KEKK protokoll 15.06.2026

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 160

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.41

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik), Liisa

Varul (praktikant)

Puudusid: Rain Epler ja Hanah Lahe

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis, asekantsler Kristjan Truu, veeosakonna juhataja Karin

Kroon, veeosakonna nõunik Helen Barndõk ning ministri nõunik Mikk Järv (2.

päevakorrapunkt); keskkonnakomisjoni praktikant Liisa Varul (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse

tutvustus

3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on

pärandamiseks! "

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (15.06.2026-16.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 15.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse

tutvustus

3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on

pärandamiseks!"

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni avalik istung teisipäev, 16.06.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

2

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri

Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse

tutvustus

Kuldar Leis sõnas, et väljatöötamiskavatsus sisaldab rohkem tegevusi, kui päriselt töösse

läheb. Palju on tehtud sektoriga koostööd. Juurprobleemiks on, et kui praegune olukord

jätkub, siis ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVVK) hinnad tõusevad ja kvaliteet langeb, sest

puuduvad EL-i toetused vajalikeks investeeringuteks. Eriti haavatavad on just maapiirkonnad.

Vee-ettevõtteid nügitakse konsolideeruma, sest eriti väikesed ettevõtted pole pikas

perspektiivis jätkusuutlikud. Enamik vee-ettevõtteid on KOV-ide omandis. Suureks

probleemiks on ka, et tihti on ÜVVK välja ehitatud, kuid sellega pole majapidamised liitunud.

Seetõttu on vajalik neid nügida ÜVVK-ga liituma.

Kristjan Truu ja Karin Kroon andsid ülevaate ÜVVK teenuse toimepidevuse tagamisest

(lisa). ÜVVK sektori peamine väljakutse on killustatus: piirkondade veehinnad, teenuse

kvaliteet ja investeerimisvõimekus erinevad märkimisväärselt, mis suurendab regionaalset

ebavõrdsust ning ohustab toimepidevust. Eesmärk on liikuda 2035. aastaks tugevama ja

konsolideerituma sektori poole, kus tegutseb kuni 20 majanduslikult võimekat vee-ettevõtet.

Selleks kavandatakse liitumisstiimuleid, läbipaistvamat hinnaregulatsiooni, vee-

ettevõtjapõhist investeeringute planeerimist, ühtseid teenusenõudeid ja sihitud

rahastusmehhanisme. Reformi fookus on tagada kvaliteetne, kriisikindel ja mõistliku hinnaga

veeteenus kogu Eestis.

Yoko Alender märkis, et reformi ettevalmistamisel on arvestatud huvirühmade tagasisidega

ning rõhutas ettevõtjate ja KOV-ide kaasamise olulisust. Ta küsis, kas protsessi on kaasatud

ka Konkurentsiamet ja milline on nende seisukoht muudatuste osas. Lisaks küsis ta, kui palju

loodetakse eesmärkide saavutamisel vabatahtlikele meetmetele ja milline võiks olla nende

rakendamise ajakava. Kuldar Leis selgitas, et Konkurentsiametiga tehakse tihedalt koostööd.

Vee-ettevõtted on erineva suuruse ja võimekusega, mistõttu tuleb leida tasakaalustatud

lahendused. Ta lisas, et muudatuste elluviimisel on oluline Konkurentsiameti toetus ja

nõusolek. Karin Kroon lisas, et Konkurentsiamet on olnud kaasatud algusest peale ja nad

toetavad kavandatavaid muudatusi. Praegu arutatakse üksikasju, sealhulgas võimaliku stiimuli

suurust, mille puhul on kaalutud näiteks 1% või 2% tulukuse lisamäära. K. Leis sõnas, et

eesmärk jõuda 20 vee-ettevõtteni ei ole kindel sihtarv, vaid nägemus valdkonna tulevasest

arengust. Ta lisas, et kuna protsess on vabatahtlik, võib lõplik ettevõtete arv kujuneda

väiksemaks või suuremaks. Oluliseks pidas ta piirkondlike vesikondade probleemide

lahendamist. Kristjan Truu juhtis tähelepanu sellele, et lisaks Konkurentsiameti metoodikale

ja hinnaregulatsioonile on oluline arvestada ka ameti võimekuse ning ressurssidega. Ametil

peaks olema piisavalt inimesi vee hinna kehtestamise ja järelevalvega seotud ülesannete

täitmiseks.

Mait Klaassen juhtis tähelepanu sektori alarahastusele ning küsis, kui suure osa kuludest

katab tarbija ja kui suur osa jääb katmata. Samuti küsis ta, kas selline kulude katmise mudel

jätkub ka tulevikus või tuleb sektorisse kaasata täiendavat rahastust. Karin Kroon vastas, et

eesmärk on jõuda olukorrani, kus tarbija katab veeteenuse kulud. Ta märkis, et piirkondades,

kus vajalikud investeeringud on seni tegemata, on tarvis täiendavat rahastust. Samuti tõi ta

välja, et hõredama asustusega piirkondades võivad hinnad jääda kõrgemaks, kuid eesmärk on

hoida need mõistlikul tasemel. Kuldar Leis tõi näitena välja Otepää piirkonna, kus

veemajandust mõjutavad hooajalised tarbimiskõikumised ja suur investeeringuvajadus. Ta

märkis, et KOV-il võib tekkida vajadus panustada täiendavaid vahendeid või otsida lahendusi

koostöös teiste vee-ettevõtjatega.

