Kindlustustegevuse seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

juuni 2026

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

§ 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 3, 10. peatüki ja § 174 pealkirjas ning § 174 lõikes 3 asendatakse sõnad

„ja kindlustusagent“ tekstiosaga „, kindlustusagent ja kindlustusmaakleri esindaja“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui kindlustusandja tegeleb lepinguriigis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või

kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust Eesti kindlustusandja lepinguriigi filiaali

tegevusena, sealjuures juhul, kui lepinguriigis filiaali ei asutata ning alaline kohalolek seisneb

üksnes kontoris, mida juhib kindlustusandja enda personal või sõltumatu isik, kes tegutseb

kindlustusandja nimel. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja järgima käesoleva seaduse

§-des 25–31 ja lepinguriigi õigusaktides filiaalile kohalduvaid nõudeid.“;

3) paragrahvi 33 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud esindaja ja lõikes 5 nimetatud nõuete

lahendaja tegevust ei käsitata Eesti kindlustusandja filiaali ega kindlustusandja asutamisena

lepinguriigis.“;

4) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui lepinguriigi kindlustusandja tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või

kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust lepinguriigi kindlustusandja filiaali

tegevusena, sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei asutata ning alaline kohalolek seisneb üksnes

kontoris, mida juhib kindlustusandja enda personal või sõltumatu isik, kes tegutseb

kindlustusandja nimel. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja järgima käesolevas

seaduses ja selle alusel antud õigusaktides lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaalile

kohalduvaid nõudeid.“;

5) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud esindaja tegevust ei käsitata teise

lepinguriigi kindlustusandja filiaali asutamisena Eestis, samuti ei peeta sellist tegevust

kindlustusandja asutamiseks Eestis.“;

6) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182

lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja

lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“

vastavas käändes;

7) paragrahvi 116 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „üleriigilise levikuga päevalehes“

tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teabe valdaja otsusel lisaks muus väljaandes

või veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik

teabe levikuks,“;

2

8) paragrahvi 135 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise

levikuga päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks

oma veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele selles väljaandes“;

9) paragrahvis 145 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja

oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks oma veebilehel koos

viitega teadaande avaldamisele selles väljaandes või muus väljaandes koos viitega teadaande

avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks“;

10) paragrahvi 150 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks oma

veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele selles väljaandes või muus väljaandes koos

viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks,“;

11) paragrahvi 151 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „oma veebilehel või muus väljaandes, kui see on

vajalik teabe levikuks“;

12) paragrahvi 153 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja erirežiimihalduri otsusel lisaks

muus väljaandes või veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes,

kui see on vajalik teabe levikuks“;

13) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes“ tekstiosaga „oma veebilehel või muus väljaandes, kui see on vajalik teabe

levikuks“;

14) paragrahvi 164 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded“;

15) paragrahvi 169 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tagab pankrotiteate avaldamise kindlustusandja veebilehel koos viitega teadaande

avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded või avaldab pankrotiteate muus väljaandes

koos viitega Ametlikele Teadaannetele, kui see on vajalik teabe levikuks;“;

16) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kindlustusmaakleri esindaja on isik, kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel

kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi

alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustusvajadustele ja

nõudmistele, kuid kelle peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine.“;

17) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kindlustusmaakleri esindaja tegevusele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi sätetele

üksnes käesoleva seaduse § 5, § 174 lõiget 11, § 176, § 177 lõikeid 1 ja 2, § 179 lõiget 5, § 180

lõiget 3, § 181 lõikeid 1 ja 6, § 1811, § 1821 lõikeid 3 ja 4, § 1921 ning §-e 217–2201, 223–238,

254, 258 ja 261–264, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud

tingimused.“;

18) paragrahvi 175 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustusagendi ja lõikes 12 nimetatud

kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul

3

peavad olema käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised, mille

omandamise võimaldamise eest vastutab kindlustusandja või kindlustusmaakler, kelle

esindajana kindlustusagent või kindlustusmaakleri esindaja kindlustuslepinguid turustab ning

kes rakendab selleks § 105 lõike 2 punktis 10 või § 186 lõike 2 punktis 16 nimetatud korda.“;

19) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vahendaja kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole

kindlustusmaakleri esindajal. Tema poolt kahju tekitamise eest vastutab kahjustatud isiku ees

kindlustusmaakler, kelle esindajana kindlustusmaakleri esindaja tegutses.“;

20) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses:

„(5) Kindlustusmaakler tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuse ja

piirangu täitmise ka juhul, kui kliendilt võtab makseid vastu tema nimel tegutsev isik.“;

21) paragrahvi 181 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast arvu „192“ tekstiosaga „, 1921“;

22) paragrahvi 182 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „anda“ tekstiosaga „, välja arvatud

kindlustusmaakleri esindajale“;

23) seaduse 10. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustusmaakler ja kindlustusmaakleri esindaja“;

24) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kindlustusmaakler tagab ka kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral käesoleva

paragrahvi nõuete täitmise.“;

25) paragrahvi 186 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötajate“ tekstiosaga „, samuti

kindlustusmaakleri esindaja“;

26) paragrahvi 186 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „kindlustushuvi“ tekstiosaga

„kindlustusvajaduste ja nõudmiste“;

27) paragrahvi 186 lõike 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) kindlustuse turustamisega vahetult seotud isiku, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja

kasutamise korral otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva füüsilise isiku ja

kindlustusmaakleri juhatuse liikme teadmiste ja oskuste hindamise ning turustamisega vahetult

seotud isikule, lisaks kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse

turustamisega tegelevale füüsilisele isikule aastas vähemalt 15 tunni ulatuses kindlustusalase

koolituse tagamise kord;“;

28) paragrahvi 186 lõikes 3 asendatakse sõna „töötajatele“ tekstiosaga „töötajatele ja

kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse turustamisega tegelevatele

füüsilistele isikutele“;

29) paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kui“ tekstiosaga „ta on laitmatu mainega

ja usaldusväärne,“;

30) paragrahvi 189 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ tekstiosaga „või ta ei ole

Finantsinspektsiooni hinnangul laitmatu mainega ja tal ei ole usaldusväärsust toetavaid

ärisidemeid“;

4

31) paragrahvi 189 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) taotleja, tema juhtide või omanike märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine

füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja

usaldusväärsust või kindlustusturu läbipaistvust Eestis või välisriigis;“;

32) paragrahvi 190 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ tekstiosaga „,

sealhulgas vahendajate nimekirja kandmise tingimustele“;

33) seadust täiendatakse §-dega 1901 ja 1902 järgmises sõnastuses:

㤠1901. Kindlustusmaakleri esindaja kandmine vahendajate nimekirja

(1) Kindlustusmaakleri esindaja kannab vahendajate nimekirja kindlustusmaakler, keda

kindlustusmaakleri esindaja esindab.

(2) Kindlustusmaakler võib vahendajate nimekirja kanda üksnes sellise esindaja, kes ei ole

sama kindlustustegevuse liigi või alaliigi kindlustuslepingute turustamisel juba kantud

vahendajate nimekirja teise kindlustusandja kindlustusagendina või kindlustusmaakleri

esindajana ja kes vastab käesolevas seaduses kindlustusmaakleri esindajale kehtestatud

nõuetele.

(3) Kindlustusmaakler kannab esindaja vahendajate nimekirja viivitamata pärast esindussuhte

tekkimist.

(4) Kindlustusmaakleri esindaja on kohustatud enne esindussuhte tekkimist teavitama

kindlustusmaaklerit järgmistest andmetest:

1) kindlustusmaakleri esindajas vähemalt kümneprotsendilist osalust omava aktsionäri või

osaniku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning iga

aktsionäri või osaniku sissemakse suurus, lisaks aktsiate või osa ja häälte arv;

2) selle kindlustusandja ärinimi, kelles kindlustusmaakleri esindaja omab olulist osalust, ja

osaluse suurus;

3) kindlustusmaakleri esindajaga märkimisväärses seoses oleva isiku nimi, registrikood või

isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

4) teave selle kohta, et esindajas vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine või

märkimisväärne seos esindajaga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

5) füüsilisest isikust esindaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed.

(5) Füüsilisest isikust esindaja kohta kantakse vahendajate nimekirja tema nimi ja isikukood

või selle puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress.

§ 1902. Vahendajate nimekirja kantud kindlustusmaakleri esindaja andmete muutmine

ja esindaja vahendajate nimekirjast kustutamine

(1) Kindlustusmaakler on kohustatud vahendajate nimekirja kantud ebaõiged andmed muutma

viivitamata või need kustutama pärast andmete muutmise või kustutamise aluseks oleva teabe

laekumist. Vahendajate nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud

kindlustusmaakler.

(2) Kindlustusmaakler, keda kindlustusmaakleri esindaja esindab, kustutab esindaja

vahendajate nimekirjast järgmistel juhtudel:

1) esindussuhte lõppemise korral;

2) füüsilisest isikust esindaja surma korral või ettevõtja lõpetamisel.

5

(3) Finantsinspektsioon võib kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast kustutada,

kui:

1) ta ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kindlustusmaakleri

esindajale kehtestatud nõuetele;

2) ta on korduvalt või olulisel määral rikkunud käesolevat seadust, esindaja tegevus või

tegevusetus ei vasta heale äritavale või ei ole klientide, kindlustatute või soodustatud isikute

huvid piisavalt kaitstud;

3) isik, kellega kindlustusmaakleri esindajal on märkimisväärne seos, on asutatud sellises

kolmandas riigis, mille õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistab

esindaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

(4) Kui Finantsinspektsioon kustutab kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel, lõpeb esindussuhe kindlustusmaakleri ja

kindlustusmaakleri esindaja vahel kande kustutamisest arvates.“;

34) paragrahvi 191 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ja töötajatele“ tekstiosaga „ning

kindlustusmaakleri esindaja töötajatele“;

35) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval

füüsilisel isikul, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse

turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema laitmatu ärialane maine ja

usaldusväärsus ning viimast toetavad ärisidemed, samuti käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud

kindlustusalased teadmised.“;

36) paragrahvi 191 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „isiku“ tekstiosaga „, sealhulgas

kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva füüsilise isiku“;

37) seadust täiendatakse §-ga 1921 järgmises sõnastuses:

„§ 1921. Kindlustusmaakleri esindajale kindlustuslepingu turustamisel esitatavad nõuded

(1) Kindlustusmaakleri esindaja peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse

korral enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul:

1) teatama kliendile oma ärinime ja kontaktandmed;

2) teatama kliendile, et ta on kindlustusmaakleri esindaja, kes tegutseb kindlustusmaakleri

esindajana, ja kindlustusmaakler on võtnud täieliku vastutuse nimetatud esindaja tegevuse eest,

ning viitama vahendajate nimekirjale, kuhu kindlustusmaakler on kindlustusmaakleri esindaja

kandnud, ühtlasi võimalusele viimase kohta tehtud kannet kontrollida;

3) teatama kliendile, et ta tegutseb kliendi huvides, turustades talle kindlustuslepinguid

sõltumatu analüüsi alusel;

4) selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustusvajadused ja nõudmised

kindlustuslepingule;

5) esitama kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumuste hulgast vähemalt kolme

kindlustusandja pakkumused, välja arvatud juhul, kui kliendi juhise, kindlustusriski eripära ja

kindlustusandjate pakkumuste vähesuse tõttu või muul sellesarnasel põhjusel ei ole see

mõistlikke pingutusi tehes ja kindlustusmaakleri esindajalt oodatavat hoolsust rakendades

võimalik;

6) soovitama kliendile käesoleva lõike punktis 5 nimetatud pakkumuste põhjal

kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini tema kindlustusvajadustele ja nõudmistele;

6

7) põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab

kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, sealhulgas põhjendama kliendile käesoleva

lõike punktis 5 nimetatud juhul, miks ta esitas kliendile vähem kui kolme kindlustusandja

pakkumuse, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimisel teadliku otsuse;

8) tutvustama kliendile sõlmitava kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmaksete

suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi;

9) teavitama klienti saadava tasu suurusest ja tasustamise alustest iga turustatava

kindlustuslepingu kohta eraldi;

10) tegema kliendile teatavaks kindlustusmaakleri esindaja tegevuse kohta kaebuse esitamise

korra, sealhulgas esindaja tegevuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse aadressi;

11) konsulteerima klienti muudes kindlustuslepinguga seotud küsimustes.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldatakse teabe esitamisele ja

hindamisele käesoleva seaduse § 192 lõike 2 punkte 2–4, 51, 92–94, 11 ja 13 ning lõikeid 21–

3.“;

38) paragrahvi 193 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 199 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui vahendajat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb lepinguriigis vahendusega püsivalt,

käsitatakse volitatud isiku tegevust Eesti vahendaja lepinguriigi filiaali tegevusena ning sellise

tegevuse korral peab vahendaja järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud

õigusaktides ja lepinguriigi õigusaktides filiaalile kohalduvaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui

vahendaja valib püsiva tegevuskoha jaoks õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi.“;

40) paragrahvi 200 lõike 1 punktis 1 ja § 206 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „või

kindlustusagendiga“ tekstiosaga „, kindlustusagendi või kindlustusmaakleri esindajaga“;

41) paragrahvi 200 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kindlustusmaakleri esindaja puhul kindlustusmaakleri nimi, keda ta esindab.“;

42) paragrahvi 206 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kindlustusmaakleri esindaja puhul kindlustusmaakleri nimi, keda ta esindab.“;

43) paragrahvi 2201 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kindlustusmaaklerile“ tekstiosaga „,

kindlustusmaakleri esindajale“;

44) paragrahvi 224 lõike 12 punktis 4 asendatakse tekstiosa „või kindlustusagendi“ tekstiosaga

„, kindlustusagendi või kindlustusmaakleri esindaja“;

45) paragrahvi 224 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Teates märgitakse rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave

lahendi või haldusakti jõustumise kohta. Teave avalikustatakse, et tagada kindlustuse klientide

ja avalikkuse kaitse ning finantsturu õigus- ja korrapärane toimimine ning see on

Finantsinspektsiooni veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.

Finantsinspektsioon hindab teates sisalduvate isikuandmete veebilehel avaldamise vajalikkust

ja lõpetab isikuandmete avaldamise, kui see ei ole enam põhjendatud.“;

46) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 18 järgmises sõnastuses:

„(18) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud teabe,

dokumentide, väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või -lepingu avalikustamise õigusi.“.

7

§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 4241 järgmises sõnastuses:

㤠4241. Kindlustushuvi

Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast või käesoleva seaduse § 424 lõikes 1

nimetatud kolmandat isikut kindla kindlustusriski vastu.“;

2) paragrahvi 434 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja kaudu, tagab poliisi kättesaadavaks

tegemise kindlustusvõtjale ja asjakohasel juhul kindlustatule kindlustusvahendaja. Käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusandja kohustus loetakse täidetuks poliisi

kindlustusvahendajale väljastamisest arvates.“;

3) paragrahvi 478 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu)

võimaldatakse Eestis kindlustust pakkuda ka kindlustusmaakleri esindajatel ning leevendatakse

püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse nõudeid.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/971 (edaspidi IDD

direktiiv) artikliga 3, mis võimaldab liikmesriigil ette näha kindlustuse turustamise viisi, mille

kohaselt kindlustusvahendaja kasutab turustamisel esindajat. Kehtiva Eesti õiguse kohaselt on

see võimalus vaid kindlustusandjal kindlustusagendi kasutamise korral.

Eesmärk on suurendada kindlustuse kättesaadavust klintidele, kellel on edaspidi võimalus

sõlmida kindlustusleping uue turustuskanali ehk kindlustusmaakleri esindaja kaudu.

Eelnõu olulisemad põhimõtted:

- kindlustusmaakleri esindaja soovitab ja vahendab kliendile kindlustuslepingut sõltumatu

analüüsi alusel;

- kindlustusmaakleri esindajale kohalduvad samad kindlustuse turustamise nõuded, mis

kindlustusmaakleritele ja -agentidele, sh koolitusnõuded, huvide konflikti, lepingueelse

teabe esitamise nõuded, hoolsusnõuded jne;

- kindlustusmaakler vastutab kindlustusmaakleri esindaja tegevuse eest;

- kindlustusmaakleri esindajast saab Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) finantsjärelevalve

subjekt, sealjuures lisatakse ta FI nimekirja.

Eelnõu ei suurenda nende kindlustusmaaklerite halduskoormust, kes ei soovi kindlustuse

turustamisel esindajat kasutada. Esindaja kasutamine on vabatahtlik. Uus kindlustuslepingute

turustusmudel aitab turgu paindlikumaks muuta, sealjuures klientide kaitset säilitades (klient

on alati kaitstud IDD direktiivi nõuetega), kuid suurendab kindlustusmaakleri vastutust

(kindlustusmaakler peab kandma kogu riski, ka esindaja vigade eest). FI töökoormuse

suurenemine sõltub sellest, kui palju kindlustusmaakleri esindajaid Eesti kindlustusturule

lisandub, kuivõrd nad hakkavad kuuluma FI järelevalve alla.

Lisaks põhinevad eelnõus esitatud muudatused osaliselt FI ja turuosaliste ettepanekutel, mis on

suunatud finantssektori halduskoormuse vähendamisele.2 Halduskoormust vähendavad sätted

eelnõus on järgmised:

- muudetakse püsiva piiriülese kindlustustegevuse tingimusi, lubades teise riigi

kindlustusandjal tegutseda Eestis püsivalt kindlustustegevusega ka siin filiaali asutamata ja

vastupidi. Filiaali (mitte)asutamisega seotud muudatuse eesmärk on vähendada halduslikku

ja õiguslikku koormust, mis on seotud üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja

ülalpidamisega;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, 20. jaanuar 2016, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti

sõnastatud) 2 Finantsinspektsiooni kiri 18.12.2025 nr 4.12-2/8010 „Ettepanekud vähendada finantssektori halduskoormust“

Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister

2

- tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt peab kindlustusmaakler tegema majandusaasta

aruande kättesaadavaks oma asukohas ja veebilehel selle olemasolul kahe nädala jooksul

pärast üldkoosolekul kinnitamist, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. mail;

- üleriigilise levikuga päevalehe asemel tuleb teated avaldada Avalikes Teadaannetes.

Seadus jõustub tavakorras, kuna muudatused ei eelda üleminekuperioodi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika

osakonna nõunik Kristiina Kubja (tel 58851398, e-mail [email protected]) ja sama

osakonna osakonnajuhataja Siiri Tõniste (tel 58851466, e-mail [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti FI, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti

Kindlustusmaaklerite Liiduga.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 58851493, e-mail [email protected]) ja keeleliselt

toimetas sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-mail [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- kindlustustegevuse seadus3 (edaspidi KindlTS) sõnastuses RT I, 17.03.2026, 5;

- võlaõigusseadus4 (edaspidi VÕS) sõnastuses RT I, 11.11.2025, 16.

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu (EL) õigusakte, kuid täpsustatakse üle võetud õigusaktide

riigisiseseid sätteid. Eelnõu on seotud IDD direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2009/138/EÜ5 (edaspidi Solventsus II direktiiv). IDD direktiiv on riigisisesesse

õigusesse üle võetud, kuid eelnõuga kasutatakse direktiivis ette nähtud liikmesriigi

valikuvõimalust lubada vahendajal kasutada esindajat. Samuti on Solventsus II direktiiv

riigisisesesse õigusesse üle võetud, kuid eelnõuga leevendatakse püsiva piiriülese

kindlustustegevuse tingimusi.

Käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus ja ülevaade

Eelnõu algatamise vajadus on suures osas seotud IDD direktiivi artikliga 3. IDD direktiiv võeti

Eesti õigusesse üle 2017. aastal kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

3 RT I, 11.11.2025, 5 4 RT I, 11.11.2025 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse

alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud)

3

teiste seaduste muutmise seadusega6. Direktiivi ülevõtmisel lähtuti sel ajal kehtivast ja

kindlustusturul eksisteerivast kindlustuse turustamise praktikast, mille kohaselt on

kindlustuse turustajad kindlustusandjad, kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Sellest

lähtuvalt ei kaalutud IDD direktiivist tulenevat liikmesriigi valikuvõimalust näha kindlustuse

turustamiseks ette võimalus, et kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava

kindlustuse vahendaja võib tegutseda ka muu vahendaja vastutusel (IDD direktiivi artikli 3

lõike 3 neljas alalõik). Kehtiva KindlTS kohaselt võib kindlustusvahendaja (kindlustusagent)

tegutseda vaid kindlustusandja vastutusel (vt selgitust punktis 2.2.1).

Lisaks on seaduse muutmine vajalik piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste

leevendamiseks (vt selgitusi punktis 2.2.2).

2.2.1. Kindlustusmaakleri esindaja

Eestis jagunevad kindlustuse turustajad kolmeks – nendeks on kindlustusandjad,

kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Kui kindlustusagent on isik, kes tegeleb kindlustuse

turustamisega ühe või mitme kindlustusandja jaoks ja huvides, siis kindlustusmaakleri eesmärk

on soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab

kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele.

Eelnõu eesmärk on laiendada kindlustuse pakkumise võimalusi, lubades kindlustusmaakleril

kasutada kindlustuse turustamisel esindajat. Eelnõu kohaselt on kindlustusmaakleri esindaja

isik, kelle peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid kes tegeleb

kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada

kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi

kindlustushuvile ja nõudmistele.

Selline lähenemine annab kliendile juurdepääsu võrdlevale ja sõltumatul soovitusel põhinevale

teenusele, mille kohaselt isik, kes pakub oma põhitegevuse raames teenuseid ja kaupu

klientidele, saab neile lisaks pakkuda kindlustuslahendusi, mille seast klient leiab enda

kindlustushuvile ja nõudmisetele sobiva lahenduse.

Eesmärk on kõrvaldada turutõrge – kehtiv KindlTS lubab kindlustuse turustamisega tegeleda

ettevõtjal, kelle jaoks see ei ole põhitegevus, kuid ei luba sellisel ettevõtjal pakkuda kliendile

võrreldavaid kindlustuslepinguid, et klient leiaks oma vajadustele ja nõudmistele vastava

kindlustuslepingu mitme kindlustusandja pakutavate kindlustustoodete seast.

Lisaks, tulenevalt asjaolust, et EL-is saab kindlustuse ja kindlustusvahenduse teenust

piiriüleselt pakkuda vastavalt teenuste vaba liikumise põhimõttele (freedom of service - FoS),

mida realiseeritakse nn passportimise kaudu, siis samasugune lähenemine kehtib ka

kindlustusmaakleri esindajale - passportida saab maakleri esindaja tegevust riikidesse, kus on

maakleri esindaja mudel lubatud tulenevalt kohustustest järgida vastava riigi reegleid. Seega,

kui Eestis puudub võimalus, et kindlustusmaakleril võivad olla esindajad, siis see tähendab, et

ühe äritegevuse mudelina pole võimalik rahvusvahelistel ettevõtjatel pakkuda Eestis oma

põhiteenustele lisaks ka kindlustust.

Kuna kindlustusmaakeri esindaja puhul on tegemist kindlustusvahendajaga, kohaldub talle ka

IDD direktiiv, sealjuures koos erandiga, kui ta vastab KindlTS § 175 lõikes 1 sätestatud

6 Riigikogu veebileht. Eelnõu - Riigikogu

4

tingimustele (sellisel juhul kohalduvad leebemad nõuded). Seega säilib kliendi kaitse samas

ulatuses, mis muude kindlustuse turustamise viiside korral.

2.2.2. Püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimused

Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 kohaselt käsitletakse kindlustusandja pidevat

kohalolekut liikmesriigi territooriumil samal viisil nagu filiaali, isegi kui see kohalolek ei võta

filiaali kuju, vaid seisneb ainult kontoris, mida haldab kindlustusandja enda personal või isik,

kes on sõltumatu, kuid kellel on pidev volitus tegutseda kindlustusandja nimel esindajana.

IDD direktiivi artikli 6 lõige 1 ütleb, et kui vahendaja alaline kohalolek teise liikmesriigi

territooriumil on samaväärne filiaaliga, käsitatakse seda samamoodi nagu filiaali, välja arvatud

juhul, kui vahendaja valib püsiva tegevuskoha jaoks õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi.

Kehtiva KindlTS puhul on eelrefereeritud direktiivide sõnastusi tõlgendatud nii, et „samal

viisil/samamoodi nagu filiaal“ viitab filiaali asutamisele. Eelnõu eesmärk on muuta

regulatsioon paindlikumaks ehk kindlustusandja ja vahendaja püsiv tegevus teises riigis ei eelda

formaalselt filiaali asutamist, küll aga on eesmärk tagada, et kindlustusandja ja vahendaja

tegevused alluksid asjakohastele nõuetele ja järelevalvele, sealhulgas teavitamisnõuetele. Seega

direktiivi sõnastus „samal viisil nagu filiaal“ tähendab õiguslikku samastamist tagajärgede ja

kohaldatavate nõuete osas, mitte kohustust filiaal formaalselt asutada. Sama on, kui välisriigi

kindlustusandja soovib Eestis püsivalt piiriülese kindlustustegevusega tegeleda. Ta ei pea

selleks filiaali asutama, küll aga kohalduvad talle filiaali nõuded.

Näiteks, kui teise liikmesriigi kindlustusandja avab Eestis kontori, kus töötavad ettevõtja enda

töötajad, siis see kontor ei ole juriidiliselt registreeritud filiaal. Seal tegeletakse aga näiteks

kindlustusvõtjate nõustamise, lepingute sõlmimise või kahjujuhtumite registreerimisega.

Selline pidev kontori kohalolek loetakse direktiivi mõttes samaväärseks filiaaliga – seega peab

see kindlustusandja teavitama oma riigi järelevalvet ja järgima filiaali suhtes kohalduvaid

reegleid. Sellise tegevuse korral kohaldatakse § 36 lõikes 6 ning §-des 37–40 ja 111 ning

Finantsinspektsiooni seaduse §-des 38–45 välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali kohta

sätestatut.

