Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Siseministeerium

[email protected]

Pikk 61

15065, Tallinn

Teie 25.05.2026 nr 1-6/3466-1;

SIM/26-0603/-1K

Meie 22.06.2026nr 1.1-11/2257-2

Politsei ja piirivalve seaduse,

päästeseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

Lugupeetud siseminister

Rahandusministeerium kooskõlastab politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste

seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1) Teeme ettepaneku kaaluda vabatahtlike haldamise süsteemi loomist, kus ühildatud

oleksid vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, kaitseliitlased, naiskodukaitse jne.

Eelnõus pakutud tugev spetsialiseerumine ei pruugi olla mõistlik arvestades

vabatahtlike arvu ja nende vähesust ning vajaduste volatiilsust. Mõistlik oleks luua

vabatahtlike andmebaas, kus on sees kõik erinevad läbitud koolitused ja erioskused

(küberturve, küberrünne, sõjalised oskused, psühholoogiline esmaabi, evakuatsioon,

pääste, vastava valdkonna reservis olevad isikud jne.), et kaasata vabatahtlikku

tegevusse inimesi vastavalt nende oskustele ja väljaõppele, mitte hoida neid seotuna

kindlate organisatsioonidega ja funktsioonidega. Hetkel on mitmed vabatahtlikud

seotud mitme funktsiooniga ja ei ole selge, kus neid reaalselt kasutada saab kui riigis

on hübriidkriis. Vabatahtlike sundkorras kindla funktsiooni valiku ette panemine,

vähendab nende kaasamise võimalusi kriiside korral. Saame aru, et selle saavutamine

nõuab pikemat planeerimist ja ministeeriumite ülest koostööd. Siiski soovitaksime seda

hetkel kaaluda vähemalt oma haldusala puhul, kuna see vähendaks oluliselt ka

ministeeriumi enda halduskoormust.

2) Eelnõu seletuskirjas on politsei ja piirivalveseaduse § 108²⁸ ja päästeteenistuse seaduse

§ 22⁶ muutmise kohta viide riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogule (RPPA),

kuhu kantakse andmed teenistujate reservi kohta ja kus peetakse vastavat arvestust.

Avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 on sätestatud andmete loetelu, mida RPPA

sisaldab. Kuigi sama lõike punktid 4¹ ja 4² võiksid teenistujate reservide liikmeid

hõlmata, palume kaaluda selle loetelu täiendamist, näiteks nii: „2¹) ametiasutuse

teenistujate reservi andmed;". Lisaks tuleb vastavalt täiendada RPPA põhimäärust.

RPPA pidamise osas rõhutame seda, et tehniliselt on juba täna võimalik kriisirolle SAP-

is võimalik sisestada ning vabatahtlike andmete haldamine on lahendatav, küll aga on

2

seletuskirjas käsitlemata selle muudatuse töökorralduslik mõju Riigi Tugiteenuste

Keskusele (RTK). Andmeid ei sisesta asutused ise, vaid seda teevad RTK

personaliarvestajad asutuselt saadud alusdokumentide alusel. RTK personaliteenuste

osakonna roll andmete kandmisel jääb tehniliselt samaks, kui eelnõu jõustumisel:

 suureneb oluliselt andmehalduse maht (lisanduvad kriisireservi liikmed ja

vabatahtlikud suuremas mahus kui täna ning rohkemate andmete sisestamise

vajadusega);

 kasvab andmete ajakohastamise sagedus;

 tekib vajadus täiendavate IT-liidetuste ja andmevahetuslahenduste (nt

vabatahtlike portaal) rakendamiseks.

Eelnõuga planeeritud muudatused toova kaasa püsiva täiendava töökoormuse

personaliarvestuses, eelkõige andmete sisestamise, kontrolli ja ajakohastamise osas.

Esmane hinnang töömahule ja kuludele oleks 0,5 töökoormus personaliarvestaja

ametikohale, mille maksumus aastas on ca 18 000 eurot (koos tööjõukuludega).

Palume arvestada täiendavate rahaliste vahendite planeerimisega, kui soovitakse, et

RPPA-s neid andmeid kajastatakse ja RTK nende haldamisega tegeleb. Ilma täiendavate

rahaliste vahenditeta ei saa RTK planeeritud ülesannet täita.

