Sissetulev kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 27.10.2022

Kehtib kuni: 27.10.2027

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

KÄSKKIRI

28.10.2022 nr 1-7/22-013-TI

Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu määramine 11. detsembril 2022. a

algavaks liiklusgraafikuperioodiks

Tulenevalt Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a pöördumisest nr EDI-2022-50 ja raudteeseaduse § 106 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ § 12 lõike 1 alusel: määran

käesoleva otsuse seletuskirjas (Lisa 1) toodud põhjendustel Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 11. detsembrist 2022. a järgmiselt: 1. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagava põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse

juurdepääsupaketi tasu: 0,00909 eurot brutotonn/km kohta.

2. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud:

2.1. Lisatasu avaliku teenindamise lepinguga osutatavale reisijateveoteenusele:

8,46 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta.

2.2. Lisatasu rahvusvahelisele reisijateveoteenusele:

0,00 eurot rong/km kohta;

0,00 eurot brutotonn/km kohta.

2.3. Lisatasu siseriiklikule kaubaveoteenusele:

0,00 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta.

Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu

määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda

raudteeseaduse § 109 lõike 1 punkti 3 alusel kaebusega Konkurentsiameti (Tatari 39, 10134

Tallinn, e-post [email protected]) poole. Samuti on käesolevat otsust võimalik

vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna

Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected])

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Jaak Simon

3

Lisa 1

KINNITANUD peadirektor 28.10.2022

käskkirjaga nr 1-7/22-013-TI

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse

„Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine

11. detsembril 2022. a algavaks liiklusgraafikuperioodiks“ seletuskiri

Koostanud:

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TALLINN

2022

4

Sisukord

1. Kasutustasu määramise menetlus ....................................................................................... 5

1.1 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse käik ................ 6 2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukulude arvestus ....................................................... 7

2.1 Põhiteenuse tegevuskulu arvestus ................................................................................ 7 2.2 Põhiteenuse üldkulu arvestus ....................................................................................... 8 2.3 Põhiteenuse kapitalikulu arvestus ................................................................................. 9 2.4 Põhiteenuse WACC-i ja mõistliku ärikasumi arvutamine .......................................... 11

Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine ................................................ 11

Võõrkapitali hind (r d ) ...................................................................................................... 13

Turu riskipreemia (r )m : .................................................................................................... 14

Beetakordaja ( ) : ............................................................................................................. 15 2.5 Ärikasumi arvutamine ................................................................................................ 15 2.6 Põhiteenuse kogukulu ................................................................................................. 17

3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK rakendusmääruse 2015/909 alusel ........................ 18

3.1 EDR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine ......................................... 19 4. Raudteeinfrastruktuuri turusegmentide määramine .......................................................... 21 5. Maksevõime hindamine ja lisatasude määramine ............................................................ 22

5.1 Lisatasude arvestamise põhimõtted ............................................................................ 22

5.2 Avalike teenindamise lepinguga seonduv reisivedu ................................................... 23 5.3 Rahvusvaheline reisivedu ........................................................................................... 23

5.4 Kaubavedu .................................................................................................................. 24

5

1. Kasutustasu määramise menetlus

Kasutustasu määrab TTJA majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruses nr 64

„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika) sätestatud

korras raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete põhjal (RdtS § 106 lõige 1).

Menetluse läbiviimisel juhindub TTJA muu hulgas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud

menetlusnormidest.

TTJA kui kasutustasu määraja hindab enne kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuri-

ettevõtja kulude põhjendatust igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi tema

liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta andmete alusel ning täpsustab kasutustasu aluseks

olevaid kuluandmeid Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis määratlevad

inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks (Metoodika § 2 lõige 3).

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude põhjendatuse kontrollimiseks ja kasutustasu

määramiseks esitab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja Metoodika § 11 lõike 1 alusel TTJA-le

hiljemalt kuus kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust:

1) Metoodika §-s 7 toodud valemite alusel arvestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja

kapitali kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse

aluseks olnud andmed;

2) Metoodika lisades 1–7 toodud andmed viimase auditeeritud majandusaasta ja

arvestuse hetkel käimasoleva majandusaasta kohta koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga;

3) prognoositava ühikukulu leidmise aluseks olevad andmed;

4) prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate põhi- ning

lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise eest ning prognoositava

põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud

andmed.

TTJA-l kui kasutustasu määrajal on Metoodika § 11 lõike 2 alusel õigus korrigeerida

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud andmeid või nõuda temalt nende korrigeerimist, kui

esitatud andmed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks eeltoodule on TTJA-l

tulenevalt HMS § 38 lõikest 1 õigus nõuda menetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt

isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel TTJA teeb kindlaks

kasutustasu määramiseks olulised asjaolud. TTJA tagab talle menetluse käigus teatavaks saanud

ärisaladuse kaitse (Metoodika § 12 lõige 3).

TTJA ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagavad, et Metoodika kohaldamine toob kaasa

võrdsed ja mittediskrimineerivad kasutustasud eri raudteeveo-ettevõtjatele, kes osutavad

samalaadses turuosas samaväärseid teenuseid, ning et kohaldatavad kasutustasud on kooskõlas

võrgustiku teadaandes kirjeldatud põhimõtetega (Metoodika § 12 lõige 2).

Enne kasutustasude kehtestamist annab TTJA raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja raudteeveo-

ettevõtjatele, kelle õigusi või kohustusi see võib puudutada, võimaluse esitada kasutustasu

kehtestava haldusakti kokkuvõtte suhtes oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lõige 1).

Metoodika § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt kehtestab TTJA kasutustasu põhi-, lisa- ja abiteenuste

eest ning põhiteenuste lisatasu hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.

6

Vastavalt raudteeseaduse (edaspidi RdtS) § 88 lõikele 1 algab liiklusgraafikuperiood

detsembrikuu teisel pühapäeval.

1.1 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse

käik

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Edelaraudtee AS (edaspidi EDR) esitas 2022/2023

liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramiseks Metoodika § 11 lõikes 1 nimetatud andmed

20. juuni 2022. a kirjaga nr EDI-2022-50. Viidatud pöördumises taotleb EDR 2022/2023

liiklusgraafikuperioodiks üksnes põhiteenuse kasutustasu määramist. Lisa- ja abiteenuseid

EDR 2022/2023 liiklusgraafikuperioodil ei paku. Seega TTJA EDR raudteeinfrastruktuuril

juurdepääsu tagavate lisa- ja abiteenuste eest 2022/2023 liiklusgraafikuperioodiks kasutustasu

ei määra.

TTJA hindas esitatud andmete vastavust Metoodikas ja RdtS-s sätestatule. Nimetatud tegevuse

käigus analüüsis TTJA raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud andmeid kirjete kaupa ning

võrdles andmete dünaamikat 2021/2022 liiklusgraafikuperioodide vastavate andmetega.

Kirjeldatud toimingu tulemusena selgitati välja suurimad muutusi läbiteinud kulugrupid, mida

arvestati muuhulgas edaspidises menetluses kogukulukomponentide kontrollimisel.

