| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 0.1-3.40/26/97 |
| Registreeritud | 22.06.2026 |
| Sünkroonitud | 23.06.2026 |
| Liik | Üldkäskkiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia nõukogu 11.06.2026 otsusega nr 1.1 Kaitseväe Akadeemia ülema 22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97
KAITSEVÄE AKADEEMIA ÕPPEKAVA ARENDAMISE EESKIRI 1. ÜLDSÄTTED
1.1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) õppekava arendamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab akadeemia formaal- ja täiendusõppe õppekava arendamise ja osapoolte kohustused vastavalt SAT (systematic approach to training) mudelile läbi analüüsi, kavandamise, läbiviimise ja hindamise etappide.
1.2. Eeskirja eesmärk on reguleerida kvaliteetset õppekava arendamist kooskõlas riigikaitse
arengukava ning formaal- ja täiendusõppe nõuetega. 1.3. Akadeemia formaal- ja täiendusõppe õppekavade arendamist juhib akadeemia staabi
väljaõppeosakond. Väljaõppeosakond juhib analüüsi, kavandamise ja hindamise etappi ning operatsiooniosakond läbiviimise etappi. Meditsiinivaldkonna õppekavade läbiviimise etappi juhib sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus.
1.4. Eeskirja omanik on akadeemia staabi väljaõppeosakond. Eeskirja kinnitab akadeemia
nõukogu. Eeskirja lisad kinnitab akadeemia ülem.
2
2. AKADEEMIA ÕPPETEGEVUSE MÕISTED
2.1. Formaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud õpe, mis toimub õppekava alusel kõrghariduses ning mille läbimist tunnustatakse haridusliku kvalifikatsiooniga (täiskasvanute koolituse seadus 2015. a, muudetud 2025. a - edaspidi TäKS).
2.2. Täiendusõpe on õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja
organiseeritud mitteformaalõppe osa, mille eesmärk on saavutada õpiväljundid. Täiendusõpe võib jaguneda täiendavalt mikrokvalifikatsioonideks ja mikrokraadideks (TäKS 2025).
2.2.1. Mikrokvalifikatsioon on täiendusõppes omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid (edaspidi kõrgkoolid) võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole.
2.3. Sõjaväeline kasvatustegevus on süsteemne ja eesmärgistatud tegevus, mille kaudu
kujundatakse sõjaväelise juhi identiteeti, väärtusi, võitlustahet, vastutustunnet ja füüsilist ning vaimset vastupidavust, et ta oleks valmis täitma temale püstitatud ülesannet ka kõige keerulisemates ja ohtlikumates tingimustes.
2.4. Õppekava juht on õppekava arendamise eest vastutav isik. Õppekava juht analüüsib ja
kavandab õppekava ning korraldab õppekava sisehindamist. Sõjaväelise väljaõppe (O1–O2 ja A1–A7) formaal- ja täiendusõppekavade arendamise eest vastutab väljaõppeosakonna õppekava juht. Muude õppekavade juhid on vastavat õpet läbiviivad akadeemia allüksuste ülemad.
2.5. Õppekava on õppe alusdokument, mis koosneb alljärgnevatest osadest. Õppekava
dokumendid on kirjeldatud lisades 3 ja 4 (kõrgharidusseadus 2019. a muudetud 2025. a - edaspidi KHS ja Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ja põhimäärus 2019. a, muudetud 2026. a - edaspidi EHIS PM).
2.5.1. Õppekava põhiosas kirjeldatakse õppekava nimetus eesti ja inglise keeles, õppekava kood ja registreerimise kuupäev EHIS-es, haridustase ja aste, õppekavarühm, õppemaht, õppekoormus, õppekohale kandideerimise tingimused, õpingute alustamise tingimused, õppekava eesmärk, õppekava õpiväljundid, õppekava ülesehituse lühikirjeldus, õppekava täitmine, õppe lõpetamise tingimused ning lõpetamisel väljastatavad dokumendid, omandatav kvalifikatsioon, antavad õigused ja õppekava kontaktisik koos muu lisainformatsiooniga (lisa 3). 2.5.2. Õppekava moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks. Moodulis määratakse mooduli eesmärk, õpiväljundid, mooduli hindamise ja läbimise põhimõtted ning mooduli õppeainete loetelu koos koodi, mahu ja lõpphindamise kirjeldusega. Täiendavalt peavad olema loetletud praktika ained ja nende sisuline praktika maht mille pealt arvutatakse õppekava praktika maht ja osakaal protsentides.
2.5.3. Õppekava laiendus on õppekava muutuv osa, mis sisaldab õppeainete kirjeldusi ja soovituslikku ainevoogu. Õppeaine kirjelduses esitatakse õppeaine kood, nimetus, maht, õppima asumise tingimused, eesmärk, õpiväljundid, lõpphindamise viis, seosed teiste õppeainetega. Õppekavalaiend koostatakse formaalõppekavade juurde (lisa 4).
2.5.4. Õppekava eesmärk kirjeldab kõige olulisemat õppija saavutatavat tulemust, oodatavaid hoiakuid ja väärtusi.
3
2.5.5. Õppekava õpiväljundid kirjeldavad õppimise tulemusel omandatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata ning mis toetavad kõrgharidusstandardis sätestatud vastava kõrgharidustaseme õpiväljundite saavutamist.
2.5.6. Õppeaine kood on seitsmekohaline ning koosneb akadeemia allüksuse tähisest, kelle valdkonda õppeaine kuulub (kaks suurtähte), kahekohalisest aastaarvust, millal õppeaine õppekavasse lisati ning kahekohalisest järjekorranumbrist õppekava sees. Kahekohalisi numbrikombinatsioone eraldab punkt (TK23.15). Õppeaine koodi määrab õppekava juht ning nende üle peab arvestust õppekorraldusjaoskond. Õppeainete valdkonnatähised on järgmised:
2.5.6.1. TK - taktika õppetool; 2.5.6.2. SK - sõjakool; 2.5.6.3. LK - lahingukool; 2.5.6.4. JP - juhtimise ja pedagoogika õppetool; 2.5.6.5. ST - strateegia õppetool; 2.5.6.6. EV - elektroonilise võitluse grupp; 2.5.6.7. TT - tehnoloogia õppetool; 2.5.6.8. VK - võõrkeelte õppetool; 2.5.6.9. ÕV - õhuväe erialaõpe; 2.5.6.10. MV - mereväe erialaõpe.
2.6. Ainekava aluseks on õppekava õppeaine kirjeldus ning selle abil kirjeldab õppeaine
vastutav läbiviija õppetöö korralduse õppeaines. Ainekava sisaldab kursust, toimumise aega, õppeaine vastutava läbiviija ja õppeaine läbiviija nimesid, õppemeetodid ja maht akadeemilistes tundides, iseseisvate tööde loetelu ja lühikirjeldust, kohustuslikud ja soovitusliku õppematerjalid, lõpphindamisele pääsemise tingimused, hindamismeetodeid ja -kriteeriume, lõpphindamise tulemuse või kokkuvõtva hinde kujunemise põhimõtteid (sh pidevhindamise tulemuste arvestamise osakaal), võlgnevuste likvideerimise võimalusi ning tagasiside andmise korraldust (lisa 5).
2.7. Õppeaine on konkreetset valdkonda käsitlev või sellest laiemat ülevaadet võimaldavate
teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum. Õppekava vaates jagunevad õppeained kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.
2.7.1. Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 2.7.2. Valikaine valib õppur õppekavaga määratud õppeainete hulgast. 2.7.3. Vabaaines saab õppur üle kanda õppekava vabaaine tingimustele vastavat huvi- ja koolitustegevust, mis toetab õppekava eesmärkide saavutamist.
2.8. Õppeaine eesmärgis kirjeldatakse lühidalt õpetatavat sisu, sõnastades akadeemia
õppetegevuse taotlus koos selgitusega, miks on omandatav oluline. Õppeaine eesmärk sõnastatakse üldjuhul ühe lausega. Eesmärk ei pea olema mõõdetav.
2.9. Õppeaine õpiväljund kirjeldab õppimise tulemusel omandatud teadmisi, oskusi ja
hoiakuid õppuri vaatepunktist. Õpiväljundid kirjeldavad lävendpädevusi ehk minimaalseid positiivseid õpitulemusi. Õpiväljundite sõnastus peab võimaldama hinnata nende saavutatust võrdväärselt iga õppuri puhul. Õpiväljundeid sõnastatakse nii õppekava, mooduli ja õppeaine tasemel. Õppeaine õpiväljundeid on üldjuhul 3‒6.
2.10. Õppetöö on õppekava alusel korraldatud õppetegevus, mille eesmärk on toetada õppija
õpiväljundite saavutamist ning pädevuste kujunemist. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna (kõrgharidusstandard 2019. a, muudetud 2024. a - edaspidi KHSt).
4
2.10.1. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav õppetöö, milles osalevad samaaegselt õppija ning õppejõud või juhendaja. Kontaktõpe võib toimuda lähiõppe, kaugõppe või põimõppena ning hõlmata muu hulgas loenguid, seminare, praktikume, praktilisi töid, harjutusi, konsultatsioone, õppusi ja muid õppeasutuse määratud õppetegevusi. 2.10.2. Praktika on õpiväljundite saavutamise sihipärane tegevus, mille eesmärk on rakendada õpitud teadmisi ja oskusi õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel töökeskkonnas. 2.10.3. Iseseisev töö on õppija iseseisev tegevus õpiväljundite saavutamiseks vastavalt õppejõu või juhendaja antud suunistele. Iseseisev töö võib hõlmata erialase kirjanduse läbitöötamist, ülesannete lahendamist, kirjalike tööde koostamist, projektitööd, e-õpet vms.
2.11. Väljaõppeplaan on akadeemias läbiviidavate õppekavade õppe- ja kasvatustegevuse
ning lahinguvalmidusega seotud tegevuste samakõlastamise aastaplaan.
3. ÕPPEKAVA ANALÜÜS
3.1. Õppekava analüüs algatatakse:
3.1.1. uue õppekava loomiseks; 3.1.2. olemasoleva õppekava muutmiseks õppekava juhi poolt õppekava läbiviimise kokkuvõtte põhjal (lisa 9).
3.2. Uue õppekava loomisel koostab õppekava juht õppekava lähteülesande (lisa 1), kus
kajastab:
3.2.1. õppekava visiooni, kus kirjeldatakse avamise vajalikkuse põhjendust (riigikaitselised, ühiskondlikud ja hariduslikud vajadused);
3.2.2. esmane õppekava eesmärk ja õpiväljundid;
3.2.3. õppekava sihtrühma seos sõjaväelise väljaõppe ja karjäärimudeliga ja/või teiste õppekavadega;
3.2.4. õppekava planeerimise alused (nt võimearendus ja haridusstandard), mille põhjal määratakse õppekava lõpetajale tööks vajalikud pädevused;
3.2.5. esialgne hinnang, kuidas õppekava tagatakse ressurssidega (õppekohtade arv, õppejõud, koostööpartnerid, jms);
3.2.6. esialgne hinnang, millised on planeeritud mõõdikud;
3.2.7. õppekava lähteülesande koostamisse kaasatud osalejad ja nende panus lähteülesandesse;
3.2.8. formaalõppekava puhul õppekavakomisjoni tagasiside ja otsused.
3.3. Õppekava lähteülesanne kinnitatakse:
3.3.1. Formaalõppes akadeemia nõukogu poolt pärast õppekavakomisjoni kooskõlastust;
5
3.3.2. Sõjaväelise väljaõppe täiendusõppes ja mikrokvalifikatsiooni (sh mikrokraad) õppes õppeprorektori poolt pärast õppekavakomisjoni kooskõlastust.