Seega kontor või esindaja ei pea olema formaalne filiaal, kuid kui tegevus on pidev, tehtav

kohapeal ja ülesannete täitmine toimub kindlustusandja või vahendaja nimel, loetakse see sama

mõjuga olevaks kui filiaali tegevus.

2.3. Teised riigid

2.3.1. Esindaja kasutamine kindlustusvahenduses

Käesoleva seletuskirja lisas 1 on Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tellitud ülevaade teiste

riikide õigustest seoses liikmesriigi võimalusega kõrvalvahendajatel tegutseda teise vahendaja

vastutusel.

Kuna paljudes teistes EL riikides saavad kliendid osta kindlustust ka vahendaja esindaja kaudu,

siis eelnõuga tagatakse klientide võrdne kohtlemine, kuna edaspidi oleks ka Eesti kodanikel

juurdepääs lahendusele, mida teiste EL riikide kodanikud saavad kasutada juba käesoleval ajal.

5

2026. aasta 30. märtsil avaldas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

kolmanda raporti IDD direktiivi rakendamise kohta.7 Raportis on muu hulgas ülevaade selle

kohta, millised kindlustuse turustamise mudelid on EL liikmesriikides kõige levinumad.

Raporti kohaselt tegutsevad kindlustusvahendajad peamiselt kindlustusandjate nimel, kuigi see

erineb liikmesriigiti: mõnes liikmesriigis domineerivad vahendajad, kes tegutsevad teiste

vahendajate nimel või otse klientide nimel. 21-st liikmesriigist 13-s (Austria, Eesti, Hispaania,

Soome, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Norra, Poola, Portugal) tegutses

enamik kindlustusvahendajaid 2024. aastal ühe või mitme kindlustusandja nimel. Raporti

kohaselt kinnitab see varasemate aruannete järeldusi, mille kohaselt enamikus vastanud

liikmesriikides tegutses enamik kindlustusvahendajaid ühe või mitme kindlustusandja nimel.

Soomes, Iirimaal ja Leedus tegutsesid vahendajad üksnes ühe või mitme kindlustusandja nimel.

Seevastu Tšehhis, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Slovakkias tegutses enamik

vahendajaid ühe või mitme teise vahendaja nimel. Klientide nimel tegutsevad vahendajad olid

levinud Belgias, Islandil ja Liechtensteinis.

2.3.2. Püsiv piiriülene kindlustustegevus

Käesoleva seletuskirja lisas 2 on esitatud ülevaade teiste riikide (Soome, Läti, Rootsi, Taani,

Saksamaa, Leedu, Hispaania, Kreeka, Belgia, Portugal, Iirimaa, Läti, Küpros ja Horvaatia)

regulatsioonidest Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 teise alalõike ülevõtmise kohta.

Liikmesriikide regulatsioonide võrdlusest selgib, et Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1

teine alalõik on üle võetud valdavalt ühtemoodi. Enamik riike käsitab filiaalina mitte ainult

formaalselt registreeritud filiaali või esindust, vaid ka muud püsivat kohalolekut teises

liikmesriigis, sealhulgas ettevõtte enda töötajate hallatavat kontorit või sõltumatut isikut, kellel

on püsiv volitus tegutseda ettevõtte nimel. Siiski, otseselt filiaali asutamist ei nõuta. Leedu

eristub teistest riikidest sellega, et seal on sõnaselgelt sätestatud vastupidine põhimõte: üksnes

esindaja määramist ega esindaja olemasolu ei loeta filiaali, esinduse ega büroo asutamiseks.

2.4. Väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd eelnõu

käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. IDD ja Solventsus II direktiivide ettepanekutega

koos koostas komisjon mõjuanalüüsid.8

2.5. Valikukohad

Lisaks uue kindlustuse turustamise viisi lubamisele analüüsiti eelnõu koostamisel ka

kindlustusagentide tegevusulatuse muutmist. KindlTS § 198 lõike 1 kohaselt on

kindlustusagendil lubatud samal ajal tegutseda mitme kindlustus- või edasikindlustusandja

huvides või neid esindada üksnes tingimusel, et turustatavad kindlustuslepingud ei ole

7 EIOPA veebileht. EIOPA raport: EIOPA publishes third Report on the application of the Insurance Distribution Directive -

European Insurance and Occupational Pensions Authority 8 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT Accompanying the document Proposal for a

Directive of the European Parliament and of the Council on Insurance Mediation

Commission staff working document - Accompanying document to the Proposal for a Directive of the European Parliament

and of the Council concerning life assurance on the taking-up and pursuit of the business of Insurance and Reinsurance -

Solvency II - Impact assessment report

6

konkureerivad. Analüüsi raames kaaluti varianti, et lubada kindlustusagendil tegutseda mitme

kindlustusandja esindajana, lubades neil turustada ka konkureerivaid kindlustuslepinguid.

Analüüsi tulemusel leiti, et selline lahendus võib tekitada potentsiaalse lojaalsuskonflikti – kelle

huve agent eelistab – kas ta hoiab kliendi huve prioriteedina või kaldub sellise kindlustusandja

toote soovitamise poole, kes tasub paremat komisjonitasu. Klientidele antav nõuanne võib

kaotada objektiivsuse, mis ei ole kooskõlas IDD direktiivi artikliga 17. Lisaks võib tekkida

probleem koolitusnõuete tagamisega. Kindlustusandja peab tagama, et tema kindlustustooteid

turustav agent vastab seadusest tulenevatele koolitusnõuetele ja teadmistele. Seni on see

lahendatud nii, et kui kindlustusagent esindab mitut kindlustusandjat, tagab kindlustusandja

agendile koolitused vastavalt tema tegevuse ulatusele. Kui agendi tegevuse ulatus kattub, tekib

vaakum, kus pole selge, milline kindlustusandja peab vastavad koolitused tagama.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Eelnõu punktiga 1 muudetakse KindlTS § 5, 10. peatüki ja § 174 pealkirja ja sama

paragrahvi lõiget 3.

Kuna eelnõuga lisandub kindlustuse turustajate loetellu uus kindlustusvahendaja vorm ja kuna

sellisele vahendajale kohalduvad samad nõuded, mis teistele kindlustusvahendajatele, lisatakse

seaduse asjakohastesse sätetesse läbivalt viited kindlustusmaakleri esindajale.

Eelnõu punktidega 2–5 muudetakse KindlTS § 24, 33, 36 ja 41. Paragrahvide 24 ja 31

muudatused on tehtud kooskõlas finantssektori halduskoormust vähendava ettepanekuga.

Muudetavad paragrahvid reguleerivad kindlustusandja tegevust teises riigis (vastavalt Eesti

kindlustusandja piiriülest tegevust välisriigis ja välisriigi kindlustusandja piiriülest tegevust

Eestis). Muudatuse kohaselt ei eelda kindlustusandja püsiv tegevus teises riigis filiaali

asutamist, küll aga peab selline tegevus alluma filiaali suhtes kohalduvatele seadusnõuetele ja

järelevalvele (vt selgitust seletuskirja punktis 2.2.2).

Kuna § 24 lõiget 6 ja § 36 lõiget 2 muudetakse, mille tulemusel ei nõuta püsiva piiriülese

tegevuse korral filiaali asutamist, tuleb muuta ka § 33 lõiget 6 ja § 41 lõiget, kuna vastavates

sätetes viidatakse filiaali asutamisel.

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 9 asendatakse seaduses läbivalt termin „kindlustushuvi“

terminiga „kindlustusvajadused“. Kuna terminil „kindlustushuvi“ on KindlTS-is ja VÕS-is

erinevad tähendused, asendatakse KindlTS-is selguse huvides termin „kindlustushuvi“ uue

terminiga „kindlustusvajadus“.

IDD direktiivi artikli 20 lõike 1 kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu sõlmimist

kliendi saadud teabe põhjal täpsustama asjaomase kliendi nõudmised ja vajadused ning andma

klindile kindlustustoote kohta mõistetaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab kliendil teha

teadliku otsuse. Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 lõike 2 punktiga 1, §

198 lõike 2 punktiga 4 ja § 221 lõikega 1, sh „vajadused“ asemel on kasutatud terminit

„kindlustushuvi“. Kindlustusvajaduse ja nõudmiste testi eesmärk on kindlustuse turustajal välja

selgitada esitatud küsimuste abil, millist kindlustuslepingut kliendile soovitada. Kui

kindlustusvõtja kindlustushuvi on kindlustada mõnevõrra keerulisemate riskide vastu, siis ka

kindlustusvajaduste ja nõudmiste väljaselgitamise küsimused on üldjuhul vastavalt

keerulisemad/spetsiifilisemad.

7

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus on selgitanud, mida on üldjuhul

mõeldud vajaduste all9 ehk peamine teave kliendi vajaduste kohta hõlmab tavaliselt näiteks

isiklikke andmeid (vanus, elukutse, elukoht jne) või teavet, mis on seotud soovitud

kindlustustoote tüübiga. See teave peaks võimaldama kindlustusvahendajal või

kindlustusandjal hinnata, kas teatud kindlustustooteid on võimalik pakkuda kliendile, et vastata

kliendi nõudmistele ja vajadustele.

VÕS § 478 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla

kindlustusriski vastu (vt muudatusi ja selgitus ka VÕS § 478 juures). Seega VÕS tähenduses

on kindlustushuvi isiku huvi kindlustada ennast või oma vara, kuid KindlTS tähenduses hõlmab

kindlustushuvi kliendi kindlustusvajaduse ulatust. Ka Eesti Kindlustusseltside Liidu avaldatud

kindlustuse hea tava10 kohaselt on kindlustushuvil kaks tähendust.

Näide: reisikindlustus

Kindlustushuvi VÕS tähenduses – pöördun kindlustusandja poole, sest olen minemas reisile

ning mul on huvi kindlustada ennast ootamatute juhtumite vastu reisil.

Kindlustushuvi/vajadus KindlTS tähenduses – kuna reisin Ameerikasse, siis vajan

reisikindlustust, mille geograafiline piirkond on kolmas riik. Kuna lähen mägedesse matkama,

siis vajan kindlustust, mis katab ka ekstreemsetest sporditegevustest tulenevaid riske.

Eelnõu punktidega 9–15 muudetakse KindlTS § 116, 135, 145, 150, 151, 153, 158, 164 ja

169.

Eesti Meediaettevõtete Liidu andmetel on Eestis 2025. aastal kaks üleriigilise levikuga

päevalehte (Õhtuleht ja Postimees). Nii Eesti Päevaleht kui ka Äripäev enam paberkandjal ei

ilmu. Mitmed KindlTS normid näevad ette kohustuse esitada teavitusi üleriigilise levikuga

päevalehes, sh nimetatud kohustus on ette nähtud kindlustusandjatele, FI-le, erirežiimihaldurile,

likvideerijale ja pankrotihaldurile. Arvestades, et kindlustusandjate kliendid, võlausaldajad ja

teised mõjutatud isikud otsivad teavet eelkõige elektroonilistest allikatest ning

järelevalveasutuste ametlikest kanalitest (nt Finantsinspektsioon veebileht), ei ole üleriigiliste

päevalehtede kasutamine enam tõhus ega proportsionaalne teavitamisviis.

Muudatuste kohaselt ei pea teateid enam avaldama üleriigilise levikuga päevalehes. Osadel

juhtudel asendatakse teate avaldamine päevalehes avaldamisega väljaandes Avalikud

Teadaanded. Teatud juhtudel jääb kohustuslikuks lisaks Avalikud Teadaanded teate avaldamine

teabe valdaja veebilehel ning osadel juhtudel saab pidada piisavaks üksnes veebilehel

avalikustamist.

Teade kindlustusandja aktsiakapitali või osakapitali vähendamise ja uue suuruse kohta (§ 116

lõige 5) – avaldamine on vajalik, et kõik, kellel on kindlustusandja vastu nõuded, oleksid

teadlikud, et kindlustusandja kapital väheneb. Eesmärk on kaitsta võlausaldajaid ja tagada

läbipaistvus olukorras, kus kindlustusandja finantspuhver väheneb. Kuna KindlTS § 116 lõike

1 esimese lause kohaselt ei kohaldata kindlustusandjale äriseadustiku §-des 199 ja

358 sätestatud võlausaldajatele teatamist, täpsustatakse KindlTS § 116 lõike 5 teises lauses, et

päevalehe asemel avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks on jäetud

kindlustusandjale võimalus avaldada teade muus väljaandes või oma veebilehel, kui see on

9 EIOPA veebileht: IDD rakendamise küsimused ja vastused: 1638 - Scope of the demands and needs test and its' relation to

the suitability assessment - European Insurance and Occupational Pensions Authority 10 Eesti Kindlustusseltside Liidu veebileht. Kindlustusteenuse hea tava

8

vajalik teabe levikuks. Sellisel juhul tuleb lisada viida teadaande avaldamisele väljaandes

Avalikud Teadaanded.

Üleandja teade kindlustusportfelli üleandmise kohta (§ 135 lõige 1) – avaldamine on vajalik, et

kõik mõjutatud isikud teaksid, et nende kindlustusleping viiakse üle teisele kindlustusandjale.

Solventsus II direktiivi artikli 39 lõike 6 kohaselt avaldatakse portfelli üleandmine kas enne või

pärast loa saamist kas päritoluliikmesriigi või riski asukohaliikmesriigi või kohustuse

liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Kuna kindlustusportfelli üleandmine puudutab kõiki

kindlustusvõtjaid, on oluline teate leviku tagamiseks jätta kehtima ka veebilehel teate

avaldamise kohustus. Sõnastuses asendatakse avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes

avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Kehtiva sõnastuse kohaselt (lõige 2) võib

Finantsinspektsiooni nõusolekul avaldada teate ka muul viisil (st pole teabe valdaja

kaalutlusõigus).

Ühinemises osaleva kindlustusandja teade ühinemisloa saamise kohta (§ 145) – teavitamine on

vajalik, et kõik mõjutatud isikud saaksid teada, et kindlustusandja ühineb ning tema kohustused

ja lepingud lähevad üle teisele ettevõtjale, võimaldades neil muu hulgas hinnata muudatuse

mõju oma õigustele. KindlTS § 140 lõike 2 kohaselt ei kohaldata kindlustusandja ühinemisel

äriseadustiku §-s 399 sätestatut, mistõttu tagatakse eelnõuga ühinemise loa kohta teate

avaldamine päevalehe asemel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks

teate avaldamine ühinemises osaleva kindlustusandja veebilehel. Samuti on kindlustusandjale

jäetud võimalus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

FI teade kindlustusandja erirežiimi kehtestamise kohta (§ 150 lõige 3) – teavitamiskohustuse

eesmärk on tagada erirežiimi kehtestamise otsuse kiire ja laiapõhjaline avalikustamine, et

kindlustusvõtjad, muud võlausaldajad ja turuosalised saaksid õigeaegselt teada kindlustusandja

finantsseisundi halvenemisest ja võimalikest tegevuspiirangutest ning hinnata selle mõju oma

õigustele. Teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 271. Eelnõuga

asendatakse teate avaldamine päevalehes teate avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded.

Lisaks jääb kohustuslikuks teate avaldamine FI veebilehel. Samuti on FI-le jäetud

kaalutlusõigus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

FI teade teise lepinguriigi kindlustusandja või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi

kindlustusandja filiaali suhtes saneerimismeetmete rakendamise kohta (§ 151 lõige 1) –

teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et Eestis tegutseva või Eesti kindlustusvõtjaid

mõjutava välisriigi kindlustusandja suhtes rakendatud saneerimismeetmetest teavitatakse

viivitamata ja arusaadavalt ka Eesti turuosalisi, võimaldades kindlustusvõtjatel, soodustatud

isikutel ja teistel võlausaldajatel hinnata meetmete mõju oma õigustele. Teavitamiskohustus

tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 271. Eelnõu kohaselt piisab teate avaldamisest FI

veebilehel. Samuti võib FI avaldada teate muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

Erirežiimihalduri teade enda määramise kohta (§ 153 lõike 3 punkt 2) – teavitamiskohustuse

eesmärk on tagada, et erirežiimihalduri määramisest ning juhtimis- ja esindusõiguse

muutumisest teavitatakse viivitamata nii kindlustusvõtjaid, lepingupartnereid kui ka teisi

isikuid, võimaldades neil tuvastada, kellel on õigus teha tehinguid kindlustusandja nimel.

Erirežiimihaldur peab tagama, et see teade avaldatakse kindlustusandja või kolmanda riigi

kindlustusandja Eesti filiaali veebilehel. Samuti on erirežiimihaldurile jäetud võimalus

avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

9

FI teade teises lepinguriigis asutatud kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja filiaali

lõpetamismenetluse algatamise kohta (§ 158 lõige 1) – teavitamiskohustuse eesmärk on tagada,

et Eestis tegutseva või Eesti kindlustusvõtjaid mõjutava välisriigi kindlustusandja suhtes

algatatud lõpetamismenetlusest teavitatakse õigeaegselt ja arusaadavalt ka Eesti turuosalisi,

võimaldades kindlustusvõtjatel ja teistel võlausaldajatel hinnata selle mõju oma õigustele.

Teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 280. Eelnõuga asendatakse

päevalehes teate avaldamine selle avaldamisega FI veebilehel. Samuti võib FI avaldada teate

muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks.

Likvideerija teade kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali

likvideerimismenetluse kohta (§ 164 lõike 1 punkt 2) – teavitamiskohustus tuleneb Solventsus

II direktiivi artiklist 280. Eelnõu kohaselt tuleb teade avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded (see on kooskõlas ka äriseadustiku §-dega 212 ja 375), kuid seaduses on lisaks

täiendav teavitamiskohustus (eelnõuga ei muudeta). Nimelt peab likvideerija teatama kõigile

teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult.

Pankrotihalduri teade kindlustusandja pankroti kohta (§ 169 lõike 1 punkt 1) –

teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et kindlustusandja pankroti väljakuulutamisest

teavitatakse viivitamata kindlustusvõtjaid, soodustatud isikuid ja teisi võlausaldajaid,

võimaldades neil hinnata selle mõju oma õigustele, esitada nõudeid ning teha edasisi otsuseid.

Pankrotiseaduse § 33 lõike 1 kohaselt avaldab pankrotimääruse kohta kohus viivitamata teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). KindlTS § 169 lõike 1 punktis 1 jääb

pankrotihalduri kohustuseks tagada teate avaldamine kindlustusandja veebilehel koos viitega

avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu punktiga 16 muudetakse KindlTS §-i 174, milles on defineeritud

kindlustusvahendajad.

Uues lõikes 11 defineeritakse kindlustusmaakleri esindaja, kes:

- soovitab ja vahendab kliendile kindlustuslepingut sõltumatu analüüsi alusel;

- kes tegutseb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega ehk

kindlustusmaakler vastutab esindaja tegevuse eest;

- kellele kohalduvad samad kindlustuse turustamise nõuded, mis kindlustusmaakleritele ja -

agentidele, sh koolitusnõuded, huvide konflikti, lepingueelse teabe esitamise nõuded,

hoolsusnõuded, jne;

Eelnõu punktidega 17 ja 18 muudetakse KindlTS §-i 175. Paragrahv reguleerib kindlustuse

turustamise sätete kohaldamise erisusi. Nimelt kohaldub osadele agentidele leebem

kindlustusregulatsioon, kui nad vastavad § 175 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Näiteks ei tohi

sellise kindlustusagendi peamine tegevus olla kindlustuse turustamine ning ta ei tohiks olla ka

krediidiasutus ega investeerimisühing. Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusagendi pakutava

kauba või tema osutatava teenusega kaasnevate riskide kindlustamiseks,

sealjuures kindlustuslepingu kindlustusmakse ei ületa proportsionaalses arvestuses 600 eurot

aastas või kuni kolmekuulise kindlustuslepingu korral 200 eurot isiku kohta. Leping ei hõlma

ka kindlustusleping elu- ega vastutuskindlustuse kindlustusriske.

Uue lõikega 12 (eelnõu punkt 17) nähakse leebemate nõuete kohaldamine ette ka

kindlustusmaakleri esindajale, kui ta vastab eelkirjeldatud tingimustele.Lõikes 12 on viide

nendele kindlustusvahenduse sätetele, mis kohalduvad erandi alla jäävatele esindajatele.

10

Lõike 3muudatuse (eelnõu punkt 18) kohaselt peavad aga ka erandi alla kuuluvatel

kindlustusmaakleri esindajatele (kindlustuse turustamisega tegelevatel isikutel) olema KindlTS

§-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised, mille omandamise võimaldamise eest vastutab

kindlustusmaakler, kelle esindajana ta kindlustuslepinguid turustab. KindlTS § 186 lõike 2

punktis 16 nimetatud kord sisaldab ka selliste isikute teadmiste ja oskuste hindamist ja neile

koolituste tagamist.

Eelnõu punktiga 19 täiendatakse KindlTS §-i 179 uue lõikega 5.Paragrahvi kohaselt peab

vahendaja sõlmima vastutuskindlustuslepingukindlustuse turustamisest tuleneva kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks.IDD direktiivi artikli 10 lõige 4 ütleb, et

kindlustus- ja edasikindlustusvahendajatel peab olema kogu liidu territooriumi hõlmav

ametialane vastutuskindlustus või kutsealasest ettevaatamatusest tingitud kohustuste katmiseks

ettenähtud muu võrreldav tagatis, mille summa on vähemalt 1 564 610 eurot nõude kohta ja

kokku 2 315 610 eurot aastas kõigi nõuete kohta, kui kindlustusandja, edasikindlustusandja või

muu ettevõtja, kelle nimel kindlustus- või edasikindlustusvahendaja tegutseb või on volitatud

tegutsema, ei ole juba andnud sellist kindlustust või samaväärset tagatist või kui selline ettevõtja

ei ole endale võtnud täielikku vastutust vahendaja tegevuse eest.

Uue lõike 5 kohaselt ei ole kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust

kindlustusmaakleri esindajal, kuna ta esindab kindlustusmaaklerit, kes ka vastutab tema poolt

tekitatud kahju ees.

Eelnõu punktiga 20 täiendatakse KindlTS § 180 uue lõikega 5. KindlTS § 180 lõigete 1 ja

kohaselt on kindlustusmaakler kohustatud hoidma kliendi poolt vahendajale makstud

kindlustusandjale kuuluvad kindlustusmaksed eraldi kontol ning sellel kontol olevaid

vahendeid ei või kindlustusmaakler kasutada oma majandustegevuses, need ei kuulu vahendaja

pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses kindlustusmaakleri vastu. Uue

lõike 5 kohaselt tagab kindlustusmaakler, et see nõue on täidetud ka siis, kui kliendilt võtab

makseid vastu tema nimel tegutsev isik (kindlustusmaakleri esindaja). Seega vastutab

kindlustusmaakler raha nõuetekohase hoidmise eest ka siis, kui raha ei võta kliendilt vastu

maakler ise, vaid näiteks tema esindaja. Kui raha kantakse esindajale, peab see ka sellisel juhul

olema ajutiselt kantud eraldi kontole. Kui raha kantakse otse maaklerile, peab see olema kantud

maakleri vastavale kontole.

Eelnõu punktiga 21 muudetakse KindlTS § 181 lõiget 6.Lõige 6 reguleerib, kuidas peavad

kindlustusvahendajad kliendile lepingueelset teavet esitama, viidates VÕS §-le 430. Kuna

eelnõuga lisandub seadusesse uus § 1921 selle kohta, millist teavet peab kindlustusmaakleri

esindaja kliendile esitama, lisatakse lõikesse 6 viide ka uue paragrahvi alusel teabe esitamisele.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse KindlTS § 182 lõiget 7. Lõike 7 kohaselt ei või kindlustuse

turustamist edasi anda. Eesmärk on olnud vältida olukorda, kus kindlustuse turustamisega

seotud tegevused antakse kontrollimatult edasi kolmandatele isikutele. Kuna

kindlustusmaakleri esindaja kasutamist võib põhimõtteliselt käsitada tegevuse edasiandmisena,

on lõiget 7 täpsustatud selliselt, et nimetatud keeld ei kohaldu kindlustusmaakleri esindaja

kasutamisele. Kindlustusmaakleri esindaja tegutseb maakleri nimel ja vastutusel, mistõttu

vastutab tema tegevuse eest kindlustusmaakler. Lisaks kohalduvad esindajale kindlustuse

turustamisele kehtestatud nõuded ning tema tegevus on finantsjärelevalve all.

11

Eelnõu punktiga 23 muudetakse KindlTS 10. peatüki 2. jao pealkirja. Kuna 10. peatüki 2.

jagu reguleerib edaspidi ka kindlustusmaakleri esindaja tegevust ja talle kohalduvaid nõudeid,

viiakse jao pealkiri vastavusse jao sisuga.

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse KindlTS §i 184 uue lõikega 5. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri lojaalsuskohustust. Uue lõike 5eesmärk on tagada, et ka esindaja

kasutamise korral on paragrahvis sätestatud lojaalsuskohustused täidetud.

Eelnõu punktidega 25–28 muudetakse KindlTS §-i 186. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri sise-eeskirjade kehtestamist.

Lõike 1 muutmine. Kindlustusmaakleri kehtestatud sise-eeskirjadega tagatakse ka

kindlustusmaakleri esindaja tegevuse vastavus õigusaktidele.

Lõike 2 punkti 16 muutmine. Lõikes 2 on loetelu kindlustusmaakleri sise-eeskirjadest. Punkti

16 sõnastusse lisatakse täiendus, et sise-eeskirjad hõlmavad ka kindlustusmaakler esindaja

korral otseselt kindlustuse turustamisega tegelevate füüsiliste isikute teadmiste ja oskuste

hindamise ja aastas vähemalt 15 tunni ulatuses kindlustusalase koolituse tagamise korda.

Lõike 3 muutmine. Kehtiva lõike 3 kohaselt kehtestab kindlustusmaakler oma töötajatele

KindlTS-is sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra. Muudatuse kohaselt hõlmab kord

ka kindlustusmaakleri esindaja töötajaid, kes tegelevad otseselt kindlustuse turustamisega.

Eelnõu punktiga 29 muudetakse KindlTS § 188 lõiget 1. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmist ja sellest keeldumise otsust.

