul rendileping on katkestatav ainult:
(a) mingi vähetõenäolise ettenägematu asjaolu esinemise korral;
(b) rendileandja loal;
(c) juhul kui rentnik sõlmib sama rendileandjaga uue rendilepingu sama või
võrdväärse vara osas; või
(d) rentniku poolt niisuguse täiendava summa maksmise korral, et rendi
katkestamine on rendi jõustumise hetkel ebatõenäoline.
Rendimaksete miinimumsumma on rendimaksete summa, mida rentnik peab maksma
või mille maksmist võidakse temalt rendiperioodi jooksul nõuda (v.a tingimuslik rent,
teenustasud ja rendileandja poolt makstavad või talle tagastatavad maksud) pluss:
(a) rentniku puhul rentniku või temaga seotud osapoole poolt garanteeritud
summad; või
(b) rendileandja puhul lõppväärtus, mille on rendileandjale garanteerinud:
(i) rentnik;
(ii) rentnikuga seotud osapool; või
(iii) sõltumatu kolmas isik, kes on finantsiliselt võimeline täitma garantiist
tulenevaid kohustusi.
Juhul kui rentnikul on kokkulepitud kuupäeval võimalus (optsioon) osta renditud vara
selle eeldatavast õiglasest väärtusest tunduvalt madalama hinnaga ja on piisavalt kindel,
et rentnik seda võimalust kasutab, siis koosneb rendimaksete miinimumsumma
rendiperioodi minimaalsetest rendimaksetest ja optsiooni kasutamisel tehtavatest
maksetest.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.89, 12.4)
Majanduslik eluiga on kas:
(a) periood, mille vältel vara on eeldatavasti majanduslikult kasutatav ühe või
enama kasutaja poolt; või
RTJ 9 Rendiarvestus
4
(b) toodangu või muude sarnaste ühikute hulk, mida üks või enam kasutajat
eeldatavasti varast saavad.
Kasulik tööiga on periood, mille jooksul vara on majanduslikult otstarbekas kasutada,
sõltumata rendiperioodi lõpptähtajast. (SME IFRS terminite sõnastik)
Garanteeritud lõppväärtus on:
(a) rentniku puhul see osa lõppväärtusest, mille on garanteerinud rentnik või
rentnikuga seotud osapool (garantii suuruseks on maksimumsumma, mis kuulub
igal juhul tagastamisele); ja
(b) rendileandja puhul see osa lõppkväärtusest, mille on garanteerinud rentnik
või rentnikuga mitteseotud kolmas osapool, kes on finantsiliselt võimeline täitma
garantiist tulenevaid kohustisi.
Garanteerimata lõppväärtus on see osa renditava vara lõppväärtusest, mille
realiseerumine ei ole rendileandjale tagatud või on tagatud ainult rendileandjaga seotud
osapoole poolt.
Rendileandja brutoinvesteering on kapitalirendi puhul rendimaksete miinimumsumma
rendileandja seisukohast pluss rendile antud varaobjekti garanteerimata lõppväärtus.
(SME IFRS 20.17)
Realiseerimata finantstulu on rendileandja brutoinvesteeringu ja rendileandja
netoinvesteeringu vahe.
Rendileandja netoinvesteering on rendi sisemise intressimääraga diskonteeritud
rendileandja brutoinvesteering. (SME IFRS 20.17)
Rendi sisemine intressimäär on diskontomäär, millega rendi jõustumise päeval
diskonteerides
(a) rendimaksete miinimumsumma ja
(b) garanteerimata lõppväärtuse nüüdisväärtuse kogusumma võrdub renditava
vara õiglase väärtusega koos võimalike esmaste otsekulutustega. (SME IFRS
terminite sõnastik)
Rentniku alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, millega rentnik saaks rentida
sarnase vara või laenata raha sarnase vara ostmiseks. (SME IFRS terminite sõnastik)
Esmased otsekulutused on rendilepingu korraldamisega seotud vältimatud kulutused,
v.a tootjatest ja vahendajatest rendileandjate poolt tehtud kulutused. (SME IFRS 20.18)
Tingimuslik rent on see osa rendimaksetest, mis ei ole summaliselt fikseeritud ja mida ei
arvestata sõltuvalt kasutatud ajast, vaid mingi muu näitaja alusel (nt müügiprotsent,
kasutuse määr, hinnaindeks, turu intressimäär).
RTJ 9 Rendiarvestus
5
RENTIDE LIIGITAMINE KAPITALI- JA KASUTUSRENDIKS
6. Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul kui kõik olulised vara omandiga
seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul loetakse
rendilepingut kasutusrendiks. (SME IFRS 20.4)
7. Käesoleva juhendi kohaselt sõltub rendilepingute kajastamine üldjuhul sellest, kas
tegemist on kasutus- või kapitalirendiga. Erandiks on rendilepingute kajastamine sellise
rentniku aruannetes, kes lähtub renditavate varade kajastamisel käesoleva juhendi punkti
31 alapunktis (a) kirjeldatud IFRS 16 arvestuspõhimõttest – sellisel juhul kajastatakse kõiki
rendilepinguid (sõltumata sellest kas need vastavad kasutus- või kapitalirendi
definitsioonile) vastavalt punktides 34-38 kirjeldatud meetodile (erandiks on lühiajalised
ja väheväärtuslike varade rendilepingud, mida tohib kajastada vastavalt punktides 39-40
kirjeldatud meetodile). Rentide liigitamisel on määravaks kriteeriumiks asjaolu, kui suures
ulatuses kannab renditud vara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid rendileandja või
rentnik.
8. Renditava varaga seonduvad riskid hõlmavad muuhulgas võimalikke kahjusid vara
kasutamata tootmisvõimsusest või kasutuskõlbmatuks muutumisest ning vara kasutamist
mõjutavast majanduskeskkonnast tulenevaid riske. Renditava varaga seonduvad hüved
hõlmavad eeldatavat tulu teenimist vara majandusliku eluea jooksul, vara väärtuse kasvu
ja kasumit vara müügist.