3

Tiit Maran sõnas, et madalam veeteenuse hind on sageli seotud tihedama asustuse ja

suurema tarbijate arvuga. Ta küsis, et kas vee-ettevõtete ühendamisel võib tekkida olukord,

kus seni soodsama hinnaga piirkondade kulud suurenevad või kaugemad piirkonnad jäävad

ühendamise tulemusel halvemasse olukorda. Lisaks küsis ta, kas liitumistasude

vähendamiseks või veevõrguga liitumise motiveerimiseks on kavandatud toetusi. Kristjan

Truu selgitas, et vee-ettevõtete ühendamise eesmärk ei ole rajada ulatuslikke

ühendustorustikke piirkondade vahel, vaid leida igale piirkonnale toimivad ja jätkusuutlikud

lahendused. Ta märkis, et väiksemates piirkondades võivad säilida lokaalsed süsteemid, kuid

suurematesse vee-ettevõtetesse koondumine aitaks parandada teenuse kvaliteeti,

kriisivalmidust ja investeerimisvõimekust. Samuti toetas ta liitumisabi rakendamist ning

märkis, et seda tuleks kavandada ka edaspidiste meetmete raames. Yoko Alender palus

täpsustada liitumisabi võimalust ja ulatust. Ta märkis, et liitumiskulud võivad ulatuda 5000-

20 000 euroni ning küsis, kuidas saaks muuta ÜVVK-ga liitumine inimestele majanduslikult

atraktiivsemaks võrreldes alternatiivsete lahendustega. Karin Kroon lausus, et ÜVVK-ga

liitumise hind sõltub mitmest tegurist, sealhulgas pinnase eripärast, liitumispunkti kaugusest

ning piirkonna taristu rajamise rahastusallikatest. Ta märkis, et piirkondades, kus ÜVVK on

juba välja ehitatud, ei ole otstarbekas soodustada paralleelsete lahenduste rajamist. Samas

tuleb iga juhtumi puhul hinnata, kas otstarbekam on kasutada ÜVVK või kohalikke lahendusi,

arvestades nii kulusid kui ka inimese vaatenurka. Selline hindamiskohustus on kehtiv ka

praegu.

Tarmo Tamm küsis, kas mõistlik poleks lisada osa EL-i või riigi ÜVVK toetusest veehinda.

Karin Kroon vastas, et seda on arutatud Konkurentsiameti ning Justiits- ja

Digiministeeriumiga, kuid ettepanekule pole toetust leitud. Uue seaduse kohaselt kehtiks

olukord, et kui veehinnast ei piisa investeeringute tegemiseks, on võimalik veehinda lisada

sihtfinantseeringuga soetatud vara.

Andres Metsoja ütles, et arvutada võiks suurte vee-ettevõtete tulukuse eraklientide teenuse

pakkumise alusel. Näiteks Pärnus viivad vee hinna alla just suured kliendid. Ta pakkus välja,

et teha võiks ÜVVK-ga liitumise kampaania, mille raames oleksid liitumise hinnad

odavamad, et tagada ÜVVK-ga liitumised. Samas peaks võrdselt kohtlema ettevõtteid, kes on

ÜVVK ehitanud laenuga ja neid, kes on selle ehitanud toetustega. Ta uuris, kuidas hakkab

toimima ÜVVK-ga mitte liitunud vara võõrandamine. Probleemiks on kaugemate piirkondade

ühendamine survetrassidega. Riik peaks kaardistama piirkondi, kus oleks mõistlik

survetrassidega ühendamine. Survetrassiga ühendades muudetakse maapiirkonnas teenus

odavamaks. Maapiirkonnas ei saa väikseid puhasteid kasutada purgimiskohana, sest nad on

üledimensioneeritud. Helen Barndõk märkis, et veereformi kava osana on plaanis koostada

survetrasside uuring. Karin Kroon lisas, et analüüsi on juurde tulnud ka kriisi dimensioon.

Võib näida, et lokaalne lahendus on soodsam, kuid samas on risk, et puhastiga võib midagi

juhtuda.

Mait Klaassen uuris, kas plaanis on eristada ÜVVK hinna kujunemist haja- ja

tiheasustusaladel. Karin Kroon vastas, et eesmärgiks pole, et ühe vee-ettevõtte piirkonnas

oleks hind sama, kuid praktika näitab, et regionaalsed vee-ettevõtted liiguvad ühe hinna

suunas, sest ühine majandamine on mõistlikum. Lahenduseks on hindade eristamine, kuid

hajaasustuses ei tohiks hind ületada mõistlikku piirhinda. Yoko Alender sõnas, et oluline on

ausalt välja öelda, et linnad maksavad maapiirkondade ÜVVK teoreetiliselt kinni. Sarnaselt

toimitakse ka elektriliinide, haiglavõrgu ja paljude teiste teenustega.

Tiit Maran ütles, et Eestis on 120 vee-ettevõtet ja enamikus on need KOV-ide omandis,

samas on praegu KOV-e 78. Ta uuris, kas KOV-ide ettevõtete vahel on toimunud ühistulist

ühinemist. Karin Kroon vastas, et vee-ettevõtted on liitunud haldusreformi tulemusel ja iga

aasta väheneb vee-ettevõtete arv. Osad ettevõtted on endised või praegused aiandusühistud.

Yoko Alender küsis, mida peavad põllumajandusettevõtted võrdseks kohtlemiseks. K.

Kroon vastas, et põllumajandusettevõtted on välja toonud, et neid ei peaks jätma toetustest

4

kõrvale. Reformi eesmärgiks on suurte ettevõtete teke.