Kehtiva sõnastuse kohaselt kannab FI taotleja vahendajate nimekirja, kui esitatud andmed ja

dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et kindlustusmaakleril on

kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus ning klientide huvid on piisavalt

kaitstud. Muudatuse kohaselt on vahendaja nimekirja kandmise eelduseks, et taotleja peab

olema ka laitmatu mainega ja usaldusväärne. Seega tuleks kontrollida ka taotleja (juriidilise

isiku) enda usaldusväärsust ja mainet, nt võib ka ettevõte olla KarS-i alusel karistatud, omada

ärisidemeid ettevõtetega, mis on kriminaalse taustaga jne. Muudatuse kohaselt peaks olema

võimalus kontrollida ka juriidilise isiku tausta (avalikud registrid, karistusregister, äriregistrid

Eestis ja välismaal, kohtulahendid, meediaväljaanded jne), sest juhatuse liikmed ja turustamise

eest vastutavad isikud on võimalik välja vahetada, aga omanike ja nõukogu liikmete suunamise

kaudu on taotlejal võimalik jätkuvalt tegutseda mitteusaldusväärselt. Samuti võib

Finantsinspektsioon küsida täiendavaid selgitusi ja dokumente KindlTS § 227 lõike 1 alusel nii

kindlustusmaaklerilt endalt, tema juhilt ja töötajalt, aga ka muudelt isikutelt. Kuna muudatuse

kese on juriidilise isiku usaldusväärsuse ja maine kontrollimisel, siis selle raames isikuandmeid

ei töödelda.

Eelnõu punktidega 30 ja 31 muudetakse KindlTS §-i 189. Paragrahvis on sätestatud

kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest keeldumise alused.

Punkti 2 muutmine. FI võib keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest,

kui taotleja ei oma FI hinnangul laitmatut mainet ja usaldusväärsust toetavaid ärisidemeid. Sätte

eesmärk on tagada, et kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kantaks üksnes isikud, kelle

tegevus ja ärilised seosed ei ohusta kindlustusturu usaldusväärsust ega kindlustusvõtjate huve.

FI-l on õigus keelduda maakleri kandmisest vahendajate nimekirja, kui ärisidemed ei toeta tema

laitmatut mainet ja usaldusväärsust või kui need võivad viidata võimalikele huvide

12

konfliktidele, läbipaistmatule tegevusele või muudele riskidele. Selline hindamisõigus

võimaldab FI-l arvestada taotleja tausta tervikuna ning reageerida olukordadele, kus formaalsed

nõuded on küll täidetud, kuid isiku ärilised seosed või varasem tegevus võivad seada kahtluse

alla tema sobivuse tegutseda kindlustusmaaklerina.

Uue punkt 41 kohaselt võib FI keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest,

kui taotleja, tema juhtide või omanike märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine

füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja

usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis või välisriigis. Eesmärk on võimaldada hinnata taotleja

ning tema juhtide usaldusväärsust tervikuna, võttes arvesse mitte ainult nende formaalset

vastavust nõuetele, vaid ka nende varasemaid ja kehtivaid seoseid ning käitumist. Isikliku või

ärikäitumise hindamisel arvestab FI muu hulgas, kas selline käitumine on olnud kooskõlas hea

äritava ja õigusnormidega ning kas see võib kaasa tuua huvide konflikte, mainekahju või muid

riske kindlustusturule. Hindamine ei piirdu üksnes Eestiga, vaid hõlmab ka välisriikides aset

leidnud tegevust ja seoseid, kuna kindlustustegevus on olemuselt piiriülene ning välisriigis

ilmnenud asjaolud võivad mõjutada usaldust taotleja vastu ka Eestis. Nõuetele vastavuse

kontrollimine lasub FI-l. Kontrollimiseks kasutatakse nii § 187 lõike 1 alusel FI-le esitatud

andmeid ja dokumente, § 227 lõike 1 alusel täiendavalt saadud teavet, avalikult kättesaadavat

teavet, lisaks tehakse päringuid registritesse jne. Andmeid kehtivate keeldude kohta saadakse

muu hulgas kohtulahenditest. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse

äriregistrist. Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete alusel kooskõlas

karistusregistri seadusega. Nõuete kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid:

isiku tuvastamise andmed, andmed hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta,

teave kehtivate keeldude (nt ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Andmete töötlemise õiguslik alus

tuleneb seadusega pandud kohustusest hinnata ega taotleja, tema juhtide või omanike

märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ei

ohusta kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis või välisriigis.

Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuete

täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega.

Eelnõu punktiga 32 muudetakse KindlTS § 190 lõiget 3. Paragrahv reguleerib

kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast kustutamist. Lõike 3 punktis 1 täpsustatakse, et FI

võib kustutada kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast, kui ta ei vasta seaduses või selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas vahendaja nimekirja kandmise

tingimustele (muudatuse on seotud § 188 ja 189 muudatustega).

Eelnõu punktiga 33 täiendatakse KindlTS-i uute §-dega 1901 ja 1902.

Uus § 1901 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kandmist FI vahendajate nimekirja.

Lõike 1 kohaselt kannab kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirja kindlustusmaakler,

keda ta esindab. Analoog on kindlustusagendi puhul, kelle kannab vahendajate nimekirja

kindlustusandja, keda ta esindab.

Vahendajate nimekirja kandmise eelduseks on, et esindaja ei tegutse sama kindlustustegevuse

liigi või alaliigi kindlustuslepingute turustamisel juba teise kindlustusandja kindlustusagendina

ega kindlustusmaakleri esindajana. Lisaks peab esindaja vastama kõigile seaduses talle

kehtestatud nõuetele. Sellise lähenemise eesmärk on vältida huvide konflikti ning tagada

kindlustusvahenduse läbipaistvus ja usaldusväärsus (lõige 2).

13

Lõike 3 kohaselt tuleks esindaja kanda vahendajate nimekirja viivitamata pärast esindussuhte

tekkimist.

Lõiked 4 ja 5. Selleks, et kindlustusmaakler saaks esindaja vahendajate nimekirja kanda, peaks

viimane teavitama kindlustusmaaklerit esindajas vähemalt kümneprotsendilist osalust omava

aktsionäri või osaniku nimest, registrikoodist või isikukoodist või selle puudumise korral

sünniajast ning iga aktsionäri või osaniku sissemakse suurusest, aktsiate või osa ja häälte arvust.

Samuti tuleks teavitada sellise kindlustusandja ärinimest, kelles kindlustusmaakleri esindaja

omab olulist osalust (teada tuleks anda ka osaluse suurus) ning esindajaga märkimisväärses

seoses oleva isiku nimest, registrikoodist või isikukoodist või selle puudumise korral sünniajast.

Esitada tuleks teave ka selle kohta, et esindajas vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine

või märkimisväärne seos esindajaga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

Kui tegemist peaks olema füüsilisest isikust kindlustusmaakleri esindajaga, kantakse

vahendajate nimekirja tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja

kontaktandmed.

Esindaja nimekirja kandmise eelduseks on, et ta peab vastama seaduses kindlustusmaakleri

esindajale kehtestatud nõuetele, sh KindlTS § 191 lõike 1 kohaselt peab ka kindlustusmaakleri

esindaja puhul otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul olema laitmatu

ärialane maine ja §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised. Nõuetele vastavuse esmase

kontrollimise kohustus lasub kindlustusmaakleril, kes peab enne esindaja nimekirja kandmist

veenduma, et ta vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Maakler kontrollib esindaja vastavust

seaduses sätestatud nõuetele eelkõige esindaja esitatud andmete ja dokumentide alusel,

sealhulgas isiku kvalifikatsiooni ja teadmisi tõendavate dokumentide (nt koolitused,

sertifikaadid) ning varasema töökogemuse kirjelduse põhjal. Laitmatu maine ja

usaldusväärsuse hindamisel võib maakler tugineda muu hulgas karistusregistri andmetele,

avalikele registritele ning vajaduse korral ka esindaja enda kinnitustele ja selgitustele. Nõuete

kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid: isiku tuvastamise andmed, andmed

hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta ning teave kehtivate keeldude (nt

ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete

alusel kooskõlas karistusregistri seadusega. Kindlustusmaakleril on õigus töödelda isiku

karistusandmeid ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuetele vastavuse

kontrollimiseks. Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb kindlustusmaaklerile seadusega

pandud kohustusest hinnata isiku sobivust (mainet ja kindlustusteadmisi). Andmete töötlemise

eesmärk on tagada finantsturu usaldusväärne toimimine ning kindlustusvõtjate, kindlustatute ja

soodustatud isikute huvide kaitse. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse

äriregistrist. Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses

sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega.

Uus 1902 reguleerib vahendajate nimekirja kantud kindlustusmaakleri esindaja andmete

muutmist ja esindaja vahendajate nimekirjast kustutamist.

Lõige 1 kohustab kindlustusmaaklerit viivitamata muutma vahendajate nimekirja kantud

ebaõigeid andmeid või need kustutama pärast andmete muutmise või kustutamise aluseks oleva

teabe laekumist. Vahendajate nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud

kindlustusmaakler.

14

Lõige 2 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kustutamist vahendajate nimekirjast

kindlustusmaakleri poolt. Seda tehakse esindussuhte lõppemise korral ja füüsilisest isikust

esindaja surma või ettevõtja lõpetamise korral.

Lõige 3 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kustutamist vahendajate nimekirjast FI poolt.

Lõikes on esitatud alused esindaja nimekirjast kustutamiseks. FI-l on õigus seda teha, kui

kindlustusmaakleri esindaja ei vasta temale kehtestatud nõuetele, ta on korduvalt või olulisel

määral rikkunud seadust, tema tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale või klientide,

kindlustatute või soodustatud isikute huvid ei ole piisavalt kaitstud või kui isik, kellega

kindlustusmaakleri esindajal on märkimisväärne seos, on asutatud sellises kolmandas riigis,

mille õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad esindaja üle

vajalikul tasemel järelevalve teostamist. Seega kontrollib FI mh isiku sobivust. Kontrollimiseks

kasutatakse KindlTS § 227 lõike 1 alusel saadud teavet, avalikult kättesaadavat teavet, lisaks

tehakse päringuid registritesse. Andmeid kehtivate keeldude kohta saadakse muu hulgas

kohtulahenditest. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse äriregistrist.

Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete alusel kooskõlas karistusregistri

seadusega. Nõuete kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid: isiku

tuvastamise andmed, andmed hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta, teave

kehtivate keeldude (nt ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Andmete töötlemise õiguslik alus

tuleneb seadusega pandud kohustusest hinnata, kas kindlustuse turustamisega tegelev isik on

selleks sobiv. Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses

sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega.

FI poolt esindaja nimekirjast kustutamise korral lõpeb esindussuhe kande kustutamisest arvates

(lõige 4).

Eelnõu punktidega 34–36 muudetakse KindlTS §-i 191.Paragrahv reguleerib nõudeid

kindlustusmaakleri juhtidele ja töötajatele.Lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid laiendatakse

juhuks, kui kindlustusmaakler kasutab turustamisel kindlustusmaakleri esindajat (selle

töötajaid, kes otseselt turustavad kindlustust).

Lõike 1 kohaselt peab ka kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega

tegeleval füüsilisel isikul olema laitmatu ärialane maine ja kindlustusalased teadmised. Ärialane

maine on määratletud lõikes 2 ja kindlustusalased teadmised §-s 178.

Lisaks täpsustatakse lõike 1 sõnastuses, et kindlustusmaakleri juhid ja otseselt kindlustuse

turustamisega tegelevad isikud peavad olema usaldusväärsed. Sätte eesmärk on tagada, et

kindlustusmaakleri juhtimis- ja turustamistegevusega seotud isikud oleksid usaldusväärsed

ning nende varasem ja kehtiv äriline tegevus ei seaks ohtu kindlustusturu läbipaistvust ega

kindlustusvõtjate huve. Usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse isiku ärialast mainet,

varasemat käitumist ning tema ärisidemeid tervikuna. Ärisidemed peavad toetama isiku

usaldusväärset ja läbipaistvat tegutsemist ning ei tohi viidata võimalikele huvide konfliktidele,

varjatud mõjule või muudele asjaoludele, mis võiksid kahjustada kindlustusmaakleri tegevuse

sõltumatust või usaldusväärsust. Ärisidemete nõue ei tähenda keeldu konkreetsetele

koostöösuhetele, vaid võimaldab FI-l hinnata, kas isiku seosed füüsiliste või juriidiliste

isikutega on kooskõlas hea äritava ja kindlustusturu usaldusväärse toimimise põhimõtetega.

Hindamine toimub proportsionaalselt ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid (vt

selgitusi sobivuskontrolli kohta § 1901 juures).

15

Lõike 3 kohaselt on kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega

tegelev füüsiline isiku laitmatu ärialase maine kontrollimise kohustus kindlustusmaakleril.

Eelnõu punktiga 37 täiendatakse KindlTS-i uue §-ga 1921. Uues paragrahvis reguleeritakse,

mida peab kindlustusmaakleri esindaja enne kindlustuslepingu sõlmimist tegema. Nimelt on tal

nii kliendi nõustamise kui ka teabe esitamise kohustus.

Lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuse eesmärk on tagada kindlustusvõtjale piisav, selge ja

usaldusväärne teave enne kindlustuslepingu sõlmimist ning vajaduse korral ka enne lepingu

muutmist, et võimaldada tal teha teadlik ja läbimõeldud otsus.

Lõike 1 kohaselt peab kindlustusmaakleri esindaja iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist

ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul teatama

kliendile oma ärinime ja kontaktandmed (punkt 1). Lisaks on kliendi jaoks oluline teada, et

tegemist on kindlustusmaakleri esindajaga, kelle tegevuse eest vastutab täielikult

kindlustusmaakler. Selline teave aitab kliendil mõista vastutusahelaid ning selgitab, kelle poole

pöörduda võimalike rikkumiste või kahju tekkimise korral. Viide kindlustusvahendajate

nimekirjale ning võimalus sealset kannet kontrollida võimaldab kliendil veenduda vahendaja

õiguspärases tegevuses ning toetab kindlustusturu usaldusväärsust ja järelevalve tõhusust

(punkt 2). Kolmandaks (punkt 3) tuleb klienti teavitada, et kindlustusmaakleri esindaja tegutseb

kliendi huvidest lähtuvalt ning sõltumatu analüüsi alusel. See on oluline kliendi ootuste

kujundamiseks ning huvide konflikti vältimiseks. See annab kliendile kindluse, et talle

pakutavad kindlustuslepingud ei põhine üksnes üksiku kindlustusandja või toote eelistamisel,

vaid objektiivsel hinnangul, mis arvestab kliendi vajadusi ja huve.

Esindajal on kohus selgitada välja kliendi kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule

(punkt 4). Ilma kliendi riskiprofiili, ootuste ja vajaduste väljaselgitamiseta ei ole võimalik anda

sisulist ega asjakohast nõu ning suureneb oht, et kliendile pakutakse ebasobivat

kindlustuslahendust. Seejärel esitab esindaja kliendile piisava hulga kindlustusandjate

pakkumuste hulgast vähemalt kolme kindlustusandja pakkumused (punkt 5). See tagab

kindlustuslepingute valikul võrdlusvõimaluse. Samas on ette nähtud paindlikkus juhtudeks, kus

kolme pakkumuse esitamine ei ole objektiivselt võimalik või mõistlik, arvestades kliendi

juhiseid, kindlustusriski eripära või turul kättesaadavate pakkumuste vähesust. Selline erandite

sätestamine võimaldab rakendada mõistlikkuse ja hoolsuse põhimõtet, ilma et see kahjustaks

kliendi huvide kaitset. Lõpuks soovitab esindaja kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige

paremini tema kindlustushuvile ja nõudmistele (punkt 6).

Klienti nõustades (nõuandeid ja soovitusi andes) tuleks arvesse võtta kindlustuslepingu

keerukust ja kliendi tüüpi. See on oluline selleks, et esitatav teave ja antavad soovitused oleksid

kliendile arusaadavad. See toetab tarbijakaitse eesmärki ning aitab vältida olukordi, kus klient

sõlmib lepingu, mõistmata täielikult selle sisu või tagajärgi.

Kui kliendile ei õnnestu esitada vähemalt kolme pakkumist, siis tuleks ka seda talle põhjendada

(punkt 7), et klient saaks hinnata, kas pakutav kindlustusleping on parim võimalik antud

olukorras. Kui on sobiv kindlustuslahendus leitud, tuleks kliendile tutvustada ka sõlmitava

kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud

piiranguid ja välistusi (punkt 8). See aitab ennetada hilisemaid vaidlusi, suurendab õigusselgust

ning tagab, et klient on teadlik kindlustuslepingu ulatusest ja välistustest.

16

Kliendile tuleks teada anda ka kliendi saadava tasu suurus ja tasustamise alused iga turustatava

kindlustuslepingu kohta eraldi (punkt 9).

Kuna kindlustusmaakleri esindaja tegevuse peale on võimalik esitada kaebus, tuleks kliendile

teada anda, kuidas ja kuhu kaebust esitada saab (punkt 10). Sealjuures tuleb teada anda FI

aadress.

Punkt 11 kohustab esindajat konsulteerima klienti ka muudes kindlustuslepinguga seotud

küsimustes.

Lõige 2. Teabe esitamisele, hindamisele ja teavitamisele kohaldatakse ka teatud

kindlustusmaaklerile kohalduvaid lepingueelseid teavitamisnõudeid.

Eelnõu punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks KindlTS § 193 lõige 5. Muudatuse aluseks on

finantssektori halduskoormuse vähendamise ettepanek. Lõike kehtetuks tunnistamisega

kaotatakse kindlustusmaaklerite kohustus teha majandusaasta aruanne kättesaadavaks oma

asukohas ja veebilehel selle olemasolul kahe nädala jooksul pärast üldkoosolekul kinnitamist,

kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334

lõike 2 kohaselt esitavad osaühing ja aktsiaselts majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu

jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Üldjuhul on selleks 30. juuni. Varasemat

majandusaasta aruande esitamise tähtpäeva hakati kindlustusmaakleritele rakendama põhjusel,

et oleks ühtne lähenemine finantsjärelevalve subjektide aruandlusele. Ettepanekuga kaotatakse

see nõue. Samuti on ettevõtete majandusaasta aruanded on juba kõigile kättesaadavad

äriregistris.

Eelnõu punktiga 39 muudetakse KindlTS § 199 lõiget 7. Paragrahv reguleerib vahendaja

tegevuse alused välisriigis.Lõike 7muudatuse kohaselt ei eelda vahendaja püsiv tegevus teises

riigis filiaali asutamist, küll aga peab selline tegevus alluma filiaali suhtes kohalduvatele

seadusnõuetele ja järelevalvele (vt selgitust seletuskirja punktis 2.2.2).

Eelnõu punktiga 40 muudetakse KindlTS §-i 200 lõike 1 punkti 1 ja § 206 lõike 1 punkti

1.Kui äriühingust vahendaja soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, esitab ta FI-le oma

ärinime, aadresse Eestis ja asjaolu, kas on tegemist kindlustusmaakleri, kindlustusagendi või

eelnõu muudatuse kohaselt kindlustusmaakleri esindajaga (§ 200 lõige 1 punkt 1). Kui

vahendaja soovib tegeleda piiriülese vahendusega esimest korda ühes või mitmes lepinguriigis,

esitab ta FI-le sellekohase taotluse ja mh oma ärinime, aadresse ja asjaolu, kas ta

kindlustusmaakler, kindlustusagent või eelnõu muudatuse kohaselt kindlustusmaakleri esindaja

(§ 206 lõige 1 punkt 1).

Eelnõu punktiga 41 täiendatakse KindlTS § 200 lõiget 1 uue punktiga 7. Kui äriühingust

vahendaja soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, annab ta FI-le teada kindlustusmaakleri

nime, keda ta esindab.

Eelnõu punktiga 42 täiendatakse KindlTS § 206 lõiget 1 uue punktiga 5. Kui vahendaja

soovib tegeleda piiriülese vahendusega esimest korda ühes või mitmes lepinguriigis, annab ta

FI-le teada kindlustusmaakleri nime, keda ta esindab.

Eelnõu punktiga 43 muudetakse KindlTS § 2201 lõiget 3.Paragrahv reguleerib saladuses

hoidmise kohustust. Kui lõike 1 kohaselt on kindlustusandja kohustatud hoidma saladuses talle

kindlustustegevuse käigus teatavaks saanud andmeid, mis puudutavad kliendi isikuandmeid,

17

majanduslikku seisundit ning äri- või ametisaladusi, siis lõike 3 kohaselt laieneb saladuses

hoidmise kohustus kindlustusagendile, kindlustusagentuurile, kindlustusmaaklerile ja volitatud

töötlejale ning nende juhtidele ja töötajatele. Eelnõuga lisatakse sellesse loetellu ka

kindlustusmaakleri esindajad.

Eelnõu punktidega 44–46 muudetakse KindlTS §-i 224. Paragrahv reguleerib FI ülesandeid

ja kohustusi. Lõike 12 muudatuse kohaselt on FI kohustatud avalikustama oma veebilehel ka

teate kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse kohta.

Lõiget 14 muudetakse, et täiendada seda teate avaldamise eesmärgiga, milleks on kindlustuse

klientide ja avalikkuse kaitse ning finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamine.

Lisaks täpsustatakse, et FI hindab teates sisalduvate isikuandmete veebilehel avaldamise

vajalikkust ning lõpetab isikuandmete avaldamise, kui see ei ole enam põhjendatud.

Kuna koos täiendustega on lõige 14 liiga pikk, on selle viimane lause tõstetud eraldi lõikeks

(lõige 18).

3.2. Võlaõigusseaduse muutmine

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse seadust uue §-ga 4241 ja punktiga 3 tunnistatakse

kehtetuks § 478 lõige 1. VÕS defineerib kindlustushuvi kahjukindlustuse peatüki §-s 478,

määratledes, et kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski

vastu. Käesoleval muudatusettepaneku eesmärk on muuta kindlustushuvi definitsiooni

asukohta ning defineerida see termin VÕS kindlustuslepingute osa üldosa peatükis, kuivõrd

kindlustushuvi eksisteerib nii kahju- kui ka elukindlustuses. Kindlustushuvi definitsiooni

asukoha muutmise tõttu tunnistatakse kehtetuks VÕS § 478 lõige 1.

Kindlustushuvi definitsiooni toomine üldosa peatükki tähendab seaduse ja tegelikkuse

vastavusse viimist. Kindlusandjate ja kindlustusvõtjate jaoks sisult midagi ei muutu. Eesti

Kindlustusseltside Liidu avaldatud kindlustusteenuse heas tavas11 on kirjas, et kindlustushuvi

näitab kindlustusvõtja õigust vastav kindlustusleping sõlmida ja vastavat kindlustuskaitset

omada.

Kindlustuslepingu võib kindlustusvõtjana sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi. Sama

loogika kehtib ka elukindlustuslepingu korral. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on

kindlustushuvi olemasolu – näiteks huvi kindlustada oma elu. Elukindlustusleping kolmanda

isiku surma puhuks kehtib aga üksnes siis, kui kolmas isik lepinguga kirjalikult nõustub.

Kindlustushuvi printsiipi on muu hulgas analüüsinud Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar 2018/7

Juridica artiklis „Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus“12.

Kindlustushuvi on kindlustatud isiku huvi mitte kanda kindlustusjuhtumi toimumise korral

rahas mõõdetavat kahju. Artiklis kirjutatakse, et õiguskirjanduses leitakse, et kindlustushuvi on

kindlustuse põhiprintsiip, sest see on sine qua non iga kehtiva kindlustuslepingu puhul. Samuti

on artiklis analüüsitud kindlustushuvi elukindlustuse kontekstis. Nimelt eksisteerib

elukindlustuses kindlustushuvi, kui kindlustusvõtja on huvitatud, et kindlustatud isiku elu

jätkuks, s.o kindlustatud isiku surm tooks kaasa rahalise kahju. Elukindlustuses saab

kindlustushuvist rääkida näiteks laenuandja poolt vaadates selliselt, et tal on huvi kindlustatud

11 EKsL veebileht: Kindlustusteenuse hea tava 12https://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_7_kindlustushuvi_kui_kindlustuse_ja_hasartm_ngu_eris tamise_alus

18

isiku elusoleku vastu, et saada tagasi antud laen. Ka elukindlustus eeldab seega õigusliku,

majandusliku või sotsiaalse seose olemasolu. Lihtsamad näited on olukorrad, kus isik

kindlustab ise enda elu, määrates soodustatud isikuks ülalpeetavad, pereliikmed, abikaasa või

elukaaslase. Seega elukindlustuse korral on kindlustusvõtja kindlustushuvi: a) huvi, mis

põhineb mõistlikul rahalise eelise ootusel seoses inimese jätkuva elu ja tervisliku seisundiga

ning sellest tulenevalt kahjuga selle isiku võimaliku surma või tervise halvenemise tõttu; b)

huvi, mis põhineb lähedussuhetel (sugulussuhted, abielu, kooselu jne).

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse §-i 434 uue lõikega 11. Paragrahv reguleerib poliisi

väljastamist. Lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Tegemist on

poliisiga. Teine lause täpsustab, et kindlustusvõtja nõudel peab poliisi väljastama kirjalikult

(paberkandjal).

Kuigi lõike 1 kohaselt on poliisi väljastamise kohustus pandud kindlustusandjale, ei tulene

sellest üheselt, kuidas tuleb seda kohustust täita juhul, kui kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja kaudu. Uue lõike 11 eesmärk on tagada, et kui kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja (nt maakleri või agendi) kaudu, vastutab poliisi kindlustusvõtjale ja

vajaduse korral kindlustatule edastamise eest kindlustusvahendaja. Kindlustusandja kohustus

poliis väljastada loetakse täidetuks hetkest, kui ta on poliisi edastanud kindlustusvahendajale.