4. ÕPPEKAVA KAVANDAMINE
Üldnõuded õppekavadele 4.1. Õppekava mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (edaspidi
EAP). Üks EAP vastab 26 akadeemilisele tunnile tööle, mille õppur on õppeks keskmiselt kulutanud (sh iseseisvad tööd, eksamid/arvestused ja tagasiside) (KHS).
4.2. Õppeaine mahu disainimisel on üldjuhul aluseks, et see on vähemalt 3 EAP ja/või selle
kordne (nt 6, 9 jne). 4.3. Õppe eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamisel lähtutakse lisaks õppe sisule:
4.3.1. akadeemia õppe- ja kasvatustegevuse strateegiast;
4.3.2. juhipädevuste MILTIC arendamisest1; 4.3.3. haridusstandardist; 4.3.4. SQF MILOF euroopa kvalifikatsiooniraamistikust; 4.3.5. akadeemia vastavatest juhendmaterjalidest ja teaduslikest õpiteooriatest2.
4.4. Formaal- ja täiendusõppe õppekavade mahtudele esitatavad nõuded:
Haridusaste Iseseisev töö ja kontaktõppe maht
Praktika maht
Valikainete maht*
Lõputöö või lõpueksami maht
Magistriharidus (120 EAP)
Kuni 70% ja vähemalt 30%
Vähemalt 10% (12 EAP)
Vähemalt 10% (12 EAP)
Vähemalt 15 EAP
Rakenduskõrgharidus (180 EAP)
Iseseisev töö mitte rohkem kui 50%
Vähemalt 15% (27 EAP)
Vähemalt 3% (6 EAP)
Vähemalt 5 EAP
Täiendusõpe Kuni 50%
* Õppekavas pakutavate valikõppeainete kogumaht peab olema vähemalt kaks korda suurem
õppuri valikaineteks ette nähtud mahust.
Õppekava koostamine 4.5. Õppekava koostamise aluseks on kooskõlastatud õppekava lähteülesanne. Õppekava
koostamist juhib õppekava juht. 4.6. Õppekava peab olema koostatud vertikaalselt sidusalt, kus õppekava eesmärgist ja
õpiväljunditest lähtuvad moodulite eesmärgid ja õpiväljundid ning neist omakorda üksikute õppeainete eesmärgid ja õpiväljundid. Õppekava koostamise soovituslik järjekord on järgnev:
4.6.1. õppekava lõpetaja tööks vajalike funktsioonide ja pädevuste kirjeldamine, prioriseerimine ja kategoriseerimine juhipädevuste mudeliga;
1 Säälik, Ülle; Ermus, Aarne; Männamaa, Ivar; Toom, Liisi; Kasemaa, Antek 2020 Kaitseväelise juhi
pädevusmudel. – Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), nr 14, lk 11‒38. https://www.kvak.ee/files/2020/10/S%C3%B5jateadlane_14_veebifail.pdf
2 Bloom, B. S. 1956. Taxonomy of educational objectives: the classification of educational goals. New York.
6
4.6.2. õpiväljundite sõnastamine lähtuvalt vajalikest funktsioonidest ja pädevustest; 4.6.3. õpiväljundite kimbustamine õppeaineteks ning nende eesmärkide sõnastamine;
4.6.4. õppeainete kirjeldamine, õppeainete kimbustamine mooduliteks ning moodulite eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine; 4.6.5. õppekava eesmärgi ja õpiväljundite korrigeerimine ning õppekava vormistamine.
4.7. Õppekava juurde kuuluvate õppeainete kirjeldused õppekava laiendisse ning
vajamineva õppevara koostab õppeaine läbiviimise eest vastutav allüksus. 4.8. Enne õppekava kooskõlastamisele ja kinnitamisele saatmist koostab õppekava juht
õppekava juurde seletuskirja (lisa 1), mis sisaldab:
4.8.1. õppekava visiooni, kus kirjeldatakse õppekava avamise vajalikkuse põhjendust;
4.8.2. õppekava eesmärk ja õpiväljundid;
4.8.3. õppekava sihtrühm, seos sõjaväelise väljaõppe ja karjäärimudeliga ja teiste õppekavadega;
4.8.4. õppekava koostamise alused (nt võimearendus ja haridusstandard) millest lähtuti õppekava lõpetaja tööks vajalike pädevuste koostamisel, sh formaalõppe õppekava puhul võrdlust vastava haridusstandardiga;
4.8.5. õppekava avamiseks vajalikud ressursid (õppejõudude kvalifikatsiooni, õppevara, -taristu ja -vahendite vajaduse kirjeldust);
4.8.6. õppekava hindamine, millised on täiendavad mõõdikud lisaks õppe- ja kasvatustegevuse tulenevale strateegia mõõdikutele;
4.8.7. õppekava koostamise protsessi kirjeldust ja osalejate loetelu ning nende sisendeid;
4.8.8. õppekava komisjoni tagasiside ja otsused.
4.9. Õppekava vormistatakse eeskirja lisas esitatud vormidele (lisad 3‒4). 4.10. Õppekava laienduse koostab õppekava juht, kooskõlastab õpet läbiviiv allüksus ning
kinnitab õppeprorektor. Õppekava laiendus kinnitatakse hiljemalt 30 päeva enne vastavate ainete ainekavade esitamise tähtaega.
4.11. Formaalõppe õppekava juurde koostab õppekava juht õppekava õpiväljundite võrdluse
kõrgharidusstandardiga (KHSt).
Õppekava kooskõlastamine ja kinnitamine 4.12. Formaalõppe õppekava, sõjaväelise väljaõppe täiendusõppekava ja
mikrokvalifikatsiooni õppekava (sh mikrokraad) kooskõlastatakse õppekavakomisjoni poolt.
4.13. Formaalõppe õppekava kinnitatakse akadeemia nõukogu poolt.
4.14. Sõjaväelise väljaõppe täiendusõppekava ja mikrokvalifikatsioon (sh mikrokraad)
kinnitatakse KVA ülema poolt.
4.15. Muud täiendusõppe õppekavad kinnitatakse õppeprorektori poolt.
7
4.16. Õppekorraldusjaoskond registreerib formaalõppe õppekava, mikrokraadi ja –
kvalifikatsiooni õppekava Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS PM).
4.17. Õppekava peab olema kinnitatud ja registreeritud enne õppekavale vastuvõtu alustamist.
4.18. Kui EHIS ei registreeri täiendusõppekava, siis loob registreerimiskoodi ja peab selle üle
arvestust õppekorraldusjaoskond. Registreerimise aluseks on viiekohaline kood, mille kaks esimest numbrit tähistavad õppekava kinnitamise aastat ning kolm lõpunumbrit järjekorranumbrit.
4.19. Sõjaväelise väljaõppe eeskirjas nimetatud täiendusõppe õppekavad vormistatakse,
kooskõlastatakse ja kinnitatakse sõjaväelise väljaõppe eeskirja alusel KVA ülema poolt.
4.20. Akadeemia staabi kommunikatsiooniosakond avalikustab kinnitatud ja registreeritud
õppekava ja õppekava laienduse akadeemia koduleheküljel. 5. ÕPPEKAVA ÕPPETÖÖ LÄBIVIIMISE PLANEERIMINE
Väljaõppeplaan
5.1. Algava õppeaasta väljaõppeplaani koostab staap jooksva aasta aprilli alguseks. Väljaõppeplaan koostatakse kolm semestrit ette selleks, et luua eeldused kalendriaasta eelarvestamiseks ning õppe- ja kasvatustöö sünkroniseerimiseks.
5.2. Väljaõppeplaani koostamisel tuleb tagada õppetegevuse kvaliteet läbi õppekavade horisontaalse lõimumise.
5.2.1. Lõimitakse õppeaine sees teooriat ja praktikat.
5.2.2. Lõimitakse õppeained omavahel, kus kesksel kohal on sõjapidamine ja lahinguväli ning valdkondlikult (sõjaväeline) juhtimine, taktika ja pedagoogika.
5.2.3. Lõimitakse omavahel erinevaid õppekavasid suurendamaks koostööd erinevate erialade õppurite vahel.
5.3. Operatsiooniosakond viib kuu aega enne vastavate ainekavade esitamist läbi koosoleku,
kuhu kaasab vastutava õppeaine läbiviija, õpet läbiviivate allüksuste ülemad, õppekorraldusspetsialistid ning õppekava juhid eesmärgiga samakõlastada planeeritav perioodi.
5.4. Õppekava juht tutvustab õppeaasta alguses õppekaval õppivale isikkoosseisule
väljaõppeplaani ning eelmise perioodi tagasisidest tehtud järeldusi. 5.5. Väljaõppeplaani muutmine kooskõlastatakse õppeprorektori juhitavas õppe- ja
kasvatustegevuse töögrupis. 5.6. Operatsiooniosakond koostab möödunud õppeaasta väljaõppeplaani täitmise kokkuvõte
ja esitleb järeldusi õppeaasta kokkuvõtte koosolekul oktoobris. 6. ÕPPEKAVA KVALITEEDI HINDAMINE
6.1. Õppekava kvaliteeti hinnatakse regulaarselt välis- ja sisehindamise kaudu.
8
6.2. Välishindamine on akadeemia õppe- teadustegevuse kvaliteedi vastavuse hindamine, mida korraldavad haridusministeeriumi määratud välishindajad (KHS).
6.3. Sisehindamise eesmärk on süsteemselt ja regulaarselt analüüsida õppekava
õppetegevust, mille järelduste tulemusena kavandatakse õppekava arendustegevust. 6.4. Akadeemia õppekava sisehindamine jaguneb neljaks üksteisega seotud osaks:
6.4.1. õppeaine hindamine õppuri poolt; 6.4.2. õppeaine kokkuvõte õppeaine vastutava läbiviija poolt; 6.4.3. õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte; 6.4.4. õppekava läbiviimise kokkuvõte õppekava juhi poolt.
6.5. Kord aastas oktoobris toimub õppeprorektori juhtimisel eelmise õppeaasta formaal- ja
täiendusõppe kokkuvõttev koosolek, mille eesmärk on akadeemia õppetegevuse kokkuvõte ning ettepanekute tegemine akadeemia ülemale. Kokkuvõtval koosolekul:
6.5.1. kvaliteedispetsialist esitab ülevaate õppeainete tagasisidede kohta; 6.5.2. õpet läbiviivad allüksuse juhid esitavad enda allüksuse õppeainete ja õppetegevuse kokkuvõtte; 6.5.3. õppearendusjuht esitab õppejõudude arendamise kokkuvõtte; 6.5.4. operatsiooniosakond esitab väljaõppeplaani täitmise kokkuvõtte; 6.5.5. õppevara jaoskond esitav õppevara väljatöötamise kokkuvõtte; 6.5.6. väljaõppeosakonna õppekavade juhid esitavad sõjaväelise väljaõppe õppekavade läbiviimise kokkuvõtte ja arendusettepanekute projektid.
6.6. Õppeaine hindamine õppuri poolt.
6.6.1. Õppeaine tagasiside on anonüümne. 6.6.2. Õppeaine hindamine õppuri poolt on kohustuslik. 6.6.3. Õppeaine vastutav läbiviija planeerib ainekavasse vähemalt kaks tundi tagasisideks. Esimene tund on ettenähtud õppuri poolse tagasiside täitmiseks õppeinfosüsteemis ning teine kontakttunniks õppejõu ja õppurite vahel arutamaks läbi tagasiside küsimustiku vastused. 6.6.4. Õppekorraldusjaoskond avab õppeaine hindamise küsitluse õppeinfosüsteemis vastavalt õppeaine vastutava läbiviija juhistele, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast tundide lõppu (lisa 6). Tagasiside on avatud 10 tööpäeva.
