Pöördumine



Huvitegevuste juhendaja
ameti kompetentsiprofiil (AKP)
Sotsiaalvaldkonna kompetentsiprofiil

Koostatud
15.06.2026
Tellija
Sotsiaalministeerium
Töörühmaliikmed
Maiken Jaanisk Tartu Tervishoiu Kõrgkool, juhtivõpetaja
Tatiana Hanson Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, juhatuse liige
Ain Klaassen MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus, juhatuse liige, tegevusterapeut
Maire Koppel Eesti Hoolekandeasutuste Liit, juhatuse esimees
Kristi Kähär Eesti Puuetega Inimeste Koda, huvikaitse nõunik (teenused ja toetused)
Liina Lanno AS Hoolekandeteenused, teenuste direktor, juhatuse liige
Ülle Riisalo Sotsiaalkindlustusamet, ekspert (erihoolekanne)
Maarika Tarum Sotsiaalministeerium, nõunik
Töörühma juht
Karin Kiis TÜ Pärnu kolledž
1. Sissejuhatus
Ameti kompetentsiprofiili eesmärk on kirjeldada konkreetse ameti tööülesannete täitmiseks vajalikud kompetentsid viisil, mis on arusaadav nii töömaailmale (töötajatele ja tööandjatele) kui ka õppeasutustele. Profiil aitab kujundada ühist arusaama ameti rollist, vastutusest, töö sisust ja arenguvajadustest. Mõõdetavate ja hinnatavate tegevusnäitajatena kirjeldatud kompetentsid seovad kompetentsi tegeliku töösooritusega ning loovad aluse hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodite ning koolituskavade väljatöötamiseks.
Huvitegevuste juhendaja kompetentsiprofiil kirjeldab hoolekandeasutuses töötava huvitegevuste juhendaja tööks vajalikke kompetentse, nendega seotud tegevusnäitajaid ning tuleviku arengusuundadest tulenevat oskusvajadust.
Ameti rolli sisuline tuum on teenuse saaja aktiivsuse, osalemise ja igapäevaeluoskuste säilimise toetamine. Seetõttu ei ole ametiprofiil koostatud üksnes huvitegevuse või ürituste korraldamise vaatest. Samas ei ole huvitegevuste juhendaja käsitletav tegevusjuhendaja, tegevusterapeudi ega hooldustöötaja asendusena. Ta võib tegevustes inimest praktiliselt toetada, märgata muutusi inimese seisundis ja tegevusvõimes ning edastada oma tähelepanekud hooldusmeeskonnale, kuid tegevusvõime ja hooldusvajaduse hindamine, hooldustoimingud, tegevusteraapia jäävad vastavate rollide pädevusse. Juhendaja töö peab lähtuma hooldusplaanist ja meeskonna kokkulepetest.
Juhendaja töö hõlmab nii individuaalseid kui rühmapõhiseid tegevusi, igapäevategevustes osalemise toetamist, suhtluse ja kogukondliku seotuse hoidmist, tegevuste kohandamist, dokumenteerimist ning koostööd hooldusmeeskonna, vabatahtlike ja lähedastega. Profiili koostamisel kasutati üldhooldekodudes tegutsevate sarnase rolliga spetsialistide töö kirjeldust, sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiseid ning rahvusvahelisi allikaid, mis kirjeldavad sarnaseid rolle.
Ameti nimetust kaaludes pidas töörühm oluliseks selgelt eristada huvitegevuste juhendajat ja erihoolekandes töötavat tegevusjuhendajat. Praktikas on sarnase profiiliga töötajate ametinimetustena Eestis kasutusel ka huvijuht, tegevuste juhendaja, juhendaja. Rahvusvahelises praktikas on kasutusel: Activities Coordinator, Wellbeing and Activities Coordinator, Lifestyle Coordinator, Betreuungskraft.
EKR taseme määramisel lähtuti sellest, et roll eeldab iseseisvat tegutsemist tavapärastes tööolukordades, tegevuste kohandamist osaliselt muutuvates olukordades, meeskonnatööd, ohutuse ja konfidentsiaalsuse järgimist ning põhjendatud ettepanekute tegemist oma pädevuse piires.
Töörühm lähtus tellija esindajate juhisest võtta aluseks sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, kus on kirjeldatud valdkonna põhifunktsioonid, läbivad kompetentsid, üldoskused ja tulevikutrendid. Ametiprofiili ülesanne on täpsustada, millised valdkonna raamistikus kirjeldatud kompetentsid on huvitegevuste juhendaja töös asjakohased ning millisel EKR tasemel need tööülesannetes avalduvad.
Töörühma lähteülesanne oli kajastada profiilis lisaks ametispetsiifilistele kompetentsidele ka sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistikus kirjeldatud üldoskused ja läbivad kompetentsid, säilitades seejuures eri ametiprofiilide võrreldavus. Seetõttu lähtuti üldoskuste ja läbivate kompetentside puhul valdavalt raamistiku nimetustest, jaotusest ja ülesehituse loogikast. Tegevusnäitajad sõnastati huvitegevuste juhendaja töö konteksti arvestades ning vajaduse korral tehti piiratud muudatusi, et vähendada kordusi ja muuta profiil ametikohale paremini sobivaks.
Üldoskused, läbivad kompetentsid ja ametispetsiifilised kompetentsid võivad profiilis osaliselt sisuliselt kattuda, kuid nende funktsioon on erinev. Üldoskused kirjeldavad valdkonnaüleseid oskusi, mis toetavad tööülesannete täitmist eri olukordades, näiteks suhtlemine, koostöö, info kasutamine ja enesejuhtimine. Läbivad kompetentsid kirjeldavad sotsiaalvaldkonna töö väärtuspõhist ja professionaalset alust, näiteks eetikat, õiguste austamist, eneserefleksiooni ja kvaliteeti toetavat praktikat. Ametispetsiifilistes kompetentsides kirjeldatakse samu oskusi konkreetse ameti tööülesannete ja tööolukordade kaudu. Näiteks koostööoskus võib üldoskusena olla kirjeldatud laiemalt, kuid ametispetsiifilistes kompetentsides täpsustub, kuidas tegevusjuhendaja teeb koostööd hooldusmeeskonna, lähedaste, vabatahtlike või kogukonnapartneritega tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel.
Selline kordus on põhjendatud juhul, kui ametispetsiifiline tegevusnäitaja muudab üldise oskuse konkreetseks, vaadeldavaks ja hinnatavaks töötegevuseks. Profiili koostamisel on püütud vältida tarbetut dubleerimist ning jätta üldoskuste ja läbivate kompetentside alla üldisemad tööviisi ja professionaalse tegutsemise kirjeldused, samal ajal kui ametispetsiifilised kompetentsid kirjeldavad tegevusjuhendaja töö tegelikku sisu ja vastutust.
Arvestada tuleb, et sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik ei olnud profiili koostamise ajaks lõplikult valideeritud. Seetõttu võib raamistikust üle võetud struktuuris esineda kohti, mis vajavad edasist täpsustamist.

Kompetentsiprofiilis kasutatud mõisted:
Ameti kompetentsiprofiil
Ameti või rolli tööalase kompetentsuse kirjeldus, mis toob välja valdkonna kompetentsiraamistikust konkreetses ametis vajalikud kompetentsid ning kirjeldab need tegevusnäitajate ja EKR tasemetega. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026; SA Kutsekoda, 2025)
EKR tase
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, millega kirjeldatakse tööks vajalike teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse keerukust. EKR tugineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule ning koosneb kaheksast tasemest. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Hooldusplaan
Teenuse saaja abivajaduse, eesmärkide, kokkulepete ja toetavate tegevuste kirjeldus, millest juhendaja lähtub oma töö kavandamisel ja tähelepanekute edastamisel oma pädevuse piires.
Igapäevaeluoskused
Oskused ja harjumused, mis aitavad inimesel osaleda igapäevaelus ja säilitada võimalikult suurt iseseisvust, näiteks suhtlemine, liikumine, lihtsad kodused või isiklikud tegevused, tegevuse alustamine ja lõpetamine ning tuttavate esemete või vahendite kasutamine.
Kompetents
Tegevuses väljenduv suutlikkus rakendada teadmisi, oskusi ja hoiakuid tööülesannete täitmisel. Kompetents kirjeldab, mida inimene on võimeline tööolukorras ära tegema. (SA Kutsekoda, 2025; Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Kompetentsus
Demonstreeritud suutlikkus toimida valdkonna olukordades tulemuslikult. Kompetentsus avaldub teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kasutamises konkreetses töö- või hindamisolukorras. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Läbiv kompetents
Kompetents, mis ei kuulu ühe konkreetse põhifunktsiooni alla, vaid rakendub kõigis tööprotsessides ning on vajalik eri ametites ja rollides. Huvitegevuste juhendaja profiilis on läbivad kompetentsid seotud näiteks eetilise tegutsemise, professionaalse arengu ja refleksiooniga. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Osalemine
Teenuse saaja võimalus ja tegelik kaasatus tegevustesse, suhtlemisse, otsustesse tema eelistuste, võimete ja enesemääramisõiguse piires.
Teenuse saaja
Isik, kes kasutab või kellele osutatakse sotsiaalteenust. Profiilis kasutatakse seda mõistet sõna „klient“ asemel, sest see sobib üldhooldus- ja hoolekandeteenuse konteksti ning on neutraalsem.
Tegevuskeskkond
Ruumiline, sotsiaalne ja korralduslik keskkond, kus tegevus toimub, sh ruum, müra, valgus, ligipääsetavus, vahendid, inimeste paigutus, tegevuse tempo ja suhtlusolukord.
Tegevusnäitaja
Hinnatav kirjeldus selle kohta, kuidas kompetents tööolukorras avaldub: mida inimene teeb, kuidas ta seda teeb ning millisel iseseisvuse ja vastutuse tasemel. Tegevusnäitaja on alus hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodite kujundamiseks. (SA Kutsekoda, 2025)
Tegevusvõime
Inimese suutlikkus osaleda igapäevaelu tegevustes, kasutada oma oskusi ning tegutseda oma võimete ja keskkonna võimaluste piires. Huvitegevuste juhendaja ei hinda tegevusvõimet erialase hindamisena, vaid märkab tegevustes osalemist mõjutavaid tegureid ja edastab tähelepanekuid meeskonnale.
Üldoskus
Oskus, mis ei ole seotud ainult ühe ameti või erialaga, vaid on ülekantav eri tööülesannete, ametite ja tegevusvaldkondade vahel. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
2. Ameti eesmärk ja lühikirjeldus
Huvitegevuste juhendaja (edaspidi: juhendaja) eesmärk on toetada teenusel viibiva inimese igapäevast aktiivsust ja osalust, tegevusvõime ja igapäevaeluks vajalike oskuste säilimist ning üldist heaolu. Töö põhifookus on aktiviseerival, võimestaval ja tegevusvõimet säilitaval juhendamisel.
Juhendaja loob üldhooldekodus või päevakeskuses viibivale inimesele võimalusi suhtlemiseks, liikumiseks, oskuste ja mälu kasutamiseks ning loovaks eneseväljenduseks, kavandades ja viies läbi individuaalseid ning rühmapõhiseid tegevusi (nt erinevad käelised ja loovtegevused, mälestuste jagamine, liikumine, tähtpäevade tähistamine, kultuuri- ja kogukonnasündmuste külastamine, jumalateenistustel ja kalmistul käimine). Ta julgustab inimest algatama ja osalema tegevustes, mis on tema jaoks olulised või tähenduslikud, vajadusel juhendab võimetekohastes vaba aja ja huvitegevustes.
Töö eeldab teenusel viibiva inimese tundma õppimist ning talle tegutsemis- ja osalusvõimaluste loomist, lähtudes tema huvidest, eelistustest, võimetest, terviseseisundist ning hooldusplaanis seatud eesmärkidest. Juhendaja töötab väga erineva võimekusega inimestega, alates füüsiliselt ja vaimselt aktiivsetest kuni voodikesksete teenuse saajateni.
Juhendaja võib tegevuse käigus inimest abistada, kuid tema põhiülesanne ei ole hooldustoimingute tegemine. Samuti ei hinda juhendaja teenusel viibivate inimeste tegevusvõimet jega hooldusvajadust. Ta teeb koostööd hooldusmeeskonna, lähedaste ja vajaduse korral teiste spetsialistidega, jagades oma tähelepanekuid inimese meeleolu, tegevusvõime ja selle muutuste kohta hooldusmeeskonnaga.
Ta loob võimalusi, mis aitavad teenusel viibivatel inimestel hoida suhteid kaaselanike, lähedaste ja kogukonnaga (nt korraldades vajadusel võimalusi lähedastega suhtlemiseks, ühiseid üritusi või väljasõite jne).
Võimalikud töökeskkonnad: üldhooldekodud, päevakeskused, intervallhoid, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja kogukonnakeskused ning muud eakatele või täisealistele abivajadusega inimestele suunatud tegevus-, osalemis- ja toimetulekut toetavad teenused.
3. Ameti seosed registrite ja klassifikaatoritega
Ametinimetus: Huvitegevuste juhendaja
Soovituslik EKR tase: EKR 4.
Töötaja tegutseb iseseisvalt tavapärastes tööolukordades, lähtudes hooldusplaanist, juhistest, töökorraldusest ja meeskonna kokkulepetest.