Säte näeb ette, et kindlustusvahendaja teeb poliisi kättesaadavaks mitte ainult kindlustusvõtjale,

vaid asjakohasel juhul ka kindlustatule. See on vajalik olukordades, kus kindlustusvõtja ja

kindlustatu ei ole sama isik. Näiteks grupikindlustuse korral võib kindlustusvõtjaks olla

kindlustusvahendaja ise, kes sõlmib lepingu oma klientide huvides, samas kui kindlustuskaitse

laieneb kindlustatutele ehk vahendaja klientidele. Sellisel juhul on oluline, et poliis või selle

sisu oleks kättesaadav ka kindlustatule, kelle õigusi ja kohustusi kindlustusleping puudutab.

Täpsustus aitab tagada, et kindlustuskaitsega hõlmatud isikud saavad vajalikku teavet ka siis,

kui nad ei ole ise kindlustuslepingu pooleks.

3.3. Eelnõu kooskõla EV põhiseadusega

Seadusemuudatuse eesmärk on võimaldada kindlustusmaakleril kasutada kindlustuse

turustamisel esindajat. Esindaja tegutseb kindlustusvahendajana ning talle kohalduvad samad

nõuded, mis teistele kindlustusvahendajale. Esindaja tegevuse eest vastutab kindlustusmaakler.

Muudatuse eesmärk on parandada kindlustusteenuse kättesaadavust ja turu toimimise

paindlikkust, säilitades samal ajal tarbijakaitse ja järelevalve tõhususe.

(i) Ettevõtlusvabadus (PS § 31) –PS § 31 kohaselt on igaühel õigus tegeleda

ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne – seda võib piirata, kui piirangud

tulenevad seadusest, need on seotud finantsstabiilsuse, avaliku korra ja tarbijate kaitse

tagamisega ning on proportsionaalsed.

Kavandatav regulatsioon ei kehtesta kindlustusmaaklerile uusi tegevuskeelde ega

karmista olemasolevaid piiranguid, vaid laiendab lubatud tegevusvorme, võimaldades

kindlustusmaakleril kasutada kindlustuse turustamisel esindajaid. Eelnõukohane riive

seisneb selles, et eelnõuga reguleeritakse nii kindlustusmaakleri kohustusi ja vastutust

esindaja kasutamisel kui ka kindlustusmaakleri esindaja enda kohustusi esindajana

tegutsemisel. Riive legitiimseks eesmärgiks on tagada kindlustuse klientide kaitse ning

19

kindlustuse pakkumise usaldusväärsus, kvaliteet ja läbipaistvus, samuti järelevalve

tõhusus.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on meede sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meede on

sobiv, kuna vastutuse koondamine kindlustusmaaklerile aitab tagada nõuete täitmise

ning tarbijakaitse. Kindlustusmaakleri esindajale kohalduvad nõuded ja kohustused

tagavad, et kindlustust pakkuvatel isikutel on vajalikud teadmised ja kogemused, nad

tegutsevad kliendi parimas huvis, esitavad kliendile enne kindlustuslepingu sõlmimist

vajaliku teabe ning on suutelised klienti nõustama sõltumatu analüüsi alusel, arvestades

kliendi kindlustushuve ja vajadusi. Meede on vajalik, kuna vähem koormavad

alternatiivid ei tagaks sama selget vastutusahelat, kindlustuse turustamise kvaliteeti ega

järelevalve efektiivsust. Meede on mõõdukas, kuna see ei piira kindlustusmaakleri

õigust kasutada esindajaid ning ei kohusta neid kasutama esindajaid. Samuti ei ole

ettevõtjatel kohustust hakata kindlustusmaakleri esindajateks. Tegemist on vabatahtliku

tegutsemisvormiga, mis loob ettevõtjatele täiendava võimaluse, kuid ei sunni neid oma

tegevusmudelit muutma ega lisakohustusi võtma.

Kokkuvõte. Kavandatav seadusemuudatus on kooskõlas EV põhiseadusega. Muudatus

ei piira põhjendamatult ettevõtlusvabadust, tagab õigusselguse ja õiguskindluse, kohtleb

turuosalisi võrdselt ning vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Vastutuse panemine

kindlustusmaaklerile tugevdab tarbijakaitset ja järelevalve tõhusust, võimaldades samal

ajal kindlustusturu paindlikumat toimimist.

(ii) Õigus eraelu puutumatusele. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Eelnõu kehtestab nõude, etkindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja

otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul, sealhulgas

kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval

füüsilisel isikul, peavad olema laitmatu ärialane maine ja usaldusväärsus ning seda

toetavad ärisidemed, samuti asjakohased teadmised. Selline nõue võib riivata PS § 26

kaitseala, kuna isiku maine, usaldusväärsuse ning ärisidemete hindamine eeldab tema

kohta käiva teabe kogumist ja töötlemist, mis võib hõlmata ka eraelu puudutavaid

andmeid.

Riive eesmärk on tagada finantsturul tegutsevate isikute usaldusväärsus, kaitsta

klientide huve ning ennetada huvide konflikte. Kindlustusmaaklerid ja nende esindajad

tegutsevad kliendi nimel ning nende tegevus võib oluliselt mõjutada kliendi huve,

mistõttu on põhjendatud nõuda turuosalistelt kõrgendatud usaldusväärsust ja

reputatsiooni.

Meede on sobiv, kuna maine ja usaldusväärsuse hindamine võimaldab tuvastada isikuid,

kelle varasem käitumine või seosed võivad viidata suurenenud riskile klientide huvide

kahjustamiseks. Meede on vajalik, kuna üksnes järelevalve ja sanktsioonid ei pruugi olla

piisavad ennetamaks kahju tekkimist.

Riive on ka mõõdukas tingimusel, et:

- hinnatakse üksnes sellist teavet, mis on asjakohane isiku usaldusväärsuse

seisukohalt;

- andmete kogumine ja töötlemine toimub kooskõlas andmekaitsenõuetega;

- otsustamine põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel ning välditakse

meelevaldset sekkumist isiku eraellu.

20

Kokkuvõte.Eeltoodut arvestades on tegemist PS § 26 riivega, mis on legitiimse

eesmärgiga ning proportsionaalne.

(iii) Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti

kodanikul õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid seadusega võib sätestada

selle õiguse kasutamise korra ja tingimused. Eelnõuga nõutakse kindlustusmaakleri

esindajalt kindlustusalaseid teadmisi ja finantsalast kompetentsust, mis tähendab, et ta

ei saa kindlustuse turustamisega vabalt tegeleda ehk tegemist on kutsetegevuse

piiranguga.

Riive eesmärk on tagada kindlustusturul tegutsevate isikute piisav pädevus, kaitsta

kindlustusvõtjate huve ning toetada finantsturu usaldusväärset ja läbipaistvat toimimist.

Kindlustuse turustamine eeldab spetsiifilisi teadmisi ning puudulik pädevus võib kaasa

tuua klientide eksitamise või neile ebasobivate kindlustustoodete pakkumise. Kui

kliendile soovitatakse tema nõudmistele ja vajadustele mittevastavat kindlustust ning

toimub kindlustusjuhtum, võib see kaasa tuua olukorra, kus kindlustuskaitse ei kata

tekkinud kahju, mille tulemusel jääb klient osaliselt või täielikult hüvitiseta.

Meede on sobiv, kuna pädevusnõuete kehtestamine aitab ennetada olukordi, kus

klientidele antakse ebaõiget või eksitavat teavet. Samuti on meede vajalik, kuna vähem

piiravad abinõud, nagu üksnes järelevalve või tagantjärele sanktsioonid, ei pruugi olla

piisavad kahju tekkimise vältimiseks. Nõue on ka mõõdukas, kuna see ei välista isikute

juurdepääsu tegevusalale, vaid seab üksnes minimaalsed pädevusnõuded, arvestades

tegevuse ulatust.

Säte on kooskõlas ka IDD direktiivi nõuetega, mille kohaselt peavad

kindlustusturustusega tegelevatel isikutel olema asjakohased teadmised ja pädevus.

Kokkuvõte. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhiseaduspärase ja proportsionaalse

piiranguga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „kindlustusmaakleri esindaja“ (KindlTS § 174 uus

lõige 11). Uue termini kasutamine on vajalik, et eristada uut kindlustusvahendajat teistest

vahendajatest ning määratleda üheselt, millised regulatiivsed nõuded talle kohalduvad.

Lisaks võetakse KindlTS-is kasutusele uus termin „kindlustusvajadus“.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/97, mis käsitleb

kindlustustoodete turustamist ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ

kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta.

21

6. Seaduse mõju

Käesolevas peatükis selgitatakse seaduse rakendamisese eeldatavat valdkondliku mõju. Mõju

olulisuse hindamisel lähtutakse nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ning

ebasoovitavate mõjude avaldumise riskist.

6.1. Sihtrühma ülevaade

1. Kindlustusmaaklerid. 2026. aasta seisuga on FI nimekirjas 38 kindlustusmaaklerit. 2025.

aasta esimesel poolel vahendas elukindlustuslepinguid kokku neli kindlustusmaaklerit.

2025. aastal vahendas elukindlustuslepinguid kokku kuus kindlustusmaaklerit. Kuna

vahendatavate elukindlustusmaksete maht on väike, on kindlustusmaaklerite turu jaotus

suhteliselt muutlik ja uued lepingud mõjutavad seda märkimisväärselt. 2025. aastal kuulus

64% turust IIZI Kindlustusmaaklerile. Talle järgnes KindlustusEst Kindlustusmaakler 18%

turuosaga (vt ka FI ülevaadet Eesti finantsteenuste turust 31. detsembri 2025. aasta seisuga13

(edaspidi ka FI turuülevaade) lk 30).

2025. aastal vahendasid kahjukindlustuslepinguid 41 kindlustusmaaklerit. Valdav osa turust

jaguneb siiski väga väheste maaklerite vahel: 80% kindlustusmaksetest oli vaid

kümne maakleri vahendada (joonis 63). 21 maakleri turuosa jäi alla 1%. Suurima turuosaga

oli maksete mahu järgi IIZI Kindlustusmaakler (31%). Talle järgnesid Marsh

Kindlustusmaakler (13%) ja Howden Kindlustusmaakler (11%) (vt ka FI turuülevaadet lk

3).

2. Kindlustusmaakleri esindajad. Kuna kehtiva õiguse alusel ei ole kindlustusmaakleri

esindaja vormis kindlustuse turustamine lubatud, ei ole ka täpne sihtrühma suurus teada,

kuid potentsiaalselt võiksid sihtrühma kuuluda ettevõtjad, kes pakuvad oma klientidele

selliseid tooteid või teenuseid, mida saab kindlustusega väärindada nt sõidukite müügiga

tegelevad ettevõtjad, liisingettevõtted, reisibürood jms.Samuti saaksid kindlustusmaakleri

esindajateks olla erinevad eriala- või tegevusliidud, kes saaksid seeläbi pakkuda oma

liikmetele erinevaid kindlustuslahendusi, olemata seejuures huvide konfliktis.Sealjuures

suureneks liitudel võimalus leida liikmetele laiemaid kindlustuskaitseid EL turult.

3. Kindlustusandjad ja filiaalid, kelle kindlustuslepinguid hakkavad kindlustusmaakleri

esindajad vahendama. Eesti tegevusloaga elukindlustusandjaid on kaks ja Eestis on asutatud

kolm elukindlustusandja filiaali. Eesti tegevusloaga kahjukindlustusandjaid on seitse ja

Eestis on asutatud seitse kahjukindlustusandja filiaali. Samuti saavad kindlustusmaakleri

esindajad vahendada välismaiste kindlustusandjate ja filiaalide kindlustuslepinguid.

4. Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalve ja kriisilahenduse asutus, tehes

riskipõhiselt riiklikku finantsjärelevalvet pankade, kindlustusandjate,

kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja

pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate,

ühisrahastusteenuse osutajate, krediidiinkassode ning krüptovara- ja väärtpaberituru üle.

FI tegutseb Eesti riigi nimel ja seisab hea selle eest, et finantsturg oleks stabiilne,

usaldusväärne ning läbipaistev. Samuti hoolitseb FI selle eest, et pankade kriitilised

13 Finantsinspektsiooni veebileht. Finantsteenuste turu ülevaated. Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2025. aasta seisuga

22

funktsioonid jätkuksid kriisiolukordades ja hoiustajate, investorite ning muude klientide

vahendid oleksid piisavalt kaitstud. Finantsjärelevalves ja finantskriiside lahendamisel

lähtub FI avalikust huvist, nagu see on sätestatud õigusaktides. FI tegevust ei rahastata

riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised.

FI tegevust rahastavad eelkõige finantsturu osalised (FI finantsjärelevalve subjektid).

Finantsinspektsiooni 2026. aasta eelarves oli kahjukindlustusandjatelt laekuvate

järelevalvetasude prognoos 1 324 158 eurot ning elukindlustusandjatelt laekuvate

järelevalvetasude prognoos 570 417 eurot.

5. Pankrotihaldurid, erirežiimihaldurid ja likvideerijad (teadete avaldamisega seotud

muudatused).Pankrotihaldurite nimekiri on leitav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

veebilehelt.14 Erirežiimihalduri määrab Finantsinspektsioon oma otsusega, valides sobiva

ja sõltumatu isiku juhtumi asjaolude ja vajaliku pädevuse alusel (kindlat sihtrühma arvu ei

ole võimalik esitada). Likvideerijaks võib olla iga sobiv ja usaldusväärne füüsiline või

juriidiline isik, kelle määravad üldjuhul omanikud või kohus (kindlat sihtrühma arvu ei ole

võimalik esitada).

6.2. Mõju majandusele

6.2.1. Kindlustusmaakleriesindaja kasutamine

Sihtrühma kuuluvad (sihtrühma ülevaade on esitatud seletuskirja punktis 6.1):

- kindlustusmaaklerid, kes plaanivad kasutada esindajat (kindlustusmaakleri esindaja)

kindlustuslepingute vahendamisel;

- potentsiaalsed kindlustusmaakleri esindajad;

- kindlustuse kliendid;

- kindlustusandjad, kelle kindlustuslepinguid on edaspidi võimalik vahendada ka

kindlustusmaakleri esindaja kaudu;

- Finantsinspektsioon.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(i) Kindlustusmaaklerid

Kui kindlustusmaakler otsustab kindlustuslepingute vahendamisel

kasutada esindaja (kindlustusmaakleri esindaja) abi, tähendab see esialgu

suuremat halduskoormuse tõusu, kuna kindlustusmaakler peab tagama, et

tema esindaja vastab kõikidele seaduses ettenähtud nõuetele.

Kindlustusmaakler peab tagama oma esindajale koolitused, vastutades, et

esindajal on nõuetekohased teadmised ja oskused kindlustuse

turustamiseks ja klientide nõustamiseks. Koolituste tagamine (15 tundi

aastas) on pidev kulu. Esindaja sobivuse tagamine võib olla kulukas ja

administratiivselt koormav. Samas, KindlTS § 178 lõikes 1 sätestatud

kohustus, millise kohaselt vahendaja nimel otseselt kindlustuse

turustamisega tegeleval füüsilisel isikul ja vahendaja juhatuse liikmel

peavad olema oma tegevuse ulatusele vastavad kindlustusalased

teadmised ja finantsalane kompetentsus kehtib alates 01.10.2018 ning FI

on teostanud järelevalvet mh kindlustusmaaklerite koolitusprotsesside

toimivuse üle. Samu koolitusprotsesse kasutatakse ka

kindlustusmaaklerite esindajate koolitamisel. Suuremates

14 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda veebileht: Pankrotihaldurite otsing - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koda

23

maaklerettevõtetes on selleks omad töötajad, kes koolitusi korraldavad ja

rahvusvahelised maaklerettevõtted saavad lisaks kasutada

kontsernisiseseid online koolitusprogramme.

Samuti võib tõusta kindlustusmaakleri vastutuskindlustuslepingu hind,

kuna vastutusrisk tõuseb (maakler vastutab ka oma esindaja tegevuse

eest).

Seega avaldub esialgne mõju vaid siis, kui kindlustusmaakler teeb otsuse

esindaja kasutamise kohta, mistõttu ta tegevuskulud tõusevad nõuetele

vastavuse tagamise tõttu.

Positiivne mõju avaldub selle näol, et maakler saab laiendada oma

müügivõrgustikku, kaasates esindajaid, ilma et peaks neid tööle võtma

töötajatena.

Kuna esindajale kohalduvad samad IDD direktiivi nõuded (nt nõustamise

kvaliteedi tagamine, huvide konflikti vältimine, sobivustestid), siis

kliendi jaoks ei ole vahet, kas teenust osutab maakler või tema esindaja –

regulatiivne raamistik kaitseb klienti võrdselt.

Maakler vastutab esindaja tegevuse ees täielikult. See annab

järelevalveasutustele ja klientidele kindluse, et probleemide korral on

alati üks vastutav juriidiline isik. Samas, kuna maakler vastutab täielikult

esindaja vigade, rikkumiste ja isegi pettuste eest, võib see suurendada

tema õiguslikke ja finantsriske. Seega, kui esindaja eksib (nt annab

valeinfot, rikub huvide konflikti reegleid), langeb kogu mainekahju

maaklerile.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Paljudel kindlustusmaakleritel ei pruugi olla võimekust tagada esindaja

väljaõpe ja tema vastavus seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu saavad

esindaja kasutamist endale lubada potentsiaalselt vaid suuremad

kindlustusmaaklerid.

Lisaks, kuna FI järelevalvekoormus võib tõusta seoses järelevalvega

kindlustusmaakleri esindaja tegevuse üle, tähendab see, et järelevalvetasu

võib tõusta ka nendel kindlustusmaakleritel, kes ei soovi või ei saa

kindlustuslepingute vahendamisel kasutada kindlustusmaakleri esindaja

abi.

Mõju olulisus Kuna kindlustusmaakleri esindaja kasutamine on võimalus, mitte

kohustus, ei saa mõju pidada oluliseks. Kas konkreetne kindlustusmaakler

hakkab seda võimalust kasutama või mitte, sõltub eelkõige sellest, kas on

olemas konkreetne partner ja toimiv ärilahendus, mis võimaldaks sellist

mudelit kasutada. Kindlustusmaaklerite enda hinnangul ei jää selle

lahenduse kasutamine maaklerite enda haldussuutlikkuse taha.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(ii) Kindlustusmaakleri esindajad

Kindlustusmaakleri esindaja töötajal, kes kindlustuse turustamisega

tegeleb, peab olema ressurss, et oma põhitegevuse kõrval tegeleda ka

24

kliendi nõustamisega kindlustusküsimustes, hankima

kindlustuspakkumused ja soovitama nende hulgast kindlustuslepingut,

mis vastab kõige paremini kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele,

lisaks selgitama piiranguid ja turustusprotsessi dokumenteerima.

Kindlustusmaakleri esindajale avaldub positiivne mõju tasu näol, mis ta

kindlustuslepingu vahendamise eest saab. Samas tuleb siiski arvestada

asjaoluga, et kindlustusmaakler ei saa pakkuda oma esindajale

võrdväärset tasu võrrelduna kindlustusandja agendiga, mistõttu on see iga

parterettevõtte otsus, kas ta soovib jätkata kindlustusandja esindajana

(kindlustusagendina) või ta soovib pakkuda oma klientidele juurdepääsu

rohkematele kindlustuspakkumistele, mille seast klient leiab sobiva

lahenduse, mistõttu võib kasvada kliendi rahulolu selle ettevõtja

(kindlustusmaakleri esindaja) enda poolt pakutavate toodete ja teenuste

suhtes. Seega mõju võib avalduda ka selle ettevõtja põhitegevuse raames

pakutavate toodete ja teenuste suurenemise näol.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus

Kuna see on ettevõtja valikuvabadus otsustada, kas ta soovib olla

kindlustusmaakleri esindaja, ei saa pidada mõju oluliseks.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(iii) Kindlustusandjad

Kui maakler saab kasutada rohkem esindajaid → kindlustusandja tooted

jõuavad laiema kliendibaasini ilma, et kindlustusandja peaks ise oma

müügivõrku kasvatama. Kui kliendid suhtlevad rohkem maakleri kaudu,

siis ka väiksemad või vähem tuntud kindlustusandjad saavad oma tooted

nähtavaks teha.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Kui kindlustusmaakleri esindaja eksib, langeb kriitika sageli ka

kindlustusandjale, kuna kliendi silmis on toode seotud eelkõige

kindlustusandja nimega.

Mõju olulisus

Mõju ei ole oluline, kuna kindlustusandjate halduskoormus ja

tegevuskulud seoses seadusemuudatustega ei suurene.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(iv) Kliendid

Eelnõu ei mõjuta klientide halduskoormust.

Kuna kliendid saavad edaspidi võrrelda kindlustuse hindu ja tingimusi mh

kindlustusmaakler esindaja kaudu (klient pääseb kindlustusteenusele ligi

rohkemates kohtades ja mugavamal ajal), võib see tähendada, et

kindlustusandjad peavad on kindlustuspakkumisi rohkem

konkurentsivõimelisemaks muutma, mis võib viia hindade langetamiseni.

Muudatused ei suurendada konkurentsi mitte ainult Eestis tegutsevate

kindlustusandjate vahel, vaid suurendada kliendi vaates konkurentsi ka

25

teiste EL põhiste kindlustusandjatega. Kindlustushindade võrdlemise

võimaluse suurendamine säästaks klientidele arvestataval määral rahalisi

vahendeid.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Klient võib arvata, et suhtleb iseseisva vahendajaga, kuigi tegelikult

esindaja tegutseb maakleri nimel. Kui seda piisavalt selgelt ei

kommunikeerita, võib tekkida arusaamatus.

Lisaks võib turustamise ahela pikenemine suurendada kliendi kulusid

vahendustasule.

Mõju olulisus Mõju ei ole oluline, kuna klientide halduskoormus seoses

seadusemuudatustega ei suurene.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(v) Finantsinspektsioon

FI järelevalvekoormus tõuseb, kui kindlustusturule lisanduvad uut tüüpi

vahendajad. Esialgne mõju avaldub, kui kindlustusmaakler on otsustanud

lisada esindaja vahendajate nimekirja ning FI peab veenduma, et ei esine

ühtegi seadusest tulenevat alust tema nimekirjast kustutamiseks, sh

esindaja vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Edaspidi on mõju pidev, kuna FI järelevalve on pidev. Siiski ei eelda

muudatused FI personali suurendamist.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Kuna käesoleval hetkel ei ole teada, kui palju uut tüüpi

kindlustusmaakleri esindajaid kindlustusturule võib lisanduda, on

keeruline hinnata ka mõju olulisust, kuid pigem võib eeldada, et mõju ei

ole oluline.

6.2.2. Püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamine

Sihtrühma kuuluvad (sihtrühma ülevaade on esitatud seletuskirja punktis 2.6):

- kindlustusandjad- ja vahendajad, kes soovivad püsivalt piiriülese kindlustustegevusega

tegeleda;

- Finantsinspektsioon.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(i) Kindlustusandjad ja -vahendajad

Piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamine

mõjutab kindlustusandjaid ja vahendajaid positiivselt, kuna muudatuse

eesmärk on vähendada halduslikku ja õiguslikku koormust, mis on seotud

üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja ülalpidamisega. Seega

on muudatusel eelkõige halduskoormust vähendav mõju, kuna

kindlustusandjal ja vahendajal ei ole enam vaja kanda filiaali asutamisega

seotud kulusid. Samas ei vabasta muudatus kindlustusandjat ja vahendajat

filiaalile kehtivatest sisulistest nõuetest. Kindlustusandja ja vahendaja

peavad jätkuvalt täitma püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes samu

26

regulatiivseid ja järelevalvelisi kohustusi. Muudatusel on positiivne mõju

piiriülese kindlustustegevuse paindlikkusele, võimaldades

kindlustusandjatel ja vahendajatel valida oma tegevuse korraldamiseks

sobivama ja proportsionaalsema vormi, ilma et see vähendaks järelevalve

tõhusust või tarbijakaitset.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Mõju võib pidada oluliseks selliste kindlustusandjate ja vahendajate

vaates, kelle puhul on olnud takistuseks see, et nad ei saa teises riigis

tegeleda püsivalt kindlustus- või vahendustegevusega, kuna nad peaksid

selleks asutama filiaali.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(ii) Finantsinspektsioon

FI peab jätkuvalt teostama järelevalvet selle üle, et filiaalile kehtestatud

nõuded oleksid täidetud ka juhul, kui kindlustusandja ei asuta Eestis

filiaali. Seetõttu ei vähenda kavandatud muudatused otseselt FI

töökoormust.

Kui kindlustusandja soovib tegeleda Eestis püsivalt

kindlustustegevusega, tuleb tal ka filiaali asutamata jätmise korral täita

seaduses sätestatud teavitamisnõuded. Muudatus ei mõjuta seega

järelevalve sisulist ulatust, vaid puudutab üksnes kindlustustegevuse

korralduslikku vormi.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna FI töökoormus ei muutu.

6.2.3. Teadete avaldamisviisi muutmine

Sihtrühma kuuluvadFI, kindlustusandjad, erirežiimihaldurid, likvideerijad ja

pankrotihaldurid.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

(i) Teade kindlustusandja aktsiakapitali või osakapitali

vähendamise ja uue suuruse kohta

Kindlustusandja avaldab aktsiakapitali vähendamise teate üleriigilise

levikuga päevalehe asemel väljaandes Avalikud Teadaandes, nagu ka

muud ettevõtjad seda ÄS alusel teevad. Kindlustussektoris on

aktsiakapitali vähendamine pigem harv nähtus. Seega ka mõju

avaldumine on pigem harv. Teadaande avaldamise eest väljaandes

Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 7 eurot (riigilõivuseaduse §

85). See on oluliselt odavam, kui teate avaldamine päevalehes.

(ii) Teade kindlustusportfelli üleandmise kohta

27

Kindlustusandja avaldab teate kindlustusportfelli üleandmise kohta

üleriigilise levikuga päevalehe asemel väljaandes Avalikud Teadaanded.

Mõju hindamiseks ühtset ametlikku statistikat kindlustusportfellide

üleandmiste kohta ei ole, sest tegemist on harvaesinevate ja

juhtumipõhiste tehingutega, mille andmed on hajutatud erinevatesse

teadetesse ja otsustesse ning mida ei koguta eraldi statistikana. Teadaande

avaldamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot, mis on oluliselt odavam, kui

teate avaldamine päevalehes.