6.7. Õppeaine kokkuvõte õppeaine vastutava läbiviija poolt.
6.7.1. Õppeaine vastutav läbiviija koostab õppeaine läbiviimise kokkuvõtte (lisa 7) kahe nädala jooksul pärast viimast kontakt-tagasisidetundi ning edastab koos tagasiside küsimustiku tulemustega õppetoolijuhile kooskõlastamiseks. 6.7.2. Õppeaine vastutav läbiviija kasutab õppeaine kokkuvõtteid selleks, et arendada õppeainet, koostada akadeemilise töötaja eneseanalüüsi ning arenguvestlustel.
9
6.7.3. Õppeaine kokkuvõtteid korraldab ja analüüsib kooli üleselt õppearendusjuht. 6.8. Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte.
6.8.1. Õpet läbiviiva allüksuse juht viib kahe nädala jooksul pärast õppeaine kokkuvõtte esitamist läbi vestluse õppeaine vastutava läbiviijaga. 6.8.2. Õpet läbiviiva allüksuse juht esitab õppetegevuse kokkuvõtte (lisa 8) õppeainete ja suuna lõikes kord aastas õppeaineid kokkuvõtval koosolekul.
6.9. Õppekava juhi kokkuvõte õppekava läbiviimisest.
6.9.1. Õppekava juht alustab õppekava kokkuvõtte koostamist (lisa 9) iga õppekava alusel läbiviidava kursuse alguses ning täidab seda jooksvalt läbi kursuse. 6.9.2. Õppekavade juhid esitavad sõjaväelise väljaõppe õppekavade läbiviimise kokkuvõtted ja arendusettepanekute projektid kord aastas õppeaineid kokkuvõtval koosolekul. 6.9.3. Sõjaväelise väljaõppe õppekavade alusel läbiviidud kursuse kokkuvõte koostatakse lõplikult pärast õppeaineid kokkuvõtvat koosolekut ning esitatakse õppeprorektorile kinnitamiseks.
6.10. Kõik õppekavaga seotud osapooled võivad teha ettepanekuid õppekava juhile.
7. ÕPPEKAVA SULGEMINE
7.1. Õppekava sulgemine tähendab, et õppekava alusel enam õppetööd ei toimu. Suletud õppekaval ei saa sooritada eksameid ja arvestusi, kaitsta uurimistööd ega sooritada lõpueksamit.
7.2. Formaalõppe õppekava sulgemise otsustab akadeemia nõukogu. 7.3. Sõjaväelise väljaõppe täiendusõppe õppekava ja mikrokvalifikatsiooni (sh mikrokraadi)
sulgemise otsustab KVA ülem õppeprorektori ettepanekul. 7.4. Muud täiendusõppe õppekavad tunnistab kehtetuks õppeprorektor. 7.5. Formaalõppe õppekava ei saa sulgeda enne, kui viimasest vastuvõtust õppekavale on
möödunud üks õppe nominaalkestus. 7.6. Formaalõppe õppekava sulgemisest teavitab akadeemia oma koduleheküljel vähemalt
kolm õppeaastat enne õppekava sulgemist. Kodulehel avalikustamisega loetakse õppurid ja seotud huvigrupid teavitatuks.
8. RAKENDUSSÄTTED
8.1. Õppekava arendamise eeskiri vaadatakse üle kord kalendriaastas, enne järgmise õppeaasta algust väljaõppeosakonna poolt.
8.2. Õppekava arendamise eeskiri jõustub alates 01.08.2026. 8.3. Üleminek uutele õppekava ja ainekava formaatidele (lisa 3 ja lisa 5) toimub 2028/2029.
õppeaastaks.
10
8.4. Õppekava arendamise eeskirja jõustumisel tunnistatakse kehtetuks järgmised dokumendid:
8.4.1. Kaitseväe Akadeemia õppekava statuut (KVA nõukogu 13.01.2022 otsus); 8.4.2. Kaitseväe Akadeemia õppekavanõukogu töökord (KVA ülema 29.08.2024 käskkiri nr 1402); 8.4.3. Kaitseväe Akadeemia taseme- ja täiendusõppe õppeainete ja kursuste tagasiside kogumise ning arvestamise kord (KVA ülema 15.11.2021 käskkiri nr 130).
8.5. Kutseõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele“ puhul kohaldatakse
selle lõpetamiseni õppekava kinnitamise ajal kehtinud õppekava statuudi redaktsiooni (vt p 8.4.1).
Lisad: Lisa 1 Õppekava lähteülesanne ja õppekava seletuskiri
Lisa 2 Õppekavakomisjoni töökord Lisa 3 Õppekava vorm Lisa 4 Õppekava laiendi vorm Lisa 5 Ainekava vorm Lisa 6 Õppuri tagasiside vorm Lisa 7 Õppejõu õppeaine läbiviimise kokkuvõte Lisa 8 Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte Lisa 9 Õppekava juhi õppekava läbiviimise kokkuvõte
KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia nõukogu 11.06.2026 otsusega nr 1.1 Kaitseväe Akadeemia ülema 22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97
KAITSEVÄE AKADEEMIA ÕPPEKAVA ARENDAMISE EESKIRI 1. ÜLDSÄTTED
1.1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) õppekava arendamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab akadeemia formaal- ja täiendusõppe õppekava arendamise ja osapoolte kohustused vastavalt SAT (systematic approach to training) mudelile läbi analüüsi, kavandamise, läbiviimise ja hindamise etappide.
1.2. Eeskirja eesmärk on reguleerida kvaliteetset õppekava arendamist kooskõlas riigikaitse
arengukava ning formaal- ja täiendusõppe nõuetega. 1.3. Akadeemia formaal- ja täiendusõppe õppekavade arendamist juhib akadeemia staabi
väljaõppeosakond. Väljaõppeosakond juhib analüüsi, kavandamise ja hindamise etappi ning operatsiooniosakond läbiviimise etappi. Meditsiinivaldkonna õppekavade läbiviimise etappi juhib sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus.
1.4. Eeskirja omanik on akadeemia staabi väljaõppeosakond. Eeskirja kinnitab akadeemia
nõukogu. Eeskirja lisad kinnitab akadeemia ülem.
2
2. AKADEEMIA ÕPPETEGEVUSE MÕISTED
2.1. Formaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud õpe, mis toimub õppekava alusel kõrghariduses ning mille läbimist tunnustatakse haridusliku kvalifikatsiooniga (täiskasvanute koolituse seadus 2015. a, muudetud 2025. a - edaspidi TäKS).
2.2. Täiendusõpe on õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja
organiseeritud mitteformaalõppe osa, mille eesmärk on saavutada õpiväljundid. Täiendusõpe võib jaguneda täiendavalt mikrokvalifikatsioonideks ja mikrokraadideks (TäKS 2025).
2.2.1. Mikrokvalifikatsioon on täiendusõppes omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid (edaspidi kõrgkoolid) võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole.
2.3. Sõjaväeline kasvatustegevus on süsteemne ja eesmärgistatud tegevus, mille kaudu
kujundatakse sõjaväelise juhi identiteeti, väärtusi, võitlustahet, vastutustunnet ja füüsilist ning vaimset vastupidavust, et ta oleks valmis täitma temale püstitatud ülesannet ka kõige keerulisemates ja ohtlikumates tingimustes.
2.4. Õppekava juht on õppekava arendamise eest vastutav isik. Õppekava juht analüüsib ja
kavandab õppekava ning korraldab õppekava sisehindamist. Sõjaväelise väljaõppe (O1–O2 ja A1–A7) formaal- ja täiendusõppekavade arendamise eest vastutab väljaõppeosakonna õppekava juht. Muude õppekavade juhid on vastavat õpet läbiviivad akadeemia allüksuste ülemad.
2.5. Õppekava on õppe alusdokument, mis koosneb alljärgnevatest osadest. Õppekava
dokumendid on kirjeldatud lisades 3 ja 4 (kõrgharidusseadus 2019. a muudetud 2025. a - edaspidi KHS ja Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ja põhimäärus 2019. a, muudetud 2026. a - edaspidi EHIS PM).
2.5.1. Õppekava põhiosas kirjeldatakse õppekava nimetus eesti ja inglise keeles, õppekava kood ja registreerimise kuupäev EHIS-es, haridustase ja aste, õppekavarühm, õppemaht, õppekoormus, õppekohale kandideerimise tingimused, õpingute alustamise tingimused, õppekava eesmärk, õppekava õpiväljundid, õppekava ülesehituse lühikirjeldus, õppekava täitmine, õppe lõpetamise tingimused ning lõpetamisel väljastatavad dokumendid, omandatav kvalifikatsioon, antavad õigused ja õppekava kontaktisik koos muu lisainformatsiooniga (lisa 3). 2.5.2. Õppekava moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks. Moodulis määratakse mooduli eesmärk, õpiväljundid, mooduli hindamise ja läbimise põhimõtted ning mooduli õppeainete loetelu koos koodi, mahu ja lõpphindamise kirjeldusega. Täiendavalt peavad olema loetletud praktika ained ja nende sisuline praktika maht mille pealt arvutatakse õppekava praktika maht ja osakaal protsentides.
2.5.3. Õppekava laiendus on õppekava muutuv osa, mis sisaldab õppeainete kirjeldusi ja soovituslikku ainevoogu. Õppeaine kirjelduses esitatakse õppeaine kood, nimetus, maht, õppima asumise tingimused, eesmärk, õpiväljundid, lõpphindamise viis, seosed teiste õppeainetega. Õppekavalaiend koostatakse formaalõppekavade juurde (lisa 4).
2.5.4. Õppekava eesmärk kirjeldab kõige olulisemat õppija saavutatavat tulemust, oodatavaid hoiakuid ja väärtusi.
3
2.5.5. Õppekava õpiväljundid kirjeldavad õppimise tulemusel omandatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata ning mis toetavad kõrgharidusstandardis sätestatud vastava kõrgharidustaseme õpiväljundite saavutamist.
2.5.6. Õppeaine kood on seitsmekohaline ning koosneb akadeemia allüksuse tähisest, kelle valdkonda õppeaine kuulub (kaks suurtähte), kahekohalisest aastaarvust, millal õppeaine õppekavasse lisati ning kahekohalisest järjekorranumbrist õppekava sees. Kahekohalisi numbrikombinatsioone eraldab punkt (TK23.15). Õppeaine koodi määrab õppekava juht ning nende üle peab arvestust õppekorraldusjaoskond. Õppeainete valdkonnatähised on järgmised:
2.5.6.1. TK - taktika õppetool; 2.5.6.2. SK - sõjakool; 2.5.6.3. LK - lahingukool; 2.5.6.4. JP - juhtimise ja pedagoogika õppetool; 2.5.6.5. ST - strateegia õppetool; 2.5.6.6. EV - elektroonilise võitluse grupp; 2.5.6.7. TT - tehnoloogia õppetool; 2.5.6.8. VK - võõrkeelte õppetool; 2.5.6.9. ÕV - õhuväe erialaõpe; 2.5.6.10. MV - mereväe erialaõpe.