4. Üldoskused
Üldoskused on valdkonnaülesed oskused, mis toetavad konkreetse ameti tööülesannete täitmist ja kompetentside rakendumist.
Oskuste rühm
Üldoskus
Tegevusnäitaja
EKR tase
Mõtlemis-oskused

Analüütiline mõtlemine
Kasutab oma tegevuste kavandamisel teenuse saajalt, meeskonnalt, lähedastelt ning hooldusplaanist saadud teavet, eristades asjakohast infot oletustest ja subjektiivsetest hinnangutest.
4


Märkab teenuse saajate enesetunnet, osalemist ja tegevusvõimet mõjutavaid tegureid.
4

Kriitiline mõtlemine
Kohandab oma tegevust vastavalt teenuse saajate enesetundele, tegevusvõimele, eripäradele ja olukorrale, kaasates vajaduse korral meeskonna.
4

Loovus ja
kohanemine
Pakub välja teenuse saajate huvidele, võimetele ja keskkonna võimalustele vastavaid mitmekesiseid tegevusi ning kohandab neid olemasolevate vahendite ja võimaluste järgi.
4


Kohandab tegevust teenuse saaja seisundi ja keskkonnatingimuste muutumisel, tagades eesmärgi täitmise ja ohutuse.
4
Digi- ja tehno-loogilised oskused

Digipädevus
Kasutab tööks vajalikke digivahendeid oma tegevuste kavandamisel ja dokumenteerimisel ning suhtluse toetamisel, järgides andmekaitse ja infoturbe nõudeid.
4

Dokumenteerimis-oskus
Dokumenteerib oma tegevused ja tähelepanekud teenuse saajate osaluse, eelistuste ja muutuste kohta vastavalt asutuse töökorraldusele.
4


Dokumenteerib teenuse saajat puudutava teabe arusaadavalt ja faktipõhiselt, eristades tähelepanekud tõlgendustest ning vältides hinnangulisi ja sildistavaid väljendeid.
4

Tehisaru kasutamine
Kasutab tehisaru info leidmiseks ja tegevuste kavandamiseks, kontrollides saadud info usaldusväärsust.
4
Lävimis-
oskused

Usaldusliku kontakti loomine ja hoidmine
Loob ja hoiab kontakti teenuse saaja ja tema lähedastega viisil, mis toetab usaldust ja koostööd.
4


Kasutab rahulikku ja väärikust hoidvat suhtlusviisi, pöörates teadlikku tähelepanu ärevuse vähendamisele ja turvatunde suurendamisele.
4

Aktiivne kuulamine ja suhtluse kohandamine
Kuulab teenuse saajat ja täpsustab vajadusi enne tegevustega alustamist.
4


Märkab teenuse saajaga suheldes segadusele, ärevusele või väsimusele viitavaid sõnalisi ja mittesõnalisi märke ning reageerib rahulikult, kohandades oma suhtlusviisi ja tegevuse tempot.
4


Kohandab suhtlemisviisi inimese füüsilise, sensoorse, kognitiivse, põlvkondliku ja kultuurilise eripära, keeleoskuse ja seisundi järgi, kasutades vajaduse korral lihtsustatud keelt, kordamist, žeste, pilte või muid toetavaid suhtlusviise.
4


Lahendab konfliktsituatsioone rahulikult ning teenuse saaja väärikust hoides, kohandades suhtlusviisi tema eripärade järgi ja kaasates vajaduse korral meeskonna.
4

Suuline ja kirjalik
eneseväljendus
Edastab teenuse saajale ja tema lähedastele tegevustega seotud info selgelt ja arusaadavalt.
4
Meeskonna- ja koostöö-oskused
Koostöö tegemine
Töötab iseseisvalt, arvestades oma tegevuses teisi hooldusmeeskonna liikmeid ning kooskõlastades tegevused päeva- ja hooldusplaaniga.
4


Edastab meeskonnale teenuse saajate hooldusplaani või päevakava seisukohalt olulise info ning
jagab tegevuste ja teenuse saajate osalemisega seotud tähelepanekuid õigeaegselt
4


Planeerib tegevuste aja, ruumi ja ettevalmistuse nii, et tegevused sobituvad teenuseosutaja päevakavaga.
4


Järgib kokkulepitud tööjaotust ja oma rolli meeskonnas.
4


Osaleb vajadusel meeskonna liikmena teenuse saajate tegevusvõime ja seisundi hindamisel ning hooldusplaanide koostamisel oma pädevuse piires.
4


Juhendab kokkulepitud rollis kolleege või vabatahtlikke tegevuste läbiviimisel.
4

Võrgustikutöö
Kaasab tegevuste korraldamisel teenuse saajate lähedasi, vabatahtlikke või kogukonnapartnereid, lähtudes kokkulepitud töökorraldusest.
4


Teeb koostööd teiste spetsialistidega (nt sotsiaaltöötaja, perearst, õendusabi töötaja), kogukonnaliikmete ja vabatahtlikega oma tööülesannete piires.
4
Enese-juhtimis-oskused

Rolli teadvustamine ja kutsealaste piiride hoidmine

Toetab teenuse saajat tegevustes turvaliselt ja oma pädevuse piires, suunates tegevusvõime hindamist, hooldustoiminguid, tegevusteraapiat ja ravi puudutavad küsimused pädevale töötajale.
4


Hoiab tööalaseid piire teenuse saajate, lähedaste, vabatahtlike ja kolleegidega suhtlemisel.
4


Kasutab vajaduse korral meeskonna tuge või kokkulepitud abi.
4


Mõtestab saadud tagasisidet ja seostab seda oma tööolukordadega.
4

Enesehoiu ja jätkusuutliku töövõime oskus
Järgib töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, valides ja kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid.
4


Planeerib järjepidevalt oma aega, tehes valikuid ülesannete prioriteetsuse alusel.
4


Säilitab pingelistes või ettearvamatutes olukordades rahuliku ja toetava suhtlemis- ja tegutsemisviisi.
4


Järgib emotsionaalselt ja füüsiliselt keerukates olukordades asutuse käitumis- ja ohutusjuhiseid.
4


Märkab töökoormuse, emotsionaalse pinge ja keeruliste suhtlusolukordade mõju enda töövõimele.