9. Kuna rendileandja ja rentniku vaheline tehing põhineb rendilepingul, mis on siduv
mõlemale osapoolele, siis tavaliselt liigitavad lepingu mõlemad osapooled rendilepinguid
ühesuguselt. Samas tulenevalt asjaolust, et tehingu osapooled tuginevad rendilepingute
liigitamisel erinevatele hinnangutele, võib teatud olukordades juhtuda, et rendileandja ja
rentnik liigitavad sama rendilepingut erinevalt.
10. Rendilepingu liigitamine kapitali- või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte
lepingu juriidilisest vormist. Rendilepinguid, mis vastavad käesoleva juhendi kohaselt
kapitalirendi kriteeriumitele, kajastatakse raamatupidamises ja aruannetes kui
kapitalirendilepinguid, hoolimata asjaolust, et juriidiliselt või vormiliselt võidakse neid
nimetada kasutusrendilepinguteks. (SME IFRS 20.5)
11. Alljärgnevad kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara
omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu rendilepingut
loetakse kapitalirendiks (SME IFRS 20.5):
(a) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;
(b) rentnikul on optsioon osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti
oluliselt madalam selle vara õiglasest väärtusest optsiooni realiseerimise
kuupäeval ning rendi jõustumise hetkel on piisavalt kindel, et rentnik seda
optsiooni kasutab;
(c) lepinguperiood katab suure osa (nt üle 75%) renditava vara majanduslikust
elueast, isegi kui omandiõigus ei lähe üle;
(d) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus
peaaegu sama suur (nt üle 90%) kui renditava vara õiglane väärtus;
(e) renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma
suuremate modifikatsioonideta kasutada, mistõttu on tõenäoline rendilepingu
pikendamine nii, et see katab suure osa vara majanduslikust elueast.
RTJ 9 Rendiarvestus
6
12. Alljärgnevad on näited olukordadest, mis koos või eraldi võivad samuti tingida rendi
liigitamise kapitalirendiks (SME IFRS 20.6):
(a) kui rendi katkestamisel rentniku poolt kannab rendileandjale katkestamisest
tulenevad kahjud rentnik;
(b) renditava vara lõppväärtuse õiglase väärtuse muutusest tingitud kasumid ja
kahjumid võtab enda kanda rentnik (nt vähendatakse rendimakset rendiperioodi
lõpus vara müügist saadavate sissetulekute võrra);
(c) rentnikul on võimalus renti rendiperioodile järgnevaks perioodiks pikendada
turul kehtivatest rendihindadest tunduvalt madalama hinnaga.
13. Üldjuhul viitab juba vähemalt ühe punktides 11-12 loetletud olukorra esinemine
asjaolule, et põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on kandunud üle
rentnikule, mistõttu tegemist on kapitalirendiga. Samas tuleb rendi liigitamisel võtta
arvesse kõiki rendilepingust tulenevaid riske ja hüvesid ning mõningatel juhtudel ei pruugi
põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved rentnikule üle kanduda, kuigi mõni
punktides 11-12 loetletud tingimustest on täidetud. Näiteks olukorras, kus lepinguperiood
katab suure osa renditava vara majanduslikust elueast, kuid valdav osa rendimaksetest on
tingimuslikud (sõltudes nt renditava varaga seotud käibest), kannab rendileandja endiselt
põhilisi vara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid, mistõttu rendileping liigitub
kasutusrendiks. (SME IFRS 20.7)
14. Rent liigitatakse rendi jõustumisel. Kui rendileandja ja rentnik lepivad hiljem kokku
rendi tingimuste muutmises (mis ei ole lihtsalt rendilepingu pikendamine), nii et muutunud
tingimuste kohaselt oleks renti lepingu esialgsel jõustumisel liigitatud teisiti, loetakse
muudetud lepingut uueks lepinguks. Muutused hinnangutes (nt majandusliku eluea pikkuse
või renditud vara lõppväärtuse kohta) ja asjaoludes (nt rentnikupoolne lepingu
mittetäitmine) ei anna alust rendi ümberliigitamiseks raamatupidamisarvestuses. (SME
IFRS 20.8)
15. Nagu muude varade rendid, liigitatakse ka maa ja ehitiste rendid kapitalirentideks ja
kasutusrentideks. Hoonestusõiguse ja kasutusvalduse kajastamisel lähtutakse nende
majanduslikust sisust, milleks on enamasti maa ja sellel asuvate võimalike ehitiste rent
(sõltumata sellest, kas hoonestusõiguse või kasutusvalduse eest tasutakse ühe maksega või
perioodiliste maksetega). Juhul kui rendileping hõlmab nii maad kui ehitist, jagatakse
rendimaksete miinimumsumma eraldi maa ja ehitise komponendiks (v.a punktis 16
loetletud juhtudel), proportsionaalselt nende komponentide õiglaste väärtustega. Maa
kasulik eluiga on üldjuhul piiramatu, mistõttu liigitatakse maaga seonduv osa
rendimaksetest kasutusrendiks, v.a juhul kui vastavalt rendilepingule toimub maa
omandiõiguse üleminek rentnikule või kui rendileping on väga pikk (näiteks 99 aastat või
pikem), mistõttu põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle
rentnikule. Ehitise liigitamisel lähtutakse punktides 11-12 toodud kriteeriumitest.
16. Rendimaksete miinimumsummat ei ole vaja jagada maa ja ehitise komponendi vahel
järgmistel juhtudel:
(a) rendimakseid ei ole võimalik usaldusväärselt jagada maa ja ehitise
komponendiks (sellisel juhul kajastatakse kogu renti kapitalirendina, v.a juhul kui
on ilmne, et mõlemad komponendid vastavad kasutusrendi kriteeriumitele);
(b) maa komponent on ebaoluline (sellisel juhul kajastatakse kogu renti lähtudes
ehitise komponendi liigitamisest vastavalt punktidele 11-12);
RTJ 9 Rendiarvestus
7
(c) kapitalirendi tingimustel renditava kinnisvarainvesteeringu puhul, mida rentnik
kajastab õiglases väärtuses (kogu kinnisvara kajastatakse ühtse objektina lähtudes
RTJ-st 6 „Kinnisvarainvesteeringud“).
