Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4192-1;

JDM/26-0625/-1K

Meie 22.06.2026nr 1.1-11/2304-2

Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Rahandusministeerium ei kooskõlasta korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmistel põhjustel.

1) Eelnõu § 1 punktiga 1 korrakaitseseadusesse (KorS)  lisatava § 16 lõikega 5 nähakse

ette hüvitise maksmine korrakaitsekohustusega isiku hukkumise või surma korral

korrakaitseülesannet täites või sellega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu suunatud

ründe tagajärjel. Seletuskirjas on selgitatud, et sisuliselt on sätte aluseks võetud avaliku

teenistuse seaduse §-s 49 ametniku puhul ettenähtud hüvitiste maksmise põhimõtted,

arvestatud on ka vabatahtlike päästjate, demineerijate ja abipolitseinike puhul riigi poolt

ettenähtud hüvitistega.

Soovitame kaaluda, kas hüvitisele oleks põhjendatud sätestada tulumaksuvabastus

tulumaksuseaduse § 19 lg 3 punkti 12 alusel. KorS-i lisatava § 16 lõikes 5 nimetatud

hüvitise välistamiseks tulumaksuga maksustamisest tuleks eelnõusse lisada ka

tulumaksuseaduse § 19 lg 1 punktis 12 toodud loetelu täiendamine.

2) Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KorS-i §-ga 34¹. Nagu märkisime oma tagasisides

KorS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele, on võimalus kasutada

mehitamata sõidukeid oluline ka tollile. Kuivõrd KorS-i lisatava § 34¹ sissejuhatav

lauseosa näeb ette, et mehitamata sõidukeid võib riikliku järelevalve erimeetmena

kasutada ka muu korrakaitseasutus kui vaid politsei, teeme mehitamata sõidukite

regulatsiooniga seonduvalt järgmised ettepanekud:

- täiendada KorS §-i 34¹ lg 1 punkti 5 tekstiosaga „, samuti tollialastest

õigusaktidest kinnipidamise tagamisel“;

- asendada tolliseaduse §-s 61 tekstiosa „§-des 30–34“ tekstiosaga „§-des 30–

34¹“.

Lisaks märgime, et oleks loogikavastane, kui mehitamata õhusõidukite käitamise

reeglite üle teostatava riikliku järelevalve arsenalis mehitamata õhusõidukite

2

kasutamise võimalus puudub. Sellest tulenevalt tuleb täiendada lennundusseaduse § 60²

lõiget 1 (ilmselt ka lõiget 1¹) viitega KorS §-le 34¹.

3) Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KorS-i §-ga 34² (isikuandmete töötlemine

kehalähedase salvestusseadme kasutamisega). Vormikaamerate jm kehalähedaste

salvestusseadmete kasutamise reguleerimine on kauaoodatud ja iseenesest tervitatav,

kuid paraku ei ole eelnõus pakutud lahendused kohased.

Esiteks märgime, et eelnõu kehtestamisel kasutatakse KorS-s erinevaid termineid –

salvestusseade, jälgimisseadmestik, vormikaamera, pilti või heli salvestav seade.

Teiseks tuleneb eelnõust ja seletuskirjas antud selgitustest, et tegemist ei ole riikliku

järelevalve erimeetmega, vaid kas protokolli (KorS § 12) aseainega või äärmisel juhul

protokolli toe(s)tava meetmega (põhjendused seletuskirja lk 12). Erimeetmega oleks

tegu juhul, kui kaamera paigaldataks kuhugi iseseisvalt nö järelevalvet tegema. Lisaks

on ilmne, et ametniku järelevalvetoimingute tema vormikaameraga salvestamine ei saa

olla iseenesest eraldiseisev erimeede KorS 3. peatüki 3. jao mõistes, mis sisaldab

selliseid meetmeid nagu sundtoomine, läbivaatused jmt.

