Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

115-26/308754

Otsuse kuupäev 22.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustus Viimsi

Vallavalitsuse riigihankes „Sanitaarkonteinerite ja

välikäimlate rendi- ja hooldusteenus“ (viitenumber

308754) riigihanke osas 2

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, esindaja

Ülle Liivat

Hankija, Viimsi Vallavalitsus, esindaja Aslan Liivak

Kolmas isik, OÜ divitiae, esindaja Erika Scholler

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustusmenetluse kulud (tasutud

riigilõiv 1280 eurot) tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.04.2026 avaldas Viimsi Vallavalitsus (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Sanitaarkonteinerite ja välikäimlate rendi- ja

hooldusteenus“ (viitenumber 308754) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihange on jagatud 3-ks osaks.

1 Riigihangete seadus

2 (23)

2. 22.05.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 13.05.2026

korralduse nr 180 p-des 3, 4.2, 5 ja 6 tehtud otsustele:

• lükata Riigihanke osas 2 „Sanitaarkonteinerite hooldusteenus“ tagasi

Vaidlustaja pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu;

• tunnistada Riigihanke osas 2 edukaks OÜ divitiae pakkumus;

• kvalifitseerida OÜ divitiae;

• volitada sõlmima hankelepingut OÜ-ga divitiae.

Vaidlustaja kõrvaldas puuduse, tasus riigilõivu, 27.05.2026.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 05.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/115 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 10.06.2026 ja neile vastamiseks 15.06.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Vaidlustaja esitas Riigihanke osas 2 pakkumuse maksumusega kokku 19 324 eurot.

23.04.2026 esitas Hankija RHS § 115 lg 1 alusel selgitustaotluse põhjendamatult madala

maksumuse kohta.

Vaidlustaja esitas tähtajaks põhjaliku kirjaliku selgituse.

Hankija lükkas Vaidlustaja Riigihanke osas 2 esitatud pakkumuse tagasi põhjendamatult

madala maksumuse tõttu. Vaidlustaja ei nõustu Hankija otsusega.

4.2. RHS ei keela tehisintellekti kasutamist pakkumuse selgituste koostamisel. RHS § 115

eesmärk ei ole hinnata teksti stiili ega koostamise viisi, vaid kontrollida, kas pakkuja on

suuteline hankelepingut pakutud hinnaga täitma. Asjaolu, et selgitus on hästi struktureeritud

või õigusterminoloogiliselt korrektne, ei saa olla aluseks selle usaldusväärsuse

vähendamisele.

4.3. Sisuliselt nõudis Hankija hiljem märksa detailsemat kalkulatsiooni kui see, mida ta

selgitustaotluses vajalikuks pidas.

See rikub läbipaistvuse ja õiguspärase ootuse põhimõtet.

4.4. Hankija võttis Vaidlustaja selgitusest üksnes esimese osa ning teisendas selle automaatselt

671 töötunniks, ignoreerides täielikult:

• hooldusringide ühendamist;

• logistika optimeerimist;

• asjaolu, et teenust osutatakse koos teiste piirkondlike hooldustöödega;

3 (23)

• asjaolu, et töö ei moodusta eraldiseisvat täistöökohta.

Hankija käsitles Vaidlustaja pakkumust ekslikult nii, nagu kogu tööjõu-, transpordi- ja

logistiline ressurss oleks mõeldud üksnes käesoleva hankelepingu täitmiseks.

See ei vasta Vaidlustaja tegelikule selgitusele.

4.5. Vaidlustaja selgitas, et hinnakujundus põhineb:

• avalike käimlate hooldusteenuse praktilisel kogemusel;

• Põhja-Tallinna avalike käimlate hooldusel;

• nn „miljonipeldiku“ hooldusel;

• reaalsel tööpraktikal kujunenud kulumudelil.

Hankija ei analüüsinud neid asjaolusid sisuliselt ega põhjendanud, miks nimetatud praktiline

kogemus ei võimalda usaldusväärset hinnakalkulatsiooni.

4.6. Hankija otsus tugineb:

• oletustele;

• võimalikele lisakuludele;

• Hankija enda kalkulatsioonile.

Hankija ei tõendanud, et Vaidlustaja logistiline mudel oleks ebareaalne või et teenuse

osutamine pakutud hinnaga oleks objektiivselt võimatu.

4.7. Hankija aktsepteeris OÜ Kemmerling selgitusi Riigihanke osas 3, kuigi need põhinesid

üldistel väidetel.

Vaidlustaja esitas oluliselt detailsema selgituse.

Hoolimata sellest kohaldas Hankija Vaidlustaja suhtes oluliselt rangemat hindamisstandardit.

See rikub RHS §-st 3 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.8. Tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb kokku teostada:

• Haabneeme rannas 612 koristuskorda;

• Tammede pargis 730 koristuskorda.

Kokku 1342 koristuskorda.

4.8.1. Vaidlustaja selgituse kohaselt kestab üks hoolduskord ligikaudu 30 minutit objekti

kohta.

Seega kujuneb otseseks koristustöö töömahuks:

1342 × 0,5 h = 671 töötundi.

Kui arvestada töötasu aluseks ligikaudu 6 eurot tunnis, kujuneb brutotöötasuks:

671 × 6 eurot = 4026 eurot.

Lisades tööandja maksud ja muud tööjõukulud ligikaudu 34% ulatuses:

4026 eurot × 1,34 = ligikaudu 5395 eurot.

4 (23)

Seega kujuneb otsese koristustöö hinnanguliseks tööjõukuluks ligikaudu 5400 eurot.

Vaidlustaja arvestas pakkumuses tööjõukuluks ligikaudu 50% kogumaksumusest ehk:

19 324 eurot × 50% = 9662 eurot.

See tähendab, et tööjõukulude real jääb pärast otsese koristustöö tööjõukulu katmist alles

ligikaudu:

9662 eurot – 5395 eurot = 4267 eurot.

Sellest summast on võimalik katta:

• avamise ja sulgemisega seotud tööaeg;

• töökorralduslikud lisategevused;

• asendamised;

• puhkuste ja riigipühadega seotud kulud;

• vajadusel õhtuse tööga seotud lisakulu.

4.8.2. Vaidlustaja arvestas materjalide ja tarvikute kuluks ligikaudu 15% kogumaksumusest

ehk:

19 324 eurot× 15% = ligikaudu 2899 eurot.

See teeb:

• ligikaudu 241 eurot kuus;

• ligikaudu 8 eurot päevas.

Nimetatud summa võimaldab katta:

• WC paberi;

• kätekuivatuspaberi;

• vedelseebi;

• prügikotid;

• puhastusvahendid;

• muud tavapärased kulumaterjalid.

Tarvikuid ostetakse hulgi, tegemist on standardsete madala ühikuhinnaga kulumaterjalidega,

tehniline kirjeldus sätestab maksimaalsed võimalikud kogused, mitte vältimatu igapäevase

maksimaalse tarbimise.

4.8.3. Vaidlustaja arvestas transpordi ja kütuse kuluks ligikaudu 20% kogumaksumusest ehk:

19 324 eurot × 20% = ligikaudu 3865 eurot.

See teeb ligikaudu:

• 322 eurot kuus;

• 10–11 eurot päevas.

Arvestades, et:

• objektid paiknevad samas piirkonnas;

• hooldusring ühendatakse teiste piirkondlike hooldustöödega;

• tegemist ei ole eraldiseisva teenindusliiniga, on nimetatud transpordi- ja kütusekulu

realistlik ning piisav.

5 (23)

Seadmete hoolduseks ja amortisatsiooniks arvestas Vaidlustaja ligikaudu:

19 324 eurot × 5% = ligikaudu 966 eurot.

Haldus- ja üldkuludeks on ligikaudu 966 eurot.

Kasumiks on ligikaudu 966 eurot.

4.9. Hankija ei ole tuvastanud:

• ühtegi valet fakti;

• ühtegi matemaatilist vastuolu;

• ühtegi võimatut arvutuskäiku;

• ega ühtegi objektiivset asjaolu, mis tõendaks, et hankelepingu täitmine oleks

Vaidlustaja pakutud hinnaga võimatu.

Hankija oleks pidanud:

• analüüsima põhjalikumalt esitatud arvutusi;

• kontrollima tegelikke sisendkulusid;

• hindama praktilist töökorraldust;

• ning vajadusel kasutama kaasaegseid analüütilisi töövahendeid, sealhulgas

tehisintellekti abi, et vältida sisuliselt põhjendamata ja spekulatiivsete järelduste

tegemist.

