Lisa 1

1

Tehniline kirjeldus

Hanke eesmärk on sõlmida ühe pakkujaga raamleping kohtvõrgu nõrkvoolutööde teostamiseks (edaspidi: töö

või tööd) Riigi IT Keskuse poolt ette antud objektidel kokkulepitud mahus ja tähtajaks ning optimaalsete

kuludega.

Pakkujalt oodatakse terviklahenduse pakkumist - objekti kaardistamine, vajadusel mõõdistamine,

parendustöödeks ettepaneku esitamine koos hinnapakkumisega, tellitud töö või tööde teostamine, sh vajalike

asjade/tarvikute soetamine, teostusdokumentide loomine ja/või esitamine ning vajadusel katkiste/aegunud

seadmete/tarvikute/kaablite eemaldamine, tekkivate jäätmete utiliseerimine jms.

Hankija eesmärk on võtta lisakulutusteta vastu sihipäraseks ekspluatatsiooniks lõplikult valmisolevad tööd ja

lahendused.

Tellitavad tööd on projektipõhised.

Pakkuja vastutab iga konkreetse projekti puhul tarnete jm. riskide tuvastamise ning vajalike ennetusmeetmete

rakendamise eest, sh ennetab ja maandab võimalikke tööjõuga seotud riske, tehnilisi probleeme vm takistusi,

mis võivad põhjustada tööde viivitusi jms.

Pakkuja määrab isiku, kes on peamine kontaktisik – nt töödejuht, kes koordineerib sõlmitava raamlepingu

täitmisega seotud töid ning on hankija jaoks esmane ning peamine kontakt. Hankijal on õigus seada pakkujale

täiendavaid projektiga seotud asjakohaseid ülesandeid.

Pakkuja kohustub teostama tööd korrektselt, sh mitte kahjustama tööde teostamise käigus objektil ruumide

sisustust vm ning likvideerima kõik tekitatud kahjustused, sh hüvitama muud kahjud.

Pakkujal peab olema valmisolek:

a) teostada objekti esimene ülevaatus ja teha kaardistus 10 tööpäeva jooksul alates hankijalt töö tellimuse

esitamise ettepaneku saamisest;

b) esitada tellitud töödele hinnapakkumine 5 tööpäeva jooksul peale objekti kaardistamist;

c) vajadusel korrigeerida/uuendada tööde hinnapakkumust 3 tööpäeva jooksul alates hankija

ettepanekute saamisest;

d) alustada töödega 10 tööpäeva jooksul peale hinnapakkumise, st tööde loetelu ja mahu kinnitamist

hankija poolt.

Päevade arvestus on tööpäevades, st tööpäevadeks ei loeta nädalavahetusi ja riiklikke pühi. Nädalavahetuseks

tellitakse töid vajaduspõhiselt, reeglina harva ja alati eelneva kokkuleppe alusel. Nädalavahetuseks tellitud

tööde teostamisel korrutatakse vastava töö tunnihind koefitsiendiga 1,5.

Iga viidet, millele hankija käesolevas dokumendis riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud

alusele viitab, kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

Iga viidet, millele hankija käesolevas dokumendis viitab, nt ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile,

tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega

samaväärne“.

Lisa 1

2

Hangitavate asjade/tööde täpsustatud kirjeldused:

1. Tellitavad tööd (teenused) – üldised nõuded

Eesmärk: Kõik tööd peavad vastama kehtivatele nõuetele ja standarditele ning loodud lahendused on

turvalised, testitud ja kasutusvalmis.

- Pakkuja tagab teostatavate tööde vastavuse tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele.

- Tööde eesmärk on viia etteantud asukohas olemasolev arvutitöökoha nõrkvoolulahendus

vastavusse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) „Nõrkvoolu tehniliste nõuetega

mitteeluhoonetele 2025“ (vt Lisa 1.1. Nõuete uuendamisel, vastavalt uuendatud nõuetele, mis

avaldatakse RIKAS kodulehel), tuvastada andmesidevõrgu puudused, kõrvalekalded ja rikked

ning teostada kokkulepitud parendustööd.

- Hankija tellib töid vastavalt vajadustele 2 aasta jooksul raamlepingu jõustumisest alates.

- Tööd teostatakse valitsusasutustes ja/või nende poolt hallatavates asutustes Eesti piires. Tööd on

asukoha või asutuse põhised.

- Tööd teostatakse üldjuhul tööajal, välja arvatud juhtudel, kui tööde teostamine ei ole tööajal

võimalik. Väljaspool tööaega töö tegemine lepitakse pakkujaga eelnevalt kokku.

- Kaabeldusmaterjalid, ühendusseadmed, paigaldustarvikud ning kõik tööks vajalikud tööriistad ja

seadmed on pakkuja poolt.

- Tööd peavad vastama kokkulepitud tööde eelarvele ja ajakavale, sh mahule ja tehnilistele

nõuetele.

- Tööd hõlmavad kõiki omavahel seotud andmesidevõrgu komponente - kaabeldus, seadmed ja

nendevahelised ühendused.

- Tööde teostus ning lõpptulemus peavad vastama kõikidele kehtivatele nõuetele ja standarditele

ning lahendus peab olema ülalpidamises võimalikult optimaalse ressursikuluga ning turvaline.

- Kui paigaldatakse rohkem kui 23 otspunkti, on hankijal õigus nõuda täitjalt loodud kaablivõrgule

tootjapoolset sertifikaati, mis tagab paigaldatud kaablivõrgule vähemalt 15-aastase garantii ja

komponentide kättesaadavuse.

- Tööde teostamisel tuleb kasutada professionaalset tööjõudu, taadeldud seadmeid ning järgida

üldist head tava. Töid teostavad isikud peavad omama vajalikku pädevust ja kogemust.

- Tööde teostamisel tuleb järgida kehtivaid tööohutusalaseid nõudeid ja kasutada tööde eripärast

tulenevaid isikukaitsevahendeid.

- Pärast tööde lõpetamist tuleb pakkujal esitada hankijale täpne teostusjoonis.

- Töödega seotud transpordi ja majutuse kulud hüvitatakse põhjendatud juhtudel ja eelneva

kokkuleppe alusel. Transpordikulu hüvitatakse kuni 0,35 senti/km.

2. Soetatavad asjad - põhinõuded

- Eesmärk: iga soetatav ja paigaldatav asi on uus (eelnevalt kasutamata), vastab toote

standardnõuetele, täidab tootja poolt ettenähtud funktsiooni ning ühildub terviklahendusega.

- Iga objekt on erinev, kapi suurus ja tarvikud tellitakse ning paigaldatakse vastavalt objekti

vajadusetele ning võimalustele.

- Iga objekti hinnapakkumuses peavad olema toodud kõikide peamiste soetatavate asjade

kirjeldused koos tootja nime ja toote parameetritega (minimaalselt asja nimetus ja mudel/mark),

lisatud ühik, kogus, hind jm asjakohane info.

- Asjade maksimaalne tarneaeg on kuni 8 nädalat.

Lisa 1

3

Peamised soetatavad asjad:

- Rackikapp: 600mm lai x 800mm sügav.

Rackikapi kõrgus võib olla iga objekti puhul erinev, hankija lähtub tellimisel objekti vajadustest

ning võimalustest.

- Toitepaneel: 19“ C14 sisendiga 8x/9x Schuko pesa, ilma lülitita.

- Kaablijuhik: horisontaalne.

- Sidepaneel: 19“ CAT6A modulaarne patch paneel 24 porti koos integreeritud pesadega.

(Erijuhtudel CAT6E).

- Sisekaabel: CAT6A U/UTP cca (erandjuhtudel CAT6E U/UTP).

3. Kaardistamine koos ettepanekutega. Rikketuvastus. Üldised nõuded.

Eesmärk: saada ülevaade ning hinnata objektil olemasoleva andmesidevõrgu terviklahendust, sh -kaablite

ja -seadmete tehnilist seisukorda (sh iga ruum eraldi vaadelduna) ning tuvastada rikked või muud

kõrvalekalded kehtivatest nõuetest.

- Kaardistustööde tulemusena esitada võimalikult detailne ülevaade objektil olemasoleva tehnilise

lahenduse kohta, mh tuvastada kasutuskõlbmatud kaablid, võimalikud piirangud, takistused jms,

millele lisatakse parendusettepanekud koos hinnapakkumusega.

- Kaardistus- ja/või mõõdistustööde käigus tuleb veenduda, et kaablite markeering on

nõuetekohane. Vajadusel tuvastada ning märgistada kõrvalekalded.

- Kohtvõrgu kaabelduse mõõdistused tuleb teostada Fluke testriga.

- Rikete tuvastamine:

- Hankija loeb rikkeks järgmisi olukordi, kuid mitte ainult:

a) seadmed ei tööta, on katki või seadmete omavahelistes ühendustes esineb tõrkeid (tõrke all

mõeldakse igasugust kõrvalekallet tavapärasest ootuspärasest või ettenähtud lahenduse

funktsionaalsusest, nt katkine kaabel, aeglane ühendus vmt);

b) nõrkvoolukaabelduse signaali edastamisel esineb häireid;

c) wi-fi võrgu leviala on katkendlik, puudub või esineb muid häireid.

- Kaabli vm rikke tuvastamise kohta esitab pakkuja hankijale võimalusel tuvastusraporti, mis peab

sisaldama rikke kirjeldust ning ettepanekuid rikke kõrvaldamiseks.

- Rikkega kaabel tuleb üheselt ja arusaadavalt märgistada ning hiljem tööde käigus võimalusel

asendada või eemaldada.

4. Wi-fi leviala kaardistamine ja/või mudelipõhine mõõdistus koos ettepanekutega. Üldised nõuded

Eesmärk: saada ülevaade ning hinnata objektil olemasoleva wi-fi leviala ulatust ning mõju. Esitada

parendusettepanekud, et tekitada maksimaalne võimalik ja optimaalne leviala, mis arvestab kasutajate

arvuga ning vastab RKAS nõrkvoolu tehnilistele nõuetele (vt Lisa 1.1).

- Töö hõlmab siseruumides, vajadusel ka välitingimustes kaardistamist ja/või mõõdistamist,

sõltuvalt hankija poolt esitatud tingimustele.

- Teostada asukohas/objektil olemasolevate tugijaamade asukohtade kaardistus, vajadusel teostada

mudelipõhine wi-fi leviala mõõdistus arvestades kasutajate arvuga.

Lisa 1

4

- Mõõdistamisel kasutada seadmeid, mis vastavad Cisco 9120 mudelile ja tagavad võimalikult täpse

tulemuse.

- Vajadusel ning eelneva kokkuleppe alusel väljastab hankija mõõdistusteks vastava seadme.

- Mõõta tuleb wi-fi signaali tugevust ja leviala katvust objekti erinevates asukohtades (nt erinevad

hooned, korrused vm piirkonnad).

- Lisaks wi-fi signaalidele tuleb mõõta ja kaardistada ka võimalikke interferentse, nt ülekatvus,

latentsus, teised traadita võrgud vm segajad (nt muud elektromagnetilised seadmed, füüsilised

takistused vm), mis võivad mõjutada signaali kvaliteeti.

- Mõõdistustulemuseks on mõõdistuse protokoll jm asjakohane dokumentatsioon, sealhulgas:

- pakkuja dokumenteerib kõik mõõtmistulemused, signaali tugevuse ja leviala andmed,

interferentside info jms;

- esitatav dokumentatsioon peab sisaldama ka pakkuja poolseid soovitusi wifi leviala

parendamiseks, sh arvestama, et wi-fi signaali tugevus ja leviala katvus saab olema piisav

ning vastab etteantud nõuetele.

5. Andmesidevõrgu kaabeldustööd, markeerimine, teostusjoonis. Üldised nõuded.

Eesmärk: luua nõuetele vastav, testitud ja toimiv andmesidevõrgu lahendus, mis sobitub nii tehniliselt

kui visuaalselt asukoha kontekstiga. Tööde käigus on kõrvaldatud tuvastatud rikked, paigaldatud

puuduolevad ning asendatud olemasolevad ja/või katkised vm rikkega kaablid ja/või seadmed,

liigutatud olemasolevaid kaabliteid vastavalt vajadusele jne. Rikke kõrvaldamise tulemusena on

tagatud asja või loodud nõrkvoolulahenduse eesmärgipärane töö.

- Nõrkvoolukaablid on kaablid, mis on mõeldud andmeside ja/või vastavate seadmete

omavaheliseks signaalide edastamiseks.

