Kiri

Reg. Nr. EP 10932302-0001

Lääne-Virumaa Jäneda 73 602

Tel: 56 477 439

e-mail: [email protected]

TÖÖ NR: 2024 2103

TELLIJA: SAIMRE SEAKASVATUSE OÜ

Tel: 4333137

e-mail: [email protected]

Aadress: Tomuski tee 2, Mustivere küla, 71067 Viljandi vald, Viljandi maakond

TÄITJA: AGOREK OÜ

KUUPÄEV: 16.01.2025

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Aadress: Jõgeva maakond

Põltsamaa vald

Rõstla küla, Rõstla sigala

PROJEKT: TAAVI LEOLA

VASTUTAV SPETSIALIST:

VELLO LUTS

ago oürek

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

2 / 21

SISUKORD

1. Töökirjeldus ..................................................................................................... - 4 -

2. Üldosa .............................................................................................................. - 4 -

2.1. Ehitusprojekti koostamise alused .............................................................. - 4 -

2.2. Eeskirjad ja määrused ............................................................................... - 5 -

2.3. Ehitustööde kvaliteet ................................................................................. - 5 -

2.4. Ehitusplatsi üleandmine ............................................................................ - 5 -

2.5. Ehitustööde tegemine ................................................................................ - 6 -

2.6. Ehitusmaterjalid ja tooted ......................................................................... - 6 -

2.7. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine .................................................... - 6 -

2.8. Proovid ja näited ....................................................................................... - 6 -

2.9. Projektlahenduste muutmine ..................................................................... - 6 -

2.10. Kaetud tööde aktid .................................................................................. - 6 -

3. Ehitise otstarve ja võimsus ............................................................................... - 7 -

4. Asendiplaaniline lahendus ............................................................................... - 8 -

5. Arhitektuurne lahendus .................................................................................... - 8 -

5.1. Ehitatava sigala arhitektuurne lahendus .................................................... - 8 -

6. Lammutustööd ................................................................................................. - 9 -

6.1. Eeskirjad ja määrused ............................................................................... - 9 -

6.2. Lammutustööd ........................................................................................ - 10 -

6.3. Tehnovõrgud ........................................................................................... - 11 -

7. Tehnoloogiad.................................................................................................. - 11 -

7.1. Pidamistehnoloogia ................................................................................. - 11 -

7.2. Ventilatsioon ja küte ............................................................................... - 12 -

8. Sõnnikumajandus ........................................................................................... - 12 -

9. Veevarustus .................................................................................................... - 13 -

10. Konstruktiivne lahendus .............................................................................. - 13 -

10.1. Mullatööd .............................................................................................. - 13 -

10.2. Vundament ............................................................................................ - 14 -

10.3. Seinad ................................................................................................... - 14 -

10.4. Põrandad ............................................................................................... - 14 -

10.5. Katus ..................................................................................................... - 14 -

10.6. Avatäited ............................................................................................... - 14 -

11. Üldised nõuded betoonile ............................................................................ - 15 -

12. Üldised nõuded puidule ............................................................................... - 15 -

13. Tulekaitseabinõud ja potentsiaaliühtlustus .................................................. - 16 -

13.1. Normdokumentatsioon ......................................................................... - 16 -

13.2. Üldosa ................................................................................................... - 16 -

13.3. Piksekaitse ja potentsiaaliühtlustus....................................................... - 16 -

13.4. Projekteeritavate ehitiste tulekaitsetasemed ......................................... - 17 -

13.5. Suitsu eemaldamine ja evakuatsioon .................................................... - 17 -

13.6. Elektrivarustus ...................................................................................... - 18 -

13.7. Küttesüsteem......................................................................................... - 18 -

13.8. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ......................................................... - 18 -

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

3 / 21

14. Veterinaarohutuseabinõud ........................................................................... - 18 -

15. Jäätmete käitlemine ..................................................................................... - 19 -

16. Hooldusjuhend ............................................................................................. - 19 -

17. Heakorrastus ja haljastus ............................................................................. - 19 -

18. Elektrivarustus ............................................................................................. - 19 -

19. Tervise- ja keskkonnakaitse ......................................................................... - 19 -

19.1. Tervisekaitse ......................................................................................... - 19 -

19.2. Keskkonnakaitse ................................................................................... - 20 -

19.3. Juhised ehitajale .................................................................................... - 20 -

20. Ehituskorraldus ja dokumenteerimine ......................................................... - 21 -

JOONISED

01 Asendiplaan

02 Põhiplaan

03 Tuletõkkesektsioonid04 Lõige A – A

05 Lõige B – B

06 Lõige C – C

07 Lõige D – D

08 Lõige E – E

10 Vaated

11 Olmehoone vaated

SELETUSKIRI

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

4 / 21

1. TÖÖKIRJELDUS Rõstla sigalakompleksi rekonstrueerimise aluseks ja lähtematerjalideks on Telg MK OÜ

poolt koostatud katastriüksuse geodeetiline alusplaan (töö nr 34T1315), kohapealsed mõõdistused ning tellijapoolne lähteülesanne.

Rõstla sigalakompleks asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Rõstla külas Rõstla sigala katastriüksusel (61601:001:0249).

Käesolev projekt on koostatud:

1. Sigalakompleksi (ehr 114022235) rekonstrueerimiseks.

3. Piirdeaia ning sissepääsu rajamiseks

5. Krundisiseste teede ja platside rajamiseks.

2. Üldosa Käesoleva projekti joonised, seletuskiri, eelarve jm projektiga seotud dokumendid

moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust/ ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma kirjalikult projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.

Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.

Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/projektile.

Enne ehituse tööettevõtulepingu sõlmimist Tellijaga kohustub ehitaja esitama Tellijale kirjaliku nimekirja projektis esinevate vastuolude, vigade (kaasa arvatud tööde mahud), ebakõlade ja muudatusettepanekute kohta. Pärast ehituse töövõtulepingu allkirjastamist ehitaja poolt eeldatakse, et:

 ehitaja on piisavalt tutvunud projektiga;  kontrollinud projektis esitatud töömahtusid;  võrrelnud tabelites, skeemidel ja plaanidel esitatud dimensioone,

materjalide ja seadmete koguseid ning  tal ei ole selle teostatavuse/lahenduste õigsuse ning tööde mahtude suhtes

pretensioone. Hiljem avastatud erinevused ja ehitaja töövõtetest sõltuvad tegelikult vajalike materjalide

kogused ei anna õigust pretensioonide esitamiseks.

2.1. Ehitusprojekti koostamise alused Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on järgmised kehtivad seadused ja nende

alusel koostatud muud õigusaktid sh:

 Eesti Vabariigi standardiga EVS 811:2012 „Hoone projekt”;

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

5 / 21

 Eesti Vabariigi standardiga EVS 865-2:2006 „Hoone ehitusprojekti kirjeldus“;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr.67 “Nõuded

ehitusprojektile”;  Vabariigi Valitsuse määrus nr.315, “Ehitisele ja selle osale esitatavad

tuleohutusnõuded”;  EVS Standard EVS 812, „Ehitiste Tuleohutus“;  EV standard EVS-EN 1990:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused,  EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;  EVS-EN 1991-1-3:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus;  EVS-EN 1991-1-4:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-4:

Tuulekoormus;  EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;  EVS-EN 1993-1-1:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;  Eesti Vabariigi standardiga EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi projekteerimine”;  Eesti Vabariigi standardiga EVS 846:2003 „Kinnistu kanalisatsioon”.

2.2. Eeskirjad ja määrused

Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadusandlusest, määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest.

Töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi.

Ehitustööd tuleb teha Hea Ehitustava (ET -1 0207-0068) kohaselt.

Maksimaalselt soovitatavad soojajuhtivused piiretele (sisetemperatuur +18OC) EPN 11.1 järgi:

 Välisseinad 0,22 W/m2K  Katuslagi, vahelagi 0,20 W/m2K  Põrand pinnasel 0,36 W/m2K  Sokkel 0,50 W/m2K

2.3. Ehitustööde kvaliteet

Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 kvaliteediklassi 2 nõuetele.

2.4. Ehitusplatsi üleandmine

Enne ehitustööde algust tuleb töövõtja(te)l hoone mahamärkimine tellida geodeetilt ning projekteerija ja tellijaga täpsustada kontrollmõõtmisega hoone kõrgusmärke ja mõõte.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

6 / 21

2.5. Ehitustööde tegemine

Juhul, kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töövõtulepingus määratletud tööd, nende tegemiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused.

Juhul, kui erilepetes ei ole teisiti määratud, kuuluvad töövõttu ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töövõtulepingus eriliselt mainitud, kuid mis on ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks.

Juhul, kui töödokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest.

Enne tööde alustamist peab töövõtja veenduma, et tööd saab teha vastavalt projekti dokumentidele.

Töövõtja peab esitama tellijale omapoolse garantiiaja antud objekti ehitustöödele üldiselt ning vajadusel üksikutele tööliikidele (niiskuskaitse tööd, …) ja seadmetele ning toodetele eraldi.

2.6. Ehitusmaterjalid ja tooted

Kõik ehitusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved ja kvaliteetsed ning vastama neile esitatud nõuetele.

Töövõtja võib tellija nõusolekul vahetada ehitusmaterjalide ja tooteid tingimustel, et nende kvaliteet ja tugevusomadused ei ole halvemad projektis ettekirjutatust. Kahtluse korral on töö töövõtjal õigus pöörduda projekteerija poole vastavate asenduste kooskõlastamiseks.

2.7. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine

Ehitusplatsile toodud materjalid ja tooted ladustatakse ja kaitstakse valmistaja ettekirjutuste järgi, et vältida nende riknemist või muid kahjustusi.

2.8. Proovid ja näited

Eelneval kokkuleppel või vajaduse korral võib tellija või projekteerija tellija nõusolekul nõuda töövõtjalt proovitöö või näite esitamist.

2.9. Projektlahenduste muutmine

Töövõtjal on õigus teha projekti muudatusi seda ise finantseerides. Muudatus või korrektuur peab olema projekti koostanud projekteerija poolt alla kirjutatud ja esialgse projekti koostanud projekteerijaga kooskõlastatud.

2.10. Kaetud tööde aktid

Ehituse kaetud tööde aktid koostatakse kõikide oluliste ehitise üleandmise hetkeks kaetud olevate konstruktsiooniosade kohta. Kindlasti tuleb kaetud tööde aktid koostada järgmiste tarindite osade kohta:

 soojustus;  aurutõke;

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

7 / 21

 tuuletõke;  raudbetooni armeerimine;  betooni sisse jäävad ankrud;  vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustikud;  aluste kandevõime kontroll jne.

3. Ehitise otstarve ja võimsus

Loomakohtade arv: 5280 nuumikukohta

Kavandatava tegevuse aastaseks toodanguks planeeritakse17 000 nuumikut.