EDR-i poolt kasutustasu määramise menetlusse esitatud andmete Metoodikale vastavuse

hindamiseks viis perioodil 22. juuni 2022. a kuni 19. september 2022. a TTJA ettevõtte

raamatupidamises läbi kontrolltoimingu liiklusgraafikuperioodile eelneva ehk 2020

majandusaasta raamatupidamise algdokumentide (kuluarvete) tasemel. Kontroll hõlmas 100%

aasta 2021. aasta kuluarvetest. Kuluarvete kontrolltoimingute eesmärgiks oli veenduda, et

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukuludesse ei ole lülitatud Metoodika kohaselt

mittelubatavaid kulusid ning et ühe teenuse kulud ei sisalduks teise teenuse kuludes ja vastupidi.

Hindamaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kasutustasu määramiseks esitatud andmete

seotust vastava teenuse kogukuludega, küsis TTJA menetluse käigus EDR-ilt lisaandmeid ja

selgitusi. EDR esitas menetlusse järgmised täiendavad andmed:

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja 2021. aasta raamatupidamise kuludokumendid

(ostuarved);

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhivarade nimekiri seisuga 31. detsember 2021. a;

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja remonditööde kapitaliseerimise andmed seisuga 31.

detsember 2021. a.;

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate nimekiri seisuga 31. detsember 2021. a koos

vastavate ametinimetustega;

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõidukite nimekiri seisuga 31. detsembri 2021. a.

17. oktoobril 2022. a edastas TTJA käesoleva otsuse kavandi koos lisadega arvamuste

avaldamiseks. Täiendavaid kommentaare turuosalistelt ei laekunud.

Alljärgnevalt selgitab TTJA raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja EDR esitatud ja TTJA kontrollitud

andmete põhjal arvestatud põhiteenuste kasutustasu kujunemist 2022/2023

liiklusgraafikuperioodiks.

7

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukulude arvestus Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eristab põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning talle

kuuluvate teenindusrajatiste kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja

rahvusvahelise tava kohaselt (Metoodika § 2 lõige 2). Tulenevalt varasemast praktikast ja kuluarvestussüsteemi järjepidevast kohaldamisest ei

arvestata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiteenuse kogukuludesse:

1) tagastamatu abi (näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide finantseerimise) raames

soetatud põhivara kapitalikulu ja sellelt põhivaralt teenitavat mõistliku ärikasumit;

2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

3) sponsorlust, annetusi;

4) varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara

väärtuse langus, põhivara üleshindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara

müügist ja likvideerimisest jms);

5) seaduse alusel määratud trahve ja viiviseid;

6) teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega,

tulenevad kasutamata ressurssidest (st ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-

ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal kasutusse raudteeinfrastruktuuriteenuste

osutamiseks või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada) jms;

7) kulusid, mis on tekkinud juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste või

juurdepääsu abiteenuste osutamiseks kasutusel olnud põhivara müügist (sealhulgas

müügiks ettevalmistamisest) sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest

saadud tuluga.

EDR-i 20. juuni 2022. a kirjaga nr EDI-2022-50 esitatud kirja andmetes on teenuste

osutamisega seotud kulud eristatud varasemalt kasutuses olnud praktika kohaselt, kus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukulud koosnevad teenuste otsekuludest, üldkuludest,

kapitalikulust ja mõistlikust ärikasumist. Oluline on arvestada, et EDR kirjas nimetatud teenuse

otsekulude puhul ei ole tegemist Metoodika § 3 lg 1 kohase otsekulude ehk minimaalse

juurdepääsupaketi kulude jaotusega. Segaduse vältimiseks nimetame EDR kirja punktis 1

märgitud otsekulusid edaspidi tegevuskuludeks. Vastavalt EDR taotlusele määrata kasutustasu

põhiteenusele on alljärgnevalt välja toodud 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi põhiteenuse

kogukulude kujunemine.

2.1 Põhiteenuse tegevuskulu arvestus

EDR esitas oma 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 lisas 5 andmed raudteeinfrastruktuuri-

ettevõtja põhiteenuse kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitavate kulude kohta

alljärgnevalt:

1) Põhiteenus

 Edasimüüdud elektrienergia 117 137 eurot.

Kõik mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuri-ettevõtja poolt esitatud majandusaasta

andmetest välja arvatud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava põhiteenuse tegevuskuludesse arvestatakse

vastava teenuse osutamiseks tehtavad hooldus-, materjali- ja sisseostetud teenuste kulud ning

antud teenuse osutamiseks vajalikud tööjõuga seotud kulud.

8

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuskulude prognoosile lisatakse Statistikaameti avaldatud

hinnaindeks (edaspidi ka THI), mis määratleb inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks

(Metoodika § 2 lõige 3).

TTJA otsustas kasutada Statistikaameti poolt 09. oktoobril 2022. a avaldatud1

tarbijahinnaindeksit, mis kajastab perioodi september 2021 kuni september 2022, kuivõrd

tegemist on menetluse läbiviimise hetkel viimati avaldatud andmetega.

Menetlustoimingute käigus tuvastas TTJA põhiteenuse tegevuskulusid, mida ei tohi

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuskuludesse lülitada, summas 125 eurot.

Põhiteenuse tegevuskulud olid: (3 863 106 eurot – 125 eurot) * 1,237 = 4 778 507 eurot kus, 3 863 106 eurot – EDR 2021. a tegevuskulud2; 125 eurot – TTJA poolt tuvastatud kulud, mida ei saa tegevuskuludesse lülitada; 1,237 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 23,7% - Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks perioodil 2021 september – 2022 september.

2.2 Põhiteenuse üldkulu arvestus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhjendatud üldkulud jaotatakse Metoodika § 5 kohaselt

raudtee-ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude

summale. Üldkulud prognoositakse igaks kalendriaastaks Metoodika lisades toodud tabelite

andmete alusel, mis esitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja liiklusgraafikuperioodi eelse

majandusaasta kohta.

EDR esitas oma 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 lisas 5 andmed raudteeinfrastruktuuri-

ettevõtja kogukuludesse mittelülitatavate üldkulude kohta alljärgnevalt:

 Sponsorlus, kingitused ja annetused 4 487 eurot.

Kõik mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuri-ettevõtja poolt esitatud majandusaasta

andmetest välja arvatud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuskulude prognoosile lisatakse Statistikaameti avaldatud

hinnaindeks (edaspidi ka THI), mis määratleb inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks

(Metoodika § 2 lg 3).

TTJA otsustas kasutada Statistikaameti poolt 09. oktoobril 2022. a avaldatud3

tarbijahinnaindeksit, mis kajastab perioodi september 2021 kuni september 2022, kuivõrd

tegemist on menetluse läbiviimise hetkel viimati avaldatud andmetega.

