Hankeleping

20260616_A_RKIK_Lisa_1_Tehniline_kirjeldus.xlsx

20260616_A_RKIK_Lisa_2_Täitja_pakkumus.zip

20260616_A_RKIK_Lisa_3_Julgeolekutingimused_koos_lisadega.pdf

1/3

Lisa 3

22.06.2026 lepingu

nr 2-2/494 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest

tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja

kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

1. MÕISTED

1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti

julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja.

1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud

üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku

tagamiseks kehtestatud nõuded.

1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe

laevad, lennuvahendid ja sõidukid.

1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest

vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik.

1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab

Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul

(KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles).

1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu

toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete,

nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV

JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) §

413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil.

1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) -lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus

teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1).

1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse

taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV

JOA-le.

1.11 Turvaala -konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud

välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala.

1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja

KV JOA-le lubamiseks (lisa 4).

1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale

riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval

riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

2/3

2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke

objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV

JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab

lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik.

2.2 Lepingupartner kohustub:

2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide

kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri

29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1:

Armeenia Vabariik;

Aserbaidžaani Vabariik;

Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad);

Iraani Islamivabariik;

Kasahstani Vabariik;

Kirgiisi Vabariik;

Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

Tadžikistani Vabariik;

Türkmenistan;

Usbekistani Vabariik;

Valgevene Vabariik;

Venemaa Föderatsioon.

Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest

lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi;

2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos

lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö

teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e-

posti aadressile [email protected];

2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise

taotlusele juurde:

2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis

viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte;

2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel

võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning

sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või

tema määratud isiku e-posti aadressile;

2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse

lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja

RKIK kontaktisikut;

2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l

kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt.

1https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf

3/3

3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Kaitseväel on õigus:

3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise

otsustamiseks;

3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja

sissepääsuõigus KV JOA-le;

3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras2;

3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole

taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha;

3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele

kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest.

3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist

sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete

mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l.

3.2 Kaitsevägi kohustub:

3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest;

3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest

piirangutest;

3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid

julgeolekualaseid nõudeid;

3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega

järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5);

3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult.

4. LÕPPSÄTTED

4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu

sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel.

4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14

1/1

LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri)

Taotlus saata e-posti [email protected]

PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli

tegemiseks allolevate isikute andmed.

Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse.

Lisainfo on tabelis:

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamine

turvaalal JAH/EI

Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/2

LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi

koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2

ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4);

5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5).

6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1);

2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2);

3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563);

4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562);

5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511);

6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56);

7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2);

8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2);

9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2);

2/2

10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2);

Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2).

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3

3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

1/2

LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles)

FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES

Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as

necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12)

Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63

AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK

(first and last name)

Personal identification code:

I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation.

I am aware of the following conditions.

1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2/2

I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces).

1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code).

6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

(day, month, year) [ signed digitally ]4

4 Could also be signed on paper.

1/1

LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri)

Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile.

PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx,

sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse.

Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati):

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Sõiduki mark ja reg

number

Taotluse esitaja on teadlik, et:

1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale;

2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded.

Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava

seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate

esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid,

tehnikat ja seadmeid;

2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel

Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid.

20260616_A_RKIK_Lisa_4_Aluste_rühmapakendite_märgistamine.pdf

Lisa 4

DEFINITSIOONID

• Alus – nimetatakse kaubaalust, kuhu laetakse rühmapakendeid (nt EUR alus, CHEP

alus, ½ alus jne).

• Rühmapakend – teise tasandi pakend, mis laetakse alusele. Võib näiteks olla kast,

vaat, kanister vms.

• Homogeenne alus – valmispakendatud alus (ehk transpordipakend), kuhu on laetud

peale ainult üht tüüpi kaubad.

• Heterogeenne alus – valmispakendatud alus (ehk transpordipakend), kuhu on laetud

peale erinevad tüübi kaubad.

