Sissetulev kiri

1

Lisa 1

KINNITANUD

peadirektor ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 03.10.2023 Kehtib kuni: 03.10.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse

„Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine

10. detsembril 2023. a algavaks liiklusgraafikuperioodiks“ seletuskiri

Koostanud:

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TALLINN

2023

2

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................. 2

1. Kasutustasu määramise menetlus ............................................................................... 3

1.1 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse käik ......... 4

2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulude arvestus................................................. 5

2.1 Põhiteenuse tegevuskulu arvestus ......................................................................... 5

2.2 Põhiteenuse kapitalikulu arvestus ......................................................................... 7

2.3 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise menetluse käik ......... 9

Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine .......................................... 9

Võõrkapitali hind (rd): .............................................................................................. 11

Riskivaba tulumäär (rf): ............................................................................................ 12

Turu riskipreemia (rm): ............................................................................................. 12

Beetakordaja (β): ....................................................................................................... 13

2.4 Ärikasumi arvutamine ......................................................................................... 13

2.5 Põhiteenuse kogukulu ......................................................................................... 15

3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK rakendusmääruse 2015/909 alusel ................ 16

3.1 EDR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine .................................. 17

4. Raudteeinfrastruktuuri turusegmentide määramine .................................................. 19

5. Maksevõime hindamine ja lisatasude määramine .................................................... 20

5.1 Lisatasude arvestamise põhimõtted .................................................................... 20

5.2 Avalike teenindamise lepinguga seonduv reisivedu ........................................... 20

5.3 Rahvusvaheline reisivedu.................................................................................... 21

5.4 Kaubavedu........................................................................................................... 21

3

1. Kasutustasu määramise menetlus

Kasutustasu määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) majandus- ja

taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruses nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise

metoodika“ (edaspidi Metoodika) sätestatud korras raudteeinfrastruktuuriettevõtja

raamatupidamisandmete põhjal [raudteeseaduse (RdtS) § 106 lõige 1]. Menetluse läbiviimisel

juhindub TTJA muu hulgas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud menetlusnormidest.

TTJA kui kasutustasu määraja hindab enne kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuriettevõtja

kulude põhjendatust igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi tema liiklusgraafikuperioodi eelse

majandusaasta andmete alusel ning täpsustab kasutustasu aluseks olevaid kuluandmeid

Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis määratlevad inflatsioonitaset järgmiseks

majandusaastaks (Metoodika § 2 lõige 3).

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatuse kontrollimiseks ja kasutustasu määramiseks

esitab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja Metoodika § 11 lõike 1 alusel TTJA-le hiljemalt kuus kuud

enne liiklusgraafikuperioodi algust:

1) Metoodika §-s 7 toodud valemite alusel arvestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitali

kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud

andmed;

2) Metoodika lisades 1–7 toodud andmed viimase auditeeritud majandusaasta ja arvestuse

hetkel käimasoleva majandusaasta kohta koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga;

3) Prognoositava ühikukulu leidmise aluseks olevad andmed;

4) Prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate põhi- ning lisateenuste,

juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise eest ning prognoositava põhiteenuste lisatasu

koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed.

TTJA-l kui kasutustasu määrajal on Metoodika § 11 lõike 2 alusel õigus korrigeerida

raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid või nõuda temalt nende korrigeerimist, kui

esitatud andmed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks eeltoodule on TTJA-l tulenevalt

HMS § 38 lõikest 1 õigus nõuda menetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende

käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel TTJA teeb kindlaks kasutustasu

määramiseks olulised asjaolud. TTJA tagab talle menetluse käigus teatavaks saanud ärisaladuse

kaitse (Metoodika § 12 lõige 3).

TTJA ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja tagavad, et Metoodika kohaldamine toob kaasa võrdsed ja

mittediskrimineerivad kasutustasud eri raudteeveo-ettevõtjatele, kes osutavad samalaadses

turuosas samaväärseid teenuseid, ning et kohaldatavad kasutustasud on kooskõlas võrgustiku

teadaandes kirjeldatud põhimõtetega (Metoodika § 12 lõige 2).

Enne kasutustasude kehtestamist annab TTJA raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ja raudteeveo-

ettevõtjatele, kelle õigusi või kohustusi see võib puudutada, võimaluse esitada kasutustasu

kehtestava haldusakti kokkuvõtte suhtes oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lõige 1).

Metoodika § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt kehtestab TTJA kasutustasu põhi-, lisa- ja abiteenuste

eest ning põhiteenuste lisatasu hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Vastavalt

RdtS § 88 lõikele 1 algab liiklusgraafikuperiood detsembrikuu teisel pühapäeval.

4

1.1 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise

menetluse käik

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja Edelaraudtee AS (edaspidi EDR) esitas 2023/2024

liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramiseks Metoodika § 11 lõikes 1 nimetatud andmed 20.

juuni 2023. a kirjaga nr EDI-2023-V-57. TTJA määrab 2023/2024 liiklusgraafikuperioodiks

üksnes põhiteenuse kasutustasu. Lisa- ja abiteenuseid EDR 2023/2024 liiklusgraafikuperioodil ei

paku. Seega TTJA EDR raudteeinfrastruktuuril juurdepääsu tagavate lisa- ja abiteenuste eest

2023/2024 liiklusgraafikuperioodiks kasutustasu ei määra.

TTJA hindas esitatud andmete vastavust Metoodikas ja RdtS-s sätestatule. Nimetatud tegevuse

käigus analüüsis TTJA raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid kirjete kaupa ning võrdles

andmete dünaamikat 2023/2024 liiklusgraafikuperioodide vastavate andmetega. Kirjeldatud

toimingu tulemusena selgitati välja suurimad muutusi läbiteinud kulugrupid, mida arvestati

muuhulgas edaspidises menetluses kogukulukomponentide kontrollimisel.

Hindamaks raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kasutustasu määramiseks esitatud andmete

seotust vastava teenuse kogukuludega, küsis TTJA menetluse käigus EDR-ilt lisaandmeid ja

selgitusi. EDR esitas järgmised täiendavad andmed:

1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2022. aasta raamatupidamise kuludokumendid

(ostuarved);

2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivarade nimekiri seisuga 31. detsember 2022. a;

3. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja töötajate nimekiri seisuga 31. detsember 2022. a koos

vastavate ametinimetustega;

4. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõidukite nimekiri seisuga 31. detsembri 2022. a;

5. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja intressi kandvate kohustuste nimekiri, mis on võetud

krediidiasutustelt.

EDR-i poolt kasutustasu määramise menetluses esitatud andmete Metoodikale vastavuse

hindamiseks viis TTJA perioodil 14. august 2023. a kuni 31. august 2023. a ettevõtte

raamatupidamises läbi kontrolltoimingu liiklusgraafikuperioodile eelneva ehk 2022

majandusaasta raamatupidamise algdokumentide (kuluarvete) tasemel. Kontroll hõlmas 100%

kuluarvetest, millised jäid perioodidesse märts, juuni, juuli ja detsember 2022. Kuluarvete

kontrolltoimingute eesmärgiks oli veenduda, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse ei

ole lülitatud Metoodika kohaselt mittelubatavaid kulusid ning et ühe teenuse kulud ei sisalduks

teise teenuse kuludes ja vastupidi. Valimil põhineva kuluarvete kontrolli käigus mittepõhjendatud

kulusid ei tuvastatud.