3) Eelnõuga nähakse ette õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Riigikaitselisel ametikohal

töötamine on kriisirolli võtmist ning teenistujate reserviga liitumist välistav asjaolu.

Eelnõuga muudetakse vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punkte 26⁵ ja 55¹

ning täiendatakse punktiga 55². MKS §-s 29 on sätted, mis annavad Maksu- ja

Tolliametile (MTA) õiguse avaldada Politsei- ja Piirivalveametile (punkt 26⁵) ja

Päästeametile (punkt 55¹) andmeid riigikaitselise töökohustusega ameti või töökohal

töötamise kontrollimiseks. Praegu avaldatavatele andmetele lisatakse andmed

vabatahtliku merepäästja ja endiste teenistujate reservi liikme (Politsei- ja

Piirivalveamet) ning vabatahtliku päästja ja endiste teenistujate reservi liikme

(Päästeamet) kohta. MKS §-i 29 punktiga 55² antakse MTA-le õigus avaldada

Häirekeskusele andmeid riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise

kontrollimiseks.

Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millises vormis andmevahetus toimuma hakkab. Üle x-

tee saab MTA jagada andmeid vaid spetsiaalse andmevahetusteenuse kaudu, aga sellisel

juhul tuleb arvestada vajadust arendada vastav andmevahetusteenus. Praegu sellist

andmevahetusteenust MTA-l arendatud ei ole. Märgime, et teenuste arendust MTA

enne 2030. a lubada ei saa. Andmevajadused vajavad ka täpsemat analüüsi, milleks

MTA-l hetkel ressurssi ei ole.

Üksikpäringute alusel andmete edastamine käsitööna ja eraldi väljavõtetena toob MTA-

le kaasa täiendava töökoormuse seoses kasvava andmepäringute hulgaga. Tuleb

arvestada, et ka üksikud päringud aastas ühe partnerasutuse kohta moodustavad kokku

arvestatava töömahu, kuna andmeid vajavaid asutusi on kokku väga palju. Selleks

MTA-ls samuti ressurssi ei ole.

Kuna MTA-ga ei ole andmevahetust läbi arutatud ega arvestatud mõjudega MTA

ressurssidele, siis ei saa MKS muudatust toetada nendesse asutustesse puutuvalt, kellel

puudub MTA-ga x-tee liides või vastav andmevahetusteenus.

3

Eelnõust ei nähtu, et Maksu- ja Tolliametile oleks antud õiguslikku alust töötamise

registri andmete jagamiseks Kaitsepolitseiametile. Palume seda osa eelnõust täiendavalt

selgitada või täiendada.

Soovitame alternatiivina kaaluda lahendust, et riigikaitseliste töökohtade infot kogub ja

jagab vajalikele osapooltele Kaitseressursside Amet.

4) Eelnõuga politsei ja piirivalve seadusesse lisatava § 108²⁶ lõike 3 ja julgeolekuasutuste

seadusesse (JAS) lisatava § 20⁴ lõike 4 kohaselt on Kaitsepolitseiametil või Politsei- ja

Piirivalveametil ning julgeolekuasutusel õigus saada enne isiku teenistujate reservi

liikmeks nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal. Palume selgitada, millisel õiguslikul alusel on

mõeldud nendel juhtudel andmete jagamine MTA poolt.

5) Erinevalt teistest eelnõuga kehtestatavatest teenistujate reservidest ei ole JAS-i

täiendatud reservi liikme staatusest vabastamise regulatsiooniga. Palume selgitada,

miks see on nii või täiendada eelnõu vastavalt.

6) Eelnõu seletuskirja 7. osas „Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud

ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud“ on märgitud, et eelnõu rakendamisega seotud

võimalikud kulud kavatsetakse katta Vabariigi Valitsuse reservist. Palume täpsustada

seletuskirja 7. osa viimast lõiku. Seal on küll esitatud võimalus taotleda vahendeid riigi

eelarvestrateegia (RES) protsessi kaudu, kuid on jäänud selgusetuks, milliseid

katteallikaid kasutatakse juhul, kui RES-i protsessis raha ei eraldata. Palume lõiku

täiendada märkusega, et rahastuse mittesaamisel kaetakse kulud Siseministeeriumi

valitsemisala vahenditest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Karin Madisson 5887 0368

[email protected]

Liis Lepik 5370 0586

[email protected]

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Marju Saar 5885 1438

[email protected]

Agnes Peterson 58851301

[email protected]