| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 92 |
| Registreeritud | 23.06.2026 |
| Sünkroonitud | 24.06.2026 |
| Liik | Ministri põhitegevus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-2 Kultuuriministri käskkirjad |
| Toimik | 1-2/2026 Kultuuriministri käskkirjad |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Reesi Sild |
| Originaal | Ava uues aknas |
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 23.06.2026 nr 92
Kultuurimälestise Asulakoht, I a-tuh. e.
Kr. andmete muutmine
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lõike 1 ja § 20 lõike 6 alusel:
1. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ lisa 1 punktis 36 mälestiseks tunnistatud Asulakoht, I a-tuh. e. Kr.
(kultuurimälestiste registri nr 2624) nimetust, asendades selle nimetusega
Asulakoht.
2. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ lisa 1 punktiga 36 mälestiseks tunnistatud Asulakoha
(kultuurimälestiste registri nr 2624) asukohta ning määran uueks asukohaks
maa--ala Tallinna linnas Pirita linnaosas, mis hõlmab Silmiku tn 4 (KÜ
78401:101:6738) katastriüksuse edelapoolset osa.
3. Kehtestan mälestise Asulakoht piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.
4. Tunnistan kehtetuks mälestise Asulakoht kaitsevööndi.
Muinsuskaitseametil kanda andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi maakatastrisse ning
teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,
esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja
korras.
1. Asjaolud
1.1. Kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1
punktis 36 tunnistati arheoloogiamälestiseks Asulakoht, I a-tuh. e. Kr.
asukohakirjeldusega „Kupra tee 22 ja 24 vastas“. Mälestis on kantud kultuurimälestiste
registrisse numbriga (edaspidi registri nr) 2624.
1.2. Mälestis on olnud Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses muinsuskaitseobjektide
andmekihil kuvatud punktsümbolina (punkti XY-koordinaadid: 6594500.84, 549838.38).
Seadusest tulenev mälestise kaitsevöönd ei ole olnud kuvatud.
1.3. 2024. aastal koostas Muinsuskaitseamet ekspertiisi1, mille eesmärk oli täpsustada
mälestise ulatust ja asukohta. Ekspertiisi tulemusel tehti kindlaks, et mälestise piir ja
ulatus on seotud Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) katastriüksuse edelaosas paikneva
Väikemäe-nimelise künkaga, mis eristub selgelt ka Maa- ja Ruumiameti reljeefkaardil.
Tulemuste põhjal tehti ekspertiisis ettepanek kehtestada mälestise piir ning muuta
kaitsevööndit ja mälestise nimetust.
1.4. 17.06.2025 otsustas Muinsuskaitseamet algatada mälestise (registri nr 2624) muutmise
menetluse, mille tulemusel kehtestatakse mälestise piir 2024. aastal koostatud ekspertiisis
tehtud ettepaneku alusel ja muudetakse nimetust, asendades nimetuse Asulakoht, I a-tuh.
e. Kr. uue nimetusega Asulakoht. Lisaks otsustas amet mälestisele kaitsevööndit mitte
määrata, sest arheoloogilise kultuurkihi ulatus on selgelt seotud Silmiku tn 4 kinnistul
asuva künkaga, mis jääb täielikult mälestise ala sisse.
2. Mälestise koosseis ja piir
2.1. Asulakoht on maa-alaline mälestis, mille puhul on MuKSi § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt
vajalik kehtestada piir.
2.2. Mälestiseks tunnistamise õigusaktis (kultuuriministri 30.08.1996 määruses nr 10
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“) on mälestise asukohaks märgitud „Kupra tee 22
ja 24 vastas“. Nende andmete põhjal ei ole üheselt võimalik mälestise välispiiri
maakatastrisse kanda, sest kuigi on viidatud kahele tänapäevalgi olemasolevale
kinnistule, puudub täpne viide mälestise asukohale ja ulatusele.
2.3. Mälestise piir on määratud maastikuloogika järgi nii, et see ümbritseb Väikemäe-nimelist
küngast, millega mälestise kultuurkiht vahetult seotud on. Samuti on arvesse võetud 2024.
aastal koostatud ekspertiisi ja kehtivate katastriüksuste piire.