Andres Metsoja küsis, mis saab, kui KOV ütleb, et nad laieneda ei soovi. Ta arvas, et

elutähtsad teenused võiks siduda elektri varustuskindlusega. Karin Kroon kommenteeris, et

suurematel vee-ettevõtetel on generaatorid ja võimekus 24 tundi ilma elektrita hakkama

saada. Oluline on vee-ettevõtteid nügida vabatahtlikult liituma. Suurtel ettevõtetel on ka

teatud kohustused, näiteks energianeutraalsuse saavutamine.

Yoko Alender ütles, et osad huvigrupid leiavad, et riigi kohustuslik element võiks olla

suurem. Kuldar Leis sõnas, et sundi liituda pole, kuid tulevikus saab riik toetustega

ettevõtteid liituma nügida. Suurte ettevõtete ümber on mõistlik koonduda. Tegemist on

poliitiliselt valitud suunaga ja näiteks Tallinna Veel pole põhjust laieneda, kuid oleks

loogiline, et Tallinna vesikond oleks nende teenindada. Kristjan Truu lausus, et suurtel

ettevõtetel peaks olema motivatsioon laieneda. Tallinna Vee huvi on, et Tallinna veehaaret ei

reostaks teised KOV-id. Tartu peab praegu pakkuma purgimisteenust ja motivatsiooniks on

liita ümberkaudsed piirkonnad Tartuga, et seda teenust vähem pakkuda. Meetmetega nähakse

ette eelkõige motivatsiooni liitumiseks.

Yoko Alender küsis, kas KOV-id toetavad vee-ettevõtete liitumise vajadust. Karin Kroon

vastas, et Eesti Linnade ja Valdade Liit oli väljatöötamiskavatsuse menetluses kaasatud ja nad

toetavad protsessi.

Andres Metsoja sõnas, et põhiliseks probleemiks on, et Pärnus on paljud ettevõtted juba

liidetud ja Pärnu Veel pole motivatsiooni vabatahtlikult veel liitumisi teha. Praegune vee

hinna prognoos on väga kõrge ja saareliste piirkondade toetuse koefitsient oleks motiveeriv,

suuri ettevõtteid peaks lisaks motiveerima.

Tarmo Tamm ütles, et riigil ja EL-il pole motivatsiooni ÜVVK väljaehitamiseks. Ta uuris,

kas ranniku- või kaitsealasid ei peaks käsitlema eraldi. Karin Kroon sõnas, et hinnata tuleb,

kas odavam on kohtlahendus või ÜVVK. Kui looduskeskkond on tundlikum, siis on suurem

tõenäosus, et mõistlikum lahendus on ÜVVK.

Yoko Alender uuris, milline on reformi järgmine etapp. Karin Kroon vastas, et eelnõuga

plaanitakse välja tulla sellel sügisel ning aktiivselt jätkatakse huvigruppidega kohtumisi.

3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on

pärandamiseks! "

Yoko Alender märkis, et keskkonnakomisjoni menetlusse on 29. mail saabunud kollektiivne

pöördumine. Pöördumises nõutakse metsaseaduse muutmise peatamist, kõiki osapooli

kaasavat metsaseaduse põhjalikku arutelu ja reformi, metsaseaduse ümberkujundamist,

loodus- ja põlismetsade määratlemist Euroopa Liidu kriteeriumide alusel ning igasuguse raie

peatamist nendes metsades kuni uue, reformitud metsaseaduse vastuvõtmiseni. Ta tegi

ettepaneku, et pöördumist menetletakse põhjalikumalt sügisel, siis kutsutakse arutelul osalema

pöördumise algatajate esindajad ning erinevad huvitatud osapooled.

4. Info ja muud küsimused

4.1. Kokkuvõtete tegemine keskkonnakomisjoni 7. istungjärgust

Yoko Alender tegi kokkuvõtte keskkonnakomisjoni 7. istungjärgust ja arutati

keskkonnakomisjoni edasist tööplaani.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 160

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.41

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik), Liisa

Varul (praktikant)

Puudusid: Rain Epler ja Hanah Lahe

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis, asekantsler Kristjan Truu, veeosakonna juhataja Karin

Kroon, veeosakonna nõunik Helen Barndõk ning ministri nõunik Mikk Järv (2.

päevakorrapunkt); keskkonnakomisjoni praktikant Liisa Varul (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse

tutvustus

3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on

pärandamiseks! "

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (15.06.2026-16.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 15.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse

tutvustus

3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on

pärandamiseks!"

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni avalik istung teisipäev, 16.06.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

2

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri

Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse

tutvustus

Kuldar Leis sõnas, et väljatöötamiskavatsus sisaldab rohkem tegevusi, kui päriselt töösse

läheb. Palju on tehtud sektoriga koostööd. Juurprobleemiks on, et kui praegune olukord

jätkub, siis ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVVK) hinnad tõusevad ja kvaliteet langeb, sest

puuduvad EL-i toetused vajalikeks investeeringuteks. Eriti haavatavad on just maapiirkonnad.

Vee-ettevõtteid nügitakse konsolideeruma, sest eriti väikesed ettevõtted pole pikas

perspektiivis jätkusuutlikud. Enamik vee-ettevõtteid on KOV-ide omandis. Suureks

probleemiks on ka, et tihti on ÜVVK välja ehitatud, kuid sellega pole majapidamised liitunud.

Seetõttu on vajalik neid nügida ÜVVK-ga liituma.

Kristjan Truu ja Karin Kroon andsid ülevaate ÜVVK teenuse toimepidevuse tagamisest

(lisa). ÜVVK sektori peamine väljakutse on killustatus: piirkondade veehinnad, teenuse

kvaliteet ja investeerimisvõimekus erinevad märkimisväärselt, mis suurendab regionaalset

ebavõrdsust ning ohustab toimepidevust. Eesmärk on liikuda 2035. aastaks tugevama ja

konsolideerituma sektori poole, kus tegutseb kuni 20 majanduslikult võimekat vee-ettevõtet.