(iii) Ühinemises osaleva kindlustusandja teade ühinemisloa

saamise kohta

Ühinemises osalev kindlustusandja ei pea edaspidi avaldama teadet

ühinemisloa kohta üleriigilise levikuga päevalehes. Kindlustusandjate

ühinemised ei leia aset väga tihti. KindlTS kohaselt toimub

kindlustusandja ühinemine äriseadustikus sätestatud korras, arvestades

KindlTS erisusi (kindlustusandjate omavahelised ühinemised ja

kindlustusandja ühinemine tugiettevõtjaga). Viimane kindlustusandja

ühinemine teise kindlustusandja filiaaliga leidis aset 2026. aasta alguses,

mil ühinemislepingu sõlmisid ERGO Insurance SE ja Akcinė draudimo

bendrovė „Gjensidige“. 2020. aastal ühinesid Compensa Vienna

Insurance Group ja Seesam Insurance AS Baltikumis. 2017. a väljastati

kaks luba kindlustusandjate ühinemiseks. Ühinesid ERGO Insurance SE

ja D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts ning Mandatum Life

Insurance Company Limited ja Mandatum Life Insurance Baltic SE.

Eelnõuga asendatakse teate avaldamine päevalehes teate avaldamisega

väljaandes Avalikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks teate

avaldamine ühinemises osaleva kindlustusandja veebilehel.

(iv) Finantsinspektsiooni teade kindlustusandja erirežiimi

kehtestamise kohta ja erirežiimihalduri teade enda

määramise kohta

Mõju avaldub üksnes juhul, kui FI kehtestab kindlustusandja suhtes

erirežiimi. Praktikas ei ole FI pidanud kindlustusandja suhtes erirežiimi

kehtestamist rakendama. Eelnõuga asendatakse teate avaldamine

päevalehes teate avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Lisaks

jääb kohustuslikuks teate avaldamine FI veebilehel. Samuti on FI-le

jäetud kaalutlusõigus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik

teabe levikuks. Mõju avaldumine on pigem harv.

(v) Likvideerija teade likvideerimismenetluse kohta

Likvideerija ei pea avaldama teadet kindlustusandja

likvideerimismenetluse kohta üleriigilise levikuga päevalehes. Eelnõu

kohaselt tuleb teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Eelnõuga ei muudeta kohustust teatada kõigile teadaolevatele

võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult. Mõju avaldumine

on pigem harv, kuna kindlustusandjaid ei likvideerita tihti.

(vi) Pankrotihalduri teade kindlustusandja pankroti kohta

28

Pankrotihaldur ei peaks enam avaldama pankrotiteadet üleriigilise

levikuga päevalehes. Viimased kindlustusandjate pankrottide jäid

aastasse 1999, mistõttu ei saa muudatuse mõju pidada märkimisväärseks,

kuivõrd selle avaldumise tõenäosus on väga väike.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Arvestades teadete avaldamise statistikat, sealhulgas teadete aluseks

olevate sündmuste juhtumise sagedust, ei saa teavitamisviisi muudatusest

tulenevat mõju pidada oluliseks.

6.3. Muud mõjud

Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elukeskkonnale ning

regionaalarengule. Samuti ei mõjuta eelnõu kohalike omavalitsuste korraldust. Puudub ka

sotsiaalne mõju (koolitusnõuete kohaldamist on käsitletud majandusliku mõju hindamise

juures).

Eelnõu koostamise käigus ei ole tehtud andmekaitse mõjuhinnangut, kuna eelnõu alusel ei

töödelda GDPR15 artiklist 35 tulenevaid isikuandmeid. Kindlustusvahendaja esindaja turule

lubamine ei too iseenesest kaasa GDPR artikli 35 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu

(DPIA) läbiviimise kohustust. Artikli 35 kohaselt tuleb andmekaitsealane mõjuhinnang läbi viia

üksnes juhul, kui kavandatav isikuandmete töötlemine tõenäoliselt kujutab endast suurt ohtu

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Suure ohu hindamisel tuleb arvesse võtta töötlemise

laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, sealhulgas seda, kas tegemist on uute tehnoloogiate

kasutamisega, ulatusliku eriliiki andmete töötlemisega või süstemaatilise ja ulatusliku isikute

profileerimisega. Kindlustusvahendaja esindaja turule lubamine ei muuda isikuandmete

töötlemise eesmärke, ulatust ega olemust võrreldes senise regulatsiooniga. Tegemist ei ole uue

töötlemistoimingu ega uue kõrge riskiga töötlemisviisi kehtestamisega, vaid organisatsioonilise

või turukorraldusliku muudatusega. Artikli 35 kohane kohustus lasub vastutaval töötlejal,

kelleks on kindlustusmaakler. Eelnõuga ei muudeta kindlustusmaakleri kui vastutava töötleja

õigusi ega kohustusi isikuandmete töötlemisel ega laiendata töötlemise eesmärke või

andmekoosseisu. Seetõttu ei teki üksnes esindaja turule lubamise tõttu täiendavat

andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustust.

6.4. Mõjude kokkuvõte

Kindlustusmaaklerite halduskoormus võib suureneda, kuid see sõltub sellest, kas nad soovivad

kasutada kindlustuslepingute vahendamisel kindlustusmaakleri esindajat. Juhul, kui nad seda

teevad, määrab halduskoormuse ulatuse see, millised täiendavad toimingud on vajalikud

esindajate vastavuse tagamiseks seaduses sätestatud nõuetele. Piiriülese kindlustus- ja

vahendustegevuse tingimuste leevendamisega vähendatakse halduslikku ja õiguslikku

koormust, mis on seotud üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja ülalpidamisega.

Eelnõu ei mõjuta kindlustuse klientide halduskoormust.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)

29

Eelnõu suurendab FI töökoormust, aga see sõltub sellest, kui palju kindlustusmaakleri

esindajaid lisandub Eesti kindlustusturule, kelle üle nad peavad järelevalvet teostama.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduseelnõuga ei kaasne kulu ja tulu riigi ning kohaliku omavalitsuse tegevusele.

Teadete avaldamise viimine väljaandesse Ametlikud Teadaanded võib mõjutada Justiits- ja

Digiministeeriumi tegevust, kuna Justiits- ja Digiministeerium on Ametlike Teadaannete

väljaandja ja vastutav töötleja. Justiitsministri 30.03.2015 määruse nr 13 „Ametlike

Teadaannete põhimäärus“§ 2 lõike 2 kohaselt on väljaandjal järgmised kohustused:

- Ametlike Teadaannete väljaandmise juhtimine ja selle arendamise kavandamine;

- koostöös andmeandjatega teadaannete vormide koostamine ja kättesaadavaks tegemise

korraldamine;

- õiguslikke selgituste andmine teadaannete avaldamise kohta;

- õigustatud huvi korral andmekogu arhiiviandmetele juurdepääsu õiguse andmise

otsustamine;

- andmeandjate poolt avaldamise tähtaegadest kinnipidamise jälgimine ja nende selle

vajadusest teavitamine.

Seega uute teadaannete liikide lisandumine võib tähendada koormuse tõusu eelkõige selle näol,

et tagada uute teadete liikide avaldamine Ametlikes Teadaannetes (sh teadaannete vormide

koostamine koostöös andmeandjatega).

8. Rakendusaktid

Seaduseelnõuga ei muudeta ega kehtestata uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna muudatuste rakendamiseks ei ole vaja ette näha

üleminekuperioodi. Kui kindlustusmaakleri soovib kasutada kindlustuse turustamisel esindajat

(kindlustusmaakleri esindaja), viib ta enda ja esindaja tegevuse vastavusse seaduses sätestatud

nõuetele vastavalt oma tegevusplaanidele ja ajakavale.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti FI, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti

Kindlustusmaaklerite Liiduga.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, MTÜ FinanceEstoniale,

Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

30

Justiits- ja Digiministeeriumi, Finantsinspektsiooni16, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu17,

FinanceEstonia18, Eesti Kindlustusseltside Liidu19 ja ühe turuosalise20 märkused koos

seaduseelnõu väljatöötaja selgitustega on esitatud märkuse tabelis (seletuskirja lisa 3).

Algatab Vabariigi Valitsus

………………… 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

16 Finantsinspektsiooni arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 17 Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 18 FinanceEstonia arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 19 Eesti Kindlustusseltside Liidu arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 20 AID Kindlustusmaakler arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Meie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/1114-7

Kindlustustegevuse seaduse ja

võlaõigusseaduse muutmise seaduse

eelnõu

Esitame teistkordseks kooskõlastamiseks kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Lisa 1

4. Lisa 2

5. Lisa 3 (märkuste tabel)

Kristiina Kubja 58851398

[email protected]

1

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

seletuskirja lisa 1

Teiste riikide ülevaade IDD artikli 3 rakendamise kohta

märts 2025

(seletuskirja lisa on inglise keeles, et säilitada Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu sisendi

originaalversioon)

Request for information from the Estonian Insurance Brokers Association with regard to the

transposition of IDD Article 3.1 (possible registration of ancillary insurance intermediary by insurance

intermediaries) into national law

QUESTION: Does your national legislation allow an insurance intermediary (broker and/or agent) to

register an ancillary Insurance intermediary as their representative under the provisions of IDD Article

3.1 provide that the insurance intermediary assumes full responsibility for the action of such an ancillary

intermediary? Please explain.

Belgium In Belgium, the ancillary intermediary has to register itself with the supervisory

authority (FSMA) but can mention it is acting under the responsibility of an insurance

agent/broker. In that later case; if there is a “problem” concerning the insurance

distribution activity of the ancillary intermediary, the FSMA will turn to the insurance

broker/agent.

Additional information: in Belgium we have another category of insurance

intermediary: ‘subagent’. The subagent is not ‘ancillary’ active in insurance distribution

and falls always under the responsibility of an insurance broker/agent.

Here's what the Belgian legislation resulting from the transposition of the IDD

stipulates with regard to intermediaries operating on an ancillary basis:

In the context of insurance distribution, an insurance intermediary on an ancillary basis

is any natural or legal person other than a credit institution or investment firm who, in

return for remuneration, takes up or carries out the activity of insurance distribution on

an ancillary basis.

The following conditions must be met:

 the distribution of insurance does not constitute the principal professional

activity of this individual or legal entity;

 the individual or legal entity distributes only certain insurance products that

complement a good or service;

 the insurance products concerned do not cover life or liability insurance risks,

unless such cover is complementary to the goods or services provided as part

of the intermediary's main professional activity.

An insurance intermediary acting on an ancillary basis may act under the

responsibility of an insurance company or an insurance broker or agent but may

also act with full responsibility for insurance distribution.

France The French insurance code places the insurance and reinsurance intermediary and the

ancillary insurance intermediary on an equal footing with regard to their registration

(article L. 512-1), their good repute (L. 511-3 and L. 512-4) and their civil liability (L.

512-6). In principle, each is responsible for themselves

2

In France, insurance intermediaries can be registered in the following categories

: “Agent général d'assurance” (AGA), “mandataire d'assurance”

(MA), “courtier en assurance” (COA) or “mandataire d'intermédiaire d'assurance”

(MIA). An ancillary intermediary is a distributor registered under one of these

intermediary categories (unless it meets the derogatory conditions) but whose practice

is ancillary to a principal activity.

An MIA is an insurance intermediary mandated by another intermediary

(including an insurance broker), its registration may be requested by the MIA

itself or by the broker.

The insurance broker's (COA) conditions of practice are indeed the same whether it is

acting on a principal or ancillary basis. In the case of the MIA, it must meet all the

conditions of access to the profession of insurance intermediary under the following

conditions:

 professional competence (level 2, as opposed to level 1 for couriers) (article R.

512.10),

 good repute,

 professional liability insurance underwritten by himself, by the broker on behalf

of the MIA, or the broker assumes full responsibility for the acts of his MIA

(article L. 512-6)

 financial guarantee in the event of collection of funds

 professional association membership

 ORIAS registration

In addition, you will find attached our FAQ dedicated to MIAs (in French).

Germany yes, in Germany it is allowed for an insurance intermediary (broker and/or agent) to

register an ancillary insurance intermediary as their representative under the provisions

of IDD Article 3.1 provided that the insurance intermediary assumes full responsibility

for the actions of such an ancillary intermediary – the legal basis is § 34d Abs.

6 Gewerbeordnung (industrial code).

Attached please find an application form, that is to be used when an ancillary

intermediary wants to exempt himself from the registration-duty by claiming to work

as a representative of an insurance intermediary that already has a registration and

permission by the national authority (in Germany: Chambers of Commerce).

Hungary Please note that the Hungarian legislation allows certain type of insurance

intermediaries to register an ancillary insurance intermediary as their sub-intermediary.

These are the insurance broker and the multiple insurance agent.

For your information, both types of intermediaries (i) can carry out insurance

distribution activities only with a licence from the Hungarian National Bank and (ii)

allowed to distribute competing products.

Here is the legislation, with comments below:

Section 373/A of Act LXXXVIII of 2014 on the Business of Insurance

(1) Ancillary insurance intermediaries may only be mandated by insurance companies,

or brokers or multiple agents.

It is not allowed to carry out insurance distribution for different type of principals

simultaneously (e.g. one mandate from insurer ‘A’ and one mandate from broker ‘B’).

3

(2) A person acting as an auxiliary insurance intermediary may not accept

simultaneously the mandate of more than one principal to carry out insurance

distribution activities.

It is not allowed to carry out insurance distribution for more than one principal in the

given type (e.g. one mandate from broker ‘A’ and one mandate from broker ‘B’).

(3) The principal of an ancillary insurance intermediary shall be held responsible to

ensure that the intermediary complies in carrying out insurance distribution activities

with the rules on the provision of information relating to product features, and where

several different products are available, to conduct needs assessment covering the full

spectrum of such available products.

An ancillary insurance intermediary may always carry out his distribution activity

according to the rules applicable to his principal (insurer, broker, multiple agent) who

is responsible to ensure this.

(4) An ancillary insurance intermediary may not enter into any other agency or other

legal relationship - which are not considered an employment relationship - with others

for the pursuit of ancillary insurance distribution activities.

The ancillary insurance intermediary may not have any additional sub-intermediaries,

only employees.

Italy To register as an ancillary intermediary in the Italian RUI (register), it is essential

to comply with a series of specific rules and registration requirements as follow

Main Activity: The intermediary must carry out a primary professional activity that is

different from insurance distribution. This primary activity should be complementary

to the insurance products offered.

Type of Products: The intermediary can only distribute certain insurance products that

do not cover life or liability insurance, unless such coverage complements the goods or

services provided within their main activity.

Section of Registration: Ancillary intermediaries must register themselves in Section E)

of the RUI if they operate as collaborators of other intermediaries (registered in A or B

or D section) with evidence of the ancillary nature of their activity, or in Section F) if

they operate under direct control of an Insurer.

So they do not carry out intermediary activities under the formal supervision and

surveillance of an agent or broker.

IVASS (the Italian Supervisory) clearly explained in FAQ 1.12 that "a person or a

company cannot be registered simultaneously in Section E) as "contributor" for some

main intermediaries and as "ancillary" for others main intermediaries

The issue was also raised in the public consultation to document Ivass n. 2/2019 that

led to the enactment of Measure 97 of 4 August 2020 (amending, among others,

Regulation 40/2018) and IVASS has downgraded the problem to purely operational and

not legal.

The optionality in the Section of Registration leads to a critical situation as a limit to

the freedom of enterprise, requiring the Insurers and main intermediaries that operate

with alternative channels (car dealers, travel agencies, etc.) to limit their operations in

terms of solutions distributed through them towards customers, especially in the life

and RC sector.

Unlike sub-agents, ancillary intermediaries are not registered as quasi-subordinate

collaborators by Agents or Brokers but rather make direct mandate agreements with

4

Insurance Companies or, at most, stipulate collaboration agreements with Agents or

Brokers, nevertheless responding personally for their work in the case of any non-

fulfilment, also by means of their compulsory professional civil liability policy.

Lithuania According to the Lithuanian legislation, ancillary insurance intermediaries are

registered by insurers following the same rules as agents.

Slovakia Slovakian national legislation requires that all ancillary insurance intermediaries,

except those which fulfil exception under the provisions of IDD Article 1.3, shall be

registered as representatives of an independent insurance agent or representatives of an

insurance undertaking.

If the ancillary insurance intermediary is registered as a representative of the insurance

undertaking, his legal position is the same as the position of tied insurance agent of the

insurance undertaking.

If the ancillary insurance intermediary is registered as a representative of the

independent insurance agent, his legal position is similar as the position of the

subordinate insurance agent of the independent insurance agent, with allowances in

relation to professional qualification and mandatory examinations.

Spain According to our national law:

Insurance intermediaries may enter into commercial contracts with ancillary insurance

intermediaries who carry out distribution activities on behalf of such intermediaries.

Ancillary insurance intermediaries will not have the status of insurance intermediaries.

Ancillary insurance intermediaries will carry out their activity under

the direction, administrative liability regime, professional civil liability regime, and

financial capacity regime of the intermediary for whom they

act. Therefore, insurance intermediary assumes full responsibility for the actions of su

ch an ancillary intermediary.

Ancillary insurance intermediaries must identify the identity and registration details of

the intermediary on whose behalf they act.

Sweden According to Swedish law, an insurance intermediary can register an ancillary insurance

intermediary as their representative. However, this applies only if the insurance

intermediary assumes full responsibility for their actions (pure financial loss) and the

distribution is limited to the following insurance products:

 Insurance products that complement a good or a service.

 Insurance products that do not include life insurance or liability insurance,

except when such coverage complements the good or service that the

intermediary provides as their main professional activity.

(the definition of a tied ancillary insurance intermediary in Swedish law: an ancillary

insurance intermediary who has entered into an agreement with one or more insurance

undertakings or insurance intermediaries to distribute the insurance products specified

in sections 20b and 20c, provided that the agreement stipulates that the insurance

undertaking or the insurance intermediary is liable for pure financial loss.)

UK In the UK, this type of ancillary intermediary would be known as an Appointed

Representative (AR) and the insurance intermediary would be regarded as

their Principal and must assume full responsibility for their AR (or ARs if they have

more than one.)

One aspect of this is the requirement to ensure that the Principal’s professional

indemnity insurance cover extend to include the actions/negligence of the AR when the

AR is acting in that capacity.

5

We also have a category of AR that is restricted in its activities to making introductions

only to their Principal and this type of AR is (unsurprisingly) known as an Introducer

Appointed Representative (IAR).

The UK conduct regulator (the Financial Conduct Authority – FCA) introduced more

stringent obligations on principal firms at the end of 2022, following concerns that there

was a lack of effective risk management from principal firms that have ARs (in the

onboarding and ongoing oversight of ARs, for example).  

Link to further information on the FCA’s expectations in this area

- https://www.fca.org.uk/firms/appointed-representatives-principals  

1

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

seletuskirja lisa 2

Teiste riikide ülevaade Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 teise alalõike ülevõtmise

kohta

mai/juuni 2026

Soome Vakuutusyhtiölaki1

3 luku. Ensi vakuutustoiminnan

harjoittaminen ulkomailla

Vakuutusyhtiön muussa ETA-valtiossa kuin

Suomessa sijoittautumisoikeuden perusteella

harjoittama ensivakuutustoiminta

1 § Sivuliikkeen perustaminen

Tässä laissa ensivakuutustoiminnan

harjoittamisena sijoittautumisoikeuden

perusteella pidetään kiinteän toimipaikan

(sivuliike) perustamista muuhun ETA-valtioon

kuin Suomeen.

Sivuliikkeellä tarkoitetaan asioimiston ja

sivukonttorin lisäksi myös toimistoa, jota hoitaa

yhtiön oma henkilökunta, ja itsenäisesti toimivaa

henkilöä, jolla on pysyvä valtuutus toimia yhtiön

puolesta asioimiston tapaan.

[mitteametlik tõlge]

Käesolevas seaduses loetakse

püsiva tegevuskoha (filiaali)

asutamist muus Euroopa

Majanduspiirkonna riigis peale

Soome otsekindlustustegevuseks

asutamisõiguse alusel.

Lisaks esindusele ja filiaalile

peetakse filiaaliks ka ettevõtte

enda töötajate hallatavat kontorit

ja iseseisvalt tegutsevat isikut,

kellel on püsiv volitus tegutseda

ettevõtte nimel samamoodi nagu

esindusel.

Rootsi Försäkringsrörelselag2

3 kap. Verksamhet i ett annat land inom EES

Allmänna bestämmelser om

sekundäretablering

Underrättelse till Finansinspektionen om

avsikt att inrätta en sekundäretablering

1 § Ett försäkringsföretag som inte är ett

återförsäkringsbolag, och som avser att inrätta en

filial, agentur eller annat liknande driftställe

(sekundäretablering) inom EES ska underrätta

Finansinspektionen innan verksamheten

påbörjas. Underrättelsen ska innehålla 1. en plan

för den tilltänkta verksamheten, med uppgift om

sekundäretableringens organisation och vilken

försäkringsverksamhet som ska drivas där, och

2. uppgift om i vilket land sekundäretableringen

ska inrättas samt om sekundäretableringens

adress och dess företrädare.

[mitteametlik tõlge]

§ 1 Kindlustusandja, kes ei ole

edasikindlustusandja ja kes

kavatseb asutada EMP-s filiaali,

esinduse või muu sarnase

tegevuskoha (teisese üksuse), peab

enne tegevuse alustamist

teavitama Finantsjärelevalvet.

Teade peab sisaldama 1.

kavandatava tegevuse kava koos

teabega teisese üksuse korralduse

ja seal teostatava

kindlustustegevuse kohta ning 2.

teavet riigi kohta, kus teisese

üksuse asutatakse, ning teisese

üksuse ja selle esindaja aadressi.

Taani

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Lov om forsikringsvirksomhed3

§ 56. Ved et forsikringsselskabs etablerede

forretningssted forstås:

1) Det hjemsted, der fremgår af vedtægten.

[mitteametlik tõlge]

Kindlustusseltsi püsiva

tegevuskoha all mõistetakse:

1 Finlex veebileht (Soome): Vakuutusyhtiölaki:Vakuutusyhtiölaki | 521/2008 | Legislation | Finlex 2 Rootsi valitsusasutuste õigusandmebaas: Regeringskansliets rättsdatabaser 3 Lovguiden veebileht (Taani õigusaktide koondleht): Lov om forsikringsvirksomhed

2

2) En filial.

3) Et kontor, der ledes af et udenlandsk

forsikringsselskabs eget personale.

4) En uafhængig person, som har en fast

bemyndigelse til at handle på et udenlandsk

forsikringsselskabs vegne i lighed med en filial.

Stk. 2. Er et udenlandsk forsikringsselskab her i

landet omfattet af stk. 1, nr. 3 eller 4, betragtes

kontoret eller personen ligeledes som

forsikringsselskabets herværende filial og skal

opfylde de betingelser, der er fastsat i §§ 49-51

eller i medfør af § 3, stk. 3.

1. põhikirjas märgitud

registrijärgset asukohta;

2. filiaali;

3. kontorit, mida juhib

välismaise

kindlustusseltsi enda

personal; või

4. sõltumatut isikut, kellel on

püsiv volitus tegutseda

välismaise

kindlustusseltsi nimel

filiaaliga sarnasel viisil.

Lõike 1 punktides 3 või 4

nimetatud juhtudel käsitatakse

kontorit või isikut samuti

kindlustusseltsi kohaliku filiaalina

ning see peab vastama §-des 49, 50

ja 51 või § 3 lõike 3 alusel

kehtestatud nõuetele.

Saksamaa Gesetz über die Beaufsichtigung der

Versicherungsunternehmen

(Versicherungsaufsichtsgesetz - VAG)

§ 57 Versicherungsgeschäfte über

Niederlassungen oder im

Dienstleistungsverkehr4

(2) Als Niederlassung gilt eine Agentur oder

Zweigniederlassung eines

Erstversicherungsunternehmens im

Hoheitsgebiet eines anderen Mitglied- oder

Vertragsstaats. Um eine Niederlassung handelt es

sich auch, wenn das Versicherungsgeschäft durch

eine zwar selbständige, aber ständig damit

betraute Person betrieben wird, die von einer

Betriebsstätte in dem anderen Mitglied- oder

Vertragsstaat aus tätig wird.

[mitteametlik tõlge]

(2) Filiaal on esmase

kindlustuseandja esindus või

filiaal teise liikmesriigi või

lepinguriigi territooriumil.

Filiaaliks loetakse ka seda, kui

kindlustustegevust teostab isik,

kes on iseseisev, kuid kellele see

ülesanne on püsivalt usaldatud ja

kes tegutseb teises liikmesriigis

või lepinguriigis asuvast püsivast

tegevuskohast.

Leedu Lietuvos Respublikos draudimo įstatymas5

73 straipsnis. Kitų Europos ekonominės

erdvės valstybių draudimo įmonių teisė teikti

paslaugas Lietuvos Respublikoje

3. Šiame straipsnyje numatytas atstovo

paskyrimas ir atstovo Lietuvos Respublikoje

buvimas nelaikomas kitos Europos ekonominės

erdvės valstybės draudimo įmonės filialo,

atstovybės ar biuro Lietuvos Respublikoje

įsteigimu šio įstatymo 6 straipsnio prasme, tačiau

atstovu gali būti paskirtas kitos Europos

ekonominės erdvės valstybės draudimo įmonės

[mitteametlik tõlge]

Käesolevas artiklis sätestatud

esindaja määramist ja esindaja

olemasolu Leedu Vabariigis ei

loeta mõne teise Euroopa

Majanduspiirkonna riigi

kindlustusandja filiaali, esinduse

või büroo asutamiseks Leedu

Vabariigis käesoleva seaduse § 6

tähenduses, kuid esindajaks võib

määrata mõne teise Euroopa

Majanduspiirkonna riigi

kindlustusandja (sama või muu kui

4 Saksamaa Justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebileht: § 57 VAG - Einzelnorm 5 Infolex veebileht (Leedu): Draudimo įstatymas

3

(tos pačios ar kitos negu atstovaujamoji įmonė)

filialas, įsteigtas Lietuvos Respublikoje.

esindatav ettevõtja) filiaali, mis on

asutatud Leedu Vabariigis.