- Andmesidevõrgu kaabeldus rajatakse võimalusel planeeritud kaabliteedel ja varjatult hoone

konstruktsioonides (seintes, lagedes, ripplagede taga jms.) kasutades niiskust tõkestavaid

tihendusmaterjale.

- Kõikide paigaldatavate nõrkvoolukaablite asukohad/ühenduskohad ja paigaldusviisid tuleb

eelnevalt kooskõlastada objekti esindajaga, kelleks on reeglina hankija klientasutuse esindaja.

- Juhul kui kaablikanal ei ole hiljem avatav, tuleb kaablikanalisse jätta läbitõmbamise nöör ja

kaablikanali lõikude pikkused ja käänukohad peavad olema teostatud selliselt, et hiljem on

võimalik sealt läbi tõmmata kuni 10 mm diameetriga kaabel/juhe.

- Igast andmesidepesast viiakse omaette kaabel/kaablid jaotlasse. Hoonevälise (katusel, pööningul

jms.) installatsiooni korral peavad kasutatavad kaablid olema UV-kiirguse ja ilmastikukindlad,

pinnasesse võib paigaldada ainult selleks ette nähtud kaableid.

- Töökohtade jaotusvõrk teostatakse kaabliga 4x2x0.5 U/UTP CAT6A, kui ei ole eelevalt kokku

lepitud teisiti.

- Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema minimaalselt Cca-s2,d2.

- Kaablitele jäetakse jaotlasse varu vähemalt 1m (mitte rohkem kui 2m), et jaotlat saaks vajadusel

ümber paigutada.

- Sidepesad otsastada RJ45 pistikupesaga, miinimum 2xRJ45 iga töökoha puhul (sh wi-fi tugijaam,

printer jms), kui ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti.

- Keerupaari otsastamisel ei koorita kaableid rohkem kui 1 toll (25,4 mm) kummaltki poolt. Kaablid

otsastatakse vastavalt Euroopa normidele valemiga B.

- Kaabel (kaabli karbik) tuleb vedada piki nurgapindasid pindadele kinnitatuna või kasutada muid

kaablite ja kaabliteede silmatorkavust minimeerivaid meetmeid.

Lisa 1

5

- Kaabel peab olema üldkasutatavates ruumides kaitstud väliskeskkonna mõjude eest.

- Kaabli paigaldus peab vastama täielikult tootja poolt ette antud standarditele.

- Reeglina paigaldatakse horisontaalsed kaablijuhikud, vähemalt 2 tk kapi kohta, minimaalselt üks

iga patch-paneeli kohta.

- Kaablite jätkud ei ole lubatud.

- Paigaldatav sidepaneel on 19`CAT6A modulaarne patch paneel (24 porti koos integreeritud

pesadega), 2 tk kapi kohta.

- Kõik võrgukaablid ja loodud lahendused peavad olema pakkuja poolt enne tööde üleandmist

testitud ning iga töö järel peab esitama testiraporti (Fluke test) digitaalselt.

- Kõik pesad ja kaablid peavad olema mõlemast otsast markeeritud kulumis- ja veekindla markeriga

nii, et on üheselt arusaadav, mille jaoks mingi pesa või kaabel on.

- Markeering peab sisaldama seadmepüstiku tunnust, kaablipaneeli numbrit ja pordi numbrit.

- Kasutada markeerimisel sama märgistust nii paneelide kui töökohtade markeerimisel.

- Pakkuja peab tellitud nõrkvoolutööde tulemusena tagama paigaldatava andmeside ja

nõrkvoolulahenduse eesmärgipärase ning tõrgeteta toimimise.

- Tööde lõpptulemus peab olema visuaalselt korrektne, võimalikult vähe silmatorkav ning sobituma

kontekstiga.

- Pärast tööde lõpetamist tuleb esitada täpne teostusjoonis .dwg formaadis. Alusdokumendi annab

hankija. Alusjoonise puudumisel tuleb pakkujal vastav joonis luua .dwg formaadis.

- Teostusjoonise formaat sõltub alusjoonise formaadist. Kui alusjoonis on .dwg, siis on

teostusjoonisena aktsepteeritav ainult .dwg formaat. Muul juhul on aktsepteeritav ka .pdf ning .jpg

formaat.

6. Wi-fi leviala, tugijaama (Access Point - AP) paigaldamine. Üldised nõuded

Eesmärk: Kõikidel objektidel ja/või etteantud asukohtades on koosolekuruumides tagatud piisav ja

optimaalne wi-fi leviala. Vajadusel tuleb täiendada, laiendada või muuta olemasolevat lahendust.

Seadmed on paigaldatud nõuetekohaselt.

- Asendatavate/paigaldatavate tugijaamade asukohad lepitakse kokku enne paigaldamist, reeglina

määratakse asukohad varem tehtud mõõdistuste põhjal.

- Hankija kinnitab tugijaama(de) paigalduskoha(d) ning vajadusel ka lisakaabelduse tellimuse.

Kõik hilisemad muudatused tuleb enne tööde teostamist kooskõlastada hankijaga.

- Wi-fi tugijaam paigaldatakse reeglina lakke või lae piirkonda suunaga alla.

- Pakkuja peab paigaldamisel arvestama erinevate võimalike paigalduskohtadega (nt lagi, lae

paneelide taha jne) ning kasutama paigalduskohale ettenähtud ning sobivaid kinnitamisvahendeid

(nt betoon, puit, kipsplaat jms).

- Paigaldamiseks vajalikud kinnitusvahendid jm tarvikud on pakkuja poolt.

- Tugijaama paigaldamine peab vastama seadme tootja poolt etteantud nõuetele ja kinnitamine peab

olema tehtud tootja poolt ettenähtud viisil.

- Paigaldus sisaldab iga seadme testimist enne tööde üleandmist koostöös hankija poolt määratud

objekti asukoha kontaktisikuga, kes on reeglina RIT töötaja.

- Pakkuja peab tagama paigaldatava seadme eesmärgipärase ja parimal võimalikul viisil toimimise

paigaldatud asukohas.

- Wi-fi tugijaama seadmed tagab hankija.

Lisa 1

6

7. Olemasoleva kasutu kaabelduse või seadme eemaldamine, demonteerimine

Eesmärk: Tuvastada, märgistada ja võimalusel alati eemaldada standardile mittevastav, katkine või

rikkega kaabel, seade või muu tarvik.

- Kui kaardistamisel või tööde käigus tuvastatakse kasutu (nt aegunud, katkine või rikkega) kaabel

ja/või seade, sh eemaldatava seadmega seotud katkine/standardile mittevastav kaabel või muu

seadmega seotud tarvik (nt kaablikarbik, vana kinnitusvahend, kinnitusjalg vm), siis tuleb see

eemaldada.

- Kui eemaldamine ei ole võimalik, tuleb see üheselt mõistetavalt märgistada.

- Kõik demonteeritud kaablid tuleb pakkujal utiliseerida.

- Demonteeritud seade/seadmed tuleb anda üle hankija poolt määratud objekti asukoha

kontaktisikule, kes on reeglina RIT töötaja.

8. Töö lõpp-tulemus, teostusdokumendid

- Pakkuja tagab, et tööd teostatakse terviklikult, eesmärgipäraselt, kehtivatele õigusaktidele ja

nõuetele vastavalt, kokkulepitud mahus ja tähtajaks ning tööde lõpptulemus on testitud ja

kasutusvalmis.

- Tulemused esitatakse dokumenteeritult. Tulemuseks on teostusjoonis ja/või kaardistus-, testimis-

, mõõtmistulemuste protokoll ning üleandmise-vastuvõtmise akt (ÜVA), pilt või muu dokument,

mis sisaldab asjakohast ja üksikasjalikku teavet teostatud tööde kohta ning on esitatud viisil, mis

lubab hankijal tehtud tööd kontrollida.

- Teostusjoonis – ajakohastatud ja täpne .dwg formaadis joonis, mis kinnitab teostatud tööde

lõpptulemust, nt kaabeldustööde protokoll, paigaldatud wi-fi tugijaamade arvu, sh asukohtade

kaardistust.

- Dokumentatsioon esitatakse eesti keeles.

9. Tööde vastuvõtmine

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda kokkulepitud lõpptähtajast.

- Enne tööde vastuvõtmist kontrollib hankija tööde vastavust eelnevalt kokkulepitud tingimustele.

- Pakkuja annab aegunud, asendatud ja/või mittetöötavad seadmed üle hankija poolt määratud

objekti asukoha kontaktisikule, kes on reeglina RIT töötaja.

- Teostatud tööde vastuvõtmine toimub pärast kokkulepitud tööde ülevaatamist ning tööde

lõppdokumentide ja/või ajakohastatud jooniste heakskiitmist hankija poolt.

- Hankija võib küsida lisaks täpsustavat infot, nt pilte.

- Peale tööde heakskiitmist esitab pakkuja hankijale ÜVA vastavalt hanke alusdokumendile Lisa 4

Üleandmise vastuvõtmise akt. Aktis peab olema selgelt välja toodud soetatud asjade, teostatud

tööde ja paigaldatud seadmete/tarvikute kohta võimalikult detailne info.

- Hankija poolt allkirjastatud ÜVA on tellitud tööde eest arve esitamise eeldus ja alus.

10. Garantii

- Garantii kehtivuse piirkond on Eesti Vabariik.

Lisa 1

7

- Paigaldatavatele seadmetele ja sidekomponentidele (kaablid, pesad, paneelid) kehtib tootja garantii

vastavalt vastavate seadmete või komponentide tootja poolt määratud garantiiperioodile, kuid mitte

vähem kui 36 kuud.

- Tellimuse esitamisel on tellijal vajadusel õigus kehtestada teistsugune garantii kehtivusaeg.

- Tootja garantii tähendab, et garantiitöid teostatakse kõigi tootja poolt aktsepteeritud partnerite (sh

tootja esinduste ja volitatud müüjate) juures, sõltumata sellest, kas nimetatud partner on ise käesolevas

hankes pakkujaks. Tootja garantiid on õigustatud andma üksnes tootja. Tootjaks loetakse juriidilist

isikut, kes valmistab pakkumuses esitatud asja, sealhulgas isikut, kes komplekteerib asja teiste tootjate

komponentidest ja omab õigust turustada valminud asja oma kaubamärgi all. Tootja kinnituse andmise

õigust omavad lisaks tootjale ka tootja tütarettevõtjad ja filiaalid.

- Garantii kehtivusaeg algab hankija poolt seadmete vastuvõtmisest, st ÜVA allkirjastamisest.

- Garantiitööde ja nende käigus asendatavate seadmete, komponentide ja tarvikute või osutatavate

teenuste eest hankija tasu ei maksa.

- Kui seadmel või komponendil esineb garantiiperioodil tõrkeid vähemalt 3 korda, asendatakse asi

tervikuna teise samasuguse tõrkevaba asjaga.

- Kui garantiijuhtumi käigus asendatakse seade või komponent samaväärsega, teavitatakse sellest

hankijat.

- Hankijal on õigus nõuda kõigi paigaldatud seadmete või komponentide korraga ümbervahetamist 30

kalendripäeva jooksul kui vähemalt 30% kõigist paigaldatud seadmetest või komponentidest esineb

täpselt sama tüüpi tõrge.

- Pakkuja võib volitada garantiitöid (hõlmab ainult garantiiga seotud töid, mitte tootja garantiid)

teostama kolmandaid isikuid. Vastavate isikute andmed tuuakse välja tellitud tööde hinnapakkumuses.

- Paigaldustööde garantii:

- Pakkuja peab tagama kõikidele paigaldustöödele vähemalt 36-kuulise garantii.

Garantiiperiood algab tööde ÜVA allkirjastamisest hankija poolt.

- Garantii kehtivusperioodi jooksul kohustub pakkuja oma kulul ja vahenditega kõrvaldama

paigaldustöödes esinevad puudused, mis ilmnevad pärast paigaldustööde vastuvõtmist.

- Pakkuja peab garantiijuhtumi lahendama maksimaalselt 2 nädala jooksul arvates

garantiijuhtumi kohta teate saamisest hankija volitatud esindajalt, kui ei lepita kokku teisiti.

- Kui garantiitööde käigus asendatakse vigane seade ja\või tehakse muudatusi algses

dokumentatsioonis märgitust, tuleb esitada uus teostusjoonis.