2.6. Ainekava aluseks on õppekava õppeaine kirjeldus ning selle abil kirjeldab õppeaine
vastutav läbiviija õppetöö korralduse õppeaines. Ainekava sisaldab kursust, toimumise aega, õppeaine vastutava läbiviija ja õppeaine läbiviija nimesid, õppemeetodid ja maht akadeemilistes tundides, iseseisvate tööde loetelu ja lühikirjeldust, kohustuslikud ja soovitusliku õppematerjalid, lõpphindamisele pääsemise tingimused, hindamismeetodeid ja -kriteeriume, lõpphindamise tulemuse või kokkuvõtva hinde kujunemise põhimõtteid (sh pidevhindamise tulemuste arvestamise osakaal), võlgnevuste likvideerimise võimalusi ning tagasiside andmise korraldust (lisa 5).
2.7. Õppeaine on konkreetset valdkonda käsitlev või sellest laiemat ülevaadet võimaldavate
teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum. Õppekava vaates jagunevad õppeained kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.
2.7.1. Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 2.7.2. Valikaine valib õppur õppekavaga määratud õppeainete hulgast. 2.7.3. Vabaaines saab õppur üle kanda õppekava vabaaine tingimustele vastavat huvi- ja koolitustegevust, mis toetab õppekava eesmärkide saavutamist.
2.8. Õppeaine eesmärgis kirjeldatakse lühidalt õpetatavat sisu, sõnastades akadeemia
õppetegevuse taotlus koos selgitusega, miks on omandatav oluline. Õppeaine eesmärk sõnastatakse üldjuhul ühe lausega. Eesmärk ei pea olema mõõdetav.
2.9. Õppeaine õpiväljund kirjeldab õppimise tulemusel omandatud teadmisi, oskusi ja
hoiakuid õppuri vaatepunktist. Õpiväljundid kirjeldavad lävendpädevusi ehk minimaalseid positiivseid õpitulemusi. Õpiväljundite sõnastus peab võimaldama hinnata nende saavutatust võrdväärselt iga õppuri puhul. Õpiväljundeid sõnastatakse nii õppekava, mooduli ja õppeaine tasemel. Õppeaine õpiväljundeid on üldjuhul 3‒6.
2.10. Õppetöö on õppekava alusel korraldatud õppetegevus, mille eesmärk on toetada õppija
õpiväljundite saavutamist ning pädevuste kujunemist. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna (kõrgharidusstandard 2019. a, muudetud 2024. a - edaspidi KHSt).
4
2.10.1. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav õppetöö, milles osalevad samaaegselt õppija ning õppejõud või juhendaja. Kontaktõpe võib toimuda lähiõppe, kaugõppe või põimõppena ning hõlmata muu hulgas loenguid, seminare, praktikume, praktilisi töid, harjutusi, konsultatsioone, õppusi ja muid õppeasutuse määratud õppetegevusi. 2.10.2. Praktika on õpiväljundite saavutamise sihipärane tegevus, mille eesmärk on rakendada õpitud teadmisi ja oskusi õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel töökeskkonnas. 2.10.3. Iseseisev töö on õppija iseseisev tegevus õpiväljundite saavutamiseks vastavalt õppejõu või juhendaja antud suunistele. Iseseisev töö võib hõlmata erialase kirjanduse läbitöötamist, ülesannete lahendamist, kirjalike tööde koostamist, projektitööd, e-õpet vms.
2.11. Väljaõppeplaan on akadeemias läbiviidavate õppekavade õppe- ja kasvatustegevuse
ning lahinguvalmidusega seotud tegevuste samakõlastamise aastaplaan.
3. ÕPPEKAVA ANALÜÜS
3.1. Õppekava analüüs algatatakse:
3.1.1. uue õppekava loomiseks; 3.1.2. olemasoleva õppekava muutmiseks õppekava juhi poolt õppekava läbiviimise kokkuvõtte põhjal (lisa 9).
3.2. Uue õppekava loomisel koostab õppekava juht õppekava lähteülesande (lisa 1), kus
kajastab:
3.2.1. õppekava visiooni, kus kirjeldatakse avamise vajalikkuse põhjendust (riigikaitselised, ühiskondlikud ja hariduslikud vajadused);
3.2.2. esmane õppekava eesmärk ja õpiväljundid;
3.2.3. õppekava sihtrühma seos sõjaväelise väljaõppe ja karjäärimudeliga ja/või teiste õppekavadega;
3.2.4. õppekava planeerimise alused (nt võimearendus ja haridusstandard), mille põhjal määratakse õppekava lõpetajale tööks vajalikud pädevused;
3.2.5. esialgne hinnang, kuidas õppekava tagatakse ressurssidega (õppekohtade arv, õppejõud, koostööpartnerid, jms);
3.2.6. esialgne hinnang, millised on planeeritud mõõdikud;
3.2.7. õppekava lähteülesande koostamisse kaasatud osalejad ja nende panus lähteülesandesse;
3.2.8. formaalõppekava puhul õppekavakomisjoni tagasiside ja otsused.
3.3. Õppekava lähteülesanne kinnitatakse:
3.3.1. Formaalõppes akadeemia nõukogu poolt pärast õppekavakomisjoni kooskõlastust;
5
3.3.2. Sõjaväelise väljaõppe täiendusõppes ja mikrokvalifikatsiooni (sh mikrokraad) õppes õppeprorektori poolt pärast õppekavakomisjoni kooskõlastust.
4. ÕPPEKAVA KAVANDAMINE
Üldnõuded õppekavadele 4.1. Õppekava mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (edaspidi
EAP). Üks EAP vastab 26 akadeemilisele tunnile tööle, mille õppur on õppeks keskmiselt kulutanud (sh iseseisvad tööd, eksamid/arvestused ja tagasiside) (KHS).
4.2. Õppeaine mahu disainimisel on üldjuhul aluseks, et see on vähemalt 3 EAP ja/või selle
kordne (nt 6, 9 jne). 4.3. Õppe eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamisel lähtutakse lisaks õppe sisule:
4.3.1. akadeemia õppe- ja kasvatustegevuse strateegiast;
4.3.2. juhipädevuste MILTIC arendamisest1; 4.3.3. haridusstandardist; 4.3.4. SQF MILOF euroopa kvalifikatsiooniraamistikust; 4.3.5. akadeemia vastavatest juhendmaterjalidest ja teaduslikest õpiteooriatest2.
4.4. Formaal- ja täiendusõppe õppekavade mahtudele esitatavad nõuded:
Haridusaste Iseseisev töö ja kontaktõppe maht
Praktika maht
Valikainete maht*
Lõputöö või lõpueksami maht
Magistriharidus (120 EAP)
Kuni 70% ja vähemalt 30%
Vähemalt 10% (12 EAP)
Vähemalt 10% (12 EAP)
Vähemalt 15 EAP
Rakenduskõrgharidus (180 EAP)
Iseseisev töö mitte rohkem kui 50%
Vähemalt 15% (27 EAP)
Vähemalt 3% (6 EAP)
Vähemalt 5 EAP
Täiendusõpe Kuni 50%
* Õppekavas pakutavate valikõppeainete kogumaht peab olema vähemalt kaks korda suurem
õppuri valikaineteks ette nähtud mahust.
Õppekava koostamine 4.5. Õppekava koostamise aluseks on kooskõlastatud õppekava lähteülesanne. Õppekava
koostamist juhib õppekava juht. 4.6. Õppekava peab olema koostatud vertikaalselt sidusalt, kus õppekava eesmärgist ja
õpiväljunditest lähtuvad moodulite eesmärgid ja õpiväljundid ning neist omakorda üksikute õppeainete eesmärgid ja õpiväljundid. Õppekava koostamise soovituslik järjekord on järgnev:
4.6.1. õppekava lõpetaja tööks vajalike funktsioonide ja pädevuste kirjeldamine, prioriseerimine ja kategoriseerimine juhipädevuste mudeliga;
1 Säälik, Ülle; Ermus, Aarne; Männamaa, Ivar; Toom, Liisi; Kasemaa, Antek 2020 Kaitseväelise juhi
pädevusmudel. – Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), nr 14, lk 11‒38. https://www.kvak.ee/files/2020/10/S%C3%B5jateadlane_14_veebifail.pdf
2 Bloom, B. S. 1956. Taxonomy of educational objectives: the classification of educational goals. New York.
6
4.6.2. õpiväljundite sõnastamine lähtuvalt vajalikest funktsioonidest ja pädevustest; 4.6.3. õpiväljundite kimbustamine õppeaineteks ning nende eesmärkide sõnastamine;
4.6.4. õppeainete kirjeldamine, õppeainete kimbustamine mooduliteks ning moodulite eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine; 4.6.5. õppekava eesmärgi ja õpiväljundite korrigeerimine ning õppekava vormistamine.
4.7. Õppekava juurde kuuluvate õppeainete kirjeldused õppekava laiendisse ning
vajamineva õppevara koostab õppeaine läbiviimise eest vastutav allüksus. 4.8. Enne õppekava kooskõlastamisele ja kinnitamisele saatmist koostab õppekava juht
õppekava juurde seletuskirja (lisa 1), mis sisaldab:
4.8.1. õppekava visiooni, kus kirjeldatakse õppekava avamise vajalikkuse põhjendust;
4.8.2. õppekava eesmärk ja õpiväljundid;
4.8.3. õppekava sihtrühm, seos sõjaväelise väljaõppe ja karjäärimudeliga ja teiste õppekavadega;
4.8.4. õppekava koostamise alused (nt võimearendus ja haridusstandard) millest lähtuti õppekava lõpetaja tööks vajalike pädevuste koostamisel, sh formaalõppe õppekava puhul võrdlust vastava haridusstandardiga;
4.8.5. õppekava avamiseks vajalikud ressursid (õppejõudude kvalifikatsiooni, õppevara, -taristu ja -vahendite vajaduse kirjeldust);
4.8.6. õppekava hindamine, millised on täiendavad mõõdikud lisaks õppe- ja kasvatustegevuse tulenevale strateegia mõõdikutele;
4.8.7. õppekava koostamise protsessi kirjeldust ja osalejate loetelu ning nende sisendeid;
4.8.8. õppekava komisjoni tagasiside ja otsused.
4.9. Õppekava vormistatakse eeskirja lisas esitatud vormidele (lisad 3‒4). 4.10. Õppekava laienduse koostab õppekava juht, kooskõlastab õpet läbiviiv allüksus ning
kinnitab õppeprorektor. Õppekava laiendus kinnitatakse hiljemalt 30 päeva enne vastavate ainete ainekavade esitamise tähtaega.
4.11. Formaalõppe õppekava juurde koostab õppekava juht õppekava õpiväljundite võrdluse
kõrgharidusstandardiga (KHSt).
Õppekava kooskõlastamine ja kinnitamine 4.12. Formaalõppe õppekava, sõjaväelise väljaõppe täiendusõppekava ja
mikrokvalifikatsiooni õppekava (sh mikrokraad) kooskõlastatakse õppekavakomisjoni poolt.
4.13. Formaalõppe õppekava kinnitatakse akadeemia nõukogu poolt.
4.14. Sõjaväelise väljaõppe täiendusõppekava ja mikrokvalifikatsioon (sh mikrokraad)
kinnitatakse KVA ülema poolt.
4.15. Muud täiendusõppe õppekavad kinnitatakse õppeprorektori poolt.
7
4.16. Õppekorraldusjaoskond registreerib formaalõppe õppekava, mikrokraadi ja –
kvalifikatsiooni õppekava Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS PM).
4.17. Õppekava peab olema kinnitatud ja registreeritud enne õppekavale vastuvõtu alustamist.
4.18. Kui EHIS ei registreeri täiendusõppekava, siis loob registreerimiskoodi ja peab selle üle
arvestust õppekorraldusjaoskond. Registreerimise aluseks on viiekohaline kood, mille kaks esimest numbrit tähistavad õppekava kinnitamise aastat ning kolm lõpunumbrit järjekorranumbrit.