Kasutab kokkulepitud enesehoiu, kolleegitoe ja abi küsimise võimalusi.
4

5. Valdkonna läbivad kompetentsid
Valdkonnad läbivad kompetentsid on valdkonna kompetentsiraamistikust valitud kompetentsid, mis ei kuulu ühe konkreetse põhifunktsiooni alla, kuid rakenduvad ameti töös erinevates olukordades.
Läbiv kompetents
Lühikirjeldus
Tegevusnäitaja
EKR tase
Eetiline tegutsemine ja vastutus
Tegutseb teenuse saaja väärikust, privaatsust, enesemääramisõigust ja valikuvabadust austavalt ning järgib kutse-eetilisi põhimõtteid, õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja organisatsiooni töökorraldust.
Käsitleb teenuse saajaga seotud teavet eesmärgipäraselt, konfidentsiaalselt ja minimaalsuse põhimõttest lähtudes.
Arvestab tegevuste kavandamisel ja juhendamisel teenuse saaja väärikuse, privaatsuse ja enesemääramisõiguse ja võrdse kohtlemise põhimõttega.
4


Kaasab teenuse saaja tegevuste valimisse ja läbiviimisse tema eelistustele, oskustele ja võimetele vastaval viisil.
4


Järgib tööolukordades kutse-eetilisi põhimõtteid, organisatsiooni juhiseid ja õigusaktidest tulenevaid nõudeid, küsides vajaduse korral juhiseid vastutavalt töötajalt.
4


Kohandab tegevusi, keskkonda, töövahendeid ja suhtlusviisi, arvestades teenuse saaja vanust, terviseseisundit, erivajadust ning keele- ja kultuuritausta, et toetada osalemist.
4


Dokumenteerib ja jagab teenuse saajaga seotud teavet üksnes tööülesande täitmiseks vajalikus ulatuses, järgides konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja organisatsiooni dokumenteerimiskorra nõudeid.
4
Professionaalne areng ja eneserefleksioon
Reflekteerib oma tegevust, täiendab teadmisi ja kasutab õppimist töö kvaliteedi hoidmiseks.
Analüüsib oma igapäevast tööd ning seostab õnnestumisi ja keerulisi olukordi enda tegevusviisi, suhtlemise ja tehtud valikutega.
4


Mõtestab oma tegevuse mõju teenuse saaja osalemisele, enesetundele ning heaolule.
4


Kirjeldab keerulisi tööolukordi hinnangutevabalt ning toob esile, mida ta olukorrast õppis ja mida edaspidi teisiti teeb.
4


Kasutab kolleegide, teenuse saajate ja lähedaste tagasisidet oma tööviiside korrigeerimiseks ja arendamiseks.
4


Osaleb tööks vajalikel juhendamistel, supervisioonis või täienduskoolitustel ning rakendab saadud teadmisi ja oskusi oma töös.
4
Refleksiivne ja kvaliteeti toetav praktika
Kasutab töös kokkulepitud juhiseid, hooldusplaani, tagasisidet ja osalemise andmeid.
Lähtub tegevuste kavandamisel ja kohandamisel hooldusplaanist, meeskonnas kokkulepitud põhimõtetest, organisatsiooni töökorraldusest ning teenuse kvaliteedijuhistest.
4


Kasutab teenuse saaja osalemise, huvide, enesetunde ja tegevusvõime kohta tehtud tähelepanekuid oma tegevuste kohandamiseks.
4


Võrdleb kavandatud tegevusi tegeliku osalemise ja tagasisidega ning teeb vajaduse korral muudatusi tegevuste sisus, ajas, vormis, raskusastmes või juhendamisviisis.
4


Kogub ja vahendab meeskonnale tähelepanekuid selle kohta, millised tegevused toetavad teenuse saaja osalemist, suhtlemist, aktiivsust ja heaolu.
4


Märkab tegevuste käigus teenuse saaja osalemise, enesetunde, suhtlemise, aktiivsuse ja tegevusvõimega seotud muutusi ning edastab tähelepanekud meeskonnale, tehes vajaduse korral ettepanekuid tegevuste kohandamiseks oma pädevuse piires.
4

6. Ametispetsiifilised kompetentsid
Ametispetsiifilised kompetentsid kirjeldavad konkreetse ameti töö tegemiseks vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid. Kompetents on seotud ameti tegelike tööülesannete ja tööolukordadega ning tegevusnäitajad väljendavad hinnatavaid tegevusi.

Kompetents
Kompetentsi lühikirjeldus
Tegevusnäitaja
EKR tase
Teenuse saaja huvide, harjumuste ja tegevusvõime tundmaõppimine
Kogub ja kasutab olemasolevat infot, et mõista inimese varasemaid rolle, oskusi, tegevusvõimet, eelistusi ja harjumusi ning selgitab välja tegevustes osalemist soodustavad ja takistavad tegurid.
Selgitab teenuse saaja, lähedaste ja meeskonna toel välja inimese eelistused, harjumused, oskused ja tegevustes osalemist toetavad ja takistavad tegurid, kasutades vestlust, vaatlust ja hooldusplaanis olevat teavet.
4


Märkab tegevustes osalemist takistavaid tegureid, sh suhtlusbarjääri, liikumisraskust, valu, ärevust, segasust ning kohandab tegevust või teavitab pädevat meeskonnaliiget.
4


Märgates tegevuste käigus teenuse saaja tavapärasest erinevat käitumist, meeleolu või väsimust, edastab tähelepanekud kokkulepitud viisil hooldusmeeskonnale.
4
Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine

Kavandab ja valmistab ette tegevusi, mis aitavad säilitada inimese liikumisvõimet, mälu, igapäevaeluoskusi, kuuluvustunnet ja emotsionaalset heaolu.
Kavandab individuaalseid ja rühmategevusi, arvestades teenuse saajate võimeid, terviseseisundit, kultuurilist tausta, hooldusplaanis seatud eesmärke ning teenuseosutaja päevakava ja töökorraldust.
4


Koostab päeva- või nädalategevuste kava kokkulepitud töökorralduse alusel ning kooskõlastab selle vajaduse korral meeskonnaga.
4


Valmistab ette tegevusruumi, vahendid ja tegevuse ülesehituse nii, et teenuse saaja saab osaleda võimalikult ohutult ja iseseisvalt.
4


Valib ja kohandab tegevuse sisu, kestust, raskusastet ja intensiivsust teenuse saaja seisundi, osalemisvalmiduse ning tagasiside põhjal.
4
Individuaalsete ja rühmategevuste juhendamine
Viib läbi individuaalseid ja rühmapõhiseid tegevusi, toetades teenuse saaja osalemist, valikuvabadust, turvalist suhtlust ja tegevusvõime säilimist.
Selgitab teenuse saajale tegevuste sisu arusaadavalt ja arvestab tegevustes tema tahet, võimekust ja tagasisidet.
4


Juhendab teenuse saajat igapäeva-, huvi- ja loovtegevustes, kohandades juhendamise tempot, töövahendeid ja suhtlusviisi teenuse saaja seisundi ja tagasiside järgi.



Viib läbi rühmategevusi ja ühisüritusi, toetades osalejate valikuvabadust, turvalist suhtlust ja erineva tegevusvõimega inimeste osalemist.
4


Märkab rühmas osalejate väsimust, pinget või kõrvalejäämist ning kohandab tegevuse tempot, ülesehitust või osalemisviisi.
4


Lahendab rühmas tekkinud lihtsamaid pingeid rahulikult ja väärikust austavalt, kaasates vajaduse korral meeskonna.
4
Teenuse saajate aktiivsuse, oskuste ja iseseisvuse säilimise toetamine
Toetab teenuse saaja aktiivsust, turvalist liikumist ja oskuste kasutamist jõukohaste igapäeva- ja huvitegevuste kaudu.
Vajadusel juhendab või abistab inimest tema jaoks olulistes tegevustes.
Julgustab ja suunab teenuse saajat võimetekohaselt liikuma, arvestades tema seisundit, abivajadust, ohutust ja spetsialistide juhiseid.
4


Toetab teenuse saaja osalemist jõukohastes igapäeva- ja huvitegevustes, kasutades meelde tuletamist, tegevuse sammudeks jagamist ja tegevuse kohandamist.
4


Julgustab ja suunab teenuse saajat tegema tegevusi, millega ta tuleb toime osaliselt või täielikult, vältides tema eest põhjendamatut ära tegemist.
4
Suhete ja suhtlemise ning kogukonnas osalemise toetamine
Loob võimalusi suhtlemiseks, tähenduslike suhete hoidmiseks ning kogukondliku kuuluvuse ja osalemise säilitamiseks.
Toetab teenuse saajate võimalust osaleda ühistegevustes ja kogukonnaga seotud tegevustes, lähtudes inimese eelistustest ja tegevusvõimekusest.
4


Kaasab tegevustesse teenuse saaja lähedasi ja talle olulisi inimesi, vabatahtlikke ja kogukonnapartnereid, järgides teenuse saaja eelistusi ja turvalisust, hooldusmeeskonna soovitusi ja töökorralduslikke kokkuleppeid.
4


Toetab teenuse saajat suhtlemisel kaaselanike, lähedaste ja talle oluliste inimestega, arvestades teenuse saaja eelistusi ja asutuse töökorraldust.
4


Julgustab ja juhendab teenuse saajat kasutama suhtlemisel sobivaid digitaalseid ja teisi abivahendeid.
4
Teenuse saaja erivajadustega arvestamine ja teenuse saaja ohutuse tagamine oma pädevuse piires
Kohandab tegevusi teenuse saaja terviseseisundi, erivajaduse, kognitiivse võimekuse, suhtlusviisi ja käitumise eripära järgi ning tegutseb riskiolukordades kokkulepitud juhiste alusel.
Pakub individuaalset tegevust inimesele, kes on voodikeskne, liikumispiiranguga, dementsusega või ei saa muul põhjusel rühmategevustes osaleda.
4


Märgates teenuse saaja ärevuse, segasuse, rahutuse, isoleerumise, agressiivse või enesevigastamise riskiga käitumise tunnuseid, kohandab oma tegevust, tagab olukorra turvalisuse oma pädevuse piires ning kaasab pädeva töötaja.
4


Märkab võimalikku hooletussejätmist või väärkohtlemist ning teavitab sellest kokkulepitud korras vahetut juhti või muud määratud vastutajat.
4
Keskkonna, vahendite ja abivahendite kasutamine
Valmistab ette turvalise ja ligipääsetava tegevuskeskkonna ning kasutab tegevus-, suhtlus-, mälu-, loov- ja digivahendeid.
Valmistab tegevuseks ette turvalise, rahuliku ja ligipääsetava keskkonna, arvestades teenuse saajate vajadusi ja tegevuse eesmärki.
4


Kasutab tegevusvahendeid ja lihtsaid abivahendeid teenuse saaja võimekusele, ohutusele ja tegevuse eesmärgile vastavalt, küsides vajaduse korral meeskonnalt nõu nende sobivuse või kasutamise kohta.
4


Juhendab sidevahendi, tahvelarvuti või muu lihtsa digivahendi kasutamist suhtlemise või tegevustes osalemise toetamiseks.
4


Märkab tegevuse käigus keskkonnast, vahenditest, osalejate seisundist või omavahelisest suhtlusest tulenevaid otseseid ja selgelt ilmnevaid riske, kohandab tegevust oma pädevuse piires ning teavitab vajaduse korral meeskonda.
4


Teeb meeskonnale ettepanekuid keskkonna või vahendite kohandamiseks, kui need ei toeta teenuse saaja ohutut ja jõukohast osalemist.
4
Tegevusvahendite ja materjalide kasutamise korraldamine
Korraldab oma tööks vajalike tegevusvahendite ja materjalide kasutamist, hoidmist ja korrastamist kokkulepitud töökorralduse järgi.
Planeerib tegevuseks vajalikud vahendid ja materjalid, lähtudes tegevuse eesmärgist, osalejate arvust, ohutusest ja olemasolevatest ressurssidest.
4