RENTIDE KAJASTAMINE RENDILEANDJA ARUANNETES
Kapitalirendid
17. Rendileandja kajastab kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena
kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. (SME IFRS 20.17)
18. Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara
omandiga seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule, mistõttu rendileandja eemaldab
väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega (ehk „kapitalirenti
tehtud netoinvesteeringuga”). Kapitalirendinõue („kapitalirenti tehtud netoinvesteering”)
võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtuse ja renditava vara rendiperioodi lõpu
tõenäolise lõppväärtuse (ehk „garanteerimata lõppväärtus”) nüüdisväärtuse summaga.
19. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa
tagasimakseteks ja finantstuluks (ehk intressimakseteks). Finantstulu jagatakse
rendiperioodile nii, et rendileandja tulumäär oleks igal ajahetkel kapitalirendi
netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. (SME IFRS 20.19)
20. Rendileandja brutoinvesteeringu arvestamisel kasutatud hinnangud garanteerimata
lõppväärtuste osas vaadatakse perioodiliselt üle. Garanteerimata lõppväärtuse vähenemise
korral vaadatakse tulu jagamine rendiperioodile uuesti üle ning juba tuluna kajastatud
summade võimalik vähenemine kajastatakse kohe kuluna. (SME IFRS 20.19)
21. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused (nt komisjonitasud ja
notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära
ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul.
(SME IFRS 20.18) Erandiks on tootjatest ja vahendajatest rendileandjad, kes kajastavad
rendilepingu sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused kohe kuluna. (SME IFRS
20.22) Juhul kui eespool nimetatud otsekulutuste summa on ebaoluline, võivad ka teised
rendileandjad kajastada selle lähtudes olulisuse printsiibist kohe kuluna.
22. Rendileandjatel, kes on tootjad või vahendajad, tekib oma kaupu kapitalirendi
lepinguga müües kahte tüüpi tulu (SME IFRS 20.20):
(a) müügitulu, mis kajastatakse rendilepingu jõustumisel; ja
(b) finantstulu, mis kajastatakse rendiperioodi jooksul.
23. Tootjatest ja vahendajatest rendileandjad kajastavad oma kaupu kapitalirendi tehinguga
müües rendiperioodi alguses müügituluna müüdud vara õiglast väärtust või rendileandjale
laekuvate rendimaksete miinimumsumma turuintressimääraga diskonteeritud
nüüdisväärtust, kui see on madalam. Rendiperioodi alguses kajastatav müüdud kaupade
kulu on väljarenditud vara bilansiline maksumus miinus garanteerimata lõppväärtuse
nüüdisväärtus. (SME IFRS 20.21)
RTJ 9 Rendiarvestus
8
24. Tootjatest ja vahendajatest rendileandjad teevad mõnikord klientide meelitamiseks
pakkumisi kunstlikult madalate intressimääradega. Selliste intressimäärade kasutamine
rendiarvestuses tähendaks, et suur osa tehingu kogutulust kajastatakse kohe müügi
toimumise hetkel. Kunstlikult madalate intressimäärade korral kajastatakse müügituluna
ainult see osa, mis oleks kuulunud kajastamisele turul kehtivate intressimäärade
kasutamise korral. (SME IFRS 20.22)
25. Tootjatest ja vahendajatest rendileandjate rendilepingute sõlmimisega otseselt
kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna rendiperioodi alguses, kuna need on põhiliselt
seotud tootja või vahendaja müügikasumi teenimisega. (SME IFRS 20.22)
Kasutusrendid
26. Rendileandjad kajastavad kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis
tavakorras, sarnaselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. (SME IFRS 20.24)
27. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna, v.a juhul
kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede
ajalist jaotumist. (SME IFRS 20.25)
28. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse tuluna ühtlaselt kogu
rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millistel perioodidel ja kui suured maksed
tegelikult toimuvad.
29. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused kajastatakse
varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul
proportsionaalselt renditulu kajastamisega. (SME IFRS 20.27) Juhul kui eespool nimetatud
kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe
kuluna.
30. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas
rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Juhul kui on kahtlusi
väljarenditava varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse
läbi vara väärtuse test vastavalt RTJ-le 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“.
(SME IFRS 20.26, 20.28)
RENTIDE KAJASTAMINE RENTNIKU ARUANNETES
Valik arvestuspõhimõtete vahel
31. Rentnik kajastab kõiki rendilepinguid järjepidevalt lähtudes ühest allpool kirjeldatud
arvestuspõhimõttest:
(a) rendilepinguid, mis vastavad kapitalirendi definitsioonile, kajastatakse
vastavalt punktides 34-38 kirjeldatud meetodile ning rendilepinguid, mis
vastavad kasutusrendi definitsioonile, kajastatakse vastavalt punktides 39-40
kirjeldatud meetodile (SME IFRS arvestuspõhimõte); või
(b) kõiki rendilepinguid (sõltumata sellest, kas need liigituvad kapitalirendiks või
kasutusrendiks) kajastatakse vastavalt punktides 34-38 kirjeldatud meetodile, v.a
RTJ 9 Rendiarvestus
9
lühiajalisi või väheväärtuslike varade rendilepingud, mida tohib kajastada
vastavalt punktides 39-40 kirjeldatud meetodile (IFRS 16 arvestuspõhimõte).
32. Punkti 31 alapunktis (a) kirjeldatud arvestuspõhimõte on kooskõlas SME IFRS
peatükis 20 kirjeldatud põhimõtetega. Punkti 31 alapunktis (b) kirjeldatud
arvestuspõhimõte on kooskõlas IFRS 16 „Rendid“ kirjeldatud põhimõtetega. Juhul kui
ettevõte rakendab rendilepingute kajastamisel IFRS 16 arvestuspõhimõtet, on soovitatav
tutvuda kõigi IFRS 16 kirjeldatud juhistega, mis rakenduvad rendiarvestusele rentnike
aruannetes. Ettevõte peab valima ühe punktis 31 toodud arvestuspõhimõtetest ning
kasutama seda järjepidevalt kõikidele rendilepingutele. Arvestuspõhimõtte muutus on
võimalik ainult RTJ 1 punktides 69-73 kirjeldatud juhtudel ja viisil.