4. septembril 2023 edastas TTJA EDR raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise otsuse

kavandi (koos lisadega) turuosalistele (AS Edelaraudtee, AS Eesti Liinirongid, AS GoRail,

Kliimaministeerium, Konkurentsiamet) arvamuse avaldamiseks. Kavandile ei laekunud ühtegi

arvamust.

Alljärgnevalt selgitab TTJA raudteeinfrastruktuuriettevõtja EDR esitatud ja TTJA kontrollitud

andmete põhjal arvestatud põhiteenuste kasutustasu kujunemist 2023/2024

liiklusgraafikuperioodiks.

5

2. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulude arvestus

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja eristab põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning talle kuuluvate

teenindusrajatiste kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja

rahvusvahelise tava kohaselt (Metoodika § 2 lõige 2).

Tulenevalt varasemast praktikast ja kuluarvestussüsteemi järjepidevast kohaldamisest ei arvestata

raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhiteenuse kogukuludesse:

1) tagastamatu abi (näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide finantseerimise) raames

soetatud põhivara kapitalikulu ja sellelt põhivaralt teenitavat mõistliku ärikasumit;

2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

3) sponsorlust, annetusi;

4) varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara

väärtuse langus, põhivara üleshindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara

müügist ja likvideerimisest jms);

5) seaduse alusel määratud trahve ja viiviseid;

6) teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega,

tulenevad kasutamata ressurssidest (st ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja

ei anna kasutustasu kehtivuse ajal kasutusse raudteeinfrastruktuuriteenuste osutamiseks

või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada) jms;

7) kulusid, mis on tekkinud juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste või juurdepääsu

abiteenuste osutamiseks kasutusel olnud põhivara müügist (sealhulgas müügiks

ettevalmistamisest) sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga.

EDR-i 20. juuni 2023. a kirjaga nr EDI-2023-V-57 esitatud andmetes on teenuste osutamisega

seotud kulud eristatud varasemalt kasutuses olnud praktika kohaselt, kus

raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukulud koosnevad teenuste otsekuludest, üldkuludest,

kapitalikulust ja mõistlikust ärikasumist. Alljärgnevalt on välja toodud 2023/2024

liiklusgraafikuperioodi põhiteenuse kogukulude kujunemine.

2.1 Põhiteenuse tegevuskulu arvestus

EDR esitas oma 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 lisas 5 andmed

raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhiteenuse kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitavate

kulude kohta alljärgnevalt:

1) Põhiteenus

 Edasimüüdud elektrienergia 115 653 eurot.

Kõik mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuri-ettevõtja poolt esitatud majandusaasta andmetest

välja arvatud.

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatava põhiteenuse tegevuskuludesse arvestatakse

vastava teenuse osutamiseks tehtavad hooldus-, materjali- ja sisseostetud teenuste kulud ning

antud teenuse osutamiseks vajalikud tööjõuga seotud kulud.

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuskulude prognoosile lisatakse Statistikaameti avaldatud

hinnaindeks (edaspidi ka THI), mis määratleb inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks

(Metoodika § 2 lõige 3).

6

TTJA otsustas kasutada Statistikaameti poolt 2023. juulil avaldatud tarbijahinnaindeksit1, mis

kajastab perioodi 2022 juuni kuni 2023 juuni, kuivõrd tegemist on menetluse läbiviimise hetkel

viimati avaldatud andmetega.

Põhiteenuse tegevuskulude arvestus on järgmine:

3 989 823 * (1 + 0,092) = 4 356 887 eurot

kus,

3 989 823 eurot – EDR 2022. a tegevuskulud2;

0,092 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 9,2% - Statistikaameti poolt avaldatud

tarbijahinnaindeks perioodil 2022 juuni – 2023 juuni.

Põhiteenuse üldkulu arvestus

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhjendatud üldkulud jaotatakse Metoodika § 5 kohaselt raudtee-

ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale.

Üldkulud prognoositakse igaks kalendriaastaks Metoodika lisades toodud tabelite andmete alusel,

mis esitatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta kohta.

EDR esitas oma 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 lisas 5 andmed

raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludesse mittelülitatavate üldkulude kohta alljärgnevalt:

 Sponsorlus, kingitused ja annetused 3 960 eurot.

 Muud mittepõhjendatud kulud 28 eurot.

 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6 eurot.

Kõik mittepõhjendatud kulud on infrastruktuuri-ettevõtja poolt esitatud majandusaasta andmetest

välja arvatud.

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulude prognoosile lisatakse Statistikaameti avaldatud THI,

mis määratleb inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks (Metoodika § 2 lg 3).

TTJA otsustas kasutada Statistikaameti poolt 2023. juulil avaldatud tarbijahinnaindeksit, mis

kajastab perioodi 2022 juuni kuni 2023 juuni, kuivõrd tegemist on menetluse läbiviimise hetkel

viimati avaldatud andmetega.

TTJA viis EDR raamatupidamises läbi raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude Metoodikale

vastavuse hindamise. Järelevalvetoimingute käigus ei tuvastanud TTJA kulusid, mida Metoodika

kohaselt ei tohi raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkuludesse lülitada.

Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja osutatavate teenuste vahel proportsionaalselt

kõikide teenuste otsekulude summale. Põhiteenuse otsekulude osatähtsus infrastruktuuri-ettevõtja

teenuste kogukulusse on 95,80%3.

1 https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator (andmed võetud kuupäeval 19.07.2023) 2 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2022. a

kasumiaruanne, põhiteenused, rida – tegevuskulud) 3 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2022. a

kasumiaruanne, veerg – põhiteenus, rida – tegevuskulud kokku jagatud veerg – kokku, rida – tegevuskulud kokku

miinus veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud).

7

Põhiteenuse üldkulude arvestus on järgmine:

742 775 * 95,7981% * (1 + 0,092) = 777 028 eurot

kus,

742 775 eurot – EDR 2022. a üldkulud4;

95,7981% – põhiteenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogukuludest;

0,092 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 9,2% - Statistikaameti poolt avaldatud

tarbijahinnaindeks perioodil 2022 juuni – 2023 juuni.

2.2 Põhiteenuse kapitalikulu arvestus

Metoodika § 6 lõike 1 kohaselt on kapitalikulu kulu, mis on seotud materiaalse põhivara

soetamisega. Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine

teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Metoodika § 6 käsitleb ainult lisa- ja

abiteenuse ning teenindusrajatiste kapitalikulu arvestamise põhimõtteid, kuid põhiteenuse

kapitalikulu määramine on reguleerimata. RdtS § 99 lõigetest 2 ja 3 tulenevast vajadusest määrata

põhiteenuse kogukulu, on vajalik ka põhiteenuse kapitalikulu komponent arvestada. Kuivõrd

varasemalt on põhiteenuse kapitalikulu määratud Metoodika §-iga 6 samadel printsiipidel, siis

otsustas TTJA rakendada antud arvestuse aluseid ka edaspidi põhiteenuse kapitalikulu määramisel,

tuginedes parimate praktiliste teadmiste ja kuluarvestuse järjepideva kohaldatavuse printsiibile.

Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara

amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivarad ei

ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara

amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, siis rakendatakse põhiteenuse

kapitalikulu arvestamisel lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatise põhivara ja kapitalikulu

arvestamise Metoodika § 6 lõigetes 5-13 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise metoodikat.

TTJA palus EDR-il menetlusse esitada põhivara nimekiri seisuga 31. detsember 2022. a. TTJA

kontrollis järgnevalt, kas EDR-i raamatupidamises on põhivara kajastatud soetusmaksumuse

meetodil ning valdavas osas on amortisatsioonid vastavuses põhivara kasuliku elueaga. EDR on

oma 20. juuni 2023. a kirjaga nr EDI-2023-V-57 korrigeerinud kapitalikulu arvestamist

varasematest liiklusgraafikuperioodidest tulenevate mahaarvamistega ning mittekasutatava vara

osas järgnevalt:

1. Mittepõhjendatud investeeringud summas 22 916 eurot. 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi

menetluses tuvastas TJA mittepõhjendatud investeeringuid summas 458 308,19 eurot (7 170 9655

EEK). Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei ole nimetatud investeeringute kulusid ümber hinnanud ja

on 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi prognoositava kasutustasu menetlusse esitanud andmed,

millistes sisalduvad endiselt nimetatud mittepõhjendatud kulud. Samas 2008/2009

liiklusgraafikuperioodi haldusaktis võeti kapitalikulu määramise aluseks olevatest

investeeringutest välja eelpool nimetatud summa. Vastavad arvutused on järgmised:

458 308,19 eurot/20 = 22 916 eurot

4 Edelaraudtee 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2022. a kasumiaruanne,

veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 5 Andmed TJA peadirektori 19.11.2008. a käskkiri nr 3.1-6/08-1403-0051 „Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu“ muutmine.

8

kus,

20 – aastate arv, mille TJA määras hinnanguliselt raudteeülesõidukohtade remontimiseks tehtud

investeeringutele keskmiseks kasulikuks elueaks.

2. Mittepõhjendatud investeeringud summas 1 020 eurot. 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi

menetluses tuvastas TJA mittepõhjendatud investeeringuid summas 20 410,82 eurot (319 360,156

EEK). Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei ole nimetatud investeeringute kulusid ümber hinnanud ja

on 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi prognoositava kasutustasu menetlusse esitanud andmed,

millistes sisalduvad endiselt nimetatud mittepõhjendatud kulud. Samas 2010/2011

liiklusgraafikuperioodi haldusaktis võeti kapitalikulu määramise aluseks olevatest

investeeringutest välja eelpool nimetatud summa. Vastavad arvutused on järgmised:

20 410,82 eurot/20 = 1 020 eurot

kus,

20 – aastate arv, mille TJA määras hinnanguliselt raudteeülesõidukohtade remontimiseks tehtud

investeeringutele keskmiseks kasulikuks elueaks.

3. Põhivarad, milliseid ei anta põhiteenuse raames kasutada summas 16 615 eurot, on tuvastatud

TJA 2016/2017 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses. TTJA korrigeeris nimetatud

summat vastvalt 27. juuli 2023. a e-kirja lisas „Varade nimekiri 2022“ kajastatud kulumiga, millest

lähtuvalt prognoosib TTJA järgmiseks liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse kapitalikulu

madalama 16 615 euro võrra (Lisa 2).

4. 2014/2015 liiklusgraafikuperioodi menetluses tuvastas TJA põhivara objekte (Lisa 3), milliste

kapitalikulunorm polnud määratud nii, et see kajastaks põhivara kasulikku eluiga, mille alusel

toimub kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus. Sellest tulenevalt lisanduvad põhiteenuse

kapitalikulule põhivara soetamiseks tehtud kulutused summas 62 126 eurot.

Lähtuvalt eelnevast suurendatakse kumulatiivse amortisatsioonide arvestuse erinevuse võrra

põhiteenuse vara jääkväärtust (vt ka punktis 3.5 toodud põhiteenuse ärikasumi arvestuse aluseks

kasutatava põhivara väärtust).

5. 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi menetluses tuvastas TTJA 2021. aastal tehtud

mittepõhjendatud investeeringu summas 3926 eurot. Sellest tulenevalt korrigeerib TTJA

kapitalikulude summat antud põhivaraobjekti 2022. aasta kulumi summa ulatuses 7 , millest

lähtuvalt prognoosib TTJA järgmiseks liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse kapitalikulu

madalama 785 euro võrra.

Põhiteenuse kapitalikulu kujuneb järgnevalt:

2 857 055 – (22 916+1020+16 615+785) + 62 126 = 2 877 845 eurot

kus,

6 Andmed TJA peadirektori 30.04.2010. a käskkiri nr 1-11/10-051 „Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu“ määramine. 7 27. juuli 2023 e-kirja lisa „Varade nimekiri 2022“, tööleht “Põhiteenus 2022”, põhivara koodiga EI1200997 – aasta

amort.

9

2 857 0558 –EDR 2022. a põhivara amortisatsioon;

22 916 – mittepõhjendatud investeeringud 2008/2009, millised tuvastati liiklusgraafikuperioodi

kasutustasu menetluses

1020 – mittepõhjendatud investeeringud 2010/2011, millised tuvastati liiklusgraafikuperioodi

kasutustasu menetluses

16 615 – põhivarade amortisatsioon, mida ei anta kasutada (lisa 2)

785 – mittepõhjendatud investeering, mis tuvastati 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi

kasutustasu menetluses

62 126 – põhivarade korrigeeritud amortisatsiooninorm 2022. aastal (lisa 3)

2.3 2023/2024 liiklusgraafikuperioodi kasutustasu määramise

menetluse käik

Metoodika § 7 käsitleb ainult lisa- ja abiteenuse ning teenindusrajatiste kasutustasu mõistliku

ärikasumi komponendi arvestamise põhimõtteid, kuid põhiteenuse mõistliku ärikasumi määramine

on reguleerimata. RdtS § 99 lõigetest 2 ja 3 ning Metoodika § 9 lõigetest 2 ja 8 tulenevast

vajadusest määrata põhiteenuse mõistlik ärikasum, on vajalik ka mõistliku ärikasumi komponent

arvestada. Kuivõrd varasemalt on põhiteenuse mõistlik ärikasum määratud Metoodika §-iga 7

samadel printsiipidel, siis otsustas TTJA rakendada antud arvestuse aluseid ka edaspidi

põhiteenuse kapitalikulu määramisel, tuginedes parimate praktiliste teadmiste ja kuluarvestuse

järjepideval kohaldatavuse printsiibile.

Kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC-i) arvutamine

Metoodika § 7 lõike 1 kohaselt ei tohi raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi norm

(%) ületada kapitali kaalutud keskmist kapitali hinda (edaspidi WACC), mis leitakse järgmise

valemiga:

kus:

re - on omakapitali kaalutud keskmine hind (%);

rd - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) kaalutud keskmine hind (%);

E - on omakapitali rahaline maht;

D - on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht.