4.19. Sõjaväelise väljaõppe eeskirjas nimetatud täiendusõppe õppekavad vormistatakse,
kooskõlastatakse ja kinnitatakse sõjaväelise väljaõppe eeskirja alusel KVA ülema poolt.
4.20. Akadeemia staabi kommunikatsiooniosakond avalikustab kinnitatud ja registreeritud
õppekava ja õppekava laienduse akadeemia koduleheküljel. 5. ÕPPEKAVA ÕPPETÖÖ LÄBIVIIMISE PLANEERIMINE
Väljaõppeplaan
5.1. Algava õppeaasta väljaõppeplaani koostab staap jooksva aasta aprilli alguseks. Väljaõppeplaan koostatakse kolm semestrit ette selleks, et luua eeldused kalendriaasta eelarvestamiseks ning õppe- ja kasvatustöö sünkroniseerimiseks.
5.2. Väljaõppeplaani koostamisel tuleb tagada õppetegevuse kvaliteet läbi õppekavade horisontaalse lõimumise.
5.2.1. Lõimitakse õppeaine sees teooriat ja praktikat.
5.2.2. Lõimitakse õppeained omavahel, kus kesksel kohal on sõjapidamine ja lahinguväli ning valdkondlikult (sõjaväeline) juhtimine, taktika ja pedagoogika.
5.2.3. Lõimitakse omavahel erinevaid õppekavasid suurendamaks koostööd erinevate erialade õppurite vahel.
5.3. Operatsiooniosakond viib kuu aega enne vastavate ainekavade esitamist läbi koosoleku,
kuhu kaasab vastutava õppeaine läbiviija, õpet läbiviivate allüksuste ülemad, õppekorraldusspetsialistid ning õppekava juhid eesmärgiga samakõlastada planeeritav perioodi.
5.4. Õppekava juht tutvustab õppeaasta alguses õppekaval õppivale isikkoosseisule
väljaõppeplaani ning eelmise perioodi tagasisidest tehtud järeldusi. 5.5. Väljaõppeplaani muutmine kooskõlastatakse õppeprorektori juhitavas õppe- ja
kasvatustegevuse töögrupis. 5.6. Operatsiooniosakond koostab möödunud õppeaasta väljaõppeplaani täitmise kokkuvõte
ja esitleb järeldusi õppeaasta kokkuvõtte koosolekul oktoobris. 6. ÕPPEKAVA KVALITEEDI HINDAMINE
6.1. Õppekava kvaliteeti hinnatakse regulaarselt välis- ja sisehindamise kaudu.
8
6.2. Välishindamine on akadeemia õppe- teadustegevuse kvaliteedi vastavuse hindamine, mida korraldavad haridusministeeriumi määratud välishindajad (KHS).
6.3. Sisehindamise eesmärk on süsteemselt ja regulaarselt analüüsida õppekava
õppetegevust, mille järelduste tulemusena kavandatakse õppekava arendustegevust. 6.4. Akadeemia õppekava sisehindamine jaguneb neljaks üksteisega seotud osaks:
6.4.1. õppeaine hindamine õppuri poolt; 6.4.2. õppeaine kokkuvõte õppeaine vastutava läbiviija poolt; 6.4.3. õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte; 6.4.4. õppekava läbiviimise kokkuvõte õppekava juhi poolt.
6.5. Kord aastas oktoobris toimub õppeprorektori juhtimisel eelmise õppeaasta formaal- ja
täiendusõppe kokkuvõttev koosolek, mille eesmärk on akadeemia õppetegevuse kokkuvõte ning ettepanekute tegemine akadeemia ülemale. Kokkuvõtval koosolekul:
6.5.1. kvaliteedispetsialist esitab ülevaate õppeainete tagasisidede kohta; 6.5.2. õpet läbiviivad allüksuse juhid esitavad enda allüksuse õppeainete ja õppetegevuse kokkuvõtte; 6.5.3. õppearendusjuht esitab õppejõudude arendamise kokkuvõtte; 6.5.4. operatsiooniosakond esitab väljaõppeplaani täitmise kokkuvõtte; 6.5.5. õppevara jaoskond esitav õppevara väljatöötamise kokkuvõtte; 6.5.6. väljaõppeosakonna õppekavade juhid esitavad sõjaväelise väljaõppe õppekavade läbiviimise kokkuvõtte ja arendusettepanekute projektid.
6.6. Õppeaine hindamine õppuri poolt.
6.6.1. Õppeaine tagasiside on anonüümne. 6.6.2. Õppeaine hindamine õppuri poolt on kohustuslik. 6.6.3. Õppeaine vastutav läbiviija planeerib ainekavasse vähemalt kaks tundi tagasisideks. Esimene tund on ettenähtud õppuri poolse tagasiside täitmiseks õppeinfosüsteemis ning teine kontakttunniks õppejõu ja õppurite vahel arutamaks läbi tagasiside küsimustiku vastused. 6.6.4. Õppekorraldusjaoskond avab õppeaine hindamise küsitluse õppeinfosüsteemis vastavalt õppeaine vastutava läbiviija juhistele, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast tundide lõppu (lisa 6). Tagasiside on avatud 10 tööpäeva.
6.7. Õppeaine kokkuvõte õppeaine vastutava läbiviija poolt.
6.7.1. Õppeaine vastutav läbiviija koostab õppeaine läbiviimise kokkuvõtte (lisa 7) kahe nädala jooksul pärast viimast kontakt-tagasisidetundi ning edastab koos tagasiside küsimustiku tulemustega õppetoolijuhile kooskõlastamiseks. 6.7.2. Õppeaine vastutav läbiviija kasutab õppeaine kokkuvõtteid selleks, et arendada õppeainet, koostada akadeemilise töötaja eneseanalüüsi ning arenguvestlustel.
9
6.7.3. Õppeaine kokkuvõtteid korraldab ja analüüsib kooli üleselt õppearendusjuht. 6.8. Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte.
6.8.1. Õpet läbiviiva allüksuse juht viib kahe nädala jooksul pärast õppeaine kokkuvõtte esitamist läbi vestluse õppeaine vastutava läbiviijaga. 6.8.2. Õpet läbiviiva allüksuse juht esitab õppetegevuse kokkuvõtte (lisa 8) õppeainete ja suuna lõikes kord aastas õppeaineid kokkuvõtval koosolekul.
6.9. Õppekava juhi kokkuvõte õppekava läbiviimisest.
6.9.1. Õppekava juht alustab õppekava kokkuvõtte koostamist (lisa 9) iga õppekava alusel läbiviidava kursuse alguses ning täidab seda jooksvalt läbi kursuse. 6.9.2. Õppekavade juhid esitavad sõjaväelise väljaõppe õppekavade läbiviimise kokkuvõtted ja arendusettepanekute projektid kord aastas õppeaineid kokkuvõtval koosolekul. 6.9.3. Sõjaväelise väljaõppe õppekavade alusel läbiviidud kursuse kokkuvõte koostatakse lõplikult pärast õppeaineid kokkuvõtvat koosolekut ning esitatakse õppeprorektorile kinnitamiseks.
6.10. Kõik õppekavaga seotud osapooled võivad teha ettepanekuid õppekava juhile.
7. ÕPPEKAVA SULGEMINE
7.1. Õppekava sulgemine tähendab, et õppekava alusel enam õppetööd ei toimu. Suletud õppekaval ei saa sooritada eksameid ja arvestusi, kaitsta uurimistööd ega sooritada lõpueksamit.
7.2. Formaalõppe õppekava sulgemise otsustab akadeemia nõukogu. 7.3. Sõjaväelise väljaõppe täiendusõppe õppekava ja mikrokvalifikatsiooni (sh mikrokraadi)
sulgemise otsustab KVA ülem õppeprorektori ettepanekul. 7.4. Muud täiendusõppe õppekavad tunnistab kehtetuks õppeprorektor. 7.5. Formaalõppe õppekava ei saa sulgeda enne, kui viimasest vastuvõtust õppekavale on
möödunud üks õppe nominaalkestus. 7.6. Formaalõppe õppekava sulgemisest teavitab akadeemia oma koduleheküljel vähemalt
kolm õppeaastat enne õppekava sulgemist. Kodulehel avalikustamisega loetakse õppurid ja seotud huvigrupid teavitatuks.
8. RAKENDUSSÄTTED
8.1. Õppekava arendamise eeskiri vaadatakse üle kord kalendriaastas, enne järgmise õppeaasta algust väljaõppeosakonna poolt.
8.2. Õppekava arendamise eeskiri jõustub alates 01.08.2026. 8.3. Üleminek uutele õppekava ja ainekava formaatidele (lisa 3 ja lisa 5) toimub 2028/2029.
õppeaastaks.
10
8.4. Õppekava arendamise eeskirja jõustumisel tunnistatakse kehtetuks järgmised dokumendid:
8.4.1. Kaitseväe Akadeemia õppekava statuut (KVA nõukogu 13.01.2022 otsus); 8.4.2. Kaitseväe Akadeemia õppekavanõukogu töökord (KVA ülema 29.08.2024 käskkiri nr 1402); 8.4.3. Kaitseväe Akadeemia taseme- ja täiendusõppe õppeainete ja kursuste tagasiside kogumise ning arvestamise kord (KVA ülema 15.11.2021 käskkiri nr 130).
8.5. Kutseõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele“ puhul kohaldatakse
selle lõpetamiseni õppekava kinnitamise ajal kehtinud õppekava statuudi redaktsiooni (vt p 8.4.1).
Lisad: Lisa 1 Õppekava lähteülesanne ja õppekava seletuskiri
Lisa 2 Õppekavakomisjoni töökord Lisa 3 Õppekava vorm Lisa 4 Õppekava laiendi vorm Lisa 5 Ainekava vorm Lisa 6 Õppuri tagasiside vorm Lisa 7 Õppejõu õppeaine läbiviimise kokkuvõte Lisa 8 Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte Lisa 9 Õppekava juhi õppekava läbiviimise kokkuvõte
KÄSKKIRI Tartu 22.06.2026 nr 0.1-3.40/26/97 Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja kinnitamine Käskkirjade kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1 ja Kaitseväe Akadeemia nõukogu 11.06.2026 istungi protokolli nr 8 otsuse p 1.1 alusel 1. Kinnitan Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja (lisatud). 2. Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskiri jõustub alates 01.08.2026.
3. Tunnistan alates 01.08.2026 kehtetuks järgmised dokumendid:
3.1. Kaitseväe Akadeemia nõukogu 13.01.2022 otsusega kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava statuut.
3.2. Kaitseväe Akadeemia ülema 29.08.2024 käskkiri nr 1402 „Käskkirja kehtetuks
tunnistamine. Õppekavanõukogu koosseisu moodustamine. Õppekavanõukogu töökorra kinnitamine“.
3.3. Kaitseväe Akadeemia ülema 15.11.2021 käskkiri nr 130 „Kaitseväe Akadeemia taseme- ja täiendusõppe õppeainete ja kursuste tagasiside kogumise ning arvestamise korra kinnitamine“.
4. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkoosseisule. (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem
Lisa 1 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava lähteülesanne ja õppekava seletuskiri Formaalõppe õppekava puhul koostatakse õppekava lähteülesanne selleks, et veenduda mahuka projekti liikumist õiges suunas kaasatud osapooltega ning saada vahekinnitus ülemalt projektiga edasi liikumiseks. Lähteülesanne on põhjalik analüüs, mis õppekava kinnitamisel koos täiendustega muutub õppekava seletuskirjaks. Täiendusõppe õppekavadele tehakse ainult seletuskiri.
