Kultuurimälestise Asulakoht, I a-tuh. e. Kr. andmete muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 23.06.2026 nr 92

Kultuurimälestise Asulakoht, I a-tuh. e.

Kr. andmete muutmine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lõike 1 ja § 20 lõike 6 alusel:

1. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 1 punktis 36 mälestiseks tunnistatud Asulakoht, I a-tuh. e. Kr.

(kultuurimälestiste registri nr 2624) nimetust, asendades selle nimetusega

Asulakoht.

2. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 1 punktiga 36 mälestiseks tunnistatud Asulakoha

(kultuurimälestiste registri nr 2624) asukohta ning määran uueks asukohaks

maa--ala Tallinna linnas Pirita linnaosas, mis hõlmab Silmiku tn 4 (KÜ

78401:101:6738) katastriüksuse edelapoolset osa.

3. Kehtestan mälestise Asulakoht piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

4. Tunnistan kehtetuks mälestise Asulakoht kaitsevööndi.

Muinsuskaitseametil kanda andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi maakatastrisse ning

teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

1. Asjaolud

1.1. Kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1

punktis 36 tunnistati arheoloogiamälestiseks Asulakoht, I a-tuh. e. Kr.

asukohakirjeldusega „Kupra tee 22 ja 24 vastas“. Mälestis on kantud kultuurimälestiste

registrisse numbriga (edaspidi registri nr) 2624.

1.2. Mälestis on olnud Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses muinsuskaitseobjektide

andmekihil kuvatud punktsümbolina (punkti XY-koordinaadid: 6594500.84, 549838.38).

Seadusest tulenev mälestise kaitsevöönd ei ole olnud kuvatud.

1.3. 2024. aastal koostas Muinsuskaitseamet ekspertiisi1, mille eesmärk oli täpsustada

mälestise ulatust ja asukohta. Ekspertiisi tulemusel tehti kindlaks, et mälestise piir ja

ulatus on seotud Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) katastriüksuse edelaosas paikneva

Väikemäe-nimelise künkaga, mis eristub selgelt ka Maa- ja Ruumiameti reljeefkaardil.

Tulemuste põhjal tehti ekspertiisis ettepanek kehtestada mälestise piir ning muuta

kaitsevööndit ja mälestise nimetust.

1.4. 17.06.2025 otsustas Muinsuskaitseamet algatada mälestise (registri nr 2624) muutmise

menetluse, mille tulemusel kehtestatakse mälestise piir 2024. aastal koostatud ekspertiisis

tehtud ettepaneku alusel ja muudetakse nimetust, asendades nimetuse Asulakoht, I a-tuh.

e. Kr. uue nimetusega Asulakoht. Lisaks otsustas amet mälestisele kaitsevööndit mitte

määrata, sest arheoloogilise kultuurkihi ulatus on selgelt seotud Silmiku tn 4 kinnistul

asuva künkaga, mis jääb täielikult mälestise ala sisse.

2. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Asulakoht on maa-alaline mälestis, mille puhul on MuKSi § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt

vajalik kehtestada piir.

2.2. Mälestiseks tunnistamise õigusaktis (kultuuriministri 30.08.1996 määruses nr 10

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“) on mälestise asukohaks märgitud „Kupra tee 22

ja 24 vastas“. Nende andmete põhjal ei ole üheselt võimalik mälestise välispiiri

maakatastrisse kanda, sest kuigi on viidatud kahele tänapäevalgi olemasolevale

kinnistule, puudub täpne viide mälestise asukohale ja ulatusele.

2.3. Mälestise piir on määratud maastikuloogika järgi nii, et see ümbritseb Väikemäe-nimelist

küngast, millega mälestise kultuurkiht vahetult seotud on. Samuti on arvesse võetud 2024.

aastal koostatud ekspertiisi ja kehtivate katastriüksuste piire.

2.4. Mälestise ligi 313,4 m2 suurune maa-ala hõlmab eraomandis olevat Silmiku tn 4

(KÜ 78401:101:6738) kinnistu edelapoolset osa vastavalt käskkirja lisale 1.

2.5. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 1.

3. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. MuKSi § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega

asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on

teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse

hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja

muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate

ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele,

kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

3.2. Kultuurimälestise Asulakoht (registri nr 2624) kultuuriväärtus seoses andmete

muutmisega ei muutu ja seetõttu kultuuriväärtuse täiendavat hindamist läbi ei viidud.

Riiklik kaitse jätkub vajalikus ulatuses ja mälestise piiride kehtestamine tagab mälestise

1 Heinloo, E. 2024. Asulakoht, I a-tuh. e.Kr. reg-nr 2624. Mälestise asukoha ja piiride ekspertiis. https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/2624%20ASULAKOHT.pdf.

parema kaitse. Kultuurimälestise andmete muutmise eesmärk on teha üheselt mõistetavad

andmed avalikult kättesaadavaks.

4. Menetlusosaliste arvamused

4.1. 18.06.2025 teavitas Muinsuskaitseamet e-kirja teel mälestise andmete muutmise

menetluse algatamisest Tallinna linnavalitsust ja puudutatud kinnistute (15) eraomanikke.

4.2. 18.06.2025 avaldas menetluse kohta arvamust mälestise kaitsevööndi alale jäävate Kupra

tee 22 (KÜ 78402:205:0070) ja Kupra tee 22b (KÜ 78402:205:2040) kinnistute omanik,

kes oli mälestise nime muutmisele ehk sellest dateeringu eemaldamisele vastu.

4.3. 20.06.2025 tegi mälestise alale jääva Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) kinnistu omanik

ettepaneku muuta mälestise piire nii, et see oleks kujult seotud Väikemäe-nimelise künka

piiridega ja mälestise ala oleks selle võrra väiksem. Samuti teavitas isik, et on vastu

mälestise nimetuse muutmisele.

4.4. 26.06.2025 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet teada, et nõustub eelnõus tehtud

ettepanekuga mälestise andmeid muuta. Lisaks toodi välja, et ka alal kehtiva

detailplaneeringu kohaselt on planeeritav mälestise ala ette nähtud hoonestusest vabana

alana.

4.5. 02.07.2025 teavitas mälestise kaitsevööndi alale jääva Lepiku tee 64a

(KÜ 78402:205:1140) kinnistu üks omanikest, et mälestise lähiümbrusest on varem

avastatud võimalikke arheoloogilisi leide, sh tahutud kivinui ja nooleotsakujulisi kive.

Samuti avaldas isik muret mälestise säilimise osas.

4.6. Muinsuskaitseamet selgitab käesolevalt vastusena arvamustele mälestise nimetuse

muutmise kohta, et menetluse eesmärgina on nimetuse muutmine osa kehtivast praktikast,

mille kohaselt on eelistatud ühetaolised mälestise tüüpi kirjeldavad nimetused, mille

juures puuduvad nii kohanimed kui ka dateeringud. Muinsuskaitseamet täiendab

seejuures kultuurimälestiste registri sissekannet nii, et Asulakoha kirjelduses tuleks selle

pronksiaegne dateering selgelt esile.

4.7. Muinsuskaitseamet kaalus mälestise ala hõlmava Silmiku tn 4 kinnistu omaniku esitatud

ettepanekut mälestise piiri kohta ning nõustus sellega osaliselt. Amet otsustas ettepanekut

arvestades vähendada mälestise planeeritavat ulatust ja korrigeerida planeeritavat

mälestise piiri nii, et see hõlmaks kogu Väikemäe-nimelise künka ja vastaks selle

looduslikule kujule, lähtumata kinnistupiiridest.

4.8. Rohkem arvamusi või ettepanekuid kultuurimälestise andmete muutmise eelnõu kohta ei

esitatud.

5. Kultuurimälestise andmete muutmise põhjendus

Mälestise kultuuriväärtus

5.1. Asulakoha avastas 1970. aastatel koduloo-uurija Oskar Raudmets, kes leidis toonase

Muuga aedlinna Lepiku küla alale jääva Lillupi talu juurest savinõukillu, mis on

dateeritud pronksiaja lõppu ja eelrooma rauaaega ehk ligikaudu 1. aastatuhandesse eKr.