- Nõrkvoolu kaabeldustööde garantii:

- Nõrkvoolu kaabelduse paigaldustööde puhul, kus paigaldatakse vähem kui 23 otspunkti, tagab

pakkuja vähemalt 36-kuulise garantii.

- Nõrkvoolu kaabelduse paigaldustööde puhul, kus paigaldatakse rohkem kui 23 otspunkti, on

hankijal õigus nõuda pakkujalt kaablivõrgule tootjapoolset sertifikaati, mis tagab paigaldatud

kaablivõrgule vähemalt 15-aastase garantii ja komponentide kättesaadavuse, välja arvatud

juhul kui töö tellimuse tingimustes on sätestatud teisiti.

Lisad:

Lisa 1.1 RKAS nõrkvoolu tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

OSA 10 – NÕRKVOOL

SISUKORD

10.1 KASUTATAV ALUSDOKUMENTATSIOON 2

10.2 ÜLDNÕUDED 3

10.3 INFOEDASTUSSÜSTEEMID 3

10.3.1 Andmeside võrgud 3

10.3.2 Fonolukusüsteem 5

10.3.3 TV-kaabelvõrk 6

10.3.4 Helindus- ja teadustussüsteem 6

10.3.5 Audio-video (AV) süsteem 6

10.3.6 Ajanäidusüsteem 7

10.4 TURVASÜSTEEMID 7

10.4.1 Tulekahjusignalisatsioon 7

10.4.2 Valvesignalisatsioon 7

10.4.3 Läbipääsusüsteem 8

10.4.4 Videovalve 9

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

1110.1KASUTATAV ALUSDOKUMENTATSIOON Juhul kui antud juhendi nõuded ja alusdokumentatsiooni nõuded on vastuolus, tuleb järgida rangemaid nõudeid.

Seadused ja määrused ✔ Siseministri määrus nr. 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ ✔ Siseministri määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ ✔ Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 28 „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“

Standardid EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“ EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“ EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potensiaaliühtlustus“ EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard:

Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaal-appikutsesüsteemide komponentidele“

EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“ EVS-EN 62676 „Turvarakendustes kasutatavad videovalvesüsteemid“ EVS-EN 60839 „Alarm and electronic security systems“ EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“ EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“ EVS-EN 50083 „Televisiooni-, heli- ja interaktiivse multimeedia signaalide

kaabeljaotussüsteemid.“ EVS-EN 60728 „Televisiooni-, heli- ja multimeediasignaalide kaabelvõrgud“ EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“ EVS-EN 50398-1 „Alarm systems - Combined and integrated alarm systems“

EVS-EN 50849 „Häireteadustuse helisüsteemid“ CEN/TS 54-14 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise,

projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri“

CEN/TS 54-32 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 32: Häälalarmisüsteemide planeerimine, projekteerimine, paigaldamine, kasutuselevõtt, kasutamine ja hooldus“

EVS-HD 60364-4-444 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

1110.2ÜLDNÕUDED Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid (rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), millele on kättesaadav tehniline tugi.

Tootmises maas olevaid (inglise keeles DISCONTINUED) tooteid / seadmeid (vastavalt Tootja kodulehel avaldatud infole) ei tohi projekteerida ega paigaldada.

Põhiprojekti koostaja peab iga toote/seadme kohta andma põhiprojektis minimaalselt kuus viis

parameetrit, mis on kooskõlastatud Tellijaga.

Projekteerimine

Põhiprojekti staadiumis tuleb projekteerijal täita ja esitada seadmete ning materjalide kooskõlastustabelid tellija poolt koostatud vormis (Lisa 10). Kui materjalide ja seadmete spetsifikatsioon kattub kooskõlastustabelis esitatavate andmetega, siis võib spetsifikatsiooni esitamisest põhiprojekti dokumentatsiooni mahus loobuda.

Tööprojekti staadiumis tuleb projekteerijal esitada asendusseadmete või materjalide kooskõlastustabelid tellija poolt esitatud vormis (Lisa 10).

Kaabeldusele esitavad üldnõuded

Nõrkvoolu kaablid tuleb paigaldada eraldi kaabliredelitele, eraldus jõukaablitest ja muud paigaldusjuhised tuleb teostada vastavalt standardile EVS EN 50174-2. Mitme osalistes karbikutes paigutatakse nõrkvoolu kaablid eraldi osasse. Kaabliredelid ja karbikud võivad olla projekteeritud elektriosa töövõtus, kuid peavad olema märgitud ka nõrkvoolu plaanidel.

Eri tüüpi kaablid (elekter, nõrkvool, automaatika), mis on varjatud paigaldusviisiga (seintel, lagedel, põrandas) tuleb kaablid paigaldada erinevaid teid mööda selliselt, et ei oleks erinevat tüüpi kaablite vahelisi ristumisi (lähemal kui 10 cm). Kui ristumisi ei saa vältida, tuleb ühte tüüpi kaablid paigaldada raudtorusse, mis peab ulatuma minimaalselt 10 cm mõlemale poole ristuvat kaablit.

Süvis- ja varjatud kaablipaigaldised tuleb paigaldada selleks ette nähtud kaitsetorudesse ning koostada varjatud/kaetud tööde aktid koos fotodega.

Kaablite tuletundlikkus peab olema minimaalselt Cca-s1,d1,a2, kui ei ole esitatud rangemaid nõudeid vastavalt Siseministri määrusele nr 17. Paigaldatavad kaablid peavad olema halogeenivabad.

Tulekindlad kaablid tuleb paigaldada selliselt, et nendest ülesse poole ei jääks teisi kaableid. Tulekindlate kaablite ja muude kaablite vahele peab jääma minimaalselt 10 cm vaba ruumi (igas suunas). Kui vastavat ruumi ei ole, tuleb tulekindel kaabel paigaldada metall torusse, mis peab ulatuma minimaalselt 10 cm mõlemale poole ristuvat kaablit.

Kaablite jätkamine on lubatud ainult harukarpides, termorüüga kaetud ühenduskohaga. Andmeside, videosüsteemi ja fonosüsteemi kaablite (CAT kaablite) jätkamine ei ole lubatud mitte mingil moel.

Kaablite pinnapealsel paigaldamisel peab kinnitusvahendite omavaheline kaugus vastama tabelile nr 10.1.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Kipsseinte sisesel kaabeldusel võib maksimaalseks kinnitusvahendi vahekauguseks olla 1,0 m, ripplae tagusel kaabeldusel 0,4 m. Kaablite lubatav painutusraadius peab vastama kaabli paigaldusjuhendile.

Kaableid, haru- ja ühenduskarpe ei kinnitada selleks mitte ette nähtud tarindite/elementide (nt torude, torukandurite, ripplaekandurite, teiste tehnosüsteemide) külge. Kaablid ei tohi puutuda teiste tehnosüsteemide vastu (näiteks ventilatsioonisüsteem, vee- ja muud torud).

Kõik kaablite piiretest läbiviigud tuleb tihendada vastavalt piirete tulekaitselistele ja helipidavuse nõuetele.

Tabel 10.1 – Kaablite kinnitusvahemikud pinnapealsel paigaldamisel

Juhtme väli läbimõõt D

[mm]

Suurim lubatav vahekaugus [mm]

Horisontaalne paigaldusviis

Vertikaalne paigaldusviis

D≤9 250 400 9<D≤15 300 400 15<D≤20 350 450 20<D≤… 400 550

1110.3INFOEDASTUSSÜSTEEMID

1110.3.1 Andmeside võrgud Üldkaabeldus projekteeritakse telefoni- ja arvutivõrgu tarbeks rakendustest sõltumatu kaabeldusena.

Kõik paigaldatavad võrgu lingi komponendid peavad olema ühe tootja tooted (pesa, kaabel, paneel). Kvaliteeti tõendavad Euroopas väljastatud sertifikaadid on kohustuslikud. Sertifikaati peavad omama nii üksikkomponendid (kaabel, pesa) kui ka link. Ühenduspaneeli (ingl patch) eraldi ei sertifitseerita. Paigaldatavad tooted peavad olema markeeritud tootja info ja tootekoodidega. Igal pakendil on kirjas tootja ning tootekood.

Üldkaabelduse (horisontaal kaabeldusel) standardiks on U/UTP CAT6A link EA ja struktuuriks tähtvõrk. Kaabeldus peab võimaldama arvutisidevõrgus andmeedastust kiirusega vähemalt 10 Gigabit Ethernet (10000BASE-T) standardi leviku 90 m kaugusele.

Magistraalkaabelduseks kasutada (vertikaal kaabeldusel) optika kaablit SM OS2 (otsastus täpsustatakse projekteerimisel) ja CAT6A U/UTP link EA ja struktuuriks ringvõrk (optika kaablil) koos alajaotlate omavaheliste andmeside kaabelduse ühendustega. Kaabeldus peab võimaldama arvutisidevõrgus andmeedastust kiirusega vähemalt 10 Gigabit Ethernet (10000BASE-T) standardi leviku 90 m kaugusele. Välisühendused teostatakse vastavalt võrkude valdajate tehnilistele tingimustele.

Kõik optika kaabli otsad jaotlates ja töökohtadel tuleb enne testimist töövõtjal puhastada optika puhastus vahenditega. Peale optika otsade puhastust tuleb optika otsad katta katetega. Katteid ei tohi eemaldada ilma mõjuva põhjuseta. Töövõtja kohustus on Tellijale üle anda iga objektile kohta minimaalselt 50 optika otsa puhastuse komplekt.

Jaotlad

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Jaotla on kapp, millel on olemas minimaalselt kaks seina, kaks ust, lagi ja põrand (lisaks kapi sisu, jalad või vajadusel rattad, jne). Tellija ei pea jaotlaks raame.

Hoonejaotla (BD) tuleb paigutada võimalikult hoone keskele ja välisühenduste lähedusse. Iga projektiga tuleb EN eelprojekti ajal võta RIA’st tehnilised tingimused kaabli ja kaablitrassi projekteerimiseks. EN koostajal tuleb kirjalikult küsida RIA käest ([email protected]), kas RIA vajab hoonesse eraldi sõlmpunkti. Kui RIA vajab hoonesse eraldi sõlmpunkti (see tähendab eraldi jaotlat 42U 800X1000), siis RIA ja BD jaotla vahele tuleb paigaldada minimaalselt 12 OS2 optika kiudu, SC UPC otsastusega ja 10xCat6a kaablid. RIA jaotlas ei tohi olla muid seadmeid, kui RIA ja välisvõrkude teenusepakkujate seadmed.

Välisühenduse kaablid tuleb otsastada RIA jaotlas. Kui RIA jaotlat ei projekteerita, otsastatakse välisühenduse kaablid BD jaotlas. Välisühenduse kaablite projekteerimisel tuleb jaotlas näidata kõik vajalikud paneelid ning lisaks 4U vaba ruumi välisühenduse teenusepakkuja seadmetele. Alamjaotlad (FDx.y - x-korrus, y-järjekorra nr) nähakse ette vastavalt vajadusele. Arvutiklassi tuleb ette näha omaette jaotla (FDx.y). Tehnosüsteemidele tuleb ette näha omaette jaotla (FDx.y). Igal jaotlal peab olema erinev nimetus. Nimetusteks ei tohi kasutada muid lühendeid kui FDx.y (välja arvatud hoonejaotla ja RIA jaotla).

Kõik tehnosüsteemide seadmed ja kaabeldus tuleb projekteerida ja ehitada tehnosüsteemide jaotlasse. Tehnosüsteemide jaotla on mõeldud valvesüsteemile, läbipääsusüsteemile, videosüsteemile, helisüsteemile, ajanäidusüsteemile, fonosüsteemile, tulekahjusüsteemile, hoone automaatikale, jne). Tehnosüsteemide asju ei tohi panna arvutivõrgu jaotlatesse.

Vajadusel võib panna tehnosüsteemide jaotlaid igale korrusele. Tehnosüsteemide üks jaotla peab olema ühendatud BD ja RIA jaotlaga 12 OS2 optika kiuga, SC UPC otsastusega ja 10xCat6a kaablitega. Erinevad tehnosüsteemide jaotlad peavad olema ühendatud omavahel minimaalselt 8 OS2 optika kiuga, SC UPC otsastusega ja 10xCat6a kaabliga.

Jaotlakapid peavavad olema valmistatud vastavalt standarditele IEC 60297 ja EIA-310.