1. ALUSTE PAKENDAMINE

1.1. Alustele seatud üldised nõuded • Aktsepteeritud kaubaaluse tüübid on EUR alus või tavaalus EUR aluste mõõdus

(sh samadest alusetüüpidest ka kuumtöödeldud IPPC alused), kui ei ole ostujuhiga

teisiti kokku lepitud;

• Kaubaalused peavad olema heas seisukorras;

• Maksimaalne lubatud aluse kõrgus on 120 cm, juhul kui ei ole ostujuhiga lepitud

kokku teisiti;

• Üldjuhul peavad alused olema piisavalt tugevad, et võimaldama aluste üksteise

otsa ladustamist;

• Kaubad ei tohi ulatuda üle äärte;

• Kaubad peavad olema piisavalt hästi pakendatud, et ei vajuks transportimisel ega

ladustamisel laiali ja oleks kaitstud välismõjude eest;

• Juhul kui alusel on vaja kasutada vahelehti, siis need tohivad olla ainult papist;

• Aluse kiletamiseks on lubatud kasutada ainult läbipaistvat kilet, kui ei ole ostujuhiga

teisiti kokkulepitud;

• Alused peaksid olema pakendatud võimalikult optimaalselt, et säilitada

maksimaalne kuluefektiivsus.

1.2. Erinevate toodetega aluse nõuded (miksitud kaubaga alused) • Eelistatud on, et ühele alusele paigutatakse ainult ühte sorti kaupu;

• Juhul kui ülal kirjeldatud nõue on vältimatu, siis peab ühele kihile panema ainult

ühte tüüpi tooteid, juhul kui ei ole vastavalt tehnilisele kirjeldusele ostujuhiga kokku

lepitud teisiti.

1.3. Alusel kasutatavate rühmapakendite ja vaatide nõuded • Eelistatud on pakendid, mida on lihtne avada ja mis on lihtsasti taas-suletavad;

• Rühmapakendid / vaadid peavad olema heas seisukorras ja puhtad ning

võimaldama tootele efektiivset transporti ja kaitsma kaupa piisavalt välismõjude

eest;

• Kemikaale sisaldav pakend peab vastama seadustes ettenähtud nõuetele vastava

kemikaali hoiustamiseks.

2. SILTIDE PAIGUTUS PAKENDITEL

Nii toote tuvastamiseks mõeldud sildid, säilitustingimuste piktogrammid, CLP markeeringud

jm seadusega nõutud markeeringud peavad olema pakenditel nähtaval, seadusega

ettenähtud kohal ning peavad olema seal piisavalt tugevalt, et need ei kukuks lihtsasti ära,

teisisõnu peab markeering olema ilmastikukindel. Sealjuures kohalduvad erinõuded

alusesiltide paigutusele.

2.1. Siltide paigutus homogeensetel alustel Toote tuvastamiseks mõeldud sildid peavad alusel paiknema seal GS1 standardile, võttes

arvesse järgmist:

• Igale alusele peab olema paigaldatud vähemalt 2 silti;

• Sildid peavad paiknema kahel logistilise ühiku lähestikusel küljel (üks suuremal ja

teine väiksemal küljel);

• Silt peab paiknema äärtest vähemalt 50 mm kaugusel;

• Minimaalne sildi kõrgus on selline, et kõige alumine vöötkood paikneb maast 400 mm

kõrgusel ja kõrgeim vöötkood paikneb maast 800 mm kõrgusel.

Soovitav etiketi asukoht kaubaalusel on näidatud järgmisel pildil:

2.2. Siltide paigutus heterogeensetel (miksitud) alustel Heterogeensete aluste sildipaigutuse nõuded on üldjuhul sarnased homogeensete alusega,

kuid:

• Iga toote kohta, mis heterogeensel alusel paikneb, peab olema alusele paigaldatud

2 põhisilti vastavalt peatükis 2.1-s kirjeldatule (vt. peatükk 4.4).

• Lisaks põhisiltidele peab olema alusel ka üks lisasilt iga kaubaühiku kohta, mis sinna

alusele on paigutatud. Lisasildid peavad olema väiksema suurusega kui põhisildid,

et need oleks põhisildist selgelt eristuv. Põhisildid peavad olema nähtaval kohal. (vt

silte peatükk 6).

3. VÖÖTKOODIDE PARAMEETRID

3.1. Sümbolivaba ala Kõigil vöötkooditüüpidel peab olema jäetud vöötkoodi esimese triibu ette ja viimase triibu taha

piisavalt tühja heledat (trükisümboliteta) tausta.

Sümbolivaba ala laius sõltub vöötkoodi suurusest ja tüübist. Igasugune trükitud sümbol

kohustuslikul sümbolivabal alal segab vöötkoodi korrektset lugemist.

