Siseministeeriumi tagasiside Eesti teabevärava muutmise eelnõu kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 26.05.2026 nr JDM/26-0622/-1K

Meie: 22.06.2026 nr 1-7/166-2

Siseministeeriumi tagasiside Eesti teabevärava

muutmise eelnõu kohta

kasutamise korra

Lugupeetud minister

Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava

eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

muutmise määruse eelnõu järgmiste märkustega:

1. Palume määruse uue peakirja sõnastus ja ka § 1 lõige 1 üle vaadata, sest tekst ei

moodusta neis terviklikku lauset. Pealkiri on väga pikk ja seetõttu raskesti hoomatav.

Ühtlasi oleks korrektsem „korra“ asemel öelda „kord“ ning „täpsema koosseisu“ asemel

kasutada „täpsem koosseis“.

2. Eelnõu § 5 keskel, st lg 2 järel, on jutumärgid ja semikoolon. Arvestades, et lõikele 2

järgneb muutmiskäsus ka lõige 3, on need ilmselgelt ülearused.

3. Eelnõu § 3 reguleeritakse kaasvastutavate töötlejate omavahelist ülesannete jaotust.

Jaotuses ei ole täpsustatud kaasvastutavate töötlejate omavahelisi kohustusi seoses

andmekaitsealase rikkumisega, samuti andmesubjektile teabe esitamisega (art 13, 14)

ega muude andmesubjekti õiguste teostamisega seoses, sh andmesubjekti pöördumistele

vastamist, mida IKÜM art 26 lg 1 eeldab. Palume ka see selgelt reguleerida, et oleks

selgelt täidetav IKÜM art 26 lg 2 teisest lausest tulenev kohustus teha kokkuleppe

põhitingimused andmesubjektile teatavaks.

4. Palume seletuskirja lisada näiteid selle kohta, milliseid õigusi, mis tulevad muust

õigusaktist, on eelnõu § 3 punktis 7 silmas peetud. Seletuskiri on selgitamisel tervikuna

väga napisõnaline. Sätte uuesti esitamisel tuleb koos sellega esitada ka selgitused,

vaatamata sellele, et sätted on määruses olemas.

5. Eelnõu punkt 10 selgitamisel on seletuskirjas viidatud paragrahvide 23-28 lisamisele,

kuid eelnõus on punktis 10 §-d 211-216. Kahetsusväärsel kombel on eelnõu koostajatel

ilmselt jäänud eelnõu ja seletuskiri selles osas omavahel vastavusse viimata.

6. Eelnõu punkt 5 nimetab kaasvastutava töötlejana teabevaldajat. Eelnõu punkt 10

kasutab § 212 sõnastuses aga andmeandja mõistet. Kui teabevaldaja on mõistete all

defineeritud, siis andmeandjat kehtiva määruse §-s 2 ei ole defineeritud. Eelnõu ja

seletuskirja pinnalt jääb seega ebaselgeks, kas tegemist on sama isikuga või erinevate

isikutega. Palume seda seletuskirjas selgitada. Kui tegemist on sama isikuga, siis tuleks

ka eelnõus kasutada sama isiku tähistamiseks sama mõistet.

2 (3)

7. Paragrahvides 212, 213 ja 214 on kasutatud sõnastust, mis annab võimaluse kaaluda,

näiteks „teavitab soovist“, „lõpetamiseks võib“ jne. Kas teadlikult ei ole kasutatud

imperatiivset sõnastust, kui jah, siis miks? Rahvastikuregistri puhul on öeldud, millised

andmeid rahvastikuregistrist saadakse, aga teiste andmeandjate puhul oleks nagu valik,

kas on soov hakata andmeandjaks või mitte. Kas see on sätete eesmärk, et andmeandjaks

hakkamine on vabatahtlik? Siin määruses on mainitud Eesti.ee teabevärava poolelt

andmeandjate regulatsiooni, aga lisaks sellele rakendub ka rahvastikuregistri andmetele

juurdepääsu regulatsioon rahvastikuregistri seaduse kohaselt.

8. Paragrahvi 215 lõike 1 punktis 2 on kirjas rahvastikuregistrijärgne elukoht. Aga punktis

1 on ees- ja perekonnanimi ja isikukood, mis saadakse samuti rahvastikuregistrist. Miks

on punktis 2 rahvastikuregistri sõna eraldi välja toodud?

9. Palume kogu määruse ja seletuskirja tekstis üle vaadata, et lõppkasutaja oleks üheselt

selge, keda on mõeldud. Kord on „tema“ all mõeldud isikut ennast ja siis abikaasat või

registreeritud elukaaslast.

10. Palume selgitust, miks kohanemise sündmusteenuse puhul on laiem andmekoosseis, kui

teiste sündmusteenuste puhul. Kohanemise sündmusteenuse puhul soovitakse saada

isiku üldandmeid, aga teiste sündmusteenuste puhul küsitakse vaid isiku nime ja

isikukoodi.

11. Kas lapse andmete kuvamisel ei ole oluline ka elukoht sündmusteenuse puhul?

12. Lõppkasutaja töölaua puhul on loetletud küll andmed § 215 lõikes 6, aga ei ole öeldud,

millisest andmekogust neid andmeid saadakse? See peaks olema sätestatud ühtselt kogu

määruse raames. Teistes kohtades on andmete juures öeldud, millisest andmekogust

need andmeid saadakse.