Jaotlad koostatakse lukustatavasse (kõik küljed) ventileeritavasse (perforeeritud ustega) 42U kappi, mille laius on 800 mm ja sügavus minimaalselt 800 mm. Jaotlas peavad siinid paiknema 19” vahega. Jaotla kus hakkavad olema serverid, hoonejaotla (BD) ja tehnosüsteemide üks jaotla tuleb ette näha minimaalse sügavusega 1000 mm. Jaotlas tuleb arvestada iga magistraalkaabelduse paneeli (Cat6A ja optika) järgi üks kaablisuunaja. Jaotlas tuleb paigaldada horisontaalkaabelduse paneelid selliselt, et iga kahe paneeli kohta oleks 1U vaba ruum ühe võrgulüliti kohta (RJ45 paneel – 1U vaba ruum – RJ45 paneel) Jaotlates peab olema ruumi vastavalt töökoha arvule võrgulülitite (ingl switch) seadmete paigalduseks. Kõik tehnosüsteemide (video-, valve-, fono-, ajanäidusüsteem, jne) seadmed tuleb kokku koondada omaette paneelidel süsteemide kaupa (kui on vähe tehnosüsteemide kaableid, siis võib kokku panna). Iga tehnosüsteemi paneeli järgi peab olema 1U vaba ruumi võrgulülitile. Iga jaotla kappi tuleb lisada dokumendi tasku, kuhu tuleb sisse panna jaotla joonis, struktuurskeem ja jaotla teeninduspiirkonna korruse plaanid.

Jaotlatesse tuleb dimensioneerida veel vähemalt 30% ruumivaru (siia hulka ei tohi arvestada võrgulülitite ruumi jaotlas), minimaalselt 10U. Kui ruumivaru ei ole saavutatav, tuleb lisada ruum teine jaotla või kasutada Tellijaga kirjalikul kokkuleppel suuremat jaotlat. Jaotlakappidele tuleb elektriprojektis ette näha potentsiaaliühtlustus juhiga 16 mm2.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Jaotlad peavad olema teenindatavad kahest küljest ning omama selleks piisavat ruumivaru. Minimaalne piisav ruumivaru on eest 1m ja ühest küljest 0,6m.

Jaotlatesse ja töökohtadele tuleb projektis ette näha ristühenduse (ingl patch) kaableid vastavalt töökohtade pesade arvule. Jaotlates kasutatakse telefoni- ja andmesidevõrgu kaabelduseks 24xRJ45 CAT6A paneele. Kõik jaotlad tuleb plaanidel näidata mõõtkavas.

Hoone jaotlad peavad saama oma toite läbi UPS seadme.

Tähistus Kõik jaotlad tuleb tähistada ainulaadse nimetusega. Jaotla kõik paneeli tuleb tähistada. Magistraalkaabelduse paneeli pesad tuleb tähistada kirjega, mis ütleb, kuhu jaotlasse, paneeli ja pessa teine kaabli ots läheb. Horisontaalkaabelduse paneelide kõik pesad tuleb tähistada ruumi numbriga kuhu läheb kaabli teine ots. Kaabeldus Kaablitele jäetakse jaotlasse varu minimaalselt 1 m (mitte rohkem kui 2 m), et jaotlat saaks vajadusel varu võrra ümber paigutada. Jaotlasse sisse tulevad kaablid (vertikaalselt liikuvad) tuleb paigaldada jaotla külgedele selliselt, et kaabel ei segaks siinidele kinnitatavaid seadmeid. Jaotlas ei tohi ühtegi kaablit kinnitada seadmete kinnitus siinidele.

Hoonejaotla ja iga alamjaotla vahele tuleb projekteerida magistraalkaabeldus (minimaalselt 6 x U/UTP Cat6A ja 12 x optika kiudu (SM või MM)) (kaasa arvatud samas ruumis, kõrvuti paiknevate jaotlate vahele). Põhiprojekteerijal tuleb projekteerimise käigus täpsustada Tellijaga magistraal kaablite kogused ja tüübid.

Kaablid otsastatakse vastavalt Euroopa normidele valemiga T568B.

WiFi

Hoonesse ja hoonega seotud territooriumile tuleb projekteerida juhtmevaba andmesidevõrk (WiFi/WLAN) tugijaamadele.

Projekteerimise käigus tuleb koostada WiFi levialaarvutused ja -skeemid, et oleks veendutud piisava WiFi kättesaadavusega kogu hoone ulatuses.

Wifi kaabeldus tuleb hoones kokku koondada võimalikult vähestesse jaotlatesse ja paigaldada jaotlas ühele paneelile. Jaotlas ühe wifi paneeli koht, tuleb projekteeritud Wifi paneeli alla ette näha 1U vaba ruumi võrgulüliti jaoks.

Pistikupesad, aktiivseadmed Pistikupesad (3×RJ45, CAT6A) paigaldatakse töökohtadele, nõupidamiste ja tehnilistesse ruumidesse ning turva- ja telekommunikatsiooniseadmete ruumidesse. Vajadusel nähakse ette optiline horisontaalkaabeldus, mis lepitakse eraldi kokku. Igale eri tarbijale (printer, kohviautomaat, veeautomaat jne) nähakse minimaalselt ette 2xRJ45 pesa.

Fuajeedesse, koridoridesse ja koosoleku ruumidesse tuleb paigaldada WiFi tarbeks lae alla 2×RJ45 pesad.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Pesad peavad olema varustatud tolmukattega.

Pesad paigaldatakse reeglina süvistatult seina või põrandakarpides või kaablikarbikutes, v.a tehniliste ruumide seadmete ühenduspesad või ripplae taha jäävate seadmete asukohad.

Nõrkvoolu pesad tuleb paigaldada samasse raami tugevvoolu pesadega.

Põrandakarpidesse andmesidekaablite kavandamisel tuleb arvestada, et andmeside pesa ühendamiseks peab saama kaabli koos pesaga karbist ülespoole tõsta. Karpi või selle alla/ümber peab jätma piisvalt ruumi andmeside kaablite kerimiseks. Ripplae taha jäävatele pesadele tuleb tagada nende hilisemaks teenindamiseks juurdepääs.

Testimine Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja.

Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ette nähtud taadeldud testriga, millele on paigaldatud kõige viimane saadaolev tarkvara versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid (cat ja optika) ja testimine peab vastama tootja välja töötatud protseduurile, mis on kooskõlas testitava kaablisüsteemi klassiga. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel käibel olevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS-EN 50346 nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga.

Garantii

Paigaldajal tuleb taotleda kaablivõrgule (cat ja optika) tootja sertifikaat, mis tagab paigaldatud kaablivõrgule vähemalt 15 a garantii ja komponentide kättesaadavuse.

1110.3.2 Fonolukusüsteem Fonolukkusüsteemi välisosa tuleb paigaldada kõikidele sissepääsu välisustele, auto tõkkepuudele ja suletud territooriumi jalgväravatele.

Fonolukusüsteemi siseosa tuleb paigaldada turvatöötaja (infotöötaja), sekretäri töökohale ja igale asutusele. Projekteerija ülesanne on välja selgitada siseosa täpsed asukohad.

Fonolukusüsteemiks tuleb kasutada IP põhiseid seadmeid, mis on Poe toitega. Välisosa vandaalikindlus peab vastama minimaalselt IK08 ja ilmastikukindlus minimaalselt IP54. Fonolukusüsteemi hulka peavad kuuluma ka kõik vajalikud võrgulülitid. Võrgulülititele esitatakse samad parameetri, mis on videosüstemis. Fonolukusüsteemi võrgulülitid peavad asuma tehnosüsteemide jaotlas.

Telefonijaama olemasolu korral tuleb fonolukusüsteemi välisosa ühendada telefonijaamaga ja tagada ühendus valitud telefonidele.

Fonolukusüsteem peab võimaldama valitud siseosadelt ukse avamist, kuid sõltuvalt turvareeglitest peab olema võimalus seda keelata/lubada.

Avalikus ruumis asuvad fonolukud peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele - “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”.

Fonolukusüsteemi väline kõneterminal peab sisaldama minimaalselt: kutsenuppe; mikrofoni, valjuhääldit ja IP kaamerat. Fonolukusüsteemi välisosal peab olema niipalju kutsenuppe kui paljudele siseosadele peab saama helistada. Nuppude kogus tuleb põhiprojekteerijal välja selgitada.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Fonolukusüsteemi välisosa integreeritud IP-kaamera videopildi resolutsioon peab olema vähemalt 1280 x 960 pikslit. Kaamera horisontaalne vaatenurk peab olema minimaalselt 125 kraadi. Välisosa peab olema varustatud integreeritud IR-LED valgustusega. Fonolukusüsteemi kaamera pildi salvestus peab toimuma hoone videosüsteemi salvestusserveris samadel põhimõtetel nagu videokaameratel. Fonolukusüsteemi välisosa korpuse avamise ja seinalt eemaldamise anduri signaal tuleb ühendada valvesüsteemi sisendisse ja seadistada häirena. Fonosüstemi ukse avamine tuleb teostada läbi valvesüsteemi sisendi kaudu (ei tohi katkestada ukse juures luku toidet).

Fonolukusüsteemi siseosa ekraan peab olema minimaalselt 7” suur ja puutetundlik. Siseosa peab olema Poe toitega, integreeritud audioga (kõlar ja mikrofon) ja peab vastu võtma videopilti.

Fonolukusüsteemi kaabelduseks tuleb kasutada vähemalt CAT6 kaablit. Fonolukusüsteemi kaabel tuleb otsastada tehnosüsteemide jaotlas. Kaabeldus tuleb kokku koondada ühele paneelile. Fonolukusüsteemi kaablivõrk tuleb testida ja anda garantii vastavalt andmesidevõrgu nõuetele.

1110.3.3 TV-kaabelvõrk TV-kaablivõrgu vajadus otsustatakse projektipõhiselt. Vaikimisi tuleb projekteerida LAN-võrk.

1110.3.4Helindus- ja teadustussüsteem Teadustussüsteem projekteeritakse hädateadete, kuulutuste ja taustaprogrammi (raadio, reklaamikanal) edastamiseks. Signaali allikateks tuleb projekteerida kuulutusseadmed, koolikella seade, raadio, USB kandja, mälukaart ja eelsalvestatud tekstiteadete moodul.

Teadustussüsteemi võimendi peab toetama vähemalt kolme tasandit tähtsuse järjekorras: ● Operaatori teated ● Koolikell ● Taustamuusika

Kuulutusseadmed koos kuulutusalade selektoriga paigutatakse administraatori ja valvuri juurde, samuti raadioruumi, kui see on projekteeritud. Võimendusseadmed paigaldatakse nõrkvoolu ruumi tehnosüsteemide jaotlasse. Kõlarid paigaldatakse koridori, fuajeesse, puhke- ja nõupidamiste ruumi, büroo- ja klassiruumi, õuealale, saali, aulasse ning võimlasse. Ripplagedesse paigaldatavad kõlarid tuleb varustada tehase tolmukatetega. Võimlas tuleb kõlaritele paigaldada mehaaniliste vigastuste kaitse.

Kuulutussüsteemi peab saama jagada vähemalt järgmisteks kuulutusaladeks: ● üldalad (koridorid, fuajeed, puhkeruumid) ● tööruumid (büroo, klassid, nõupidamiste ruumid) ● õueala.

Sõltuvalt ruumi või ruumide grupi kasutusotstarbest määratakse eraldi kuulutusalad (aula, võimla, kohvik, algklasside ala, kinnipeetavate ala, kohtusaalid koos ooteruumiga, eri rentnikud jne).

Puhke- ja nõupidamiste ruumi ning büroo- ja klassiruumi paigaldatakse sundkuulutusreleega helitugevusregulaatoritega kõlarid.

1110.3.5 Audio-video (AV) süsteem

AV süsteem jaguneb video- (videoprojektor laes, puutetundlik ekraan) ja audio- (kõlarid, võimendi, mikserpult, mikrofonid) süsteemiks. AV süsteemiga varustatakse aula, koosolekute saalid, auditooriumid, võimlad, kohtusaalid jne. Interaktiivsete tahvlite ja videoprojektorite eeldatavate paiknemiskohtade juurest tehakse kaabeldus eeldatava töökoha juurde (õppejõu laua juures).