1 https://www.stat.ee/et/uudised/septembri-tarbijahinnaindeksi-suurimateks-mojutajateks-olid-eluaseme-ja-

toiduga-seotud-hinnatousud 2 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 lisa 1 (raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja 2021. a

kasumiaruanne, põhiteenused, rida- tegevuskulud) 3 https://www.stat.ee/et/uudised/septembri-tarbijahinnaindeksi-suurimateks-mojutajateks-olid-eluaseme-ja-

toiduga-seotud-hinnatousud

9

TTJA viis EDR raamatupidamises läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude Metoodikale

vastavuse hindamise. Järelevalvetoimingute käigus ei tuvastanud TTJA kulusid, mida

Metoodika kohaselt ei tohi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludesse lülitada.

Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja osutatava teenuste vahel proportsionaalselt

kõikide teenuste otsekulude summale. Põhiteenuse otsekulude osatähtsus infrastruktuuri-

ettevõtja teenuste kogukulusse on 95,85%4.

Põhiteenuse üldkulude arvestus on järgmine: 649 371 * 95,8521% * 1,237= 769 953 eurot kus, 649 371 eurot – EDR 2021. a üldkulud5; 95,8521%– põhiteenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja

kogukuludest; 1,237 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 23,7% - Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks perioodil 2021 september – 2022 september.

2.3 Põhiteenuse kapitalikulu arvestus

Metoodika § 6 lõike 1 kohaselt on kapitalikulu kulu, mis on seotud materiaalse põhivara

soetamisega. Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine

teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Metoodika § 6 käsitleb ainult lisa- ja

abiteenuse ning teenindusrajatiste kapitalikulu arvestamise põhimõtteid, kuid põhiteenuse

kapitalikulu määramine on reguleerimata. RdtS § 99 lõigetest 2 ja 3 tulenevast vajadusest

määrata põhiteenuse kogukulu, on vajalik ka põhiteenuse kapitalikulu komponent arvestada.

Kuivõrd varasemalt on põhiteenuse kapitalikulu määratud Metoodika §-iga 6 samadel

printsiipidel, siis otsustas TTJA rakendada antud arvestuse aluseid ka edaspidi põhiteenuse

kapitalikulu määramisel, tuginedes parimate praktiliste teadmiste ja kuluarvestuse järjepideva

kohaldatavuse printsiibile.

Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara

amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhivarad

ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara

amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, siis rakendatakse põhiteenuse

kapitalikulu arvestamisel lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatise põhivara ja kapitalikulu

arvestamise Metoodika § 6 lõigetes 5-13 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise metoodikat.

TTJA palus EDR-il menetlusse esitada põhivara nimekiri seisuga 31. detsember 2021. a. TTJA

kontrollis järgnevalt, kas EDR-i raamatupidamises on põhivara kajastatud soetusmaksumuse

meetodil ning valdavas osas on amortisatsioonid vastavuses põhivara kasuliku elueaga. EDR

on oma 20. juuni 2022. a kirjaga nr EDI-2022-50 korrigeerinud kapitalikulu arvestamist

varasematest liiklusgraafikuperioodist tulenevate mahaarvamistega ning mittekasutatava vara

osas järgnevalt:

4 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 lisa 1 (raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja 2021. a

kasumiaruanne). 5Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 lisa 1 (raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja 2021. a

kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud)

10

1. Mittepõhjendatud investeeringud summas 22 916 eurot. 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi

menetluses tuvastas TJA mittepõhjendatud investeeringuid summas 458 308,19 eurot (7 170

9656 EEK). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole nimetatud investeeringute kulusid ümber

hinnanud ja on 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi prognoositava kasutustasu menetlusse

esitanud andmed, millistes sisalduvad endiselt nimetatud mittepõhjendatud kulud. Samas

2008/2009 liiklusgraafikuperioodi haldusaktis võeti kapitalikulu määramise aluseks olevatest

investeeringutest välja eelpool nimetatud summa. Vastavad arvutused on järgmised:

458 308,19 eurot/20 = 22 916 eurot

kus,

20 – aastate arv, mille TJA määras hinnanguliselt raudteeülesõidukohtade remontimiseks tehtud

investeeringutele keskmiseks kasulikuks elueaks.

2. Mittepõhjendatud investeeringud summas 1 020 eurot. 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi

menetluses tuvastas TJA mittepõhjendatud investeeringuid summas 20 410,82 eurot

(319 360,157 EEK). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole nimetatud investeeringute kulusid

ümber hinnanud ja on 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi prognoositava kasutustasu menetlusse

esitanud andmed, millistes sisalduvad endiselt nimetatud mittepõhjendatud kulud. Samas

2010/2011 liiklusgraafikuperioodi haldusaktis võeti kapitalikulu määramise aluseks olevatest

investeeringutest välja eelpool nimetatud summa. Vastavad arvutused on järgmised:

20 410,82 eurot/20 = 1 020 eurot

kus,

20 – aastate arv, mille TJA määras hinnanguliselt raudteeülesõidukohtade remontimiseks tehtud

investeeringutele keskmiseks kasulikuks elueaks.

3. Põhivarad, milliseid ei anta kasutada summas 17 882 eurot, vastavalt TJA 2016/2017

liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses tuvastatud põhivara objektid, milliseid ei anta

põhiteenuse raames kasutada. TTJA korrigeeris nimetatud summat vastvalt 22. juuni 2022. a e-

kirja lisas „Varade nimekiri 2021“ kajastatud kulumiga, millest lähtuvalt prognoosib TTJA

järgmiseks liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse kapitalikulu madalama 17 882 euro võrra

(Lisa 2).

4. 2014/2015 liiklusgraafikuperioodi menetluses tuvastas TJA põhivara objekte (Lisa 3),

milliste kapitalikulunorm polnud määratud nii, et see kajastaks põhivara kasulikku eluiga, mille

alusel toimub kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus. Sellest tulenevalt lisanduvad

põhiteenuse kapitalikulule põhivara soetamiseks tehtud kulutused summas 62 126 eurot.

Lähtuvalt eelnevast suurendatakse kumulatiivse amortisatsioonide arvestuse erinevuse võrra

põhiteenuse vara jääkväärtust (vt ka punktis 3.5 toodud põhiteenuse ärikasumi arvestuse

aluseks kasutatava põhivara väärtust).

6Andmed TJA peadirektori 19.11.2008. a käskkiri nr 3.1-6/08-1403-0051 „Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu“ muutmine. 7 Andmed TJA peadirektori 30.04.2010. a käskkiri nr 1-11/10-051 „Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu“ määramine.

11

2022/2023 liiklusgraafikuperioodi menetluses tuvastas TTJA täiendavalt 2021. aastal tehtud

mittepõhjendatud investeeringu summas 3926 eurot. Sellest tulenevalt korrigeerib TTJA

kapitalikulude summat antud põhivaraobjekti 2021. aasta kulumi summa ulatuses8, millest

lähtuvalt prognoosib TTJA järgmiseks liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse kapitalikulu

madalama 654 euro võrra.