Selleks kavandatakse liitumisstiimuleid, läbipaistvamat hinnaregulatsiooni, vee-

ettevõtjapõhist investeeringute planeerimist, ühtseid teenusenõudeid ja sihitud

rahastusmehhanisme. Reformi fookus on tagada kvaliteetne, kriisikindel ja mõistliku hinnaga

veeteenus kogu Eestis.

Yoko Alender märkis, et reformi ettevalmistamisel on arvestatud huvirühmade tagasisidega

ning rõhutas ettevõtjate ja KOV-ide kaasamise olulisust. Ta küsis, kas protsessi on kaasatud

ka Konkurentsiamet ja milline on nende seisukoht muudatuste osas. Lisaks küsis ta, kui palju

loodetakse eesmärkide saavutamisel vabatahtlikele meetmetele ja milline võiks olla nende

rakendamise ajakava. Kuldar Leis selgitas, et Konkurentsiametiga tehakse tihedalt koostööd.

Vee-ettevõtted on erineva suuruse ja võimekusega, mistõttu tuleb leida tasakaalustatud

lahendused. Ta lisas, et muudatuste elluviimisel on oluline Konkurentsiameti toetus ja

nõusolek. Karin Kroon lisas, et Konkurentsiamet on olnud kaasatud algusest peale ja nad

toetavad kavandatavaid muudatusi. Praegu arutatakse üksikasju, sealhulgas võimaliku stiimuli

suurust, mille puhul on kaalutud näiteks 1% või 2% tulukuse lisamäära. K. Leis sõnas, et

eesmärk jõuda 20 vee-ettevõtteni ei ole kindel sihtarv, vaid nägemus valdkonna tulevasest

arengust. Ta lisas, et kuna protsess on vabatahtlik, võib lõplik ettevõtete arv kujuneda

väiksemaks või suuremaks. Oluliseks pidas ta piirkondlike vesikondade probleemide

lahendamist. Kristjan Truu juhtis tähelepanu sellele, et lisaks Konkurentsiameti metoodikale

ja hinnaregulatsioonile on oluline arvestada ka ameti võimekuse ning ressurssidega. Ametil

peaks olema piisavalt inimesi vee hinna kehtestamise ja järelevalvega seotud ülesannete

täitmiseks.

Mait Klaassen juhtis tähelepanu sektori alarahastusele ning küsis, kui suure osa kuludest

katab tarbija ja kui suur osa jääb katmata. Samuti küsis ta, kas selline kulude katmise mudel

jätkub ka tulevikus või tuleb sektorisse kaasata täiendavat rahastust. Karin Kroon vastas, et

eesmärk on jõuda olukorrani, kus tarbija katab veeteenuse kulud. Ta märkis, et piirkondades,

kus vajalikud investeeringud on seni tegemata, on tarvis täiendavat rahastust. Samuti tõi ta

välja, et hõredama asustusega piirkondades võivad hinnad jääda kõrgemaks, kuid eesmärk on

hoida need mõistlikul tasemel. Kuldar Leis tõi näitena välja Otepää piirkonna, kus

veemajandust mõjutavad hooajalised tarbimiskõikumised ja suur investeeringuvajadus. Ta

märkis, et KOV-il võib tekkida vajadus panustada täiendavaid vahendeid või otsida lahendusi

koostöös teiste vee-ettevõtjatega.

3

Tiit Maran sõnas, et madalam veeteenuse hind on sageli seotud tihedama asustuse ja

suurema tarbijate arvuga. Ta küsis, et kas vee-ettevõtete ühendamisel võib tekkida olukord,

kus seni soodsama hinnaga piirkondade kulud suurenevad või kaugemad piirkonnad jäävad

ühendamise tulemusel halvemasse olukorda. Lisaks küsis ta, kas liitumistasude

vähendamiseks või veevõrguga liitumise motiveerimiseks on kavandatud toetusi. Kristjan

Truu selgitas, et vee-ettevõtete ühendamise eesmärk ei ole rajada ulatuslikke

ühendustorustikke piirkondade vahel, vaid leida igale piirkonnale toimivad ja jätkusuutlikud

lahendused. Ta märkis, et väiksemates piirkondades võivad säilida lokaalsed süsteemid, kuid

suurematesse vee-ettevõtetesse koondumine aitaks parandada teenuse kvaliteeti,

kriisivalmidust ja investeerimisvõimekust. Samuti toetas ta liitumisabi rakendamist ning

märkis, et seda tuleks kavandada ka edaspidiste meetmete raames. Yoko Alender palus

täpsustada liitumisabi võimalust ja ulatust. Ta märkis, et liitumiskulud võivad ulatuda 5000-

20 000 euroni ning küsis, kuidas saaks muuta ÜVVK-ga liitumine inimestele majanduslikult

atraktiivsemaks võrreldes alternatiivsete lahendustega. Karin Kroon lausus, et ÜVVK-ga

liitumise hind sõltub mitmest tegurist, sealhulgas pinnase eripärast, liitumispunkti kaugusest

ning piirkonna taristu rajamise rahastusallikatest. Ta märkis, et piirkondades, kus ÜVVK on

juba välja ehitatud, ei ole otstarbekas soodustada paralleelsete lahenduste rajamist. Samas

tuleb iga juhtumi puhul hinnata, kas otstarbekam on kasutada ÜVVK või kohalikke lahendusi,

arvestades nii kulusid kui ka inimese vaatenurka. Selline hindamiskohustus on kehtiv ka

praegu.