5.2. Asulakoht tunnistati esimest korda mälestiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu

01.08.1973 määruse nr 346 lisa 1 „Eesti NSV territooriumil asuvate riikliku kaitse alla

kuuluvate vabariikliku tähtsusega arheoloogiamälestiste nimekiri“ punktiga 3. Mälestise

kohta koostati topograafiline kirjeldus.

5.3. 1999. aastal tegi arheoloog Krista Sarv toonastel Pärnamäe tee 65b, Kupra tn 22b, Kupra

tn 24 ja Kupra tn 24b kinnistutel arheoloogilise uuringu2, mille eesmärk oli teha neil

kruntidel kindlaks kultuurkihi olemasolu ning uurida Pärnamäe tee 65b ehk praegusele

Silmiku tn 4 kinnistule jäävat nn Lillupi Väikemäge. Uuringute käigus dokumenteeriti

Väikemäe-nimelisel künkal kuni 70 sentimeetri paksune põlenud raudkive sisaldanud

söene kultuurkiht, mis oli intensiivsem künka peal. Arheoloogilisi leide samas ei saadud.

Tulemustele tuginedes oletati, et mälestise puhul võib tegemist olla asulakohtadest nende

äärealale veetud kerisahjude jäänustega.

5.4. Mälestise piiride kehtestamise tõttu mälestise kultuuriväärtus ei muutu. Riiklik kaitse

jätkub selgelt piiritletud maa-alal, mis tagab mälestise kaitse. Kultuurimälestise andmete

muutmise eesmärk on teha üheselt mõistetavad andmed kättesaadavaks avalikkusele ja

tagada puudutatud isikute jaoks õigusselgus.

Avalik huvi

5.5. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub

ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa

hoidmine ja kaitse. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on seejuures ühiskonna

ühine kohustus. MuKSi § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes

tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ja

proportsionaalsuse põhimõttest.

5.6. Avalik huvi Asulakoha (registri nr 2624) mälestise staatuse säilimiseks esineb jätkuvalt.

Tegemist on maastikul eristuva objektiga, mis kannab olulist teavet 1. aastatuhandel eKr

elanud inimeste eluolu ja liikumise kohta ning peegeldab piirkonna aastatuhandete

pikkust asustuslugu, mis on oluline teave, et mõista ja mõtestada minevikus toimunut.

Asulakoha säilimine on vajalik, et tagada kultuurilist järjepidevust ja säilitada

kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

Menetlusosaliste huvid

5.7. Omanike jaoks seisneb muudatus mälestise piiri kehtestamises, millega tagatakse nii

omaniku kui ka kõigi teiste osapoolte jaoks suurem õigusselgus, millega kaasneb ka

selgem ja üheselt mõistetavam arusaam kitsenduste ulatusest. Kuivõrd Asulakoht on

olnud Maa- ja Ruumiameti avalikus kultuurimälestiste kaardirakenduses

muinsuskaitseobjektide andmekihil kuvatud punktsümbolina ning varasem teave

asupaiga kohta kultuurimälestiste registris oli puudulik, ei ole selle puhul olnud seni

võimalik ka kehtivaid kitsendusi korrektselt rakendada.

2 Sarv, K. 1999. Aruanne arheoloogilisest uuringust Tallinnas, Pärnamäe tee 65B ning Kupra tn. 22B, 24 ja 24B.

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/1999_A-eelu_SarvK_ak-2624_Tln-

LillepiV2ikem2giSilmikuTn4.pdf.

5.8. Piiride kehtestamisega seoses kaotatakse mälestise seni kehtinud kaitsevöönd ehk

edaspidi ei kohaldu mälestisele MuKSist tulenevad kaitsevööndi kohta kehtivad

kitsendused.

Kaitsevöönd

5.9. MuKSi § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi,

kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.10. Asulakoha arheoloogiamälestiseks tunnistamise ajal kehtinud MuKSi (RT I 1994, 24,

391) § 25 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele

laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kaitsevööndiks oli 50 meetri

laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise

õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktiga

mälestisele eraldi kaitsevööndit ei kehtestatud, tekkis kaitsevöönd seaduse alusel. Kui

mälestiseks tunnistamine toimus ministri määruse või käskkirjaga enne 29.12.2008, on

mälestiste kaitsevöönd 01.05.2019 jõustunud MuKSi § 95 kohaselt 50 meetri laiune maa-

ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti.