2.4. Mälestise ligi 313,4 m2 suurune maa-ala hõlmab eraomandis olevat Silmiku tn 4
(KÜ 78401:101:6738) kinnistu edelapoolset osa vastavalt käskkirja lisale 1.
2.5. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 1.
3. Riikliku kaitse kriteeriumid
3.1. MuKSi § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega
asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on
teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse
hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja
muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate
ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele,
kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.
3.2. Kultuurimälestise Asulakoht (registri nr 2624) kultuuriväärtus seoses andmete
muutmisega ei muutu ja seetõttu kultuuriväärtuse täiendavat hindamist läbi ei viidud.
Riiklik kaitse jätkub vajalikus ulatuses ja mälestise piiride kehtestamine tagab mälestise
1 Heinloo, E. 2024. Asulakoht, I a-tuh. e.Kr. reg-nr 2624. Mälestise asukoha ja piiride ekspertiis. https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/2624%20ASULAKOHT.pdf.
parema kaitse. Kultuurimälestise andmete muutmise eesmärk on teha üheselt mõistetavad
andmed avalikult kättesaadavaks.
4. Menetlusosaliste arvamused
4.1. 18.06.2025 teavitas Muinsuskaitseamet e-kirja teel mälestise andmete muutmise
menetluse algatamisest Tallinna linnavalitsust ja puudutatud kinnistute (15) eraomanikke.
4.2. 18.06.2025 avaldas menetluse kohta arvamust mälestise kaitsevööndi alale jäävate Kupra
tee 22 (KÜ 78402:205:0070) ja Kupra tee 22b (KÜ 78402:205:2040) kinnistute omanik,
kes oli mälestise nime muutmisele ehk sellest dateeringu eemaldamisele vastu.
4.3. 20.06.2025 tegi mälestise alale jääva Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) kinnistu omanik
ettepaneku muuta mälestise piire nii, et see oleks kujult seotud Väikemäe-nimelise künka
piiridega ja mälestise ala oleks selle võrra väiksem. Samuti teavitas isik, et on vastu
mälestise nimetuse muutmisele.
4.4. 26.06.2025 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet teada, et nõustub eelnõus tehtud
ettepanekuga mälestise andmeid muuta. Lisaks toodi välja, et ka alal kehtiva
detailplaneeringu kohaselt on planeeritav mälestise ala ette nähtud hoonestusest vabana
alana.
4.5. 02.07.2025 teavitas mälestise kaitsevööndi alale jääva Lepiku tee 64a
(KÜ 78402:205:1140) kinnistu üks omanikest, et mälestise lähiümbrusest on varem
avastatud võimalikke arheoloogilisi leide, sh tahutud kivinui ja nooleotsakujulisi kive.
Samuti avaldas isik muret mälestise säilimise osas.
4.6. Muinsuskaitseamet selgitab käesolevalt vastusena arvamustele mälestise nimetuse
muutmise kohta, et menetluse eesmärgina on nimetuse muutmine osa kehtivast praktikast,
mille kohaselt on eelistatud ühetaolised mälestise tüüpi kirjeldavad nimetused, mille
juures puuduvad nii kohanimed kui ka dateeringud. Muinsuskaitseamet täiendab
seejuures kultuurimälestiste registri sissekannet nii, et Asulakoha kirjelduses tuleks selle
pronksiaegne dateering selgelt esile.
4.7. Muinsuskaitseamet kaalus mälestise ala hõlmava Silmiku tn 4 kinnistu omaniku esitatud
ettepanekut mälestise piiri kohta ning nõustus sellega osaliselt. Amet otsustas ettepanekut
arvestades vähendada mälestise planeeritavat ulatust ja korrigeerida planeeritavat
mälestise piiri nii, et see hõlmaks kogu Väikemäe-nimelise künka ja vastaks selle
looduslikule kujule, lähtumata kinnistupiiridest.
4.8. Rohkem arvamusi või ettepanekuid kultuurimälestise andmete muutmise eelnõu kohta ei
esitatud.