Kasutab vahendeid ja materjale säästlikult, eesmärgipäraselt ning organisatsiooni töökorraldust järgides.
4



Valib, kasutab ja korrastab tegevusvahendeid tegevuse eesmärgi, osalejate vajaduste, ohutuse ja asutuse töökorralduse järgi.
4



Teavitab vastutavat töötajat vajalike vahendite puudumisest, rikkest või sobimatusest ning teeb ettepanekuid vahendite täiendamiseks või kohandamiseks.
4

Tegevuste kvaliteedi hoidmises ja parendamises osalemine
Kasutab tagasisidet, tähelepanekuid ja osalemise infot tegevuste kohandamiseks ning töö kvaliteedi hoidmiseks.
Kogub teenuse saajalt, lähedastelt ja meeskonnalt tagasisidet tegevuste kohta.
4


Kasutab teenuse saajate osalemise tähelepanekuid ja saadud tagasisidet tegevuste kvaliteedi hoidmiseks, kohandades vajaduse korral tegevuste sisu, aega, vormi, raskusastet või juhendamisviisi.
4


Edastab meeskonnale tähelepanekuid ja teeb oma pädevuse piires ettepanekuid tegevuste, töökorralduse või keskkonna parendamiseks.
4

7. Valdkonda kujundavad arengusuunad ja neist tulenev oskusvajadus

Arengusuund
Mõju ametile
Oskusvajadus
Seotud kompetents / tegevusnäitaja
Rahvastiku vananemine ja pikaajalise hoolduse vajaduse kasv
Kasvab vajadus tegevuste järele, mis toetavad eakate iseseisvust, osalemist, tegevusvõimet ja elukvaliteeti nii hooldekodus, päevakeskuses kui ka intervallhoius. Personalipuudus võib suurendada rollipiiride hägustumise riski.
Oskus kavandada ressursiteadlikke, korduvaid ja jõukohaseid tegevusi; oskus toetada osalemist väikeste igapäevaste tegevuste kaudu; oskus hoida rollipiire ja kaasata meeskonda õigel ajal.
Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine; Aktiivsuse, oskuste ja iseseisvuse säilimise toetamine; Rolli teadvustamine ja kutsealaste piiride hoidmine; Tegevusvahendite ja materjalide kasutamise korraldamine.
Dementsuse, vaimse tervise riskide ja psüühiliste erivajaduste kasv
Juhendaja puutub sagedamini kokku teenuse saajatega, kellel on mäluhäired, ärevus, segasus, meeleolumuutused, psüühilised erivajadused või raskesti mõistetav käitumine.
Dementsuse ja vaimse tervise baasteadmised; oskus märgata muutusi enesetundes, käitumises ja osalemises; oskus lihtsustada ja kohandada tegevusi vastavalt sensoorsetele erisustele, kohandada suhtlust ja tegevuskeskkonda; oskus kaasata pädev töötaja.
Teenuse saaja erivajadustega arvestamine ja ohutuse tagamine oma pädevuse piires; Aktiivne kuulamine ja suhtluse kohandamine; Individuaalsete ja rühmategevuste juhendamine; Refleksiivne ja kvaliteeti toetav praktika.
Digitaaltehnoloogia ja andmepõhine töökorraldus
Digivahendeid kasutatakse dokumenteerimisel, infovahetuses, tegevuste kavandamisel ning teenuse saaja suhtlemise ja osalemise toetamisel. Kasvab vajadus andmekaitse ja infoturbe teadlikkuse järele.
Digipädevus, andmekaitse ja infoturve; oskus kasutada tööks vajalikke infosüsteeme ja lihtsaid digivahendeid; oskus hinnata digivahendi sobivust teenuse saaja võimekuse ja turvalisuse seisukohalt.
Digipädevus; Dokumenteerimisoskus; Keskkonna, vahendite ja abivahendite kasutamine; Eetiline tegutsemine ja vastutus
Tehisaru ja digitaalse info kasutamise levik
Tehisaru võib toetada tegevusideede leidmist, materjalide ettevalmistamist ja lihtsate juhiste koostamist, kuid sellega kaasneb valeinfo, autoriõiguse, privaatsuse ja sobivuse hindamise vajadus.
Oskus kasutada tehisaru abivahendina, mitte otsustajana; oskus kontrollida info usaldusväärsust; oskus mitte sisestada isikuandmeid lubamatusse keskkonda; oskus kohandada saadud ideid teenuse saaja vajadustele.
Tehisaru kasutamine; Kriitiline mõtlemine; Digipädevus; Eetiline tegutsemine ja vastutus; Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine.
Kogukonna, lähedaste ja vabatahtlike suurem kaasamine
Tegevused ei piirdu asutusesisese päevakavaga. Suurem roll on lähedastel, vabatahtlikel, kogukonnapartneritel, kohalikel sündmustel ja teenuse saaja varasemate suhete hoidmisel.
Oskus teha koostööd lähedaste ja vabatahtlikega; oskus jagada infot konfidentsiaalsust hoides; oskus korraldada jõukohast osalemist ka väljaspool asutust.
Suhete, suhtlemise ja kogukonnas osalemise toetamine; Võrgustikutöö; Koostöö tegemine; Eetiline tegutsemine ja vastutus; Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine.


8. Kasutatud sisend ja allikad
Allika liik
Allika nimetus / viide
Kasutatud AKP osa
Õigusakt
Sotsiaalhoolekande seadus, § 20. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu.
Ameti lühikirjeldus
Ametispetsiifilised kompetentsid
Juhend/ kvaliteediraamistik
Sotsiaalkindlustusamet. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Kompetentsiraamistik
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda. (2026) Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 18.01.2026.
Kompetentside struktuur; Üldoskused; läbivad kompetentsid
Metoodiline juhend
SA Kutsekoda. (2025) Kompetentside tegevusnäitajate sõnastamine. Põhimõtted ja metoodika.
Tegevusnäitajate sõnastus
EKR kirjeldus
SA Kutsekoda. (2025) Eesti kvalifikatsiooniraamistiku laiendatud kirjeldus.
EKR tasemete määramine
OSKA uuring/seire
Pihl, K., Krusell, S., Ruusa, L. (2025). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. SA Kutsekoda.
Valdkonda kujundavad arengusuunad
OSKA trendiülevaade
Pärna, O. (2025). Töö ja oskused 2035. SA Kutsekoda.
Üldoskused; Valdkonda kujundavad arengusuunad
Rahvusvaheline kvaliteedijuhis
NICE QS50. Mental wellbeing of older people in care homes: participation in meaningful activity. Kättesaadav veebis.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Rahvusvaheline ametikirjeldus
Skills for Care. Activities worker. Kättesaadav veebis.
Üldoskused.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Rahvusvaheline ametiklassifikaator
Australian Bureau of Statistics. OSCA 411332 Lifestyle Coordinator. Kättesaadav veebis.
Üldoskused.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Õigusakt
GKV-Spitzenverband. Betreuungskräfte-RL nach § 53b SGB XI, 2022. Kättesaadav veebis.
Üldoskused.
Läbivad kompetentsid.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Rahvusvaheline praktikajuhiste kogumik
Building leadership and capacity for the UN Decade of Healthy Ageing (2021-2030) Kättesaadav veebis.
Valdkonda kujundavad arengusuunad
Teadusartikkel
Livingston et al. (2024). Dementia prevention, intervention, and care: 2024 report of the Lancet standing Commission. Kättesaadav veebis.
Valdkonda kujundavad arengusuunad; ametispetsiifilised kompetentsid

Ametialaste kompetentsiprofiilide loomine on rahastatud Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Sotsiaalministeeriumi programmikomponendi “Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine”raames. Projekt on kaasrahastatud Šveitsi riigi poolt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.


Hinnang ameti kompetentsiprofiilile

Palume Teil anda hinnang koostatud ameti kompetentsiprofiilile eesmärgiga koguda valdkonna ekspertidelt ja praktikutelt tagasisidet kompetentsiprofiilide asjakohasuse, selguse ja rakendatavuse kohta, et toetada nende täiendamist ja praktilist kasutuselevõttu.
Kompetentsimudeli taustainfo
Kompetentsiprofiil nimetus
Huvitegevuste juhendaja
Kompetentsimudeli koostamise töörühma liikmed
Ülle Riisalo, Maiken Jaanisk, Ain Klaassen, Kristi Kähar, Liina Lanno, Maire Koppel, Tatjana Hanson, Maarika Tarum, Karin Kiis

Hinnang kompetentsidele (sh üldoskused, läbivad kompetentsid)
Palun hinnake, kuivõrd asjakohaselt ja piisava täpsusega kajastavad kompetentsid ametikohal vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid?
Kui midagi on ebaselge, puudub või üleliigne, palun täpsustage, mida ja kuidas tuleks muuta.

Parendus ja täiendusettepanekud
Põhjendus










Hinnang tegevusnäitajatele
Palun hinnake, kuivõrd tegevusnäitajad kirjeldavad vaadeldavat tööalast tegevust (st on arusaadavad, hinnatavad ja seotud ameti sisuga).
Kui midagi on ebaselge, ei ole seotud ameti sisuga, ei ole hinnatav, tooge palun välja, mida ja kuidas tuleks muuta.
Parendus ja täiendusettepanekud
Põhjendus










Hinnang tulevikutrendide ja -oskuste kirjeldusele
Palun lisage oma kommentaarid ja ettepanekud.

Parendus ja täiendusettepanekud
Põhjendus












Muud tähelepanekud, kommentaarid ja ettepanekud
Kompetentsiprofiil on õppekavade koostamise aluseks. Palun tooge välja, kas selles on midagi üleliigset või puudu.
Kas kompetentsiprofiil on tööandja vaates abistav ja praktiline, näiteks värbamisel või töötaja arendamisel?





Andmed hinnangu andja kohta
Ees- ja perekonnanimi

Esindatav organisatsioon

Ametikoht

E-post

Telefon

Hinnangu andmise kuupäev


Täname Teid põhjaliku hinnangu eest! Teie panus aitab tagada kompetentsiprofiili kvaliteedi ja rakendatavuse sotsiaalvaldkonnas.

Ametialaseid kompetentsiprofiile luuakse Šveitsi–Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ raames. Projekt on kaasrahastatud Šveitsi riigi poolt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.