4.10. Vaidlustaja 10.06.2026 täiendavad seisukohad.

4.10.1. Hankija ei väida, et:

• Vaidlustaja tööjõukulu arvutus oleks matemaatiliselt vale;

• Vaidlustaja tarvikukulu arvutus oleks võimatu;

• Vaidlustaja transpordikulu oleks ebarealistlik;

• hankelepingu täitmine oleks esitatud arvutuste alusel tegelikult võimatu.

Selle asemel piirdub Hankija väitega, et nimetatud arvutusi ei olnud esitatud RHS § 115

menetluse käigus.

Seega ei vaidle Hankija tegelikult vastu arvutuste sisule, vaid üksnes sellele, millises

detailsuses need esitati.

See omakorda näitab, et Hankija otsus ei põhinenud objektiivsel järeldusel, et hankelepingut

ei ole võimalik täita, vaid hinnangul, et Vaidlustaja selgitus ei olnud Hankija arvates piisavalt

detailne.

4.10.2. Kui Hankija leidis, et esitatud selgitus on ebapiisav või vajab täpsustamist, oli tal

võimalik küsida täiendavaid selgitusi.

Selle asemel otsustas Hankija pakkumuse tagasi lükata.

Ei olnud tegemist olukorraga, kus selgitus oleks täielikult puudunud või kus Hankijal puuduks

igasugune teave pakkumuse kujunemise kohta.

4.10.3. Hankija märgib oma vastuses, et praegusel teenuseosutajal kulub Tammede pargi

6 (23)

objektil ligikaudu üks tund hommikul ja üks tund õhtul.

Vaidlustaja hinnangul ei ole see asjaolu RHS § 115 menetluses määrava tähtsusega.

Pakkujal on õigus kasutada teistsugust:

• töökorraldust;

• logistilist lahendust;

• ressursside planeerimist;

• tööde teostamise metoodikat.

Asjaolu, et praegune teenuseosutaja kasutab teatud töökorraldust, ei tähenda, et sama

töökorraldus oleks ainus võimalik või majanduslikult kõige efektiivsem lahendus.

Hankija ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Vaidlustaja kirjeldatud töökorraldus oleks

objektiivselt võimatu.

Vaidlustaja poolt RHS § 115 menetluses esitatud tööaja hinnang ei olnud juhuslik ega

teoreetiline oletus, vaid põhines Vaidlustaja varasemal praktilisel kogemusel samalaadsete

teenuste osutamisel.

Vaidlustaja on varasemalt osutanud avalike sanitaarruumide ja sanitaarsoojakute

hooldusteenust, sealhulgas Põhja-Tallinna avalike käimlate hooldamisel ning muudel

sanitaarsoojakute ja avalike tualettruumide hooldusobjektidel.

Nende lepingute täitmise käigus on Vaidlustajal kujunenud praktiline teadmine:

• ühe hoolduskorra tegelikust kestusest;

• hügieenitarvikute tegelikust kulust;

• tööde hooajalisest iseloomust;

• logistika optimeerimise võimalustest;

• avalike sanitaarruumide kasutuskoormusest.

Seetõttu põhineb Vaidlustaja tööaja hinnang reaalsel teenuse osutamise kogemusel, mitte

abstraktsetel eeldustel.

Asjaolu, et Hankija või praegune teenuseosutaja kasutab teistsugust töökorraldust, ei tähenda,

et Vaidlustaja töökorraldus oleks ebarealistlik või majanduslikult põhjendamatu.

4.10.4. Vaidlustaja selgitas Hankijale, et:

• hooldusring ühendatakse teiste piirkondlike töödega;

• transpordikulu ei teki üksnes käesoleva lepingu täitmiseks;

• tööjõukulu ei kujune eraldiseisva täismahuna.

Hankija vastas sellele sisuliselt üksnes väitega, et Vaidlustaja ei nimetanud konkreetseid

lepinguid.

Samas ei tähenda konkreetsete lepingute nimetamata jätmine automaatselt, et kirjeldatud

töökorraldus puudub või ei eksisteeri.

Hankija ei ole tuvastanud, et Vaidlustajal puuduksid piirkonnas muud objektid või et

7 (23)

kirjeldatud hooldusring oleks ebarealistlik.

4.10.5. Hankija ei ole esitanud ühtegi konkreetset arvutust:

• tegeliku tualettpaberi tarbimise kohta;

• tegeliku kätekuivatuspaberi tarbimise kohta;

• tegeliku vedelseebi tarbimise kohta;

• tegelike turuhindade kohta.

Hankija järeldus põhineb oletusel, et tarbimine võib kujuneda suureks.

RHS § 115 alusel ei saa pakkumust tagasi lükata pelgalt hüpoteetiliste võimaluste põhjal.

4.10.6. Kahtlus võib olla aluseks RHS § 115 menetluse algatamisele, kuid kahtlus üksi ei saa

olla piisav alus pakkumuse tagasilükkamiseks.

Pakkumuse tagasilükkamiseks peab hankijal olema objektiivselt põhjendatud alus järeldada,

et esitatud selgitused ei ole usaldusväärsed või et hankelepingu täitmine ei ole realistlik.

Käesolevas asjas sellist alust ei ole tõendatud.

4.10.7. Asjaolu, et praegune teenuseosutaja kasutab teatud töökorraldust, ei tähenda, et sama

töökorraldus oleks ainus võimalik või majanduslikult kõige efektiivsem lahendus.

Hankija ei ole toonud välja ühtegi õiguslikku ega faktilist alust, mille kohaselt peaks uus

pakkuja kasutama identset töökorraldust olemasoleva teenuseosutajaga.

4.10.8. Hankija ei ole esitanud:

• tualettpaberi ühikuhindasid;

• kätekuivatuspaberi ühikuhindasid;

• vedelseebi ühikuhindasid;

• prügikottide ühikuhindasid;

• ega ühtegi muud arvutust, millest nähtuks tegelik vajalik materjalikulu.

Hankija on piirdunud üldise väitega, et Vaidlustaja poolt kavandatud summa ei ole tema

hinnangul piisav.

Selline järeldus ei põhine objektiivsel majandusanalüüsil, vaid subjektiivsel hinnangul.

4.10.9. Hankija ei ole kogu menetluse vältel esitanud:

• tööjõukulu alternatiivset arvutust;

• materjalikulu alternatiivset arvutust;

• transpordikulu alternatiivset arvutust;

• ega ühtegi muud majanduslikku analüüsi, millest nähtuks, milline peaks

hankija hinnangul olema minimaalne vajalik maksumus.

Seetõttu ei põhine Hankija järeldused kontrollitavatel arvutustel, vaid oletusel, et Vaidlustaja

hinnang ei pruugi olla õige.

RHS § 115 kohaldamisel ei ole siiski piisav pelgalt kahtluse väljendamine. Pakkumuse

8 (23)

tagasilükkamise aluseks peavad olema objektiivselt põhjendatud asjaolud.

5. Hankija, Viimsi Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus Riigihanke osas 2 oli 19 324 eurot. Järgmise

maksumusega pakkumus samas hankeosas oli 47 960 eurot ja kolmas pakkumus 92 720 eurot.

Arvestades, et pakkumuse on esitanud kolm pakkujat ja pakkumuste olulist hinnavahet tekkis

Hankijal põhjendatud kahtlus, kas Vaidlustaja pakkumuse maksumus võimaldab täita kõiki

hankelepingust tulenevaid kohustusi.

Sellises olukorras oli Hankija kohustatud kohaldama RHS § 115 lg-t 1 ning nõudma

Vaidlustajalt selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta.

Käesolevas vaidluses ei ole keskne küsimus, kas Vaidlustaja hinnangul oleks olnud võimalik

hankelepingut täita, vaid kas Vaidlustaja esitatud selgitused võimaldasid Hankijal mõistlikult

ja objektiivselt veenduda pakkumuse maksumuse põhjendatuses.

Hankija hinnangul seda ei võimaldanud.

5.2. Hankija otsus ei põhinenud selgituse koostamise viisil, vaid selle sisulisel analüüsil.

Seetõttu ei oma küsimus, kas Vaidlustaja kasutas või ei kasutanud selgituse koostamisel

tehisintellekti, käesoleva vaidluse lahendamisel otsustavat tähendust, vaid vastuse

üldsõnalisus ja pealiskaudsus, millega jäeti Hankija küsimustele sisuliselt vastamata.

5.3. Vaidlustaja väidab, et Hankija lähtus otsuse tegemisel sellistest nõuetest ja asjaoludest,

mida selgitustaotluses ei küsitud, ning nõudis sisuliselt detailsemat kalkulatsiooni, kui

selgitustaotluses ette nähtud.

See väide ei vasta tegelikkusele.