5.11. Mälestisele Asulakoht ei kehtestata kaitsevööndit, kuivõrd nn Väikemäe-nimeline

küngas, kus on tuvastatud kultuurkihi olemasolu ja mis ilmneb ka reljeefkaardil, jääb

täielikult mälestise ala sisse. Seetõttu kaob seni kehtinud ja seadusest tulenenud mälestise

kaitsevööndi piirang 50 meetri ulatuses punktsümboli asukohast arvates järgmistelt

kinnistutelt: Silmiku tn 2 (KÜ 78402:205:2090), Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738),

Silmiku tn 5 (KÜ 78402:205:4010), Silmiku tn 6 (KÜ 78401:101:6740), Silmiku tn T2

(KÜ 78401:101:6741), Lepiku tee 60 (KÜ 78402:205:1120), Lepiku tee 64a (KÜ

78402:205:1140), Lepiku tee 64 (KÜ 78402:205:0132), Kupra tee T4 (KÜ

78402:205:0090), Kupra tee 22 (KÜ 78402:205:0070), Kupra tee 22b (KÜ

78402:205:2040), Kupra tee 24 (KÜ 78402:205:0110), Kupra tee 24a (KÜ

78401:101:6737), Kupra tee 24b (KÜ 78401:101:6739) ja Kupra tee 26 (KÜ

78402:205:2050).

Leevendused

5.12. Mälestiseks olemise muutmise käskkirjas märgitakse leevendused MuKSi § 52

lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58

lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid

tehakse.

5.13. Mälestise Asulakoht alal leevendusi loakohustusest ei tehta, sest kultuurkiht võib ilmneda

juba 10 sentimeetri sügavusel. Nii ehitus-, kõrghaljastus-, raie-, kaeve- kui ka muud

pinnasetööd mõjutavad otseselt mälestise säilimist. Seega ei muutu mälestise andmete

muutmise menetluse käigus kehtivate kitsenduste sisu.

5.14. Kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga

seotud tööde puhul arvestatakse nende tavapäraseid üldlevinud arusaamu, kui õigusaktiga

ei ole mõistet kindlaks määratud. Nii on näiteks kõrghaljastus pargiterminite sõnaraamatu

järgi haljastus, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad.3

3 Nurme. S, Nutt. N. 2012. Pargiterminite seletussõnaraamat. Lk 33.

Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senise tegevuspraktika kohaselt olnud pigem

suuremahulised tööd, nagu kaabli maasse paigaldamiseks kaablikraavi kaevamine ning

pinnase teisaldamine. Loa- ega teavituskohustusega ei ole hõlmatud koduaia

väikesemahulised haljastustööd (muru külvamine, lillepeenarde rajamine) ja

maaharimine (aiamaa). Kui nende tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline leid välja, tuleb

sellest viivitamata Muinsuskaitseametit teavitada.

Mõjud ja kitsendused

5.15. Mälestise Asulakoht ala hõlmab elamumaana kasutatavat Silmiku tn 4

(KÜ 78401:101:6738) kinnistut.

5.16. Mälestis asub Tallinna linnas Pirita linnaosas. Maa-alal kehtivad 11.01.2001 kehtestatud

Tallinna linna üldplaneering, 16.04.2009 kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete

paiknemine Tallinnas“, 17.09.2009 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneering ning

12.08.2020 kehtestatud detailplaneering DP038520 „Kupra tee 24a, Silmiku tn 2, 4 ja 6

kinnistute ning lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringu DP038520 eesmärk on

moodustada nii Kupra tee 24a, Silmiku tn 2, 4 ja 6 kui ka transpordimaa kinnistutest nelja

elamumaa sihtotstarbe ja kolme transpordimaa sihtotstarbega krunt ning määrata

ehitusõigus nelja üksikelamu ja nelja abihoone ehitamiseks. Detailplaneeringu joonisel

pakutud lahenduse kohaselt jääb Asulakoht täies ulatuses planeeringuga kavandatud

hoonestusest vabale alale.

