Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4144-1;

JDM/26-0619/-1K

Meie 22.06.2026 nr 2-3/1898-2

Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise

seadus

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõu üldist eesmärki suurendada

intellektuaalomandi õiguste läbipaistvust ja kasutada patente ning muid tööstusomandi õigusi

tõhusamalt finantseerimise tagatisena.

Samas peame vajalikuks täpsustada litsentside registreerimise õiguslikke tagajärgi ning

mõningaid pandiõigust puudutavaid sätteid, et vältida õiguslikku ebakindlust innovatsiooni- ja

teadmusmahukate ettevõtete jaoks ja, et mitte kaasa tuua ebamõistlikku halduskoormust just

seoses pantide haldamisega.

Ka soovitame eelnõu mõjude analüüsis eraldi hinnata mõju ülikoolidele ja ülikoolide

hargettevõtetele ja intellektuaalomandi litsentsimisel põhinevatele ettevõtetele, sest just neid

mõjutab § 46 lg 4¹ tõenäoliselt kõige enam.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega arvestamisel:

1. PatS § 46 lg 4¹ (ja analoogsed sätted teistes seadustes) – registreerimata litsentsi

mõju

Eelnõu sätestab: „Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu.

Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal,

kelle litsents on registreeritud.“

Toetame eesmärki suurendada õiguskindlust ja registri usaldusväärsust. Samas tekitab sõnastus

„ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu“ olulist õiguslikku ebaselgust. Näiteks

tekivad mitmed õigusküsimused, mis õiguskindlust kindlasti vähendavad (kahjuks ei ole

võimalik nende osas selgust saada ka eelnõu seletuskirjast):

- milliste kolmandate isikute suhtes registreerimata litsents ei kehti?

- kas registreerimata litsents seob patendi hilisemat omandajat?

- kas registreerimata litsents on siduv pandipidajale?

- milline on registreerimata litsentsi mõju pankroti- ja täitemenetluses?

- kas säte puudutab võrdselt nii ainulitsentse kui ka lihtlitsentse?

2

Süvatehnoloogia sektoris kasutatakse laialdaselt eksklusiivseid, valdkonnapõhiseid (field-of-

use) ja territoriaalseid litsentse ning ülikoolide ja teadusasutuste poolt väljastatud

kommertsialiseerimislitsentse. Nende õiguste õigusliku staatuse ebamäärasus võib suurendada

investeerimis- ja tehinguriske.

Teeme ettepaneku: täpsustada seaduse sõnastust või seletuskirja selliselt, et oleks üheselt

arusaadav, milliste kolmandate isikute suhtes ja millises ulatuses registreerimata litsents mõju

ei oma.

2. Ainulitsentsi ja lihtlitsentsi eristamine

Eelnõu kohaldab registreerimise õiguslikke tagajärgi võrdselt kõikidele litsentsidele. Praktikas

on ainulitsentsi ja lihtlitsentsi majanduslik tähendus oluliselt erinev. Ainulitsents kujutab endast

sageli ettevõtte põhivara või investeeringu alust, samas kui lihtlitsents võib olla tavapärane

ärisuhe suure hulga klientidega.

Ettepanek: kaaluda regulatsiooni täpsustamist selliselt, et registreerimisega seotud tugevamad

õiguslikud tagajärjed puudutaksid eelkõige ainulitsentse.

3. PatS § 45¹ lg 2 – pandilepingu tingimuste muutmine

Säte näeb ette registrikande tegemise pandilepingu tingimuste muutmisel. Eelnõust ei nähtu

täpselt, milliseid pandilepingu tingimusi registris kajastatakse ega milliste tingimuste muutmine

eeldab registrikande muutmist? Õigusselguse huvides tuleks täpsustada: (i) millised andmed

registrisse kantakse; (ii) milliste andmete muutmine nõuab registrikande muutmist; (iii)

millistel juhtudel on vajalik notariaalselt tõestatud dokument.

Ettepanek: täpsustada regulatsiooni seaduse või vähemalt seletuskirja tasandil.

4. Notariaalse vormi nõue pandi seadmisel ja muutmisel

Eelnõu näeb pandi seadmiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks ette notariaalselt tõestatud või

notariaalselt kinnitatud dokumentide kasutamise. Mõistame eesmärki tagada õiguskindlus, kuid

innovatsiooni- ja riskikapitaliturgudel osalevad sageli välismaised investorid ja finantseerijad.

Rahvusvaheliste tehingute puhul võib notariseerimisnõue suurendada oluliselt tehingukulusid

ja halduskoormust.

Ettepanek: hinnata seletuskirjas või mõjude analüüsis, kas eesmärgi saavutamiseks oleks piisav

ka lihtkirjalik või elektrooniliselt digiallkirjastatud dokument.

5. PatS § 45 lg 3¹ ja § 38 lg 1¹ – pandipidaja nõusolek

Eelnõu kohaselt on pandipidaja nõusolek vajalik nii patendi üleandmiseks kui ka patendi

kehtivuse lõpetamiseks. Selline lahendus on pandipidaja kaitse seisukohalt mõistetav, kuid

annab pandipidajale väga ulatusliku kontrolli intellektuaalomandi käsutamise üle.

Ettepanek: selgitada seletuskirjas, et säte ei takista tavapäraseid ettevõtte restruktureerimise,

investeerimistehingu või ettevõtte müügiga seotud toiminguid olukorras, kus pandipidaja nõue

rahuldatakse või tagatis asendatakse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma seisukohtades lähtunud Ettevõtluse ja

3

Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekutest ja praktilistest kogemusest. Vajadusel oleme valmis

kolmepoolselt Justiits- ja Digiministeeriumiga kohtuma, et arutada meie ettepanekuid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Mikk Vahtrus +372 625 6389

[email protected]