33. Lühiajaliseks loetakse rendilepinguid, mille rendiperioodi pikkus on vähem kui 12
kuud ning millel puuduvad vara väljaostu optsioonid. Väheväärtuslikuks loetakse vara,
mille väärtus on väike ja mis on iseseisvalt kasutatavad (nt arvutid, telefonid,
kontorimööbel). Indikatsiooni, millist väärtust lugeda väikeseks, võib anda ettevõttes
kehtestatud põhivara arvelevõtmise alampiir.
Kapitalirendid
34. Rentnik kajastab rendiperioodi alguses kapitalirendi oma bilansis vara ja
kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuse arvutamisel on diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või kui
selle määramine ei ole lihtsasti leitav, siis kasutatakse rentniku alternatiivset
laenuintressimäära. (SME IFRS 20.9, 20.10)
35. Kuigi rendilepingu juriidilise vormi kohaselt ei pruugi renditava vara omandiõigus
rentnikule üle minna, saab kapitalirendi lepingu puhul rentnik sisuliselt endale renditava
vara kasutamisest tulenevad majanduslikud hüved valdavas osas vara majanduslikul elueal,
võttes endale ühtlasi kohustuse selle õiguse eest tasuda vara õiglasele väärtusele vastavat
hinda ja sellega seotud finantskulusid. Kui selline renditehing rentniku bilansis ei
kajastuks, oleks ettevõtte varade ja kohustiste tase kajastatud tegelikust väiksemana.
Rendiperioodi alguses on vara ja rendimaksete kohustised rentniku bilansis üldjuhul
ühesuurused.
36. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad
esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. (SME
IFRS 20.9)
37. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustise jääkmaksumuse vähendamiseks.
Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel
rendiperioodi jooksul (või kuni järgmise intresside ümberhindamiseni, kui tegemist on
ujuva intressimääraga rendilepinguga) kohustise jääkmaksumuse suhtes sama. (SME IFRS
20.11)
38. Igal aruandeperioodil kaasneb kapitalirendiga amortiseeritavate varade
amortisatsioonikulu ja finantskulu. Kapitalirendi tingimusel renditavaid varasid
amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest
amortiseerimispõhimõtetest. Kui ei ole piisavalt kindel, et rentnik omandab rendiperioodi
RTJ 9 Rendiarvestus
10
lõpuks vara omandiõiguse, siis amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või
kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Juhul kui on kahtlusi
väljarenditava varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse
läbi vara väärtuse test vastavalt RTJ-le 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“.
(SME IFRS 20.12)
Kasutusrendid
39. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, v.a kui
mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede
ajalist jaotumist. (SME IFRS 20.15)
40. Rendiperioodi jooksul tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu
rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal maksed tegelikult aset leiavad.
Näide 1 – rentniku arvestus ajas muutuvate rendimaksete puhul
Ettevõtte rendib endale viieks aastaks kasutusrendi tingimustel büroopinna. Vastavalt
rendilepingu tingimustele on esimese aasta rent tasuta, neljal järgmisel aastal tuleb aga tasuda
25 000 eurot aastas.
a) Kajastamine lähtudes SME IFRS arvestusmeetodist (punkt 31(a))
Rent liigitub kasutusrendiks. Rendiperioodi summaarne rendikulu on 100 000 eurot. Ettevõte
kajastab igal aastal rendikuluna 20 000 eurot, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult
aset leiavad.
b) Kajastamine lähtudes IFRS 16 arvestusmeetodist (punkt 31(b))
Ettevõte arvutab rendimaksete nüüdisväärtuse, kasutades diskontomäärana kas rendi
sisemist intressimäära (kui on lihtsasti leitav) või rentniku alternatiivset laenuintressimäära.
Eeldades, et rendi sisemine intressimäär ei olnud lihtsasti leitav ning rentniku alternatiivne
laenuintressimäär on 5%, on rendimaksete nüüdisväärtus 84 427 eurot.
Ettevõte kajastab oma bilansis renditava vara ja rendikohustise summas 84 427 eurot.
Renditav vara amortiseeritakse kulusse rendiperioodi (5 aastat) jooksul (igal aastal 16 885
eurot). Rendikohustiselt arvestatakse intressi lähtudes rentniku alternatiivsest intressimäärast
(esimesel aastal 5% x 84 427 = 4 221 eurot ja teisel aastal 5% x 88 649 = 4 432 eurot) ning
arvestuslik intress suurendab rendikohustise bilansilist maksumust (ehk esimese aasta lõpus
suureneb rendikohustis 84 427 + 4 221 = 88 649 euroni ja teise aasta lõpus enne rendimakse
teostamist 88 649 + 4 432 = 93 081 euroni). Rendimaksed vähendavad rendikohustise
bilansilist maksumust (teise aasta lõpus pärast 25 000 euro tasumist väheneb rendikohustis
68 081 euroni). Rendiperioodi (5 aastat) lõpuks on nii renditav vara kui rendikohustis
vähenenud nullini.
Näide 2 – rentniku arvestus tähtajatu rendilepingu puhul
RTJ 9 Rendiarvestus
11
Rentnik ja rendileandja sõlmivad tähtajatu rendilepingu, mida rentnikul on võimalik
katkestada pärast 3 aasta möödumist ja rendileandjal pärast 5 aasta möödumist. Rendimaksed
on 1 000 eurot kuus.
a) Kajastamine lähtudes SME IFRS arvestusmeetodist (punkt 31(a))
Rent liigitub kasutusrendiks. Rentnik kajastab igakuiselt rendikulu 1 000 eurot kuus (ehk
12 000 eurot aastas) kuni rendilepingu katkestamiseni kas rentniku või rendileandja poolt.
b) Kajastamine lähtudes IFRS 16 arvestusmeetodist (punkt 31(b))
Ettevõte arvutab rendiperioodi jooksul tehtavate rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuse, kasutades diskontomäärana kas rendi sisemist intressimäära (kui on lihtsasti
leitav) või rentniku alternatiivset laenuintressimäära. Rendiperioodiks on mittekatkestatav
periood (ehk periood, mille jooksul rentnikul ei ole võimalik ainult omal soovil rendilepingust
väljuda – antud juhul 3 aastat), pluss võimalik täiendav periood, mille osas on rentnikul
võimalik jätkata vara rentimist, eeldusel, et ta on jätkamises piisavalt kindel ning
rendileandjal pole võimalik lepingut ühepoolselt lõpetada (antud näites vahemik 3-5 aastat,
kuna 5 aasta täitumisel ei sõltu jätkamine enam ainult rentniku otsusest).