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Õppejõu laua juurde tuleb paigaldada pesapaneel järgmiste ühenduspesadega - ühenduspesa 1xUSB, 1xHDMI, 2xRJ45 CAT6A (hoone jaotlast), 1xRJ45 CAT6A (projektorist), 1x3,5mm heli pesa . Lameekraani, videoprojektori või puutetundlik tahvli juures on järgmised ühenduspesad – 1xUSB, 1xHDMI, 2xRJ45 CAT6A (hoone jaotlast), 1xRJ45 CAT6A (õppejõu töökohalt), 1x3,5mm heli pesa. HDMI kaablid ja pesad peavad olema minimaalselt 2.0 versiooniga ja USB kaablid ja pesad minimaalselt 3.0 versiooniga.

Koosolekuruumidesse ja õppeklassidesse tuleb ette näha puutetundlikud ekraanid, lähikuvaprojektor ja/või interaktiivsed SMART-tahvlid.

Aktiivseadmete parameetrid tuleb põhiprojekteerijal põhiprojektis välja tuua.. Kõik AV süsteemi toimimiseks vajalikud süsteemid peavad olema kajastatud projektis.

Aula, võimla, saali ja teiste erinõuetega ruumide AV süsteem tuleb projekteerida ning lähteandmed tuleb välja selgitada projekteerijal. Aula, võimla, saali ja teiste erinõuetega ruumide AV süsteemi põhiprojektid peavad olema nõrkvoolu osas ja vastama standardi EVS 932 p 9.26.2 nõuetele.

10 1110.1 1110.2 1110.3 1110.3.1 1110.3.2 1110.3.3 1110.3.4 1110.3.5 1110.3.5.1

1110.3.6 Ajanäidusüsteem Sekundaarkellad projekteeritakse üldruumidesse, fuajeesse, nõupidamisruumi, söögisaali, aulasse, võimlasse, õuealale jne (vajaduse täpsustab tellija). Kellade tüübid (seieritega, elektrooniline jms) tuleb kooskõlastada arhitekti ja tellijaga vastavalt ruumi kujundusele. Sekundaarkelladena tuleb kasutada IP-kelli. Ajanäidusüsteemile tuleb projekteerida ja paigaldada omaette võrgulülitid. Võrgulülitite nõuded vastavalt videosüsteemi võrgulülititele. Sekundaarkellasid juhitakse peakellaga, mis peab olema GPS sünkroniseerimisega ja NTP serveri funktsiooniga (LAN ühendus peab olema). Peakell peab olema automaatse suve-/talveajale üleminekuga. Kaabelduseks tuleb kasutada CAT6 kaablit. Kogu ajanäidusüsteemi kaabeldus tuleb otsastada omaette RJ45 paneelidel ja võimalikult vähestes tehnosüsteemide jaotlates. IP põhise ajanäidu kaablivõrk tuleb testida ja anda garantii vastavalt andmesidevõrgu nõuetele.

1110.4TURVASÜSTEEMID Projekteerida ja paigaldada tuleb sellised turvasüsteemide keskseadmed ja tarkvara, millele suudab hooldust tagada vähemalt 3 Eesti Vabariigis tegutsevat ettevõtet (v.a tütarettevõtted). Paigaldatud turvasüsteemidele peab olema tagatud Eestis tehase tehniline tugi.

Turvasüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objektile välja töötatud turvakontseptsioonist. Turvakontseptsiooni puudumisel tuleb arvestada turvalisuse kategooriaks 2

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

(valve- ja läbipääsusüsteemi korral), turvalisuse kategooriaks 3 (videosüsteemi korral) ning keskkonnaklassiks 2 siseruumides ja väljas 4.

Turvasüsteemide kaabeldus tuleb teostada kohtkindlalt ja varjatult. Turvasüsteemide andmeside ühendustes tuleb kasutada vähemalt CAT6 kaablit vastavalt keskkonnatingimustele või kui Tootja annab rangemad soovitused.

Kõikidel objektidel, kus on valvesüsteem ja läbipääsusüsteem tuleb kasutada integreeritud valve- ja läbipääsusüsteemi (põhiprojektides tuleb valve- ja läbipääsusüsteemi vaadata koos, mitte eraldi punktidena).

1110.4.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) Hoonesse projekteeritakse analoog-adresseeritav ATS, mis vastab Eestis kehtivatele nõuetele. ATS hõlmab hoonet või hoonete gruppi tervikuna, vajadusel tuleb paigaldada kordusnäidu paneel.

ATS projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida standardi CEN TS-54-14 kõiki nõudeid.

ATS süsteemiga koos tuleb projekteerida ATS graafiline liides.

ATS graafiline liides peab minimaalselt võimaldama:

● ruumis oleva anduri häires ja normaal olekut,

● anduri isoleerimist,

● häirete ja vigade logi ( minimaalselt üks kuu).

ATS graafika jaoks peab olema ette nähtud hoonesse eraldi arvuti ja monitor. ATS graafika jaoks tuleb arvestada kõik vajalikud litsentsid (minimaalselt peab saama kaks kasutajat korraga sisse logida ATS tarkvarasse). Kui ATS tarkvara on klient-server põhine, siis serveri seade peab asuma nõrkvooluruumis.

ATS keskseadmel peab olema iga väljund ja sisend eraldi juhitav.

ATS keskseadme ekraanilt peab olema iga väljund ja sisend eraldi tuvastatavad.

Kõik paigaldatavad ATS-i seadmed peavad vastama normdokumentide nõuetele, omama Eestis aktsepteeritavaid vastavustunnistusi ning sobima omavahel tehniliselt kokku (sh peavad adresseeritavad ATS-i seadmed kasutama ühtset digitaalset sideprotokolli).

ATS andur tuleb projekteerida ja paigaldada igasse ruumi (WC’sse ja muusse väikestesse ruumidesse), mille pindala on suurem kui 1 m2 (olenemata ruumi põlemiskoormusest).

Kui ATS süsteemi silmusele on paigutatud kasvõi üks väljundseade (ka anduri alus, millel on relee väljund), tuleb silmuse kaabel projekteerida ja paigaldada tulekindla kaabliga.

ATS süsteemist tuleb ette näha saalide ja aula helisüsteemi vaigistamine tulekahju olukorras.

ATS häire ja rikke info tuleb edastada valvesüsteemi ja hooneautomaatikasüsteemi. ATS keskseadme ja hoone turvasüsteemide jaotla vahele tuleb paigaldada 1xCat6 kaabel.

Kõikidesse ruumidesse mis on mõeldud avalikult kasutatavatena (külalistele ligipääsetavad ruumid) ja kus võivad töötada erivajadustega inimesed, tuleb ATS alarmseadmed varustada vilkuriga. ATS alarmseadme vilkur peab olema igas avalikus ruumis.

Peale paigaldust tuleb töövõtjal esitada koos ATS deklaratsiooniga ka ATS heliseadmete (häirekellad või helisüsteemi kõlarid) heli tugevuse testi aruanne, kus on kirjas mõõdetud helitugevus igast hoone ruumist (kaasa arvatud WC’d ja tehnoruumid). Heli tugevuse testi aruanne peab olema allkirjastatud ATS deklaratsiooni allkirjastaja poolt ja lisatud teostusdokumentatsiooni hulka.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Hoonetest, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse (112 teenus) tuleb projekteerida ja ehitada planeeritava edastusseadme asukoha juurde järgmine valmiduse: ATS häire ja vea signaalide edastuse kaabel; 230V toitekaabel; hoonejaotlast 1 x CAT6 kaabel. Edastusseadme asukoht peab olema näidatud ATS põhiprojekti joonistel.

1110.4.2 Valvesignalisatsioon Kinnistus paiknevatesse hoonetesse projekteeritakse valvesignalisatsioon, millega kaitstakse kõik hoone avatäidetega ruumid, kui turvakontseptsioon ei määra teisiti. Anduritega varustatakse kõikide korruste koridorid ja ruumid, kus paikneb väärtuslikku tehnikat või andmeid.

Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel tuleb kasutada ainult keskseadme tootja originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turva kategooria.

Igale objektile kus on integreeritud valve- ja läbipääsusüsteem tuleb lisada graafiline liides. Graafilise liidese kaudu peab valvesignalisatsioon olema jälgitav ja juhitav. Graafilise liidese plaanidelt peab olema võimalik ruume valvest maha võtta ja valvesse panna. Valvesignalisatsiooni häiregraafika peab olema läbipääsusüsteemiga ühine. Vajalik riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja tarnes. Projekti raames peab arvestama vähemalt serveri ja kahe kliendi tarkvaraga (töökohaga) litsentsiga.

Valitav valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara peab suutma luua erinevate õigustega kasutajaid/operaatoreid (näiteks valvuri kasutajale ei tohi määrata serveriruumi valvestamise ja valvest maha võtmise õigusi). Põhiprojekt ja tööprojekt peavad sisaldama valvestatavate alade loetelu ja süsteemi kasutamise kirjeldust.

Valvesignalisatsioon ehitatakse hoones välja ühe süsteemina, milles kasutatakse kõigile valvesignalisatsiooni osadele üht riistvaralist keskseadet.

Valvesignalisatsiooni keskseade, laiendusseadmed (moodulid) tuleb paigaldada nõrkvoolu ruumidesse, mis ei tohi olla viitetsoonis. Valvesüsteemi server peab olema ühine läbipääsusüsteemiga ning asuma tehnosüsteemide jaotlas. Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vastavalt valitud turvalisuse astmele. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele.

Valvesignalisatsiooni keskseade peab võimaldama: ● eristada igat andurit aadressi/tsooni täpsusega; ● kontrollida ahela korrasolekut 24 tundi, määratleda kiirelt ja täpselt häiret tekitanud ahela; ● saada ülevaadet vähemalt viimase 500 kasutaja toimingust ja registreerida süsteemi sündmused

kellaajaliselt ja kuupäevaliselt; ● edastada infot contact ID protokolliga turvafirmadele; ● süsteemi keskseade peab omama LAN liidest server-jälgimisarvutiga ühenduseks ja võimaldama

TCP/IP kaudu kaughalduse teostamist; ● hooneautomaatika juhtimist (valgustust, ventilatsiooni jms).

Süsteemi juhtsõrmistikud paigaldatakse hoonesse- ja korruste sissepääsude lähedale. Kasutatakse graafilisi sõrmistikke, mille ekraanilt on näha valves olek ja häireteated.

Keskseade ja laiendusmoodulid paigaldatakse spetsiaalsetesse tamperahelaga seadmekarpidesse. Keskseade ja laiendusmoodulid tuleb varustada toiteplokkidega (toiteplokid peavad olema samalt Tootjalt kust on laiendusmoodulid) ja varutoiteallikatega.

Kõik välisuksed ja katuseluugid tuleb varustada magnetkontaktiga. Madalama turvariskiga ruumidesse paigaldatakse IR (infrapuna) andurid (Grade 2). Kõrgendatud turvariskiga ruumidesse (koridorid,

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

üldruumid) paigaldatakse spetsiaalsed kinni katmiskindla ehitusviisiga (ingl anti-masking) IR-andurid, mis edastavad süsteemi keskseadmele koheselt signaali ka anduri kinni katmis- või varjamiskatsetest (Grade 3).

Isikuvastase ründe edastamiseks kasutatakse statsionaarseid paanikanuppe. Administraator/valvuri töökohale, teenindussaali, kambriblokki, konvoi teekonnale, vestlus- ning ülekuulamisruumidesse tuleb näha ette statsionaarsed paanikanupud. Ette on nähtud võtmega tagastatavad häirenupud. Teenindussaalidesse, administraator/valvuri töökohale, vestlus- ning ülekuulamisruumidesse paigaldatakse paanikanupud varjatult töökoha lähedusse.

Graafilise liidese kaudu peab valvesüsteem olema jälgitav ja juhitav. Graafilise liidese plaanidelt peab olema võimalik tuvastada kõikide andurite olekuid (normaal, häire, tamper, lühis, katkestus). Graafilise liidese plaanidel peab olema valvealad (valveala peab olema hoone plaani peale joonistatud valvesüsteemi graafikas nii, et valveala paistab hoone plaanilt läbi). Graafilise liidese plaanidel olevaid valvealasid peab saama valvestada ja maha võtta (ala peal parema hiire menüü valikust) plaanil olevast alast.

Häire edastus teostatakse tellija määratletud viisil ja kohta. Süsteemis peab olema valmidus häire edastuseks nii raadiomodemiga kui ka telefoniliini kaudu.

Erikasutusega ruumidesse tuleb projekteerida lokaalsed valvesüsteemid. Valvesüsteemide häire edastuseks tuleb teostada ühendused valve keskseadmega ja andmeside hoonejaotlaga.