Tarmo Tamm küsis, kas mõistlik poleks lisada osa EL-i või riigi ÜVVK toetusest veehinda.

Karin Kroon vastas, et seda on arutatud Konkurentsiameti ning Justiits- ja

Digiministeeriumiga, kuid ettepanekule pole toetust leitud. Uue seaduse kohaselt kehtiks

olukord, et kui veehinnast ei piisa investeeringute tegemiseks, on võimalik veehinda lisada

sihtfinantseeringuga soetatud vara.

Andres Metsoja ütles, et arvutada võiks suurte vee-ettevõtete tulukuse eraklientide teenuse

pakkumise alusel. Näiteks Pärnus viivad vee hinna alla just suured kliendid. Ta pakkus välja,

et teha võiks ÜVVK-ga liitumise kampaania, mille raames oleksid liitumise hinnad

odavamad, et tagada ÜVVK-ga liitumised. Samas peaks võrdselt kohtlema ettevõtteid, kes on

ÜVVK ehitanud laenuga ja neid, kes on selle ehitanud toetustega. Ta uuris, kuidas hakkab

toimima ÜVVK-ga mitte liitunud vara võõrandamine. Probleemiks on kaugemate piirkondade

ühendamine survetrassidega. Riik peaks kaardistama piirkondi, kus oleks mõistlik

survetrassidega ühendamine. Survetrassiga ühendades muudetakse maapiirkonnas teenus

odavamaks. Maapiirkonnas ei saa väikseid puhasteid kasutada purgimiskohana, sest nad on

üledimensioneeritud. Helen Barndõk märkis, et veereformi kava osana on plaanis koostada

survetrasside uuring. Karin Kroon lisas, et analüüsi on juurde tulnud ka kriisi dimensioon.

Võib näida, et lokaalne lahendus on soodsam, kuid samas on risk, et puhastiga võib midagi

juhtuda.

Mait Klaassen uuris, kas plaanis on eristada ÜVVK hinna kujunemist haja- ja

tiheasustusaladel. Karin Kroon vastas, et eesmärgiks pole, et ühe vee-ettevõtte piirkonnas

oleks hind sama, kuid praktika näitab, et regionaalsed vee-ettevõtted liiguvad ühe hinna

suunas, sest ühine majandamine on mõistlikum. Lahenduseks on hindade eristamine, kuid

hajaasustuses ei tohiks hind ületada mõistlikku piirhinda. Yoko Alender sõnas, et oluline on

ausalt välja öelda, et linnad maksavad maapiirkondade ÜVVK teoreetiliselt kinni. Sarnaselt

toimitakse ka elektriliinide, haiglavõrgu ja paljude teiste teenustega.

Tiit Maran ütles, et Eestis on 120 vee-ettevõtet ja enamikus on need KOV-ide omandis,

samas on praegu KOV-e 78. Ta uuris, kas KOV-ide ettevõtete vahel on toimunud ühistulist

ühinemist. Karin Kroon vastas, et vee-ettevõtted on liitunud haldusreformi tulemusel ja iga

aasta väheneb vee-ettevõtete arv. Osad ettevõtted on endised või praegused aiandusühistud.

Yoko Alender küsis, mida peavad põllumajandusettevõtted võrdseks kohtlemiseks. K.

Kroon vastas, et põllumajandusettevõtted on välja toonud, et neid ei peaks jätma toetustest

4

kõrvale. Reformi eesmärgiks on suurte ettevõtete teke.

Andres Metsoja küsis, mis saab, kui KOV ütleb, et nad laieneda ei soovi. Ta arvas, et

elutähtsad teenused võiks siduda elektri varustuskindlusega. Karin Kroon kommenteeris, et

suurematel vee-ettevõtetel on generaatorid ja võimekus 24 tundi ilma elektrita hakkama

saada. Oluline on vee-ettevõtteid nügida vabatahtlikult liituma. Suurtel ettevõtetel on ka

teatud kohustused, näiteks energianeutraalsuse saavutamine.

Yoko Alender ütles, et osad huvigrupid leiavad, et riigi kohustuslik element võiks olla

suurem. Kuldar Leis sõnas, et sundi liituda pole, kuid tulevikus saab riik toetustega

ettevõtteid liituma nügida. Suurte ettevõtete ümber on mõistlik koonduda. Tegemist on

poliitiliselt valitud suunaga ja näiteks Tallinna Veel pole põhjust laieneda, kuid oleks

loogiline, et Tallinna vesikond oleks nende teenindada. Kristjan Truu lausus, et suurtel

ettevõtetel peaks olema motivatsioon laieneda. Tallinna Vee huvi on, et Tallinna veehaaret ei

reostaks teised KOV-id. Tartu peab praegu pakkuma purgimisteenust ja motivatsiooniks on

liita ümberkaudsed piirkonnad Tartuga, et seda teenust vähem pakkuda. Meetmetega nähakse

ette eelkõige motivatsiooni liitumiseks.

Yoko Alender küsis, kas KOV-id toetavad vee-ettevõtete liitumise vajadust. Karin Kroon

vastas, et Eesti Linnade ja Valdade Liit oli väljatöötamiskavatsuse menetluses kaasatud ja nad

toetavad protsessi.

Andres Metsoja sõnas, et põhiliseks probleemiks on, et Pärnus on paljud ettevõtted juba

liidetud ja Pärnu Veel pole motivatsiooni vabatahtlikult veel liitumisi teha. Praegune vee

hinna prognoos on väga kõrge ja saareliste piirkondade toetuse koefitsient oleks motiveeriv,

suuri ettevõtteid peaks lisaks motiveerima.