Kuivõrd eelnevast tulenevalt saab vormikaamerat pidada protokollimisvahendiks ehk

salvestist saab edaspidi lugeda konkreetse menetlustoimingu kohta koostatud

protokolliks, siis peaks uus säte asuma KorS § 12 juures, kus asub ka § 13 (Isikuandmete

töötlemine riikliku järelevalve teostamisel), näiteks uue §-na 12¹.

Eelnevast tulenevalt peame äärmiselt oluliseks kehtestada vormikaamera kasutamise

õiguslik alus eelnõus pakutud KorS § 34² seaduse 1. peatükis. Teeme ettepaneku

sätestada see uue paragrahvina 12¹, erisusena haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud

menetlustoimingute protokollimise üldreeglitest. Samas tuleks üle vaadata ka KorS §

49 (vallasasja läbivaatus) lõikes 5¹ ja § 51 (valduse läbivaatus) lõikes 6¹ viidatud

olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega – kui tegemist on pigem

protokollilise toiminguga sarnaselt eelnõuga lisatavas KorS §-s 34², siis selguse huvides

tuleb need viited nimetatud sätetest välja jätta või kohandada vastavalt.

4) Eelnõuga ei ole ette nähtud ühegi kehtiva seaduse muutmist tulenevalt KorS-i

täiendamisest §-ga 34². Kuna KorS-i lisatava § 34² lõike 1 kohaselt võib kehalähedast

salvestusseadet kasutada politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan,

siis peab selle õiguse muu korrakaitseorgani jaoks ette nägema eriseaduses. Kui seda

mitte teha, siis on säte rakendatav üksnes üldkorrakaitseorgani ehk politsei tegevuses

ning Maksu- ja Tolliameti (MTA), Keskkonnaameti jt korrakaitseorganite tegevuses

vormikaamerate kasutamine lubatav ei ole. Seda arusaama toetab ka seletuskirja lk 7:

Tegemist on uute erimeetmetega, mille rakendamise õigus KorS-i alusel on tulevikus

tavapäraselt üksnes politseil, muud korrakaitseorganid võivad neid kasutada juhul, kui

eriseadus neile selleks volituse annab.

Seega tuleks pakutud lahenduse puhul toimida niisamuti, nagu on eelnõus toimitud

kontrolltehingu lisamisel eriseadustesse, kuid arvestades eriseaduste hulka, mille puhul

MTA, Keskkonnaamet jt teostavad riiklikku järelevalvet, oleks see selgelt ebamõistlik.

Kui aga KorS-i lisatav § 34² kehtestada nt KorS §-na 12¹, ei oleks vaja eriseadusi

täiendada, kuna sellisel juhul kohalduks see säte automaatselt kogu MTA jt asutuste

järelevalvelisele tegevusele, mida saaks asutuse sees diferentseerida (piirata) (vt ka

seletuskirja osa 7 kolmanda lõigu teine lause).

3

5) Eelnõuga lisatava KorS § 34² lõike 3 kohaselt peab korrakaitseorgani ametniku vormil

või riietusel olema vormikaamerast teavitav märge.

Leiame, et selle sätte puhul on tegemist ülereguleerimisega. Vormikaamera ise on

tähelepanu tõmbav ja nähtav element ametniku vormiriietusel. Märke lisamine vormile

oleks põhjendatud juhul, kui kasutataks mitte nähtaval kohal olevat kaamerat. Eelnõuga

nähakse ette kohustus teavitada isikut sõnaliselt vormikaamera kasutamisest, mis

peakski olema piisav isiku õiguste tagamisel.

Lisaks tekib küsimus juba kasutuses olevate ja tellitud vormidega seoses, kuna eelnõu

on kavandatud jõustuma alates 01.01.2027. a. Näiteks MTA puhul (ilmselt ka teiste

vormiriietust kasutavate asutuste puhul) tuleks arvestada ka ametnike vormiriietuse ja

eraldusmärkide kirjelduse muutmisega rakendusaktides

(https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128012025011).

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku jätta KorS § 34² lg 3 eelnõust välja või lisada

täpsustus, et kaamera tuleb märgistada juhul, kui see ei ole muidu nähtav.