5.17. Käskkirja kehtestamine, sh mälestise nimetuse muutmine ja piiride täpsustamine ei

välista kehtestatud planeeringute elluviimist, sh seal kavandatud ehitustegevust. Samas

tuleb ehitustegevuse puhul ennetavalt kaaluda võimalusi säilitada arheoloogilist

kultuurkihti ning vajadusel arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega.

MuKSi § 31 lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline

kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning

viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Seega tuleb kultuurkihi ilmnemisel

ehitus- ja arendustegevus peatada, sõltumata, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte.

Tööde peatamine, et välja selgitada võimaliku arheoloogilise uuringu vajadus, võib

osutuda tööde tegijale ja maa-ala omanikule ressursikulukaks.

5.18. Kultuuripärand on taastumatu ressurss, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada.

MuKS § 3 lg-s 4 sätestatud ettevaatuspõhimõtte kohaselt peavad mälestisele suunatud

tegevused vähendama selle hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist.

5.19. Käskkiri ei kehtesta täielikku tööde ja tegevuste keeldu, vaid mälestisel kehtivad MuKSis

sätestatud nõuded taotleda enne mälestisel kavandatud töid selleks Muinsuskaitseametilt

tööde tegemise luba. Seda, kas ja millises ulatuses ja kujul on mälestise alal soovitud töö

ja tegevus võimalik, hindab amet loataotluse lahendamisel.

5.20. Mälestis Asulakoht (registri nr 2624) on kinnismälestis. Kinnismälestisel tööde tegemisel

tuleb järgida nõudeid, mida reguleerivad MuKSi §-d 50, 52 ja 54. Nende kohaselt tuleb

arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve-

ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, maapinna ettevalmistamine

metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise loa taotlus.

Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või

ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride

ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel. Ühtlasi peab amet olema edaspidi

kaasatud mälestise alal ja selle kaitsevööndis projekteerimistingimuste ja ehituslubade

menetlusse.

5.21. Lähtudes kavandatud tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus määrata

kinnismälestisel tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust. Need

määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise

kultuuriväärtuse huvi ja omaniku huvi vahel. Loa taotlemisel selgub, kas täiendavaid

muinsuskaitselisi kohustusi ei kaasne või peab kindlaks määrama nõuded, mis kaitsevad

kultuuriväärtust ja võimaldavad samal ajal omanikul kasutada omandit soovitud

eesmärgil. Loa taotlemise kohustus ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue.

Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse

kaasates.

5.22. Asulakoha alal olevad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist

sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt. Mälestise alal ei ole ka

ehitus- või arendustegevus välistatud, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate

kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.

5.23. MuKSist tulenevad omandipõhiõiguste kitsendused jäävad talumiskohustuste piiresse,

samuti tasakaalustab neid omaniku õigus taotleda mälestisel teatud tööde tegemisel

toetust ja Muinsuskaitseameti määratud uuringute hüvitamist.

6. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Enne kultuurimälestise andmete muutmist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu

seisukoht.

6.2. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 26.03.2026 toimunud koosolekul ja otsustas

seda toetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1

kultuuriministri 23.06.2026 käskkirja nr 92

„Kultuurimälestise Asulakoht, I a-tuh. e. Kr. andmete muutmine“ juurde

Kaart 1. Mälestise Asulakoht asukoht

Kaart 2. Mälestise Asulakoht piir

Tabel 1. Mälestise Asulakoht piiri nurgapunktide koordinaadid

Nr X Y

1 6594492,222 549833,262

2 6594494,69 549831,15

3 6594497,059 549829,364

4 6594500,53 549828,522

5 6594506,718 549829,778

6 6594511,157 549834,8

7 6594511,023 549841,929

8 6594505,866 549847,221

9 6594499,678 549847,938

10 6594494,342 549846,772

11 6594491,007 549841,553

12 6594490,396 549837,759