Õppekava lähteülesanne Muudatused töö käigus Õppekava seletuskiri
Nimetus (esmane)
Täpsustamine
Nimetus (lõplik)
Visioon (esmane) Visioon (lõplik)
Esmane eesmärk ja õpiväljundid
Õppekava eesmärk ja õpiväljundid
Sihtrühm Sihtrühm
Planeeritud koostamise alused
Koostamise alused (tegelik)
Planeeritud ressursiraam Ressursiraam
Õppekava planeeritud hindamine/mõõdikud
Õppekava hindamine/mõõdikud
Lähteülesande koostamisse kaasatud isikkoosseis ja
panus Uue dokumendi koostamine
Õppekava koostamisse kaasatud isikkoosseis ja
panus
Õppekavakomisjoni lähteülesande
kooskõlastamise protokoll
Õppekavakomisjoni õppekava kooskõlastamise
protokoll
Lisa 2 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekavakomisjoni töökord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) õppekavakomisjon (edaspidi komisjon) on
formaalõppe ja sõjaväelise väljaõppe täiendusõppe õppekavade arendamiseks moodustatud nõuandev koosseis.
1.2. Komisjon juhindub oma tegevuses haridusalastest õigusaktidest, akadeemia nõukogus
vastu võetud ja teistest akadeemias kehtivatest regulatsioonidest ja käesolevast töökorrast.
1.3. Komisjoni ülesanne on ette valmistada ja kooskõlastada kõik õppekavad, mida kinnitab
akadeemia nõukogu ja akadeemia ülem.
2. KOOSSEIS 2.1. Komisjoni esimees on väljaõppeosakonna ülem. Tema puudumisel asendab teda
väljaõppe osakonna õppekava juht.
2.2. Komisjoni alalisse koosseisu kuuluvad väljaõppeosakonna õppekavade juhid, õppevara jaoskonna ülem, õppearendusjuht, tööandja esindajana KVPS J7 esindaja, KRA esindaja, akadeemiat teenindav õigusnõunik, õppurite esindaja ning akadeemiliste töötajate esindaja.
2.3. Komisjon kaasab ajutiselt komisjoni vastava õppekava koostaja ja alaliste liikmete
ettepanekul valdkondlikke eksperte ja tööandja esindajaid.
3. KOOSOLEK 3.1. Komisjoni töövormiks on koosolek. 3.2. Koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku õppekavakomisjoni esimees või tema poolt
määratud õppekava juht, kuid mitte hiljem kui kuu aja jooksul taotluse laekumisest. 3.3. Ettepaneku koosoleku korraldamiseks võivad teha kõik komisjoni alalised liikmed.
3.4. Koosoleku kokkukutsuja saadab vähemalt 10 tööpäeva ette tutvumiseks õppekava
lähteülesande või õppekava ning kogub kokku esmase tagasiside liikmetelt, millest moodustab koosoleku päevakorra punktid.
3.5. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 5 liiget, sealhulgas õppekava
koostaja esindaja.
3.6. Koosoleku käigus käiakse läbi päevakorrapunktid ning otsustatakse nende rakendamine. Muudatused otsustatakse lihthäälte enamustega.
3.7. Koosoleku tagasiside ja otsused vormistatakse formaalõppe puhul õppekava
lähteülesandesse ja kõigi õppekavade puhul seletuskirja.
Lisa 3 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava vorm (näidis)
Õppeasutus
Õppekava nimetus eesti ja inglise keeles
Näide: Sõjaväeline juhtimine maaväes
Õppekeel
Õppekava läbimiseks vajalikud keeled
Õppekava kood, KVA kinnitamise ja EHIS registreerimise kpv
Haridustase ja -aste Haridustasemed on kõrgharidus, täiskasvanuharidus. Astmed siis vastavalt tasemete alajaotustele olemasolul magistriõpe, bakalaureuse õpe, täiendusõpe, täiendusõpe mikrokvalifikatsioon ning täiendusõpe mikrokraad.
Õppekavagrupp ja õppekavarühm
Vastava kutse ja kõrgharidusstandardi lisale
Õppe nominaalkestus, Õppemaht (aastates, EAP ja tundides)
Õppekoormus Täis- või osakoormus
Õppekohale kandideerimise tingimused
Õpingute alustamise tingimused
Keelenõuded - see määrab ära õppekava läbimiseks vajaliku keeleoskuse Eelneva koolituse nõuded
Õppekava eesmärk
Õppekava õpiväljundid
Õppekava ülesehituse lühikirjeldus
Siin all kirjeldatakse õppekavajärgsed mahud, peaeriala ning spetsialiseerumised.
Õppekava täitmine Kirjeldada õppekava täitmise põhimõtteid, sh relvaliigijärgse spetsialiseerumise võimalusi ja tingimusi. Kui õppekavas on valikuvõimalusi, siis kirjeldada neid põhimõtteid. Kui õppekavas on õppeaineid, mille ülekandmist ei saa taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) abil, nimetada need.
Õppe lõpetamise tingimused
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid
Lõpetamisel omandatav kvalifikatsioon
Akadeemiline kraad Sõjaväeline väljaõppe aste (auastet KVA ei anna) SQF MILOF kvalifikatsioon
Lõpetamisel antavad õigused
Õppekava kontaktisik ja lisainformatsioon
Lisa 4 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava laiendus (näidis)
1. Õppekava õppeainete ainevoog
[Nimetus] moodul Õppeaasta 1. ÕA 2. ÕA 3. ÕA
Kood Õppeaine nimetus SEM
EAP I II III IV V VI
- - - - - - - - -
- - - - - - - - -
- - - - - - - - -
[uuelt lehelt] 2. Õppekava õppeainete kirjeldused
Õppeaine kood
Õppeaine nimetus
Õppeaine maht EAP ja tunnid
Õppeaine lõpphindamise viis
Õppeaine eesmärk
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine läbimise järel õppur: 1) Iga õpiväljund on eraldi nummerdatud -
Õppeaine seosed teiste õppeainetega, sh õppima asumise tingimused
- Iga uus mõte loendis algab mõttekriipsuga -
[uuelt lehelt] 3. Muudatuste logi
Lisa 5 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Ainekava vorm
Õppeaine kood
Õppeaine nimetus
Õppeaine maht EAP ja tunnid
Õppeaine lõpphindamise viis
Õppeaine eesmärk
Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbimise järel õppur: 1) Iga õpiväljund on eraldi nummerdatud 2)
Õppeaine seosed teiste õppeainetega, sh õppima asumise tingimused
Õppeaine või aineosa temaatiline plaan
Teema jrk nr.
Teema Koht Läbiviija Maht Õppe- meetod
Hindamiskriteeriumid: [eristav, mitteristav]
Hindamismeetod: [Narratiivne kirjeldus]
Ainekava täitmise täpsemad juhised asuvad õppearendusjuhi hallatavas haridusportaalis.
Kursus
Õppeaasta ja semester või toimumise aeg
Õppeaine vastutav läbiviija
Läbiviijad
Õppemeetodid ja maht akadeemilistes tundides
Loeng, seminar, iseseisev õpe, harjutus, õppus, arvestus, eksam, e-õpe, praktiline töö, praktika, tagasiside 2 tundi.
Iseseisvate tööde loetelu ja lühikirjeldus
Kohustuslikud õppematerjalid
Soovituslikud õppematerjalid
Lõpphindamisele pääsemise tingimused
Õppeaine hindamismeetod
Õppeaine lõpphindamise tulemuse kujunemine
Tagasiside andmine
Võlgnevuste likvideerimine
Lisa 6 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppuri tagasiside vorm õppeinfosüsteemis 1. Üldhinnang õppeainele
1.1. Anna õppeaine õnnestumisele koondhinnang [kohustuslik valik]. Hinnang skaalal: 1– kasin, 2– rahuldav, 3– hea, 4 – väga hea, 5– suurepärane
2. Juhipädevuste areng 2.1. Millised juhipädevused arenesid minul kui sõjaväelisel juhil selles õppeaines?
[kohustuslik valik] Vali vähemalt üks: 2.1.1. Erialane pädevus; 2.1.2. Korralduspädevus; 2.1.3. Eestvedamispädevus; 2.1.4. Suhtluspädevus;
2.1.5. Mõtestamispädevus; 2.1.6. Enesekohane pädevus; 2.1.7. Ei arenenud ükski juhipädevus.
2.2. Palun põhjenda? [vabatahtlik vabatekstiväli] 2.3. Milliseid kaasõppureid tooksid nimeliselt välja lähtuvalt juhipädevuste või suhtumise
positiivsest ja/või negatiivsest ilmnemisest õppeaine raames? Palun põhjenda lühidalt. (Esitatud tagasiside kasutatakse koostöös kursuseülematega kasvatustöö ja arengu toetamiseks) [kohustuslik vabatekstiväli]
3. Hinnang õppejõule [kuvada iga õppeaine poolt vastutava poolt määratud õppejõu kohta] 3.1. Millised õppejõu õppetegevused (nt arutelud, loengud, e-õppe, harjutused jne) aitasid sul
paremini õppeaine teemasse süveneda ja tekitasid huvi selle aine vastu? [kohustuslik vabatekstiväli]
3.2. Anna hinnang õppejõu tegevusele õppeaine õnnestunud läbiviimiseks (nt õppejõu ettevalmistatus, tagasiside andmine jne). [kohustuslik vabatekstiväli]
4. Õppeaine seosed ja rakendatavus
4.1. Millised seosed tekkisid sul antud aines teiste läbitud/käimasolevate ainetega ning eelneva teenistusliku kogemusega? [kohustuslik vabatekstiväli]
5. Õppeaine kvaliteet ja ülesehitus
Hinnang skaalal: 1– Ei nõustu üldse, 2– ei nõustu, 3– ei oska hinnata, 4– nõustun, 5– nõustun täielikult. Lõpus lisaks vabatahtlik vabatekstiväli. 5.1. Õppeaine sisu oli vastavuses õppeaine eesmärgi ja õpiväljunditega. 5.2. Õppeaine ülesehitus oli loogiline ja toetas minu õppimist. 5.3. Õppeaines kasutatud õppematerjal (sh keskkond) oli asjakohane ja toetas minu õppimist. 5.4. Õppeaine hindamine oli selge ning hinnati seda, mida õpetati. 5.5. Soovi korral täpsustage hinnangut selgitusega.
6. Täiendavad ettepanekud 6.1. Muud mõtted, mis toetaksid selles aines õppimist tulevikus [vabatahtlik vabatekstiväli].
Lisa 7 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppejõu õppeaine läbiviimise kokkuvõte Õppejõu õppeaine läbiviimise kokkuvõttel pole konkreetset formaati selleks, et mitte piirata enesereflektsiooni ja analüüsi ulatust. Küll aga tulenevalt kooli eesmärkidest ja õppetöö kvaliteedi tagamisest määrab antud lisa ära mõned teemad, mida kokkuvõte võiks sisaldada. Õppeaine läbiviimise kokkuvõte on sisend õppejõu iga-aastasele arenguvestlusele ning akadeemilise töötaja hindamisse. 1. Kuidas hindad õppeaine õnnestumist üldiselt? 2. Milliseid juhipädevusi soovisid aines arendada ning milliseid arendasid tegelikult lähtuvalt
õppuri tagasisidest? Miks see õnnestus või ei õnnestunud? 3. Milliseid õppureid tooksid antud aine raames esile ja miks? Millised olid sinu ja kursuseülema
arutelu järeldused õppurite suhtumise ja arengu kohta? 4. Milline on sulle omane õpetamisstiil selles aines? Millised kasutatud õppemeetodid
aktiveerisid õpilasi ning mis ei töötanud ootuspäraselt? 5. Mida teed järgmine kord sama õppeainet läbi viies teisiti ja/või samamoodi? 6. Kuidas saab antud õppeainet siduda paremini teiste õppeainetega? 7. Milliseid muudatusi tuleks õppeaine sisus ja mahus teha? 8. Milline on õppeaine õppevara asja- ja ajakohasus? 9. Millises osas on õppeaine läbiviidud e-õppe vormis ning kas näed võimalust/vajadust selle
mahu suurendamiseks? Millist toetust sa e-õppe teemal vajad? 10. Kas akadeemia poolne toetus õppeaine läbiviimiseks oli piisav? Millist toetust ootad tulevikus
lisaks? 11. Muud mõtted ja ettepanekud õppetöö paremaks korraldamiseks.