Hispaania6

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Ei Law 20/2015, Article 6.6.

The Spanish wording is as follows:

“Branch: Any establishment of an insurance or

reinsurance undertaking located in the territory of

a Member State other than the home Member

State.

Any permanent presence of an insurance

undertaking domiciled in another Member State

shall be treated as a branch, even where such

presence does not take the form of a branch and

operates through an office managed by the

undertaking’s own staff or by an independent

person empowered to act permanently on behalf

of the insurance undertaking in the same way as

a branch.”

Küpros (e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Paragraph 11 of Article 3 of L.4364/20167

“158 (2) Για τους σκοπούς του παρόντος

Κεφαλαίου, εξομοιώνεται με υποκατάστημα

κάθε μόνιμη παρουσία μιας επιχείρησης κράτους

μέλους στη Δημοκρατία, έστω και αν αυτή η

παρουσία δεν έχει λάβει τη μορφή

υποκαταστήματος, αλλά ασκείται μέσω απλού

γραφείου το οποίο διευθύνεται από το προσωπικό

της ίδιας της επιχείρησης, ή από ανεξάρτητο

πρόσωπο, εντεταλμένο να ενεργεί μονίμως για

την επιχείρηση όπως θα ενεργούσε μια

αντιπροσωπεία.”

[mitteametlik tõlge]

Käesoleva peatüki kohaldamisel

loetakse liikmesriigi ettevõtja iga

püsivat kohalolekut Vabariigis

filiaaliks isegi siis, kui see

kohalolek ei ole filiaali vormis,

vaid toimub lihtsa kontori kaudu,

mida haldab ettevõtja enda

personal või sõltumatu isik, kes on

volitatud ettevõtja nimel püsivalt

tegutsema, nagu tegutseks esindus.

Belgia

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Est assimilée à une succursale toute présence

permanente d'une entreprise sur le territoire d'un

État membre autre que son État membre d'origine

ou sur le territoire d'un pays tiers, même lorsque

cette présence n'a pas pris la forme d'une

succursale mais s'exerce par le moyen d'un simple

bureau géré par le personnel propre de l'entreprise

ou par une personne indépendante mais mandatée

pour agir en permanence pour l'entreprise comme

le ferait une agence.

[mitteametlik tõlge]

Belgia Ettevõtte igasugune püsiv

kohalolek muus liikmesriigis kui

selle algne liikmesriik või

kolmanda riigi territooriumil

samastatakse filiaaliga, isegi kui

see kohalolek ei toimu filiaali

vormis, vaid toimub lihtsa kontori

kaudu, mida haldab äriühingu

enda personal või sõltumatu isik,

kes on volitatud tegutsema

ettevõtte nimel püsivalt nagu

esindus.

Portugal

(e-kirjaga

saadud

Lei n.º 147/2015, de 9 de setembro8

Artigo 5.º – Definições gerais

[mitteametlik tõlge

6 Agencia Estatal Boletín Oficial del Estado (Hispaania Riigiteataja) veebileht: BOE-A-2015-7897 Ley 20/2015, de 14 de

julio, de ordenación, supervisión y solvencia de las entidades aseguradoras y reaseguradoras. 7 Küprose Rahandusministeeriumi veebileht: ΝΟΜΟΣΧΕΔΙΟ ΜΕ ΤΙΤΛΟ «ΝΟΜΟΣ ΠΟΥ ΡΥΘΜΙΖΕΙ ΘΕΜΑΤΑ ΠΟΥ

ΑΦΟΡΟΥΝ ΣΤΗΝ ΑΣΚΗΣΗ ΑΣΦΑΛΙΣΤΙΚΩΝ ΚΑΙ ΑΝΤΑΣΦΑΛΙΣΤΙΚΩΝ ΕΡΓΑΣΙΩΝ ΚΑΙ ΣΤΗΝ ΑΣΚΗΣΗ ΕΡΓΑΣΙΩΝ

ΔΙΑΜΕΣΟΛΑΒΗΣΗΣ ΚΑΙ 8 Jornal Oficial da República Portuguesa (Portugali ametlikud väljaanded) veebileht: Lei n.º 147/2015, de 9 de setembro | DR

4

vastus

päringule)

1 – (…)

l) «Sucursal», a agência, sucursal, delegação ou

outra forma local de representação de uma

empresa de seguros ou de resseguros situada no

território de um Estado membro diferente do

Estado membro de origem, sendo como tal

considerada qualquer presença permanente em

território da União Europeia, mesmo que

exercida através de um simples escritório gerido

por pessoal da própria empresa ou por uma

pessoa independente mas mandatada para agir

permanentemente em nome da empresa como o

faria uma agência;

(…).”

„Filiaal“ – kindlustus- või

edasikindlustusandja esindus,

filiaal, delegatsioon või muu

kohaliku esinduse vorm, mis asub

liikmesriigi territooriumil, mis on

erinev tema päritoluliikmesriigist.

Filiaalina käsitatakse ka igasugust

püsivat kohalolekut Euroopa Liidu

territooriumil, isegi kui see toimub

lihtsa büroo kaudu, mida juhivad

ettevõtja enda töötajad või

sõltumatu isik, kellele on antud

volitus tegutseda püsivalt ettevõtja

nimel samamoodi nagu esindus

või filiaal.

(…)”

Iirimaa

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Regulation 3 Interpretation

In these Regulations, unless the context otherwise

requires -

"branch" means an agency or a branch of

an insurance undertaking or reinsurance

undertaking which is located in the territory of a

Member State other than its home Member State,

and any permanent presence of an undertaking in

a Member State other than its home Member

State shall be treated in the same way as a branch,

even where that presence does not take the form

of a branch but consists merely of an office

managed by the staff of the undertaking or by a

person who is independent but has permanent

authority to act for the undertaking as an agency

would;

5

Läti

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Apdrošināšanas un pārapdrošināšanas

likums9 152.pants. (1) Apdrošināšanas sabiedrība, kura

vēlas atvērt filiāli dalībvalstī, pirms filiāles

atvēršanas par to rakstveidā paziņo Latvijas

Bankai.

(…)

(4) Šā panta nosacījumi attiecas uz jebkuru

apdrošināšanas sabiedrības pastāvīgu darbību

dalībvalstī, ja tā tiek veikta ar dalībvalstī

izveidota biroja starpniecību, kuru vada

apdrošināšanas sabiedrības personāls vai

neatkarīga persona, kurai apdrošināšanas

sabiedrība piešķīrusi pastāvīgas pilnvaras rīkoties

šīs sabiedrības vārdā.

[mitteametlik tõlge]

Paragrahv 152. (1)

Kindlustusselts, kes soovib avada

filiaali liikmesriigis, peab enne

filiaali avamist sellest kirjalikult

teavitama Läti Panka. (…)

(4) Käesoleva paragrahvi sätteid

kohaldatakse kindlustusseltsi mis

tahes püsiva tegevuse suhtes

liikmesriigis, kui seda teostatakse

liikmesriigis asuva kontori kaudu

ja kui seda juhib kindlustusseltsi

personal või sõltumatu isik, kellele

kindlustusselts on andnud püsiva

volituse tegutseda selle seltsi

nimel.

Kreeka

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Paragraph 11 of Article 3 of L.4364/201610

«11. «Υποκατάστημα»: το πρακτορείο ή

υποκατάστημα ασφαλιστικής ή αντασφαλιστικής

επιχείρησης, το οποίο βρίσκεται σε άλλο κράτος

- μέλος από το κράτος - μέλος καταγωγής της. Με

υποκατάστημα εξομοιώνεται κάθε μόνιμη

παρουσία ασφαλιστικής ή αντασφαλιστικής

επιχείρησης στην Ελλάδα, που ασκείται μέσω

απλού γραφείου το οποίο διευθύνεται από το

προσωπικό της ίδιας της επιχείρησης, ή από

ανεξάρτητο πρόσωπο, εντεταλμένο να ενεργεί

μονίμως για την επιχείρηση όπως θα ενεργούσε

ένα πρακτορείο.».

[mitteametlik tõlge]

„11. Filiaal“ – kindlustus- või

edasikindlustusandja esindus või

filiaal, mis asub muus liikmesriigis

kui tema päritoluliikmesriik.

Filiaaliga võrdsustatakse ka

kindlustus- või

edasikindlustusandja igasugune

püsiv kohalolek Kreekas, mida

teostatakse lihtsa büroo kaudu,

mida juhivad ettevõtja enda

töötajad või sõltumatu isik, kellele

on antud püsiv volitus tegutseda

ettevõtja nimel samal viisil nagu

esindus või filiaal.

Horvaatia

(e-kirjaga

saadud

vastus

päringule)

Article 66, paragraph 1 of the Insurance Act

(Official Gazette, No. 30/2015, 112/2018,

63/2020, 133/2020, 151/2022, 152/2024,

151/2025)11:

Obavljanje poslova osiguranja na temelju prava

poslovnog nastana u Republici Hrvatskoj Članak

66.

(1) Svaka se trajna prisutnost društva na području

Republike Hrvatske tretira na isti način kao

podružnica, čak i kad ta prisutnost nema oblik

podružnice i sastoji se samo od ureda kojim

upravlja vlastito osoblje društva za osiguranje ili

[mitteametlik tõlge]

(1) Igasugust kindlustusandja

püsivat kohalolekut Horvaatia

Vabariigi territooriumil

käsitatakse samaväärselt filiaaliga,

isegi kui see kohalolek ei ole

filiaali vormis ning koosneb

üksnes büroost, mida juhivad

kindlustusandja enda töötajad või

sõltumatu isik, kellel on püsiv

volitus kindlustusandjat esindada.

9 LATVIJAS REPUBLIKAS TIESĪBU AKTI veebileht: Apdrošināšanas un pārapdrošināšanas likums 10 Kreeka Keskpanga veebileht: ΕΦΗΜΕΡΙΔΑ ΤΗΣ ΚΥΒΕΡΝΗΣΕΩΣ 11 Horvaatia õigusaktide andmebaas ja õigusinfo portaal: Zakon o osiguranju - Zakon.hr

6

osoba koja je neovisna i ima trajnu ovlast

zastupati društvo za osiguranje.

1

Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seadus

seletuskirja lisa 3

Märkuste tabel

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM Märkused 1–8

FINANTSINSPEKTSIOON Märkused 9–12

EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT Märkused 13 ja 14

FINANCEESTONIA Märkused 15–18

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT Märkused 19–29

AID KINDLUSTUSMAAKLER OÜ Märkus 30

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatud/

Mitte-

arvestatud/

Selgitatud

Rahandusministeeriumi

seisukoht

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM (I ring)

1.

JDM

1. Eelnõu p 4 ja 5 – eelnõuga loobutakse kindlustustegevuse

seaduses (KindlTS) sätestatud teadete avaldamisest

üleriigilise levikuga päevalehtedes ning see asendatakse

kohustusega avaldada teated väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Justiits- ja Digiministeerium toetab muudatust.

Märgime, et Justiits- ja Digiministeeriumis on kavandamisel

Riigi Teataja seaduse (RTS) muudatused, milles

asendatakse „üleriigilise päevalehes“ ja muudes

väljaannetes avaldamise kohustus avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes. Arvestades teabe laia leviku vajadust jäetakse

andmeandjatele ehk teadaande avaldajatele siiski

kaalutlusõigus avaldada teavet muus väljaandes juhul, kui

see on vajalik teabe jõudmiseks mõjutatud isikuteni.

Seetõttu palume kaaluda, kas see vajadus on olemas ka

KindlTS teadete puhul. Palume kaaluda, kas esineb vajadus

täpsustada asenduse sõnastust järgmiselt:

„…avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teabe

valdaja otsusel täiendavalt muus väljaandes või veebilehel

koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes

Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks."

Lisaks anname teada, et RTS-i Ametlike Teadaannete osas

on kavas reguleerida teadaannetes avaldatavate

isikuandmetena üksnes isiku nimi ja isikukood. Muud

isikuandmed, kui need sisalduvad avaldatud teadaannetes,

tuleb sätestada eriseadustes.

Arvestatud

2.

JDM

2. Eelnõu p 4 ja 5 – seletuskirjas ei ole analüüsitud

teadaannete avaldamisvajadust ega nende avaldamise üldist

statistikat üleriigilistes ajalehtedes. Võimalusel palume see

välja tuua. Palume ka seletuskirja mõju osa täiendada

avaldamisstatistika ning teavituse tõhususe hindamisega.

Samuti palume seletuskirja täiendada põhjendusega, miks

teadaannete avaldamise kohana ei sobi enam üleriigilised

päevalehed.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud

avaldamisvajaduse analüüsi ja

põhjendustega. Samuti on

täiendatud mõjude osa.

Siiski mõõname, et

üleriigilistes päevalehtedes

avaldatavate teadaannete kohta

ei ole võimalik esitada

2

Seletuskirjas ei ole hinnatud, kas eelnõuga Ametlikes

Teadaannetes avaldamiseks lisatavad uued vormid

dubleerivad juba avaldatavaid vorme, näiteks likvideerija

teadet ja pankrotihalduri teadet. Võimalik, et need on juba

hõlmatud Ametlikes Teadaannetes avaldatavate pankroti- ja

likvideerimismenetluse teadaannetega.

terviklikku ja usaldusväärset

statistikat, kuna vastav teave ei

ole koondatud ega avalikult

süstematiseeritud. Seetõttu ei

ole seletuskirjas esitatud

kvantitatiivset analüüsi

päevalehtedes avaldamise

kohta, kuid hinnang

teavitamise tõhususele põhineb

teadete avaldamise aluseks

olevate juhtumite esinemise

sagedusel.

Nõustume, et osade teadete

dubleerimine KindlTS-si ei ole

asjakohane ning jätame need

teated seadusest välja. Samuti

piisab teatud juhtudel teate

avaldamisest üksnes

veebilehel.

3.

JDM

3. Eelnõu p-d 16–18 (KindlTS § 188, 189) – kõnealuste

sätetega nähakse ette tingimused, millele peab

kindlustusmaakler vastama selleks, et teda võiks kanda

vahendajate nimekirja või keelduda sinna kandmisest.

Tingimused näevad muu hulgas ette, et kindlustusmaakler

on laitmatu mainega ja usaldusväärne, tal on olemas

usaldusväärsust toetavad ärisidemed ning et

kindlustusmaakleri enda, tema juhtide või omanike seosed

teiste isikutega ei ohusta kindlustusturu ega taotleja

usaldusväärsust ega kindlustusturu läbipaistvust Eestis ega

välisriigis. Vahendajate nimekirja kandmisest keeldumise

alus on, kui kindlustusmaakleri isiklik käitumine või

ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või

võib ohustada kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust

või kindlustusturu läbipaistvust Eestis või välisriigis.

Eelnõu ega seletuskirja põhjal ei ole selge, kuidas

eelnimetatud tingimustele vastavust kontrollitakse ja

millistele andmetele tuginedes. Palume seletuskirjas tuua

välja, millisele teabele tuginedes kontrolli teostatakse ning

kuidas sellekohane teave kontrollijani jõuab. Sama märkus

kehtib ka eelnõu § 1 p 20 ja 22 (KindlTS § 1901 ja 1902, §

191 lg 1) kohta.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

4.

JDM

4. Eelnõu p 23 (KindlTS § 191 lg 3) – kõnealuse sättega

nähakse ette, et otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva

füüsilise isiku laitmatu ärialase maine kontrollimise

kohustus on kindlustusmaakleril. Palume seletuskirjas välja

tuua, milliste andmete alusel kindlustusmaakler isiku

laitmatut mainet kontrollib ning millistes normides on ette

nähtud isikuandmete töötlemise ulatus.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

5.

JDM

5. Eelnõu § 1 p 31 (KindlTS § 224 lg 12 p 4) – muudatuse

kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud avalikustama

oma veebilehel teate kindlustusmaakleri agendi vahendajate

nimekirjast kustutamise otsuse kohta. Eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu, milliseid andmeid teade sisaldab. Kui

teade sisaldab ka isikuandmeid, siis tuleb need välja tuua

Arvestatud Teate sisu on reguleeritud sama

paragrahvi lõikes 14, sisaldades

mh isikuandmeid. Eelnõusse on

lisatud lõike 14 muutmine, et

täiendada sätet avalikustamise

eesmärgiga.

3

seaduse tasandil ning näha ette, mis eesmärgil isikuandmeid

avalikustatakse.

6.

JDM

6. Seletuskirjas on öeldud: „Kavandatav regulatsioon ei

kehtesta kindlustusmaaklerile uusi tegevuskeelde ega

karmista olemasolevaid piiranguid, vaid laiendab lubatud

tegevusvorme, võimaldades kasutada kindlustuse

turustamisel esindajaid. Seetõttu ei kujuta muudatus endast

ettevõtlusvabaduse intensiivset riivet.“ Palume seletuskirjas

kirjeldada, milles seisneb riive nii kindlustusmaaklerile kui

ka kindlustusmaakleri agendile, mis on selle legitiimne

eesmärk ning kuidas jõuti järeldusele, et riive on

proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas).

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

7.

JDM

7. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu

ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste

märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud

8.

JDM

8. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5

palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile

täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja

vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust

hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud

FINANTSINSPEKTSIOON

9.

FI

1. Finantsinspektsioon leiab, et eelnõu punktides 2 ja 3

viidatud KindlTS § 24 lõike 6 ja § 36 lõike 2 muudatused,

millega kaotatakse vastavalt välisriigis ja Eestis filiaali

asutamise nõue, vajaksid täiendavat analüüsi.

Hetkel jääb mõnevõrra ebaselgeks muudatuse eesmärk,

sest eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu märkimisväärset

halduskoormuse vähenemist ei turuosalistele ega

Finantsinspektsioonile. Mõju turuosalise

halduskoormusele on väike, kuna tegu on ühekordse

toiminguga, nii filiaali asutamisel kui ka lõpetamisel.

Finantsinspektsioon on seisukohal, et kehtiv sõnastus ja

filiaali formaalne registreerimine tagab õigusselguse

teenuse osutamise vabaduse alusel tegutsemise ja

asutamisvabaduse alusel piiriüleselt teenuse osutamisel.

Kehtiv sõnastus annab selge tegevusjuhise ega loo

ebaselgeid ärimudeleid. Muudatuse korral hägustuvad

tegevuse ja järelevalve konkreetsus ja piirid. Hetkel

kehtiv selgus lihtsustab järelevalve teostamist, aga ka

klientidel teenusepakkuja valikut ja oma õiguste

teostamist.

Samuti lihtsustab kehtiv regulatsioon haldusmenetluses

dokumendi kättetoimetamist, kuna võimaldab selle saata

äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil

(HMS § 27 lõige 2 punkt 3).

Selgitatud Nõustume, et kehtiva seaduse

sõnastus on õigusselgem, kuid

meie hinnangul ei pruugi see olla

kooskõlas Solventsus II

direktiiviga.

Käesoleva muudatuse aluseks oli

Finantsinspektsiooni enda

ettepanek.

Nimelt esitas Finantsinspektsioon

18.12.2025 rahandusministrile

kirja nr 4.12-2/8010 „Ettepanekud

vähendada finantssektori

halduskoormust“1. Kirja lisas 2 on

esitatud turuosaliste ettepanekud

halduskoormuse vähendamiseks.

Ettepanek number 22: „one large

issue is related to the fact that we

need to have a branch in Estonia.

It should be compliant just to

operate cross border as we do in

other markets such as Lithuania.“

Sinna juurde oli esitatud

Finantsinspektsiooni ettepanek

turuosaliste ettepanekule number

22, mis oli järgmine: „Ettepanek

RM-ile muuta KindlTS § 36 lg 2 ja

KindlTS § 24 lg 6. Sõnastuse

1 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister

4

Samuti märgib Finantsinspektsioon, et filiaali asutamine

on vajalik filiaalile registrikoodi saamiseks, mille

avaldamise kohustus tuleb Finantsinspektsioonil

Rahandusministri määruse „Finantsinspektsiooni

veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ § 6

lõike 1 punktist 2.

Praktikas on ka Läti ja Leedu järelevalveasutused kiitnud

Eesti kehtivat regulatsiooni, mis tagab hea õigusselguse

teenuse osutamise viisi määratlemisel. Kehtiva KindlTS

vastav regulatsioon ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul

ka vastuolus Solventsus II regulatsiooniga.

Eeltoodust tulenevalt on Finantsinspektsiooni ettepanek

jätta muudatus sellisel kujul sisse viimata.

muutmisel saab lähtuda direktiivi

sõnastusest. Direktiiv

2009/138/EL art 146 lg 2 II lause:

Kindlustusandja pidevat

kohalolekut liikmesriigi

territooriumil käsitletakse samal

viisil nagu filiaali, isegi kui see

kohalolek ei võta filiaali kuju, vaid

seisneb ainult kontoris, mida

haldab kindlustusandja enda

personal või isik, kes on sõltumatu,

kuid kellel on pidev volitus

tegutseda kindlustusandja nimel

esindajana.“

Seletuskirja lisas on esitatud 14

liikmesriigi ülevaade selle kohta,

kuidas nad on vastava direktiivi

sätte oma õigusesse ülevõtmine.

Ükski seletuskirjas esitatud

liikmesriik ei nõua filiaali

asutamist.

10.

FI

2. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse KindlTS § 179 lõikega

5, mille kohaselt vahendaja kohustusliku

vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole

kindlustusmaakleri agendil. Tema poolt kahju tekitamise

eest vastutab kahjustatud isiku ees kindlustusmaakler,

kelle esindajana kindlustusmaakleri agent tegutses.

Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et selle sätte puhul

tuleb arvestada, et kindlustusmaakleril puuduvad

kapitalinõuded ja seetõttu ei ole siin kohane rakendada

kindlustusandja ja tema agendi vastutuse analoogiat.

Kindlustusmaakleril ei pruugi olla vahendeid kahju

hüvitamiseks. Kindlustusmaakleri vastutuse tagatiseks on

tema vastutuskindlustusleping. Arvestades, et

kindlustusmaakleri agent on eraldiseisev isik, puudub

veendumus, et kindlustusmaakleri

vastutuskindlustusleping katab ka kolmanda isiku

vastutuse.

Seetõttu teeme ettepaneku näha KindlTS § 179 lõikes 5

ette kindlustusmaakleri kohustus sõlmida oma

vastutuskindlustusleping tingimusega, et see hõlmab ka

tema kõigi agentide tegevust.

Selgitatud Tõepoolest, § 179 lõike 5 kohaselt

vastutab kindlustusmaakleri

agendi poolt kahju tekitamise ees

kindlustusmaakler, kelle

esindajana kindlustusmaakleri

agent tegutses.

KindlTS § 179 lõike 1 punkti 1

kohaselt peab kindlustuse

turustamisest tuleneva kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise tagamiseks sõlmima

vahendaja kohustusliku

vastutuskindlustuslepingu,

sealjuures on üheks tingimuseks,

et kindlustusjuhtumiks on

vahendaja või tema esindaja poolt

kindlustuse turustamisest tuleneva

kohustuse rikkumisega varalise

kahju tekitamine turustatud

kindlustuslepingu järgsele

kindlustusvõtjale, kindlustatule

või soodustatud isikule.

Seega on meie hinnangul

vastutuskindlustuslepinguga juba

kaetud ka kindlustusmaakleri

esindaja (kindlustusmaakleri

agendi) tegevused.

11.

FI

3. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et eelnõu punkti

16 sõnastus seletuskirjas (lehekülg 8) vajab üle vaatamist.

Hetkel on kirjas: „Muudatuse olema võimalus kontrollida

ka juriidilise isiku tausta...“.

Arvestatud

5

12.

FI

4. Finantsinspektsioon juhib ka tähelepanu, et eelnõu

punkti 20 sõnastus seletuskirjas (lehekülg 9) vajab üle

vaatamist. Hetkel on kirjas: „Lõike 1 kohaselt kannab

kindlustusmaakleri agendi kannab vahendajate nimekirja

kindlustusmaakler, keda ta esindab.“.

Arvestatud

EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT

13.

EKML

EKML sooviks siinjuures esitada üldised argumendid,

miks EKML toetab antud Eelnõud ja miks see on hea

kindlustust ostvatele klientidele/kindlustusvõtjatele.

EKML’e teadaolevalt ei analüüsitud Kindlustuse

turustamise direktiivi (edaspidi IDD) ülevõtmisel 2018.a,

IDD art 3 p 1 ehk nn. maakleri agendi ülevõtmise

võimalust ehkki direktiiv sellise võimaluse selgesõnaliselt

andis.

Antud võimaluse, mitte ülevõtmine tähendas, et nt.

sõidukite müügiga tegelev kindlustusandja, sai koos

sõidukiga kaasa müüa kindlustust, tegutsedes ühe

kindlustusandja kindlustusagendina.

EKML saab kindlas kõneviisis väita, et ka tavapäraste

sõidukite näitel võivad kindlustusmaksed erineda

kindlustusseltside lõikes kuni 2 korda ehk ainuüksi

konkurentsi tekkimine, läbi võrdleva teenuse pakkumise

võimaluse, säästaks klientidele olulisel määral rahalisi

vahendeid.

Potentsiaalseks sihtrühmaks, kes soovivad ühe

kindlustusandja agendi mudelist, liikuda maakleri

võrdleva teenuse pakkujaks oleks kõik ettevõtted, kes

väärindavad kindlustuslahenduste pakkumusega enda

poolt pakutavaid tooteid või teenuseid nt. sõidukite

müügiga tegelevad ettevõtted, liisingettevõtted,

elektroonikakaupade müüjad, reisibürood jms.

Eelnõuga pakutud maakleri agendi lahendus võimaldab

kõrvaldada ka eeldatava turutõrke tervishoiuteenuse

osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse valdkonnas, kus

erinevad tervishoiuteenuse osutajate erialaliidud oleksid

väga huvitatud oma liikmetele kohustusliku

vastutuskindlustuse vahendamisest, maakleri agendina,

kas siis erinevate Eesti kindlustusandjate võrdlevate

pakkumustena või kaasates ka piiriüleseid

kindlustusandjaid.