Omakapitali kaalutud keskmine hind (re) leitakse järgmise mudeli (CAPM) abil:

re = rf + β × rm,

kus,

rf - on riskivaba tulumäär;

β - on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski;

rm - on turu riskipreemia.

8 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2022. a kasumiaruanne,

veerg – põhiteenus, rida – kulum)

10

Metoodika § 7 lõike 5 kohaselt tuleb raudteeinfrastruktuuriettevõtja WACC-i arvutamisel

kasutada võõrkapitali osakaaluna 50% kogukapitalist (kaasaarvatud olukorras, kus

raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitalistruktuuris puudub võõrkapital). Juhul, kui vastava raudtee-

ettevõtja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris võõrkapitali osakaal moodustab üle 50%

kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku

kapitalistruktuuri. Metoodika rakendamisel tuvastas TTJA, et EDR poolt haldusmenetlusse

esitatud raamatupidamisandmete alusel arvutatud võõrkapitali osakaal kogukapitali jääb alla 50%.

Vastavad arvutused on järgmised:

E/(D+E) omakapitali suhe kogukapitali

74 863 623/(34 130 119+74 863 623) = 68,69%

D/(D+E) võõrkapitali suhe kogukapitali

34 130 119/(34 130 119+74 863 623) = 31,31%

kus,

1) Omakapitali rahaline maht (E) 74 863 6239 eurot

2) Võõrkapitali rahaline maht (D) 34 130 11910 eurot

Kuna võõrkapitali suhe kogukapitali jääb alla 50%, kasutab TTJA WACC-i arvutustes võõrkapitali

osakaaluna Metoodikas nõutud 50%.

EDR mõistliku ärikasumi arvestamise aluseks oleva kapitali kaalutud keskmise hinna arvestus on

toodud Tabel 1.

9Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 lisa 4 (Raudteeinfrastruktuuri finantsseisundi aruanne

(bilanss), rida – omakapital, veerg Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kokku). 10Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 lisa 4 (Raudteeinfrastruktuuri finantsseisundi aruanne

(bilanss), rida – Kohustused kokku, veerg Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kokku).

11

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi arvestus

Tabel 1

Omakapitali hinna arvestus

re=rf +β*rm

rf - riskivaba tulumäär 0,13

β - ettevõtte aktsia süstemaatiline risk (beetakordaja) 1,262

rm - turu riskipreemia 7,17

WACC-i arvestus

WACC =re *E/(D+E)+ rd *D/(D+E)

re - omakapitali kaalutud keskmine hind % 9,18

rd - võõrkapitali hind % 4,36

WACC = 9,18%*0,5+4,36%*0,5 = 6,77%

Metoodika § 7 lõike 6 kohaselt kasutatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja mõistliku ärikasumi

maksimummäärana üldjuhul WACC-i. Seejuures on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal mõistliku

ärikasumi määramisel õigus taotleda WACC-ist madalamat ärikasumi normi. Kuna

raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei ole taotlenud WACC-ist madalamat ärikasumi normi, siis

kohaldab TTJA käesolevas haldusmenetluses ärikasumi normina WACC-i.

Võõrkapitali hind (rd):

Vastavalt metoodika § 7 lõikele 3 võetakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt WACC-i valemis

kasutatava võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) hinna määramisel aluseks

raudteeinfrastruktuuriettevõtja intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär

liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal

puuduvad pikaajalised intressi kandvad kohustused, siis lähtutakse sarnaste

raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vastavast kaalutud keskmisest intressimäärast.

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär

arvestatakse üldjuhul sellistelt kohustustelt, millised on võetud krediidiasutuselt. Olukorras, kus

raudteeinfrastruktuuriettevõtjal puuduvad krediidiasutustelt võetud intressi kandvad kohustused

või tal on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele teistelt juriidilistelt

isikutelt võetud intressi kandvaid kohustusi, hindab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määraja

enne kasutustasu määramist teistelt juriidilistelt isikutelt võetud intressi kandvaid kohustusi,

arvestades seejuures finantsturul toimuvaga.

TTJA hindas EDR-i 02. august 2023. a kirjas nr 6-4/2023/0747 esitatud intressi kandvaid

kohustusi ning tuvastas, et raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on olemas pikaajalised kohustused ning

menetlusse on esitatud intressi kandvatest kohustustest pikaajalised kohustused ja lühiajalistest

kohustustest pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed eelmisel perioodil (2022).

EDR esitas oma 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 punktis 1 võõrkapitali hinna arvutuse

aluseks võetud võõrkapitali intressimäära. Aasta keskmine laenujääk oli 18 786 157 € ning aasta

intressikulu 819 539 €. Keskmine intressimäär on seega aastal 2022 olnud 4,36%. TTJA veendus, et

EDR poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise menetlusse esitatud intressikandvate

12

kohustuste arvestuse aluseks olev laenuleping on sõlmitud krediidiasutusega ning tegemist on

pikaajaliste intressikandvate kohustustega.

Riskivaba tulumäär (rf):

Vastavalt Metoodika § 7 lõikele 2 leitakse riskivaba tulumäär Saksamaa 10-aastase võlakirja

viimase viie aasta keskmist intressimäära kasutades (Riskivaba tulumäär Tabel 2).

Riskivaba tulumäär Tabel 2

Aasta Saksa 10-aastane

riigivõlakiri

2018 0,4711

2019 -0,2112

2020 -0,4813

2021 -0,3114

2022 1,1915

Keskmine 5a 0,13

EDR-i riskivaba tulumäär on 0,13%.

Turu riskipreemia (rm):

Vastavalt Metoodika § 7 leitakse turu riskipreemia Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemiate

aritmeetilise keskmise alusel.

Võimalikult pikaajalise keskmise riskipreemia arvestamine on põhjendatud asjaoluga, et sel juhul

on elimineeritud majandustsüklite mõju tururiski preemiale. Ajaloolised riskipreemiad, mis on

leitud oluliselt lühema ajaperioodi baasil, võivad ajas oluliselt varieeruda ning teatud juhtudel

osutuda negatiivseks. Viimane ei tähenda aga seda, et tegelik investori tururiski preemia oleks

negatiivne.

2023/2024 prognoositava liiklusgraafikuperioodi turu riskipreemia arvestusperioodiks on võetud

ajavahemiku 2003-2022 keskmine turu riskipreemia.

Turu riskipreemia arvutus Tabel 3

2003-2022. a

Liiklusgraafikuperiood 2023/2024

Saksa Saksa

Aktsiaturu tootlus 10,0516 9,1117

Riskivaba määr 1,9218 2,9019

EMRP 8,13 6,21

aktsiaturu riskipreemia keskmine: 7,17

11 Andmed: Deutsche Bundesbank (19.07.2023) 12 Andmed: Deutsche Bundesbank (19.07.2023) 13 Andmed: Deutsche Bundesbank (19.07.2023) 14 Andmed: Deutsche Bundesbank (19.07.2023) 15 Andmed: Deutsche Bundesbank (19.07.2023) 16 Andmed: Yahoo Finance (01.08.2023) 17 Andmed: Yahoo Finance (01.08.2023) 18 Andmed: Deutsche Bundesbank (19.07.2023) 19 Andmed: Yahoo Finance (01.08.2023)

13

Eeltoodu tulemusel on turu riskipreemiaks 7,17%.