Hankija palus selgitustaotluses (vastuse lisa 1) esitada:

• peamised kulukomponendid;

• kulude jaotuse ajaliselt või teenuse osade kaupa;

• hinnangulise maksumuse kulukomponentide lõikes;

• sellise selgituse, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas pakutud hinnaga on

võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Kuigi Hankija märkis selgitustaotluses, et ei nõua detailset raamatupidamislikku arvestust, ei

tähendanud see, et pakkumuse maksumuse põhjendamiseks piisaks üksnes kulukomponentide

protsentuaalsest jaotusest või üldistest väidetest töökorralduse kohta. Selgitustaotluses palus

Hankija esitada sellise põhjenduse, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas pakutud hinnaga

on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Sellise hinnangu andmine eeldab vähemalt

selliseid andmeid või põhjendusi, mis võimaldavad Hankijal mõista kulude kujunemise

loogikat ning kontrollida esitatud väidete usutavust.

Hankija eesmärk ei olnud saada Vaidlustajalt detailset raamatupidamislikku arvestust, vaid

selliseid kontrollitavaid lähteandmeid ja põhjendusi, mille alusel oleks olnud võimalik

veenduda, et esitatud kulude jaotus ei ole üksnes deklaratiivne, vaid põhineb tegelikel ja

realistlikel eeldustel.

9 (23)

Vaidlustaja vastusest ei nähtu:

• mitu töötundi on hinnakalkulatsioonis arvestatud;

• millise tööjõukuluga on arvestatud;

• milline on tegelik materjalikulu;

• kuidas on kujunenud transpordikulu;

• kuidas on hinnastatud avamine ja sulgemine;

• kuidas on hinnastatud talvine lume- ja libedusetõrje.

Seetõttu ei olnud Hankijal võimalik kontrollida Vaidlustaja hinnakujunduse põhjendatust.

Hankija ei nõudnud detailset raamatupidamislikku arvestust, kuid viitas selgelt vajadusele

esitada kontrollitav loogika ja kontrollitav arvestus, mille põhjal oleks võimalik veenduda

lepingu täitmise realistlikkuses.

5.4. Vaidlustaja leiab, et Hankija käsitles ekslikult Vaidlustaja tööaja hinnangut.

Hankija lähtus üksnes Vaidlustaja enda poolt esitatud andmetest.

Vaidlustaja märkis selgituses, et ühe hoolduskorra kestus on ligikaudu 30 minutit objekti

kohta. Samas ei selgitanud Vaidlustaja, kuidas on võimalik nimetatud aja jooksul täita kõik

tehnilises kirjelduses sätestatud kohustused.

Hankijal on olemas praktiline kogemus samalaadse teenuse korraldamisel ning tegeliku

teenuse osutamise põhjal kulub ühe objekti nõuetekohaseks hoolduseks oluliselt rohkem aega.

Praegu teenust osutava ettevõtja töökorralduse kohaselt kulub üksnes Tammede pargi objektil

hooldustööde teostamiseks ligikaudu üks tund hommikusel hooldusringil ja üks tund õhtusel

hooldusringil. Nimetatud tööaeg sisaldab lisaks koristustöödele ka objekti avamist ja

sulgemist.

Lisaks tuleb avaliku kasutusega tualettide puhul arvestada ettenägematute koristustöödega,

mille mahtu ei ole võimalik ette prognoosida ning mis sõltuvad objekti tegelikust

kasutuskoormusest.

Seetõttu oli Hankijal põhjendatud alus kahelda Vaidlustaja poolt esitatud tööaja hinnangu

realistlikkuses.

5.5. Vaidlustaja esitab vaidlustuses esmakordselt detailsemad arvutused tööjõukulude,

materjalikulude ja muude kulude kohta. Hankija märgib, et neid arvutusi ei esitatud RHS §

115 menetluse käigus. Hankija saab pakkumuse põhjendatust hinnata üksnes nende andmete

alusel, mis olid otsuse tegemise ajal tema käsutuses.

Vaidlustaja esitatud selgitus sisaldas üksnes üldisi protsentuaalseid jaotusi ega sisaldanud

arvutuskäike, mille alusel oleks olnud võimalik kontrollida tööjõu-, transpordi- või

materjalikulude realistlikkust.

Vaidlustuses hiljem esitatud arvutused ei muuda tagantjärele piisavaks sellist selgitust, mis ei

võimaldanud Hankijal otsuse tegemise ajal pakkumuse põhjendatuses veenduda.

5.6. Hankija ei vaidlusta Vaidlustaja võimalikku kogemust avalike sanitaarruumide

10 (23)

hooldusteenuse osutamisel. Samas ei vabasta varasem kogemus pakkujat kohustusest

põhjendada konkreetse pakkumuse maksumust.

Vaidlustaja viitas üksnes üldiselt varasemale kogemusele, kuid ei esitanud selle põhjal

kujunenud tegelikke kulunäitajaid, töömahte ega muid objektiivselt kontrollitavaid andmeid.

Seetõttu ei olnud Hankijal võimalik hinnata, kuidas väidetav varasem kogemus väljendub

käesoleva pakkumuse hinnakalkulatsioonis.

Vaidlustaja viitas pakkumuse maksumuse selgituses varasemale kogemusele avalike

sanitaarruumide hooldusteenuse osutamisel, sealhulgas Põhja-Tallinna linnaosa avalike

käimlate ning nn „miljonipeldiku“ hooldamisel. Nimetatud väited jäid siiski üldsõnaliseks

ning neid ei olnud Hankijal võimalik objektiivselt kontrollida.

Vaidlustaja ei esitanud nimetatud teenuste tellijate andmeid, kontaktisikuid ega muid

andmeid, mis oleksid võimaldanud Hankijal kontrollida väidete õigsust või hinnata nende

seost käesoleva hankelepingu täitmisega. Samuti ei olnud Vaidlustaja poolt nimetatud

teenuste või lepingute kohta võimalik esitatud andmete põhjal tuvastada riigihangete registris

vastavaid hankemenetlusi või lepinguid.

Seetõttu ei olnud Hankijal võimalik hinnata, millises ulatuses nimetatud kogemus tegelikult

eksisteerib, milline oli nende teenuste maht, sagedus, kestus või maksumus ning kas need on

võrreldavad käesoleva hankelepingu esemeks oleva teenusega.

Seejuures märgib Hankija, et tal on Vaidlustajaga ka varasem koostöökogemus, mille käigus

ei olnud Vaidlustaja suuteline lepingut nõuetekohaselt täitma ning leping tuli ennetähtaegselt

lõpetada. Seetõttu ei pea Hankija põhjendatuks teha käesolevas menetluses järeldusi üksnes

Vaidlustaja viidatud varasema kogemuse põhjal ei positiivses ega negatiivses tähenduses.

Ainuüksi üldine viide varasemale kogemusele ei võimalda RHS § 115 menetluses kontrollida

pakkumuse maksumuse põhjendatust ega asenda konkreetseid arvutusi, kuluandmeid või

muid objektiivselt kontrollitavaid tõendeid.

5.7. Vaidlustaja ekslikult eeldab, et Hankija peab tõendama lepingu täitmise objektiivset

võimatust. RHS § 115 ei sea Hankijale sellist kohustust.

RHS § 115 kohaselt ei pea hankija tõendama, et lepingu täitmine on objektiivselt võimatu.

Hankija kohustus on kontrollida, kas pakkuja esitatud selgitused võimaldavad veenduda

pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Käesolevas asjas esitas Vaidlustaja üldised

protsentuaalsed kulujaotused ja töökorralduslikud väited, kuid ei esitanud arvutuskäike ega

kontrollitavaid lähteandmeid, mille alusel oleks olnud võimalik hinnata, kas pakutud

maksumusega on võimalik täita kõiki hankelepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu jäi

Hankijal põhjendatud kahtlus püsima ning Hankijal oli RHS § 115 lg 8 alusel õigus pakkumus

tagasi lükata.

Käesoleval juhul ei kõrvaldanud Vaidlustaja esitatud selgitused Hankijal tekkinud kahtlusi

töömahu, tööjõukulu, materjalikulu, transpordikulu ega lepingu täitmiseks vajalike muude

kulude osas.

5.8. Vaidlustaja võrdleb oma olukorda OÜ Kemmerling olukorraga Riigihanke osas 3.

11 (23)

Tegemist ei ole võrreldavate olukordadega.

Riigihanke osa 2 esemeks oli avalike sanitaarkonteinerite igapäevane hooldusteenus koos

regulaarse koristuse, avamise ja sulgemise ning tarvikute tagamise kohustusega.