Põhiteenuse kapitalikulu kujuneb järgnevalt:

2 716 047 – (17 882+22 916+1020+654) +62 126= 2 735 701 eurot

kus, 2 716 047 9 –EDR 2021. a põhivara amortisatsioon; 17 882 – põhivarade amortisatsioon, mida ei anta kasutada (lisa 2) 62 126– põhivarade korrigeeritud amortisatsiooninorm 2021. aastal (lisa 3) 22 916 – mittepõhjendatud investeeringud 2008/2009, millised tuvastati liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses 654 - mittepõhjendatud investeering, mis tuvastati 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses 1020 - mittepõhjendatud investeeringud 2010/2011, millised tuvastati liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses

2.4 Põhiteenuse WACC-i ja mõistliku ärikasumi arvutamine

Metoodika § 7 käsitleb ainult lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatiste kasutustasu mõistliku

ärikasumi komponendi arvestamise põhimõtteid, kuid põhiteenuse mõistliku ärikasumi

määramine on reguleerimata. RdtS § 99 lõigetest 2 ja 3 ning Metoodika § 9 lõigetest 2 ja 8

tulenevast vajadusest määrata põhiteenuse mõistlik ärikasum, on vajalik ka mõistliku ärikasumi

komponent arvestada. Kuivõrd varasemalt on põhiteenuse mõistlik ärikasum määratud

Metoodika §-iga 7 samadel printsiipidel, siis otsustas TTJA rakendada antud arvestuse aluseid

ka edaspidi põhiteenuse kapitalikulu määramisel, tuginedes parimate praktiliste teadmiste ja

kuluarvestuse järjepideval kohaldatavuse printsiibile.

Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine

Metoodika § 7 lõike 1 kohaselt ei tohi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi

norm (%) ületada kapitali kaalutud keskmist kapitali hinda (edaspidi WACC), mis leitakse

järgmise valemiga:

kus:

r e - on omakapitali kaalutud keskmine hind (%);

r d - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) kaalutud keskmine hind (%);

E - on omakapitali rahaline maht;

D - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht.

Omakapitali kaalutud keskmine hind (r )e leitakse järgmise mudeli (CAPM) abil:

8 22. juuni 2022 e-kirja lisa „Varade nimekiri 2021“,tööleht “PT2021”, põhivara koodiga EI1200997 – aasta

amort. 9 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 (p.4 Kapitalikulu arvutamine;

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasumiaruanne)

12

r ,*mfe rr 

kus,

r f - on riskivaba tulumäär;  - on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski;

r m - on turu riskipreemia.

/Metoodika § 7/

Metoodika § 7 lõike 5 kohaselt tuleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja WACC-i arvutamisel

kasutada võõrkapitali osakaaluna 50% kogukapitalist (kaasaarvatud olukorras, kus

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kapitalistruktuuris puudub võõrkapital). Juhul, kui vastava

raudtee-ettevõtja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris võõrkapitali osakaal moodustab üle

50% kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku

kapitalistruktuuri. Metoodika rakendamisel tuvastas TTJA, et EDR poolt haldusmenetlusse

esitatud raamatupidamisandmete alusel arvutatud võõrkapitali osakaal kogukapitali jääb alla

50%. Vastavad arvutused on järgmised:

E/(D+E) omakapitali suhe kogukapitali

72 447 371/(21 056 967+72 447 371) = 77,48%

D/(D+E) võõrkapitali suhe kogukapitali

21 056 967/(21 056 967+72 447 371) = 22,52%

kus,

1) Omakapitali rahaline maht (E) 72 447 37110 eurot

2) Võõrkapitali rahaline maht (D) 21 056 96711 eurot

Kuna võõrkapitali suhe kogukapitali jääb alla 50%, kasutab TTJA WACC-i arvutustes

võõrkapitali osakaaluna Metoodikas nõutud 50%.

EDR mõistliku ärikasumi arvestamise aluseks oleva kapitali kaalutud keskmise hinna arvestus

on toodud Tabelis 1.

10Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 lisa 4 „ Raudteeinfrastruktuuri finantsseisundi aruanne

(bilanss) “ (rida- omakapital, veerg Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kokku). 11Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 lisa 4 „ Raudteeinfrastruktuuri finantsseisundi aruanne

(bilanss) “ (rida- Kohustused kokku, veerg Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kokku).

13

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi arvestus Tabel 1

Omakapitali hinna arvestus

r e =r f +  *r m

r f - riskivaba tulumäär -0,03

 - ettevõtte aktsia süstemaatiline risk

(beetakordaja) 1,348

r m - turu riskipreemia 6,16

WACC-i arvestus

r e - omakapitali kaalutud keskmine hind % 8,269

r d - võõrkapitali hind % 4,10

WACC =r e *E/(D+E)+ r d *D/(D+E)

WACC = 8,269%*0,5+4,10%*0,5 = 6,18%

Metoodika § 7 lõike 6 kohaselt kasutatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi

maksmimummäärana üldjuhul WACC-i. Seejuures on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal

mõistliku ärikasumi määramisel õigus taotleda WACC-ist madalamat ärikasumi normi. Kuna

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole taotlenud WACC-ist madalamat ärikasumi normi, siis

kohaldab TTJA käesolevas haldusmenetluses ärikasumi normina WACC-i.

Võõrkapitali hind (r d )

Vastavalt metoodika § 7 lõikele 3 võetakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i

valemis kasutatava võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) hinna määramisel aluseks

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär

liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal

puuduvad pikaajalised intressi kandvad kohustused, siis lähtutakse sarnaste

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastavast kaalutud keskmisest intressimäärast.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär

arvestatakse üldjuhul sellistelt kohustustelt, millised on võetud krediidiasutuselt. Olukorras, kus

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal puuduvad krediidiasutustelt võetud intressi kandvad

kohustused või tal on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele teistelt

juriidilistelt isikutelt võetud intressi kandvaid kohustusi, hindab raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu määraja enne kasutustasu määramist teistelt juriidilistelt isikutelt võetud intressi

kandvaid kohustusi, arvestades seejuures finantsturul toimuvaga.

TTJA hindas EDR-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 kirja punktis 1 esitatud intressi

kandvaid kohustusi ning tuvastas, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on olemas pikaajalised

kohustused ning menetlusse on esitatud intressi kandvatest kohustustest pikaajalised

kohustused ja lühiajalistest kohustustest pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel

perioodil.

14

EDR esitas oma 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 punktis 1 võõrkapitali hinna arvutuse

aluseks võetud võõrkapitali intressimäära. Perioodil 01.01.-27.01.2021. a oli intressimäär 4,1%,

perioodidel 01.01.2021-27.01.2021, 28.01.-27.08.2021. a ning 28.08.-31.12.2021. a oli intressimäär

4,1% (kaalutud keskmine intressimäär 4,1%). TTJA veendus, et EDR poolt raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu määramise menetlusse esitatud intressikandvate kohustuste arvestuse aluseks olev

laenuleping on sõlmitud krediidiasutusega ning tegemist on pikaajaliste intressikandvate

kohustustega.

Riskivaba tulumäär (r f ):

Vastavalt Metoodika § 7 lõikele 2 leitakse riskivaba tulumäär Saksamaa 10-aastase võlakirja

viimase viie aasta keskmist intressimäära kasutades (tabel 2).

