Karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (KarS omnibus 2026) kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 02.06.2026 nr 8-1/4288-1, JDM/26-0655/-1K/

Meie 22.06.2026 nr 1.2-3/1425-3

Karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (KarS omnibus 2026) kooskõlastamine

Lugupeetud minister Olete meile edastanud kooskõlastamiseks karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (KarS omnibus 2026) eelnõu. Täname

kaasamise eest. Kooskõlastame esitatud eelnõu järgnevate märkustega.

1. Eelnõu § 1 p 2 (KarS § 49 muutmine): toetame KarS § 49 täiendamist võimalusega

kohaldada lapse kaitseks tegutsemis- või töötamiskeeldu. Palume seletuskirjas täpsustada

kavandatava regulatsiooni suhet lastekaitseseaduse (LasteKS) §-s 20 sätestatud lastega

töötamise piirangutega. Selguse huvides oleks vajalik avada, kuidas erinevad piirangud

omavahel suhestuvad ning milline on nende kohaldamine olukordades, kus sama isiku suhtes

võivad olla asjakohased nii KarS § 49 alusel kohaldatav tegutsemiskeeld kui ka LasteKS § 20

alusel lastega töötamise piirangud. Seletuskirjas toodud selgitused aitavad viidatud

regulatsioonide rakendajatel kujundada ühetaolise praktika.

2. Eelnõu § 1 p 5 (KarS § 58 täiendamine perevägivalla kui raskendava asjaolu osas):

eelnõuga lisatakse KarS § 58 punkti 4 „elukaaslane“eesmärgiga hõlmata Istanbuli

konventsiooni ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi perevägivalla

mõistesse haaratud inimesi. Istanbuli konventsiooni järgi tuleb perevägivallana käsitada ka

vägivalda endise või praeguse partneri, samuti eksabikaasa poolt. Nii Istanbuli konventsioon

kui naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiiv rõhutavad, et perevägivalla

puhul ei ole oluline, kas endised või praegused parterid või pereliikmed elavad koos, on elanud

koos või pole seda teinud – oluline on inimestevaheline suhe, mis mõjutab inimesi veel pikalt

ka peale suhte lõppu, eriti juhul, kui inimestel on ühised lapsed.

Leiame, et mõiste „elukaaslane“ valik ei ole parim lahendus, kuna see ei anna edasi

eespoolkirjeldatud mõtet, vaid viitab siiski liialt kooselamise asjaolule. Sellest tulenevalt

leiame, et KarS § 58 punkti 4 tuleks täiendada mõiste „elukaaslane“ asemel mõistega

„partner“ või „paarisuhtepartner“. „Paarisuhtepartner“ on ka väljend, mida olete kasutanud

oma kuritegevuse statistika väljaannetes. See on ka väljend, mida kasutatakse mainitud

direktiivi ja konventsiooni originaalkeeles („partner“).

2

3. Eelnõu § 1 p-d 8–11 (KarS § 121 muutmine): Toetame paragrahvi pealkirja muutmist. On

äärmiselt vajalik kaitsta kannatanute vaimset tervist ja mitte ainult koos füüsilise tervise

kahjustamise ärahoidmisega, vaid tuues vaimse tervise kui õigushüve rohkem nähtavale.

Samuti on oluline tagada kooskõla rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti on

ühinenud ja mille nõudeid me ei täida, kuna pole siiani vaimse tervise kahjustamist ja vaimset

vägivalda karistatavaks teinud. Kehtiva seaduse tõlgendamise puhul esitatavad väited sellele,

et vaimne vägivald juba on karistatav, ei ole mõjusad ega usutavad. Ühiskonna turvatunde

parandamiseks ja vaimse tervise füüsilisega võrdväärselt oluliseks pidamise tõestamiseks on

kõnealune muudatus väga vajalik.

Samuti toetame § 121 karistuse ülemmäära tõstmist. Nõustume, et kvalifitseeritav tegu võib

olla sedavõrd julm ja intensiivne, et väärib karmimat karistust ja laiemat sanktsiooniraami, isegi

kui ohvri vigastused paranevad kiiremini kui neli nädalat. Toetame ka muutust, mis puudutab

perevägivalla defineerimist. Oleme olnud väga murelikud kohtupraktikas kujunenud kitsa ja

päriselu reaalsust, aga ka Istanbuli konventsiooni ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla

tõkestamise direktiivi eirava lähisuhte kitsa tõlgenduse pärast, mille kohaselt peetakse

nõutavaks tegelikku ühiselulist, sotsiaalset või emotsionaalset sidet. Muudatusega

asendatakse senine sõnastus „lähi- või sõltuvussuhtes“ sõnastusega: „perekonnas või

kooselus, praeguste või endiste abikaasade, elukaaslaste või teiste perekonnaliikmete vahel“.