1110.4.3 Läbipääsusüsteem Hoonesse tuleb projekteerida alati valvesüsteemiga integreeritud läbipääsusüsteem, mis võimaldab inimeste liikumise neile ettemääratud aladel ja registreerib informatsiooni sisenemiste ja väljumiste kohta.

Läbipääsusüsteemi väljaehitamisel tuleb kasutada ainult keskseadme tootja originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turva kategooria. Läbipääsusüsteeme peavad saama hooldada sõltumatud firmad.

Läbipääsusüsteemi seadmetega (sulgur, solenoidlukk või mootorlukk, luku vasturaud, luku kaabel, luku keele kontroll lüliti, ukse magnet, kaardilugejad, vajadusel ukse avamis nupp ja ukse avariinupp) varustatakse minimaalselt sissepääsu uks, kasutatavad välisuksed, büroode uksed, korruste sissepääsuuksed, funktsionaalsete alade vaheuksed, eriruumide uksed, tehnosüsteemide ruumide uksed ja liftid.

Graafilise liidese kaudu peab läbipääsusüsteem olema jälgitav ja juhitav. Graafilise liidese plaanidelt peab olema võimalik kõiki uksi eraldi juhtida (avad, sulgeda, jätta avatuks, jätta suletuks, avada mingiks ajaks), uste olekuid jälgida (uks on lahti, ukse lukk on avatud olekus, uks on avatud jõuga, uks on normaal asendis). Graafiline liides peab säilitama andmebaasi kaartide, nende omanike ja omistatud õigustega, tagama süsteemi mugava häälestamise, kaartide väljastamise ja tühistamise, kaartide kasutusõiguste määramise. Graafilist liidest tuleb saada kasutada turva LAN võrgu kaudu. Süsteemi konfigureerimine, läbipääsuõiguste andmine ja logide vaatamine peab toimuma süsteemi järelevalve arvuti kaudu, mis ühendatakse tehnosüsteemide võrku (mitte andmeside võrku)

Süsteemi keskseade ja server paigutatakse nõrkvooluruumi. Server on ühine valvesüsteemiga ning peab asuma tehnosüsteemide jaotlas. Süsteemi keskseade peab olema ühendatud serveriga läbi LAN-liidese ja võimaldama TCP/IP kaudu kaughalduse teostamist.

Vastav riist- ja tarkvara peab kuuluma põhiprojekti ja olema tarnes.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Kontroller ja moodulid peavad olema varustatud toiteplokiga ja varutoiteallikaga. Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vähemalt 12 tundi. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele.

Kõik uksekontrollerid, mis ei asu keskseadmega samas ruumis peavad hoidma minimaalselt 2000 viimast kasutajat oma mälus ja talletama sündmused side katkemisel, mis edastatakse keskseadmesse side taastumisel automaatselt.

Paigaldada tuleb distantskaardilugejad. Kaardilugejate paigalduskõrgus ja protokoll kooskõlastatakse tellijaga. Süsteemi paigaldus peab sisaldama distantskaarte vastavalt töökohtade arvule + 30%. Läbipääsusüsteemi kaartidena tuleb kasutada peale trükitavaid distantskaarte (ingl proximity). Distantskaardi ja -lugeja vaheline ühendus peab olema krüpteeritud (minimaalset AES128 või samaväärne) Tootja võtmega. Kaardilugeja ja mooduli vahelise side krüpteering peab olema minimaalselt AES128 krüpteeringuga või samaväärse (krüpteeringu võti peab olema paigaldaja poolt sisestatud).

Välisustel kasutatakse mootorlukke ja siseustel elektrilisi solenoidlukke. Projektis tuleb lahendada evakuatsiooniuste avanemine (need, mis on mõlemalt poolt läbipääsusüsteemiga varustatud) tulekahjusignalisatsiooni häire korral. Ühepoolse lugejatega ustel tuleb väljumiseks kasutada avamisnuppu või ukselinki.

Enne objekti üleandmist tellijale tuleb valve- ning läbipääsusüsteemid häälestada, seada paika programmid, valmistada ette läbipääsukaardid ning kasutajate grupid. Üle tuleb anda parooliraamat ja litsentsid.

1110.4.4 Videovalve Videojälgimissüsteemi juhtimine, salvestus ja jälgimisvoogude jagamine tuleb lahendada IP-põhise videojälgimissüsteemina.

Hoone perimeetri ja territooriumi valveks ning jälgimiseks paigaldatakse IP-”bullet"kaamerad. Hoonesse paigaldatakse IP kuppelkaamerad, jälgimaks sissepääsu, fuajeed ja koridori.

Videosüsteemi töökoha riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja paigalduses (hanke maksumuses). Videovalvesüsteemi hankesse kuuluvad ka serverite ja kettamassiivid ning tehnosüsteemide jaotla. Tehnosüsteemide jaotlasse peab jääma ühe kettamassiivi lisamiseks varuruum.

Kaamerate IP-võrk teostatakse tehnosüsteemide jaotlas hoone arvutivõrgust eraldi. Jaotla kaabeldus lõpetatakse ühenduspaneelis. Hoone arvutivõrguga ühendatakse ainult salvestusserver.

Monitorideks on FHD-resolutsiooniga monitorid minimaalselt 27“ ja vähemalt 1xHDMI (või 1xDP) sisendiga, mis on tootja kirjaliku kinnituse alusel mõeldud katkematuks (24/7) staatilise pildi esitamiseks.

Videovalvesüsteemi seadmetele tuleb tagada reservtoide. Tugiaeg täpsustatakse projekteerimise käigus.

Põhiprojektis tuleb projekteerida hoonele ja territooriumile videovalve teavitus sildid vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni soovitustele.

Salvesti

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Videoserver paigaldatakse nõrkvoolu- või serveriruumi tehnosüsteemide jaotlasse ja jälgimise töökoht administraatorile/valvurile. Salvesti haldamine peab olema võimalik tehnosüsteemide andmesidevõrgu kaudu. Serveri ja kaamerate kellaaeg sünkroniseeritakse kellasüsteemi NTP serverist.

Põhiprojektis tuleb määrata vajaminevate kasutajalitsentside arv, kusjuures kasutajalitsentsid peavad sisalduma tarnes.

Nõuded paigaldatavale salvestusserverile:

- salvesti salvestusmaht peab tagama arhiivi 30 päeva FHD-resolutsiooni ja vähemalt 12 fps (kaadrit/sekundis) salvestuskiiruse juures;

- minimaalselt kahe monitori väljund (4K);

- kõvakettad peavad olema kuumvahetatavad;

- omama vähemalt RAID6 kontrollerit;

- peab võimaldama H.264 ja H.265 videokodeeringut, mis salvestatakse minimaalse sagedusega kaadrisagedusel 12 fps iga kaamera kohta, FHD eraldusvõimel;

- kellaajast sõltuvate erinevate salvestusrežiimide määramine erinevatele kaameratele või kaameragruppidele;

- video-liikumisdetektorite olemasolu igale kaamerale, mis on võimelised muutma salvestussagedust, vastavalt pildist avastatud liikumisele;

- eelalarm häiresalvestuse olemasolu;

- erineva eraldusvõimega salvestusrežiimide määramine eri kaameratele või kaameragruppidele;

- pöördkaamera juhtimine;

- voolukatkestuse korral peab server iseseisvalt käivituma ja üles laadima täielikku töövalmidusse ning jätkama salvestamist automaatselt;

- vähemalt 2x1 Gb LAN porti;

- olema rackitav 19“ seadmekappi.

Võrgulüliti

Võrgulüliti peab toetama andmeedastust kiirusega 10/100/1000Mbps iga pordi kohta ja omama vähemalt 2xFO kiudoptilise ühendamise valmidust koos SFP moodulitega.

Võrgulüliti peab olema hallatav, omama Layer 2+ tuge ning võimaldama veebilehitseja põhist haldusliidest.

Iga pordi kohta peab omama täielikku PoE+ (ingl Power-over-Ethernet) tuge. PoE+ portide lühiskaitse peab olema lahendatud üksiku pordi kaupa (lühis ühes pordis ei tohi lülitada välja kõigi kaamerate toidet).

Võrgulüliti peab omama piisavat sisemist ressurssi erineva kiirusega voogude puhverdamiseks.

Võrgulüliti peab olema rackitav.

Iga võrgulüliti paroolid tuleb vahetada paigaldajal. Igal võrgulülitil peab olema erinev IP aadress.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

Kaamerad

● Kaamerad peavad olema IP põhised kaamerad (vähemalt 100BASE-T, RJ45 pesaga). ● Kaameratel peab olema värvipildiga töörežiim päeval töötamiseks, mustvalge pildiga töörežiim

öösel (vähese valgustatusega) töötamiseks. ● Kaamera peab olema mehaanilise automaatselt ümberlülituva IR-filtriga (Automatically removable

infrared-cut filter). ● Megapiksel kaameratel tuleb kasutada spetsiaalseid megapiksel objektiive. ● Kaamerate objektiiv peab olema motoriseeritud autoiirisega ja juhitav läbi kaamera. ● Kaamerate pildisensori tüüp peab olema CMOS ja suurusega vähemalt 1/2,8“. ● Pildielementide (pikslite) arv pildisensoril ei tohi olla väiksem kaamerast edastatava maksimaalse

videopildi resolutsiooniga määratud pikslite arvust. ● Kaamerate poolt edastatav videopildi resolutsioon peab olema vähemalt 2560 x 1440 pikslit (H x

V). ● Välitingimustesse (keskkonnaklass 3 ja 4) paigaldatava kaamera poolt edastatav videopildi

resolutsioon peab olema vähemalt 3840 x 2160 pikslit (H x V). ● Kaamerate signaali-müra suhe ei tohi olla alla 50 dB. ● Kaamerad peavad olema laia pildidünaamikaga (WDR-kaamera), mille WDR on vähemalt 90 dB. ● Kaamera valgustundlikkus peab olema päevases värvipildirežiimis alla 0,01 lux’i, mustvalge

pildiga öö režiimis alla 0,007 lux’i ja IR režiimis 0 lux, mõõdetuna F1.2 kuni F1.6 avaga objektiiviga.

● Kaamerate poolt edastatava pildi kaadrisagedus peab olema täisresolutsiooni korral vähemalt 25 fps.

● Kaamerad peavad võimaldama edastada videopilti vähemalt 16:9 (suhe 1,778) ja 4:3 (suhe 1,333) küljesuhtega.

● Kaamerad peavad toetama samaaegselt vähemalt kahe erineva videovoo edastamist. Videovoogudele määratav minimaalne resolutsioon peab olema vertikaalresolutsioonil vähemalt 1080 pikslit ja videokoodek peab olema vähemalt H264.

● Kaamera peab toetama vähemalt H264 ja H265 videokoodekeid. ● Kaamera peab olema liikumise tuvastusega, kusjuures liikumise tuvastuse töötlus peab toimuma

kaameras, mitte serveris. ● Kaameras peab olema sissehitatud infrapunaprožektor, mis peab sisse lülituma kaamera öö režiimi

minekul. ● Kaameras peab toimima automaatne infrapunavalguse tugevuse reguleerimine vastavalt objekti

kaugusele ja valgustatusele (inglise keeles Smart-IR või samaväärne). ● Kaameral peab olema PoE toite võimalus (IEEE 802.3af-2003 või IEEE 802.3at-2009). ● Kaamera löögikindlus peab olema minimaalselt IK08 (vastavalt standardile IEC/EN 62262). ● Välitingimustesse (keskkonnaklass 3 ja 4) paigaldatav kaamera korpus peab olema ilmastikukindel

(vähemalt IP65 vastavalt standardile IEC/EN 60529), päikesekattega ja küttega varustatud.

Eespool nimetatud tehnilised parameetrid peavad olema selgelt välja toodud kaamera tootjapoolses dokumentatsioonis, mis peab olema avalikult kättesaadav tootja kodulehel. Maaletooja või esindaja kinnitus nõuetele vastavuse kohta ei ole aktsepteeritav.

Põhiprojektides tuleb projekteerijal kaamerate kohta määrata lisaks eespool toodud parameetritele veel järgmised parameetrid (RKAS’i remonttöö on töö, mis teostatakse ilma põhiprojektita):

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025

● Kui objektile on loodud turvakontseptsioon, peab kaamerate hulga, asetuse ja parameetrite kirjeldamisel arvestama turvakontseptsioonis nõutut. Põhiprojekti projekteerija kohustus on andmete ülekandmine videovalve põhiprojekti.