Otstarve ja võimsus:

Sigalakompleks (12711 loomakasvatushoone)

Tehnilised andmed:

Enne rekonstrueerimist Peale rekonstrueerimist

Kasutusiga 30 aastat 30 aastat

Ehitisealune pind 5525,9 m2 5986,7 m2

Maapealse osa alune pind 5525,9 m2 5986,7 m2

Maapealsete korruste arv 1 1

Absoluutne kõrgus 61,2 m 62,2

Kõrgus 6,8 m 7,8 m

Pikkus 133,9 m 120,2 m

Laius 110,7 m 82,3 m

Suletud netopind 5228,5 m2 5644,9 m2

Köetav pind 49,3 m2 5644,9 m2

Maht 22 103,0 m3 31 324,1 m3

Maapealse osa maht 22 103,0 m3 31 324,1 m3

Tehnopind 0 m2 52,8 m2

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

8 / 21

4. Asendiplaaniline lahendus

Kinnistul paiknevad hetkel vedelsõnnikuhoidla (220569731), sigala Nr 6 (114022234), Sigala Nr. 7 (114022238), Kaarhall (114022237) ning tuletõrje veevõtukoht ja alajaam.

Kinnistule on juurdepääs tagatud avalikus kasutuses olevalt kruusakattega 14242 Rõstla- Paenasti teelt, kasutusse jääb kaks mahasõitu. Puurkaev koos pumbajaamaga paikneb Rõstla pumbajaama (61602:001:0028) kinnistul, pumbajaamani on veetud uus veetrass, mida ei rekonstrueerita. Pumpla sanitaarne olukord on rahuldav. Krundisisesed teed on osaliselt asfalt- ning kruuskattega ning halvas kuni rahuldavas seisus, rekonstrueerimise käigus uuendatakse kõik teed ning asfalteeritakse vastavalt vajadusele. Ümber sigalakompleksi toimub ringliiklus.

Kinnistul paikneb kaks maaalust tuletõrje veevõtukohta, mis tuleb enne kasutusloa taotlemist registrisse kanda.

Planeeringuala elektrivarustus on tagatud kehtivate liitumislepingutega. Liitumispunkt asub kinnistu keskosas. Üle kinnistu jooksev elektriliin paigaldatakse maa alla.

Laiendatavad laudad on planeeritud analoogselt olemasolevatega kirde-edela suunaliselt. Rekonstrueerimise käigus lammutatakse olemasolevad laudad, säilitatakse sõnnikupumpla ning abiruumid.

Loomade laadimisestakaad on planeeritud olmekorpuse ja lautade vahelisele ühenduskoridorile.

Reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse.

Masinate liikumine on korraldatud nii, et musta (sõnniku, loomsete jäätmete transport) ja puhta poole transpordivahendite liikumisteed ei ristuks. Territoorium on kogu ulatuses piiratud võrkaiaga. Sõiduautode parkla asub eraldi väljaspool aiaga piiratud territooriumi. Sissesõiduteel paikneb desovann, mida peavad läbima sööda- ja loomade vedamiseks mõeldud transport ning muud farmi territooriumil liikuvad masinad, va sõnnikuvedu.

5. Arhitektuurne lahendus

5.1. Ehitatava sigala arhitektuurne lahendus

Projekteeritavad hooned on lihtsa plaanilahendusega ristkülikukujulise põhiplaaniga viilkatusega hooned. Hooned on planeeritud kirde-edela suunaliselt paralleelselt lammutatavate hoonete ja olmeosaga.

Projekteeritav sigala ehitatakse soojustatud betoonsändwichpaneelidest. Katuse kandvaks konstruktsiooniks on puidust fermid ja katusekatteks trapetsprofiilplekk. Akendeks on PVC pakettaknad ja usteks tsinkplekiga kaetud uksed.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

9 / 21

6. Lammutustööd

Lammutatakse sigalakompleksi sigalad täies ulatuses, säilib olmeploki osa. Lammutatav hooneosa on näidatud asendiplaanil.

Foto 1. Rõstla sigalakompleks, lammutatakse esiplaanile jäävad sigalad, säilib

olmekorpus.

Ehitised lammutatakse, kuna on täielikult amortiseerunud ning ei ole tänapäevase tehnoloogia kohaselt kasutatavad.

Tabel 1. Lammutusmaterjali põhimahud

Nr. Jäätme liik Ühik Kogus Ladustamiskoht

1. Betoon ja kivimaterjal (170101, 170102)

t 1100 Taaskasutatakse kohapeal

2. Bituumenitaolised segud (170302)

t 7,5 Vastavat luba omav ettevõte

3. Puit (170201) m3 20 Vastavat luba omav ettevõte

4. Lammutuspraht (170904) t 15 Vastavat luba omav ettevõte

5. Metall (170405) t 4,5 Vanametalli kokkuost

6. Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid (170605)

t 30,0 Vastavat luba omav ettevõte

6.1. Eeskirjad ja määrused Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

10 / 21

 Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele.

 Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele, sh: „Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri" (Vastu võetud 20.10.2022 nr 24),

 Kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele.  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrusega nr. 97 “Nõuded

ehitusprojektile”.  Riigikogu seadus, vastu võetud 11.02.2015, Ehitusseadustik.  Riigikogu seadus, vastu võetud 01.05.2004, Jäätmeseadus.  Muudele projektis mainitud normidele.