Beetakordaja (β):

Metoodika § 7 lõike 2 kohaselt lähtutakse beetakordaja hindamisel börsil noteeritud maailma

raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures

arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riske.

TTJA järgib käesolevas menetluses eelnevat halduspraktikat ning leiab iseseisvalt EDR-i

beetakordaja. Bloomberg andmebaasi kohaselt on maailmas tegutsevate raudtee-ettevõtjate

viimase viie aasta aritmeetiline keskmine beetakordaja 0,631 20 , millele Metoodika kohaselt

lisandub konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riskid. Kuna Metoodika ei sea

täpsemaid kriteeriume raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga seotud riskide hindamiseks, siis määrab

TTJA vastavad riskitasemed iseseisvalt arvestades sealjuures ettevõtjaga seotud majanduslike ja

seadusandlike muutuste mõju tervikuna.

Maailmas tegutsevate raudtee-ettevõtjate keskmine beeta on 0,631 ning üksikute riskantsete

raudtee-ettevõtjate beetakordajad on hinnanguliselt ca 2 korda riskantsemad kui kõigi raudtee-

ettevõtjate keskmine21. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja risk võrreldes raudteeveo-ettevõtjatega on

kõrgem, sest raudteeveo-ettevõtjatel on turutingimuste muutudes võimalik kergesti ettevõtet

ümber kujundada või turult lahkuda – seda kinnitab täielikult raudtee kaubaveoturu praktika Eestis

viimastel aastatel. Samas raudteeinfrastruktuuriettevõtjal puudub igasugune praktiline võimalus

turuolukorra olulise halvenemise korral turult mõistlikel tingimustel väljuda (raudteeinfrastruktuur

ei ole võrgustikuna teisaldatav, tegemist on äärmiselt ebalikviidse varaga, mille võõrandamisele

kehtivad täiendavad regulatiivsed piirangud). Eeltoodust tulenevalt on TTJA seisukohal, et

raudteeinfrastruktuuriettevõtja kannab põhimõtteliselt oluliselt kõrgemat spetsiifilist äririski kui

raudteeveo-ettevõtjad, seega kohaldab TTJA EDR äririski määrana börsil noteeritud raudtee-

ettevõtjate kahekordset keskmist beetakordajat.

Ülaltoodut arvestades on EDR-i beetakordaja 2023/2024 liiklusgraafikuperioodil alljärgnev:

0,631 * 2 = 1,262

2.4 Ärikasumi arvutamine

Põhiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil

vastavalt valemile:

ärikasum = ärikasumi norm × põhiteenuste osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus

Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara

reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on

maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.

TTJA on põhiteenuse mõistliku ärikasumi arvutamisel jätnud kasutatava põhivara hulka lülitamata

varasemate kasutustasu menetlustega korrigeeritud maha- ja juurdearvestamised ning

mittekasutatava vara jääkväärtuse järgnevalt:

20 Andmed: Rahandusministeeriumi 04.08.2023.a e-kirja nr 6-4/2023/0752 (Bloomberg’i andmebaasi alusel). 21 Andmed: Rahandusministeeriumi 04.08.2023.a e-kirja nr 6-4/2023/0752 (Bloomberg’i andmebaasi alusel).

14

1. Mittepõhjendatud investeeringud summas 114 568 eurot. 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi

menetluses tuvastas TJA mittepõhjendatud investeeringuid summas 458 308,19 eurot (7 170 96522

EEK). Vastavad arvutused on järgmised:

(458 308 eurot-(15*22 916 eurot)) = 114 568 eurot

kus,

22 915 eurot - 2008/2009, 2009/2010, 2010/2011, 2011/2012, 2012/2013, 2013/2014, 2014/2015,

2015/2016, 2016/2017, 2017/2018, 2018/2019, 2019/2020, 2020/2021, 2021/2022, 2022/2023 ja

2023/2024 liiklusgraafikuperioodi menetlustes mittepõhjendatud investeeringutelt maha arvatud

kulumi suurus.

2. Mittepõhjendatud investeeringud summas 7 151 eurot. 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi

menetluses TJA poolt tuvastatud mittepõhjendatud investeeringud summas 20 410,82 eurot (319

36023 EEK). Vastavad arvutused on järgmised:

(20 411 eurot-(13*1 020 eurot)) = 7 151 eurot

kus,

1 020 eurot- 2010/2011, 2011/2012, 2012/2013, 2013/2014, 2014/2015, 2015/2016, 2016/2017,

2017/2018, 2018/2019, 2019/2020, 2020/2021, 2021/2022, 2022/2023 ja 2023/2024

liiklusgraafikuperioodi menetlustes mittepõhjendatud investeeringutelt maha arvatud kulumi

suurus.

3. Põhivara, mida ei anta kasutada summas 38 474 eurot, vastavalt TTJA 2016/2017

liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses tuvastatud põhivara objektid, milliseid ei anta

põhiteenuse raames kasutada. Nimetatud andmetest lähtuvalt prognoosib TTJA järgmiseks

liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara väärtuse madalama

eelpool nimetatud summa võrra (vt Lisa 2).

4. TTJA tuvastas 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi menetluses põhiteenuse raames 2021. aastal

tehtud mittepõhjendatud investeeringu summas 3926 eurot. Sellest tulenevalt korrigeerib TTJA

põhivara jääkväärtuse summat antud põhivaraobjekti 2022. aasta lõpu jääkväärtuse summa

ulatuses24, millest lähtuvalt prognoosib TTJA järgmiseks liiklusgraafikuperioodiks põhiteenuse

põhivara jääkväärtuse madalama 2 487 euro võrra.

TTJA suurendab EDR-i põhiteenuse arvestuse aluseks oleva põhivara jääkmaksumust järgmise

komponendi võrra:

1. Põhivara soetamiseks tehtud kulutused summas 56 949 eurot. 2014/2015

liiklusgraafikuperioodi kasutustasu menetluses tuvastas TJA põhivara objekte (Lisa 3), milliste

kapitalikulunorm pole määratud nii, et see kajastaks põhivara kasulikku eluiga, mille alusel toimub

kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus. Kuna TTJA on vähendanud infrastruktuuri-

ettevõtja amortisatsioonikulu aastatel 2013-2022, siis tuleb ka sama kumulatiivse erinevuse võrra

22 Andmed TJA peadirektori 19.11.2008. a käskkiri nr 3.1-6/08-1403-0051 „Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2008/2009 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu“ muutmine 23

Andmed TJA peadirektori 30.04.2010. a käskkiri nr 1-11/10-051 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i

raudteeinfrastruktuuri 2010/2011 liiklusgraafikuperioodi prognoositud kasutustasu määramine 24 27. juuli 2023 e-kirja lisa „Varade nimekiri 2022“, tööleht “Põhiteenus 2022”, põhivara koodiga EI1200997 –

jääkväärtus.