Huvitegevuste juhendaja
ameti kompetentsiprofiil (AKP)
Sotsiaalvaldkonna kompetentsiprofiil

Koostatud
15.06.2026
Tellija
Sotsiaalministeerium
Töörühmaliikmed
Maiken Jaanisk Tartu Tervishoiu Kõrgkool, juhtivõpetaja
Tatiana Hanson Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, juhatuse liige
Ain Klaassen MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus, juhatuse liige, tegevusterapeut
Maire Koppel Eesti Hoolekandeasutuste Liit, juhatuse esimees
Kristi Kähär Eesti Puuetega Inimeste Koda, huvikaitse nõunik (teenused ja toetused)
Liina Lanno AS Hoolekandeteenused, teenuste direktor, juhatuse liige
Ülle Riisalo Sotsiaalkindlustusamet, ekspert (erihoolekanne)
Maarika Tarum Sotsiaalministeerium, nõunik
Töörühma juht
Karin Kiis TÜ Pärnu kolledž
1. Sissejuhatus
Ameti kompetentsiprofiili eesmärk on kirjeldada konkreetse ameti tööülesannete täitmiseks vajalikud kompetentsid viisil, mis on arusaadav nii töömaailmale (töötajatele ja tööandjatele) kui ka õppeasutustele. Profiil aitab kujundada ühist arusaama ameti rollist, vastutusest, töö sisust ja arenguvajadustest. Mõõdetavate ja hinnatavate tegevusnäitajatena kirjeldatud kompetentsid seovad kompetentsi tegeliku töösooritusega ning loovad aluse hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodite ning koolituskavade väljatöötamiseks.
Huvitegevuste juhendaja kompetentsiprofiil kirjeldab hoolekandeasutuses töötava huvitegevuste juhendaja tööks vajalikke kompetentse, nendega seotud tegevusnäitajaid ning tuleviku arengusuundadest tulenevat oskusvajadust.
Ameti rolli sisuline tuum on teenuse saaja aktiivsuse, osalemise ja igapäevaeluoskuste säilimise toetamine. Seetõttu ei ole ametiprofiil koostatud üksnes huvitegevuse või ürituste korraldamise vaatest. Samas ei ole huvitegevuste juhendaja käsitletav tegevusjuhendaja, tegevusterapeudi ega hooldustöötaja asendusena. Ta võib tegevustes inimest praktiliselt toetada, märgata muutusi inimese seisundis ja tegevusvõimes ning edastada oma tähelepanekud hooldusmeeskonnale, kuid tegevusvõime ja hooldusvajaduse hindamine, hooldustoimingud, tegevusteraapia jäävad vastavate rollide pädevusse. Juhendaja töö peab lähtuma hooldusplaanist ja meeskonna kokkulepetest.
Juhendaja töö hõlmab nii individuaalseid kui rühmapõhiseid tegevusi, igapäevategevustes osalemise toetamist, suhtluse ja kogukondliku seotuse hoidmist, tegevuste kohandamist, dokumenteerimist ning koostööd hooldusmeeskonna, vabatahtlike ja lähedastega. Profiili koostamisel kasutati üldhooldekodudes tegutsevate sarnase rolliga spetsialistide töö kirjeldust, sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiseid ning rahvusvahelisi allikaid, mis kirjeldavad sarnaseid rolle.
Ameti nimetust kaaludes pidas töörühm oluliseks selgelt eristada huvitegevuste juhendajat ja erihoolekandes töötavat tegevusjuhendajat. Praktikas on sarnase profiiliga töötajate ametinimetustena Eestis kasutusel ka huvijuht, tegevuste juhendaja, juhendaja. Rahvusvahelises praktikas on kasutusel: Activities Coordinator, Wellbeing and Activities Coordinator, Lifestyle Coordinator, Betreuungskraft.
EKR taseme määramisel lähtuti sellest, et roll eeldab iseseisvat tegutsemist tavapärastes tööolukordades, tegevuste kohandamist osaliselt muutuvates olukordades, meeskonnatööd, ohutuse ja konfidentsiaalsuse järgimist ning põhjendatud ettepanekute tegemist oma pädevuse piires.
Töörühm lähtus tellija esindajate juhisest võtta aluseks sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, kus on kirjeldatud valdkonna põhifunktsioonid, läbivad kompetentsid, üldoskused ja tulevikutrendid. Ametiprofiili ülesanne on täpsustada, millised valdkonna raamistikus kirjeldatud kompetentsid on huvitegevuste juhendaja töös asjakohased ning millisel EKR tasemel need tööülesannetes avalduvad.
Töörühma lähteülesanne oli kajastada profiilis lisaks ametispetsiifilistele kompetentsidele ka sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistikus kirjeldatud üldoskused ja läbivad kompetentsid, säilitades seejuures eri ametiprofiilide võrreldavus. Seetõttu lähtuti üldoskuste ja läbivate kompetentside puhul valdavalt raamistiku nimetustest, jaotusest ja ülesehituse loogikast. Tegevusnäitajad sõnastati huvitegevuste juhendaja töö konteksti arvestades ning vajaduse korral tehti piiratud muudatusi, et vähendada kordusi ja muuta profiil ametikohale paremini sobivaks.
Üldoskused, läbivad kompetentsid ja ametispetsiifilised kompetentsid võivad profiilis osaliselt sisuliselt kattuda, kuid nende funktsioon on erinev. Üldoskused kirjeldavad valdkonnaüleseid oskusi, mis toetavad tööülesannete täitmist eri olukordades, näiteks suhtlemine, koostöö, info kasutamine ja enesejuhtimine. Läbivad kompetentsid kirjeldavad sotsiaalvaldkonna töö väärtuspõhist ja professionaalset alust, näiteks eetikat, õiguste austamist, eneserefleksiooni ja kvaliteeti toetavat praktikat. Ametispetsiifilistes kompetentsides kirjeldatakse samu oskusi konkreetse ameti tööülesannete ja tööolukordade kaudu. Näiteks koostööoskus võib üldoskusena olla kirjeldatud laiemalt, kuid ametispetsiifilistes kompetentsides täpsustub, kuidas tegevusjuhendaja teeb koostööd hooldusmeeskonna, lähedaste, vabatahtlike või kogukonnapartneritega tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel.
Selline kordus on põhjendatud juhul, kui ametispetsiifiline tegevusnäitaja muudab üldise oskuse konkreetseks, vaadeldavaks ja hinnatavaks töötegevuseks. Profiili koostamisel on püütud vältida tarbetut dubleerimist ning jätta üldoskuste ja läbivate kompetentside alla üldisemad tööviisi ja professionaalse tegutsemise kirjeldused, samal ajal kui ametispetsiifilised kompetentsid kirjeldavad tegevusjuhendaja töö tegelikku sisu ja vastutust.
Arvestada tuleb, et sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik ei olnud profiili koostamise ajaks lõplikult valideeritud. Seetõttu võib raamistikust üle võetud struktuuris esineda kohti, mis vajavad edasist täpsustamist.

Kompetentsiprofiilis kasutatud mõisted:
Ameti kompetentsiprofiil
Ameti või rolli tööalase kompetentsuse kirjeldus, mis toob välja valdkonna kompetentsiraamistikust konkreetses ametis vajalikud kompetentsid ning kirjeldab need tegevusnäitajate ja EKR tasemetega. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026; SA Kutsekoda, 2025)
EKR tase
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, millega kirjeldatakse tööks vajalike teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse keerukust. EKR tugineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule ning koosneb kaheksast tasemest. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Hooldusplaan
Teenuse saaja abivajaduse, eesmärkide, kokkulepete ja toetavate tegevuste kirjeldus, millest juhendaja lähtub oma töö kavandamisel ja tähelepanekute edastamisel oma pädevuse piires.
Igapäevaeluoskused
Oskused ja harjumused, mis aitavad inimesel osaleda igapäevaelus ja säilitada võimalikult suurt iseseisvust, näiteks suhtlemine, liikumine, lihtsad kodused või isiklikud tegevused, tegevuse alustamine ja lõpetamine ning tuttavate esemete või vahendite kasutamine.
Kompetents
Tegevuses väljenduv suutlikkus rakendada teadmisi, oskusi ja hoiakuid tööülesannete täitmisel. Kompetents kirjeldab, mida inimene on võimeline tööolukorras ära tegema. (SA Kutsekoda, 2025; Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Kompetentsus
Demonstreeritud suutlikkus toimida valdkonna olukordades tulemuslikult. Kompetentsus avaldub teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kasutamises konkreetses töö- või hindamisolukorras. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Läbiv kompetents
Kompetents, mis ei kuulu ühe konkreetse põhifunktsiooni alla, vaid rakendub kõigis tööprotsessides ning on vajalik eri ametites ja rollides. Huvitegevuste juhendaja profiilis on läbivad kompetentsid seotud näiteks eetilise tegutsemise, professionaalse arengu ja refleksiooniga. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
Osalemine
Teenuse saaja võimalus ja tegelik kaasatus tegevustesse, suhtlemisse, otsustesse tema eelistuste, võimete ja enesemääramisõiguse piires.
Teenuse saaja
Isik, kes kasutab või kellele osutatakse sotsiaalteenust. Profiilis kasutatakse seda mõistet sõna „klient“ asemel, sest see sobib üldhooldus- ja hoolekandeteenuse konteksti ning on neutraalsem.
Tegevuskeskkond
Ruumiline, sotsiaalne ja korralduslik keskkond, kus tegevus toimub, sh ruum, müra, valgus, ligipääsetavus, vahendid, inimeste paigutus, tegevuse tempo ja suhtlusolukord.
Tegevusnäitaja
Hinnatav kirjeldus selle kohta, kuidas kompetents tööolukorras avaldub: mida inimene teeb, kuidas ta seda teeb ning millisel iseseisvuse ja vastutuse tasemel. Tegevusnäitaja on alus hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodite kujundamiseks. (SA Kutsekoda, 2025)
Tegevusvõime
Inimese suutlikkus osaleda igapäevaelu tegevustes, kasutada oma oskusi ning tegutseda oma võimete ja keskkonna võimaluste piires. Huvitegevuste juhendaja ei hinda tegevusvõimet erialase hindamisena, vaid märkab tegevustes osalemist mõjutavaid tegureid ja edastab tähelepanekuid meeskonnale.
Üldoskus
Oskus, mis ei ole seotud ainult ühe ameti või erialaga, vaid on ülekantav eri tööülesannete, ametite ja tegevusvaldkondade vahel. (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026)
2. Ameti eesmärk ja lühikirjeldus
Huvitegevuste juhendaja (edaspidi: juhendaja) eesmärk on toetada teenusel viibiva inimese igapäevast aktiivsust ja osalust, tegevusvõime ja igapäevaeluks vajalike oskuste säilimist ning üldist heaolu. Töö põhifookus on aktiviseerival, võimestaval ja tegevusvõimet säilitaval juhendamisel.
Juhendaja loob üldhooldekodus või päevakeskuses viibivale inimesele võimalusi suhtlemiseks, liikumiseks, oskuste ja mälu kasutamiseks ning loovaks eneseväljenduseks, kavandades ja viies läbi individuaalseid ning rühmapõhiseid tegevusi (nt erinevad käelised ja loovtegevused, mälestuste jagamine, liikumine, tähtpäevade tähistamine, kultuuri- ja kogukonnasündmuste külastamine, jumalateenistustel ja kalmistul käimine). Ta julgustab inimest algatama ja osalema tegevustes, mis on tema jaoks olulised või tähenduslikud, vajadusel juhendab võimetekohastes vaba aja ja huvitegevustes.
Töö eeldab teenusel viibiva inimese tundma õppimist ning talle tegutsemis- ja osalusvõimaluste loomist, lähtudes tema huvidest, eelistustest, võimetest, terviseseisundist ning hooldusplaanis seatud eesmärkidest. Juhendaja töötab väga erineva võimekusega inimestega, alates füüsiliselt ja vaimselt aktiivsetest kuni voodikesksete teenuse saajateni.
Juhendaja võib tegevuse käigus inimest abistada, kuid tema põhiülesanne ei ole hooldustoimingute tegemine. Samuti ei hinda juhendaja teenusel viibivate inimeste tegevusvõimet jega hooldusvajadust. Ta teeb koostööd hooldusmeeskonna, lähedaste ja vajaduse korral teiste spetsialistidega, jagades oma tähelepanekuid inimese meeleolu, tegevusvõime ja selle muutuste kohta hooldusmeeskonnaga.
Ta loob võimalusi, mis aitavad teenusel viibivatel inimestel hoida suhteid kaaselanike, lähedaste ja kogukonnaga (nt korraldades vajadusel võimalusi lähedastega suhtlemiseks, ühiseid üritusi või väljasõite jne).
Võimalikud töökeskkonnad: üldhooldekodud, päevakeskused, intervallhoid, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja kogukonnakeskused ning muud eakatele või täisealistele abivajadusega inimestele suunatud tegevus-, osalemis- ja toimetulekut toetavad teenused.
3. Ameti seosed registrite ja klassifikaatoritega
Ametinimetus: Huvitegevuste juhendaja
Soovituslik EKR tase: EKR 4.
Töötaja tegutseb iseseisvalt tavapärastes tööolukordades, lähtudes hooldusplaanist, juhistest, töökorraldusest ja meeskonna kokkulepetest.