6.2. Lammutustööd Lammutustööde teostamise ajal tuleb objekt varustada esmaste tulekaitsevahenditega. Kõik lammutusel saadud materjalid tuleb sorteerida eraldi:

 Kivimaterjalid  Puittarindid  Teras ja muud metallid  Ohtlikud jäätmed  Suurjäätmed Kogutud jäätmed võib anda üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhast puitu võib kasutada kütteks. Küttekoldes põletada ei tohi lakitud, värvitud,

immutatud ja kiletatud puitu. Metallmaterjal antakse üle vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele. Ohtlikke jäätmete hulka kuuluvad:

 Asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, isolatsioonimaterjalid)  Värvi-, laki- ja liimijäätmed ja nende taara  Naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp)  Klaasmaterjal  Mineraalvatt  Masuut Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlikke jäätmete

litsentsi omavale ettevõttele. Lammutustööde järjekord:  Eemaldada hoone uksed.

 Maha võtta bituumenkate;

 Eemaldada puitkonstruktsioonid;

 Lammutada tellistest seinad ning vundamendid (kivimaterjal purustatakse kohapeal ning kasutatakse teede aluskihina);

 Hoone vundament eemaldatakse täies ulatuses;

 Lammutustööde kõikidel etappidel kasutada töövõtteid, et võimalikult vältida tolmu lendumist.

Hoone lammutamist mehhanismidega saab alustada pärast demonteeritavate ja taaskasutusse minevate detailide eemaldamist ja hoonest väljaviimist.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

11 / 21

Lähikeskkonnaga seotud riskide minimeerimiseks lammutamistööde käigus on kirjeldatud alljärgnevas tabelis.

Risk Meetmed Vastutab

Müra ja vibratsioon

Erimeetmete kasutamine pole vajalik, lähtuda linna avaliku korra eeskirja nõuetest. Betooni objektil mitte purustada.

Töövõtja töödejuhataja

Tolm Erimeetmete kasutamine pole vajalik, vajadusel niisutada lammutamisjäätmeid.

Töövõtja töödejuhataja

Tänavate asfaltkate

Tuleb vältida roomikutega avalike teede ja tänavate asfaltkatte lõhkumist, vajadusel kasutada puitlaudadest patju roomikute all.

Töövõtja töödejuhataja

Naabrite informeerimine, liikumispiirangutest teadustamine

Liiklemise piiranguid avalikel teedel pole ette näha.

Nähtavale kohale tuleb paigutada ehituse töömaa infosilt.

Töövõtja töödejuhataja

Torustikud ja trassid

Lammutamistööde käigus ei teostata mingeid kaeve- ja pinnasetöid maa-aluste trasside demonteerimiseks.

Kaevukaaned tuleb kaitsta roomikutega ülesõitmise eest.

Töövõtja töödejuhataja

6.3. Tehnovõrgud Hoone on olnud ühenduses elektriga, mis on liitumispunktist lahti ühendatud. Muid

kommunikatsioone ehitusalal ei asu.

7. Tehnoloogiad

7.1. Pidamistehnoloogia

Nuumikulauta tuuakse võõrdepõrsad ca 12 nädala vanuselt ca 25...30 kg raskustena. Tapaküpseks saavad nuumikud ca 100 kg-na, mis intensiivse tootmise juures saavutatakse 3...4 kuuga. Ühele seale on arvestatud 0,80…0,85 m2 brutopinda.

Nuumikute pidamiseks jagatakse laut kaheksaks sektsiooniks.

Hügieeninõuete täitmiseks (desinfitseerimistööd) ja söötmise paremaks korraldamiseks toimub ühe sektsiooni sigadega täitmine ja tühjendamine korraga.

Kuna nuumikuid söödetakse vedelsöödaga, peavad kõik sead mahtuma korraga sööma, st optimaalne künafront looma kohta peab olema 300...500 mm.

Sulud ehitatakse täisrestpõrandale. Lähtudes EU toodud tehnilistest nõuetest (2001/88/EC, 91/630/EEC) on betoonist restpõranda pilu max laius 18 mm ning resti laua laius min 80 mm. Igas sulus peab olema kasutada hõivatusmaterjali (ketid, pallid vms).

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

12 / 21

Kahe sulu vaheline sein küna kohal ehitatakse tihedana PVC laudadest. Suluseinte kõrgus peab olema vähemalt 1 m.

Söötmine toimub kuni 85 kg kehakaaluni ad libitum printsiibil, edasi kuni müügini piiratud printsiibil 3,0-3,3 SÜ päevas.

Nuumikute täiendavaks jootmiseks paigaldatakse igasse sulgu sõnnikuala kohale üks automaatjootur.

Söödamahuti-jagaja ning vadakumahutid paiknevad söödaköögis. Jõusööda hoiustamiseks paigaldatakse õue punkrid.

7.2. Ventilatsioon ja küte

Ventilatsiooni maht nuumikulautades peab olema vähemalt 100 m3/h looma kohta.

Nuumikusigalatesse paigaldatakse ümarad väljatõmbekorstnad. Sisselaskeklapid paigaldatakse uutes lautades külgseina aknaavade ülemise osa kõrgusele, vanades lautades paigaldatakse sisselaskeklapid seintesse. Seinaklappide ette tuleb paigaldada tuulekaitseplekk.

Väljaimetavsa õhu parema hajuvuse tagamiseks tuleb kasutada üksnes korstnatesse paigaldatavaid väljatõmbeventilaatoreid.