Ehk nn. maakleri agendi mudel võimaldab suurendada

mitte ainult konkurentsi Eestis tegutsevate

kindlustusandjate vahel, vaid suurendada kliendi/tarbija

vaates konkurentsi ka teiste EL põhiste

kindlustusandjatega, liikides, kus Eesti kindlustusandjate

poolne kindlustuslahenduste pakkumine on piiratud.

Arvestatud Tegemist on seadusemuudatust

toetava märkusega, mis ei eelda

eelnõu muutmist.

6

Õiguslikus vaates on Eelnõu suurimaks positiivseks

mõjuks regulatiivse arbitraaži kaotamine, mis väljendub

selles, et IDD art 3 sätestatud võimalus saab ka Eesti

õigusesse ülevõetud ja Eesti kliendid saavad seeläbi

parema juurdepääsu kliendi kindlustusvajadusest lähtuvale

kindlustuse turustamisele. Tegemist ei oleks Eesti

erisusega IDD rakendamisel vaid sellega saaks kliendid

juurdepääsu lahendusele, millist saavad kasutada enamik

Euroopa Liidu kodanikest, kuna teised EL liikmesriigid on

selle IDD võimaluse juba üle võtnud.

Kuivõrd nn. maakleri agendi vaates suureneb formaalselt

Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate subjektide arv,

siis sooviksime esitada enda seisukoha ka võimaliku

järelevalve koormuse kasvu osas.

EKML on seisukohal, et Finantsinspektsiooni koormus

järelevalve teostamisel nn. maakleri agendi üle, suureneb

minimaalselt ja seda kahel peamisel põhjusel.

Finantsinspektsioon teostab agentide üle järelevalvet mitte

otse vaid läbi kindlustusandjate, maakleri näitel, siis läbi

kindlustusmaakleri. Ehk kui Finantsinspektsioon saab

käesoleval ajal hakkama üle 1000 kindlustusandja agendi

järelevalvega, siis kindlasti saab ta hakkama ka 40

kindlustusmaakleri lisanduvate potentsiaalsete agentidega.

Teiseks põhjuseks on juba alates 01.10.2018 rakendunud

KindlTS § 178 lg 1 sätestatud kohutus, millise kohaselt

vahendaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega

tegeleval füüsilisel isikul ja vahendaja juhatuse liikmel

peavad olema oma tegevuse ulatusele vastavad

kindlustusalased teadmised ja finantsalane kompetentsus.

Finantsinspektsioon teostab juba aastaid

kindlustusmaaklerite riskipõhist järelevalvet, millise üks

fookus on ka kindlustusmaaklerite sisemised

koolitusprotsessid ja korrad, KindlTS § 178 täitmiseks.

Usume, et kindlustusmaaklerite senist suutlikkust oma

töötajate teadmiste tagamisel kajastab ka

Finantsinspektsiooni aastaraamatus avaldatav

kliendikaebuste arv kindlustusmaaklerite tegevuse peale,

mis on pea olematu st. 2024.a 0 kaebust ja 2023.a 1 kaebus.

Üldiste Eelnõud toetavate argumentide kokkuvõtteks.

Eelnõuga võetaks Eesti õigusesse üle IDD art 3 sätestatud

nn. maakleri agendi regulatsiooni nagu seda on teinud

enamus EL liikmeriike, seeläbi kõrvaldub regulatiivne

arbitraaž, mis piirab sarnastel alustel kindlustustoodete

pakkumist erinevate kindlustuste turustajate vahel ja mis

veelgi olulisem, klientide jaoks suureneb

kindlustustoodete kättesaadavus tingimuste ja hindade

võrdluses ning klientidel tekkib lihtsam juurdepääs nende

huvisid esindava kindlustuse turustaja (maakleri) teenusele

versus agendikanal.

7

Finantsinspektsiooni järelevalve koormus ei kasva

märkimisväärselt, sest eksisteerib juba paika loksunud

agentide järelevalve mudel, mis hõlmab mh. kindlustuse

turustamiseks vajalike teadmiste piisavuse hindamist.

14.

EKML

Eelnõu osas sooviksime teha ühe konkreetse ettepaneku.

Eelnõus sisaldub ettepanek: paragrahvi 36 lõige 2

muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama

volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi

tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist

tegevust välisriigi kindlustusandja filiaali tegevusena,

sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei asutata. Sellise

tegevuse korral peab kindlustusandja järgima käesolevas

seaduses ja selle alusel antud õigusaktides välisriigi

kindlustusandja Eesti filiaali suhtes kohalduvaid

nõudeid.“;

EKML on seisukohal, et selline sõnastus ei vasta

küsimusele, milliseid nõudeid seda „nagu filiaal“ peab siis

KindlTS järgima ja kas Finantsinspektsioon registreerib

sellise filiaali enda poolt hallatavas turuosaliste registris.

Kindlustusmaakleri jaoks on oluline seda teada, kuivõrd

sellel Finantsinspektsiooni registril on väga selge õiguslik

tähendus määratlemaks, kas isikul on Eestis asuva

kindlustusriski osas teenuse pakkumise õigus või mitte.

EKML palub selles osas Eelnõu vastavat sätet täpsustada,

et tagada seaduse rakendamise õiguskindlus.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

FINANCEESTONIA

15.

FE

FinanceEstonia toetab eelnõud, kuivõrd kindlustuse

turustamise direktiivi 2016/97 (IDD) art 3 ülevõtmisega

kõrvaldatakse regulatiivne arbitraaž võrrelduna enamike

teiste EL liikmeriikidega kus nn. maakleri agendi tegevus

on siseriiklikusse õigusesse üle võetud.

Oleme seisukohal, et nn. kindlustusmaakleri agendi

registreerimise võimalus on hea Eestis tegutsevatele

kindlustusmaaklerettevõtetele, andes neile seeläbi

võimaluse konkureerida võrdsetel alustel teise EL

liikmeriikide kindlustusmaaklerettevõtetega.

Aga veelgi suurem on eelnõu mõju kliendile, kuivõrd

maakleri agendi registreerimise võimalus annab kliendile

parema juurdepääsu kliendi huvidest lähtuvale võrdlevale

kindlustusmaakleri teenusele, mis omakorda suurendab

konkurentsi Eestis tegutsevate kindlustuse turustajate

vahel.

Suurem konkurents tähendab juba vaikimisi klientidele

paremaid tingimusi ja hinda.

Tegemist on sissejuhatava

märkusega. Võtame teadmiseks.

8

Samas on meil siiski mõned konkreetsed ettepanekud

eelnõule, tagamaks selle paremat õigusselgust. Meie

ettepanekud on alljärgnevad:

16.

FE

1. Välisriigi kindlustusandja esindamise nõuded paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt: „(2) Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt

esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt

kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega,

käsitatakse sellist tegevust välisriigi kindlustusandja

filiaali tegevusena, sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei

asutata. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja

järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud

õigusaktides välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali suhtes

kohalduvaid nõudeid.“

Kuivõrd eelnõu sõnastus on küllalt üldine, see tähendab, et

eelnõu tekst ei täpsusta, millised nõudeid tuleb järgida

juhul, kui filiaali asutamise (korporatiivõiguslikku)

kohustust ei ole, oleks asjakohane ja tervitatav vähemalt

eelnõu seletuskirja tasandil, millised on need KindlTS

seaduse sätted, mida peab oma tegevuses järgima isik, kes

tegutseb filiaalinõuete kohaldumisalas, kuid kes ei ole

kohustatud filiaali asutama.

Teine aspekt, mis vajaks eelnõu vastava sätte puhul

täpsustamist, on asjaolu, kas selline subjekt kantakse

Finantsinspektsiooni poolt peetavasse registrisse. Seda

eelkõige põhjusel, et Finantsinspektsiooni poolt peetaval

registril on väga selge õiguslik tähendus määratlemaks, kas

isikul on Eestis asuva kindlustusriski osas teenuse

pakkumise õigus või mitte.

Seega palume eelnõu autoritel täiendavalt kaaluda

vastavate täpsuste lisamist kas eelnõusse või eelnõu

seletuskirja.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

17.

FE

2. Kindlustusmaakleri tegevuse kooskõla KindlTS §

182 juhul, kui maakler kasutab kindlustuse

vahendamiseks agenti

KindlTS § 182 lg-d 7 ja 8 näevad ette piirangud

kindlustusmaakleri tegevusele seoses kindlustusvahenduse

edasiandmisega (lg 7) ja kolmanda isiku abi kasutamiseks

seoses kindlustuse vahendamisega (lg 8).

Muudatusettepaneku kohaselt tekiks kindlustusmaakleril

õigus oma kindlustusvahenduse tegevus sisuliselt edasi

anda agendile (kellel on õigus maakleri nimel välja

selgitada kliendi kindlustushuvi ning pakkuda talle muid

kindlustusmaaklerlusega seotud teenuseid). Sellisel juhul

satuks kindlustusmaakleri tegevus hetkel kehtiva seaduse

kohaselt aga vastuollu KindlTS § 182 lg-s 7 sätestatud

piiranguga („Kindlustuse turustamist ei või edasi anda“).

Kuivõrd eelnõuga ei ole muudetud KindlTS § 182 lg-t 7,

siis puudub õigusselgus, kas maakleri poolt agendi

kasutamine ja läbi agendi teenuse pakkumine, on

Arvestatud

9

käsitletavad kindlustuse turustamise edasiandmisena või

mitte.

Seoses kindlustusmaakleri agendi kui eraldiseisva

kindlustusvahendaja võimaldamisega oleks meie

hinnangul tarvilik muuta ning õigusselguse huvides

täpsustada KindlTS § 182 lg-s 7 sätestatud piirangu

sõnastust viisil, et see lubaks selgelt kindlustusmaakleril

oma kindlustusvahenduse tegevus edasi anda enda

agendile, kindlustusmaakleril oma kindlustusturustamise

tegevuses kasutada agenti ning sellise turustuslahenduse

kasutamine ei viiks kindlustusmaaklerit vastuollu

seadusest tuleneva tegevuse edasiandmise keeluga.

18.

FE

3. Kindlustusmaakleri agendi definitsioon

Paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 11 järgmises

sõnastuses: „(1) Kindlustusmaakleri agent on isik, kelle

peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid

kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse

turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada

kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis

vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja

nõudmistele.“

Eelnõu kohaselt on kindlustusmaakleri agent isik, kelle

peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid

kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse

turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada

kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis

vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja

nõudmistele.

Eelnõust ega eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on

maakleri agendi mõistesse sisse toodud tingimus, et

maakleri agendi peamine tegevusala ei tohi olla

kindlustuse turustamine. Võrdluseks võimaldab kehtiv

KindlTS kindlustusagendil tegutseda mõlemal juhul: (i)

juhul, kui kindlustuse turustamise näol on tegemist tema

peamise tegevusalaga; kui ka (ii) juhul, kui tegemist ei ole

kindlustusagendi peamise tegevusalaga. Kindlustusagendi

puhul saab hetkel kehtiva KindlTS kohaselt nimetatud

vahetegu määravaks üksnes juhul, kui kindlustusagent

soovib tegutseda KindlTS §-s 175 sätestatud erirežiimi

alusel (vt. täiendavalt all). Sama seaduse

raames ühetaolise käsitluse jätkamine olemuselt sarnaste

subjektide definitsioonides oleks mõistlik ja eeldatav ning

ettepanekuga tehtud eristamine sarnaste subjektide

definitsioonide käsitlemisel ei näi olevat põhjendatud.

Mitte

arvestatud

Eelnõu lähtekohaks on kõrvaldada

turutõrge, mille tõttu ei saa

ettevõtjad pakkuda oma põhitoote-

teenuse juurde mitme

kindlustusandja pakkumisi.

Leiame, et olukord, kus

kindlustusmaakler kasutab agenti,

kelle põhitegevus on samuti

kindlustuse turustamine, ei anna

sisulist lisaväärtust võrreldes

olukorraga, kus vastav isik

tegutseb iseseisva

kindlustusmaaklerina. Kui isik

tegeleb püsivalt ja põhitegevusena

kindlustusvahendusega, täidab ta

sisuliselt samu funktsioone nagu

maakler, mistõttu on põhjendatud,

et ta alluks ka samaväärsele

regulatiivsele raamistikule

iseseisva turuosalisena, mitte

maakleri agendina.

Peame põhjendatuks säilitada

eelnõus tingimus, et

kindlustusmaakleri agendi

peamine tegevusala ei ole

kindlustuse turustamine.

Muuhulgas tekitab „peamine tegevusala ei ole kindlustuse

turustamine“ tingimuse kasutamine kindlustusmaakleri

agendi legaaldefinitsioonis mõningase ebaselguse ning

viitab, et tegemist oleks justkui üksnes KindlTS § 175

kohaldamisalasse jääva vahendajaga. Samas, tõlgendades

eelnõu teksti tervikuna, võib järeldada, et

kindlustusmaakleri agent on kindlustusvahendaja, kes ei

pea tegutsema tingimata KindlTS §-ga 175 loodud

Selgitatud Selgitame, et eelnõuga ei piirata

kindlustusmaakleri agendi

tegevust üksnes

kindlustustegevuse seadus § 175

kohaldamisalasse jäävate

juhtudega.

10

raamistikus. Seda enam, et KindlTS §-i 175 täiendatakse

ka lõikega 12, mis loob kindlustusmaakleri agendi

tegevusele eraldiseisva ekvivalendi kindlustusagendi

sarnasele tegevusele, mis peab vastama KindlTS § 175 lg

1 punktides 1-6 sätestatud tingimustele (neist esimene

tingimus on, et kindlustuse turustamine ei ole

kindlustusagendi peamine tegevusala).

Seega sätestaks eelnõu kohaselt nii kindlustusmaakleri

agendi definitsioon tervikuna, kui ka KindlTS § 175

erirežiimi kohaldumise üks eeldus (vastavalt eelnõu § 175

lg-e 12), et kindlustuse turustamine ei tohi olla

kindlustusmaakleri agendi peamine tegevusala.

Eeltoodust johtuvalt palume eelnõu autoritel täiendavalt

kaaluda kindlustusmaakleri agendi tegevuse piiramise

tarvilikkust ja vajalikkust juhtudel, mil kindlustuse

turustamine ei ole kindlustusmaakleri agendi peamine

tegevusala.

Põhjendatud oleks nende käsitlemine ühetaoliselt

kindlustusandja agentidega.

Kui kindlustusmaakleri agent

vastab kõikidele § 175 lõike 1

punktis 1-6 sätestatud

tingimustele, siis see tähendab

üksnes, et tema suhtes kohalduvad

viidatud sätted. Kui ta ei vasta

kõikidele tingimustele, kohaldub

seadus täies ulatus.

1. Tingimus, et turustamine ei ole

peamine tegevusala – õigus olla

kindlustusmaakleri agent. 2. Kõik

§ 175 lõike 1 tingimused täidetud

– see kindlustusmaakleri agent

kuulub erirežiimi all.

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT

19.

EKsL

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) seisab

kindlustussektori maine ja usaldusvääruse eest. Meile on

oluline, et kindlustussektori turuosaliste kohustused ja

vastutus oleksid selgelt määratletud ning et neid mõistetaks

ühtemoodi nii regulaatori, järelevalve, turuosaliste kui ka

klientide poolt. Praegune kindlustusturustuse arhitektuur ja

regulatsioon toetavad neid eesmärke tervikuna hästi.

Samas näitab praktika, et ka selge regulatsiooni olemasolul

on klientidel sageli keeruline mõista, kas kindlustusleping

sõlmitakse kindlustusandja või kindlustusmaakleri

vahendusel, kusjuures sageli peetakse kindlustusandjaks

hoopis kindlustusmaaklerit. See tekitab klientides

ebakindlust ja võib vähendada usaldust nii teenusepakkujate

kui ka kogu kindlustusturu vastu, eriti olukordades, kus

rollide ja vastutuse jaotus ei ole nende jaoks piisavalt

arusaadav. Leiame, et turustaja poolt klientidele või

potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas

reklaam ja sisuturundus, peab olema õiglane, selge ega tohi

olla eksitav.

Tegemist on sissejuhatava

selgitusega. Teadmiseks võetud.

Eeltoodud seisukohtadest lähtudes esitame täiendavad

ettepanekud kõnealuse olukorra lahendamiseks, eelkõige

kindlustusturu osaliste rolliselguse tugevdamiseks.

20.

EKsL

1. Kindlustusmaakleri agent Kindlustusturu selguse ja usaldusväärsuse seisukohalt ei pea

EKsL põhjendatuks nn maakleri-agendi kontseptsiooni

lisandumist kindlustusturule. Kahe võlaõigusseaduses

(VÕS) reguleeritud, oma olemuselt erineva ja osaliselt

vastandliku käsundus- ja vahendustegevuse liigi

ühendamine ühte rolli hägustab senist selget regulatiivset

raamistikku.

Selgitatud Kavandatav regulatsioon lähtub

eesmärgist võimaldada

kindlustusmaakleril kasutada

kindlustuse turustamisel teist

kindlustusvahendajat. Tegemist ei

ole piiranguteta turustamise

edasiandmise lubamisega, vaid

reguleeritud mudeliga, mille puhul

11

Tuletame meelde, et kehtiv lahendus, mille kohaselt ei ole

kindlustuse turustamise edasiandmine lubatud (KindlTS §

182 lg 7), kujunes välja varasemate praktiliste probleemide

pinnalt. Nendele juhtisid tähelepanu nii

tarbijakaitseasutused kui ka turuosalised. Probleemsed olid

mh olukorrad, kus samad isikud või ettevõtted tegutsesid

paralleelselt nii agendi kui ka maakleri rollis (nt

kaubandusettevõtete kindlustuslahendused, tanklaketid,

liisinguskeemid, hulgimaaklerlus).

Kuigi kehtiv õigus sisaldab selget keeldu kindlustuse

turustamise edasiandmiseks ja piiranguid kolmanda isiku

kasutamiseks turustamisel (käsundi täitmisel), on meile

teadaolevalt seda nõuet praktikas ka eiratud.1 Sellest ei saa

aga järeldada, et senine ebaseaduslik praktika tuleks

legaliseerida. Vastupidi, tähelepanu tuleks suunata kehtiva

õiguse täitmisele, järelevalve tõhustamisele ning vajadusel

rikkumiste koosseisu täpsustamisele ja sanktsioonide

karmistamisele.

Leiame, et enne sellise põhimõttelise muudatuse kaalumist

peaks sellele eelnema põhjalik õigusvõrdlev analüüs.

Euroopa Liidu kindlustusturustuse direktiiv (IDD) pakub

mitmeid alternatiivseid lahendusi, mida ei ole piisavalt

analüüsitud. Näiteks võimaldab direktiiv tegutseda

multiagendi vormis ning pakkuda konkureerivate

kindlustusandjate tooteid, samuti ei nõua see alati maaklerilt

sõltumatu analüüsi teostamist.2 Samuti tuleks hinnata

võimalust lubada tegevuse edasiandmist kõrvalvahendajale

käsundiandja nõusolekul, nagu see on üldiselt lubatud

käsundussuhetes.

Kuigi mõnes liikmesriigis on maakleril lubatud kasutada

kõrvalvahendajaid, on sellised lahendused reeglina seotud

täiendavate piirangutega. Näiteks on Läti regulatsioonis

sätestatud, et kuigi maakler võib kasutada teisi vahendajaid,

ei ole kõrvalvahendajal õigust anda kliendile soovitusi ega

teostada sõltumatut analüüsi.3 Sarnased piirangud kehtivad

ka Saksamaal. Seega ei ole tegemist võrreldava ega lihtsasti

ülekantava lahendusega.

Kindlustusmaakleri teenus eeldab sõltumatut analüüsi ning

kõrget professionaalset taset, sealhulgas pädevust, hoolsust

ja ettenägelikkust. Sellise teenuse osutamist ei ole

põhjendatud delegeerida kõrvaltegevusena tegutsevatele

isikutele. Ka kehtiva seaduse seletuskirjas on rõhutatud, et

maakleri ja agendi põhitegevuste edasiandmine muudaks

vahendaja institutsiooni sisuliselt tühjaks.

Samuti ei ole põhjendatud väide, et kehtiv regulatsioon

piiraks klientide juurdepääsu maaklerteenusele. Klientidel

on juba praegu võimalik valida nii kindlustusmaakleri või

kindlustusagendi vahendusel sõlmitav leping kui ka otse

kindlustusandjaga sõlmitav leping. Piirang puudutab üksnes

jääb vastutus kliendi ees ja

regulatiivsete nõuete täitmise eest

kindlustusmaaklerile.

Eelnõu ei võimalda kasutada

kindlustusturustuses isikuid, kes ei

vasta kindlustusvahendajatele

kehtestatud nõuetele. Vastupidi,

eelnõu eesmärk on tuua praktikas

esinevad koostöömudelid

selgemasse regulatiivsesse

raamistikku ning tagada nende üle

parem õiguslik selgus ja

järelevalve.

Regulatsiooni eesmärk ei ole

võimaldada maakleri sõltumatu

analüüsi delegeerimist piiramata

ulatuses, vaid sätestada

tingimused, mille alusel võib

maakler kasutada teise

nõuetekohaselt registreeritud

vahendaja abi.

12

maakleri ja agendi võimalust anda turustamine edasi

(KIndlTS § 182 lg 7) ja piirab maakleri õigust kasutada

turustamisel kolmanda isiku abi, kes ei vasta

kindlustusvahendajale kehtestatud nõuetele (KindlTS § 182

lg 8).

Praegusel kujul jääb ettepanek ebaselgeks ning ei ole

arusaadav, millist tegelikku probleemi sellega lahendada

soovitakse. EKsL-i hinnangul ei ole turul tuvastatav sellist

laadi süsteemset probleemi, mis õigustaks nii põhimõttelist

muudatust. Vastupidi, kavandatav muudatus muudaks

senise loogilise ja selge õigusliku raamistiku keerukamaks

ning raskemini mõistetavaks, ilma et sellega kaasneks selge

ühiskondlik kasu. Olgu öeldud, et agendi kasutamine

kindlustusmaakleri lepingute sõlmimiseks on tänagi

lubatud. Kokkuvõttes ei toeta EKsL muudatusettepanekut.

Alljärgnevalt esitame normitehnilised märkused:

21.

EKsL

Loobuda termini „kindlustusmaakleri agent“ kasutamisest.

Tegemist on eksitava ja turustajate rolliselgust veelgi

hägustava terminiga. „Kindlustusmaakleri agent“ viitab

justkui sellele, et kindlustusmaakleri ja tema käsundisaaja

(agent) vahel on agendisuhe ja agendileping (VÕS § 670) ka

kindlustusturustusega seoses. Agendilepingu iseloomulik

tunnus on püsiv iseseisev lepingute sõlmimine või

vahendamine teise isiku nimel ja huvides.4 Nn

„kindlustusmaakleri agent“ saaks olla VÕS-i järgi

kindlustusmaakleri agent üksnes kindlustusmaaklerteenuse

pakkumisel ja maaklerlepingu sõlmimisel, kuid ta ei saa

seda olla agent turustamisega seoses ja kindlustuslepingu

sõlmimisel, sest maakler ei ole ise kindlustuslepingu pool.

Oluline on see, et kindlustusagendiks saab olla üksnes

püsivalt kindlustusandja poolt kindlustuslepinguid

vahendama või sõlmima volitatud agent (kindlustusagent).

„Maakleri-agendi“ puhul on aga tegemist kolmanda isikuga,

kelle abi kasutab maakler käsundi täitmisel (VÕS § 622 2

ls), kelle eest maakler vastutaks ka TsÜS § 132 lg 2 alusel

ja eelnõu sätete alusel.5 Kuna Eesti õiguses kasutatakse sel

puhul terminit „alltöövõtja“, „allüürnik“ jne, siis oleks

põhjendatud uue termini „allmaakler“ kasutusele võtmine,

mis peegeldaks paremini selle õiguslikku sisu.

Arvestatud Eelnõus on termin

„kindlustusmaakleri agent“

asendatud terminiga

„kindlustusmaakleri esindaja“.

Leiame, et pakutud alternatiiv

„allmaakler“ võib olla eksitavam,

kuna see viitab iseseisvale

maakleritegevusele või

maaklerteenuse osutamisele.

Käesoleval juhul ei ole tegemist

iseseisva maakleriga, vaid isikuga,

keda maakler kasutab oma

tegevuses ning kelle eest ta

vastutab.

22.

EKsL

2. Lisatavat § 175 lg 11 tuleks täiendada ka KindlTS § 180

lg-ga 1 ja 2.

Arvestatud § 175 lg lõike 11 täiendamise

asemel on täiendatud §-i 180 uue

lõikega 5.

23.

EKsL

3. KIndlTS § 179 lg 5 2 ls: maakleri ja allmaakleri

solidaarvastutust käsundiandja eest ei tohiks välistada.

Esineb olukordasid, kus maaklerlepingu rikkumisest

tulenev täitmise nõue on otstarbekas maksma panna hoopis

allmaakleri vastu, kes sageli on maaklerist käibelt ja

kasumilt hoopis suurem ettevõtja (nt maaklerleping lõpeb

VÕS § 472 või 473 tõttu; vastutuskindlustuse leping on

sõlmitud Bulgaaria kindlustusandjaga, vms).

Selgitatud Eelnõu lähtub põhimõttest, et

kindlustusmaakler vastutab oma

tegevuses ning tema nimel

tegutsevate isikute (sh esindaja)

tegevuse eest kliendi ees,

sõltumata allhankeahela

ülesehitusest.

Säte ei välista esindaja võimalikku

vastutust muudel alustel, sh

võlaõigusseaduse üldsätete alusel.

Eelnõu eesmärk on eelkõige

13

tagada, et kliendil oleks selge ja

tõhus vastutav isik –

kindlustusmaakler –, kes vastutab

ka edasi antud tegevuse eest.

Solidaarvastutuse automaatne

kehtestamine maakleri ja esindaja

vahel ei ole eelnõu raames vajalik

ega süsteemselt põhjendatud,

kuivõrd kliendi kaitse on tagatud

läbi maakleri vastutuse ning

temale kehtestatud kutsealase

vastutuskindlustuse nõude.