15

suurendada põhiteenuse varade jääkväärtust (vt ka peatükis 3.3 toodud mahaarvamist

raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitalikuludes).

Seoses eelnevaga on põhiteenuse ärikasumi arvestuse aluseks kasutatava põhivara väärtus

järgmine:

37 234 12025 – (114 568+7 151+38 474+2 487) + 56 949 = 37 128 390 eurot

EDR põhiteenuse mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt:

6,77% * 37 128 390 eurot = 2 513 321 eurot

kus,

6,77% – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Tabel 1;

37 128 390 eurot – põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus.

2.5 Põhiteenuse kogukulu

EDR raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutada andmisega seotud kogukulude prognoos

2023/2024 liiklusgraafikuperioodil on esitatud Põhiteenuse kogukulude prognoos 2023/2024

liiklusgraafikuperioodil (EUR) Tabel 4.

Põhiteenuse kogukulude prognoos 2023/2024 liiklusgraafikuperioodil (EUR) Tabel 4

Tegevuskulu 4 356 887

Üldkulu 777 028

Kapitalikulu 2 877 845

Mõistlik ärikasum 2 513 321

Kokku: 10 525 081

25EDR 27. juuli 2023. a e-kirja lisa „Varade nimekiri 2022“ – Põhiteenuse varad 2022, jääkväärtus

16

3. Põhiteenuse otsekulu eraldamine EK rakendusmääruse

2015/909 alusel

Metoodika § 3 lõike 1 kohaselt koosnevad raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise

põhjendatud kulud kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib

kehtestada Metoodika § 9 kohaselt lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada

andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles

käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (edaspidi

rakendusmäärus), kohaselt.

Tulenevalt Metoodika § 3 lõikest 3 ei tohi raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise põhiteenuste

otsesed kulud sisaldada rakendusmääruse artikli 4 punktides 1 ja 2 nimetatud järgnevaid kulusid:

1) Raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida taristuettevõtja peab

kandma ka siis, kui rongid asjaomasel lõigul ei liikle;

2) Kulud, mis ei ole taristuettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või kuluüksused, mis ei ole

otseselt seotud juurdepääsu tagamisega minimaalsele juurdepääsupaketile või teenindusrajatisi

ühendavale taristule;

3) Maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise,

rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud;

4) Kogu võrgu üldkulud, sealhulgas üldine palga-ja -pensionikulu;

5) Rahastamiskulud;

6) Tehnika arengu või vananemisega seotud kulud;

7) Immateriaalse varaga seotud kulud;

8) Raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud kulud,

kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega;

9) Teabe, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega

seotud kulud;

10) Vääramatust jõust tulenevate konkreetsete intsidentide, õnnetusjuhtumite ja teenuse

katkemisega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete

kohaldamist;

11) Veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse

korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud, mille puhul toiteseadet ei

kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid;

12) Direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud kulud,

välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus;

13) Direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud

kulusüsteemidega seotud halduskulud;

14) Amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse

korraldamise käigus;

15) Osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud

rongiliikluse korraldamisega.

Rakendusmääruse kohase otsekulu eraldamiseks välistatakse Põhiteenuse kogukulude prognoos

2023/2024 liiklusgraafikuperioodil (EUR) Tabel 4 toodud kogukuludest rakendusmääruse

kohased toetuskõlbmatud kulud. Eristatud otsekulude ehk minimaalse juurdepääsu paketi

arvestuse esitas EDR oma 20. juuni 2023. a kirjas nr EDI-2023-V-57.

17

EDR esitas eristatud otsekulude ehk minimaalse juurdepääsu paketi arvestuse, mille kohaselt

on põhiteenuse otsekuluks hinnatud 30% kogukulust (millest on välja arvatud üldkulud,

kapitalikulu ja ärikasum).

TTJA hindas EDR poolt esitatud otsekulude suuruse (30% kogukuludest, mis ei sisalda eelpool

nimetatud kulukomponente) rakendusmääruse (EL) 2015/909 artikli 7 alusel nõuetekohaseks.

Tabel 5 on esitatud EDR otsekulude ehk minimaalse juurdepääsupaketi kogukulust eristamise

tulemus.

Põhiteenuse otse ja mitte-otsekulu eristamine 2023/2024 liiklusgraafikuperioodil (EUR)

Tabel 5

Kogukulu sh otsekulu Sh mitte-otsekulu

Tegevuskulu 4 356 887 1 307 066 3 049 821

Üldkulu 777 028 777 028

Kapitalikulu 2 877 845 2 877 845

Mõistlik ärikasum 2 513 321 2 513 321

Kokku 10 525 081 1 307 066 9 218 015

3.1 EDR põhiteenuse otsekulu ja mitte-otsekulu arvestamine

Raudteeveo-ettevõtjate poolt raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele makstav raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu põhiteenuste eest koosneb järgmistest komponentidest:

1. Otsekulude osa, mis tagab kõikidele raudtee-ettevõtjatele juurdepääsu minimaalsele

teenuspaketile ning teenindusrajatisi ühendatavale infrastruktuurile lähtuvalt kuludest, mis

rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad. Otsekulude ühikuhind määratakse

kõikide turuosaliste jaoks võrdsetel alustel.

2. Mitte-otsekulude osa ehk lisatasud, mis määratakse kehtestatud turusegmentidele tõhusate,

läbipaistvate ja mitte-diskrimineerivate põhimõtete alusel, võttes arvesse turusegmendi

maksevõimet.

EDR infrastruktuuri otsekulu kasutustasu kujuneb lähtuvalt rakendusmääruse artikkel 5 punktile

1 kulubaasi jagamisel prognoositud veomahtudega ning teisendatuna brutotonn-kilomeetri

ühikuhinnale26 . Põhiteenuse mitte-otsekulu ühikuna kasutatakse EDR-i kirjas märgitud rong-

kilomeetri ühikut, mis jaotatakse konkreetse turusegmendi maksevõime jagamisel prognoositud

veomahtudega.

Tabel 5 olevate kulukomponentide jagamisel Tabel 6 esitatud veomahtudega kujuneb

raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutamise ühikuhind.

2023/2024 liiklusgraafikuperioodiks rong-km ja brutotonn-km prognoos27

Tabel 6

Rong-km kokku 1 100 469

Brutotonn-km kokku 161 989 062

26 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 punkti “Teenuse tariifide arvutamine” alusel. 27 Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 punkt 3.

18

Tulenevalt eeltoodust arvestab TTJA raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste

otsekulu eest alljärgneva valemi alusel:

P1 = otsekulud / infrastruktuuriettevõtja poolt prognoositud brutotonn-kilomeetrid kokku

Raudteeinfrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad peavad tasuma brutotonn-kilomeetri alusel

kasutustasu vastavalt nende poolt faktiliselt kasutatud veomahtudele.

Eelpooltoodud valemite järgi on TTJA poolt arvutatud EDR põhiteenuse otsekulu eest võetava

kasutustasu ühikuhind:

Otsekulu (eurot brutotonn/km kohta):

P1 = 1 307 066 / 161 989 062 = 0,00807 eurot brutotonn/km

kus,

1 307 066 eurot – otsekulud (Tabel 5);

161 989 062 brutotonn-kilomeetrit – 2023/2024 liiklusgraafikuperioodiks rong/km ja

brutotonn/km prognoos (Tabel 6).