Nuumikusigalate kütteks kasutatakse küttetorusid, mis paigaldatakse seinaklappide alla. Iga sektsiooni orienteeruv küttevajadus on ca 25 KW.

Lägakanalite alla paigaldatakse soojatagastustorustik, mis ühendatakse soojuspumpadega.

Farmi kütteks vajaliku soojusenergia saamiseks rajatakse sõnnikujahutussüsteem mis üheaegselt jahutab põrandaalustes lägakanalites olevat läga ning sellega vähendab NH3 emisiooni ning teisalt kasutatakse saadavat energiat ruumide kütteks ja olmevee ettesoojendamiseks, orienteeruv soojuspumpade võimsus ca 2 x 50-60 kW. Sõnnikujahutussüsteemi kasutatakse aastaringselt.

Talvisel tipperioodil vajaliku soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelgaasikatel võimsusega ca 100-150 kW. Katlast väljuvad suitsugaasid suunatakse korstnasse.

8. Sõnnikumajandus Sigade poolt toodetav sõnnik kogutakse restpõranda alla ehitatud 600 mm sügavusega

vannidesse. Vedelsõnniku juhtimiseks sõnnikupumplasse tõstetakse tühjenduskork üles ning vannis olev sõnnik voolab isevoolselt 250 mm läbimõõduga polüpropüleentorusse. Sõnnikukanalite põhja paigaldatakse vedelsõnniku jahutustorustik.

Laudast tulevad trassid juhitakse 315 mm läbimõõduga peatrassi, mis paikneb lauda koridori keskel. Sealt edasi valgub sõnnik pumplasse, kust see pumbatakse edasi lägahoidlatesse.

Sõnnikutrasside kalle peab olema laudatrassidel 3 ‰.

Võimalike ummistuste likvideerimise võimaldamiseks (torustiku läbipesemiseks) paigaldatakse peatrasside otsa 110 mm läbimõõduga tuulutusotsad, millesse on vajaduse korral võimalik vett lasta.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

13 / 21

Sõnnik veetakse hoidlast põllule kevadel või sügisel vastavalt vajadusele. Sõnnikut ei tohi laotada lumele ega külmunud maale. Sõnniku transpordiks kasutatavad transpordivahendid peavad olema nii tihedad, et ei tekiks keskkonna reostumisohtu. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnik mahutis, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Vedelsõnniku laotamiseks kasutatakse ripplohisvooliklaotureid. Laotamine saab toimuma vastavalt keskkonnateenistuse poolt heakskiidetud vedelsõnniku laotusplaanile.

Survetorude paigaldamise järel tuleb koheselt läbi viia nende survetugevuse kontroll.

Sõnnikukoguste arvutamisel on lähtutud maaeluministeri 30.09.2019 määrus nr 73 "Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika", kus lisas 9 on esitatud sõnnikuhoidla miinimummaht ja keskmised arvestuslikud näitajad selle arvutamiseks.

Praegu kehtiva veeseaduse järgi (§164 lg2) peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee.

Seega sõnniku, reovee minimaalne aastakogus:

5280 x 1,5 = 7920 t/m3 vedelsõnnikut,

5280 x 0,015 = 79,2 t/m3 reovett,

kokku 7920 + 79,2 = 7999,2 t/m3 ja 8-kuu kogus:

7999,2 / 12 x 8 = 5332,8 t/m3, mis peaks olema ametlikult ka väikseim hoidla maht.

Lisanduvad veel ka sademed ning aurustumine.

Olemas on sõnnikuhoidla mahutavusega 5072,8 m3.

Täiendavalt loetakse sõnnikuhoidla mahutavuse alla ka sõnnikukanalites hoitava sõnniku kogus, mis on 600×0,4×8=1920 m3.

9. Veevarustus Seakasvatuses kasutatakse vett peamiselt loomade jootmiseks ning lauda sisseseade

pesuks. Kõigile seagruppidele on vesi vabalt ja ööpäevaringselt kättesaadav.

Vesi saadakse olemasolevast puurkaevust.

10. Konstruktiivne lahendus

10.1. Mullatööd

Sigala ehitamisel kasutada maksimaalselt ära olemasoleva lauda lammutusel saadavat täitepinnast ning hoone betoondetailide purustamisjääke. Gaasbetoonplokkide jääke tohib kasutada tagasitäitena muruga kaetavatel aladel.

Ülejäänud alalt huumusekiht eemaldatakse, vastavalt vajadusele täidetakse vajalik osa kruusaga, tuleb arvestada suurte pinnase langudega.

Kokkukogutud mulda kasutatakse tulevikus kompleksi ümbruse planeerimisel.

Lautade vahe planeerimisel jälgida, et tagatud oleks sadevete äravoolamine.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

14 / 21

10.2. Vundament

Lauda välisseinad toetuvad lintvundamendile. Vundamendi orienteeruv sügavus maapinnast vähemalt 1,2 m, madalama vundamendi korral tagada külmumiskindlus vertikaalse soojustusega.

10.3. Seinad

Kandvaks elemendiks on kolmekihilised betoonist sändwichpaneelid. Hoone jäikus tagatakse seinte ja laeplaadi koostöös.

Lauda pikikoridori siseseinad on monteeritavatest betoonpaneelidest, ülejäänud siseseinad ehitatakse betoonplokkidest ning viimistletakse vastavalt ruumi tüübile.