Tarmo Tamm ütles, et riigil ja EL-il pole motivatsiooni ÜVVK väljaehitamiseks. Ta uuris,

kas ranniku- või kaitsealasid ei peaks käsitlema eraldi. Karin Kroon sõnas, et hinnata tuleb,

kas odavam on kohtlahendus või ÜVVK. Kui looduskeskkond on tundlikum, siis on suurem

tõenäosus, et mõistlikum lahendus on ÜVVK.

Yoko Alender uuris, milline on reformi järgmine etapp. Karin Kroon vastas, et eelnõuga

plaanitakse välja tulla sellel sügisel ning aktiivselt jätkatakse huvigruppidega kohtumisi.

3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on

pärandamiseks! "

Yoko Alender märkis, et keskkonnakomisjoni menetlusse on 29. mail saabunud kollektiivne

pöördumine. Pöördumises nõutakse metsaseaduse muutmise peatamist, kõiki osapooli

kaasavat metsaseaduse põhjalikku arutelu ja reformi, metsaseaduse ümberkujundamist,

loodus- ja põlismetsade määratlemist Euroopa Liidu kriteeriumide alusel ning igasuguse raie

peatamist nendes metsades kuni uue, reformitud metsaseaduse vastuvõtmiseni. Ta tegi

ettepaneku, et pöördumist menetletakse põhjalikumalt sügisel, siis kutsutakse arutelul osalema

pöördumise algatajate esindajad ning erinevad huvitatud osapooled.

4. Info ja muud küsimused

4.1. Kokkuvõtete tegemine keskkonnakomisjoni 7. istungjärgust

Yoko Alender tegi kokkuvõtte keskkonnakomisjoni 7. istungjärgust ja arutati

keskkonnakomisjoni edasist tööplaani.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

ÜVVKS muutmise VTK Kliimaministeerium Kristjan Truu, Karin Kroon

1

ÜVVK TEENUSE TOIMEPIDEVUSE TAGAMINE

Mitmekordsed hinnaerinevused ÜVVK piirkondades

Hind eratarbijale

Allikas: Konkurentsiameti kooskõlastatud veehinnad 01.09.2025 seisuga

Olemasolev olukord

EESTI VEESEKTOR ON KILLUSTUNUD

▪ ≈120 teenusepakkujat (sh 20 jätkusuutlikku)

▪ Hind sõltub ennekõike asustustihedusest

▪ 60-70% varast ei ole hinnas (toetusega soetatud)

▪ Uutes piirkondades ei ole kõik elanikud valmis ÜVVK- ga liituma (kõik kulud liitunute kanda)

▪ Strateegiline suutlikkus ja mastaabiefekt hakkab tekkima KOVides ≥11,000 in

▪ Enamusel puudub piisav investeerimisvõimekus

▪ Jätkusuutmatute 12-a investeeringuvajadus on ca.640M€ ja sellest toetusevajadus ca 320M€

➢ Madalaim ≈2,6 €/m3

➢ Keskmine ≈4,7 €/m3

➢ Kõrgeim ≈6,7 €/m3

➢ Kvaliteedi langus (katkestused, lekked, keskkonna- ja terviseriskid)

➢ Regionaalne ebavõrdsus ja hinnalõhe süveneb

➢ EL nõuete mittetäitmine – trahvirisk ja mainekahju

➢ Kriisivõimekust ei suudeta tagada (kliima, julgeolek, tarneahelad)

Järsk hinnatõus või taristu alarahastamine – põhiriskid:

Regionaalne sissetulekute ja veehinna lõhe

REGIONAALNE

EBAVÕRDSUS ON

STRATEEGILINE RISK

➢ Majandus

➢ Elukvaliteet

➢ Julgeolek

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek vs. kaalutud keskmine veehind maakondade lõikes (2025)

Investeeringud ja mõistlik veehind

Veesektor teostab vaid osa vajalikest investeeringutest

Mõistlik veehind ≤2% madalaimast maakonnakeskmisest sissetulekust (≈7 €/m3; 2025)

Täna ei ületata veel 2%-piirmäära (max 1,95%)

62% 49% 48%

51%

21% 13% 10%

4% 4% 4%

4%

5% 6% 5%

34% 47% 48%

44%

74% 81%

85%

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Aastane investeering (mln €) Rahastusallikate osakaal (%)

Tegelik investeering (omafinantseering)

Tegelik investeering (KOVi osalus)

Tegelik investeering (KP/EL toetus)

Keskmine inv.vajadus (TSI analüüs)

ÜVVK kavade maht (2019 uuring)

Asendusinvesteeringuvajadus 160-180 mln €/a

+ uutest nõuetest tulenevad lisakulud:

• ÜVVK rajamise nõue al 1000 ie • nullenergia saavutamine • mikrosaasteainete ärastus • küberturvalisus ja kriisikindlus

investeeringu vajak

➢ 2%-piiri ei ületa 20 vee-ettevõtet

➢ 2,0-2,5%: 13 vee-ettevõtet

➢ 2,5-3,0%: 9 vee-ettevõtet

➢ Ülejäänutes tõuseb hind toetuseta oluliselt kõrgemale

ENAMUS ETTEVÕTTEID EI SUUDA PIISAVAS

MAHUS MÕISTLIKU HINNAGA INVESTEERIDA

Kui teostataks kõik vajalikud investeeringud:

Vee-ettevõtete jagunemine ja hinnaprognoos aastaks 2030 (kui erineva suurusega ettevõtted teostaks kõik investeeringud tariifist)

Vee-ettevõtte liigitus

Tarbijate arv Vastavate

operaatorite arv kokku

Teenindatav elanikkond kokku (%)