4. Üldoskused
Üldoskused on valdkonnaülesed oskused, mis toetavad konkreetse ameti tööülesannete täitmist ja kompetentside rakendumist.
Oskuste rühm
Üldoskus
Tegevusnäitaja
EKR tase
Mõtlemis-oskused

Analüütiline mõtlemine
Kasutab oma tegevuste kavandamisel teenuse saajalt, meeskonnalt, lähedastelt ning hooldusplaanist saadud teavet, eristades asjakohast infot oletustest ja subjektiivsetest hinnangutest.
4


Märkab teenuse saajate enesetunnet, osalemist ja tegevusvõimet mõjutavaid tegureid.
4

Kriitiline mõtlemine
Kohandab oma tegevust vastavalt teenuse saajate enesetundele, tegevusvõimele, eripäradele ja olukorrale, kaasates vajaduse korral meeskonna.
4

Loovus ja
kohanemine
Pakub välja teenuse saajate huvidele, võimetele ja keskkonna võimalustele vastavaid mitmekesiseid tegevusi ning kohandab neid olemasolevate vahendite ja võimaluste järgi.
4


Kohandab tegevust teenuse saaja seisundi ja keskkonnatingimuste muutumisel, tagades eesmärgi täitmise ja ohutuse.
4
Digi- ja tehno-loogilised oskused

Digipädevus
Kasutab tööks vajalikke digivahendeid oma tegevuste kavandamisel ja dokumenteerimisel ning suhtluse toetamisel, järgides andmekaitse ja infoturbe nõudeid.
4

Dokumenteerimis-oskus
Dokumenteerib oma tegevused ja tähelepanekud teenuse saajate osaluse, eelistuste ja muutuste kohta vastavalt asutuse töökorraldusele.
4


Dokumenteerib teenuse saajat puudutava teabe arusaadavalt ja faktipõhiselt, eristades tähelepanekud tõlgendustest ning vältides hinnangulisi ja sildistavaid väljendeid.
4

Tehisaru kasutamine
Kasutab tehisaru info leidmiseks ja tegevuste kavandamiseks, kontrollides saadud info usaldusväärsust.
4
Lävimis-
oskused

Usaldusliku kontakti loomine ja hoidmine
Loob ja hoiab kontakti teenuse saaja ja tema lähedastega viisil, mis toetab usaldust ja koostööd.
4


Kasutab rahulikku ja väärikust hoidvat suhtlusviisi, pöörates teadlikku tähelepanu ärevuse vähendamisele ja turvatunde suurendamisele.
4

Aktiivne kuulamine ja suhtluse kohandamine
Kuulab teenuse saajat ja täpsustab vajadusi enne tegevustega alustamist.
4


Märkab teenuse saajaga suheldes segadusele, ärevusele või väsimusele viitavaid sõnalisi ja mittesõnalisi märke ning reageerib rahulikult, kohandades oma suhtlusviisi ja tegevuse tempot.
4


Kohandab suhtlemisviisi inimese füüsilise, sensoorse, kognitiivse, põlvkondliku ja kultuurilise eripära, keeleoskuse ja seisundi järgi, kasutades vajaduse korral lihtsustatud keelt, kordamist, žeste, pilte või muid toetavaid suhtlusviise.
4


Lahendab konfliktsituatsioone rahulikult ning teenuse saaja väärikust hoides, kohandades suhtlusviisi tema eripärade järgi ja kaasates vajaduse korral meeskonna.
4

Suuline ja kirjalik
eneseväljendus
Edastab teenuse saajale ja tema lähedastele tegevustega seotud info selgelt ja arusaadavalt.
4
Meeskonna- ja koostöö-oskused
Koostöö tegemine
Töötab iseseisvalt, arvestades oma tegevuses teisi hooldusmeeskonna liikmeid ning kooskõlastades tegevused päeva- ja hooldusplaaniga.
4


Edastab meeskonnale teenuse saajate hooldusplaani või päevakava seisukohalt olulise info ning
jagab tegevuste ja teenuse saajate osalemisega seotud tähelepanekuid õigeaegselt
4


Planeerib tegevuste aja, ruumi ja ettevalmistuse nii, et tegevused sobituvad teenuseosutaja päevakavaga.
4


Järgib kokkulepitud tööjaotust ja oma rolli meeskonnas.
4


Osaleb vajadusel meeskonna liikmena teenuse saajate tegevusvõime ja seisundi hindamisel ning hooldusplaanide koostamisel oma pädevuse piires.
4


Juhendab kokkulepitud rollis kolleege või vabatahtlikke tegevuste läbiviimisel.
4

Võrgustikutöö
Kaasab tegevuste korraldamisel teenuse saajate lähedasi, vabatahtlikke või kogukonnapartnereid, lähtudes kokkulepitud töökorraldusest.
4


Teeb koostööd teiste spetsialistidega (nt sotsiaaltöötaja, perearst, õendusabi töötaja), kogukonnaliikmete ja vabatahtlikega oma tööülesannete piires.
4
Enese-juhtimis-oskused

Rolli teadvustamine ja kutsealaste piiride hoidmine

Toetab teenuse saajat tegevustes turvaliselt ja oma pädevuse piires, suunates tegevusvõime hindamist, hooldustoiminguid, tegevusteraapiat ja ravi puudutavad küsimused pädevale töötajale.
4


Hoiab tööalaseid piire teenuse saajate, lähedaste, vabatahtlike ja kolleegidega suhtlemisel.
4


Kasutab vajaduse korral meeskonna tuge või kokkulepitud abi.
4


Mõtestab saadud tagasisidet ja seostab seda oma tööolukordadega.
4

Enesehoiu ja jätkusuutliku töövõime oskus
Järgib töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, valides ja kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid.
4


Planeerib järjepidevalt oma aega, tehes valikuid ülesannete prioriteetsuse alusel.
4


Säilitab pingelistes või ettearvamatutes olukordades rahuliku ja toetava suhtlemis- ja tegutsemisviisi.
4


Järgib emotsionaalselt ja füüsiliselt keerukates olukordades asutuse käitumis- ja ohutusjuhiseid.
4


Märkab töökoormuse, emotsionaalse pinge ja keeruliste suhtlusolukordade mõju enda töövõimele.