3.2. Värvid ja kontrast Et vöötkoodi saaks optilise lugejaga korrektselt lugeda, peab olema piisav kontrast tumedate

triipude ja heleda tagapõhja vahel. Ideaalseimaks variandiks on mustad vöödid valgel taustal,

kuid olenevalt pakendi värvusest on lubatud ka teised värvikombinatsioonid. Värvide valikul

tuleks arvestada asjaolu, et optiline lugeja “loeb” vöötkoodi infrapunase laserkiire abil, s.t.

lugeja “näeb” vööte teises valguses kui inimese silm. Üldjuhul on heledad ja soojad värvitoonid

(valge, punane, oranž, kollane) sobivamad taustavärviks ja tumedad toonid (must, sinine,

roheline) triipudeks. Et vöötkood oleks lugejaga loetav, tuleb jätta vöötkoodi esimese triibu

ette ja viimase triibu taha tühi hele (trükisümboliteta) taust. Hele taust võib olla vöötkoodi

tagapõhjaga sama värvi.

Hästiloetavad värvikombinatsioonid:

• must/sinine/roheline/pruun triip valgel/kollasel/oranžil/punasel taustal

Mitteloetavad värvikombinatsioonid:

• kollane/oranž/punane/kuldne triip valgel taustal

• punane/must triip rohelisel taustal

• punane/must triip sinisel taustal

• punane/must/oranž triip kuldsel taustal

3.3. Trükikvaliteet Vöötkoodi trükkimisel tuleb jälgida järgmist:

• vöötide ette ja taha peab olema jäetud piisavalt tühja (tekstivaba) ruumi

• trükikvaliteet oleks korrektne (vöödid ei tohi olla “karvased”)

• tumedate joonte ja heleda tausta kontrast oleks piisav

• triibud ei tohi olla kohati katkenud.

3.4. EAN-13 Vöötkoodi EAN-13 puhul loetakse nominaalsuurust, mille (nurgamärkide vaheline) laius on

37,29mm ja kõrgus 22,85mm, st. nominaalsuurust võib proportsionaalselt suurendada või

vähendada kasutades selleks suurendussuhet. Kõigi suurendussuhete puhul tohib

vähendada ainult vöötkoodi kõrgust mitte mingil juhul laiust, st. triipe ei tohi kokku suruda.

Lubatud suurendus on 95-200% vöötkoodi nominaalsuurusest.

EAN-13 koodi X- mõõde on nominaalsuuruse puhul: 0.330 mm

NB! Vöötkoodi kõrgus ei sisalda vöötkoodi all olevate numbrite kõrgust ega vöötkoodi algus-

ja lõppjoone kõrgust. Vöötkoodi laius sisaldab vöötide ees ja taga olevat valget (sümbolivaba)

ala.

3.5. Code-128

Markeerimisel Code-128 rakendada EAN-13 vöötkoodiga sarnast nominaalsuurust.

3.6. GS1-128 GS1-128 on muutuva pikkusega vöötkood, mille pikkus sõltub kodeeritava info hulgast. GS1-

128 sümbolit trükkida suurendussuhtega 50-100%.

• X-mõõde nominaalsuuruse puhul (minimaalselt 0.495mm) : 0.526mm

• Vöötkoodi kõrgus (minimaalselt 31.75mm) : 32mm

• Sümbolivaba ala laius (minimaalselt 10 x X-Dimension) : 7mm

• GS1-128 vöötkoodi laius (ilma sümbolivaba alata) : ca. 14.1cm

4. MARKEERIMINE

4.1. Aluste ja rümapakendite nõuded • Markeerimine peab vastama üldjuhul GS1-128 standardile;

• Vöötkoodi kvaliteet peab olema piisav, et skännerid suudavad seda lugeda.

Soovituslik loetavuse tase: B(3) ISO / IEC 1546;

• Aluse etikett soovituslikult A5 suurune;

• Rühmapakendile paigaldatav silt soovituslikult A6 suurune.

4.2. Aluse etikett Väljade seletused

Nr. Nimetus Kirjeldus Märkus

1 Supplier Tarnija nimi Kohustuslik

2 Order Number

Ostutellimuse number Kohustuslik

3 Item Alusel sisalduva artikli nimetus/kirjeldus Kohustuslik

4 Content Alusel sisalduvate müügiühikute GTIN-13 või GTIN-14. Kui kasutatakse GTIN-13, siis lisada eesliide „0“

Kohustuslik

5 Batch/Lot Partii tunnus. (kui artiklil on partii jälgimine kohustuslik) Kui alusel esinevad erinevad partiid, siis partii tunnus kajastub aluse lisaetiketil. Soovituslikult partii info peaks kajastuma ka rühma- või tootepakendil. Tehnilised tarnetingimused sätestavad samuti, millal partii number on tootja poolt ning millal kasutatakse seal lepingu numbrit.