Keskmine vajalik

investeering kuni 2030,

mln €

Keskmine hinnatõus

aastaks 2030, %

Keskmine hind 2030, €/m3, sh

KM

suur ≥50000 5 65% 30…360 107% 5.81

keskmine 5000 – 49999 29 30% 5…30 124% 8.80 väike/väga väike <5000 90 5% 1…6 271% 12.46

≤20 vee-ettevõtet aastaks 2035

Koondumine peaks toimuma teenusepiirkondade ümber, kus on vähemalt:

➢ ≥10,000 eraisikust klienti

➢ ≥10,000 ie koormusega reoveekogumisala

NÄIDE: üks võimalik konsolideerumise stsenaarium

Sihtmärk 2035: max 20 operaatorit

SEKTORI PIKAAJALINE EESMÄRK [majanduslikult mõistliku suurusega vee-ettevõtluse piirkonnad, et tagada]

➢ Kvaliteetne teenus ja kriisikindlus

➢ Piisavad investeeringud ja mõistlik hind

➢ Vabanemine toetussõltuvusest

Pärnu Vesi laienemine Pärnumaale + Matsalu Veevärk teenusepiirkonda (hinnaprognoos eraldiseisvalt jätkates vs ühinedes)

Vee-ettevõte Veehinna prognoos

(vesi ja kanalisatsioon, sh KM), €/m3

2026 2030 2035 2040 SuFe OÜ 3,4 7,3 10,7 16,9 Mako AS 5,7 11,4 16,4 21,6 Häädemeeste VK AS 6,1 14,7 23,0 32,0 Saarde Kommunaal OÜ 5,5 10,5 15,6 21,1 Matsalu Veevärk AS 5,4 11,6 17,6 24,1 Pärnu Vesi AS 3,9 5,7 7,5 9,4 KÕIK KOOS 5,1 6,3 8,7 11,2

Probleem

ÜVVKS-is puuduvad alused tariifistiimulite ja soodustuste võimaldamiseks, et motiveerida nõrgemate ülevõtmist

Vajadus maandada üleminekuriske:

• vara korrastamise vajadus

• süsteemide ühildamise kulu

• lepingute üle toomise kulu

• nõuetele mittevastavused ülevõetavates piirkondades

Lahendused

Üleminekuperioodil vabastus kõrgendatud saastetasust • Mõistlik aeg (≤3 a) nõuetele vastavuse tagamiseks ülevõetud piirkonnas

• Keskkonnaamet määrab üleminekuperioodi ja tingimused

• Mittevastavus on tingitud ülevõetava taristu kehvast seisukorrast

Täiendav tulukus (WACC%) liituja osale • Ülevõetavalt varalt – nii olemasolevalt kui perioodi vältel soetatavalt

• Etteantud perioodiks – vähemalt 4 a, teatud tingimustel kuni 12 a

Tulevikuinvesteeringute hinnas kajastamise võimalus liitujatele • Võimaldab investeeringuteks vahendeid osaliselt ette koguda

• Vajaduspõhiselt kuni 4 a (ÜVVK kava lühiajaline programm)

• Nii ülevõtja olemasoleva kui ülevõetava piirkonna programmi arvelt

• Luuakse seos järelevalve ja kava täitmise kontrolliga

VTK sisu: (1) Stiimulid liitujatele

Probleem

Hinnaregulaatori kuluvõrdlus ei ole läbipaistev – tarbijal ja vee- ettevõtjal puudub info, keda mille alusel võrreldi

Puudub õigusraam ja tehniline lahendus andmete avalikustamiseks ja analüüsiks

Digiandmed on ebaühtlased ja erinevates registrites

Lahendused

Lihtsustatud hinnamenetlus kõrge tulemuslikkuse alusel • Lihtsam hinnamenetlus kui ettevõte on edukalt läbinud võrdlusanalüüsi • Konkurentsiamet kehtestab selged lihtmenetluse kriteeriumid

Täiendav tulukus (WACC%) kõrge tulemuslikkuse alusel • ÜVVK kava 4-a perioodiks, olemasoleva ja perioodil soetatava vara arvelt • Konkurentsiamet kehtestab selged võrdluskriteeriumid

Kulupõhise tulumäära (rate of return) metoodika asemel tuluülempiiri (revenue cap) metoodika juurutamine, et stimuleerida tõhusust ja efektiivsust • Vee-ettevõtja algatatud hinnaülevaatus asendatakse perioodilise ülevaatusega • Ettevõte teenib kasumit prognoositust tõhusamalt tegutsedes • Tulemuslikkuse stimuleerimine nügib kaudselt ka ettevõtete liitumist

Vee-ettevõtete võrdlusanalüüsi mehhanismi loomine • OECD ja WAREGi soovitus – avalik ja läbipaistev võrdlus (Portugali näide) • Toimib mainekujundusliku tööriistana + tulemuslikkuse stiimulite alusena

VTK sisu: (2) Tulemuslikkuse stimuleerimine läbi hinnaregulatsiooni ja võrdlusanalüüsi

Probleem

Hinnametoodika fookus on kulude minimeerimisel, investeeringute piisavust ei kontrollita

ÜVVK kava käsitleb teenust KOVi piires, vee-ettevõttest ülevaadet andmata.