10.4. Põrandad

Restpõrandate all olevate sõnnikukanalite põhjad valatakse betoonist C25/30; ning armeeritakse 150/150 ø6 mm võrguga, millele kinnitatakse lägajahutustorustik, seinad ehitada 140 mm paksustest betoonplokkidest. Sillused valatakse eelnevalt valmis ning monteeritakse kohapeal, silluse alustoed ehitatakse 140 mm õõnesplokkidest, maksimaalse sammuga 2 m. Restide all olevad mittekandvad vaheseinad ei tohi ulatuda restini, kasutada poolikut plokki, millele tehakse betoonist kaldpind.

10.5. Katus

Katuse kandvaks elemendiks on ogaplaatfermid orienteeruva sammuga 900 mm. Katus kaetakse Pural kattega T20 profiilplekiga, mille alla paigaldatakse roovid 32×100 mm ning katuse aluskate.

Sigalas kinnitatakse fermide alumise vöö külge aurutõkkekile, roovitus ning Powerline plaat paksusega 60 mm. Lagi soojustatakse pealt poolt 100 mm puistevillaga, hoone keskele ja korstnate juurde ehitatakse käiguteed. Katus varustatakse korstende juures lumetõkkega.

Abiruumides kaetakse lagi kahekordse kipsplaadiga ning soojustatakse 300 mm paksuse puistevillaga.

10.6. Avatäited

Akendena kasutatakse avatavaid PVC-tüüpi klaaspakettaknaid, koridoris mitteavatavaid tulekindlaid pakettaknaid.

Ustena kasutatakse spetsiaalseid sigalatesse mõeldud plastist ning aknaga uksi.

Sektsioonide tuletõkkeustena kasutatakse EI 45 tüüpi roostevabasid ilma lävepakuta metalluksi (vajalik EV Päästeameti sertifikaat).

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

15 / 21

11. Üldised nõuded betoonile

Vundamendid Vundamendi kannude valmistamise tolerantsid EVS 1992-1-1:2003

EVS 1992-3:2003 Ankrupoltide paigaldamise tolerantsid EVS 1090-1:2003

EVS 1993-1-1:2003 Raudbetoon Monteeritavate elementide montaazi tolerantsid EVS 1992-1-1:2003 Monteeritavate elementide valmistamise tolerantsid EVS 1992-1-1:2003 Kohapeal valatavate elementide tolerantsid EVS 1992-1-1:2003

Raudbetoonkonstruktsioonide keskkonna klass 2b (EPN) Värsket betoonsegu tuleb hoida leondumise ja läbikülmumise eest. Talvele tehtavatel betoonitöödel tuleb järgida normi BY119 juhiseid. Nõuded vormi ja raketisepindadele vastavalt BY21 juhistele.

12. Üldised nõuded puidule

Massiivpuidu tugevusklass C24, seinaroovitis ja abikonstruktsioonid C16. Kõik betooniga kokkupuutuvad puitdetailid peavad olema betoonist eraldatud hüdroisolatsiooniga (2 kihti SBS hüdroisolatsiooni).

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

16 / 21

13. Tulekaitseabinõud ja potentsiaaliühtlustus

13.1. Normdokumentatsioon Ehitise tuleohutusosa on projekteeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06

2015. a määrusele nr 54 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

Projekti koostamisel on lähtutud täiendavalt järgmistest aktidest ja standarditest: 1. Piksekaitse: EVS-EN 62305 (osa 1, 2, 3, 4);

2. Eesti Vabariigi standard EVS 812-4:2011, „Ehitiste Tuleohutus “ OSA 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus;

3. EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

4. EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Küttesüsteemid;

5. Tuletõrje veevarustus: EVS 812-6:2012, Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

6. Suitsutõrje: EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldamine ja korrashoid;

7. Evakuatsioon: EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid;

8. EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus;

9. Siseministri 30. augusti 2010 määrus nr 39. „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;

10. EVS 812-7:2008 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.

13.2. Üldosa Ehitise suletud netopind on 5986,7 m2. Kasutusviisilt on tegemist VI kasutusviisiga (sigala) hoonega - tööstus- ja

tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. Kompleksis töötab korraga kuni 6 inimest.

Ehitise kasutamise otstarve on 12711 – loomakasvatushoone. Tegemist on ühekordse hoonega.

Hoone tulepüsivusklassiks on TP 3. Ehitis kuulub 1 tuleohuklassi ja I tulekaitsetasemesse. Olemas peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

Laudas on sundventilatsioon ja elektri- ning vedelküttel põhinev lisaküte. Põhiline soojusenergia saadakse soojuspumpade abil sõnniku jahutamisel.

13.3. Piksekaitse ja potentsiaaliühtlustus Piksekaitse paigaldamine antud hoones on kohustuslik, kuna ehitises peetakse üle 100

looma.

Piksepüüduri detailne lahendus antakse elektriprojektiga, piksepüüdurina kasutada katusele ehitatavat võrkpüüdursüsteemi.

Pikse ringmaandur paigaldatakse hoonete vundamentide kraavide põhja (min sügavus maapinnast 0,5 m).

Hoone võrkpüüdurite ühendused ringmaanduriga tehakse iga 15 m järelt. Kõik ühendused peavad olema usaldusväärsed, soovitatavalt keevitatud. Äärmisel juhul võib kasutada ka poltühendusi, mille min kontaktpind on 160 mm2.