● Projekteerijal tuleb projektis määrata igat tüüpi kaamera kohta eraldi parameetrid. ● Projekteerijal tuleb põhiprojektis määrata salvestustarkvara kaamera salvestuse parameetrid:

videovoo parameetrid salvestamisele (liikumise olemasolule ja ilma liikumiseta) ja videovoo parameetrid vaatamisele. Määrata tuleb vähemalt järgmised parameetrid pildi resolutsioon, kaadrisagedus, videokoodek, liikumise aeg, eel ja järel salvestamise aeg.

● Kaamerate infrapunavalguse minimaalne ulatus meetrites (RKAS’i remonttöödel minimaalselt 30 m).

● Kaamerate ONVIF tüüp (Profile S, Profile G, Profile T). ● Kaamerate korpuste tüüp välitingimustes kaameral ja sisetingimustes kaamerale (RKAS’i

remonttöödel välitingimustesse kaameral „bullet“ või „box“ tüüpi ja sisetingimustes kaameral „dome“ tüüpi).

● Kaamerate komplektsus (kaamera alus, vajadusel toiteplokk, jne). (RKAS’i remonttöödel peab iga kaamera komplekti kuuluma kaamera alus).

● Kaamerate analüütika-funktsioonid (näiteks: numbrituvastus, joone ületamine, sissetungi tuvastamine, ala valve, näotuvastus, objekti eemaldamise tuvastus, jne).

● Kaamerate minimaalne optiline suum pöördkaameratel kordades (RKAS’i remonttöödel vähemalt 28 kordne).

● 180 ja 360 kraadi vaateväljadega kaamera puhul tuleb määrata kaamerate minimaalne pildi resolutsioon (RKAS’i remonttöödel vähemalt 6MP).

Kaabeldus

Videosüsteemi kaabeldus teostatakse kohtkindlalt ja varjatult, kasutades kaableid 4x2x0,5 U/UTP CAT6 vastavalt keskkonnatingimustele. Kaamerate juures tuleb lõpetada kaabeldus ühenduspesades või kokkuleppel RJ45 CAT6 pistikuga. Tehnosüsteemide jaotlas tuleb kaabeldus lõpetada ühenduspaneelis. Kaablivõrk tuleb testida ja anda garantii vastavalt andmesidevõrgu nõuetele.

RAAMLEPING nr 5-3/26-0147-1

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, registrikood 77001613, asukoht Lõõtsa 8a,

Tallinn 11415 (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel direktor Ergo Tars

ja

Osaühing Netroo, registrikood 10878011, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu

mnt 142, 11317 (edaspidi täitja), mida esindab juhatuse liige Andres Kast

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Kohtvõrgu nõrkvoolutööd (raamleping)“ viitenumbriga

307032 (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses.

1.3 Töid võidakse rahastada lisaks riigieelarvele ka erinevatest Euroopa Liidu fondidest,

programmidest ja projektidest.

1.4 Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:

1.4.1 lepingu muudatused;

1.4.2 käesolev lepingu põhitekst koos lisadega;

1.4.3 tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid

üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente;

1.4.4 muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega;

1.4.5 täitja pakkumus riigihankes.

1.5 Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises

punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu

dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on

nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus,

muud riigihanke alusdokumendid.

1.6 Lepingul on sõlmimise ajal järgmised lisad:

1.6.1 Lisa 1 Tehniline kirjeldus;

1.6.2 Lisa 2 Maksumused hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad lehelt.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese

2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks olevate tööde teostamise peamised

tingimused raamlepingu kehtivuse ajal ning tellija poolt täitjale esitatavate tellimuste kord.

2.2 Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele erinevatel objektidel kohtvõrgu nõrkvoolutööde

(edaspidi töö) terviklahenduse tellimine. Tööde täpsem kirjeldus on toodud riigihanke

alusdokumentides, sh tehnilises kirjelduses, ning tööde tellimisel esitatavates täpsustavates

andmetes.

2.3 Lepingu allkirjastamisega kinnitab täitja, et ta on võimeline tähtaegselt tegema riigihanke

alusdokumentides määratud tööd vastava tellimuse saamisel.

3. Tellimuse esitamine raamlepingu alusel

3.1 Raamlepingu alusel esitatud tellimusi käsitletakse hankelepingutena.

3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. Tellimus esitatakse täitja esindaja e-posti aadressil või

elektroonilises tellimuskeskkonnas.

3.3 Tellimusega esitatakse tellitava töö nimetus ja lähteülesanne, tehniline kirjeldus, töö tähtaeg,

kogus ja muu vajalik ja asjakohane info.

3.4 Tellimus ja tellimuse vastuvõtmise teade esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4. Täitja meeskond

4.1 Tulenevalt lepingu alusel tellitava töö sisust ja/või objekti olemusest, on tellijal õigus nõuda

kõikidelt täitja meeskonnaliikmetelt usaldusväärsuse tuvastamiseks tasutakontrolli läbimist

(kasutades andmeid nt karistusregistrist, äriregistrist või avalikest allikatest). Taustakontrolli

teostamiseks edastab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava päringu,

millele täitja peab vastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ning edastama tellijale

meeskonnaliikmete nimed ja isikukoodid.

4.2 Taustakontrolli tulemusest (läbitud/mitteläbitud) annab tellija täitjale teada hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul täitjalt meeskonnaliikme(te) osas andmete saamise päevast alates. Selle kohta ei anta

täitjale eraldi täiendavaid põhjendusi.

4.3 Lepingu ja tellimuse täitmise kehtivuse jooksul on tellijal õigus teostada taustakontrolli korduvalt.

4.4 Juhul, kui täitja meeskonnaliige ei läbi taustakontrolli, on täitja kohustatud kõrvaldama

taustakontrolli mitteläbinud isikud lepingu ja tellimuse täitmise meeskonnast.

4.5 Punktis 4.4 kirjeldatud juhul on täitjal õigus esitada lepingu ja tellimuse täitmiseks uus

meeskonnaliige.

4.6 Täitja asendab meeskonnaliikme lepingu ja tellimuse täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega isikuga, kui:

4.6.1 isik ei ole võimeline tellimuse/hankelepingu täitmist jätkama temast tuleneva põhjuse tõttu;

4.6.2 isik osutub tellija arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks

ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema ülesannete täitmine korduvalt kahjustab

tellimuse korrektset ja õigeaegset täitmist;

4.6.3 isik ei läbi taustakontrolli;

4.6.4 isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

4.7 Täitja kannab kõik isikute kaasamisest või asendusest tulenevad kulud.

4.8 Kui täitja kasutab tööde teostamisel alltäitjaid, teavitab ta tellijat kõigist kaasatavatest isikutest,

nende poolt teostatavate tööde kirjeldusest tellimuse alusel esitatava pakkumuse koosseisus.

4.9 Tellijal on õigus nõuda taustakontrolli läbiiviimist alltäitjate osas täitjaga samadel tingimustel.

Taustakontrolli mitteläbimisel alltäitjat ei kaasata ning täitjal on õigus esitada uus alltäitja. Täitja

kinnitab, et on eelnevalt alltäitjat eeltoodud nõuetest teavitanud, ja tal on õiguslik alus alltäitja

meeskonnaliikmete isikuandmete edastamiseks. Alltäitjate kasutamise korral jääb lepingu

nõuetekohase täitmise eest vastutavaks täitja.

4.10 Täitja kohustub tagama meeskonna liikme vahetuse 15 tööpäeva jooksul alates tellijapoolsest

vastavasisulisest teavitusest, eeldusel et uus meeskonnaliige läbib punktis 4.1. sätestatud

taustakontrolli.

5. Töö teostamine ja üleandmine

5.1 Kui täitja võtab tellimuse vastu, loetakse sellega hankeleping sõlmituks ning eraldi

hankelepinguid ei ole kohustust sõlmida.

5.2 Täitja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus ja tehnilises kirjelduses

sätestatuga ning vastavalt esitatud tellimuses ja tellimuse alusel esitatud täitja hinnapakkumuses

esitatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga

ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

5.3 Täitja peab töö teostamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke

alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde

hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.

5.4 Täitja tagab, et temal, tema alltäitjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik

vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest

või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

5.5 Täitja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele

teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle

koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

5.6 Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt sujuvaks

suhtluseks piisaval tasemel, peab täitja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks

suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu

eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

5.7 Kui täitja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute

koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ning mittesobivusel

teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab täitja valminud töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest.

5.8 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad

takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist (sh võimalikest või arvatavatest ohtudest

tellija seirejaamades ning nendes oleva vara säilimisele või tehnilistest riketest). Kui töö

nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab täitja sellest tellijat teavitama

hiljemalt 2 tööpäeva jooksul. Vajadusel pikendatakse töö valmimise tähtaega takistatud aja võrra.

5.9 Täitja kohustub kontrollima ja vastutama tööohutuse, tuleohutuse, keskkonnakaitse jm reeglite ja

eeskirjade nõuete täitmise eest töö tegemise käigus.

5.10 Tellijal on õigus anda täitjale töö teostamiseks juhiseid. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud

on täitjale täitmiseks kohustuslikud, kui täitja ei esita 3 tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos

põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta täitja vastutust töö lepingutingimustele

vastavuse eest.

5.11 Vajadusel annab tellija esindaja täitjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni lepingu

täitmisega seotud küsimustes 3 tööpäeva jooksul, arvates täitja vastavasisulise kirjaliku

pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt, kui põhjendatud asjaoludel

ei ole vajalik pikem tähtaeg.

5.12 Tellijal on õigus kontrollida lepingu täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta

informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

5.13 Täitjal on õigus nõuda töö lõpptähtpäeva või vahetähtaegade muutmist, kui see on tingitud tellija

viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel või kui tellija muudab töö aluseks olevad

lähteandmeid. Töö vahetähtaja muutmisel ei muutu töö lõpptähtpäev, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused lepitakse kokku kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

5.14 Täitja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse

töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö vastavust

lepingus sätestatule 10 kalendripäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud

pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise

tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest täitja

kontaktisikut.

5.15 Tellijal on õigus esitada pretensioon, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Tellija esitab pretensiooni

5 tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates.

5.15.1 Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist,

kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.

Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui

tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel

juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada

õiguskaitsevahendeid.

5.15.2 Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude

asemel alandada lepingu hinda.

5.15.3 Kui täitja ei ole pretensiooniga nõus, on täitjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks

ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö

vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija

täitjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad

ekspertiisikulud täitja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda

etteulatuvalt, tasub need sel hetkel täitja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt

ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus

vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga.

5.15.4 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija

poolt antud lähteandmeteebasobivusest või puudustest eeltöödes ning täitja oli tellijat

sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

5.16 Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö vastavaks lepingus

sätestatule.

5.17 Töö vastuvõtmisestläheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

6. Keskkonnahoidlikud aspektid

6.1 Dokumentatsiooni koostamisel palume vältida tarbetut dokumentide väljatrükkimist ning

võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale.

6.2 Digitaalsel kujul edastatavad materjalid peaksid olema salvestatud optimaalse mahuga, et vältida

otstarbetult suuri andmefaile.

6.3 Peale lepingu lõppemist palume kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid ja

säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid, et vähendada andmekandjate poolt tekitatavat

keskkonnamõju.

7. Lepingu hind ja tasumise tingimused

7.1 Tellija tasub täitjale tehtud tööde eest pärast akti allkirjastamist esitatud arve alusel.

7.2 Tellija tasub täitjale tehtud töö eest ühetöötunni maksumuse tunnihinna alusel, milleks on 22,50

eurot ilma käibemaksuta. Soetatavate asjade raamlepingu perioodiks fikseeritud maksumused on

toodud raamlepingu lisas 2.

7.3 Lepingu eeldatav kogumaksumus on 1 000 000 eurot km-ta. Tellijal ei ole kohustust tellida töid

lepingu kogumaksumuse ulatuses.

7.4 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis täitja on teinud töö teostamiseks.

7.5 Täitja esitab tellijale arve e-arvena.

7.6 E-arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

7.6.1 info e-arve esitaja kohta;

7.6.2 info maksja kohta;

7.6.3 raamlepingu number;

7.6.4 riigihanke viitenumber 307032 ja lepingu osa viitenumber1;

7.6.5 välisvahendite alusel asjade soetusel ka viide vastavale projektile. Tellija kohustub

märkima vajaliku viite tehingu alusdokumendis (tellimuses).