KOVi ÜVVK kava ei saa siduda vee- ettevõtja hinnataotlusega

Puudub jätkusuutliku tegutsemise ja mõistliku hinna määratlus

Lahendused

ÜVVK arengukavade üleminek KOV põhiselt vee-ettevõttepõhiseks • Kohustus liigub vee-ettevõtjale, kava kirjeldaks tegevuspiirkonda, KOV annab sisendi • Kava muutub strateegiliseks, tehniliseks ja hinnamenetluse alusdokumendiks • Eesmärk on luua selgemad raamid (kestlik planeerimine, tarbijate võrdne kohtlemine)

ÜVVK kava kvaliteedi tõstmine uuendatud kooskõlastamise protsessiga • Tagatakse sõltumatu kontroll kavade sisulise kvaliteedi ja realistlikkuse üle • Ekspertkogu hindab, KOV kooskõlastab, Konkurentsiamet määrab kava alusel hinna

ÜVVK kavade digitaliseerimine ja sidumine hinnamenetlusega • ÜVVK kavad digitaliseeritakse ning liidestatakse olemasolevate riiklike registritega • DigiVesi keskkond lihtsustab kavade koostamist, kontrolli ja otsuste tegemist • Väheneb ametkondadele esitatavate andmete maht, topeltaruandlus ja bürokraatia

Jätkusuutliku vee-ettevõtja defineerimine • Sõnastatakse „mõistlik hind“ kui teenusepiirkonna isemajandamise mõistlikkuse piir • Piiri ületamine on märk KOV-ile, hinnaregulaatorile ja poliitikakujundajatele, et

tegemist on jätkusuutmatu (ja iseseivalt tegutsemiseks liiga kalli) piirkonnaga

VTK sisu: (3) ÜVVK investeeringute juhtimine läbi vee-ettevõtjapõhise planeerimise

Probleem

Teenusenõuded (KOVide eeskirjad) ja järelevalve on ebaühtlased

Vähemusomanike huvide kaitse regionaalses mudelis ei ole tagatud

Taristu kulude õiglane jaotus ja piisav tarbimine ei ole tagatud – korrashoiu ja valmiduse kulud ei vähene, kui osa elanikest teenust ei kasuta

Ühistulised võrgud (kinnitamata operaatorid) on praktikas KOVi ja regulaatori järelevalve alt väljas ja teenuse kvaliteet ei ole tagatud

Lahendused

Ühtsed teenuse kvaliteedi ja toimepidevuse nõuded • Ühtsed teenuse osutamise tasemenõuded erinevates piirkondades • Põhielementide ühtlustamine välistab liiga suure varieeruvuse kvaliteedis • Tagab sarnased opereerimise reeglid sõltumata KOVist

Vähemusomanike kaitse tagamine regionaalses vee-ettevõttes • Et vee-ettevõtte nõukogu otsustes ei domineeriks ainult tõmbekeskuste vajadused

• Eesmärk ei ole lõhkuda ettevõtte juhtimisautonoomiat, vaid tagada piirkondade õiglane kohtlemine ja vältida teenuse ääremaastumist

Kriitilise taristu püsikulude õiglase jaotuse ja piisava tarbimise tagamine • Eesmärk on analüüsida, kuidas tagada rajatud ÜVVK piisav tarbimine ja avaliku

hüve püsikulude tasakaalustatud jaotumine võrguvalmidusega kinnistute vahel

• Kas i) liitumiskohustus kõigile; ii) liitumiskohustus võõrandamisel; või iii) püsitasu?

Kõik ÜVVK tunnustele vastava veeteenuse osutajad vee-ettevõtjaks • Ühetaoline kohtlemine tagab tarbijatele teenuse kindluse ja usaldusväärsuse • Kas kõik ÜVVK teenuse osutajad tuleks määrata KOVi vee-ettevõtjaks?

VTK sisu: (4) Ühtsed teenusenõuded ja järelevalve ning osapoolte võrdne kohtlemine

Probleem

Liitumise stimuleerimiseks on vaja toetusmeetmeid, kuna laienemine nõuab sageli korrektuuri- investeeringuid ja ajutisi paralleeltegevusi

Puuduvad vahendid suunatud toetuste pakkumiseks

KIKi KP veemajanduse eelarve on ≈3 M€/a

Minimaalne vajadus on 640 M€, sh 320 M€ omaosalus (≈30 M€/a)

Lahendused

Toetuste rahastamise alternatiivid

• EL struktuurivahendite kasutamine on eelistatud alternatiiv (MFF 2028-2034). Euroopa Komisjon on korduvalt väljendanud, et veetaristut rahastatakse tingimusel, et viiakse läbi struktuurne reform, mis tagab sektori jätkusuutlikkuse.

• Keskkonnatasude ümbersuunamine (KeTSi muudatuse alusel). Kui kõik veetasud (ca 20 mln €/a) suunata sektorisse tagasi, võimaldaks see kompenseerida vahendite puudujääki, et hoida konsolideerumise protsessi soovitud tempos.

• Arendustasu kehtestamine veehinnas (analoogselt taastuvenergia tasuga) ja arendustasufondi loomine, et rahastada veesektorit (nt Horvaatias kogutakse tariifiga veemajandustasusid ca 148 mln €/a, millest u 80% reinvesteeritakse sektorisse).

Suunatud toetuste eesmärk ja tingimused • Toetused on üks mõjusamaid stiimuleid (nt Portugali ja Horvaatia kogemus)

• Toetataks üksnes vee-ettevõtete ühendamist ja ülevõtmise protsesse

• Toetataks vaid piisava mahu ja võimekusega vee-ettevõtjaga liitumist

• Eesmärk ei ole katta kõiki kulusid ja taastoota varasemat toetussõltuvust

• Eesmärk on vältida olukorda, kus jätkusuutmatu piirkonna ülevõtmine muutub nii kulukaks, et ükski pädev operaator ei ole nõus seda tegema

VTK sisu: (5) Rahastusmehhanismid liitumiseks

VTK tagasiside – huvigruppide fookus

Tänan!Tänan!