Juhul kui rentnik ei ole rendilepingu sõlmimise hetkel piisavalt kindel, kas soovib lepinguga
peale 3 aasta täitumist jätkata, siis loetakse rendiperioodiks 3 aastat. Rentnik kajastab oma
bilansis renditavat vara ja rendikohustist rendimaksete nüüdisväärtuse summas, milleks on
5%-se diskontomäära ja 3-aastase rendiperioodi puhul 33 365 eurot.
Juhul kui rentnik on piisavalt kindel, et soovib rendilepingus püsida vähemalt 4 aastat,
loetakse rendiperioodiks 4 aastat ning rentnik kajastab oma bilansis renditavat vara ja
rendikohustist summas 43 423 eurot. Juhul kui rentnik soovib rendilepingus püsida üle 5
aasta, siis loetakse rendiperioodi pikkuseks 5 aastat (kuna pärast seda on ka rendileandjal
võimalik ühepoolselt leping katkestada) ning rendimaksete nüüdisväärtuseks kujuneks
52 991 eurot.
Renditavat vara amortiseeritakse rendiperioodi jooksul ning rendikohustiselt arvestatakse
intressi analoogiliselt eelmisele näitele. Rendimaksed vähendavad rendikohustise bilansilist
maksumust ning rendiperioodi lõpuks on nii renditav vara kui rendikohustis vähenenud
nullini.
MÜÜGI-TAGASIRENDITEHINGUD
41. Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale.
Rendimaksed ja müügihind on tavaliselt omavahel seotud, sest need lepitakse kokku ühe
tehingu raames. Müügi-tagasirenditehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on
kasutus- või kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus
turuhinnas või mitte. (SME IFRS 20.32) Rentnikud, kes on valinud kõikide rendilepingute
kajastamiseks punkti 31 alapunktis b) kirjeldatud arvestuspõhimõtte, kajastavad kõiki
müügi-tagasirenditehinguid lähtudes punktist 42.
RTJ 9 Rendiarvestus
12
42. Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kapitalirendi tingimustel, kajastatakse
tehingut kui finantseerimistehingut, mitte kui ostu-müügitehingut, s.t „müüdud” vara
jääb müüja bilanssi ning saadud raha („müügihinna”) summas kajastatakse bilansis
kapitalirendikohustist. „Müügihinna” ja rendimaksete miinimumsumma vahet
kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikuluna sarnaselt tavapäraste
kapitalirendilepingutega.
Näide 2 – müügi-tagasirenditehingu kajastamine
Ettevõte sõlmib pangaga hoone müügi-tagasirendilepingu järgmistel tingimustel:
Hoone jääkmaksumus ettevõtte bilansis 1,5 mln eurot
Hoone „müügihind” 2 mln eurot
(millest 1,5 mln tagastab ettevõte pangale rendimaksete näol kümne aasta jooksul;
rendiperioodi lõpus tagasiostu optsioon 0,5 mln eest;
lisaks tasutakse intressi 7% kohustise jäägilt)
Hoone turuväärtus 2,5 mln eurot
Rendiperiood 10 aastat
Hoone järelejäänud kasulik eluiga 40 aastat
Rendiperioodi lõpus olev turuhinnast oluliselt soodsam ostuoptsioon annab alust arvata,
et ettevõte kasutab seda vara tagasiostmiseks, mistõttu tagasirent toimub kapitalirendi
tingimustel.
Lähtudes sisu ülimuslikkuse printsiibist, on tegemist kinnisvara tagatisel võetud laenuga
ning seda tuleb ka vastavalt ettevõtte bilansis kajastada:
D Raha 2 000 000
K Kapitalirendi kohustis 2 000 000
Rendimaksed jagatakse kohustise põhiosa tagasimakseteks ning intressikuludeks.
43. Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kasutusrendi tingimustel, kajastatakse
tehingut kui ostu-müügitehingut, kusjuures tekkinud kasum või kahjum kajastatakse
kohe, v.a juhtudel kui (SME IFRS 20.34):
(a) müügihind on madalam kui vara õiglane väärtus ning madal hind
kompenseeritakse madalate intressimääradega tulevikus (vt punkt 45); või
(b) müügihind on kõrgem kui vara õiglane väärtus (vt punkt 46).
44. Kui tagasirenditehing on kasutusrent ning rendimaksed ja müügihind on õiglases
väärtuses, siis on toimunud tavaline müügitehing ja tekkinud kasum või kahjum
kajastatakse kohe. (SME IFRS 20.34)
45. Kui müügihind on õiglasest väärtusest madalam, siis kajastatakse kasum või kahjum
kohe, v.a juhul kui kahjum kompenseeritakse tulevaste turuhinnast madalamate
rendimaksetega. Sellisel juhul kajastatakse müügihinna ja vara õiglase väärtuse vahe
bilansis tulevaste perioodide kuluna ja amortiseeritakse kulusse proportsionaalselt
rendimaksetega eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. (SME IFRS 20.34)
46. Kui müügihind on õiglasest väärtusest kõrgem, siis kajastatakse õiglast väärtust ületav
summa bilansis tulevaste perioodide tuluna ja amortiseeritakse tulusse eeldatava vara
kasutamise perioodi jooksul. (SME IFRS 20.34)
RTJ 9 Rendiarvestus
13
47. Kasutusrentide puhul, mille korral vara õiglane väärtus on müügi-tagasirenditehingu
hetkel bilansilisest maksumusest madalam, kajastatakse õiglase väärtuse ja bilansilise
maksumuse vahe kohe kahjumina.