Vajadusel

12 Batch/Lot parim enne ja kõlblik kuni

Partii parim enne ja kõlblik kuni kuupäevad. Peavad olema inimloetavad

Vajadusel

6 SSCC Aluse unikaalne järjestikkood (Serial Shipping Container Code)

Võimalusel

7 Count Alusel sisalduvate (CONTENT) ühikute arv. Kohustuslik

8 Article No Kauba- või variandikood (AI91). Kasutatakse kui puudub GTIN-13/GTIN-14 või eelistakse rakendada kauba/variandikoodi. GTIN koodi ei kasutata koos variandikoodiga. Kui kaubal on olemas variandikood, siis on see esimene info etiketil; kui variandikood puudub, tuleb kasutada kaubakoodi.

Kohustuslik

11 NSN Inimloetav Vajadusel

NB! Etiketid kus kogus esitatakse vöötkoodiga, siis genereerida kogust kajastav kood (AI37)

eraldi tootele viitavast koodist (AI02 või AI91)

4.3. Homogeene alus

4.3.1. GTIN koodi kasutamine (AI02)

4.3.2. Kauba- või variandikoodi kasutamine (AI91)

4.4. Heterogeene alus

• Alusele tuleb täiendavalt paigaldada pakkeloend artkilitest. (vt peatükk

6. Lisaetiketid aluse või rühmapakendi informatsiooni täiendamiseks)

5. Rühmapakendi etikett (kast)

Väljade seletused

Nr. Nimetus Kirjeldus Märkus

3 Item Alusel sisalduva artikli nimetus/kirjeldus Kohustuslik

4 Content Alusel sisalduvate müügiühikute GTIN-13 või GTIN-14. Kui kasutatakse GTIN-13, siis lisada eesliide „0“

Kohustuslik

5 Batch/Lot Partii tunnus. (kui artiklil on partii jälgimine kohustuslik) Kui rühmapakendis esinevad erinevad partiid, siis partii tunnus kajastub lisaetiketil või tootepakendil.

Vajadusel

12 Batch/Lot parim enne ja kõlblik kuni

Partii parim enne ja kõlblik kuni kuupäevad. Peavad olema inimloetavad

Vajadusel

7 Count Alusel sisalduvate (CONTENT) ühikute arv. Kohustuslik

8 Article No Kauba- või variandikood (AI91). Kasutatakse kui puudub GTIN-13/GTIN-14 või eelistakse rakendada kauba/variandikoodi. GTIN koodi ei kasutata koos variandikoodiga. Kui kaubal on olemas variandikood, siis on see esimene info etiketil; kui variandikood puudub, tuleb kasutada kaubakoodi.

Kohustuslik

11 NSN Vajadusel

5.1.1. GTIN koodi kasutamine (AI02)

5.1.2. Kauba- või variandikoodi kasutamine (AI91)

6. Lisaetiketid aluse või rühmapakendi informatsiooni

täiendamiseks

Väljade seletused

Nr. Nimetus Kirjeldus Märkus

3 Item Alusel sisalduva artikli nimetus/kirjeldus Kohustuslik

4 Content Alusel sisalduvate müügiühikute GTIN-13 või GTIN-14. Kui kasutatakse GTIN-13, siis lisada eesliide „0“

Kohustuslik

5 Batch/Lot Partii tunnus. Vajadusel

7 Count Alusel sisalduvate (CONTENT) ühikute arv. Kohustuslik

8 Article No Kauba- või variandikood (AI91). Kasutatakse kui puudub GTIN-13/GTIN-14 või eelistakse rakendada kauba/variandikoodi. GTIN koodi ei kasutata koos variandikoodiga. Kui kaubal on olemas variandikood, siis on see esimene info etiketil; kui variandikood puudub, tuleb kasutada kaubakoodi.

Kohustuslik

10 Serial No Seerianumber. Kasutatakse kui seerianumbri jälgimine on nõutud. Seerianumbri esitamisel vöötkoodis kogust ei genereerita.