Kasutab kokkulepitud enesehoiu, kolleegitoe ja abi küsimise võimalusi.
4

5. Valdkonna läbivad kompetentsid
Valdkonnad läbivad kompetentsid on valdkonna kompetentsiraamistikust valitud kompetentsid, mis ei kuulu ühe konkreetse põhifunktsiooni alla, kuid rakenduvad ameti töös erinevates olukordades.
Läbiv kompetents
Lühikirjeldus
Tegevusnäitaja
EKR tase
Eetiline tegutsemine ja vastutus
Tegutseb teenuse saaja väärikust, privaatsust, enesemääramisõigust ja valikuvabadust austavalt ning järgib kutse-eetilisi põhimõtteid, õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja organisatsiooni töökorraldust.
Käsitleb teenuse saajaga seotud teavet eesmärgipäraselt, konfidentsiaalselt ja minimaalsuse põhimõttest lähtudes.
Arvestab tegevuste kavandamisel ja juhendamisel teenuse saaja väärikuse, privaatsuse ja enesemääramisõiguse ja võrdse kohtlemise põhimõttega.
4


Kaasab teenuse saaja tegevuste valimisse ja läbiviimisse tema eelistustele, oskustele ja võimetele vastaval viisil.
4


Järgib tööolukordades kutse-eetilisi põhimõtteid, organisatsiooni juhiseid ja õigusaktidest tulenevaid nõudeid, küsides vajaduse korral juhiseid vastutavalt töötajalt.
4


Kohandab tegevusi, keskkonda, töövahendeid ja suhtlusviisi, arvestades teenuse saaja vanust, terviseseisundit, erivajadust ning keele- ja kultuuritausta, et toetada osalemist.
4


Dokumenteerib ja jagab teenuse saajaga seotud teavet üksnes tööülesande täitmiseks vajalikus ulatuses, järgides konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja organisatsiooni dokumenteerimiskorra nõudeid.
4
Professionaalne areng ja eneserefleksioon
Reflekteerib oma tegevust, täiendab teadmisi ja kasutab õppimist töö kvaliteedi hoidmiseks.
Analüüsib oma igapäevast tööd ning seostab õnnestumisi ja keerulisi olukordi enda tegevusviisi, suhtlemise ja tehtud valikutega.
4


Mõtestab oma tegevuse mõju teenuse saaja osalemisele, enesetundele ning heaolule.
4


Kirjeldab keerulisi tööolukordi hinnangutevabalt ning toob esile, mida ta olukorrast õppis ja mida edaspidi teisiti teeb.
4


Kasutab kolleegide, teenuse saajate ja lähedaste tagasisidet oma tööviiside korrigeerimiseks ja arendamiseks.
4


Osaleb tööks vajalikel juhendamistel, supervisioonis või täienduskoolitustel ning rakendab saadud teadmisi ja oskusi oma töös.
4
Refleksiivne ja kvaliteeti toetav praktika
Kasutab töös kokkulepitud juhiseid, hooldusplaani, tagasisidet ja osalemise andmeid.
Lähtub tegevuste kavandamisel ja kohandamisel hooldusplaanist, meeskonnas kokkulepitud põhimõtetest, organisatsiooni töökorraldusest ning teenuse kvaliteedijuhistest.
4


Kasutab teenuse saaja osalemise, huvide, enesetunde ja tegevusvõime kohta tehtud tähelepanekuid oma tegevuste kohandamiseks.
4


Võrdleb kavandatud tegevusi tegeliku osalemise ja tagasisidega ning teeb vajaduse korral muudatusi tegevuste sisus, ajas, vormis, raskusastmes või juhendamisviisis.
4


Kogub ja vahendab meeskonnale tähelepanekuid selle kohta, millised tegevused toetavad teenuse saaja osalemist, suhtlemist, aktiivsust ja heaolu.
4


Märkab tegevuste käigus teenuse saaja osalemise, enesetunde, suhtlemise, aktiivsuse ja tegevusvõimega seotud muutusi ning edastab tähelepanekud meeskonnale, tehes vajaduse korral ettepanekuid tegevuste kohandamiseks oma pädevuse piires.
4

6. Ametispetsiifilised kompetentsid
Ametispetsiifilised kompetentsid kirjeldavad konkreetse ameti töö tegemiseks vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid. Kompetents on seotud ameti tegelike tööülesannete ja tööolukordadega ning tegevusnäitajad väljendavad hinnatavaid tegevusi.

Kompetents
Kompetentsi lühikirjeldus
Tegevusnäitaja
EKR tase
Teenuse saaja huvide, harjumuste ja tegevusvõime tundmaõppimine
Kogub ja kasutab olemasolevat infot, et mõista inimese varasemaid rolle, oskusi, tegevusvõimet, eelistusi ja harjumusi ning selgitab välja tegevustes osalemist soodustavad ja takistavad tegurid.
Selgitab teenuse saaja, lähedaste ja meeskonna toel välja inimese eelistused, harjumused, oskused ja tegevustes osalemist toetavad ja takistavad tegurid, kasutades vestlust, vaatlust ja hooldusplaanis olevat teavet.
4


Märkab tegevustes osalemist takistavaid tegureid, sh suhtlusbarjääri, liikumisraskust, valu, ärevust, segasust ning kohandab tegevust või teavitab pädevat meeskonnaliiget.
4


Märgates tegevuste käigus teenuse saaja tavapärasest erinevat käitumist, meeleolu või väsimust, edastab tähelepanekud kokkulepitud viisil hooldusmeeskonnale.
4
Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine

Kavandab ja valmistab ette tegevusi, mis aitavad säilitada inimese liikumisvõimet, mälu, igapäevaeluoskusi, kuuluvustunnet ja emotsionaalset heaolu.
Kavandab individuaalseid ja rühmategevusi, arvestades teenuse saajate võimeid, terviseseisundit, kultuurilist tausta, hooldusplaanis seatud eesmärke ning teenuseosutaja päevakava ja töökorraldust.
4


Koostab päeva- või nädalategevuste kava kokkulepitud töökorralduse alusel ning kooskõlastab selle vajaduse korral meeskonnaga.
4


Valmistab ette tegevusruumi, vahendid ja tegevuse ülesehituse nii, et teenuse saaja saab osaleda võimalikult ohutult ja iseseisvalt.
4


Valib ja kohandab tegevuse sisu, kestust, raskusastet ja intensiivsust teenuse saaja seisundi, osalemisvalmiduse ning tagasiside põhjal.
4
Individuaalsete ja rühmategevuste juhendamine
Viib läbi individuaalseid ja rühmapõhiseid tegevusi, toetades teenuse saaja osalemist, valikuvabadust, turvalist suhtlust ja tegevusvõime säilimist.
Selgitab teenuse saajale tegevuste sisu arusaadavalt ja arvestab tegevustes tema tahet, võimekust ja tagasisidet.
4


Juhendab teenuse saajat igapäeva-, huvi- ja loovtegevustes, kohandades juhendamise tempot, töövahendeid ja suhtlusviisi teenuse saaja seisundi ja tagasiside järgi.



Viib läbi rühmategevusi ja ühisüritusi, toetades osalejate valikuvabadust, turvalist suhtlust ja erineva tegevusvõimega inimeste osalemist.
4


Märkab rühmas osalejate väsimust, pinget või kõrvalejäämist ning kohandab tegevuse tempot, ülesehitust või osalemisviisi.
4


Lahendab rühmas tekkinud lihtsamaid pingeid rahulikult ja väärikust austavalt, kaasates vajaduse korral meeskonna.
4
Teenuse saajate aktiivsuse, oskuste ja iseseisvuse säilimise toetamine
Toetab teenuse saaja aktiivsust, turvalist liikumist ja oskuste kasutamist jõukohaste igapäeva- ja huvitegevuste kaudu.
Vajadusel juhendab või abistab inimest tema jaoks olulistes tegevustes.
Julgustab ja suunab teenuse saajat võimetekohaselt liikuma, arvestades tema seisundit, abivajadust, ohutust ja spetsialistide juhiseid.
4


Toetab teenuse saaja osalemist jõukohastes igapäeva- ja huvitegevustes, kasutades meelde tuletamist, tegevuse sammudeks jagamist ja tegevuse kohandamist.
4


Julgustab ja suunab teenuse saajat tegema tegevusi, millega ta tuleb toime osaliselt või täielikult, vältides tema eest põhjendamatut ära tegemist.
4
Suhete ja suhtlemise ning kogukonnas osalemise toetamine
Loob võimalusi suhtlemiseks, tähenduslike suhete hoidmiseks ning kogukondliku kuuluvuse ja osalemise säilitamiseks.
Toetab teenuse saajate võimalust osaleda ühistegevustes ja kogukonnaga seotud tegevustes, lähtudes inimese eelistustest ja tegevusvõimekusest.
4


Kaasab tegevustesse teenuse saaja lähedasi ja talle olulisi inimesi, vabatahtlikke ja kogukonnapartnereid, järgides teenuse saaja eelistusi ja turvalisust, hooldusmeeskonna soovitusi ja töökorralduslikke kokkuleppeid.
4


Toetab teenuse saajat suhtlemisel kaaselanike, lähedaste ja talle oluliste inimestega, arvestades teenuse saaja eelistusi ja asutuse töökorraldust.
4


Julgustab ja juhendab teenuse saajat kasutama suhtlemisel sobivaid digitaalseid ja teisi abivahendeid.
4
Teenuse saaja erivajadustega arvestamine ja teenuse saaja ohutuse tagamine oma pädevuse piires
Kohandab tegevusi teenuse saaja terviseseisundi, erivajaduse, kognitiivse võimekuse, suhtlusviisi ja käitumise eripära järgi ning tegutseb riskiolukordades kokkulepitud juhiste alusel.
Pakub individuaalset tegevust inimesele, kes on voodikeskne, liikumispiiranguga, dementsusega või ei saa muul põhjusel rühmategevustes osaleda.
4


Märgates teenuse saaja ärevuse, segasuse, rahutuse, isoleerumise, agressiivse või enesevigastamise riskiga käitumise tunnuseid, kohandab oma tegevust, tagab olukorra turvalisuse oma pädevuse piires ning kaasab pädeva töötaja.
4


Märkab võimalikku hooletussejätmist või väärkohtlemist ning teavitab sellest kokkulepitud korras vahetut juhti või muud määratud vastutajat.
4
Keskkonna, vahendite ja abivahendite kasutamine
Valmistab ette turvalise ja ligipääsetava tegevuskeskkonna ning kasutab tegevus-, suhtlus-, mälu-, loov- ja digivahendeid.
Valmistab tegevuseks ette turvalise, rahuliku ja ligipääsetava keskkonna, arvestades teenuse saajate vajadusi ja tegevuse eesmärki.
4


Kasutab tegevusvahendeid ja lihtsaid abivahendeid teenuse saaja võimekusele, ohutusele ja tegevuse eesmärgile vastavalt, küsides vajaduse korral meeskonnalt nõu nende sobivuse või kasutamise kohta.
4


Juhendab sidevahendi, tahvelarvuti või muu lihtsa digivahendi kasutamist suhtlemise või tegevustes osalemise toetamiseks.
4


Märkab tegevuse käigus keskkonnast, vahenditest, osalejate seisundist või omavahelisest suhtlusest tulenevaid otseseid ja selgelt ilmnevaid riske, kohandab tegevust oma pädevuse piires ning teavitab vajaduse korral meeskonda.
4


Teeb meeskonnale ettepanekuid keskkonna või vahendite kohandamiseks, kui need ei toeta teenuse saaja ohutut ja jõukohast osalemist.
4
Tegevusvahendite ja materjalide kasutamise korraldamine
Korraldab oma tööks vajalike tegevusvahendite ja materjalide kasutamist, hoidmist ja korrastamist kokkulepitud töökorralduse järgi.
Planeerib tegevuseks vajalikud vahendid ja materjalid, lähtudes tegevuse eesmärgist, osalejate arvust, ohutusest ja olemasolevatest ressurssidest.
4