Piksepüüdureid pinnases paikneva ringmaanduriga ühendavate tsingitud terasvarraste läbimõõt peab olema vähemalt 10 mm.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

17 / 21

Potentsiaali kuhjumise vältimiseks ühendatakse omavahel kõik ehitise metallkonstruktsioonid. Tekkinud potentsiaaliühtlustusseade ühendatakse elektrikilbi korpuse (maandusjuhtmega), mis omakorda ühendatakse ringmaanduriga.

13.4. Projekteeritavate ehitiste tulekaitsetasemed Tuletõkkesektsioonid moodustatakse järgmiselt:

 Laibaruum, laadimine, peakoridor 233,9 m2  Katlaruum 49,7 m2  Olmeruumid 136,0 m2  Kilbiruum 3,1 m2  Vadakumahutid, söödaköök 203,0 m2  Sigala 8×627,4 m2

Tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu leviku piiramiseks eraldatakse eelpool

nimetatud ruumid üksteisest EI30 ja EI90 tulepüsivusklassiga tuletõkkekonstruktsioonidega. Pööning koos laudaga moodustavad ühtse tuletõkkesektsiooni, kuna ehitatavates lautades kasutatakse spetsiaalseid laepaneele ning korstnad läbivad pööningu.

Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast (seega EI30, EI45), kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast.

Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut.

Ehitise õhuvahetuskanali sein peab vastama vähemalt sellele ehitise osale ettenähtud tuletundlikkusele, kusjuures selliseid kanaleid peab olema võimalik kergesti puhastada ja hooldada.

Kuna tegemist on tootmishoonega, kus tuleoht on vähese või arvestatava tõenäosusega, peavad selle seinad ja laed olema ehitatud D-s2,d2 klassi tuletundlikkusega ehitusmaterjalidest, põrandatele nõudeid ei esitata.

Tehnoruumide seinad vähemalt A2-s1;d0 ja põrandakattematerjalide pealispinnakihid peavad vastama tuletundlikuse klassi A2FL-s1 nõuetele.

Sigalas käsitletakse selliseid aineid, mis kogemuste kohaselt tehnoloogilises protsessis ei põhjusta tuleohtu või see on piiratud.

Ehitiste välisseinte välispindade ja õhutuspilu pinna minimaalne tuletundlikkus on D- s2,d2, õhutuspilu sisepindadele nõudeid ei esitata.

Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF(t2-t4)).

13.5. Suitsu eemaldamine ja evakuatsioon Laudaruumis toimub suitsu eemaldamine ventilaatorite abil läbi ventilatsioonikorstnate

ning kergesti purustatavate akende kaudu pikiseinas. Iga tuletõkkesektsioon on eraldi suitsutsoon. Loomuliku tõmbega suitsutõrje puhul peab suitsutsooni avade pindala olema I tuleohuklassi puhul vähemalt 0,25% põranda pindalast.

Koridori ja olmeruumide osas tagatakse suitsueemaldus olemasolevate akende kaudu, mis asuvad ruumi ülemise kolmandikus.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

18 / 21

Evakuatsioon toimub hoone välisuste kaudu, mis paiknevad hoone välisseintes.

Evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Evakuatsiooniuksed ja hädaväljapääsud peavad olema tähistatud vastavalt nõuetele.

Evakuatsiooniteel paiknev uks peab:

 tuletõkkeuks peab olema isesulguv ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta;

 tavakasutuses lahtiolev tuletõkkeuks peab olema varustatud seadmega, mis sulgeb sellise ukse tulekahju korral.

Evakuatsioonitee min laius on üldjuhul vähemalt 1200 mm; alla 60 kasutaja korral võib üks evakuatsioonitee olla vähemalt 900 mm laiune.

Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm.

13.6. Elektrivarustus Elektri peakilp paigaldatakse eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavasse kilbiruumi.

13.7. Küttesüsteem

Kompleksi põhiküttena kasutatakse maasoojuspumpasid, soojus saadakse sõnnikukanalite alla paigaldatavate kollektorite abil. Talvisel tipperioodil vajaliku soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelgaasikatel võimsusega ca 100-150 kW. Katlast väljuvad suitsugaasid suunatakse väljaspool hoonet asuvasse metallkorstnasse. Korstna kõrgus planeeritud 9,5 m maapinnast, diameetriga 0,325 m. Katlaruum koos varugeneraatori ja soojuspumpadega moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni.

Küttesüsteemi kohta koostatakse eraldi projekt.

13.8. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Kinnistu teed on vähemalt 3,5 m laiused ning kaetud ilmastikukindla katendiga, mis tagab

tuletõrjevahenditele kõikide hoonete juurde piisava juurdepääsu. Kustutusvee minimaalne vooluhulk on 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Vajalik veekogus 108 m3. Kustutusvee võtmiseks on kinnistul kaks maaalust veevõtukohta. Veevõtukoha vastavuse kinnitab tellija. Tuletõrjeautodele tuleb tagada nõuetekohane juurdepääs veehoidlatele.

Vajalik tulekustutite arv ja paigutus täpsustatakse kohaliku päästeametiga (nõuetekohaselt paigaldatakse 1 pulberkustuti 200 m2 pinna kohta). Pulberkustuti kustutusaine mass on 6 kg. Tulekustutid paigaldatakse ühtlaselt kogu ruumi ulatuses, maksimaalne põhja kõrgus maapinnast on 1,5 m. Kuna sigalates on käsikustuti kasutamine raskendatud, siis paigaldatakse igasse lauta välisuste kõrvale kaks kustutit, seega igasse lauta 4 kustutit. Juurdepääs tulekustutitele peab olema vaba. Tulekustutite asukohad peavad olema valitud nii, et nende asukoht oleks ruumi sisenemisel nähtav.