Riigihanke osa 3 esemeks oli välikäimlate rendi- ja hooldusteenus, mille kulustruktuur,

töökorraldus ja teenuse osutamise riskid erinevad oluliselt Riigihanke osa 2 esemest.

Seetõttu ei ole võimalik ühe osa põhjendamatult madala maksumuse kontrolli tulemusi

automaatselt üle kanda teisele Riigihanke osale.

Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud.

5.9. Hankija saab pakkumuse põhjendatust hinnata üksnes nende andmete alusel, mis olid

otsuse tegemise ajal tema käsutuses. Vaidlustaja poolt Hankijale esitatud selgitus sisaldas

üksnes üldisi protsentuaalseid kulude jaotusi ning üldsõnalisi väiteid töökorralduse kohta.

Selgitusest ei nähtunud, milliste konkreetsete arvutuste, lähteandmete või tegelike

kulunäitajate alusel olid tööjõu-, transpordi-, materjali- ja muud kulud kujunenud. Seetõttu ei

olnud Hankijal võimalik kontrollida esitatud kulude realistlikkust ega veenduda, et

pakkumuse maksumus võimaldab hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Ka vaidlustuses esitatud arvutused ei kõrvalda Hankijal tekkinud põhjendatud kahtlusi

pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. Kuigi Vaidlustaja on vaidlustuses esitanud

detailsemaid arvutuskäike, põhinevad need suurel määral Vaidlustaja enda eeldustel, mille

paikapidavust ei ole tõendatud ega ole võimalik esitatud andmete alusel kontrollida.

5.10. Vaidlustaja väidab korduvalt, et Hankija käsitles ekslikult olukorda selliselt, nagu oleks

kogu tööjõu-, transpordi- ja logistiline ressurss mõeldud üksnes käesoleva hankelepingu

täitmiseks ning et kulud jagunevad teiste samas piirkonnas täidetavate lepingute vahel. Samas

ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi konkreetset tõendit ega kontrollitavat teavet nende

väidetavate teiste lepingute kohta.

Vaidlustaja ei ole avaldanud, milliste lepingute või tellijate teenindamisega on tegemist,

milline on nende tööde maht, millises piirkonnas neid täidetakse, millistel aegadel neid

teostatakse ega seda, millises ulatuses võimaldavad need tegelikult käesoleva hankelepingu

kulusid vähendada. Seetõttu ei olnud Hankijal võimalik hinnata, kas väidetav kulude jagamine

teiste lepingute vahel on tegelik ja realistlik või üksnes teoreetiline võimalus.

Samuti põhinevad Vaidlustaja tööjõukulu arvutused eeldusel, et ühe hoolduskorra kestus on

ligikaudu 30 minutit objekti kohta. Vaidlustaja ei ole esitanud arvutusi ega tõendeid, mis

kinnitaksid, et nimetatud aja jooksul on võimalik teostada kõik tehnilises kirjelduses nõutud

tööd, sealhulgas sanitaartehnika puhastus, põrandate puhastamine ja niiske moppimine,

prügiurnide tühjendamine, hügieenitarvikute lisamine, objekti avamine ja sulgemine ning

vajadusel täiendavad koristus-, lume- ja libedusetõrjetööd. Seega ei saa lugeda

usaldusväärseks ka nimetatud eeldusele tuginevaid tööjõukulu arvutusi.

Vaidlustaja on arvestanud materjalide ja tarvikute kuluks 15% pakkumuse maksumusest ehk

ligikaudu 2 899 eurot kogu lepingu perioodi kohta. Vaidlustaja ei ole siiski esitanud ühtegi

arvutust, ühikuhinda ega tarbimiskogust, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas

12 (23)

nimetatud summa katab tegelikult WC-paberi, kätekuivatuspaberi, vedelseebi, prügikottide,

puhastusvahendite ning muude kulumaterjalide maksumuse kogu lepingu perioodi jooksul.

Lihtne arvutus näitab, et kui võtta lepingu kogu periood, Haabneeme rand- 5 kuud 2026 + 5

kuud 2027 = 10 kuud ja Tammede park- 12 kuud, on kokku teenuse osutamise maht 22 kuud.

Vaidlustaja on vaidlustuses leidnud, et materjalide ja tarvikute kuluks piisab ligikaudu 2899

eurost kogu lepingu perioodi jooksul. Arvestades lepingu kestust, teeb see keskmiselt

ligikaudu 131,77 eurot kuus ehk umbes 4,37 eurot objekti kohta päevas.

Hankija hinnangul ei võimalda Vaidlustaja esitatud arvutus veenduda, et nimetatud summaga

on võimalik tagada kõik tehnilises kirjelduses nõutud hügieeni- ja kulumaterjalid kogu

lepingu perioodi vältel. Tehnilise kirjelduse kohaselt peab teenuse osutaja tagama muu hulgas

tualettpaberi, kätekuivatuspaberi ja vedelseebi olemasolu. Seejuures näeb tehniline kirjeldus

ette, et igasse ruumi tuleb vajadusel lisada kuni 6 tualettpaberi rulli päevas ning Tammede

pargi objektil kuni 6 pakki kätekuivatuspaberit päevas. Lisaks tuleb tagada vedelseebi

olemasolu kuni 10 liitrit kuus ühe objekti kohta ning kasutada erinevaid puhastus- ja

kulumaterjale.

Vaidlustaja ei ole esitanud ühegi tarvikuliigi ühikuhindu, tegelikke tarbimiskoguseid ega

arvutuskäike, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kuidas keskmiselt 4,37 euroga objekti

kohta päevas on võimalik katta kõik lepingu täitmiseks vajalikud hügieeni- ja kulumaterjalide

kulud. Seetõttu ei kõrvalda ka vaidlustuses esitatud materjalikulu arvutus hankijal tekkinud

põhjendatud kahtlust pakkumuse maksumuse piisavuse osas.

5.11. Vaidlustaja esitatud selgitus sisaldas küll üldisi väiteid töökorralduse ja kulude kohta,

kuid ei sisaldanud Hankija poolt nõutud piisavaid kontrollitavaid andmeid, mille alusel oleks

olnud võimalik hinnata pakkumuse realistlikkust ja lepingu täitmise majanduslikku

põhjendatust.

Käesolevas asjas esitas Vaidlustaja kulude jaotuse protsentides ning illustratiivse jaotuse

kuumaksumuse lõikes, kuid ei esitanud andmeid, mille alusel oleks olnud võimalik kontrollida

kulude kujunemist. Esitamata jäid muu hulgas tööjõukulu aluseks olevad töötunnid ja

tööjõukulu arvestus, materjalikulu aluseks olevad kogused või ühikuhinnad, transpordikulu

kujunemise alused ning kontrollitavad andmed väidetava kulude jagamise kohta teiste

lepingute või hooldusringidega (nt viited lepingutele jne). Samuti piirdus Vaidlustaja

varasemale kogemusele viitamisel üldiste väidetega, esitamata andmeid, mis võimaldanuks

hinnata nende asjaolude mõju käesoleva pakkumuse maksumusele.

Vaidlustuses esitatud täiendavad arvutused ei olnud Hankijale RHS § 115 menetluse käigus

teada ning neid ei saanud hankija otsuse tegemisel arvesse võtta.

Seetõttu ei võimaldanud Vaidlustaja esitatud selgitus Hankijal kontrollida pakkumuse

maksumuse põhjendatust ega kõrvaldada Hankijal tekkinud põhjendatud kahtlust pakkumuse

realistlikkuse osas.

6. Kolmas isik, OÜ divitiae, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Teenuse osutaja ei saa poole tunni jooksul teostada kõiki ette nähtud töid.

Arvestada tuleb ka sellega, et tihti lõhutakse hoidikuid, kruvitakse välja wc paber, vedel-

vahuseep konteinerid võetakse maha ja puistatakse laiali, esineda võib graffitit, jne.

13 (23)

Tihtipeale tekivad ummistused, teenuse osutaja alati peab arvestama sellega ja soetada õige

paber, standardne madala kvaliteedi wc paber lahustub kauem vees, mis potentsiaalsed viib

torude ummistuseks,

6.2. Puhastuskeemia peab vastama ökomärgise kriteeriumidele, mis kuivab kiiresti ja pind

jääb triibuvaba, puhastuskeemia peab olema avalikus kohas inimestele ohutu. Vedelseep peab

olema kergesti mahaloputatav ja nahale ohutu. Kõik kasutusele võetud materjalid peavad

olema keskkonnasõbralik toodet, mis ei riku inimesi tervist ega põhjusta tugevat allergilist

reaktsiooni.

6.3. Kui arvestada kuut väljasõitu päevas, siis Vaidlustaja deklareeritud tööjõu- ja kütusekulud

ei vasta tegelikkusele.