VÕRDLUS SME IFRS-GA
48. Seoses IFRS 16 jõustumisega alates 1.01.2019 (ennetähtaegne rakendamine lubatud),
hakkas rentniku rendiarvestus IFRS-s erinema rendiarvestusest SME IFRS-s. Käesoleva
juhendi punkt 31 lubab valida mõlema arvestusmeetodi vahel. Punkti 31 alapunktis (a)
kirjeldatud arvestuspõhimõte on kooskõlas SME IFRS-ga ning punkti 31 alapunktis (b)
kirjeldatud arvestuspõhimõte on kooskõlas IFRS-ga. Käesolev juhend võimaldab valida
IFRS-ga kooskõlas olevat meetodit (mis ei ole kooskõlas SME IFRS-ga), kuna see
võimaldab vältida topeltarvestust suuremasse kontserni kuuluvate ettevõtete jaoks, mille
konsolideeritud aruandeid koostatakse lähtuvalt IFRS-st.
49. Erinevus SME IFRS-ga eksisteerib ka müügi-tagasirenditehingute kajastamisel
kapitalirendi tingimustel müüja-tagasirentija seisukohalt. SME IFRS paragrahvi 20.33
kohaselt amortiseeritakse vahe n.ö müüdud vara müügihinna ja bilansilise väärtuse vahel
tulusse rendiperioodi jooksul; RTJ 9 kohaselt kajastatakse tehingut kui vara tagatisel
võetud laenu ning tulu (ja samuti suuremat amortisatsioonikulu) ei kajastata.
ÜLEMINEKUSÄTTED
50. Juhul kui ettevõte otsustab aruandeperioodil, mis algab ajavahemikus 01.01.2017 kuni
31.12.2019, muuta oma senist arvestuspõhimõtet ning hakata rentnikuna oma
rendilepinguid kajastama lähtudes IFRS 16 arvestuspõhimõttest (nagu seda on kirjeldatud
punkti 31 alapunktis (b)), siis tuleb selle aruandeperioodi alguskuupäeval kehtinud kõigi
rendilepingute osas teha ümberarvestus lähtudes IFRS 16 arvestuspõhimõttest.
Ümberarvestuse tulemusel kajastatakse selle aruandeperioodi alguskuupäeva seisuga
ettevõtte bilansis rendivarad ja rendikohustised, nii nagu oleks ettevõte kogu aeg lähtunud
IFRS 16 arvestuspõhimõttest (ümberarvestuse tulemusena tekkiv mõju omakapitalile
kajastatakse aruandeperioodi alguskuupäeva seisuga jaotamata kasumis).
Arvestuspõhimõtte muutmise perioodile eelneva perioodi võrdlusandmeid tohib, aga ei pea
ümber arvestama lähtudes IFRS 16 arvestuspõhimõttest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Justiits- ja Digiministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2695-1
Rahandusministri 22. detsembri
2017. a määruse nr 105
„Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine“ muutmine
Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Rahandusministri 22. detsembri 2017.
a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ muutmine“ eelnõu.
Palume tagasisidet 14 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa: 1. Eelnõu lisadega;
2. Seletuskiri
3. Lisa 1 - RTJ 1 20250514
4. Lisa 2 - RTJ 2 20260514
5. Lisa 3 - RTJ 3 20260514
6. Lisa 4 - RTJ 4 20260514
7. Lisa 5 - RTJ 5 20260514
8. Lisa 6 - RTJ 6 20260514
9. Lisa 7 - RTJ 7 20260514
10. Lisa 8 - RTJ 8 20260514
11. Lisa 9 - RTJ 9 20260514
12. Lisa 10 - RTJ 10 20260514
13. Lisa 11 - RTJ 11 20260514
14. Lisa 12 - RTJ 12 20260514
15. Lisa 15 - RTJ 15 20260514
16. Lisa 16 - RTJ 16 20260514
EELNÕU
MÄÄRUS
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 „Raamatupidamise
Toimkonna juhendite kehtestamine“
muutmine
Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel.
§ 1. Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruses nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Määruse lisade 1–12 ja 15–16 1. juulil 2026. a jõustunud sõnastusi kohaldatakse 2027.
aasta 1. jaanuaril või hiljem algavatele aruandeperioodidele.“;
2) määruse lisad 1–12 ja 15–16 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa 1 RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
Lisa 2 RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
Lisa 3 RTJ 3 Finantsinstrumendid
Lisa 4 RTJ 4 Varud
xxx
nr xx
Lisa 5 RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Lisa 6 RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
Lisa 7 RTJ 7 Bioloogilised varad
Lisa 8 RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
Lisa 9 RTJ 9 Rendiarvestus
Lisa 10 RTJ 10 Tulu kajastamine
Lisa 11 RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
Lisa 12 RTJ 12 Sihtfinantseerimine
Lisa 15 RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon
Lisa 16 RTJ 16 Teenuste kontsessioonikokkulepped
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine ” muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna
juhendite kehtestamine” muutmise määruse eelnõus (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Eesti
finantsaruandluse standardi (edaspidi EFS) põhinõudeid täpsustavad Raamatupidamise
Toimkonna (edaspidi Toimkond) juhendite muudatused, mis võeti vastu toimkonna
09.04.2026 koosolekul.
Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 34 lõike 4 alusel.
Eelnõu koostas Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Guido
Viik ([email protected], 6113607), juriidilise kvaliteedi kontrolli tegi personali- ja
õigusosakonna valdkonnajuht Virge Aasa.
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Määrusega muudetakse rahandusministri 22. detsembri 2017. a
määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine” redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 19.02.2025, 7.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 – Määruse kohaldamine. Sätestatakse, et määrusega muudetavaid juhendite
redaktsioone kohaldatakse 2027. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavatele
aruandeperioodidele.
Paragrahv 2 - määruse lisad 1–12 ja 15–16 kehtestatakse uues sõnastuses.
2025. aasta veebruaris võttis IASB (Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu – ingl
International Accounting Standards Board) vastu väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjatele suunatud rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS for SMEs – ingl
International Financial Reporting Standard for Small and Medium-sized Entities)1
uuendatud tervikteksti2. Kuna IFRS for SMEs on ka EFS-i metodoloogiliseks aluseks, siis
töötas Toimkond 2025. aasta jooksul läbi sealsed uuendused ja valmistas ette sellest
johtuvad muudatused ka EFS koosseisus. Toimkond kinnitas juhendite uued
redaktsioonid oma 9. aprilli 2026. a protokollilise otsusega ning vastavalt RPS § 34 lõikes
4 sätestatud protseduurile kehtestatakse need käesoleva määrusega. Muudetud juhendite
uued täistekstid on lisatud määruse eelnõule.