14. Veterinaarohutuseabinõud Kõik lauta sisenevad isikud peavad kohustuslikus korras läbima sansõlme (kohustuslik

desinfitseerimine, st dušš ning spetsiaalne tööriietus).

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

19 / 21

Territoorium on ümbritsetud aiaga, ning väravad lukustatud. Teenindavad sõidukid peavad läbima desovanni.

15. Jäätmete käitlemine Peamised seafarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on loomsed jäätmed, olmejäätmed,

pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse. Olmejäätmed on planeeritud üle anda jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle selleks tunnustatud ettevõttesse.

16. Hooldusjuhend Kõikide sigala tehnoloogiliste seadmete hooldusjuhendid annab seadmete tarnija.

Kõikide ehituskonstruktsioonide hooldamine toimub vastavalt vajadusele. Samas peab hoone valdaja jooksvalt kontrollima konstruktsioonide seisukorda ning tegema vajadusel viivitamatult parandustööd.

17. Heakorrastus ja haljastus Kõik farmisisesed teed asfalteeritakse või kaetakse ilmastikukindla materjaliga (killustik

kruus). Ülejäänud ala kaetakse muruga. Soovitav on kogu farmi territooriumi jaoks koostada eraldi haljastusprojekt.

Krundi vertikaalplaneering on lahendatud nii, et sadeveed (sealhulgas ka sadeveed katuselt) juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse samal krundil. Krundil olev haljastus tuleb maksimaalselt säilitada. Peale ehitustööde lõppu ehitusala haljastatakse ja heakorrastatakse täielikult.

Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Kõik ehitusobjektil tekkinud jäätmete käitlemisel lähtutakse valla jäätmehoolduseeskirjast.

18. Elektrivarustus Seafarm varustatakse elektrienergiaga kohaliku madalpingevõrgu baasil tehnilistele

tingimustele vastava elektriprojekti järgi, mis koostatakse eraldi projektina. Kinnistul on olemasolev liitumine.

19. Tervise- ja keskkonnakaitse

19.1. Tervisekaitse

Ehitis on kindlustatud sooja ja külma veega, küttega, ventilatsiooniga, loomuliku ja kunstiliku valgustusega. Sisetöökohtade puhul tuleb lähtuda standardist EVS-EN 12464- 1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

20 / 21

Hoone ehitamiseks kasutatakse ainult hoonele sobivaid ja Eesti Vabariigi Tervisekaitsetalituse poolt sertifitseeritud ehitus- ja viimistlusmaterjale.

19.2. Keskkonnakaitse

Krundi vertikaalplaneering on lahendatud nii, et sademeveed (sealhulgas ka sademeveed katuselt) juhitakse hoonest eemale, haljasaladelt immutatakse sademeveed pinnasesse samal krundil. Peale ehitustööde lõppu ehitusala haljastatakse ja heakorrastatakse.

Olmejäätmed on ette nähtud koguda konteinerisse, kust see vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse. Jäätmete käitlemisel lähtutakse valla jäätmehoolduseeskirjast.

Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Kõik ehitusobjektil tekkinud jäätmete käitlemisel lähtutakse valla jäätmehoolduseeskirjast. Ehituse käigus tekkivate jäätmete osas esitatakse ehitise vastuvõtmiseks esitatavates dokumentides seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

19.3. Juhised ehitajale

 Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse.

 Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve.

 Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument.

 Pinnase ladustamisks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.

 Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse.

 Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud.

 Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.

RÕSTLA SIGALAKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE

Agorek OÜ töö nr. 2024 2103 16.01.2025 a. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla, Rõstla sigala

21 / 21

 Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Vallavalitsust.

 Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda valla jäätmeseadusest.  Pärast ehitustööde/lammutustööde lõppemist esitada ehitusregistri kaudu

kooskõlastamiseks jäätmeõiend. Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel kinnitavad dokumendid.

Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu.

20. Ehituskorraldus ja dokumenteerimine Ehitise ehitamise käigus peab ehitaja ja/või tellija lähtuma Majandus- ja taristuministri

määrusest nr 3 (vastu võetud 21.02.2020 a.) „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Ehitamise käigus tuleb objektil nõuetekohaselt täita ehituspäevikut, koostada korrektsed teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Ehitise valmimisel annab tööde teostaja ehitusdokumendid viivitamata üle ehitise omanikule.

Koostas: Taavi Leola

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põltsamaa Vallavalitsus

[email protected]

Lossi tn 9

48104, Jõgeva maakond, Põltsamaa

vald, Põltsamaa linn

Teie 13.06.2026

Meie 22.06.2026 nr 7.1-2/26/10380-2

Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla

küla Rõstla sigala kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Jõgeva maakonna Põltsamaa valla Rõstla

küla Rõstla sigala kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 552550, EHR kood nr 114022235).

Kinnistu (katastritunnus 61601:001:0249) asub osaliselt riigitee nr 14242 Rõstla - Paenasti tee km

0,80-1,06 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva sigalakompleksi ümberehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Rõstla

sigalakompleksi rekonstrueerimine. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Rõstla küla“ projekt

(peaprojekteerija Osaühing Agorek, töö nr 2024_2103).

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu km 0,831 ja km 1,051.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja ülesannetes

2 (2)

Lisa:

1. 20242103_PP_AR-3-00_Seletuskiri

2. 20242103_PP_AR-4-01_Asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]