19

4. Raudteeinfrastruktuuri turusegmentide määramine

Tulenevalt Metoodika § 9 lõigetest 3 ja 4 peab TTJA enne lisatasude kehtestamist hindama

raudteeinfrastruktuuril tegutsevaid turusegmente ning seejärel kehtestama lisatasu määra vähemalt

järgnevale kolmele segmendile:

 Kaubavedu

 Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu

 Ülejäänud reisivedu

Sarnaselt eelnevale halduspraktikale otsustas TTJA kehtestada raudtee-infrastruktuuril järgnevad

segmendid, milledele võib vastavalt RdtS § 99 lõikele 1 kehtestada põhiteenuste lisatasu,

arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda ning tagades

seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime:

1) Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu;

2) Rahvusvaheline reisivedu;

3) Kaubavedu;

TTJA võib kaaluda täiendavate turusegmentide kehtestamist vastavalt raudtee-ettevõtjate

põhjendatud taotlustele.

RdtS § 84 lõike 9 kohaselt avaldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteevõrgustiku teadaandes

ja vaatab vähemalt iga viie aasta tagant üle loetelu turusegmentidest, milles tegutsevatele isikutele

kehtestatakse RdtS § 99 lõike 1 kohane lisatasu.

20

5. Maksevõime hindamine ja lisatasude määramine

5.1 Lisatasude arvestamise põhimõtted

RdtS § 99 lõike 1 kohaselt võib lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest

kehtestada tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid.

Lisatasude kehtestamisel tuleb arvestada raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust

neid tasuda. Lisatasude määramisel peab arvesse võtma raudteeveo-ettevõtja tootlikkuse kasvu.

Lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega

seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.

RdtS § 99 lõike 3 kohaselt võib kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale

kaubaveole kehtestada EDR-i kulude täieliku tagasisaamise tagamiseks kõrgemad kasutustasud,

mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud

kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Seega erinevalt teistest turusegmentidest ei sea RdtS

kolmandate riikide kaubaveo turusegmendi suhtes lisatasu kehtestamise eeltingimuseks

kaubavedajate maksevõime hindamist.

RdtS § 98 lõike 7 kohaselt tuleb lisatasu määramise põhimõtted kehtestada Metoodikas. Lisatasu

arvestamise põhimõtted on sätestatud Metoodika §-s 9. Võrreldes Metoodikas kirjeldatud lisatasu

arvestamise põhimõtteid RdtS § 99 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga nähtub, et Metoodika ei kehtesta

täiendavaid sisulisi lisatasu arvestamise põhimõtteid, vaid valdavalt kordab RdtS § 99 lõigetes 1

ja 3 sätestatut. Täiendava põhimõtetena sätestab Metoodika § 9 lõige 1 vajaduse tagada raudtee

turusegmentide optimaalne konkurentsivõime. Lisaks sätestab Metoodika § 9 lõige 4, et lisatasu

määr tuleb määrata vähemalt kaubaveo, avaliku teenindamise lepinguga osutatava

reisijateveoteenuse ja ülejäänud reisijateveo (rahvusvaheline reisijatevedu) turusegmentide suhtes.

Seega nimetatud kolme turusegmendi osas TTJA-l lisatasu kehtestamise kaalutlusõigus puudub ja

TTJA on kohustatud nimetatud segmentide suhtes lisatasu kehtestama.

Metoodika § 2 ja § 11 kohaselt peab TTJA kasutustasu ja lisatasud määrama

infrastruktuuriettevõtja poolt esitatud andmete alusel. TTJA-l puudub detailne andmestik ja

kontrollitav ülevaade raudteeveo-ettevõtjate tegevusest ja majandustulemustest (sh otseselt

veotegevusega seotud tulud-kulud) iga ettevõtja lõikes. Seetõttu saab maksevõime hindamine

turusegmentides, kus tegutseb palju erinevaid vedajaid, paratamatult toimuda üksnes teatava

üldistustaseme juures ja mitte iga turuosalise suhtes eraldi. Iga konkreetse vedaja suhtes

maksevõime eraldi hindamise kohustust pole TTJA-le sätestatud ka RdtS-s ega Metoodikas.

TTJA on otsustanud hinnata turusegmentide võimekust tasuda 2023/2024 liiklusgraafikuperioodil

lisatasusid kokkuvõtlikult järgmiselt:

- Avaliku teenindamise lepinguga seonduv reisivedu – lähtudes riigi poolt EDR

raudteeinfrastruktuuri kasutustasu maksmiseks turusegmendile eraldatud toetusest;

- Kaubavedu – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest;

- Rahvusvaheline reisivedu – lähtudes turusegmendi senisest maksevõimest.

5.2 Avalike teenindamise lepinguga seonduv reisivedu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu

kulukomponenti osas toetust indikatiivselt eelneva liiklusgraafikuperioodi infrastruktuuri

21

kasutamise kuludega sarnases suurusjärgus lähtuvalt avaliku teenindamise lepinguga tellitud

mahus ning kokkulepitud tingimustel.

Kogu prognoositud maht raudteeinfrastruktuuril on avaliku teenindamisega seonduva reisiveo

maht28 , mistõttu võib seda pidada peamiseks ja ainukeseks raudteeinfrastruktuuri kasutavaks

turusegmendiks.

Tulenevalt eelnevast otsustas TTJA määrata segmendi lisatasu põhiteenuse kogukulumi, mis

arvestatakse mitte-otsekulu ja prognoositud veomahu alusel, vastavalt infrastruktuuri-ettevõtja

poolt taotletud ühikuhinnale (rong-km).

Segmendi veomahu prognoos 2023/2024 liiklusgraafikuperioodiks29

Tabel 7

Rong-km kokku 1 100 469

Brutotonn-km kokku 161 989 062

Avaliku teenindamise lepinguga seonduva reisiveo lisatasude ühikuhinnad:

Ühikuhind = mitte-otsekulu / segmendi veomahu prognoos (rong-km)

9 218 015 / 1 100 469 = 8,38 eurot/rong-km

kus,

9 218 015 – raudteeinfrastruktuuri mitte-otsekulu (Tabel 5)

1 100 469 – avaliku teenindamise lepinguga seonduva reisiveo rong-kilomeetrite prognoos

(Tabel 7)

5.3 Rahvusvaheline reisivedu

Tuginedes Edelaraudtee AS 11. jaanuari 2023. a käskkirjale nr EDI-2023-KK-3 ei ole 2023/2024

liiklusgraafikuperioodiks Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuril läbilaskevõimet eraldatud

rahvusvahelise reisiveo segmenti kuuluvatele raudtee-ettevõtjatele.

Arvestades eelnevat, puudub vajadus täiendavalt analüüsida kõnealuse turusegmendi

maksevõimet ning määrata lisatasu.

5.4 Kaubavedu

Edelaraudtee AS poolt koostatud liiklusgraafiku kavandist 2023/2024 liiklusgraafikuperioodiks30

nähtub, et kaubarongide võimaliku liikumisega võrgustikul ei ole algaval liiklusgraafikuperioodil

arvestatud.