Transpordi hind ei sisalda sõidukiroolis oleva ja tööd teostava juhi töötasu (palka). Samuti

pidi arvestama talvisel perioodil pargis asuva tualeti esise koristamisega.

6.4. Alates 2024 on Vaidlustajal esitamata majandusaasta aruanded.

Pole viidatud läheduses asuvatele objektidele, mida teenindatakse 7 päeva nädalas. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hankija on alustanud RHS § 115 lg 1 alusel Vaidlustaja Riigihanke osas 2

„Sanitaarkonteinerite hooldusteenus“ esitatud pakkumuse maksumuste (Haabneeme ranna

sanitaarkonteineri hooldusteenus 1000 eurot kuus ja Tammede pargi sanitaarkonteineri

hooldusteenus 777 eurot kuus) põhjendatuse kontrollimenetlust.

23.04.2026 pöördus Hankija Vaidlustaja poole2 „Olete esitanud riigihankes

„Sanitaarkonteinerite ja välikäimlate rendi- ja hooldusteenus“ hanke viitenumber 308754

pakkumuse, mida kavatseme tunnistada edukaks. RHS § 115 lõige 1 ütleb, Kui hankija leiab,

et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab

hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas

vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest arvates. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale

viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

Teie teenustööde hankelepingu sõlmimise pakkumuse maksumus hankeosas 2 on 19 324 eurot.

Teie pakkumus on 245% madalam, kui pakkumuse maksumuselt järgmine pakkumus, milleks

on 47 960 eurot. Hankijal on kohustus nõuda pakkujalt RHS § 115 lõige1 nimetatud selgitust,

kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada. Seetõttu palume Teil esitada selgitus RHS §

115 lõike 1 alusel viie (5) tööpäeva jooksul alates käesoleva teate saamisest.

Selgitus peab kajastama alljärgnevat:

1. Pakkumuse maksumuse põhjendamine

Selgitage, millised tegurid võimaldasid Teil pakkuda madalama maksumusega pakkumuse,

sealhulgas viidates näiteks töökorraldusele, sisendite optimeerimisele, tarnetingimustele või

muudele asjaoludele.

2. Tehnilised lahendused

Kui madalam maksumus tuleneb tehnilistest lahendustest, palume kirjeldada nende vastavust

2 Sõnumi ID 1082635

14 (23)

hankedokumentide nõuetele ja tõendada, et need tagavad hankelepingu eesmärkide

saavutamise samaväärse kvaliteediga.

3. Kulude jaotuse põhjendus

Palume esitada selgitus teenustööde maksumuse kujunemise kohta sellisel kujul, et hankijal

oleks võimalik hinnata, kas pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Selgitus peab põhinema hanke alusdokumendil „Tehniline kirjeldus sanitaarkonteineri rent ja

hoolduskoristus ja välikäimlate renditeenus“, eelkõige hankeosa 2 punktil 2 „Nõuded

koristusteenusele“.

Palume kirjeldada kulude jaotust vähemalt järgmises ulatuses:

• peamised kulukomponendid (nt tööjõukulu, transpordikulu, materjalid, seadmed,

halduskulud jms);

• kulude jaotus ajaliselt (nt kuu, kvartali või muu asjakohase perioodi lõikes) või teenuse

osade kaupa;

• hinnanguline maksumus nimetatud kulukomponentide lõikes.

Kulude jaotuse esitamisel ei ole vajalik detailne raamatupidamislik arvestus. Piisab sellisest

üldistatud ja põhjendatud jaotusest, mille alusel hankijal on võimalik aru saada Teie

hinnakujunduse loogikast ning veenduda, et pakutud maksumusega on võimalik teenust

lepingutingimuste kohaselt osutada.

Suunisena viitame, et RHS § 115 lg 7 sätestab lahtise loetelu asjaoludest, mis mh võivad

pakkumuse madalat hinda põhjendada. Teil ei ole kohustust viidata ega enda pakkumuse

maksumust põhjendada ühegi konkreetse alusega RHS § 115 lg-st 7. Sellegipoolest võite oma

vastuses sellest juhinduda. Kui leiate, et Teie vastus on mõnes aspektis või tervikuna Teie

ärisaladus, palume see selgelt ära märkida ning seda lühidalt põhjendada, et hankija saaks

kaalutleda, kas hankija peab arvestama ärisaladusega ebaausa konkurentsi takistamise ja

ärisaladuse kaitse seaduses (EKTÄKS) sätestatud nõuetega. Kui leiate, et Teie pakkumus on

hankelepingu eset arvestades siiski põhjendamatult madal, palume ka sellest hankijat

käesoleva palve vastusega teavitada.“

Hankija selgitustaotlusest tuleneb selgelt, et Hankija soovis Vaidlustajalt:

1) selgitust - millised tegurid võimaldasid sellist maksumust esitada (töökorraldus,

sisendite optimeerimine, tarnetingimused, muud asjaolud), võimalikku tehnilist

lahendust, maksumuse kujunemist, mis põhineb Riigihanke alusdokumentidel;

2) kulude jaotust vähemalt järgmises ulatuses:

- peamised kulukomponendid (nt tööjõukulu, transpordikulu, materjalid, seadmed,

halduskulud jms);

- kulude jaotus ajaliselt (nt kuu, kvartali või muu asjakohase perioodi lõikes) või

teenuse osade kaupa;

- hinnanguline maksumus nimetatud kulukomponentide lõikes.

Hankija on küll viidanud, et esitada pole vaja kulude raamatupidamislikku arvestust, kuid

samas on märkinud, et piisab üldistatud ja põhjendatud jaotusest, mis peab võimaldama

Hankijal aru saada hinnakujundusest ja veenduda esitatud maksumuse põhjendatuses.

Küsimused pakkumuse maksumuse põhjendamiseks ei tohi reeglina olla ülemäära detailsed,

kuid peavad olema piisavalt sisulised, et pakkujal oleks võimalik esitada faktiliselt

kontrollitav ning objektiivne selgitus oma pakkumuse maksumuse kujunemise kohta.

15 (23)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija 23.04.2026 selgitustaotlusest ei saanud

Vaidlustajale jääda arusaamatuks, et Hankija on pidanud Vaidlustaja Riigihanke osas 2

esitatud pakkumuse maksumusi kahtlustäratavalt madalaks. Hankija selgitustaotlus võimaldas

Vaidlustajal esitada sellised selgitused ja vajadusel ka tõendid, mis võimaldaksid Hankija

hinnata maksumuste põhjendatust. Hankijal ei pea olema ega saa olla üksikasjalikku teadmist

Vaidlustaja töökorraldusest ja/või kulude kokkuhoiu meetmetest, et esitada veelgi täpsemaid

küsimusi.

Seega pidi Vaidlustaja Hankijale vastates Hankijat veendama selles, et Riigihanke osas 2

esitatud maksumused 1000 kuus ja 777 eurot kuus (kokku kahe sanitaarkonteineri

hooldusteenuse peale 19 324 eurot) sisaldavad kõiki vajalikke kulusid sõlmitava hankelepingu

täitmiseks, et hankelepingu mittenõuetekohase täitmise riski ei ole.

8. 04.05.2026 Vaidlustaja vastas Hankijale järgmiselt3:

„Kinnitame, et esitatud pakkumus on majanduslikult põhjendatud, realistlik ning võimaldab

hankelepingut täita nõuetekohaselt vastavalt kõigile hanke alusdokumentides ja tehnilises

kirjelduses sätestatud nõuetele.

1. Pakkumuse maksumuse põhjendamine

1.1 Töökorraldus ja logistiline lahendus

Teenuse osutamine on kavandatud efektiivse töökorralduse alusel, arvestades objektide

paiknemist (Haabneeme rand ja Tammede park) ning tööde iseloomu.

Teenuse osutamine on planeeritud selliselt, et:

• mõlemad objektid teenindatakse ühe töötsükli raames;

• hoolduskorrad viiakse läbi järjestikku, vältides dubleerivaid sõite;

• tööaeg ja liikumine on optimeeritud.

Hooldusring liidetakse muude samas piirkonnas teostatavate heakorratööde

hooldusringidega.

Sellest tulenevalt:

• ei teki eraldi transpordikulu ainult selle lepingu täitmiseks,

• tööjõukulu ei kujune eraldiseisva täismahuna;

• kulud jaotuvad mitme objekti vahel.

Seetõttu on sanitaarkonteinerite hooldusteenusele langev kulu proportsionaalselt väike, kuigi

teenus ise on täielikult tagatud.