5. Kultuurimälestise andmete muutmise põhjendus
Mälestise kultuuriväärtus
5.1. Asulakoha avastas 1970. aastatel koduloo-uurija Oskar Raudmets, kes leidis toonase
Muuga aedlinna Lepiku küla alale jääva Lillupi talu juurest savinõukillu, mis on
dateeritud pronksiaja lõppu ja eelrooma rauaaega ehk ligikaudu 1. aastatuhandesse eKr.
5.2. Asulakoht tunnistati esimest korda mälestiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu
01.08.1973 määruse nr 346 lisa 1 „Eesti NSV territooriumil asuvate riikliku kaitse alla
kuuluvate vabariikliku tähtsusega arheoloogiamälestiste nimekiri“ punktiga 3. Mälestise
kohta koostati topograafiline kirjeldus.
5.3. 1999. aastal tegi arheoloog Krista Sarv toonastel Pärnamäe tee 65b, Kupra tn 22b, Kupra
tn 24 ja Kupra tn 24b kinnistutel arheoloogilise uuringu2, mille eesmärk oli teha neil
kruntidel kindlaks kultuurkihi olemasolu ning uurida Pärnamäe tee 65b ehk praegusele
Silmiku tn 4 kinnistule jäävat nn Lillupi Väikemäge. Uuringute käigus dokumenteeriti
Väikemäe-nimelisel künkal kuni 70 sentimeetri paksune põlenud raudkive sisaldanud
söene kultuurkiht, mis oli intensiivsem künka peal. Arheoloogilisi leide samas ei saadud.
Tulemustele tuginedes oletati, et mälestise puhul võib tegemist olla asulakohtadest nende
äärealale veetud kerisahjude jäänustega.
5.4. Mälestise piiride kehtestamise tõttu mälestise kultuuriväärtus ei muutu. Riiklik kaitse
jätkub selgelt piiritletud maa-alal, mis tagab mälestise kaitse. Kultuurimälestise andmete
muutmise eesmärk on teha üheselt mõistetavad andmed kättesaadavaks avalikkusele ja
tagada puudutatud isikute jaoks õigusselgus.
Avalik huvi
5.5. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub
ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa
hoidmine ja kaitse. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on seejuures ühiskonna
ühine kohustus. MuKSi § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes
tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ja
proportsionaalsuse põhimõttest.
5.6. Avalik huvi Asulakoha (registri nr 2624) mälestise staatuse säilimiseks esineb jätkuvalt.
Tegemist on maastikul eristuva objektiga, mis kannab olulist teavet 1. aastatuhandel eKr
elanud inimeste eluolu ja liikumise kohta ning peegeldab piirkonna aastatuhandete
pikkust asustuslugu, mis on oluline teave, et mõista ja mõtestada minevikus toimunut.
Asulakoha säilimine on vajalik, et tagada kultuurilist järjepidevust ja säilitada
kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.
Menetlusosaliste huvid
5.7. Omanike jaoks seisneb muudatus mälestise piiri kehtestamises, millega tagatakse nii
omaniku kui ka kõigi teiste osapoolte jaoks suurem õigusselgus, millega kaasneb ka
selgem ja üheselt mõistetavam arusaam kitsenduste ulatusest. Kuivõrd Asulakoht on
olnud Maa- ja Ruumiameti avalikus kultuurimälestiste kaardirakenduses
muinsuskaitseobjektide andmekihil kuvatud punktsümbolina ning varasem teave
asupaiga kohta kultuurimälestiste registris oli puudulik, ei ole selle puhul olnud seni
võimalik ka kehtivaid kitsendusi korrektselt rakendada.
2 Sarv, K. 1999. Aruanne arheoloogilisest uuringust Tallinnas, Pärnamäe tee 65B ning Kupra tn. 22B, 24 ja 24B.
https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/1999_A-eelu_SarvK_ak-2624_Tln-
LillepiV2ikem2giSilmikuTn4.pdf.
5.8. Piiride kehtestamisega seoses kaotatakse mälestise seni kehtinud kaitsevöönd ehk
edaspidi ei kohaldu mälestisele MuKSist tulenevad kaitsevööndi kohta kehtivad
kitsendused.
Kaitsevöönd
5.9. MuKSi § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi,
kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.