Vajadusel

6.1.1. Erinevad partiid (homogeene alus/rühmapakend)

• Variandikood võib olla asendatud GTIN-13/GTIN-14. Näide punktis 6.1.2

6.1.2. Erinevad partiid ja/või seerianumbrid (homogeene alus/rühmapakend)

• Content (GTIN-13/GTIN-14) võib olla asendatud kauba- või variandikoodiga.

Näide puntkis 6.1.1

7. Üksiktoote markeerimine

Väljade seletused

Nr. Nimetus Kirjeldus Märkus

3 Item Alusel sisalduva artikli nimetus/kirjeldus Võimalusel

8 Article No Kauba- või variandikood (AI91). Kasutatakse kui puudub GTIN-13/GTIN-14 või eelistakse rakendada kauba/variandikoodi. GTIN koodi ei kasutata koos variandikoodiga. Kui kaubal on olemas variandikood, siis on see esimene info etiketil; kui variandikood puudub, tuleb kasutada kaubakoodi.

Kohustuslik

9 GTIN-13 Toote GS1 registreeritud müügiühiku kood. Kohustuslik

7.1.1. Väikesegabariidilise toote markeerimine GTIN-13 koodiga

• Kasutada vöötkoodi tüüpi EAN-13

7.1.2. Väikesegabariidilise toote markeerimine kauba- või variandikoodiga

• Kasutada vöötkoodi tüüpi Code-128

20260616_A_RKIK_Lisa_5_Hankelepingu_üldtingimused.pdf

Lisa 5 HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Kütuste, gaaside ja kütuse lisandite ostmine ning nendega seotud teenuste tellimine"(viitenumber 308193) kategooria 9 alt läbi viidud seotud hanke „Denatureeritud piirituse ostmise kestvusleping 2026-2027“ (viitenumber 311525) alusdokumentidest ja eelnevalt nimetatud seotud hankes täitja esitatud pakkumusest.

1.2. Tellija on sõlminud hankelepingu täitjaga, tuginedes täitja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab

täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.3.5. tellijale üleantava kauba või osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna;

1.3.6. tema ja tema poolt pauktav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.4. Hankelepingu ese on kaup ja/või teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.

1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel täitja kohustub tellijale müüma kauba ja/või osutama teenust ning tellija kohustub kauba vastu võtma ja täitjale tasuma kauba ja/või teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega vm teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides.

1.6. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, teenuse sisu, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse seotud hanke pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingutes.

1.7. Kaup/teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja täitja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup/teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka kauba/teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.8. Dokumentide hierarhia on järgmine: seotud hanke tehniline kirjeldus arvestades seotud hankes sätestatud erisustega, hankelepingu üldtingimused hankelepingus sätestatud

2/10

erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja kauba müümist või teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus hankelepingus sätestatud tingimustega.

2. Hankeleping ja selle osad

2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus. 2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, seotud hanke

alusdokumendid, täitja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused.

3. Tellija õigused ja kohustused

3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja

kaupade/teenuste ostmisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni hankelepingu täitmise kohta;

3.1.2. kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid;

3.1.3. konsulteerida täitjaga kauba/teenustega, nt kauba tarne ja kasutamine, seotud küsimustes;

3.1.4. nõuda kaubal ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.1.5. nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist.

3.2. Tellija kohustub:

3.2.1. tasuma puudusteta vastu võetud kauba/teenuse eest; 3.2.2. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste

täpsustamiseks; 3.2.3. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud

hankelepingu täitmisega. 4. Täitja õigused ja kohustused

4.1. Täitjal on õigus:

4.1.1. saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba/osutatud teenuse eest

hankelepingus sätestatud tingimustel; 4.1.2. saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab hankelepingu

täitmist; 4.1.3. teha ettepanekuid kauba tarnimise/teenuse osutamisega seotud tegevuste

parema organiseerimise osas; 4.1.4. saada tellijalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet.

4.2. Täitja kohustub:

4.2.1. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud

kauba/teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga

3/10

kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud;

4.2.2. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise;

4.2.3. teavitama tellijat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 4.2.4. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja

küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti; 4.2.5. järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma

keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu; 4.2.6. sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud; 4.2.7. tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa

tarnida/teenust osutada; 4.2.8. tarnima kauba/osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud

mahus ja sagedustega vastavalt hankelepingus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele;

4.2.9. kõrvaldama kõik puudused, mis avastatakse kauba üleandmisel/teenuse osutamisel, oma kulu ja vahenditega. Enne puuduste kõrvaldamist tellija kaupa/teenust vastu ei võta.