1.2 Väikeettevõtte kulustruktuur

Ettevõtte kulumudel on madal:

• puuduvad suured püsikulud,

• juhtimis- ja halduskulud on minimaalsed,

• tööjõudu kasutatakse vastavalt tegelikule vajadusele.

1.3 Olemasolevad ressursid

Teenuse osutamiseks vajalikud:

• töövahendid,

• puhastusvahendid,

• transpordivahendid on ettevõttel olemas, mistõttu:

- puuduvad liisingu- või rendikulud,

- puudub investeerimisvajadus lepingu täitmiseks.

3 Sõnumi ID 1082635

16 (23)

2. Vastavus tehnilisele kirjeldusele

Kinnitame, et teenus vastab täielikult tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele, sh:

• koristus toimub 2 korda päevas etteantud ajavahemikes;

• teostatakse kõik nõutud tööd:

põrandate puhastus ja moppimine,

sanitaartehnika puhastus,

prügiurnide tühjendamine ja kottide vahetus,

peegelpindade ja seinte puhastus,

hügieenitarvikute lisamine;

tagatakse avamine ja sulgemine vastavalt nõuetele;

Tammede pargis teostatakse talveperioodil lumetõrje ja libedusetõrje.

Teenuse kvaliteet ei ole seotud hinnatasemega, vaid töökorraldusega, mis on planeeritud

nõuetele vastavaks.

3. Töömaht ja selle realistlik käsitlus

Arvestuslikult:

• ühe hoolduskorra kestus on ca 30 minutit objekti kohta;

• kahe objekti peale kokku on päevane töömaht ca 2 tundi.

Töö on:

• standardiseeritud,

• korduv,

• ajaliselt prognoositav.

See tähendab, et:

• teenuse osutamine ei eelda täistööajaga töötajat,

• töö on efektiivselt integreeritav teiste töödega.

4. Kulude jaotus

Pakkumuse maksumus kujuneb ligikaudu järgmiselt:

• tööjõukulu: ~50%

• transport ja kütus: ~20%

• seadmete hooldus ja amort: ~5%

• materjalid ja tarvikud: ~15%

• haldus- ja üldkulud: ~5%

• kasum: ~5%

Kulud on hinnatud kogu lepingu perioodi lõikes ning arvestavad hooajalisust.

4.1 Kuluarvestus (1 kuu lõikes)

Esitame täiendavalt illustratiivse kulujaotuse ühe kuu lõikes. Kuluarvestus põhineb

realistlikul töömahul, keskmistel sisendhindadel ning optimeeritud töökorraldusel. Esitatud

jaotus võimaldab hankijal hinnata, et pakutud hinnaga on võimalik teenust nõuetekohaselt

osutada.

1. Haabneeme ranna sanitaarkonteiner

Kuu maksumus: 1 000 €

• tööjõukulu (~50%): 500 €

• transport ja kütus (~20%): 200 €

• seadmete hooldus ja amort (~5%): 50 €

• materjalid ja tarvikud (~15%): 150 €

• haldus- ja üldkulud (~5%): 50 €

• kasum (~5%): 50 €

2. Tammede pargi sanitaarkonteiner

Kuu maksumus: 777 €

17 (23)

• tööjõukulu (~50%): 388,50 €

• transport ja kütus (~20%): 155,40 €

• seadmete hooldus ja amort (~5%): 38,85 €

• materjalid ja tarvikud (~15%): 116,55 €

• haldus- ja üldkulud (~5%): 38,85 €

• kasum (~5%): 38,85 €

4.2 Varasem kogemus ja hinnakujunduse alus

Pakkumuse hinnakalkulatsioon on koostatud varasemate sarnaste teenuslepingute täitmise

käigus saadud praktilise kogemuse alusel.

Ettevõttel on kogemus avalike sanitaarruumide hooldusteenuse osutamisel, sh:

• Põhja-Tallinna linnaosa avalike käimlate hooldus,

• nn „miljonipeldiku“ regulaarne hooldus.

Nimetatud teenuste osutamise käigus on kujunenud realistlik arusaam:

• tegelikust töömahust (aeg ühe hoolduskorra kohta),

• tarvikute keskmisest kulust,

• hooldussageduse mõjust töökorraldusele,

• logistika optimeerimisest.

Sellest tulenevalt põhineb meie hinnapakkumus mitte teoreetilistel eeldustel, vaid reaalsel

tööpraktikal, mis võimaldab prognoosida kulusid täpselt ning tagada teenuse nõuetekohane

osutamine pakutud hinnaga.

5. Talveperioodi tööde mõju

Tammede pargi objektil:

• lume- ja libedusetõrje on episoodiline,

• sõltub ilmastikuoludest,

6. Madalama hinna selgitus

Pakkumuse erinevus võrreldes teiste pakkujatega tuleneb:

• kulude jagamisest mitme objekti vahel;

• optimeeritud töökorraldusest;

• madalatest püsikuludest;

• olemasolevatest ressurssidest.

Madalam hind ei tulene:

• töömahu alahindamisest,

• kvaliteedi arvelt kokkuhoiust,

• ega kahjumiga hinnastamisest.

7. Kokkuvõte

Kinnitame, et:

• pakkumus on majanduslikult põhjendatud;

• teenust on võimalik osutada nõuetekohaselt pakutud hinnaga; •

kõik hanke tingimused on täidetavad.

Esitatud pakkumus ei ole käsitatav põhjendamatult madalana ning on kooskõlas RHS § 115

eesmärgiga.“

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija oleks pidanud täpsemate selgituste

saamiseks pöörduma veel kord Vaidlustaja poole. Vaidlustajal ei saanud olla põhjendatud

ootust, et Hankija pöördub tema poole uute selgitustaotlustega nii kaua, kuni saab vastuse,

18 (23)

milles oleksid esitatud piisavad selgitused veenmaks Hankijat, et Vaidlustaja pakkumus ei ole

põhjendamatult madala maksumusega ja pakutud maksumustega on hankelepingu

nõuetekohane täitmine võimalik. RHS sellist kohustust hankijale ei pane.

RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]; RHS § 115 lg 8 sätestab:

Hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral

pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või

kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud

kirjaliku otsusega tagasi.

Seega nähtub RHS § 115 lg-test 1 ja 8, et otsuse selle kohta, kas pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal või mitte, teeb hankija vastava kahtluse tekkimisel lähtudes pakkuja

selgitusest ning pakkuja esitatud tõenditest. Hankija võib tagasi lükata ka sellise pakkuja

pakkumuse, kelle esitatud pakkumust ta peab temal olemasolevate teadmiste põhjal

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks ning pakkuja ei ole vaatamata hankija

asjakohasele selgitustaotlusele sellist kahtlust kõrvaldanud.

Tallinna Ringkonnakohus on 20.06.2026 otsuses 3-25-826 (p 17) leidnud, et:

„Kohtupraktika järgi on alapakkumuse kontrollimenetluses pakkujal kohustus selgitada oma

pakkumuse tõsiseltvõetavust RHS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul ning RHS

§ 115 lg 8 esimeses lauses viidatud pakkujaga „konsulteerimisest“ ei saa tuletada õigust

esitada täiesti uusi põhjendusi ja tõendeid pärast ettenähtud tähtaja möödumist, vaid selle

puhul on silmas peetud üksnes tähtaegselt esitatud selgituste ja tõendite täpsustamist (vrd

varasema RHS § 48 lg-te 1 ja 3 osas selgitatut – nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsus

nr 3-16- 139, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kuna pakkujal on kohustus selgitada

ja tõendada madala maksumusega pakkumuse tõsiseltvõetavust RHS § 115 lg-s 1 sätestatud

tähtaja jooksul, siis ei muuda RHS § 115 lg 8 alusel tehtud hankija otsust pakkumuse

tagasilükkamise kohta õigusvastaseks see, kui pakkuja esitab nt vaidlustus- või

kohtumenetluses tõendid ja selgitused, mis võiksid alapakkumuse kahtluse ümber lükata. [---

]“

9. Hankija on 13.05.2026 korralduses nr 180 põhjendatud Vaidlustaja pakkumuse tagasi

lükkamist. Kokkuvõtlikult on Hankija Vaidlustaja Riigihanke osas 2 esitatud pakkumuse RHS

§ 115 lg 8 alusel tagasi lükanud, sest:

1) Vaidlustaja selgituste kohaselt kestab üks hoolduskord ca 30 minutit objekti kohta. See

tähendab vähemalt 671 töötundi koristuste tegemiseks. Lisaks tuleb arvestada

konteinerite avamise ja sulgemise, liikumisaega, tarvikute hankimisega, tööde

kontrolliga, asendustega, puhkustega, riigipühadega, võimalikke puhkepäevade

lisatasudega ja talveperioodi lume- ja libedusetõrjega;

2) alates 01.04.2026 on Eestis töötasu alammäär 5,67 eurot tunnis ja kuutasu alammäär

täistööajaga töötamise korral 946 eurot. Tööandja tegelik tööjõukulu on brutopalgast

suurem, sest lisanduvad vähemalt sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse.