24.

EKsL

4. KindlTS § 1921 tuleks eelnõust välja jätta. Allmaakler

tegutseb kindlustusmaakleri esindajana ja talle kohalduvad

üldjuhul samad nõuded esindatavaga. Nõuete dubleerimine

on asjakohatu ja pigem segadust tekitav. Seaduses tuleks

esitada ainult täiendavad nõuded, nt tuleks klienti lisaks

maaklertasule teavitada ka tasust, mida maksab

allmaaklerile maakler.

Mitte

arvestatud

Leiame, et konkreetne nimikiri

lepingu sõlmimise eelsetest

tegevustest ja teabest on

õigusselgem.

25.

EKsL

5. Sobivusmenetluse raames tuleks seaduses rõhutada, et

maakler peaks täiendavalt hindama, kas allmaakleril ja tema

juures otseselt turustamisega tegeleval isikul on

põhitegevuse kõrvalt piisavalt aega turustusega tegeleda ja

hindama KindlTS § 182 lg 8 ja lg 1 eelduste esinemist

allmaakleri kasutamisel.

Mitte

arvestatud

Leiame, et sobivusnõuete

hindamisel tuleb

kindlustusmaakleril juba kehtivate

üldiste hoolsus- ja

juhtimiskohustuste raames

veenduda, et tema esindajal on

olemas nõuetekohaseks

kindlustuse turustuseks vajalik

pädevus, organisatsiooniline

suutlikkus ja võime oma

ülesandeid nõuetekohaselt täita.

„Piisava aja“ hindamine oleks

seejuures olemuslikult

subjektiivne ja raskesti

kontrollitav kriteerium.

Kindlustusmaakler saab

vahendajate nimekirja kanda

üksnes sellise esindaja, kelle puhul

maakler on veendunud, et esindaja

täidab seadusest tulenevaid

nõudeid nõuetekohaselt,

sealjuures tal on piisavalt aega, et

selgitada välja kliendi

kindlustusvajadused ja nõudmised

ning soovitada talle sobivat

kindlustuslepingut.

Kui kindlustusmaakleri ei suuda

seda tagada, rikub ta ise KindlTS-

ist tulenevaid nõudeid, mis võib

halvimal juhul viia selleni, et

maakler tuleb vahendajate

nimekirjast kustutada.

26.

EKsL

2. IDD art 17 lg 2 nõuete ülevõtmine Selgitatud Selgitame, et IDD artikli 17 lõige

2 ei ole üle võetud üksnes

14

Teeme ettepaneku täiendada KindlTS-st selliselt, et selles

sätestataks selgesõnaliselt kindlustusturustuse

üldpõhimõttena nõue, mille kohaselt kogu klientidele või

potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas

reklaam, peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav ning

reklaam peab olema selgelt sellisena äratuntav.

IDD artikli 17 lõikes 2 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt

peavad liikmesriigid tagama, et kogu kindlustusturustuse

raames esitatav teave, sealhulgas reklaam, on õiglane, selge

ja mitteeksitav ning reklaam on selgelt äratuntav. Direktiivi

põhjendused (eelkõige põhjenduspunktid 46 ja 47)

rõhutavad tarbija kaitse kõrget taset, läbipaistvust ning

vajadust, et klient mõistaks turustaja rolli ja võimalikke

huvide konflikte.

Meil on see säte üle võetud eelkõige RekS-is6 ja turunduse

kontekstis, kuid on jäänud tähelepanuta, et see peaks

hõlmama mistahes KindTS alusel kindlustusvõtjale

edastatavat teavet, sh digitaalsete turustuslahenduste

ülesehitust. Seega pole Eestis see IDD üks kandvamaid

põhimõtteid üheselt ja selgelt üle võetud, mis ei taga

kindlustusturustuse kontekstis direktiivi eesmärgipärast

rakendamist.

Praktikas esineb digitaalseid turustuslahendusi, kus tarbijale

ei ole ilma olulise pingutuseta üheselt arusaadav, kas teenust

osutab kindlustusmaakler, kindlustusagent või

kindlustusandja.

IDD art 17 lõikest 2 on tuletatav, et turustaja rolli

avalikustamine peab olema proaktiivne, tagades tarbijale nn

"staatuse selguse" ilma täiendava uurimistööta. Lisaks on

EIOPA ja teiste riikide järelevalved (sh BaFin) rõhutanud,

et direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt peab kogu

turustusteave olema „õiglane, selge ja mitteeksitav“ ning

hinnata tuleb tarbija tegeliku arusaadavuse alusel.

Digitaalsed turustuskanalid ei tohi viia olukorrani, kus

oluline teave on küll formaalselt kättesaadav, kuid praktikas

tarbijale mitte tajutav. Ainult olukorras, kus esitatud teave

on õiglane, selge ja mitteeksitav, saab klient teha teadliku

valiku.

Teistes liikmesriikides on direktiivi artikli 17 nõuded

integreeritud sektoriseadusesse, tagades turustaja rolli selge

avalikustamise ja tarbija arusaadavuse ilma liigse

pingutuseta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada KindlTS

§ X järgmise sõnastusega:

§ X. Kindlustusturustuse teabe üldpõhimõtted

(1) Turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele

klientidele esitatav teave peab olema õiglane, selge,

mitteeksitav ning esitatud viisil, mis tagab teabe

arusaadavuse ja läbipaistvuse.

reklaamiseadusega, vaid seda

tuleb vaadata koos KindlTS-i

teiste turustamise põhimõtetega.

Alustuseks on kindlustusandja

juhid ja töötajad kohustatud

tegutsema nendelt oodatava

ettenägelikkuse ja pädevusega

ning vastavalt nende ametikohale

esitatavatele nõuetele, lähtudes

kindlustusandja ja selle

kindlustusvõtjate, kindlustatute ja

soodustatud isikute huvidest

(KindlTS § 106 lg 6). Selle

eelduseks on mh selle tagamine, et

kliendile suunatud teave on

õiglane, selge ja mitte-eksitav.

Teiseks peavad turustajad andma

kliendile enne kindlustuslepingu

sõlmimist asjakohast teavet ka

turustaja enda kohta, sõltumata

turustuskanalist (VÕS § 428 lg 1 p

1, KindlTS § 192 lg 1 p 1, § 198 lg

2 p 2).

Lisaks juhime tähelepanu, et

KindlTS §-is 254 on ette nähtud

karistus enne kindlustuslepingu

sõlmimist lepingu sõlmimise

eelduseks oleva või

kindlustusvõtjale

kindlustuslepingu kehtivuse ajal

kohustusliku teabe või selgituse

esitamata jätmise või

mittenõuetekohase esitamise või

ebaõige või eksitava teabe

esitamise eest.

Ka Finantsinspektsiooni juhendis

on seda teemat käsitletud.

„Nõuded kindlustuse

turustamisele“ punkti 3.1.1.

kohaselt peab „lepingus

avalikustatud informatsioon olema

õige, täpne ja üheselt mõistetav.

Informatsioon ei tohi olla eksitava

sisuga ning sealt ei tohi välja jääda

ega puududa midagi, mis mõjutaks

oluliselt informatsioonis esitatud

andmete sisu, tähendust ja nendest

arusaamist, lähtuvalt mõistlikkuse

põhimõttest.“ Punkti 8.1 kohaselt

„Kindlustusvahendaja poolt

kliendile antav teave, sh

15

(2) Turustaja peab selgelt avaldama oma rolli ja pädevuse,

nii et kindlustusvõtja saab ilma olulise pingutuseta üheselt

aru, millise teenusega on tegu ja kas teenust osutab

kindlustusmaakler, kindlustusagent või kindlustusandja.

(3) Eeltoodud nõudeid kohaldatakse ka kindlustusteenuse

või vahenduse reklaamile, mille kohaldatakse lisaks

reklaamiseaduse nõudeid.

Selgitus Sätte eesmärk on IDD artikli 17 lõike 2 ülevõtmine meie

õigusesse ja sisustamine. Praktikas tähendab see, et

järelevalveasutus saab hinnata mitte ainult esitatud teabe

sisu, vaid ka selle esitusviisi. Kui veebikeskkonna ülesehitus

(disain, värvid, info hierarhia) on suunatud tarbija

eksitamisele turustaja tegeliku rolli osas, on tegemist

rikkumisega.

reklaamimise eesmärgil esitatav

teave, ei tohi olla eksitav. Eksitav

teave on teave, mis loob või võib

luua ebaõige ettekujutuse

tegelikest asjaoludest. Kliendil

peab olema lihtsalt mõistetav,

millise kindlustusvahendaja

teenust (kindlustusmaakler või

kindlustusagent) ta kasutab ja kelle

huvides vastav

kindlustusvahendaja tegutseb.“.

Samuti juhime tähelepanu, et EL-

is menetletava Euroopa Komisjoni

jaeinvestorite kaitse ettepaneku

raames täiendatakse IDD artikli 17

teist lõiget uue lausega: Marketing

communications shall be clearly

identifiable as such and shall

clearly identify the insurance

undertaking or insurance

intermediary responsible for their

content and distribution,

regardless of whether the

communication is made directly or

indirectly by that insurance

undertaking or insurance

distributor. Vastavad täpsustused

tehakse seaduses EL õigusakti

ülevõtmise raames.

27.

EKsL

3. Kindlustussertifikaadi väljastamine poliisi asemel Oleme klientide telefonikõnede ja kirjalike pöördumiste

põhjal täheldanud, et kindlustusvõtjad ei ole sageli

teadlikud, millise kindlustusandjaga nad on

liikluskindlustuse lepingu sõlminud, ning väidavad

ekslikult, et nende kindlustusandjaks on hoopis

kindlustusmaakler. Üheks juurpõhjuseks lisaks sellele, et

meie õiguses pole korrektselt üle võetud IDD art 17 lõikes

2 sätestatu, on see, et kindlustusmaakler ei edasta kliendile

kindlustusandja poolt temale väljastatud kindlustuspoliisi,

mida võib samuti käsitleda kliendi eksitamisena.

Praktikas väljastavad maaklerid seaduses nõutud

kindlustuspoliisi asemel hoopis enda poolt koostatud

sertifikaadi. VÕS § 434 näeb ette, et kindlustusandja peab

kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud

dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis).

Praktikas väljastavad kindlustusandjad poliisi

kindlustusmaaklerile, kes seda aga oma kliendile ei edasta,

vaid väljastab selle asemel kindlustussertifikaadi.7

Selline praktika on probleemne, kuna:

▪ sertifikaat ei vasta poliisi õiguslikele nõuetele ega ole

tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohta;

▪ sertifikaat ei vasta sageli VÕS § 434 nõuetele;

Selgitatud Eelnõusse on lisatud VÕS

täiendus, mille kohaselt tagab

kindlustusvahendaja poliisi

kättesaadavaks tegemise

kindlustusvõtjale, kui

kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja vahendusel.

Sertifikaadi reguleerimisega

seotud teema vajab põhjalikumat

analüüsi ja arutelu huvirühmade

vahel. Tegemist on küsimusega,

mis mõjutab nii kindlustusandjate,

kindlustusmaaklerite kui ka

kindlustusvõtjate õigusi ja

kohustusi ning praktikat tervikuna.

16

▪ sertifikaadil esitatakse eksitavat teavet (nt

kindlustusmakse suurus, kahjujuhtumi käsitlemine);

▪ sõnastus erineb poliisist, nt poliisil esitatakse sageli eraldi

kokkulepitud eritingimused, mistõttu on oluline, et need

kajastuksid täpselt samas sõnastuses ka sertifikaadil;

▪ poliisi väljastamisega on seotud ka kindlustuskaitse ulatus

ja kliendi poolt õiguskaitsevahendite kasutamine (vt nt §

436).

▪ sertifikaadil puudub info maaklerlepingu sõlmimise ja

tasude kohta, mistõttu kannatab turu läbipaistvus. Oleks

mõistlik, et kui maakler otsustab esitada kinnituskirja

vahendatud kindlustuslepingu sõlmimise kohta oleks see

ühtlasi kinnituskiri sõlmitud kindlustusmaaklerilepingu

kohta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada

KindlTS-s selgesõnaline nõue, et juhul kui maakler edastab

poliisi asemel või lisaks sellele muu dokumendi (nt

sertifikaadi), peab see sisaldama VÕS § 434 andmeid ning

täiendavat teavet sõlmitud maaklerlepingu ja tasude kohta.

Alternatiivselt teeme ettepaneku sätestada expressis verbis

vahendajale kohustus edastada alati kindlustusandja poolt

väljastatud kindlustuspoliis kliendile. Olgu öeldud, et

selline kohustus võiks olla tuletatav ka kehtivast õigusest,

kuid järelevalveliselt oleks vaja sõnaselget normi, millele

osutada.

§ X. Kindlustusvõtjale edastatav dokument

kindlustusmaakleri lepingu ja kindlustuslepingu

sõlmimise kohta (1) Kui kindlustusmaakler edastab kindlustusvõtjale

kindlustuslepingu kohta dokumendi, mis ei ole

kindlustuspoliis, peavad sellel dokumendil olema märgitud

vähemalt VÕS § 434 lõikes 2 nimetatud andmeid.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab dokument sisaldama

vähemalt järgmisi andmeid:

1) kindlustusmaakleri nimi ja õiguslik vorm;

2) maaklerlepingu sõlmimise aeg ja kestus;

3) kindlustusmaakleri poolt kliendile osutatavate teenused

ja lisa kindlustuskaitsete kirjeldus;

4) kindlustusmaakleri vahendustasu suurus eurodes,

sealhulgas teave selle kohta, kas ja millises ulatuses tasub

vahendustasu kindlustusvõtja eest kindlustusandja;

5) muud kindlustusvõtja poolt maaklerlepingu alusel

tasumisele kuuluvad summad ja tasud.

(3) Juhul, kui kindlustuspoliis või selle asemel

kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokument erinevad

kindlustusvõtja avaldusest või kindlustusvajadusest, tuleb

kõrvalekalle esitada sisust eraldi esiletõstetud märkega

kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokumendil, kusjuures

iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata.

(4) Käesolev paragrahv ei vabasta kindlustusandjat

kohustusest väljastada kindlustuspoliis vastavalt

võlaõigusseadusele. Kindlustusandja poliisi väljastamise

kohustus loetakse täidetuks poliisi väljastamisest

maaklerile.

17

28.

EKsL

4. Kindlustushuvi vs kindlustusvajadus Kindlustusturustuse direktiivi (IDD) artikli 20 lõike 1

kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu sõlmimist

kliendilt saadud teabe põhjal täpsustama kliendi nõudmised

ja vajadused ning andma kliendile kindlustustoote kohta

arusaadaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab tal teha

teadliku otsuse.

Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192

lõike 2 punktiga 1, § 196 lõike 2 punktiga 4 ning § 221

lõikega 1. Siiski on direktiivis kasutatud mõiste „vajadused“

asemel kasutusele võetud termin „kindlustushuvi“.

Eesti õigusruumis on terminil „kindlustushuvi“ praegu kaks

sisuliselt erinevat tähendust:

▪ VÕS § 478 tähenduses – isiku varaline või isikuline suhe

kindlustusriski objektiga, mis on eeltingimus

kindlustusandja õigusele saada kindlustusmakset.

Kindlustushuvi väljendab kindlustusvõtja õigust sõlmida

kindlustusleping ja omada vastavat kindlustuskaitset.

Teisisõnu tähendab see isiku huvi kindlustada end

konkreetse riski vastu.

▪ KindlTS tähenduses (nt § 192 lg 2 p 1 ja § 221) – kliendi

ootused, nõudmised, soovid ja riskivalmidus, mida turustaja

peab analüüsima, et pakkuda kliendi vajadustele vastavat

toodet (IDD mõistes „demands and needs“). Vajaduste

väljaselgitamine on aktiivne protsess, mille käigus peab

turustaja eristama kliendi subjektiivseid soove tema

tegelikest vajadustest. 8 Enne konkreetse lepingu sõlmimist

kliendile nõu andes peab kindlustustoodete turustaja andma

kliendile individuaalseid soovitusi ja selgitama, miks vastab

konkreetne toode kliendi kindlustusvajadustele ja

nõudmistele kõige paremini9. Võlaõigusseaduse

kommentaarides10 on asutud seisukohale, et vähemalt

kindlustusmaakleri puhul on eelpool osundatud kohustuse

puhul tegemist vastutustundliku kindlustamise

põhimõttega, mis on oma loomult võrreldav krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõttega.

Lisaks on maaklerlepingutes üritatud panna kohustus

kindlustushuvi määratlemiseks kindlustusvõtjale, mitte

sätestatud kindlustusmaaklerile nõudeid kindlustusvajaduse

väljaselgitamiseks.11 Õiguskirjanduses on leitud, et sellised

maaklerilepingu tingimused, mis kindlustusvajaduse õige

määratlemise panevad kindlustusmaakleri lepingutes

kindlustusvõtjale, ei ole kooskõlas IDD eesmärgiga ning

kindlustusmaakleri seaduses sätestatud kohustustega

tuvastada kindlustusvõtja kindlustusvajadus.12

Tulenevalt sellest, et terminil „kindlustushuvi“ on kaks

erinevat tähendust, tekitab selle kasutamine praktikas

erinevas kontekstis segadust ning on viinud ebaühtlase

tõlgendamiseni.

Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka

kindlustusõiguse valdkonna õigusteadlased (nt Olavi-Jüri

Arvestatud Eelnõusse on lisatud

muudatusettepanekud, millega

asendatakse KindlTS-is läbivalt

termin „kindlustushuvi“ terminiga

„kindlustusvajadused“. Lisaks

täiendatakse eelnõu

võlaõigusseaduse muudatustega,

et muuta kindlustushuvi

definitsiooni asukohta.

18

Luik jt).13 Probleemi on möönnud ka

Rahandusministeerium, kes on varem ette valmistanud

vastava eelnõu selle lahendamiseks, kuid mille menetlemine

on erinevatel põhjustel lõpetati. Arusaamatuks jääb, miks

varasemaid muudatusettepanekuid ei ole käesoleva

eelnõuga liidetud.14

Selguse ja õiguskindluse tagamiseks on põhjendatud viia

terminoloogia kooskõlla IDD artikliga 20 ning asendada

KindlTS-is läbivalt termin „kindlustushuvi“ terminiga

„kindlustusvajadused“ (või „nõudmised ja vajadused“).

Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1

ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182 lõike 8 punktis 3, § 192

lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221

pealkirjas ja lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse

sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“

vastavas käändes;

29.

EKsL

5. Filiaali registreerimise nõudest loobumine

EKsL jagab Finantsinspektsiooni poolt väljendatud muret

seoses eelnõus kavandatud muudatustega KindlTS § 24

lõike 6 ja § 36 lõike 2 osas, millega kaotatakse filiaali

asutamise nõue nii Eestis kui ka välisriigis.15

Leiame, et kavandatud muudatuste puhul ei ole piisavalt

selgelt välja toodud nende eesmärk ega praktiline vajadus.

Samuti ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, et muudatusega

kaasneks märkimisväärne halduskoormuse vähenemine ei

turuosalistele ega järelevalveasutusele. Arvestades, et

filiaali asutamine ja lõpetamine on oma olemuselt

ühekordsed toimingud, on võimalik halduskoormuse

vähenemine pigem marginaalne. Samas parandab filiaali

nõue välismaa äriühingu kohta käivate andmete

kättesaadavust Eestis ja lihtsustab sellega tegevust.

EKsL hinnangul aitab kehtiv regulatsioon tagada

õigusselguse nii teenuse osutamise vabaduse kui ka

asutamisvabaduse kasutamisel piiriüleses tegevuses. Filiaali

olemasolu ja selle formaalne registreerimine loob selge

raamistiku nii turuosalistele, järelevalve teostamisele kui ka

klientidele, kes peavad saama üheselt aru teenusepakkuja

õiguslikust staatusest ja oma õiguste teostamise

võimalustest.

Muudatuse elluviimisel võivad hägustuda tegevuse vormid

ning järelevalve ulatus, mis omakorda võib suurendada

õigusselgusetust ja tekitada praktilisi probleeme nii

järelevalves kui ka tarbijakaitses. Samuti võib keerukamaks

muutuda haldusmenetluses dokumentide kättetoimetamine

ning avaliku teabe kättesaadavus.

Eeltoodut arvesse võttes leiab EKsL, et kavandatud

muudatustega ei ole põhjendatud kiirustada. Enne

muudatuste edasi menetlemist tuleks põhjalikumalt

analüüsida nende tegelikke mõjusid, sealhulgas mõju turu

Mitte

arvetatud

Selgitame, et muudatuse eesmärk

on viia KindlTS kooskõlla

Solventsus II direktiivi

sõnastusega.

Seletuskirja lisas 2 on ülevaade 14

liikmesriigi regulatsioonidest

Solventsus II direktiivi artikli 145

lõike 1 teise alalõike ülevõtmise

kohta. Ükski seletuskirjas esitatud

liikmesriik ei nõua püsiva

piiriülese tegevuse korral filiaali

asutamist.

19

toimimisele, järelevalve efektiivsusele ja eelkõige tarbijate

õigustele, sealhulgas kindlustusjuhtumite lahendamisele.

Seetõttu teeb EKsL ettepaneku jätta nimetatud muudatused

käesolevast eelnõust välja.

AID KINDLUSTUSMAAKLER OÜ

30. Puudub turutõrge. Klientidel on juba praegu olemas

võimalus küsida-saada võrdlevaid kindlustuspakkumusi kas

otse kindlustusandjalt või kindlustusmaakleri kaudu.

Näiteks, põhitööd tegeval automüüjal on lihtsam anda oma

kliendile kindlustusandja või kindlustusmaakleri kontaktid,

kui et hakata ise sisuliselt kindlustusmaaklerina tegutsema.

Kindlustusmaakleri agendi puhul ei ole kindlustusvahendus

selle töötaja põhitegevus ja see ei ole eluliselt usutav, et ta

suudaks pakkuda kindlustusvahenduse teenust võrdväärse

kvaliteediga nagu kindlustusmaaklerid või kindlustusandjad

otse, kelle igapäevategevus see on.

Kuna kindlustusmaaklerid peavad üldjuhul ostma

kindlustusmaakleri tegevuse vastutuskindlustust väljaspool

Eestit, siis kindlustusriski asjaolude tõstmine tõstab kogu

turu kindlustusmaaklerite vastutuskindlustuse

kindlustusmakset. Suure tõenäosusega tõuseks ka

Finantsinspektsiooni järelevalvetasu määr.

Kokkuvõtteks veelkord: puudub turutõrge; on suur risk

vahendustegevuse kvaliteedi languseks ebaprofessionaalsete

vahendajate lisandumisega (nn kindlustusmaakleri agendid)

ning kõigi kindlustusmaaklerite tegevuskulude kasv.

Seaduse eelnõu teenib mõne üksiku suure

kindlustusmaaklerfirma ärihuve, kahjustades enamuse huve.

Seadusemuudatus ei tõsta vahendusteenuse üldist kvaliteeti,

vaid pigem langetab seda. Klient ei võida sellest midagi.

Seaduse muudatus (kindlustusmaakleri agendi lisandumine)

on pigem kahjulik.

Selgitatud Eelnõu eesmärk ei ole üksnes

turutõrke kõrvaldamine, vaid ka

kindlustusteenuste kättesaadavuse

parandamine ja turustuskanalite

mitmekesistamine. Praktikas

eelistavad kliendid sageli saada

seotud teenuseid ühest

kontaktpunktist, mistõttu

täiendavate turustusmudelite

võimaldamine võib suurendada

kasutusmugavust ilma

olemasolevaid turustuskanaleid

asendamata.

Teenuse kvaliteedi languse riski

maandamiseks peavad kõik

turustustegevuses osalevad isikud

vastama samadele pädevus- ja

teadmisnõuetele nagu teised

kindlustusturustusega tegelevad

isikud ning läbima igal aastal

vähemalt 15 tunni mahus

kindlustusalaseid koolitusi.

Kindlustusmaakleri agent

tegutseb kindlustusmaakleri

vastutusel ja Finantsinspektsiooni

järelevalve all, sealjuures on ta

kantud Finantsinspektsiooni

nimekirja. KindlTS § 184 lõike 1

kohaselt peab kindlustusmaakler

oma tegevuses rakendama kõiki

meetmeid, mis tagavad kliendi

huvide parima kaitse. Eelnõu

kohaselt (uus lõige 5) tagab

kindlustusmaakler ka agendi

kasutamise korral, et tagatud on

klintide parim kaitse.

Kui kindlustusmaakler ei taga

agendi kasutamisel

kindlustusteenuse, sealhulgas

kindlustusnõustamise,

nõuetekohast kvaliteeti,

kustutatakse agent

Finantsinspektsiooni nimekirjast

(uue §-i 1902 lõige 2). Samuti on

Finantsinspektsioonil alus

kindlustusmaakler nimekirjast

20

kustutada (§ 190 lõige 3), kui

kindlustusmaakler ei vasta

KindlTS või selle alusel

kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuetele, mis ühtlasi

hõlmab ka seda, et ei ole

võimeline tagama, et tema agent

tegutseks seadusele vastavalt ja

nõuetekohaselt.

Vastutuskindlustuse makse

kujuneb eelkõige konkreetse

kindlustusmaakleri, tema

tegevuse mahu ja riskijuhtimise

taseme alusel, mistõttu ei saa

eeldada automaatset ega ühtlast

hinnatõusu kogu turul.

Hinnatõusu võib põhjustada

kahjujuhtumite arvu suurenemine

seoses agentide lisandumisega

kindlustusturule, kuid nagu

eespool märgitud, ei ole neile ette

nähtud leebemaid nõudeid kui

teistele kindlustust müüvatele

isikutele.

Lisaks on oluline märkida, et

kindlustusturustuse direktiiv

(IDD) võimaldab vahendajal

kasutada teist vahendajat oma

nimel tegutsemiseks ning nagu

seletuskirjas on välja toodud, siis

sellised turustusmudelid on

paljudes EL riikides lubatud.