Lisa 8 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõttel pole konkreetset formaati selleks, et mitte piirata enesereflektsiooni ja analüüsi ulatust. Küll aga tulenevalt kooli eesmärkidest ja õppetöö kvaliteedi tagamisest määrab antud lisa ära mõned teemad, mida kokkuvõte võiks sisaldada. Käesolev kokkuvõte on sisend iga-aastasele õppeaastat kokkuvõtvale koosolekule. 1. Millised juhipädevused on õppetooli/teaduskonna arendamise keskmes ning milliseks hindad
nende saavutamise hetkeseisu? 2. Milliste kursuslaste, õppuritel ja kuulajatel puhul tuleks esile tõsta potentsiaali olla tulevased
juhid, akadeemia õppejõud või kursuseülemad. (sisend personaliosakonda) 3. Millised on sinu allüksuse parimad õpetamise praktikad ning kuidas planeerid neid teiste
üksustega jagada? 4. Millised on ettepanekud järgmise vähemalt kolme aasta arenguks alljärgnevates
valdkondades ning millist ressurssi ja toetust vajad akadeemialt? a. Õppeained (sisud, mahud, vajadused) b. Lõimitus (koostöö teiste ainetega ja praktilise teenistusega) c. Õppevara (õpiku ja materjalibaas) d. E-õpe (digilahendused ja distantsõpe) e. Rahvusvahelistumine (külalislektorid, õppereisid)
5. Millist üldist organisatoorset toetust vajab sinu juhitud allüksus akadeemialt ning miks?
Lisa 9
Kaitseväe Akadeemia ülema 22.06.2026 käskkirjaga
nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava juhi õppekava läbiviimise kokkuvõte Õppekava juhi õppekava läbiviimise kokkuvõte on vajalik jätkusuutlikuks õppekava arendamiseks tingimustes, kus kursuste õppekavad kestavad pika perioodi ning õppekava juhid vahetuvad regulaarsete rotatsioonide käigus. Ühtepidi on tegu logiraamatuga, millega antakse üle kursuse haldamine vanalt õppekavajuhilt uuele ning teistpidi on see õppekava juhile vahend jooksev info menetlemiseks ja talletamiseks, mida lõpuks analüüsitakse. Sisendite tegemine peab olema nii kvantitatiivne ja kvalitatiivne.
ÕPPEKAVA Õppekava nimetus ning käskkirja number, millega on kinnitatud.
KURSUS Kursuse nimetus kelle kohta arvestust peetakse.
KURSUSE ÕPPURKOOSSEIS
Kajastada kursuse õppurkoosseisu numbrilist tegvust ning lahata põhjuseid nende numbrite taga. Kursuse kandideerimise protsess (kursusele kandideeris, kursusele võeti vastu, kursust alustas). Kursuse mehitatus (kursuse katkestas I aasta jooksul, kursuse katkestas II aasta jooksul, kursuse lõpetas / kursust ei lõpetanud). Lisaks analüüs, mis olid muutuste põhjused õppekava juhi, kursuseülema, õppuri hinnangul. Väljuva õppuri tagasisided.
ÕPPEJÕUD Milline oli kursuse õppejõudude mõju õppekava täitmisele? Kas oli õppejõude puudu, kas vahetati õppejõude, kes olid parimad õppejõud?
TARISTU Millises keskkonnas pidi kursus õppekava täitma ning kuidas see mõjutas õppekava täitmist? Olulisi puudjääke ning arendusvajadusi.
ÕPPEKAVA SISU Kas õppekava täidab oma eesmärki (vt õppekava seletuskirja)? Kas on toimunud olulisi muutusi võimearenduses, mille tõttu peab ümber hindama õppekava? Millist lõimimist kasutati õppekavas ning mis oli selle mõju õppele? Milliseid õppeaineid muudeti teistel kursustel õppekava laiendis tänu selle kursuse kogemusele? Milliseks hindad kursuse e-õppe mahte ning millisele e-õppele ja miks tuleb rohkem tähelepanu pöörata? Muud teemad (õppekava rahvusvahelistumine).
HINDAMINE Mõõdikud, millega hinnatakse õppekava.
Kogu analüüs peab järelduma kursuse ajal peetud logiraamatust, mida peab õppekava juht. Iga sisend on eraldi kastike.
Kuupäev Pealkiri
Sisend kirjutada soovitavalt TAJE (LILL protsessist) formaadis, mis aitab struktureerida mõtet. Sisendiks sobivad: kursusega 1:1 kokkusaamise kokkuvõtted, lõppenud õppeainete semestri kokkuvõtted, kursuse ülema aasta kokkuvõtted/vestlused, vestlused õppeainete läbiviijatega, vestlused tööandja esindajatega.
Lisa 1 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava lähteülesanne ja õppekava seletuskiri Formaalõppe õppekava puhul koostatakse õppekava lähteülesanne selleks, et veenduda mahuka projekti liikumist õiges suunas kaasatud osapooltega ning saada vahekinnitus ülemalt projektiga edasi liikumiseks. Lähteülesanne on põhjalik analüüs, mis õppekava kinnitamisel koos täiendustega muutub õppekava seletuskirjaks. Täiendusõppe õppekavadele tehakse ainult seletuskiri.
Õppekava lähteülesanne Muudatused töö käigus Õppekava seletuskiri
Nimetus (esmane)
Täpsustamine
Nimetus (lõplik)
Visioon (esmane) Visioon (lõplik)
Esmane eesmärk ja õpiväljundid
Õppekava eesmärk ja õpiväljundid
Sihtrühm Sihtrühm
Planeeritud koostamise alused
Koostamise alused (tegelik)
Planeeritud ressursiraam Ressursiraam
Õppekava planeeritud hindamine/mõõdikud
Õppekava hindamine/mõõdikud
Lähteülesande koostamisse kaasatud isikkoosseis ja
panus Uue dokumendi koostamine
Õppekava koostamisse kaasatud isikkoosseis ja
panus
Õppekavakomisjoni lähteülesande
kooskõlastamise protokoll
Õppekavakomisjoni õppekava kooskõlastamise
protokoll
Lisa 2 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekavakomisjoni töökord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) õppekavakomisjon (edaspidi komisjon) on
formaalõppe ja sõjaväelise väljaõppe täiendusõppe õppekavade arendamiseks moodustatud nõuandev koosseis.
1.2. Komisjon juhindub oma tegevuses haridusalastest õigusaktidest, akadeemia nõukogus
vastu võetud ja teistest akadeemias kehtivatest regulatsioonidest ja käesolevast töökorrast.
1.3. Komisjoni ülesanne on ette valmistada ja kooskõlastada kõik õppekavad, mida kinnitab
akadeemia nõukogu ja akadeemia ülem.
2. KOOSSEIS 2.1. Komisjoni esimees on väljaõppeosakonna ülem. Tema puudumisel asendab teda
väljaõppe osakonna õppekava juht.
2.2. Komisjoni alalisse koosseisu kuuluvad väljaõppeosakonna õppekavade juhid, õppevara jaoskonna ülem, õppearendusjuht, tööandja esindajana KVPS J7 esindaja, KRA esindaja, akadeemiat teenindav õigusnõunik, õppurite esindaja ning akadeemiliste töötajate esindaja.
2.3. Komisjon kaasab ajutiselt komisjoni vastava õppekava koostaja ja alaliste liikmete
ettepanekul valdkondlikke eksperte ja tööandja esindajaid.
3. KOOSOLEK 3.1. Komisjoni töövormiks on koosolek. 3.2. Koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku õppekavakomisjoni esimees või tema poolt
määratud õppekava juht, kuid mitte hiljem kui kuu aja jooksul taotluse laekumisest. 3.3. Ettepaneku koosoleku korraldamiseks võivad teha kõik komisjoni alalised liikmed.
3.4. Koosoleku kokkukutsuja saadab vähemalt 10 tööpäeva ette tutvumiseks õppekava
lähteülesande või õppekava ning kogub kokku esmase tagasiside liikmetelt, millest moodustab koosoleku päevakorra punktid.
3.5. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 5 liiget, sealhulgas õppekava
koostaja esindaja.
3.6. Koosoleku käigus käiakse läbi päevakorrapunktid ning otsustatakse nende rakendamine. Muudatused otsustatakse lihthäälte enamustega.
3.7. Koosoleku tagasiside ja otsused vormistatakse formaalõppe puhul õppekava
lähteülesandesse ja kõigi õppekavade puhul seletuskirja.
Lisa 3 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava vorm (näidis)
Õppeasutus
Õppekava nimetus eesti ja inglise keeles
Näide: Sõjaväeline juhtimine maaväes
Õppekeel
Õppekava läbimiseks vajalikud keeled
Õppekava kood, KVA kinnitamise ja EHIS registreerimise kpv
Haridustase ja -aste Haridustasemed on kõrgharidus, täiskasvanuharidus. Astmed siis vastavalt tasemete alajaotustele olemasolul magistriõpe, bakalaureuse õpe, täiendusõpe, täiendusõpe mikrokvalifikatsioon ning täiendusõpe mikrokraad.
Õppekavagrupp ja õppekavarühm
Vastava kutse ja kõrgharidusstandardi lisale
Õppe nominaalkestus, Õppemaht (aastates, EAP ja tundides)
Õppekoormus Täis- või osakoormus
Õppekohale kandideerimise tingimused
Õpingute alustamise tingimused
Keelenõuded - see määrab ära õppekava läbimiseks vajaliku keeleoskuse Eelneva koolituse nõuded
Õppekava eesmärk
Õppekava õpiväljundid
Õppekava ülesehituse lühikirjeldus
Siin all kirjeldatakse õppekavajärgsed mahud, peaeriala ning spetsialiseerumised.
Õppekava täitmine Kirjeldada õppekava täitmise põhimõtteid, sh relvaliigijärgse spetsialiseerumise võimalusi ja tingimusi. Kui õppekavas on valikuvõimalusi, siis kirjeldada neid põhimõtteid. Kui õppekavas on õppeaineid, mille ülekandmist ei saa taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) abil, nimetada need.