6) Eelnõu seletuskirja lk 11 on selgitatud, et vormikaamerate all on silmas peetud ka muid

seadmeid, mida kasutatakse pildi ja heli edastamiseks ja salvestamiseks ning mis

liiguvad ametnikuga koos, kuigi ei pruugi olla kinnitatud ametniku vormi või

kiivri vmt külge, näiteks relvale kinnitatud kaamera, aga ka mobiiltelefon, mida käes

hoides ametnik valduse läbivaatuse käiku jäädvustab.

Keskmisel inimesel on keeruline, et mitte öelda võimatu, seostada pelgalt eelnõu teksti

põhjal ühelt poolt kehalähedasi kaameraid, mida üldistatult nimetatakse

vormikaamerateks, ning teisalt (ametiasutusele kuuluvat) mobiiltelefoni, mida käes

hoides ametnik valduse läbivaatuse käiku jäädvustab.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada KorS-i lisatavat § 34² uue lõikega

näiteks järgmises sõnastuses:

„(x) Käesolevas paragrahvis vormikaamera kasutamise ja vormikaamera salvestise

kohta sätestatut kohaldatakse ka ametitelefoni kasutamisele ja ametitelefoniga tehtud

salvestisele.“

7) Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KorS-i §-ga 53¹ (kontrolltehing). Nõustume

kontrolltehingu regulatsiooni kodifitseerimisega KorS-s, sätestades kontrolltehingu

riikliku järelevalve ühe erimeetmena, kuid eelnõus pakutud regulatiivsete lahendustega

ei saa me nõustuda.

Eelnõuga KorS-i lisatava § 53¹ lõike 1 kohaselt on kontrolltehingu eelduseks KorS § 5

lõikes 3 ja lõikes 4 sätestatud oluline või kõrgendatud oht. Seletuskirjas on märgitud, et

kontrolltehingut saab kasutada alates ohukahtlusest. Eelnõu koostajad on pidanud

optimaalseks kehtestada erimeetme üldnormis kontrolltehingu piiranguks vähemalt

olulise või kõrgendatud ohu kahtluse.

Kehtivad alkoholiseaduse (AS) § 52¹ lõiked 1 ja 2 ning tubakaseaduse (TubS) § 33²

lõiked 1 ja 2 sätestavad erinormina kontrolltehingu tegemise eeldusena ohu kahtluse.

Eelnõuga tunnistatakse viidatud sätted kehtetuks.

Peame oluliseks, et KorS-i lisatav § 53¹ lõige 1 lähtuks AS §-s 52¹ ja TubS §-s 33²

sätestatud kriteeriumist. Vastasel juhul on kontrolltehingu rakendamisel ette näha

4

tõsiseid tõlgendamisprobleeme. Näiteks võib tekkida kahtlus, kas igasugune alkoholi

või tubakatoodete müüginõuete rikkumine (nt müük väljaspool lubatud kellaaega või

maksumärgistamata, kuid muidu nõuetekohase toote müük) kujutab endast vahetut ja

olulist ohtu? Kas keelatud toodete, nagu snus või maitsestatud e-sigaret, müümine

tähendab olulist ohtu? Ei ole vaidlust, et iseenesest kahjustavad nii alkohol kui

tubakatooted inimese tervist, aga on kaheldav, kas need tooted – juhul, kui on järgitud

koostis- ja kvaliteedinõudeid – kujutavad endast olulist või kõrgendatud ohtu KorS-i

tähenduses. Lisaks, kuigi maksumärgistamata toodete müük kahjustab riigi fiskaalhuve,

ei ole üksiktehingu puhul peaaegu kunagi täidetud „olulise väärtusega varalise hüve“

lävend ning ametnikul ei ole üldjuhul ette teada, kui suures koguses isik tegelikult kaupa

müüb.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku jätta KorS-i lisatava § 53¹ lõikest 1 välja sõnad

„olulise või kõrgendatud“.

Alternatiivina pakume järgmist sõnastust:

"(1) Kui politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil ei ole muude

riikliku järelevalve erimeetmetega võimalik või on oluliselt raskendatud teostada

järelevalvet, kuid see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan teha kontrolltehingu."