Riskivaba tulumäär Tabel 2

Aasta Saksa 10-aastane

riigivõlakiri

2017 0,3712

2018 0,4613

2019 -0,2114

2020 -0,4715

2021 -0,3116

Keskmine 5a -0,03

EDR-i riskivaba tulumäär on -0,03%.

Turu riskipreemia (r )m : Vastavalt Metoodika § 7 leitakse turu riskipreemia Euroopa ja USA pikaajalise turu

riskipreemiate aritmeetilise keskmise alusel.

Võimalikult pikaajalise keskmise riskipreemia arvestamine on põhjendatud asjaoluga, et sel

juhul on elimineeritud majandustsüklite mõju tururiski preemiale. Ajaloolised riskipreemiad,

mis on leitud oluliselt lühema ajaperioodi baasil, võivad ajas oluliselt varieeruda ning teatud

juhtudel osutuda negatiivseks. Viimane ei tähenda aga seda, et tegelik investori tururiski

preemia oleks negatiivne.

2021/2022 prognoositava liiklusgraafikuperioodi turu riskipreemia arvestusperioodiks on

võetud ajavahemik 2001-2020 keskmine turu riskipreemia.

Turu riskipreemia arvutus17 Tabel 3

2002-2021. a

Liiklusgraafikuperiood 2022/2023

Saksa USA

Aktsiaturu tootlus 8,47 8,92

Riskivaba määr 2,08 2,99

EMRP 6,38 5,93

aktsiaturu riskipreemia keskmine: 6,16

Eeltoodu tulemusel on turu riskipreemiaks 6,16%.

12 Andmed: Eesti Panga 15.08.2018. a e-kiri (Bloomberg’i andmebaasi alusel). 13 Andmed: Eesti Panga 19.08.2019. a e-kiri (Bloomberg’i andmebaasi alusel). 14 Andmed: Eesti Panga 31.08.2020. a e-kiri (Bloomberg’i andmebaasi alusel). 15 Andmed: Eesti Panga 10.08.2021.a e-kiri (Bloomberg’i andmebaasi alusel). 16 Andmed: Rahandusministeeriumi 02.09.2022.a e-kiri (Bloomberg’i andmebaasi alusel). 17Andmed: Eesti Panga 10.08.2021.a e-kiri (Bloomberg’i andmebaasi alusel).

15

Beetakordaja ( ) : Metoodika § 7 lõike 2 kohaselt lähtutakse beetakordaja hindamisel börsil noteeritud maailma

raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures

arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud riske.

TTJA järgib käesolevas menetluses eelnevat halduspraktikat ning leiab iseseisvalt EDR-i

beetakordaja. Bloomberg andmebaasi kohaselt on maailmas tegutsevate raudtee-ettevõtjate

viimase viie aasta aritmeetiline keskmine beetakordaja 0,674, millele Metoodika kohaselt

lisandub konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud riskid. Kuna Metoodika ei sea

täpsemaid kriteeriume raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud riskide hindamiseks, siis

määrab TTJA vastavad riskitasemed iseseisvalt arvestades sealjuures ettevõtjaga seotud

majanduslike ja seadusandlike muutuste mõju tervikuna.

Maailmas tegutsevate raudtee-ettevõtjate keskmine beeta on 0,674 ning üksikute riskantsete

raudtee-ettevõtjate beetakordajad on hinnanguliselt ca 2 korda riskantsemad kui kõigi raudtee-

ettevõtjate keskmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja risk võrreldes raudteeveo-ettevõtjatega

on kõrgem, sest raudteeveo-ettevõtjatel on turutingimuste muutudes võimalik kergesti ettevõtet

ümber kujundada või turult lahkuda – seda kinnitab täielikult raudtee kaubaveoturu praktika

Eestis viimastel aastatel. Samas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal puudub igasugune praktiline

võimalus turuolukorra olulise halvenemise korral turult mõistlikel tingimustel väljuda

(raudteeinfrastruktuur ei ole võrgustikuna teisaldatav, tegemist on äärmiselt ebalikviidse

varaga, mille võõrandamisele kehtivad täiendavad regulatiivsed piirangud). Eeltoodust

tulenevalt on TTJA seisukohal, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kannab põhimõtteliselt

oluliselt kõrgemat spetsiifilist äririski kui raudteeveo-ettevõtjad, seega kohaldab TTJA EDR

äririski määrana börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate kahekordset keskmist beetakordajat.

Ülaltoodut arvestades on EDR-i beetakordaja 2022/2023 liiklusgraafikuperioodil alljärgnev:

0,67418 * 2 = 1,348

2.5 Ärikasumi arvutamine

Põhiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara

baasil vastavalt valemile:

ärikasum = ärikasumi norm × põhiteenuste osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud

väärtus

Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara

reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on

maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.

TTJA on põhiteenuse mõistliku ärikasumi arvutamisel jätnud kasutatava põhivara hulka

lülitamata EDR 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 punktis 4 toodud varasemate kasutustasu

menetlustega korrigeeritud maha- ja juurdearvestamised ning mittekasutatava vara jääkväärtuse

järgnevalt:

18Andmed: Rahandusministeeriumi 19.08.2022.a e-kiri (Bloomberg’i andmebaasi alusel).

16

1. Mittepõhjendatud investeeringud summas 137 484 eurot. 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi

menetluses tuvastas TJA mittepõhjendatud investeeringuid summas 458 308,19 eurot (7 170

96519 EEK). Vastavad arvutused on järgmised:

(458 308 eurot-(14*22 916 eurot)) = 137 484 eurot

kus,

22 916 eurot - 2008/2009, 2009/2010, 2010/2011, 2011/2012, 2012/2013, 2013/2014,

2014/2015, 2015/2016, 2016/2017, 2017/2018, 2018/2019, 2019/2020, 2020/2021, 2021/2022

ja 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi menetlustes mittepõhjendatud investeeringutelt maha

arvatud kulumi suurus.

2. Mittepõhjendatud investeeringud summas 8 171 eurot. 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi

menetluses TJA poolt tuvastatud mittepõhjendatud investeeringud summas 20 410,82 eurot

(319 36020 EEK). Vastavad arvutused on järgmised:

(20 411 eurot-(12*1 020 eurot)) = 8 171 eurot

kus,

1 020 eurot- 2010/2011, 2011/2012, 2012/2013, 2013/2014, 2014/2015, 2015/2016, 2016/2017,

2017/2018, 2018/2019, 2019/2020, 2020/2021, 2021/2022 ja 2022/2023 liiklusgraafikuperiood

menetlustes mittepõhjendatud investeeringutelt maha arvatud kulumi suurus.

3. Põhivara, mida ei anta kasutada summas 55 088 eurot, vastavalt TTJA 2016/2017

liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses tuvastatud põhivara objektid, milliseid ei anta

põhiteenuse raames kasutada. Nimetatud andmetest lähtuvalt prognoosib TTJA järgmiseks

liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara väärtuse madalama

eelpool nimetatud summa võrra (vt Lisa 2).