On kohatu eeldada, et lähisuhe või emotsionaalne seotus katkeb abielulahutuse jõustumise

või lahku kolimisega. Lahkumineku periood on sageli kõige ohtlikum aeg ohvri jaoks. Kontroll

ja ähvardused ning manipulatsioon jätkuvad, eriti kui paaril on ühised lapsed. See on

tavapärane situatsioon nii maailmas tehtud uuringute kui Eesti enda kuritegevuse statistika

järgi. Ahistava jälitamise toimepanijad on 2/3 juhtudest just endine elukaaslane. Femitsiidid

leiavad aset, kuna mehed ei suuda leppida lahkuminekuga ning osutavad oma eksnaistele

jätkuvat survet.1 Lahutusejärgne tagakiusamine ja vaimne vägivald on väga levinud, oht ohvrile

säilib sageli ka peale lahkuminekut.2 Eesti praktika kinnitab, et lahkuminekut tuleb eriti hoolikalt

jälgida ja sel perioodil ohvrit toetada, vältimaks surmaga lõppevaid intsidente. Seega KarS §-i

121 täiendamine, nagu ka KarS § 58 täiendamine perevägivalla kui raskendava asjaolu

täpsustamiseks, on väga olulised perevägivalla mõjusaks tõkestamiseks, probleemile selge

reageerimise sõnastamiseks ja lisaks ka preventiivseks meetmeks.

Sarnaselt KarS § 58 kommentaarile näeme ka siin vajadust väljendi „elukaaslane“ asemel

kasutada väljendit „partner“ või „paarisuhtepartner“, mis vastab paremini nii Istanbuli

konventsiooni kui naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi mõttele ja

sõnastusele.

Meie suurim mure on seotud asjaoluga, et eelnõu ei defineeri selgesõnaliselt

perevägivalda. Tegime eelnõu väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andes ettepaneku võtta

ka Eesti karistusõiguses kasutusele termin „perevägivald“ – rahvusvahelistes instrumentides

kasutusel oleva „domestic violence“ eestikeelne vaste. Kehtivas ohvriabi seaduses on seda

juba tehtud. Ühes käesoleva eelnõu tööversioonis oli vastav kuriteokoosseis olemas ning

lootsime seda ka kooskõlastusele saadetud eelnõu versioonis näha.

Lähisuhtevägivalla ekspertrühmas, aga ka juhtrühmas, st SOM, SiM, HTM, PPA, SKA,

prokuratuuri, Perearstide seltsi ja kohtu esindaja juuresolekul, olete korduvalt kinnitanud plaani

perevägivalla mõiste KarS-s kasutusele võtta, kuid kooskõlastamisele saadetud eelnõus see

puudub. Oleme mures, et jätkuvalt jääb perevägivald karistusõiguses vajaliku tähelepanu ja

1 Altinova, A.; Kesen, N.F., Dasbas, S. (2023). An Examination of Femicides Committed during the Divorce Process. The Eurasia Proceedings of Educational & Social Sciences (EPESS), Vol 31, 26-37. 2 Fontes, L.A: (2022). It’s Post-Separation Legal Abuse, Not High-Conflict Divorce. Psychology Today, https://www.psychologytoday.com/us/blog/invisible-chains/202201/its-post-separation-legal-abuse-not- high-conflict-divorce

3

definitsioonita, millest tulenevalt jätkuvad ka menetluslikud ja kohtuotsustega seotud

probleemid, sest puudub ühine arusaam, mida perevägivald tähendab.

Probleem on ka statistika kogumisega – siiani korjavad JDM analüütikud vastavat infot nö

käsitsi erinevate kuritegude menetlusdokumente analüüsides. Naistevastase vägivalla ja

perevägivalla tõkestamise direktiiv eeldab, et esitame regulaarselt andmeid perevägivalla

kuritegude kohta.

Naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiiv defineerib perevägivalla

järgmiselt: selleks on kõik füüsilist, seksuaalset, psühholoogilist või majanduslikku laadi

vägivallateod, mis pannakse toime perekonnas või leibkonnas, olenemata bioloogilistest või

juriidilistest peresidemetest, või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel

olenemata sellest, kas süüteo toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas.

Palume sõnastada perevägivalla kuriteokoosseis KarS-s. Sellega tuleks riik osaliselt vastu

ka mitmete kodanikuühenduste soovile luua eraldi perevägivalla seadus, nagu on mitmetes

teistes riikides.

4. Eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andes tegime ettepaneku

kaaluda kontrolliva käitumise/sundiva kontrolli kriminaliseerimist. Sundiva kontrolli

kasutamine kellegi hirmutamiseks, ähvardamiseks või isoleerimiseks võib tõsiselt mõjutada

ohvri vaimset ja füüsilist tervist, suhteid, suutlikkust osaleda tööelus jm. See tekitab inimeses

lõksus oleku, jõuetuse ja üksinduse tunnet. Mitmed riigid on sundiva kontrolli juba

karistatavaks teinud, kuna on leitud, et see on üks perevägivalla puhul rakendatavaid ohvri

kontrollimise vahendeid.3 Palume kaaluda, kas oleks mõistlik luua selline kuriteokoosseis

selle nii ränga mõjuga mõjutusvahendi karistatavaks tegemiseks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Kristiina Luht [email protected] Liisa Otsak [email protected] Reet Kodu [email protected]

3 Vt nt HA, L. (2023). Brief overview of coercive control and the criminal law, https://www.justice.gc.ca/eng/rp-pr/cj-jp/victim/rd17-rr17/p4.html