Kuigi IFRS for SMEs uuendamine hõlmas tervikteksti ja oli seetõttu tavapärasest
mahukam, ei ole muudatused EFS-i seisukohast põhimõttelist või kontseptuaalset laadi
ega too seega kaasa olulisi muudatusi raamatupidamistöö igapäevases korralduses Eestis.
1 VT KA RPS §3 P.9 2 AVALDATUD: • HTTPS://WWW.IFRS.ORG/CONTENT/DAM/IFRS/PUBLICATIONS/IFRS-FOR-
SMES/ENGLISH/2025/IFRS-FOR-SMES.PDF?BYPASS=ON (25.05.2026)
Ülevaade peamistest muudatustest on toodud allolevas tabelis.
Juhend Põhilised muudatused
RTJ 1
„Raamatupidamise
aastaaruande koostamise
üldpõhimõtted“
Olulised sisulised muudatused puuduvad. Muudetud on
punkte 1.67-1.68, mis selgitavad, kuidas valida
arvestuspõhimõtteid olukorras, kus RTJ mingit
arvestusvaldkonda ei käsitle (soovitatav on järgida IFRS for
SMEs põhimõtteid ulatuses, mil need ei ole vastuolus muude
RTJ-idega). Muutunud on viited IFRS for SMEs-le ja
eelkõige selle peatükile 2, mis käsitleb arvestuse aluseks
olevaid kontseptsioone ja olulisi põhimõtteid. Kuigi IFRS for
SMEs peatüki 2 struktuur ja lähenemine on muutunud
märkimisväärselt, ei põhjusta see Toimkonna hinnangul
olulisi muudatusi praktikas, mistõttu ei peetud vajalikuks
RTJ 1 sisulist muutmist.
RTJ 2
„Nõuded informatsiooni
esitusviisile
raamatupidamise
aastaaruandes“
Olulised sisulised muudatused puuduvad. Pisut on
täpsustatud seotud osapoolte definitsiooni (1.55) ning RTJ 2
lisas esitatud põhiaruannete kirjete selgitusi, sh:
• Bilansikirjete selgituse juures on lisatud, et varude
koosseisus kajastatakse vajadusel ka tagastatavad varad (vt.
ka RTJ 4 ja RTJ 10 muudatused tagastatavate varude kohta).
• Kasumiaruande kirjete selgituses on lisatud, et varade
allahindluste tühistamised kajastatakse samal kirjel
(vastandmärgiga), kus algselt kajastati allahindlusi.
• Konsolideerimata omakapitali muutuste aruande näidisesse
on lisatud vajadusel kasutamiseks veerg „Muud reservid“.
Muutunud on mõned viited IFRS for SMEs-le.
RTJ 3
„Finantsinstrumendid“
Täpsustatud on, et diskonteerida tuleb ka intressita (või
turuintressist erineva intressiga) finantskohustisi (3.38, Näide
8). Lisatud näide 12 omakapital vs finantskohustus
klassifitseerimise kohta konverteeritava laenu puhul.
Muutunud on mõned viited IFRS for SMEs-le.
RTJ 4
„Varud“
Lisatud on uus punkt 4.24 tagastusõigusega kauba müügi ja
tagastatavate varade kajastamise kohta (vt ka RTJ 10
muudatused). Muutunud on ka mõned viited IFRS for SMEs-
le.
RTJ 5
„Materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad“
Kasutajate tagasiside põhjal on muudetud mõningaid punkte:
• Muudetud punkt 5.7 (ja RTJ 9.15) selgitab, et
hoonestusõigust tuleks kajastada kui rendilepingut vastavalt
juhendile RTJ 9, mitte kui eraldi vara.
• Muudetud punkt 5.39 kohaselt (ja näide pärast punkti 5.41)
tuleb tarkvara arendustegevust kajastada samade põhimõtete
järgi nagu igasugust muud arendustegevust (varem käsitleti
tarkvaraarendust eraldi kategooriana).
• Täiendused punktis 5.43 selgitamaks, et arenduskulutuste
kajastamisega seotud vead ja arvestuspõhimõtete muutused
kajastatakse tagasiulatuvalt vastavalt juhendile RTJ 1.
Muutunud on ka mõned viited IFRS for SMEs-le.
RTJ 6
„Kinnisvarainvesteeringud“
Sisulised muudatused puuduvad. Muutunud on mõned viited
IFRS for SMEs-le.
RTJ 7
„Bioloogilised varad“
Puntki 7.30 on täiendatud selgituse ja näitega, et õiglast
väärtust ei ole vaja rakendada olukorras, kus see on küll
teoreetiliselt leitav, kuid õiglase väärtuse hindamisega seotud
kulu ja pingutus pole proportsioonis sellest saadava kasuga.
Mõningates kohtades on täpsustatud sõnastust ning
muudetud on juhendi lisas toodud näidet. Muutunud on ka
mõned viited IFRS for SMEs-le.
RTJ 8
„Eraldised, tingimuslikud
kohustised ja tingimuslikud
varad“
Sisulised muudatused puuduvad. Muutunud on mõned viited
IFRS for SMEs-le.
RTJ 9
„Rendiarvestus“
Muudetud on punkti 9.15 (ja RTJ 5.7) selgitamaks, et
hoonestusõigust kajastatakse kui renti ning väga pikaajaline
maa rent (näiteks 99 aastat) võib klassifitseeruda
kapitalirendiks isegi juhul, kui omandiõigus rendiperioodi
lõppedes üle ei lähe. Muutunud on ka mõned viited IFRS for
SMEs-le.