5.10. Asulakoha arheoloogiamälestiseks tunnistamise ajal kehtinud MuKSi (RT I 1994, 24,
391) § 25 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele
laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kaitsevööndiks oli 50 meetri
laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise
õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktiga
mälestisele eraldi kaitsevööndit ei kehtestatud, tekkis kaitsevöönd seaduse alusel. Kui
mälestiseks tunnistamine toimus ministri määruse või käskkirjaga enne 29.12.2008, on
mälestiste kaitsevöönd 01.05.2019 jõustunud MuKSi § 95 kohaselt 50 meetri laiune maa-
ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti.
5.11. Mälestisele Asulakoht ei kehtestata kaitsevööndit, kuivõrd nn Väikemäe-nimeline
küngas, kus on tuvastatud kultuurkihi olemasolu ja mis ilmneb ka reljeefkaardil, jääb
täielikult mälestise ala sisse. Seetõttu kaob seni kehtinud ja seadusest tulenenud mälestise
kaitsevööndi piirang 50 meetri ulatuses punktsümboli asukohast arvates järgmistelt
kinnistutelt: Silmiku tn 2 (KÜ 78402:205:2090), Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738),
Silmiku tn 5 (KÜ 78402:205:4010), Silmiku tn 6 (KÜ 78401:101:6740), Silmiku tn T2
(KÜ 78401:101:6741), Lepiku tee 60 (KÜ 78402:205:1120), Lepiku tee 64a (KÜ
78402:205:1140), Lepiku tee 64 (KÜ 78402:205:0132), Kupra tee T4 (KÜ
78402:205:0090), Kupra tee 22 (KÜ 78402:205:0070), Kupra tee 22b (KÜ
78402:205:2040), Kupra tee 24 (KÜ 78402:205:0110), Kupra tee 24a (KÜ
78401:101:6737), Kupra tee 24b (KÜ 78401:101:6739) ja Kupra tee 26 (KÜ
78402:205:2050).
Leevendused
5.12. Mälestiseks olemise muutmise käskkirjas märgitakse leevendused MuKSi § 52
lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58
lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid
tehakse.
5.13. Mälestise Asulakoht alal leevendusi loakohustusest ei tehta, sest kultuurkiht võib ilmneda
juba 10 sentimeetri sügavusel. Nii ehitus-, kõrghaljastus-, raie-, kaeve- kui ka muud
pinnasetööd mõjutavad otseselt mälestise säilimist. Seega ei muutu mälestise andmete
muutmise menetluse käigus kehtivate kitsenduste sisu.
5.14. Kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga
seotud tööde puhul arvestatakse nende tavapäraseid üldlevinud arusaamu, kui õigusaktiga
ei ole mõistet kindlaks määratud. Nii on näiteks kõrghaljastus pargiterminite sõnaraamatu
järgi haljastus, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad.3
3 Nurme. S, Nutt. N. 2012. Pargiterminite seletussõnaraamat. Lk 33.
Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senise tegevuspraktika kohaselt olnud pigem
suuremahulised tööd, nagu kaabli maasse paigaldamiseks kaablikraavi kaevamine ning
pinnase teisaldamine. Loa- ega teavituskohustusega ei ole hõlmatud koduaia
väikesemahulised haljastustööd (muru külvamine, lillepeenarde rajamine) ja
maaharimine (aiamaa). Kui nende tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline leid välja, tuleb
sellest viivitamata Muinsuskaitseametit teavitada.
Mõjud ja kitsendused
5.15. Mälestise Asulakoht ala hõlmab elamumaana kasutatavat Silmiku tn 4
(KÜ 78401:101:6738) kinnistut.
5.16. Mälestis asub Tallinna linnas Pirita linnaosas. Maa-alal kehtivad 11.01.2001 kehtestatud
Tallinna linna üldplaneering, 16.04.2009 kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete
paiknemine Tallinnas“, 17.09.2009 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneering ning
12.08.2020 kehtestatud detailplaneering DP038520 „Kupra tee 24a, Silmiku tn 2, 4 ja 6
kinnistute ning lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringu DP038520 eesmärk on
moodustada nii Kupra tee 24a, Silmiku tn 2, 4 ja 6 kui ka transpordimaa kinnistutest nelja
elamumaa sihtotstarbe ja kolme transpordimaa sihtotstarbega krunt ning määrata
ehitusõigus nelja üksikelamu ja nelja abihoone ehitamiseks. Detailplaneeringu joonisel
pakutud lahenduse kohaselt jääb Asulakoht täies ulatuses planeeringuga kavandatud
hoonestusest vabale alale.