TTJA suurendab EDR-i põhiteenuse arvestuse aluseks oleva põhivara jääkmaksumust järgmise

komponendi võrra:

1. Põhivara soetamiseks tehtud kulutused summas 119 075 eurot. 2014/2015

liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses tuvastas TJA põhivara objekte (Lisa 3), milliste

kapitalikulunorm pole määratud nii, et see kajastaks põhivara kasulikku eluiga, mille alusel

toimub kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus. Kuna TTJA on vähendanud

infrastruktuuri-ettevõtja amortisatsioonikulu aastatel 2013-2019, siis tuleb ka sama

kumulatiivse erinevuse võrra suurendada põhiteenuse varade jääkväärtust (vt ka peatükis 3.3

toodud mahaarvamist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kapitalikuludes).

19Andmed TJA peadirektori 19.11.2008. a käskkiri nr 3.1-6/08-1403-0051 „Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu“ muutmine 20

Andmed TJA peadirektori 30.04.2010. a käskkiri nr 1-11/10-051 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu määramine

17

Täiendavalt tuvastas TTJA 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi menetluses põhiteenuse raames

2021. aastal tehtud mittepõhjendatud investeeringu summas 3926 eurot. Sellest tulenevalt

korrigeerib TTJA põhivara jääkväärtuse summat antud põhivaraobjekti 2021. aasta lõpu

jääkväärtuse summa ulatuses21, millest lähtuvalt prognoosib TTJA järgmiseks

liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse põhivara jääkväärtuse madalama 3272 euro võrra.

Seoses eelnevaga on põhiteenuse ärikasumi arvestuse aluseks kasutatava põhivara väärtus

järgmine:

35 867 65422 – (137 484 +8 171 +55 088+3272) + 119 075= 35 782 714 eurot

EDR põhiteenuse mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt:

6,18% * 35 782 714 eurot = 2 211 372 eurot

kus,

6,18% - Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka tabelit 1;

35 785 986 eurot – põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus.

2.6 Põhiteenuse kogukulu

EDR raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutada andmisega seotud kogukulude prognoos

2022/2023 liiklusgraafikuperioodil on esitatud Tabelis 4.

Põhiteenuse kogukulude prognoos 2022/2023 liiklusgraafikuperioodil (EUR) Tabel 4

Tegevuskulu 4 778 507

Üldkulu 769 953

Kapitalikulu 2 735 701

Mõistlik ärikasum 2 211 372

Kokku: 10 495 533

21 22. juuni 2022 e-kirja lisa „Varade nimekiri 2021“,tööleht “PT2021”, põhivara koodiga EI1200997 –

jääkväärtus. 22EDR 22. juuni 2022. a e-kirja lisa „Varade nimekiri 2020“ – Põhiteenuse varad 2021, jääkväärtus

18

3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK

rakendusmääruse 2015/909 alusel Metoodika § 3 lõike 1 kohaselt koosnevad raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada

andmise põhjendatud kulud kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning

millele võib kehtestada Metoodika § 9 kohaselt lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste

kasutada andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL)

2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise

meetodeid (edaspidi rakendusmäärus), kohaselt. Tulenevalt Metoodika § 3 lõikest 3 ei tohi raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise põhiteenuste

otsesed kulud sisaldada rakendusmääruse artikli 4 punktides 1 ja 2 nimetatud järgnevaid

kulusid:

1) Raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida taristuettevõtja peab

kandma ka siis, kui rongid asjaomasel lõigul ei liikle

2) Kulud, mis ei ole taristuettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või kuluüksused, mis ei

ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega minimaalsele juurdepääsupaketile või

teenindusrajatisi ühendavale taristule

3) Maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise,

rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud

4) Kogu võrgu üldkulud, sealhulgas üldine palga-ja -pensionikulu

5) rahastamiskulud

6) tehnika arengu või vananemisega seotud kulud

7) immateriaalse varaga seotud kulud;

8) raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud

kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega;

9) teabe, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega

seotud kulud

10) vääramatust jõust tulenevate konkreetsete intsidentide, õnnetusjuhtumite ja teenuse

katkemisega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete

kohaldamist

11) veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse

korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud, mille puhul toiteseadet

ei kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid

12) direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud

kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus

13) direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud

kulusüsteemidega seotud halduskulud;

14) amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse

korraldamise käigus;

15) osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud

rongiliikluse korraldamisega Rakendusmääruse kohase otsekulu eraldamiseks välistatakse tabelis 5 toodud kogukuludest

rakendusmääruse kohased toetuskõlbmatud kulud. Eristatud otsekulude ehk minimaalse

juurdepääsu paketi arvestuse esitas EDR oma 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50.

EDR esitas eristatud otsekulude ehk minimaalse juurdepääsu paketi arvestuse, mille kohaselt on põhiteenuse otsekuluks hinnatud 30% kogukulust (millest on välja arvatud üldkulud, kapitalikulu ja ärikasum).

19

TTJA hindas EDR poolt esitatud otsekulude suuruse (30% kogukuludest, mis ei sisalda eelpool

nimetatud kulukomponente) rakendusmääruse (EL) 2015/909 artikli 7 alusel nõuetekohaseks.

Tabelis 6 on esitatud EDR otsekulude ehk minimaalse juurdepääsupaketi kogukulust eristamise

tulemus.

Põhiteenuse otse ja mitte-otsekulu eristamine 2022/2023 liiklusgraafikuperioodil (EUR)

Tabel 6

Kogukulu sh otsekulu Sh mitte-otsekulu

Tegevuskulu 4 778 507 1 433 552 3 344 955

Üldkulu 769 953 769 953

Kapitalikulu 2 735 701 2 735 701

Mõistlik ärikasum 2 211 372 2 211 372

Kokku 10 495 533 1 433 552 9 061 981

3.1 EDR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine

Raudteeveo-ettevõtjate poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele makstav

raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest koosneb järgmistest komponentidest:

1. Otsekulude osa, mis tagab kõikidele raudtee-ettevõtjatele juurdepääsu minimaalsele

teenuspaketile ning teenindusrajatisi ühendatavale infrastruktuurile lähtuvalt kuludest,

mis rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad. Otsekulude ühikuhind määratakse

kõikide turuosaliste jaoks võrdsetel alustel.

2. Mitte-otsekulude osa ehk lisatasud, mis määratakse kehtestatud turusegmentidele

tõhusate, läbipaistvate ja mitte-diskrimineerivate põhimõtete alusel, võttes arvesse

turusegmendi maksevõimet.

EDR infrastruktuuri otsekulu kasutustasu kujuneb lähtuvalt rakendusmääruse artikkel 5

punktile 1 kulubaasi jagamisel prognoositud veomahtudega ning teisendatuna brutotonn-

kilomeetri ühikuhinnale23. Põhiteenuse mitte-otsekulu ühikuna kasutatakse EDR-i kirjas

märgitud rong-kilomeetri ühikut, mis jaotatakse konkreetse turusegmendi maksevõime

jagamisel prognoositud veomahtudega.