Alternatiivselt oleks võimalik KorS-is üldnormina sätestada, et eriseadus võib

kontrolltehingu puhul kehtestada ka madalama ohulävendi, et tagada olemasolevate

meetmete jätkuv rakendamine, st reageerides, kui on oht avalikule korrale õigusnormide

järgimise tähenduses.

8) MTA teeb AS ja TubS alusel kontrolltehinguid käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja

tubakatoodete leviku tõkestamiseks. Kontrolltehingu õiguslik alus on 2017. aastal

loodud silmas pidades füüsilises ruumis (s.o kauplustes ja toitlustusettevõtetes)

toimuvaid olukordi. Kontrolltehingut tegev ametiisik võib varjata tehingu eesmärki;

kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast esitlema, samuti ei pea ametiisik kandma

vormiriietust ega esitama ametitunnistust enne kui kontrolltehingu eesmärk on

saavutatud. Sama on silmas peetud ka eelnõuga KorS-i lisatavates § 53¹ lõigetes 4 ja 7.

Eitamata vajadust teostada kontrolltehinguid nn üle-leti-olukordades, näiteks

seonduvalt alkoholi ja tubakatoodete müümisega alaealistele, toimub salakauba müük

praeguseks valdavalt virtuaalkeskkonnas. Järelevalvet teostav ametnik peab seal endale

konto looma ning suhtlema müüjaga sõnumite kaudu, et leppida kokku tehing.

Veebikeskkonnas ei piisa sellest, et ametnik jätab end tutvustamata, kuivõrd konto

loomine eeldab isikuandmete sisestamist, mis ei saa aga arusaadavalt olla sellised, mis

kõige lihtsama veebiotsingu korral võimaldavad ametniku äratundmist (s.o ametniku

ees- ja perekonnanimi ning tema ametijärgne e-posti aadress). Ilmselgelt jääb

kontrolltehingu eesmärk sel juhul saavutamata.

Tegime KorS-i muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse tagasisides ettepaneku

veebikaubanduse probleem KorS-i täiendamise teel lahendada, kuna MTA keskendub

kontrolltehingutes just interneti müügiportaalides ning sotsiaalmeedias anonüümselt

alkoholi ja tubakatooteid müüvate isikute kindlakstegemisele. Aluseks saab võtta

kehtiva tarbijakaitseseaduse § 63 lg 5 või atmosfääriõhu kaitse seaduse § 223¹ lg 5.

Paraku on selline võimalus KorS-i lisatavast §-ist 53¹ välja jäetud ja eelnõuga

5

muudetavates eriseadustes ei ole ka erisusi ette nähtud – isegi mitte TTJA-le, kelle jaoks

antud situatsioon tähendab tema järelevalveliste võimaluste olulist kitsendamist.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et nii tarbijakaitseseaduses kui ka atmosfääriõhu kaitse

seaduses viidatud väljamõeldud nime kasutamise õigus on aktuaalne ja asjakohane ka

alkoholi ja tubakatoodetega kauplemise järelevalvel, kuivõrd käitlemiseks mittelubatud

toodetega kaubeldakse eeskätt veebiplatvormidel nagu Facebook, Telegram jmt.

Arvestades tarbijakäitumises ja kaubanduse hea tava järgimises toimuvaid kiireid

muutuseid, ei ole tulevikus välistatud ka maksumärgistamata alkoholi või maitsestatud

e-sigarettide, mille käitlemine on keelatud, müük e-poodides.

Viidatud meede on ette nähtud kohaldada kitsalt veebikeskkonnas kasutamiseks, s.o

olukorras, kus tulenevalt kontrolltehingu laadist ei ole teistmoodi talitada võimalik.

Lisaks tuleks kaaluda mõne teise asutuse järelevalvelist fookust silmas pidades

kontrolltehingu tegemise võimalust ka e-kaubanduses (kaupleja veebilehed).