Õppe lõpetamise tingimused
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid
Lõpetamisel omandatav kvalifikatsioon
Akadeemiline kraad Sõjaväeline väljaõppe aste (auastet KVA ei anna) SQF MILOF kvalifikatsioon
Lõpetamisel antavad õigused
Õppekava kontaktisik ja lisainformatsioon
Lisa 4 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava laiendus (näidis)
1. Õppekava õppeainete ainevoog
[Nimetus] moodul Õppeaasta 1. ÕA 2. ÕA 3. ÕA
Kood Õppeaine nimetus SEM
EAP I II III IV V VI
- - - - - - - - -
- - - - - - - - -
- - - - - - - - -
[uuelt lehelt] 2. Õppekava õppeainete kirjeldused
Õppeaine kood
Õppeaine nimetus
Õppeaine maht EAP ja tunnid
Õppeaine lõpphindamise viis
Õppeaine eesmärk
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine läbimise järel õppur: 1) Iga õpiväljund on eraldi nummerdatud -
Õppeaine seosed teiste õppeainetega, sh õppima asumise tingimused
- Iga uus mõte loendis algab mõttekriipsuga -
[uuelt lehelt] 3. Muudatuste logi
Lisa 5 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Ainekava vorm
Õppeaine kood
Õppeaine nimetus
Õppeaine maht EAP ja tunnid
Õppeaine lõpphindamise viis
Õppeaine eesmärk
Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbimise järel õppur: 1) Iga õpiväljund on eraldi nummerdatud 2)
Õppeaine seosed teiste õppeainetega, sh õppima asumise tingimused
Õppeaine või aineosa temaatiline plaan
Teema jrk nr.
Teema Koht Läbiviija Maht Õppe- meetod
Hindamiskriteeriumid: [eristav, mitteristav]
Hindamismeetod: [Narratiivne kirjeldus]
Ainekava täitmise täpsemad juhised asuvad õppearendusjuhi hallatavas haridusportaalis.
Kursus
Õppeaasta ja semester või toimumise aeg
Õppeaine vastutav läbiviija
Läbiviijad
Õppemeetodid ja maht akadeemilistes tundides
Loeng, seminar, iseseisev õpe, harjutus, õppus, arvestus, eksam, e-õpe, praktiline töö, praktika, tagasiside 2 tundi.
Iseseisvate tööde loetelu ja lühikirjeldus
Kohustuslikud õppematerjalid
Soovituslikud õppematerjalid
Lõpphindamisele pääsemise tingimused
Õppeaine hindamismeetod
Õppeaine lõpphindamise tulemuse kujunemine
Tagasiside andmine
Võlgnevuste likvideerimine
Lisa 6 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppuri tagasiside vorm õppeinfosüsteemis 1. Üldhinnang õppeainele
1.1. Anna õppeaine õnnestumisele koondhinnang [kohustuslik valik]. Hinnang skaalal: 1– kasin, 2– rahuldav, 3– hea, 4 – väga hea, 5– suurepärane
2. Juhipädevuste areng 2.1. Millised juhipädevused arenesid minul kui sõjaväelisel juhil selles õppeaines?
[kohustuslik valik] Vali vähemalt üks: 2.1.1. Erialane pädevus; 2.1.2. Korralduspädevus; 2.1.3. Eestvedamispädevus; 2.1.4. Suhtluspädevus;
2.1.5. Mõtestamispädevus; 2.1.6. Enesekohane pädevus; 2.1.7. Ei arenenud ükski juhipädevus.
2.2. Palun põhjenda? [vabatahtlik vabatekstiväli] 2.3. Milliseid kaasõppureid tooksid nimeliselt välja lähtuvalt juhipädevuste või suhtumise
positiivsest ja/või negatiivsest ilmnemisest õppeaine raames? Palun põhjenda lühidalt. (Esitatud tagasiside kasutatakse koostöös kursuseülematega kasvatustöö ja arengu toetamiseks) [kohustuslik vabatekstiväli]
3. Hinnang õppejõule [kuvada iga õppeaine poolt vastutava poolt määratud õppejõu kohta] 3.1. Millised õppejõu õppetegevused (nt arutelud, loengud, e-õppe, harjutused jne) aitasid sul
paremini õppeaine teemasse süveneda ja tekitasid huvi selle aine vastu? [kohustuslik vabatekstiväli]
3.2. Anna hinnang õppejõu tegevusele õppeaine õnnestunud läbiviimiseks (nt õppejõu ettevalmistatus, tagasiside andmine jne). [kohustuslik vabatekstiväli]
4. Õppeaine seosed ja rakendatavus
4.1. Millised seosed tekkisid sul antud aines teiste läbitud/käimasolevate ainetega ning eelneva teenistusliku kogemusega? [kohustuslik vabatekstiväli]
5. Õppeaine kvaliteet ja ülesehitus
Hinnang skaalal: 1– Ei nõustu üldse, 2– ei nõustu, 3– ei oska hinnata, 4– nõustun, 5– nõustun täielikult. Lõpus lisaks vabatahtlik vabatekstiväli. 5.1. Õppeaine sisu oli vastavuses õppeaine eesmärgi ja õpiväljunditega. 5.2. Õppeaine ülesehitus oli loogiline ja toetas minu õppimist. 5.3. Õppeaines kasutatud õppematerjal (sh keskkond) oli asjakohane ja toetas minu õppimist. 5.4. Õppeaine hindamine oli selge ning hinnati seda, mida õpetati. 5.5. Soovi korral täpsustage hinnangut selgitusega.
6. Täiendavad ettepanekud 6.1. Muud mõtted, mis toetaksid selles aines õppimist tulevikus [vabatahtlik vabatekstiväli].
Lisa 7 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppejõu õppeaine läbiviimise kokkuvõte Õppejõu õppeaine läbiviimise kokkuvõttel pole konkreetset formaati selleks, et mitte piirata enesereflektsiooni ja analüüsi ulatust. Küll aga tulenevalt kooli eesmärkidest ja õppetöö kvaliteedi tagamisest määrab antud lisa ära mõned teemad, mida kokkuvõte võiks sisaldada. Õppeaine läbiviimise kokkuvõte on sisend õppejõu iga-aastasele arenguvestlusele ning akadeemilise töötaja hindamisse. 1. Kuidas hindad õppeaine õnnestumist üldiselt? 2. Milliseid juhipädevusi soovisid aines arendada ning milliseid arendasid tegelikult lähtuvalt
õppuri tagasisidest? Miks see õnnestus või ei õnnestunud? 3. Milliseid õppureid tooksid antud aine raames esile ja miks? Millised olid sinu ja kursuseülema
arutelu järeldused õppurite suhtumise ja arengu kohta? 4. Milline on sulle omane õpetamisstiil selles aines? Millised kasutatud õppemeetodid
aktiveerisid õpilasi ning mis ei töötanud ootuspäraselt? 5. Mida teed järgmine kord sama õppeainet läbi viies teisiti ja/või samamoodi? 6. Kuidas saab antud õppeainet siduda paremini teiste õppeainetega? 7. Milliseid muudatusi tuleks õppeaine sisus ja mahus teha? 8. Milline on õppeaine õppevara asja- ja ajakohasus? 9. Millises osas on õppeaine läbiviidud e-õppe vormis ning kas näed võimalust/vajadust selle
mahu suurendamiseks? Millist toetust sa e-õppe teemal vajad? 10. Kas akadeemia poolne toetus õppeaine läbiviimiseks oli piisav? Millist toetust ootad tulevikus
lisaks? 11. Muud mõtted ja ettepanekud õppetöö paremaks korraldamiseks.
Lisa 8 Kaitseväe Akadeemia ülema
22.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõte Õpet läbiviiva allüksuse juhi õppetegevuse kokkuvõttel pole konkreetset formaati selleks, et mitte piirata enesereflektsiooni ja analüüsi ulatust. Küll aga tulenevalt kooli eesmärkidest ja õppetöö kvaliteedi tagamisest määrab antud lisa ära mõned teemad, mida kokkuvõte võiks sisaldada. Käesolev kokkuvõte on sisend iga-aastasele õppeaastat kokkuvõtvale koosolekule. 1. Millised juhipädevused on õppetooli/teaduskonna arendamise keskmes ning milliseks hindad
nende saavutamise hetkeseisu? 2. Milliste kursuslaste, õppuritel ja kuulajatel puhul tuleks esile tõsta potentsiaali olla tulevased
juhid, akadeemia õppejõud või kursuseülemad. (sisend personaliosakonda) 3. Millised on sinu allüksuse parimad õpetamise praktikad ning kuidas planeerid neid teiste
üksustega jagada? 4. Millised on ettepanekud järgmise vähemalt kolme aasta arenguks alljärgnevates
valdkondades ning millist ressurssi ja toetust vajad akadeemialt? a. Õppeained (sisud, mahud, vajadused) b. Lõimitus (koostöö teiste ainetega ja praktilise teenistusega) c. Õppevara (õpiku ja materjalibaas) d. E-õpe (digilahendused ja distantsõpe) e. Rahvusvahelistumine (külalislektorid, õppereisid)
5. Millist üldist organisatoorset toetust vajab sinu juhitud allüksus akadeemialt ning miks?
Lisa 9
Kaitseväe Akadeemia ülema 22.06.2026 käskkirjaga
nr 0.1-3.40/26/97 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskirja juurde
Õppekava juhi õppekava läbiviimise kokkuvõte Õppekava juhi õppekava läbiviimise kokkuvõte on vajalik jätkusuutlikuks õppekava arendamiseks tingimustes, kus kursuste õppekavad kestavad pika perioodi ning õppekava juhid vahetuvad regulaarsete rotatsioonide käigus. Ühtepidi on tegu logiraamatuga, millega antakse üle kursuse haldamine vanalt õppekavajuhilt uuele ning teistpidi on see õppekava juhile vahend jooksev info menetlemiseks ja talletamiseks, mida lõpuks analüüsitakse. Sisendite tegemine peab olema nii kvantitatiivne ja kvalitatiivne.
ÕPPEKAVA Õppekava nimetus ning käskkirja number, millega on kinnitatud.
KURSUS Kursuse nimetus kelle kohta arvestust peetakse.
KURSUSE ÕPPURKOOSSEIS
Kajastada kursuse õppurkoosseisu numbrilist tegvust ning lahata põhjuseid nende numbrite taga. Kursuse kandideerimise protsess (kursusele kandideeris, kursusele võeti vastu, kursust alustas). Kursuse mehitatus (kursuse katkestas I aasta jooksul, kursuse katkestas II aasta jooksul, kursuse lõpetas / kursust ei lõpetanud). Lisaks analüüs, mis olid muutuste põhjused õppekava juhi, kursuseülema, õppuri hinnangul. Väljuva õppuri tagasisided.
ÕPPEJÕUD Milline oli kursuse õppejõudude mõju õppekava täitmisele? Kas oli õppejõude puudu, kas vahetati õppejõude, kes olid parimad õppejõud?
TARISTU Millises keskkonnas pidi kursus õppekava täitma ning kuidas see mõjutas õppekava täitmist? Olulisi puudjääke ning arendusvajadusi.
ÕPPEKAVA SISU Kas õppekava täidab oma eesmärki (vt õppekava seletuskirja)? Kas on toimunud olulisi muutusi võimearenduses, mille tõttu peab ümber hindama õppekava? Millist lõimimist kasutati õppekavas ning mis oli selle mõju õppele? Milliseid õppeaineid muudeti teistel kursustel õppekava laiendis tänu selle kursuse kogemusele? Milliseks hindad kursuse e-õppe mahte ning millisele e-õppele ja miks tuleb rohkem tähelepanu pöörata? Muud teemad (õppekava rahvusvahelistumine).
HINDAMINE Mõõdikud, millega hinnatakse õppekava.
Kogu analüüs peab järelduma kursuse ajal peetud logiraamatust, mida peab õppekava juht. Iga sisend on eraldi kastike.
Kuupäev Pealkiri
Sisend kirjutada soovitavalt TAJE (LILL protsessist) formaadis, mis aitab struktureerida mõtet. Sisendiks sobivad: kursusega 1:1 kokkusaamise kokkuvõtted, lõppenud õppeainete semestri kokkuvõtted, kursuse ülema aasta kokkuvõtted/vestlused, vestlused õppeainete läbiviijatega, vestlused tööandja esindajatega.