5. Kauba pakendamine ja markeerimine

5.1. Täitja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida tellija seotud hankes esitatud nõudeid.

6. Kauba/teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Kauba transportimine tellija määratud sihtkohta toimub täitja poolt korraldatud transpordiga ja täitja kulul.

6.2. Teenuse osutamine tellija määratud sihtkohas toimub täitja poolt korraldatud transpordiga ja täitja kulul.

6.3. Täitja on kohustatud kooskõlastama täpse kauba üleandmise aja tellija kontaktisikuga vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritud kaupade üleandmist, edastades selleks tellijale tarneteate hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]), kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tarneteatesse märkida:

6.3.1. kauba nimetus; 6.3.2. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 6.3.3. riigihanke viitenumber; 6.3.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 6.3.5. logistilise ühiku mõõtmed; 6.3.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 6.3.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse (kaubik, veoauto jne), ja kogus; 6.3.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 6.3.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 6.3.10. sihtkoha tarneaadress.

6.4. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00,

4/10

v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva.

6.5. Kui kauba tarnimine või teenuse osutamine viibib, kui kaupa ei ole võimalik kokkulepitud kuupäevaks kohale toimetada või teenust ei ole võimalik kokkulepitud kuupäeval osutada, on täitja kohustatud sellest koheselt teavitama tellija kontaktisikut e-kirja teel.

6.6. Kauba üleandmine täitjalt tellijale või teenuse osutamine toimub saatelehega. Saatelehel peab olema kirjas vähemalt: 6.6.1. täitja andmed; 6.6.2. tellija andmed; 6.6.3. kauba ja/või teenuse vastuvõtja nimi; 6.6.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 6.6.5. riigihanke viitenumber; 6.6.6. toote nimetus, tootekood ja kogus või teenuse liik ja osutamise aeg.

6.7. Vastavalt tarnekohtade arvule või teenuse osutamise kohtadele koostatakse ka nii mitu

saatelehte. 6.8. Saatelehe puudumise korral on tellijal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta või teenus

vastu võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel.

6.9. Täitja kohustub andma tellijale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

6.10. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta hankelepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole hankelepingus kokku leppinud teisti.

6.11. Täitja peab arvestama, et kui kaupade tarnimine või teenuse osutamine toimub julgeolekualal/objektil/erivalverežiimiga alal, eeldab see täitjalt ja tema alltöövõtjatelt dokumendis „Julgeolekutingimused“ sätestatud nõuete ja tingimuste täitmist. Täitja peab taotlema Kaitseväe korralduse seaduse § 41³ sätestatud nõuete alusel vähemalt 7 tööpäeva enne tarne algust või teenuse osutamist sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse oma töötajate (sh ka alltöövõtjate) andmetega ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. Täitja peab arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimise korral on tellijal õigus keelduda täitja ja tema alltöövõtjate territooriumile lubamisest.

7. Maksetingimused

7.1. Täitja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Täitja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud tellijast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku.

7.2. Täitja kanda jäävad kõik teenuse osutamisega seotud kulud. 7.3. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti

Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

7.4. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

5/10

7.4.1. Maksja andmed:

7.4.2. Muud arvele märgitavad andmed:

tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); seotud hanke lepinguosa viitenumber hankelepingu (ostutellimus) number riigihanke viitenumber kauba kogus, nimetus/teenuse liik ja osutamise aeg;

7.4.3. Täitja pangarekvisiidid:

Täitja pank: Täitja pangakonto number (IBAN): SWIFT:

7.5. Tellija tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava kauba/teenuse eest hankelepingus esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ja/või saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.

7.6. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve 7 päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

7.7. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8. Vääramatu jõud

8.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hankelepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust hankelepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust

6/10

taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise või teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.

9. Garantiikohustus

9.1. Garantiikohustus kehtib kaubale/teenusele, millele on võimalik garantiid anda. 9.2. Hankelepinguga täitja annab kaubale ja/või teenusele garantii vähemalt 24 kuud, kui

hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti. 9.3. Garantii hakkab kehtima alates kauba tellijale üleandmise päevast (teenuse puhul

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti).

9.4. Juhul, kui kauba tootjagarantii on tellijale mistahes viisil soodsam (näiteks ajaliselt) kui üldtingimustes või hankelepingus nimetatud garantiikohustus, siis täitja kohustub korraldama tellijale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral tellijale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

9.5. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal/teenusel garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti sätestatud.