Tabelis 6 olevate kulukomponentide jagamisel tabelis 7 esitatud veomahtudega kujuneb raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutamise ühikuhind. 2022/2023 liiklusgraafikuperioodiks rong-km ja brutotonn-km prognoos

Tabel 724 Rong-km kokku 1 070 878 Brutotonn-km kokku 157 633 210

23 EDR 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 punkti “Teenuse tariifide arvutamine” alusel. 24 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 punkt 3.

20

Tulenevalt eeltoodust arvestab TTJA raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste

otsekulu eest alljärgneva valemi alusel:

P1 = otsekulud / raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud brutotonn-kilomeetrid kokku Raudteeinfrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad peavad tasuma brutotonn-kilomeetri alusel

kasutustasu vastavalt nende poolt faktiliselt kasutatud veomahtudele.

Eelpooltoodud valemite järgi on TTJA poolt arvutatud EDR põhiteenuse otsekulu eest võetava

kasutustasu ühikuhind:

Otsekulu (eurot brutotonn/km kohta): P1 = 1 433 552 / 157 633 210 = 0,00909 eurot brutotonn/km kus, 1 433 552 eurot – otsekulud (tabel 6); 157 633 210 brutotonn-kilomeetrit – 2022/2023 liiklusgraafikuperioodiks rong/km ja brutotonn/km prognoos (tabel 7).

21

4. Raudteeinfrastruktuuri turusegmentide määramine Tulenevalt Metoodika § 9 lõigetest 3 ja 4 peab TTJA enne lisatasude kehtestamist hindama

raudteeinfrastruktuuril tegutsevaid turusegmente ning seejärel kehtestama lisatasu määra

vähemalt järgnevale kolmele segmendile:

 Kaubavedu

 Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu

 Ülejäänud reisivedu

Sarnaselt eelnevale halduspraktikale otsustas TTJA kehtestada raudtee-infrastruktuuril

järgnevad segmendid, milledele võib vastavalt RdtS § 99 lõikele 1 kehtestada põhiteenuste

lisatasu, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda ning

tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime:

1) Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu;

2) Rahvusvaheline reisivedu;

3) Kaubavedu; TTJA võib kaaluda täiendavate turusegmentide kehtestamist vastavalt raudtee-ettevõtjate põhjendatud taotlustele.

RdtS § 84 lõike 9 kohaselt avaldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku

teadaandes ja vaatab vähemalt iga viie aasta tagant üle loetelu turusegmentidest, milles

tegutsevatele isikutele kehtestatakse RdtS § 99 lõike 1 kohane lisatasu.

22

5. Maksevõime hindamine ja lisatasude määramine

5.1 Lisatasude arvestamise põhimõtted

RdtS § 99 lõike 1 kohaselt võib lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest

kehtestada tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid.

Lisatasude kehtestamisel tuleb arvestada raudtee turusegmentides tegutsevate isikute

võimekust neid tasuda. Lisatasude määramisel peab arvesse võtma raudteeveo-ettevõtja

tootlikkuse kasvu. Lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate

põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.

RdtS § 99 lõike 3 kohaselt võib kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale

kaubaveole kehtestada EDR-i kulude täieliku tagasisaamise tagamiseks kõrgemad

kasutustasud, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste

osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seega erinevalt teistest

turusegmentidest ei sea RdtS kolmandate riikide kaubaveo turusegmendi suhtes lisatasu

kehtestamise eeltingimuseks kaubavedajate maksevõime hindamist.

RdtS § 98 lõike 7 kohaselt tuleb lisatasu määramise põhimõtted kehtestada Metoodikas.

Lisatasu arvestamise põhimõtted on sätestatud Metoodika §-s 9. Võrreldes Metoodikas

kirjeldatud lisatasu arvestamise põhimõtteid RdtS § 99 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga nähtub, et

Metoodika ei kehtesta täiendavaid sisulisi lisatasu arvestamise põhimõtteid, vaid valdavalt

kordab RdtS § 99 lõigetes 1 ja 3 sätestatut. Täiendava põhimõtetena sätestab Metoodika § 9

lõige 1 vajaduse tagada raudtee turusegmentide optimaalne konkurentsivõime. Lisaks sätestab

Metoodika § 9 lõige 4, et lisatasu määr tuleb määrata vähemalt kaubaveo, avaliku teenindamise

lepinguga osutatava reisijateveoteenuse ja ülejäänud reisijateveo (rahvusvaheline reisijatevedu)

turusegmentide suhtes. Seega nimetatud kolme turusegmendi osas TTJA-l lisatasu kehtestamise

kaalutlusõigus puudub ja TTJA on kohustatud nimetatud segmentide suhtes lisatasu

kehtestama.

Metoodika § 2 ja § 11 kohaselt peab TTJA kasutustasu ja lisatasud määrama

infrastruktuuriettevõtja poolt esitatud andmete alusel. TTJA-l puudub detailne andmestik ja

kontrollitav ülevaade raudteeveo-ettevõtjate tegevusest ja majandustulemustest (sh otseselt

veotegevusega seotud tulud-kulud) iga ettevõtja lõikes. Seetõttu saab maksevõime hindamine

turusegmentides, kus tegutseb palju erinevaid vedajaid, paratamatult toimuda üksnes teatava

üldistustaseme juures ja mitte iga turuosalise suhtes eraldi. Iga konkreetse vedaja suhtes

maksevõime eraldi hindamise kohustust pole TTJA-le sätestatud ka RdtS-s ega Metoodikas.

TTJA on otsustanud hinnata turusegmentide võimekust tasuda 2022/2023

liiklusgraafikuperioodil lisatasusid kokkuvõtlikult järgmiselt:

- Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu – lähtudes riigi poolt EDR

raudteeinfrastruktuuri kasutustasu maksmiseks turusegmendile eraldatud toetusest;

- Kaubavedu – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest;

- Rahvusvaheline reisivedu – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest.

23

5.2 Avalike teenindamise lepinguga seonduv reisivedu

TTJA-le teadaolevalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2023. aastaks kavandatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kulukomponendi osas toetust indikatiivselt eelneva liiklusgraafikuperioodi infrastruktuuri kasutamise kuludega sarnases suurusjärgus lähtuvalt avaliku teenindamise lepinguga tellitud mahus ning kokkulepitud tingimustel. Kogu prognoositud maht raudteeinfrastruktuuril on avaliku teenindamisega seonduva reisiveo maht25, mistõttu võib seda pidada peamiseks ja ainukeseks raudteeinfrastruktuuri kasutavaks turusegmendiks. Tulenevalt eelnevast otsustas TTJA määrata segmendi lisatasu põhiteenuse kogukuluni, mis arvestatakse mitte-otsekulu ja prognoositud veomahu alusel, vastavalt infrastruktuuri-ettevõtja poolt taotletud ühikuhinnale (rong-km). Segmendi veomahu prognoos 2022/2023 liiklusgraafikuperioodiks:

