| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/6152 |
| Registreeritud | 22.06.2026 |
| Sünkroonitud | 23.06.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Rainer Amur (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 22.06.2026, Kuressaare
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26274000144
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXile on 15.06.2026
esitatud kahtlustus karistusseadustik (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema tõstis 06.06.2026 kell 16.52 Kuressaare linnas XXX XXX
asuval bussijaama ooteplatvormil lamava 14-aastase poja XXX XXXi riietest haarates jõuga
põlvedele, lõi teda ühel korral käega vasaku näopoole piirkonda ning viis poja maast püsti tõstes
autosse.
1. Kriminaalasjas kogutud tõendite analüüs:
• Kriminaalmenetluses on vaadeldud bussijaama kaameraid, millelt on näha, kuidas vihane
XXX XXX tuleb enda lamava poja juurde, haarab riietest kinni, lööb teda ühel korral käega
vasakule näkku, mille peale XXX XXX võtab põsest kinni (viitab sellele, et ta tundis valu).
Peale seda tassib XXX XXX poja autosse. Videosalvestuselt on aru saada, et XXX XXX on
tugevas joobeseisundis.
• Tunnistaja XXX XXX annab samasuguseid ütlusi kui nähtub videosalvestuselt.
• Kannatanu kinnitab, et oli alkoholi joonud ja sellega seoses sündmust ei mäleta.
• Kahtlustatav tunnistab ja kahetseb teo toimepanemist ning selgitab, et on poja käest korduvalt
andeks palunud.
Sellega seoses on kriminaalasjas kogutud piisavalt tõendeid, et kahtlustada XXX XXXi KarS §
121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
2. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistused:
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava
nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest KarS
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur
kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks
võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine
riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine,
ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine,
alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine või
sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.
2
Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema
käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et
käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda
järgmistel motiividel.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatavale etteheidetav ning taunitav käitumine oli
tingitud olukorrast, mil ta nägi oma alkoholijoobes alaealist poega bussijaama ees maas vedelemas.
Eelnimetatu vaatepilt tekitas isas äkilise ärritatuse, mistõttu kahtlustatav valis lapse karistamiseks ja
korrale kutsumiseks mitteaktsepteeritava viisi. Kahtlustatav on ülekuulamisel oma tegu tunnistanud
ja selgitanud oma käitumist ja probleemide lahendamise oskuste puudumist, millest lähtuvalt on
tehtud ka valed valikud lapse karistamisel ja korrale kutsumisel. Seda on võimalik parandada ja
õppida, milleks kahtlustatav on ka valmis panustama. Kahtlustatav võtab endale kohustuse läbida
Gordoni suhtlustreeningu, mis arendab suhtlemisoskust, tugevdab suhet oma lapsega ning aitab
paremini toime tulla igapäevaste kasvatusega seotud väljakutsetega. Samuti on kahtlustatav koos
pojaga pöördunud juba pereteraapiasse ning on valmis seal jätkama, et suhteid parandada.
Kahtlustatav on lapse ees vabandanud ning nende suhted on paremaks läinud, kuid täieliku usalduse
saavutamiseks on veel ees pikk tee, mida kahtlustatav on valmis ette võtma.
Kahtlustatavale etteheidetav tegu on teise astme kuritegu, mille eest KarS näeb karistusena ette
rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette
vangistuse alammäära. Prokuratuuri hinnangul kahtlustatavale etteheidetava teo sisu ei ole sedavõrd
raske, et see muudaks süüdistatava süü niivõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata
kriminaalkorras karistamist, sest puuduvad viited sellele, et samasugust olukorda oleks esinenud
varem. Lisaks kahtlustatav tunnistab oma tegu, mõistab tänaseks selle keelatust ning on ise aktiivselt
võtnud samme, et edaspidi selliseid tegusid mitte toime panna. Kannatanu on ülekuulamisel
kinnitanud, et isa ei ole kunagi varem tema suhtes vägivaldne olnud.
Kahtlustatava käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus
menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kahtlustatav on
varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes enne käesoleva
kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 alusel
st kuritegelik käitumine ei ole temale eluviisiks, mistõttu tema karistamine ei ole vajalik ka
eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kuigi perevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul
olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et kahtlustatava poolt kasutatud vägivald on
olnud ühekordne ning kahtlustatav on võtnud ette samme (pereteraapia) olukorra leevendamiseks.
Lisaks on kahtlustatav tunnistanud ja kahetsenud kuriteo toimepanemist, mida käsitletakse
kergendavate asjaoludena.
Mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti
mitte aktsepteeritav tegevus, kuid prokuratuur on seisukohal, et kahtlustatava käitumine ei peaks
käesoleval juhul päädima tingimata kriminaalkorras karistamisega, sest igasse olukorda ei saa
suhtuda ühtemoodi, vaid hindama peab konkreetset tegu, mis käesolevas asjas viitavad pigem süü
väiksusele. Prokuratuuri hinnangul on kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks
karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine kohustuste täitmisele,
mille käigus õppida, kuidas edaspidi kasutada oma lapse osas vägivallavabasid kasvatusmeetodeid
ning suurendaks üksteisemõistmist ja emotsionaalse toetuse jagamist.
Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete
rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üldpreventiivset eesmärki ega
oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole
kahtlustatava kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik.
3
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud
kohustused, leiab prokuratuur, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava
suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26274000144 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik: kohustada XXX XXX:
2.1 Mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist, samuti mitte toime panema
valu tekitavat kehalist väärkohtlemist alates käesoleva määruse allkirjastamisest kuni
22.12.2026. Nimetatud nõude eiramine toob kaasa käesoleva kriminaalasja menetluse
viivitamatu uuendamise.
2.2 Ennast registreerima, osalema ja läbima Kuressaares 27.08.2026 algavas
Perekoolitusühingu Sina ja Mina koolitaja Siiri Viili poolt läbiviidavas Gordoni
suhtluskoolitusel, mis toimub vastavalt koolitaja tegevuskavale. Kohustuse täitmise
tähtajaks määrata 22.03.2027. Registreerimata jätmine, omaalgatuslik koolituse
katkestamine ja selle mitte läbimine toob kaasa käesoleva kriminaalasja menetluse
viivitamatu uuendamise. Koolituse läbimise kohta edastada prokuratuurile e-posti teel
([email protected]) või postiga (Lääne Ringkonnaprokuratuur -
Lossi 4a, Kuressaare) koolituse läbimise tunnistuse koopia.
3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: vt punkt 2. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul
talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: helisalvestis ja
turvakaamera salvestised jätta digitaalselt kriminaalasja materjalide juurde e-toimikusse.
6. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei ole vaja teatada ega
kustutada.
7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale XXX XXXile, kannatanule XXX XXXile ning tema
seaduslikule esindajale XXX XXX (XXX).
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuri I osakonnas (Lossi 4a, Kuressaare). Kui füüsilisest isikust kannatanu
ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Rainer Amur
Ringkonnaprokurör
Olen menetluse lõpetamise ja
punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: ________________________________________
(nimi ja allkiri)
4
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ________________________________
(kuupäev ja allkiri)