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada KorS-i lisatavat § 53¹ lõiget 4 sõnadega

„ning võib veebiplatvormidel ja kaupleja veebilehtedel vajadusel kasutada

väljamõeldud nime“. Alternatiivina sõna „väljamõeldud“ asemel pakume kaaluda sõnu

„mitte oma (nimi)“. Alternatiivina väljendile „veebiplatvormidel ja kaupleja

veebilehtedel“ pakume kaaluda kokkuvõtlikku väljendit „virtuaalruumis“.

9) Eelnõuga KorS-i lisatava § 53¹ lõikega 6 nähakse ette, et kontrolltehingu tegemise

otsustab iga kaasuse korral prefekt või korrakaitseorgani juht (MTA ja TTJA puhul

peadirektor). Kavandatud piirangut ei saa pidada põhjendatuks ja selle rakendamine

võib pärssida riikliku järelevalve toiminguid. Riikliku järelevalve läbiviimisel on

oluline paindlikkus, kuna olukorrad, mille puhul võib kontrolltehingu tegemine

vajalikuks osutuda, on erinevad. Niisamuti ei ole võimalik alati ja igakordselt juhtumi

pakilisuse tõttu taotleda nõusolekut asutuse juhilt.

Paralleelina võib tuua, et süüteomenetluste osas, mis on erakordselt tõsiselt isikute

põhiõigusi riivavad, ei pea toimingu tegemiseks asutuse juhilt igakordset nõusolekut

küsima. Ehk kui kriminaalmenetluses või väärteomenetluses on võimalik kohtuvälise

menetleja ametnikul isik kinni pidada kohtuvälise menetleja juhi kinnitatud

ametikohtade loetelu alusel seda ametikohta täitva ametnikuna (KrMS § 31 lg 5 ja

VTMS § 10 lg 2), siis kontrolltehingu läbiviimise üle otsustamine on kavandatud anda

asutuse juhi ainupädevusse. Niisugune lahendus on võrreldes süüteomenetlusega

olemuslikult ebaproportsionaalne.

Kontrolltehingu näol ei ole tegemist uudse meetmega, kontrolltehinguid on

valdkondlike eriseaduste alusel ja korras tehtud aastaid ning pole teada juhtumeid, kus

järelevalveasutusele oleks ette heidetud liialdusi vm kehtivate reeglite rikkumisi, seega

on seletuskirjas toodud argument otsustustasandi muutmise mõju kohta

pidurdusvahendina (lk 14), ainetu.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada KorS-i lisatava § 53¹ lõiget 6 sõnadega

„või korrakaitseorgani juhi volitatud ametiisik“. Nii säilib nt MTA jaoks olukord, mis

on ette nähtud AS § 52¹ lõikega 4 ja TubS § 33² lõikega 4. Ühtlasi tasub kaaluda, et ka

prefekt saaks õiguse volitamiseks.

10) Lisaks kordame oma 17.09.2024.a kirja nr 1.1-11/2961-2 (tagasiside KorS-i muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele) punktis 1.2. toodud ettepanekut sätestada

6

lisaks AS-ile ja TubS-le kontrolltehingu regulatsioon ka kütuse müüjate suhtes

vedelkütuse seaduses. MTA praktika on näidanud, et vähemintensiivsed meetmed ei

aita vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise probleeme lahendada.

Kordame ettepanekut lisada eelnõusse vedelkütuse seaduse muutmine, täiendades

vedelkütuse seaduse § 24 lõiget 2 viitega KorS §-le 53¹.

11) Eelnõuga kehtestatakse täiendavad hüvitiskohustused, sh korrakaitsekohustuse

täitmisel hukkunud isiku lähedastele makstav hüvitis, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei

selgu, millise asutuse eelarvest need kulud kaetakse. Palume eelnõu seletuskirja

täiendada.

Oleme valmis tegema eelnõu koostajatega koostööd ja palume kaasata eelnõu

ettevalmistamisse MTA-st Eero Kosk (JO) ja Helen Lensment (UO).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]

Agnes Peterson 58851301

[email protected]