| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-1/261527/2605316 |
| Registreeritud | 22.06.2026 |
| Sünkroonitud | 23.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus) |
| Toimik | 14-1/261527 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | KOOS Erakond |
| Saabumis/saatmisviis | KOOS Erakond |
| Vastutaja | Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Igor Hopp
juhatuse liige
KOOS Erakond
Teie 29.05.2026 nr
Meie 22.06.2026 nr 14-1/261527/2605316
Lugupeetud juhatuse liige
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et krediidiasutused ei ava erakonnale kontot. Nii võib
erakond jääda ilma võimalusest osaleda Riigikogu valimistel, kuigi erakond on Eestis ametlikult
registreeritud ning tal on seaduslik õigus poliitilises tegevuses osaleda.
Krediidiasutuste seaduse (KAS) järgi on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindamisele võtta
või mitte võtta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (§ 89 lg 9). See säte tugineb üldisele
lepinguvabaduse põhimõttele, mille kohaselt on pooltel õigus otsustada, kellega sõlmida leping, kas
sõlmida leping ning millistel tingimustel leping sõlmida.
Krediidiasutuse otsustusõigust piirab võlaõigusseaduse § 7101 lg 1. Kui isik ja tema taotletavad
lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste
üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku
nõudmisel temaga makseteenuse lepingu.
Riigikohus on märkinud, et seadus kohustab sõlmima makseteenuse lepingu igaühega, kes vastab
seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja enda tingimustele. Sellist kohustust õigustab asjaolu,
et makseteenused on tänapäevases majanduskäibes vähemasti juriidilise isiku jaoks hädavajalikud
teenused (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2022 otsus asjas nr 2-18-7504, p 12). Kui
krediidiasutus keeldub kontot avamast, peab ta seda üldjuhul põhjendama (vt KAS § 89 lg 91).
Olukorras, kus krediidiasutus ei sõlmi juriidilise isikuga (nt erakonnaga) lepingut, kuigi isik ja tema
taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud
tingimustele, on isikul õigus pöörduda krediidiasutuse vastu kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras.
Kohtusse pöördumise kohta leiab teavet veebilehelt www.kohus.ee.
Riigikogu valimiste seadus ega erakonnaseadus ei nõua erakonnalt konto avamist Eestis asuvas
krediidiasutuses. Konto avamiseks võib pöörduda ka mõne makseteenuse pakkuja poole. Seega on
olemas alternatiivne konto avamise võimalus.
Kui Vabariigi Valimiskomisjon ei registreeri Riigikogu valimistel erakonna kandidaate põhjusel, et
pole esitatud kautsjoni tasumist tõendavat maksekorralduse koopiat, on võimalik esitada kaebus
Riigikogu valimiste seaduses sätestatud korras (vt 12. peatükk). Riigikohtule esitatavas kaebuses on
2
võimalik nõuda ka asjassepuutuva õigusloova akti põhiseadusevastaseks tunnistamist (põhiseaduse
§ 15 lg 1 lause 2).
Kui Teil on ettepanekuid võlaõigusseaduse, erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks, võite
pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole. Ministeerium saab mh kaaluda, kas seadus peaks
reguleerima olukorda, kus krediidiasutused keelduvad erakonnale konto avamisest.
Loodetavasti on selgitustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443 [email protected]