RTJ 10
„Tulu kajastamine“
Kuigi müügitulu kajastamise aluseks oleva IFRS for SMEs
peatüki 23 lähenemine on märkimisväärselt muutunud
(muuhulgas on sisse viidud standardis IFRS 15 kirjeldatud
viieastmeline tulu kajastamise mudel), ei põhjusta see
Toimkonna hinnangul üldjuhul olulisi muudatusi praktikas,
mistõttu ei peetud vajalikuks RTJ 10 kardinaalset muutmist.
Muutunud on enamik viiteid IFRS for SMEs-le ja mõned
spetsiifilised valdkonnad:
• Tagastamisõigusega kaupade müügil tuleb tulu kajastada
ainult ulatuses, mille osas kaupade tagastamist ei eeldata.
Bilansis tuleb kajastada ka tagasimaksekohustis eeldavalt
tagastavate kaupade osas ja tagastatav vara mõõdetuna nende
müügieelses bilansilises väärtuses miinus võimalikud
allahindlused (10.21 ja viimane näide lisas).
• Täpsustatud on, et juhul kui kaup valmistatakse
spetsiaalselt mingile tellijale ning müüjal puudub selle
alternatiivne realiseerimisvõimalus, kajastatakse tulu
tootmisprotsessi jooksul valmidusastme meetodil (10.5 ja
Näide 6c).
• Täiendava tingimusena kauba müügi kajastamiseks on
lisatud, et ostja on kauba aktsepteerinud (10.18(b)).
• Punktis 10.33 on täpsustatud, et valmidusastme määramisel
tuleb võrrelda tegelikke kulutusi samasisuliste eelarveliste
kulutustega.
• Lepingu sõlmimisega seotud kulud kajastatakse edaspidi
nende tekkimise hetkel kuluna kasumiaruandes (10.45).
• Täpsustatud on infrastruktuuri liitumistasude,
liikmemaksude ning meedia- ja reklaamiteenuste tulus
kajastamist (Näide 7). Juhul kui infrastruktuuri liitumistasud
kajastatakse tuluna (mitte vara vähendusena), tuleks
kaaluda vajadust varade väärtuse testiks.
RTJ 11
„Äriühendused ning tütar-
ja sidusettevõtete
kajastamine“
Muutunud on viited IFRS for SMEs-le. Lisaks:
• Osaluse omandamisega otseselt seotud väljaminekuid
kajastatakse edaspidi kuluna kasumiaruandes, mitte osana
omandatud osaluse soetusmaksumusest (11.30).
• Juhul kui lisatingimustest sõltuva tasu õiglast väärtust ei ole
võimalik hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse
see omandatud osaluse soetusmaksumuses kõige
tõenäolisemalt tasumisele kuuluvas summas (11.31).
• Hilisemaid ostuhinna korrigeerimisi ei kajastata omandatud
osaluse soetusmaksumuse korrigeerimisena, vaid
kasumiaruandes (tasuna emiteeritud omakapitali-
instrumentide puhul omakapitalis), va juhul, kui need on
tehtud 12 kuu jooksul pärast omandamist (11.33 ja 11.42).
RTJ 12
„Sihtfinantseerimine“
Sisulised muudatused puuduvad. Muutunud on mõned viited
IFRS for SMEs-le.
RTJ 13
„Likvideerimis- ja
lõpparuanded“
Muudatused puuduvad.
RTJ 14
„Mittetulundusühingud ja
sihtasutused“
Muudatused puuduvad.
RTJ 15
„Lisades avalikustatav
informatsioon“
Täiendavalt tuleb avalikustada:
• Seotud osapoolte suhtes tingimuslikud kohustised, antud
garantiid ja muud bilansivälised siduvad kohustused (15.18).
• Soetusmaksumuses ja korrigeeritud soetusmaksumuses
kajastatavate finantsinstrumentide (näit. nõuded ja
finantsinvesteeringud) suhtes nende bilansilised väärtused
enne ja pärast allahindlust ning allahindlused (15.27(a) ja
15.29).
• Tagastatavate varude summa vastavalt RTJ 4.24 (15.32).
• Peale aruandeaasta lõppu välja kuulutatud dividendide
summa, mida ei ole aastaaruandes kohustisena kajastatud
ning nendelt tasumisele kuuluv tulumaksu summa (15.43).
Enam ei ole vaja avalikustada:
• Valitsussektori üksuste omavahelisi tehinguid (15.23).
• Tulumaksu summat, mis kuuluks tasumisele juhul, kui
makstaks välja kogu jaotamata kasum (15.43).
RTJ 16
„Teenuste
kontsessioonikokkulepped“
Sisulised muudatused puuduvad. Muutunud on mõned viited
IFRS for SMEs-le.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, mis on
vastu võetud 26. juunil 2013 ning mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise
aastaaruandeid.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE
§
46 lõige 1):
1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub;
2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub;
3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju;
4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: puudub;
5) mõju regionaalarengule: puudub;
6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: puudub.
Kuna IFRS for SMEs on EFS-i metodoloogiliseks aluseks ja juhendimuudatused on
suunatud EFS-i kaasajastamisele ja kooskõlas hoidmisele sellega, siis on neil
majandusele eelduslikult ka piiratud positiivne mõju. Samuti viis Toimkond enne
muudatuste kinnitamist läbi nende avaliku arutelu vastavalt RPS § 34 (1) ettenähtud
protseduurile, muudatused tulenevad ka kasutajate tagasisidest ning on suunatud
juhendite selguse ja loetavuse parandamisele. Täiendavat aruandlus- ega
administratiivkoormust muudatustega ei lisandu ja need ei evi olulisi ühiskonna üleseid
mõjusid.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid, eeldatavad tulud puuduvad. Eelnõu
jõustumisel ei ole kaasnevaid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2026. Lisade 1–12 ja 15–16 muudetud
redaktsioone kohaldatakse 2027. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavatele
aruandeperioodidele.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on kooskõlastatud raamatupidamise toimkonnaga ja saadetakse
kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele (JDM, MKM). Juhendite
vastuvõtmisele eelnes avalik arutelu vastavalt raamatupidamise seaduse § 34 (1)
ettenähtud protseduurile.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0758 - Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d56900e-28c4-4892-9f69-17bbcdda6914 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d56900e-28c4-4892-9f69-17bbcdda6914?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main