Kasutab vahendeid ja materjale säästlikult, eesmärgipäraselt ning organisatsiooni töökorraldust järgides.
4



Valib, kasutab ja korrastab tegevusvahendeid tegevuse eesmärgi, osalejate vajaduste, ohutuse ja asutuse töökorralduse järgi.
4



Teavitab vastutavat töötajat vajalike vahendite puudumisest, rikkest või sobimatusest ning teeb ettepanekuid vahendite täiendamiseks või kohandamiseks.
4

Tegevuste kvaliteedi hoidmises ja parendamises osalemine
Kasutab tagasisidet, tähelepanekuid ja osalemise infot tegevuste kohandamiseks ning töö kvaliteedi hoidmiseks.
Kogub teenuse saajalt, lähedastelt ja meeskonnalt tagasisidet tegevuste kohta.
4


Kasutab teenuse saajate osalemise tähelepanekuid ja saadud tagasisidet tegevuste kvaliteedi hoidmiseks, kohandades vajaduse korral tegevuste sisu, aega, vormi, raskusastet või juhendamisviisi.
4


Edastab meeskonnale tähelepanekuid ja teeb oma pädevuse piires ettepanekuid tegevuste, töökorralduse või keskkonna parendamiseks.
4

7. Valdkonda kujundavad arengusuunad ja neist tulenev oskusvajadus

Arengusuund
Mõju ametile
Oskusvajadus
Seotud kompetents / tegevusnäitaja
Rahvastiku vananemine ja pikaajalise hoolduse vajaduse kasv
Kasvab vajadus tegevuste järele, mis toetavad eakate iseseisvust, osalemist, tegevusvõimet ja elukvaliteeti nii hooldekodus, päevakeskuses kui ka intervallhoius. Personalipuudus võib suurendada rollipiiride hägustumise riski.
Oskus kavandada ressursiteadlikke, korduvaid ja jõukohaseid tegevusi; oskus toetada osalemist väikeste igapäevaste tegevuste kaudu; oskus hoida rollipiire ja kaasata meeskonda õigel ajal.
Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine; Aktiivsuse, oskuste ja iseseisvuse säilimise toetamine; Rolli teadvustamine ja kutsealaste piiride hoidmine; Tegevusvahendite ja materjalide kasutamise korraldamine.
Dementsuse, vaimse tervise riskide ja psüühiliste erivajaduste kasv
Juhendaja puutub sagedamini kokku teenuse saajatega, kellel on mäluhäired, ärevus, segasus, meeleolumuutused, psüühilised erivajadused või raskesti mõistetav käitumine.
Dementsuse ja vaimse tervise baasteadmised; oskus märgata muutusi enesetundes, käitumises ja osalemises; oskus lihtsustada ja kohandada tegevusi vastavalt sensoorsetele erisustele, kohandada suhtlust ja tegevuskeskkonda; oskus kaasata pädev töötaja.
Teenuse saaja erivajadustega arvestamine ja ohutuse tagamine oma pädevuse piires; Aktiivne kuulamine ja suhtluse kohandamine; Individuaalsete ja rühmategevuste juhendamine; Refleksiivne ja kvaliteeti toetav praktika.
Digitaaltehnoloogia ja andmepõhine töökorraldus
Digivahendeid kasutatakse dokumenteerimisel, infovahetuses, tegevuste kavandamisel ning teenuse saaja suhtlemise ja osalemise toetamisel. Kasvab vajadus andmekaitse ja infoturbe teadlikkuse järele.
Digipädevus, andmekaitse ja infoturve; oskus kasutada tööks vajalikke infosüsteeme ja lihtsaid digivahendeid; oskus hinnata digivahendi sobivust teenuse saaja võimekuse ja turvalisuse seisukohalt.
Digipädevus; Dokumenteerimisoskus; Keskkonna, vahendite ja abivahendite kasutamine; Eetiline tegutsemine ja vastutus
Tehisaru ja digitaalse info kasutamise levik
Tehisaru võib toetada tegevusideede leidmist, materjalide ettevalmistamist ja lihtsate juhiste koostamist, kuid sellega kaasneb valeinfo, autoriõiguse, privaatsuse ja sobivuse hindamise vajadus.
Oskus kasutada tehisaru abivahendina, mitte otsustajana; oskus kontrollida info usaldusväärsust; oskus mitte sisestada isikuandmeid lubamatusse keskkonda; oskus kohandada saadud ideid teenuse saaja vajadustele.
Tehisaru kasutamine; Kriitiline mõtlemine; Digipädevus; Eetiline tegutsemine ja vastutus; Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine.
Kogukonna, lähedaste ja vabatahtlike suurem kaasamine
Tegevused ei piirdu asutusesisese päevakavaga. Suurem roll on lähedastel, vabatahtlikel, kogukonnapartneritel, kohalikel sündmustel ja teenuse saaja varasemate suhete hoidmisel.
Oskus teha koostööd lähedaste ja vabatahtlikega; oskus jagada infot konfidentsiaalsust hoides; oskus korraldada jõukohast osalemist ka väljaspool asutust.
Suhete, suhtlemise ja kogukonnas osalemise toetamine; Võrgustikutöö; Koostöö tegemine; Eetiline tegutsemine ja vastutus; Tegevuste kavandamine ja ettevalmistamine.


8. Kasutatud sisend ja allikad
Allika liik
Allika nimetus / viide
Kasutatud AKP osa
Õigusakt
Sotsiaalhoolekande seadus, § 20. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu.
Ameti lühikirjeldus
Ametispetsiifilised kompetentsid
Juhend/ kvaliteediraamistik
Sotsiaalkindlustusamet. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Kompetentsiraamistik
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda. (2026) Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 18.01.2026.
Kompetentside struktuur; Üldoskused; läbivad kompetentsid
Metoodiline juhend
SA Kutsekoda. (2025) Kompetentside tegevusnäitajate sõnastamine. Põhimõtted ja metoodika.
Tegevusnäitajate sõnastus
EKR kirjeldus
SA Kutsekoda. (2025) Eesti kvalifikatsiooniraamistiku laiendatud kirjeldus.
EKR tasemete määramine
OSKA uuring/seire
Pihl, K., Krusell, S., Ruusa, L. (2025). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. SA Kutsekoda.
Valdkonda kujundavad arengusuunad
OSKA trendiülevaade
Pärna, O. (2025). Töö ja oskused 2035. SA Kutsekoda.
Üldoskused; Valdkonda kujundavad arengusuunad
Rahvusvaheline kvaliteedijuhis
NICE QS50. Mental wellbeing of older people in care homes: participation in meaningful activity. Kättesaadav veebis.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Rahvusvaheline ametikirjeldus
Skills for Care. Activities worker. Kättesaadav veebis.
Üldoskused.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Rahvusvaheline ametiklassifikaator
Australian Bureau of Statistics. OSCA 411332 Lifestyle Coordinator. Kättesaadav veebis.
Üldoskused.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Õigusakt
GKV-Spitzenverband. Betreuungskräfte-RL nach § 53b SGB XI, 2022. Kättesaadav veebis.
Üldoskused.
Läbivad kompetentsid.
Ametispetsiifilised kompetentsid
Rahvusvaheline praktikajuhiste kogumik
Building leadership and capacity for the UN Decade of Healthy Ageing (2021-2030) Kättesaadav veebis.
Valdkonda kujundavad arengusuunad
Teadusartikkel
Livingston et al. (2024). Dementia prevention, intervention, and care: 2024 report of the Lancet standing Commission. Kättesaadav veebis.
Valdkonda kujundavad arengusuunad; ametispetsiifilised kompetentsid

Ametialaste kompetentsiprofiilide loomine on rahastatud Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Sotsiaalministeeriumi programmikomponendi “Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine”raames. Projekt on kaasrahastatud Šveitsi riigi poolt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.


Hinnang ameti kompetentsiprofiilile

Palume Teil anda hinnang koostatud ameti kompetentsiprofiilile eesmärgiga koguda valdkonna ekspertidelt ja praktikutelt tagasisidet kompetentsiprofiilide asjakohasuse, selguse ja rakendatavuse kohta, et toetada nende täiendamist ja praktilist kasutuselevõttu.
Kompetentsimudeli taustainfo
Kompetentsiprofiil nimetus
Huvitegevuste juhendaja
Kompetentsimudeli koostamise töörühma liikmed
Ülle Riisalo, Maiken Jaanisk, Ain Klaassen, Kristi Kähar, Liina Lanno, Maire Koppel, Tatjana Hanson, Maarika Tarum, Karin Kiis

Hinnang kompetentsidele (sh üldoskused, läbivad kompetentsid)
Palun hinnake, kuivõrd asjakohaselt ja piisava täpsusega kajastavad kompetentsid ametikohal vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid?
Kui midagi on ebaselge, puudub või üleliigne, palun täpsustage, mida ja kuidas tuleks muuta.

Parendus ja täiendusettepanekud
Põhjendus










Hinnang tegevusnäitajatele
Palun hinnake, kuivõrd tegevusnäitajad kirjeldavad vaadeldavat tööalast tegevust (st on arusaadavad, hinnatavad ja seotud ameti sisuga).
Kui midagi on ebaselge, ei ole seotud ameti sisuga, ei ole hinnatav, tooge palun välja, mida ja kuidas tuleks muuta.
Parendus ja täiendusettepanekud
Põhjendus










Hinnang tulevikutrendide ja -oskuste kirjeldusele
Palun lisage oma kommentaarid ja ettepanekud.

Parendus ja täiendusettepanekud
Põhjendus












Muud tähelepanekud, kommentaarid ja ettepanekud
Kompetentsiprofiil on õppekavade koostamise aluseks. Palun tooge välja, kas selles on midagi üleliigset või puudu.
Kas kompetentsiprofiil on tööandja vaates abistav ja praktiline, näiteks värbamisel või töötaja arendamisel?





Andmed hinnangu andja kohta
Ees- ja perekonnanimi

Esindatav organisatsioon

Ametikoht

E-post

Telefon

Hinnangu andmise kuupäev


Täname Teid põhjaliku hinnangu eest! Teie panus aitab tagada kompetentsiprofiili kvaliteedi ja rakendatavuse sotsiaalvaldkonnas.

Ametialaseid kompetentsiprofiile luuakse Šveitsi–Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ raames. Projekt on kaasrahastatud Šveitsi riigi poolt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.