Tabel 826 Rong-km kokku 1 070 878 Brutotonn-km kokku 157 633 210

Avaliku teenindamise lepinguga seonduva reisiveo lisatasude ühikuhinnad: Ühikuhind = mitte-otsekulu / segmendi veomahu prognoos (rong-km) 9 061 981/ 1 070 878 = 8,46 eurot/rong-km kus, 9 061 981eurot – raudteeinfrastruktuuri mitte-otsekulu (tabel 6) 1 070 878 – avaliku teenindamise lepinguga seonduva reisiveo rong-kilomeetrite prognoos

(tabel 8)

5.3 Rahvusvaheline reisivedu

Tuginedes Edelaraudtee AS 27. juuni 2021. a käskkirjale nr EDI-2022-KK- 24 ei ole 2022/2023 liiklusgraafikuperioodiks Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuril läbilaskevõimet eraldatud rahvusvahelise reisiveo segmenti kuuluvatele raudtee-ettevõtjatele. Arvestades eelnevat, puudub vajadus täiendavalt analüüsida kõnealuse turusegmendi

maksevõimet ning määrata lisatasu.

25 EDR 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 (seletuskiri). 26 EDR 20. juuni 2022. a kirja nr EDI-2022-50 (seletuskiri).

24

5.4 Kaubavedu

Edelaraudtee AS poolt koostatud liiklusgraafiku kavandist 2022/2023

liiklusgraafikuperioodiks27 nähtub, et kaubarongide võimaliku liikumisega võrgustikul ei ole

algaval liiklusgraafikuperioodil arvestatud.

Kuna segmendi osas puudub prognoositav veomaht ning puudub ka kindlus, kas ja millises

mahus võib kaubavedu saabuval liiklusgraafikuperioodil toimuda, ei ole vajadust täiendavalt

analüüsida turusegmendi maksevõimet ega määrata segmendile Metoodika § 9 alusel

lisatasusid.

27 https://edel.ee/wp-content/uploads/2022/09/2022-2023-LG-kava-alates-11.12.2022.pdf

25

Lisa 2

KINNITANUD

peadirektor

28.10.2022

käskkirjaga nr 1-7/22-013-TI

Põhiteenuse kasutamata ressurssidega seotud põhivara

Kood Nimetus Aasta amort Jääkväärtus

Maa, ehitised, rajatised

EI0200002 Tallinn-Väike jaama madal vahepelne reis 41,88 12,33

EI0200003 Liiva jaama madal vahepealne reisiplatvorm 21,00 7,85

EI0200007 Saku jaama madal külgmine reisiplatvorm 14,28 4,2

EI0200008 Kasemetsa peatuskohta madal külgmine reisiplatvorm 27,36 8,43

EI0200011 Kiisa jaama madal vahepelne reisiplatvorm 721,44 646,48

EI0200015 Lohu jaama madal külgmine reisiplatvorm 10,68 3,13

EI0200020 Rapla jaama madal vahepealne reisiplatvorm 12,36 5,02

EI0200021 Rapla jaama madal külgmine reisiplatvorm 30,48 9,51

EI0200026 Lelle jaama madal külgmine reisiplatvorm 10,68 3,13

EI0200028 Lelle jaama madal vahepealne reisiplatvorm 16,80 5,78

EI0200031 Türi jaama madal vahepealne reisiplatvorm 16,44 6,3

EI0200033 Türi jaama madal külgmine reisiplatvorm 14,16 3,95

EI0200046 Eidapere jaama madal vahepealne reisiplatvorm 14,52 5,13

EI0200049 Eidapere jaama madal külgmine reisiplatvorm 14,28 4,2

EI0200051 Viluvere peatuskoha madal külgmine reisiplatvorm 21,36 5,86

EI0200058 Pärnu jaama madal vahepealne reisiplatvorm 122,52 39,17

EI0200059 Pärnu jaama madal külgmine reisiplatvorm 14,40 3,37

EI0200119 Metallsild üle Reiu jõe pikkusega 46,90 136,08 46,2

EI0200200 Raudbetoonsild üle jõe Vaskräämaa (Pärnu) 195,12 66,74

EI0200201 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 110,88 35,81

EI0200202 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 63,96 22,28

EI0200203 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 75,36 25,35

EI0200204 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 32,40 12,39

EI0200205 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 51,84 16,25

EI0200206 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 113,52 38,67

EI0200207 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 47,64 15,75

EI0200208 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 76,20 26,18

EI0200209 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 51,24 15,69

EI0200210 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 85,20 28,4

EI0200211 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- 94,68 32,78

26

Kilingi-Nõmme

EI0200212 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 87,84 28,44

EI0200213 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 76,68 26,31

EI0200255 Looritsa ülesõit 21,856 km Lelle-Türi teelõik 680,52 624,96

EI0200291 Ülesõit Järvevana 5,167 km Tallinn-Lelle teelõik 7913,76 20720,55

EI0200298 Türi ülesõit 26,326 km 3035,76 17963,1

EI0200302 Ülesõit Viljandi mnt. 6,585 km Tallinn-Lelle teelõik 3332,88 9872,41

EI0200318 Suigu ülesõit 120,006 km Tootsi-Pärnu jaiamavahe 76,32 227,29

EI0200321 Lavassaare ülesõit 130,204 km Tootsi-Pärnu jaamavahe 76,32 227,29

Kokku maa, ehitised ja rajatised 17 538,84 50 846,68

Jaamade varad (põhiteenus)

EI0100012 Männiku jaamahoone 58,20 793,48

EI0100033 Hagudi jaama diiselgeneraatori hoone 7,44 101,62

EI0100035 Hagudi jaamahoone 41,64 570,89

EI0100083 Eidapere jaamahoone 55,80 557,76

EI0100093 Pärnu jaama reisipavilijon 66,96 670,29

EI0100106 Kilingi-Nõmme jaamahoone 89,76 1226,8

EI0100108 Mõisaküla jaamahoone 23,04 314,7

EI0100155 Männiku soojendusruum (generaatorihoone) 0,60 5,89 Kokku jaamade varad (põhiteenus)

343,44 4 241,43

KOKKU 17 882,28 55 088,11

Lisa 3

KINNITANUD

peadirektor

28.10.2022

käskkirjaga nr 1-7/22-013-TI

Korrigeeritud amortisatsiooninormiga põhivara objektid

Kood Nimetus Aeg Soetushind Amortisatsiooninorm 2021. aastal arvestatud amortisatsioon amortisatsiooninormiga 20% (põhivara kasulik eluiga 5 aastat)

Amortisatsiooninorm 10% (kasulik eluiga 10 aastat)

EI1200426 Võhma jaama

pööranguküte

31.12.2013 42 547,93 20,00 0,00 4 254,78

EI1200427 Kohila jaama

pööranguküte

31.12.2013 40 587,74 20,00 0,00 4 058,76

EI1200430 Võhma ETS 31.12.2013 269 636,73 20,00 0,00 26 963,70

EI1200431 Kohila ETS 31.12.2013 268 486,70 20,00 0,00 26 848,68

Kokku 621 259,10 0,00 62 125,92