Kuna segmendi osas puudub prognoositav veomaht ning puudub ka kindlus, kas ja millises mahus

võib kaubavedu saabuval liiklusgraafikuperioodil toimuda, ei ole vajadust täiendavalt analüüsida

turusegmendi maksevõimet ega määrata segmendile Metoodika § 9 alusel lisatasusid.

28 EDR 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 (seletuskiri). 29 EDR 20. juuni 2023. a kirja nr EDI-2023-V-57 (seletuskiri). 30 https://edel.ee/wp-content/uploads/2023/01/2022-2023-LG-alates-23.01.2023.pdf

Lisa 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 03.10.2023 Kehtib kuni: 03.10.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Põhiteenuse kasutamata ressurssidega seotud põhivara

Kood Nimetus Aasta amort Jääkväärtus

Maa, ehitised, rajatised

EI0200002 Tallinn-Väike jaama madal vahepelne reis 12,33 0

EI0200003 Liiva jaama madal vahepealne reisiplatvorm 7,85 0

EI0200007 Saku jaama madal külgmine reisiplatvorm 4,2 0

EI0200008 Kasemetsa peatuskohta madal külgmine reisiplatvorm 8,43 0

EI0200011 Kiisa jaama madal vahepelne reisiplatvorm 646,48 0

EI0200015 Lohu jaama madal külgmine reisiplatvorm 3,13 0

EI0200020 Rapla jaama madal vahepealne reisiplatvorm 5,02 0

EI0200021 Rapla jaama madal külgmine reisiplatvorm 9,51 0

EI0200025 Keava peatuskoha madal külgmine reisiplatvorm 3,95 0

EI0200026 Lelle jaama madal külgmine reisiplatvorm 3,13 0

EI0200028 Lelle jaama madal vahepealne reisiplatvorm 5,78 0

EI0200031 Türi jaama madal vahepealne reisiplatvorm 6,30 0

EI0200033 Türi jaama madal külgmine reisiplatvorm 3,95 0

EI0200046 Eidapere jaama madal vahepealne reisiplatvorm 5,13 0

EI0200049 Eidapere jaama madal külgmine reisiplatvorm 4,20 0

EI0200051 Viluvere peatuskoha madal külgmine reisiplatvorm 5,86 0

EI0200058 Pärnu jaama madal vahepealne reisiplatvorm 39,17 0

EI0200059 Pärnu jaama madal külgmine reisiplatvorm 3,37 0

EI0200119 Metallsild üle Reiu jõe pikkusega 46,90 46,20 0

EI0200200 Raudbetoonsild üle jõe Vaskräämaa (Pärnu) 66,74 0

EI0200201 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 35,81 0

EI0200202 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 22,28 0

EI0200203 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 25,35 0

EI0200204 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 12,39 0

EI0200205 Raudbetoonsild Surju-Kilingi-Nõmme jaama 16,25 0

EI0200206 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 38,67 0

EI0200207 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 15,75 0

EI0200208 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 26,18 0

EI0200209 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- 15,69 0

Kilingi-Nõmme

EI0200210 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 28,40 0

EI0200211 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 32,78 0

EI0200212 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 28,44 0

EI0200213 Raudbetoonsild ühe sildega Mõisaküla- Kilingi-Nõmme 26,31 0

EI0200255 Looritsa ülesõit 21,856 km Lelle-Türi teelõik 624,96 0

EI0200291 Ülesõit Järvevana 5,167 km Tallinn-Lelle teelõik 7 913,76 12 806,79

EI0200298 Türi ülesõit 26,326 km 3 035,76 14 927,34

EI0200302 Ülesõit Viljandi mnt. 6,585 km Tallinn-Lelle teelõik 3 332,88 6 539,53

EI0200318 Suigu ülesõit 120,006 km Tootsi-Pärnu jaiamavahe 76,32 150,97

EI0200321 Lavassaare ülesõit 130,204 km Tootsi-Pärnu jaamavahe 76,32 150,97

Kokku maa, ehitised ja rajatised 16 271,08 34 575,60

Jaamade varad (põhiteenus)

EI0100012 Männiku jaamahoone 58,20 735,28

EI0100033 Hagudi jaama diiselgeneraatori hoone 7,44 94,18

EI0100035 Hagudi jaamahoone 41,64 529,25

EI0100083 Eidapere jaamahoone 55,80 501,96

EI0100093 Pärnu jaama reisipavilijon 66,96 603,33

EI0100106 Kilingi-Nõmme jaamahoone 89,76 1 137,04

EI0100108 Mõisaküla jaamahoone 23,04 291,66

EI0100155 Männiku soojendusruum (generaatorihoone) 0,60 5,29

Kokku jaamade varad (põhiteenus) 343,44 3 897,99

KOKKU 16 614,52 38 473,59

Lisa 3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 03.10.2023 Kehtib kuni: 03.10.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Korrigeeritud amortisatsiooninormiga põhivara objektid Kood Nimetus Aeg Soetushind Amortisatsiooninorm 2021. aastal arvestatud

amortisatsioon amortisatsiooninormiga 20% (põhivara kasulik eluiga 5 aastat)

Amortisatsiooninorm 10% (kasulik eluiga 10 aastat)

EI1200426 Võhma jaama

pööranguküte

31.12.2013 42 547,93 20,00 0,00 4 254,78

EI1200427 Kohila jaama

pööranguküte

31.12.2013 40 587,74 20,00 0,00 4 058,76

EI1200430 Võhma ETS 31.12.2013 269 636,73 20,00 0,00 26 963,70

EI1200431 Kohila ETS 31.12.2013 268 486,70 20,00 0,00 26 848,68

Kokku 621 259,10 0,00 62 125,92

KÄSKKIRI

09.10.2023 nr 1-7/23-018-TI

Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu määramine 10. detsembril 2023.a

algavaks liiklusgraafikuperioodiks

Tulenevalt Edelaraudtee AS-i 20. juuni 2023. a pöördumisest nr EDI-2023-V-57 ja raudteeseaduse § 106 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ § 12 lõike 1 alusel: määran

käesoleva otsuse seletuskirjas (Lisa 1) toodud põhjendustel Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 10. detsembrist 2023. a järgmiselt: 1. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagava põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse

juurdepääsupaketi tasu: 0,00807 eurot brutotonn/km kohta.

2. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud:

2.1. Lisatasu avaliku teenindamise lepinguga osutatavale reisijateveoteenusele:

8,38 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta.

2.2. Lisatasu rahvusvahelisele reisijateveoteenusele:

0,00 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta.

2.3. Lisatasu siseriiklikule kaubaveoteenusele:

0,00 eurot rong/km kohta; 0,00 eurot brutotonn/km kohta.

Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on Edelaraudtee AS-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu

määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda

raudteeseaduse § 109 lõike 1 punkti 3 alusel kaebusega Konkurentsiameti (Tatari 39, 10134

Tallinn, e-post [email protected]) poole. Samuti on käesolevat otsust võimalik

2

vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna

Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected])

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Ingrid Jakobson

[email protected]