13. Palume kasutada isiku nime puhul sama sõnastust läbivalt eelnõu raames, praegu on

kasutatud nii isiku nime kui ka ees- ja perekonnanimi. Näiteks sündmusteenuste puhul

on öeldud andmetena isiku nimi, kuid näiteks § 215 lõigetes 6 ja 9 on öeldud ees- ja

perekonnanimi. Meie hinnangul on need samad andmed. Kui ka teie hinnangul, siis

palume läbivalt need eelnõus sarnaselt sõnastada.

14. Paragrahvi 215 lõike 1 punkti 5 lõppu on jäänud kaks semikoolonit, kuigi peaks olema

üks.

15. Paragrahvi 215 lõike 2 punktis 1 on öeldud isiku nimi, isikukood, avalduse andmed ja

abielu registreerimise andmed. Mida on mõeldud abielu registreerimise andmete all?

Kui mõeldud on sündmuse toimumise andmeid, siis miks ei ole samamoodi ka

lahutusel? Puudub tarbitav osateenus, aga ka siin ei erine abielu ja abielu lahutus

üksteisest. Miks siin ei ole rolli avalduse esitamisel nagu on lahutuse puhul? Kui on

mõeldud, et avalduse andmed juba katavad seda, siis peaks ka lahutamise teenusel

sellega arvestama ja sealt eraldi roll avalduse esitamisel ära võtma.

16. Palume eelnõus sätestatud saatelaused üle kontrollida, sest need on eksitavad sellisel

kujul, näiteks Paragrahvi 215 lõike 3 saatelauses on öeldud, et töödeldakse

rahvastikuregistri ja isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmeid, aga sama

lõike punktides on loetletud ka teiste andmekogude andmed. Sarnane viga on ka näiteks

§ 215 lõikes 5. Kui soovida samas lõikes ka teiste andmekogude andmete loetelemist,

siis tuleb saatelauseid eelnõus muuta.

17. Soovime välja tuua, et § 215 lõike 4 punktis 3 on öeldud roll avalduse esitamisel

(avaldaja, partner). Meil on teenuses kasutusel „avaldaja“ ja „abikaasa“ ning sama lõike

punktis 4 on öeldud „teenuse seis“. Kas siin on mõeldud menetluse seisu? Palume teha

need mõistete muudatused nii eelnõus kui ka seletuskirjas.

3 (3)

18. Palun selgitage, miks on abielu ja abielu lahutuse sündmusteenuste andmete töötlemine

on eelnõus erinevalt esitatud.

19. Rahvastikuregistrist saadavate andmete puhul palume kasutada neid mõisteid, mis on

rahvastikuregistri seaduses, et oleks võimalik täpselt aru saada, milliseid andmeid

mõeldakse. Näiteks § 215 lõike 5 punktis 1 on öeldud, et rahvastikuregistrist saadakse

asukohta. Mida selle sõnaga on mõeldud? Rahvastikuregistri andmekoosseisus ei ole

asukohta. Palume asukoha sõna muuta vastavalt rahvastikuregistri seaduses sätestatud

andmekoosseisule.

20. Palume seletuskirjas selgelt lahti kirjutada, mida tuleb reguleerida kaasvastutavate

töötlejate omavahelises andmetöötluskokkuleppes (eelnõu ja lisatav § 213), mida

määrus ei reguleeri. Siinkohal oleks asjakohasem, kui määrus siiski täpsustaks,

vähemalt milles peaksid pooled täpsemalt kokku leppima ning ühtlasi panema neile

kohustuse see kokkulepe teha andmesubjektile teatavaks (IKÜM art 26 lg 2 lause 2).

Kui tegemist ei peaks olema põhitingimustega, mis eelnõu koostajate meelest tuleb

andmesubjektile teatavaks teha, siis palun selle kohustuse puudumist seletuskirjas

analüüsida ja tuua selgelt välja kohustuse puudumine. Kuna kehtiv määrus kasutab

mõisteid haldaja ja teenusepakkuja, kuid AvTS-s on kirjas kaasvastutavad töötlejad,

lisaks sisaldab määruse täiendavalt mõisteid, mis näivad omavahel ka kattuvat

(teabevaldaja ja teenusepakkuja), siis on määrusest keeruline aru saada, keda mingi

regulatsiooni all silmas peetakse ja keda mitte. Palume tähelepanu pöörata terves

määruses kasutatavatele mõistetele, et erinevate isikute kohustused oleksid selged.

21. Seletuskirja leheküljel 4 punktis 2.2 on abielu lahutamise punktis öeldud „avaldus

allkirjastatud“, see peab olema asendatud „abikaasa nõustus“. Samuti tuleb asendada

„osaline keeldus“ sõnadega „abikaasa keeldus“. Samuti juba varem välja toodud

„teenuse seis“ „menetluse seisuga“ nii abielu kui ka lahutuse punktis.

22. Seletuskirja leheküljel 5 on öeldud, et nimemuutmise sündmusteenus on infoteenus.

Seletuskirja võiks juurde lisada, et nime muutmise sündmusteenuse raames on ka isikut

tõendava dokumendi tellimine selle teenuse osa ehk menetlus inimese vaates läheb edasi

teise sündmuse jälgimiseks.

Kuna eelnõus on mitmeid keelelisi ebatäpsusi, näiteks käänetega seotud vead, siis meie

hinnangul on vajalik eelnõu keeleline kontroll enne, kui selle eelnõuga saab edasi liikuda.

HÕNTE kohaselt peab eelnõu keel olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte

edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Eelnõus peab kasutama kehtivas õiguses ja

reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid. Palume selles vaates kogu eelnõu

üle vaadata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Adele Johanson

[email protected]