Samuti tuleb arvestada, et puhkepäeval töötamise korral võib tekkida kohustus maksta

1,25-kordset töötasu, kui ei ole teisiti õiguspäraselt kokku lepitud.

Vaidlustaja on märkinud tööjõukuluks ligikaudu 50% pakkumuse maksumusest ehk

umbes 9 662 eurot. Esitatud arvestus ei hõlma tegelikkuses kõiki hankelepingust

tulenevaid kohustuslikke kulusid. Esitatud selgitusest ei nähtu, kuidas nimetatud

19 (23)

summa sisse mahuvad igapäevased kaks koristuskorda, sanitaarkonteinerite avamine

ja sulgemine, võimalik õhtune või öine töö, töötajate asendamised, talveperioodi lume-

ja libedusetõrje ning muud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vältimatult

vajalikud tegevused;

3) tehnilise kirjelduse järgi tuleb lisada tualettpaberit, kätekuivatuspaberit, vedelseepi,

prügikotte ja muid koristusvahendeid. Vaidlustaja on materjalide ja tarvikute kuluks

märkinud ligikaudu 15% ehk umbes 2 899 eurot kogu lepingu perioodi kohta.

Arvestades avalikku kasutust rannas ja pargis ning hankedokumentides sätestatud

võimalikke maksimaalseid päevaseid koguseid, on see summa ilmselgelt ebapiisav;

4) Hankija hinnangul ei kõrvalda pakkuja esitatud selgitus kahtlust, et pakkumuse

maksumus võib olla hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.

Pakkuja selgitus ei arvesta piisavat konkreetset kuluarvestust, mille alusel oleks

Hankijal võimalik veenduda, et pakutud maksumusega on võimalik täita kõiki

Riigihanke osa 2 tehnilises kirjelduses sätestatud kohustusi, sh igapäevast kahekordset

koristusteenust, sanitaarkonteinerite avamist ja sulgemist, hügieenitarvikute lisamist,

transpordikulu, tööjõukulu ning Tammede pargi objekti talveperioodi lume- ja

libedusetõrjet.

Esitatud selgituse põhjal ei ole Hankijal võimalik veenduda, et Vaidlustaja suudab

hankelepingut pakutud maksumusega nõuetekohaselt täita.

Hankija on küll otsuses viidanud AI kasutamisele Vaidlustaja poolt vastuse koostamisel, kuid

vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Hankija sellele asjaolule oma otsust rajanud.

Hankija on järeldanud, et:

1) tööjõukulude 50% maksumuse, st 9662 eurot, puhul ei nähtu Vaidlustaja selgitusest,

kuidas kõigi vajalike tegevustega on arvestatud;

2) materjalide ja tarvikute kulu 15%, 2 899 eurot, on ilmselgelt ebapiisav;

3) Vaidlustaja esitatud selgituse põhjal ei ole Hankijal võimalik veenduda, et Vaidlustaja

suudab hankelepingut pakutud maksumustega nõuetekohaselt täita.

Vaidlustaja leiab kokkuvõtvalt, et:

1) Hankija käsitles Vaidlustaja pakkumust ekslikult nii, nagu kogu tööjõu-, transpordi- ja

logistiline ressurss oleks mõeldud üksnes selle hankelepingu täitmiseks, Hankija pole

arvesse võtnud Vaidlustaja olemasolevaid ressursse, Hankija pole lähtunud Vaidlustaja

logistilisest mudelist (töökorraldusest, hooldusringist);

2) Hankija pole andnud hinnangut Vaidlustaja eelnevale kogemusele, mis võimaldas

esitada usaldusväärse hinnakalkulatsiooni.

10. Riigihanke osa 2 tehniline kirjeldus on järgmine:

1. Teenuse osutamise aeg-ja koht

1.1 Teenust osutatakse kahel objektil:

1.1.1 Haabneeme rannas (Kesk tee 20, Haabneeme alevik, Viimsi vald,

Harjumaa) paikneva sanitaarkonteineri hooldusteenuse osutamine

vahemikus 05.2026 - 30.09.2026 ja 01.05.2027-30.09.2027. Teenuse

osutamise aeg: igapäevaselt kaks korda päevas, ajavahemikus 12:00-

14:00 ja 22:00-08:00.

1.1.2 Tammede pargis (Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa) paikneva

sanitaarkonteineri hooldusteenuse osutamine 01.10.2026-

30.09.2027.Teenuse osutamise aeg: igapäevaselt kaks korda päevas,

20 (23)

ajavahemikus 12:00-14:00 ja 22:00-09:00.

2. Nõuded koristusteenusele

2.1 Põrandate harjaga puhastamine ja niiske moppimine;

2.2 Prügiurnide tühjendamine ja prügikottide vahetus: Haabneeme ranna

sanitaarkonteineris (prügiurne 3 tk ja maht kuni 20l) ja Tammede pargis

(prügiurne 3 tk ja maht kuni 20l).

2.3 Peegelpindade ja seinte (vajadusel ka lagede) puhastus.

2.4 Sanitaartehnika puhastus igakordselt.

2.5 Hügieenitarvikute (wc paber) igakordne lisamine kõikidesse ruumidesse,

maksimaalselt lisada igasse ruumi kuni 3 tk wc paberi rulli päevas, vajadusel

lisaks 3 rulli ehk ühe päeva max kulu 6 rulli wc paberit).

2.6 Käte kuivatuspaberit lisada Tammede pargi objektile1 pakk päevas, hoidikuid

3 tk. Vajadusel lisada jooksvalt juurde, kuid mitte rohkem kui 3 pakki päevas,

ehk ühe päeva max kulu 6 pakki käte kuivatuspaberit.

2.7 Vedelseebi lisamine vastavalt vajadusele kuid mitte rohkem kui 10 l kuus ühe

objekti kohta.

2.8 Koristama peab kaks korda päevas ajavahemikus 12:00-14:00 ja 22:00-09:00;

2.9 Sanitaarkonteineri avamine ja lukustamine on pakkuja ülesanne. WC peab

olema avatud:

2.9.1 Haabneeme rannas: Igapäevaselt: kell 09:00-22:00;

2.9.2 Tammede pargis: Esmaspäevast reedeni kell 10:00-21:00;

Nädalavahetusel kell 09:00-22:00.

3 Talveperioodil peab Tammede pargi sanitaarkonteineri tualetiesise

puitterrassi/rambi puhastama lumest (sh jääst), vajadusel tuleb teostada

libedusetõrjet.

Vaidlust ei ole selles, et kokku kahe sanitaarkonteineri peale tuleb 1342 koristuskorda.

Tehnilise kirjelduse p-id 2.1 kuni 2.7 näevad ette tegevused, mis peavad olema igal

koristuskorral tehtud. Lisaks tuleb sanitaarkonteinerid igal päeval avada ja lukustada ning

talvel ühe sanitaarkonteineri esist puhastada lumest, jääst ja vajadusel teha libedusetõrjet.

Selleks, et Hankija oleks saanud hinnata maksumuste põhjendatust, oleks Vaidlustaja pidanud

esitama kulude jaotuse maksumustes, selle põhjendused ja kuidas Vaidlustaja on maksumustes

arvestatud kulud leidnud, millest need tulenevad. Teisiti polnud Hankijal võimalik hinnata,

kas pakutud maksumustega saab hankelepingut nõuetekohaselt täita.

10.1. Hankijale oli Vaidlustaja selgitustest teada see, millised kulud (kulud oli Hankija juba

ise selgitustaotluses ette näinud), millise ligikaudse protsendi maksumustest moodustavad (%-

id esitatud maksumustest).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei saanud kulude ligikaudsest protsentuaalsest

jaotusest järeldada, et Vaidlustaja hooldusteenuse maksumus kuus (tööjõukulu, transport ja

kütus, seadmete hooldus ja amort, materjalid ja tarvikud haldus- ja üldkulud, kasum) ei ole

põhjendamatult madalad. Pakutud kuu maksumuse ligikaudne protsentuaalne jaotus näitab

küll seda, milliseid kulusid, millises osas on arvesse võetud, kuid ei näita seda, et just selle

maksumusega/hinnaga Vaidlustaja suudab kahtlusteta hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Vaidlustaja pole esitanud mistahes arvutuskäike, mis võimaldaksid jälgida nende kulude

kujunemist. Sellist kulude loetlemist saab pidada liiga üldiseks ja nende alusel ei ole võimalik

21 (23)

kontrollida, kas Vaidlustaja võimalikud kalkulatsioonid vastavad tehnilise kirjelduse p-is 2

toodud vajalike tööde loetelule ja nõuetele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et maksumuse põhjendamiseks ei piisa ainuüksi sellest,

kui jagada pakutud maksumus kulude vahel.