9.6. Tellija kohustub teavitama täitjat ilmnenud puudustest täitja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

9.7. Täitja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama või puudulikult osutatud teenuse tagajärjed likvideerima hiljemalt 180 päeva jooksul alates tellija vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.

9.8. Täitja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamise ja puudulikult osutatud teenusega seotud kulud.

9.9. Garantiiajal välja vahetatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.

10.4. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

10.5. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh

7/10

pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

10.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

11. Intellektuaalse omandi õigused

11.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon ja teenusega seotud dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub hankelepingu maksumuses).

11.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks.

11.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse hankelepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

12. Vastutus

12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

12.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad täitjalt üle tellijale kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole hankelepingus teisiti kokku leppinud.

12.3. Täitja vastutab kauba/teenuse hankelepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal tellijale ning kui kauba hankelepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut tellijale.

12.4. Juhul, kui täitja täidab hankelepingut mittenõuetekohaselt, siis tellijal on õigus keelduda kauba/teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja hankelepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba/teenuse üleandmiseni tellijale loetakse täitja üleandmisega viivitanuks.

12.5. Kaup ei vasta hankelepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas hankelepingu tingimustega või puudub saateleht.

12.6. Teenus ei vasta lepingutingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, täitja jätab tellijale hankelepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

12.7. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel kauba/teenuse hankelepingu tingimustele mittevastavusest (sh kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada kauba/teenuse lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi hankelepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. Eeltoodud tähtaegasid tohib seotud hanke tingimustes muuta.

8/10

12.8. Juhul, kui tellija ei teata täitjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

12.9. Juhul, kui kaup või osutatud teenus ei vasta hankelepingu tingimustele, on tellijal õigus nõuda täitjalt mittevastava kauba asendamist hankelepingu tingimustele vastava kaubaga või mittevastava teenuse teistkordset osutamist hankelepingu tingimustele vastava teenusega.

12.10. Juhul kui kaup või teenus ei vasta hankelepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega kauba või teenuse, on tellijal õigus alandada selle kauba või teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

12.11. Kauba/teenuse tähtaegselt üleandmata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üleandmata kauba/teenuse maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

12.12. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

12.13. Juhul, kui täitja rikub muud hankelepingu järgset kohustust kui tähtaegne tarnimine / teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba/teenuse maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

12.14. Kauba koguselise puudujäägi korral on tellijal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda täitjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist tellija poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires täitja kulul.

12.15. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

12.16. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

12.17. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

12.18. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.19. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

12.20. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses hankelepingu esemega või hankelepingu esemega seotud kauba ja/või teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva hankelepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

12.21. Juhul, kui täitja ei asu täitma hankelepingut, siis tellijal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist täitja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

13. Hankelepingu lõpetamise alused

13.1. Tellija annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja hankelepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

13.2. Tellija ei ole kohustatud hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega

9/10

hankelepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

13.3. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks tellija poolt ülesütlemise või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemise või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija hankelepingu üles / taganeb tellija hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping tellija poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

13.4. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise või taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemise või taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

13.4.1. rikutakse üldtingimustest/hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

13.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 13.4.4. täitja ei ole alustanud hankelepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks

hankelepingut tähtaegselt täita; 13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 13.4.8. täitjal esineb hankelepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks

oleva kauba müügi või teenuse osutamisega; 13.4.9. täitjal lõppevad hankelepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid

või lubade pikendamine ei ole võimalik; 13.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud hankelepingu tingimusi, mida ei ole

nimetatud punktides 13.4.1–13.4.9.

13.5. Tellijal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

13.6. Pooltel on õigus hankeleping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 13.7. Tellijal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 90

päeva ette, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti. 13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud hankelepingut täitma. Pooled on hankelepingu

ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele hankelepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

10/10

14. Lõppsätted

14.1. Hankeleping jõustub tellija allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.

14.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti

Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

14.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust.

14.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

14.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

14.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on hankelepingu muudatused tühised. Kõik hankelepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

14.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud hankelepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

14.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e- posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.

14.11. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega hankelepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

20260622_Avalik_RKIK_2-2_494_Kestvusleping denatureeritud piirituse ost 2026-2027.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Asko Kivinuk PNOEE-38506110349 2026-06-22 09:44:47