5.17. Käskkirja kehtestamine, sh mälestise nimetuse muutmine ja piiride täpsustamine ei
välista kehtestatud planeeringute elluviimist, sh seal kavandatud ehitustegevust. Samas
tuleb ehitustegevuse puhul ennetavalt kaaluda võimalusi säilitada arheoloogilist
kultuurkihti ning vajadusel arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega.
MuKSi § 31 lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede,
kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline
kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning
viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Seega tuleb kultuurkihi ilmnemisel
ehitus- ja arendustegevus peatada, sõltumata, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte.
Tööde peatamine, et välja selgitada võimaliku arheoloogilise uuringu vajadus, võib
osutuda tööde tegijale ja maa-ala omanikule ressursikulukaks.
5.18. Kultuuripärand on taastumatu ressurss, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada.
MuKS § 3 lg-s 4 sätestatud ettevaatuspõhimõtte kohaselt peavad mälestisele suunatud
tegevused vähendama selle hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist.
5.19. Käskkiri ei kehtesta täielikku tööde ja tegevuste keeldu, vaid mälestisel kehtivad MuKSis
sätestatud nõuded taotleda enne mälestisel kavandatud töid selleks Muinsuskaitseametilt
tööde tegemise luba. Seda, kas ja millises ulatuses ja kujul on mälestise alal soovitud töö
ja tegevus võimalik, hindab amet loataotluse lahendamisel.
5.20. Mälestis Asulakoht (registri nr 2624) on kinnismälestis. Kinnismälestisel tööde tegemisel
tuleb järgida nõudeid, mida reguleerivad MuKSi §-d 50, 52 ja 54. Nende kohaselt tuleb
arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve-
ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, maapinna ettevalmistamine
metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise loa taotlus.
Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või
ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride
ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel. Ühtlasi peab amet olema edaspidi
kaasatud mälestise alal ja selle kaitsevööndis projekteerimistingimuste ja ehituslubade
menetlusse.
5.21. Lähtudes kavandatud tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus määrata
kinnismälestisel tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust. Need
määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise
kultuuriväärtuse huvi ja omaniku huvi vahel. Loa taotlemisel selgub, kas täiendavaid
muinsuskaitselisi kohustusi ei kaasne või peab kindlaks määrama nõuded, mis kaitsevad
kultuuriväärtust ja võimaldavad samal ajal omanikul kasutada omandit soovitud
eesmärgil. Loa taotlemise kohustus ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue.
Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse
kaasates.
5.22. Asulakoha alal olevad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist
sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt. Mälestise alal ei ole ka
ehitus- või arendustegevus välistatud, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate
kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.
5.23. MuKSist tulenevad omandipõhiõiguste kitsendused jäävad talumiskohustuste piiresse,
samuti tasakaalustab neid omaniku õigus taotleda mälestisel teatud tööde tegemisel
toetust ja Muinsuskaitseameti määratud uuringute hüvitamist.
6. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht
6.1. Enne kultuurimälestise andmete muutmist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu
seisukoht.
6.2. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 26.03.2026 toimunud koosolekul ja otsustas
seda toetada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Lisa 1
kultuuriministri 23.06.2026 käskkirja nr 92
„Kultuurimälestise Asulakoht, I a-tuh. e. Kr. andmete muutmine“ juurde
Kaart 1. Mälestise Asulakoht asukoht
Kaart 2. Mälestise Asulakoht piir
Tabel 1. Mälestise Asulakoht piiri nurgapunktide koordinaadid
Nr X Y
1 6594492,222 549833,262
2 6594494,69 549831,15
3 6594497,059 549829,364
4 6594500,53 549828,522
5 6594506,718 549829,778
6 6594511,157 549834,8
7 6594511,023 549841,929
8 6594505,866 549847,221
9 6594499,678 549847,938
10 6594494,342 549846,772
11 6594491,007 549841,553
12 6594490,396 549837,759
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|