10.2. Vaidlustaja on vastates Hankijale täpsustanud seda, et ühe hoolduskorra kestus on ca 30

minutit objekti kohta, kahe objekti peale kokku on päevane töömaht ca 2 tundi.

Vaidlustuskomisjoni arvates pole Vaidlustaja arvestanud sellega, et sanitaarkonteinerite

kasutamise koormus võib olla mõnikord suurem, määrdumist võib olla rohkem ja siis ei ole

võimalik ühe korra hooldust teha ära 30 minutiga. Vaidlustaja pole selgitanud seda, miks ta

lähtub sellest, et ühe hoolduskorra kestus on ca 30 minutit objekti kohta.

Vaidlustaja on 04.05.2026 Hankijale selgitanud, et ei teki eraldi transpordikulu ainult selle

lepingu täitmiseks, et tööjõukulu ei kujune eraldiseisva täismahuna ja et kulud jaotuvad mitme

objekti vahel ning et seetõttu on sanitaarkonteinerite hooldusteenusele langev kulu

proportsionaalselt väike. Vaidlustaja on väitnud, et hooldusring liidetakse muude samas

piirkonnas teostatavate heakorratööde hooldusringidega. Seega on Vaidlustaja ise andnud

teada, et vaidlusalustes maksumustes pole kõiki kulusid, kulud jagunevad mitmete objektide

vahel. Põhimõtteliselt pole selline asi Riigihankes keelatud.

Samas ei ole Vaidlustaja vastates Hankijale ega ka vaidlustusmenetluses selgitanud täpsemalt

seda, kuidas kulud täpsemalt jaotatakse. Vaidlustuskomisjoni arvates on see oluline teema

tõendamaks seda, et Vaidlustaja saab töötasu ja ka transpordikulusid arvestada lähtuvalt

töökorraldusest ja hooldusringidest seonduvalt teiste objektidega.

Riigihangete registri andmetel on Vaidlustajal Viimsi vallas täitmisel üksnes üks hankeleping

- Bussipeatuste plaanivahetusteenus 2025 – 2027 (viitenumber 289144), mille alusel

osutatakse Viimsi valla siseliinide bussipeatustes sõiduplaanide vahetusteenust, sh rikutud

sõiduplaanialuste vahetust ja uute sõidugraafikute valmistamist ja paigaldamist. Tegemist pole

heakorratööga, seda hankelepingut ei tule täita iga päev.

Vaidlustusmenetluses pole selgunud ühtegi Vaidlustaja viidatud heakorratööde hooldusringi,

mis võimaldaks tööaega ja liikumist optimeerida ning jagada kulusid mitme objekti vahel.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja selgitus töö efektiivsest integreeritavusest

teiste töödega pole tõendatud, seda pole võimalik kontrollida.

Paljasõnalised ega anna mingit usaldusväärset infot on Vaidlustaja väited töökorralduse ja

logistilise mudeli kohta. On usutav, et ka teised pakkujad, kes on üldreeglina selles valdkonnas

tegutsevad, planeerivad samuti oma kogemuse põhiselt tegevusi efektiivselt, kulusid

minimeerides. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pole oma töökorraldust ja

logistilist mudelit, mis võimaldab madalat maksumust, üldse selgitanud.

10.3. Tõendamata on Vaidlustaja väide, et kuluarvestus põhineb realistlikul töömahul,

keskmistel sisendhindadel ning optimeeritud töökorraldusel.

Vaidlustaja selgitus olemasolevate ressursside kohta on ebaselge. Jääb arusaamatuks see, kas

näiteks töövahendite ja puhastusvahendite kulu pole täies mahus maksumustes arvesse

22 (23)

võetud, sest need on Vaidlustajal olemas. Vaidlustaja ei ole ka vaidlustusmenetluses esitanud

sisulisi vastuväiteid Hankija põhjenduse kohta, et materjalide ja tarvikute kulu on ilmselgelt

ebapiisav.

Vaidlustaja selgitused, et teenus vastab täielikult tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele ja

ettevõtja kulumudel on madal, on paljasõnalised, ei vasta RHS §-i 115 eesmärgile ega

põhjenda mingil moel pakkumuse madalat maksumust.

Väikeettevõtjatel võivad olla väiksemad püsikulud, kuid see ei tähenda, et otsesed

hankelepingu täitmised kulud saavad madalad olla. Nendes paljasõnalistes selgitustes ei ole

midagi, mida Hankija oleks saanud Vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatusele

hinnangu andmiseks kontrollida.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et varasem kogemus tõendab hinnakalkulatsiooni

usaldusväärsust. Vaidlustuskomisjoni arvates pole Vaidlustaja hinnakalkulatsiooni esitanudki.

Vaidlustaja on esitanud üksnes maksumuse kulude ligikaudse jaotuse ja tõendamata,

kontrollimatud selgitused.

Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli eesmärk ei ole veenda hankijat oma eelnevas

kogemuses, vaid hankijat tuleb veenda selles, et kokkuhoiukohad on reaalsed ja pakkuja

suudab kahtlusteta hankelepingut nõuetekohaselt täita pakutud maksumustega.

10.4. Vaidlustaja on vastates Hankijale leidnud, et pakkumuse erinevus võrreldes teiste

pakkujatega tuleneb:

• kulude jagamisest mitme objekti vahel;

• optimeeritud töökorraldusest;

• madalatest püsikuludest;

• olemasolevatest ressurssidest.

Samas on Vaidlustaja jätnud nende asjaolude esinemise ja mõju maksumustele tõendamata.

10.5. Antud juhul on Hankija asjakohaseid selgitusi küsinud ja Vaidlustaja ei ole selliseid

selgitusi pakkumuses esitatud maksumuste kujunemise kohta esitanud, mistõttu õige on

Hankija järeldus, et Vaidlustaja ei ole Hankijale tõsiseltvõetavalt tõendanud, et tegemist ei ole

põhjendamatult madala maksumusega ja et pakutud maksumustega on hankelepingut nõuete

kohaselt võimalik täita. Riigikohus on otsuse 3-20-2362 p-is 25.1 põhjendamatult madala

pakkumuse kontrollist rääkides mh märkinud, et pakkumuse tagasilükkamine on vajalik

näiteks siis, kui esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata [---]. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et oht lepingu täitmata jätmisele esineb ka siis, kui pakkuja jätab esitamata

selgitused, mis sellise ohu puudumist võiksid kinnitada.

Olukorras, kus Vaidlustaja on jätnud esitamata pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimiseks vajalikud sisulised selgitused, ei pea Hankija pakkumuse tagasilükkamiseks

tõendama, et Vaidlustaja pakkumus on põhjendamatult madal.

10.6. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 115 lg-dega 1 ja 8, see on

piisavalt põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav (kooskõlas RHS § 3 p-iga 1) ning selle

kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

23 (23)

10.7. Riigihanke osas 3 on Hankija tunnistanud edukaks OÜ Kemmerling pakkumuse ja

sõlminud OÜ-ga Kemmerling selles Riigihanke osas hankelepingu.

Hankija on RHS § 115 lg 1 alusel küsinud OÜ-lt Kemmerling selgitusi ja asunud 13.05.2026

korralduses nr 180 seisukohale, et OÜ Kemmerling Riigihanke osas 3 esitatud pakkumuse

maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija on seda otsust põhjendanud eelkõige pakkuja

spetsialiseerumisega vastavale teenusele, efektiivse töökorraldusega ning olemasoleva

teenindusvõrgustikuga, mis võimaldab teenust osutada väiksemate kuludega võrreldes teiste

pakkujatega.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et lähtudes erinevatest sõlmitava hankelepingute

esemetest ei saa Riigihanke osade 2 ja 3 maksumuste kontrollimise põhjendatusest teha

järeldust, et Vaidlustajat on koheldud võrreldes OÜ-ga Kemmerling ebavõrdselt.

11. Vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, tema kvalifitseerimise

otsustele tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust lükanud

tagasi õigusvastaselt.

Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks volitus sõlmida hankeleping OÜ-ga divitiae jääb

tähelepanuta, sest RHS ei näe ette sellise otsuse vastu võtmist ega ka vaidlustamist.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ja Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud (riigilõiv 1280 eurot) jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)