7.6.6 käibemaksukohustuslase number;

7.6.7 summa käibemaksuta;

7.6.8 käibemaks;

7.6.9 kogusumma.

7.7 Arve maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva arve esitamisest.

8. Informatsioon ja aruanded

8.1 Täitja loetakse lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata täitja nõuet lisamakseteks

või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta,

konsulteerides tellijaga või muul sobilikul viisil.

8.2 Niipea kui võimalik, varustab tellija täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja

dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline.

8.3 Tellija abistab täitjat nii palju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida

täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuda võib.

8.4 Täitja annab tellijale viimase nõudmisel igal ajal lepingu täitmist ja tööde teostamist puudutavat

informatsiooni.

8.5 Juhul kui täitja kasutab EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest

rahastatava hankelepingu puhul alltäitjaid ning alltöövõtulepingu maksumus ületab 50 000 eurot

käibemaksuta, siis peab täitja esitama andmed alltöövõtu kohta. Taaste- ja vastupidavuskava

vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal esitada pärast hankelepingu sõlmimist riigihangete

registri lepingu töölehel „Alltäitjad“ kõigi hankelepingu täitmises osalenud alltäitjate kohta

sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest. Täitja sisestab

jooksvalt alltäitjatega seotud info – alltäitja nimi ja registrikood, alltöövõtulepingu nimetus,

kuupäev, number ja summa – riigihangete registrisse, kus hankelepinguga seotud andmete juures

on olemas vastav vaheleht alltöövõtu jaoks.

9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

1 1 esimene periood (alates lepingu sõlmimisest kestusega 12 kuud) on lepingu osa viitenumber 307032 001 000 000 ja 2 periood (alates esimese perioodi lõpust kuni lepingu lõppemiseni) on lepingu osa viitenumber 307032 002 000 000 Lepingu osa viitenumber leitav RHR-is „Hanke tulemid“ -> „Lepingud“

9.1 Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega

teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses.

9.2 Kui Täitja ei teosta objekti esmast ülevaatust, ei esita tööde hinnapakkumust, ei korrigeeri/uuenda

tööde hinnapakkumust ja/või ei alusta töödega Lisas 1 Tehniline kirjeldus etteantud tööpäevade

jooksul, siis on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi iga ületatud tööpäeva eest 150,00 eurot,

kuid mitte rohkem kui 30% lõplikust tellimuse hinnast.

9.3 Kui täitja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude

õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 30% vastava tellimuse hinnast

iga rikkumise kohta.

9.4 Tellimuse täitmise tähtajast või esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise

korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi iga ületatud tööpäeva eest 150,00 eurot, kuid

mitte rohkem kui 30% tellimuse hinnast.

9.5 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda

tellijalt viivist kuni 0,15% tähtaegselt tasumata summalt kalendripäevas, kuid mitte rohkem kui

kuni 30% lepingu maksumusest.

9.6 Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel täitja või tema esindajate, töötajate,

lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal

igakordselt õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

9.7 Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 kalendripäeva jooksul alates lepingu

rikkumise lõppemisest.

9.8 Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid

on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse

täitmist. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

9.9 Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu

hulgas, kuid mitte ainult, järgmisi rikkumisi:

9.9.1 täitja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et täitja

ei suuda osutada nõuetele vastavat tööd;

9.9.2 täitja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele

kehtestatud nõuetest ja täitja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava täiendava

mõistliku tähtaja jooksul;

9.9.3 täitja rikub lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustust, andmekaitse- või

intellektuaalomandiõiguse nõudeid;

9.9.4 täitja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid;

9.9.5 kui täitjal puuduvad töö tegemiseks vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid,

load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb täitja suhtes tegevusloa andmisest

keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui täitja

tegevusloa kehtivus lõpeb lepingu kehtivuse ajal.

9.10 Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab täitjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse:

9.10.1 tellija viivitab täitja arve tasumisega enam kui 30 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist

mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul;

9.10.2 töö teostamine muutub võimatuks tellijapoolse lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta

rikkumist mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul.

9.11 Kui tellija ütleb raamlepingu või kokku lepitud tellimuse üles korraliselt VÕS § 655 alusel või

kui täitja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda täitjale töö eest tasu

proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

9.12 Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse

rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad

pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

10. Teadete edastamine

10.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest,

peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

10.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud teist poolt koheselt

informeerima. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt

edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

10.3 E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade

kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. Kirjalik teade loetakse poole poolt

kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt

tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.

11. Poolte kontaktisikud

11.1 Tellija kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Pirje Petter, tel +372 5373 2625, e-

post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega

seotud küsimustes, sh kõik tellimuste esitamise ja tööde vastuvõtmisega seotud toimingud.

Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija

kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse

olemasolul.

11.2 Täitja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Andres Kast, tel +372 5648 0804, e-

post [email protected]. Täitja kontaktisikul on õigus esindada täitjat kõikides lepingu täitmisega

seotud küsimustes, sh kõik tellimuste vastuvõtmise ja tööde üleandmisega seotud toimingud.

Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on täitja

kontaktisikul õigus esindada täitjat ainult täitja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse

olemasolul.

12. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

12.1 Pooled peavad lepingu täitmise käigust teineteiselt ükskõik mis vormis saadud kogu

informatsiooni, millele seda avaldanud lepingupool on osutanud kui konfidentsiaalsele või mille

konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada, konfidentsiaalseks (sh hoonete joonised, objektidega

seotud info, olemasolevad ja loodavad ühendused, tehnilised lahendused, know-how,

isikuandmed jm) ja ei anna seda edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku

nõusolekuta. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele

poolte audiitoritele ja advokaatidele ning lepingu täitmisega seotud isikutele, samuti juhtudel, kui

pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

12.2 Täitja kasutab lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset informatsiooni üksnes lepingus

sätestatud eesmärkide täitmiseks. Täitja kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik talle

lepingu täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalse info, isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a

juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.

12.3 Pooled täidavad kõiki lepingu täitmise kohas kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid,

andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti

Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.

12.4 Täitja kohustub võtma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku

hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Tellijal on õigus küsida meetmete osas

täpsemat ülevaadet.

12.5 Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise

eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.6 Pooled on kohustatud hoidma saladuses teise poole poolt kasutatavaid töömeetodeid, töös

kasutatud protsesse, süsteeme jmt, millised neid kasutav pool on ise välja töötanud, ja mis ei ole

avalikud.

12.7 Pooled võivad teise poole kirjalikul nõusolekul võimaldada juurdepääsu konfidentsiaalsele

informatsioonile üksnes nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks

vajadus ning tagavad, et need töötajad on teadlikud ja täidavad isikuandmete töötlemisalaseid

nõudeid ning õigusakte.

12.8 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamiseks isikule, kes ei ole eelnevas lõikes nimetatud poole

töötaja, tuleb küsida teise poole luba kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a kui see on

vajalik lepingus toodud eesmärkide täitmiseks ning isikud on teadlikud ja täidavad isikuandmete

töötlemisalaseid nõudeid ning õigusakte. Sel juhul võidakse kohaldada sama lepingu 4. peatükki.

12.9 Konfidentsiaalsusnõue kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast seda tähtajatult.

12.10 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab

oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

12.11 Tellijal on õigus seada täiendavaid juhised isikuandmete töötlemiseks.

13. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

13.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib 24 kuud või kuni lepingu maksimaalse kogumaksumuse

täitmiseni, sõltuvalt sellest kumb asjaolu saabub varem. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste

kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

13.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal täitja

nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni 6 kuud tingimusel, et raamleping kehtib ja lepingu

maksimaalne kogumaksumus ei ole täitunud.

13.3 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

13.4 Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses sätestatud tingimustel.

13.5 Tellijal on lisaks seaduses sätestatud juhtudele õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui:

13.5.1 täitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

13.5.2 täitjalon maksuvõlg RHS § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning täitja ei ole maksuvõlga

likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet;

13.5.3 täitjal puudub õigusaktides nõutud kehtiv tegevusluba raamlepingu esemeks olevate töö

teostamiseks, sh kui pädev asutus teeb täitja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise,

kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui täitja tegevusloa kehtivus

lõppeb lepingu kehtivuse ajal.

14. Lõppsätted

14.1 Täitja esitab tellijale andmed 12 kuu jooksul lepingu alusel temaga sõlmitud hankelepingute kohta

15 päeva jooksul pärast iga 12 kuu möödumist lepingu sõlmimisest arvates.

14.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

14.3 Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

14.4 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta

see ülejäänud sätete kehtivust.

14.5 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse

lahendamiseks Harju Maakohtule.

Tellija Täitja

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus

Osaühing Netroo

(digitaalselt allkirjastatud)

Ergo Tars

direktor

(digitaalselt allkirjastatud)

Andres Kast

juhatuse liige

Raamleping nr 5-3/26-0147-1

Lisa 2

Maksumused hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad lehelt

Jrk

nr Nimetus

Ühe ühiku

maksumus

käibemaksuta

(EUR)

1

Ühe töötunni maksumus (EUR)

Pakkumuses esitada 1 töötunni maksumus (kehtib kaardistamisele, mõõdistamisele,

tööde juhtimisele, kaabeldustöödele ning Wi-Fi AP paigaldusele või asendusele). AP

seade on tagatud hankija poolt. Ühe töötunni maksumus sisaldab kõiki vajalikke ja

kaasnevaid kulusid nt tööjõukulu, administratiivkulu, transpordikulu jms, sh tööks

vajalikke seadmeid ja/või tarvikuid, tööde juhtimist jms ning on hankija jaoks lõplik, va

soetatavate asjade maksumus, mille hinnad fikseeritakse eraldi ning on aluseks tööde

hinnapakkumuse koostamisel. Kaabeldusmaterjalid, ühendusseadmed,

paigaldustarvikud ning kõik tööks vajalikud tööriistad ja seadmed on pakkuja poolt.

Pakkumuses esitatud ühiku maksumus fikseeritakse ja on aluseks tööde hinnakirja

koostamisel. Maksumus esitada eurodes ilma käibemaksuta.

22,50

2

Soetatava asja maksumus: CAT6A U/UTP cca sisekaabel (1 jm maksumus (EUR))

Pakkumuses esitatud 1 jm maksumus fikseeritakse ning on aluseks tööde

hinnapakkumuse koostamisel. Hankijal ei ole kohustust soetada kõiki soetatavaid asju

lepinguperioodil.

0,50

3

Soetatava asja maksumus: Rackikapp 22U 600mm lai x 800mm sügav (1 tk

maksumus (EUR))

Pakkumuses esitatud 1 tk (kõige kõrgema rackikapi) maksumus fikseeritakse ja on

aluseks tööde hinnapakkumuse koostamisel. Rackikapi kõrgus võib olla iga objekti puhul

erinev (laius ja sügavus alati 600mm x 800mm), hankija lähtub tellimisel objekti

vajadustest ning võimalustest. Kui objektil on vaja madalamat rackikappi, siis madalama

rackikapi maksumus peab hinnapakkumuses olema odavam. Hankijal ei ole kohustust

soetada kõiki soetatavaid asju lepinguperioodil.

149,00

4

Soetatava asja maksumus: Toitepaneel 19`` C14 sisendiga 8x/9x Schuko pesa. Ilma

lülitita (1 tk maksumus (EUR))

Pakkumuses esitatud 1 tk maksumus fikseeritakse ja on aluseks tööde hinnapakkumuse

koostamisel. Hankijal ei ole kohustust soetada kõiki soetatavaid asju lepinguperioodil.

15,00

5

Soetatava asja maksumus: Sidepaneel: 19`` CAT6A modulaarne patch paneel 24

porti koos integreeritud pesadega (1 tk maksumus (EUR))

Pakkumuses esitatud 1 tk maksumus fikseeritakse ja on aluseks tööde hinnapakkumuse

koostamisel. Hankijal ei ole kohustust soetada kõiki soetatavaid asju lepinguperioodil.

21,00

6

Soetatava asja maksumus: Kaablijuhik horisontaalne (1 tk maksumus (EUR))

Pakkumuses esitatud 1 tk maksumus fikseeritakse ja on aluseks tööde hinnapakkumuse

koostamisel. Hankijal ei ole kohustust soetada kõiki soetatavaid asju lepinguperioodil.

3,00