• !paw!tpf!’....?::K:MISJONILE

VOLITUS

Isamaa fraktsioon volitab . .

istungil . C. asendama

Lugupidamisega

Helir-Valdor Seeder lsamaa fraktsioon esimees

Q..2o26

Riigikogu keskkonnakomisjoni

avaliku istungi protokoll nr 161

Tallinn, Toompea Teisipäev, 16. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.25

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Urmas Reinsalu (Andres Metsoja asendusliige), Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Züleyxa Izmailova

Kutsutud: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja nõunik Hedy

Eeriksoo ning energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, Keskkonnaameti kliimabüroo

juhataja Annika Konovalov, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Janika Laht,

Õiguskantsleri kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, Eesti

Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja projekti “Life SiP WetEST” projektijuht Riina Maruštšak, Eesti Tööandjate

Keskliidu kestliku ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnajuht Kati Rostfeldt, Eesti

Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla, MTÜ Eesti Turbaliidu esimees Jüri

Tiidermann, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liidu tegevjuht Karlis Goldstein, Eesti

Metsa- ja Puidutööstuse Liidu õigusloome teemajuht Jaan Lindmäe, Eesti Linnade ja Valdade

Liidu nõunik Reigo Lehtla, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse taie rakendamise ja seire

tiimi fookusvaldkonnajuht Tõnu Tuppits, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert

Maia-Liisa Anton, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Eesti Rohelise Liikumise

elurikkuse ekspert Tristan Saupõld, SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton,

Noorte Keskkonnanõukogu esindajad Linda Lees ja Robert Pappel, Rohetiigri juhatuse liige

Eva Truuverk ja energia teekaardi peatoimetaja Jaanus Purga (1. päevakorrapunkt);

Keskkonnakomisjoni praktikant Liisa Varu (1.–2 päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender ütles sissejuhatuseks, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu esimene

lugemine toimus 9. juunil ja muudatusettepanekute tähtaeg on 9. juulil.Tänasel istungil

toimub huvigruppide kuulamine.

2

Laura Remmelgas tegi ettekande kliimakindla majanduse seaduse eelnõust (Lisa 1). Tema

sõnul on eelnõu eesmärk vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest,

tugevdada energiajulgeolekut ning suurendada ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet

kliimamuutustele. Eelnõu kinnitab Eesti liikumise 2050. aasta kliimaneutraalsuse suunas ning

seob selle EL-i ühiste kliimaeesmärkidega. Eesti on juba vähendanud kasvuhoonegaaside

heidet märkimisväärselt ning eelnõukohane seadus määrab edasise tempo. Aastaks 2050 tuleb

saavutada kliimaneutraalsus, vähendades heidet ja tasakaalustades jääkheidet tehnoloogiliste

ning looduspõhiste sidumislahendustega. Tegemist on raamseadusega, mis ei sea

sektoripõhiseid eesmärke, vaid jätab suurema paindlikkuse otsustada, millised lahendused eri

valdkondades kõige paremini toimivad. Eelnõukohane seadus sätestab õiglase ülemineku,

teaduspõhise kliimapoliitika, ringmajanduse, kestliku ruumikavandamise ja puhta

konkurentsivõimelise majanduse arendamise põhimõtted. Samuti kohustab see kohalikke

omavalitsusi (KOV) koostama energia- ja kliimakavasid ning näeb ette iga-aastase

kliimaaruandluse. Energiajulgeoleku tugevdamiseks väldivad riigiasutused uusi

investeeringuid fossiilkütustesse, välja arvatud juhul, kui puuduvad töökindlad alternatiivid

või investeering toetab üleminekut puhtale majandusele. Oluline roll on ka Riigikogul ja

kliimanõukojal, kes nõustab Vabariigi Valitsust, hindab kliimaeesmärkide täitmist ja teeb

ettepanekuid vajalike meetmete rakendamiseks. Eelnõukohase seaduse elluviimist toetavad

teekaardid, mis toimivad riigi visiooni ja tegevusplaanina kliimaneutraalse, turvalise ja

konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks.

Annika Konovalov sõnas, et Keskkonnaamet on olnud eelnõu ja teekaartide koostamise

juures. Oluline on, et vahe-eesmärgid oleksid seaduse tasemel sätestatud.

Janika Laht kinnitas, et Keskkonnaagentuur on olnud eelnõu väljatöötamisse kaasatud. Vaja

on selgust ja õiges suunas liikumise kokkulepet. Keskkonnaagentuur toetab Riigikogu

suuremat rolli.

Evelin Lopman ütles, et riik on võtnud endale kliimakaitsega seotud kohustusi ja nende

täitmiseks on vaja piiranguid. Põhiseaduse järgi peavad kohustused olema sätestatud seaduse

tasemel. Eelnõu näol on tegemist raamseadusega ja selle regulatiivsus on minimaalne.

Krista-Maria Alas märkis, et tunnustatakse soovi võidelda kliimamuutuste vastu. Eelnõus ei

kirjeldata usutavalt, kuidas valitud eesmärkideni jõutakse. Energiamajanduse arengukava

2035 arutelul toodi välja, et puudub tegevusplaan eesmärkideni jõudmiseks.

Maanteetranspordi valdkonnas on kirjeldatud alternatiivkütuste ja tehnoloogiate rolli, kuid

puudub selgus, kuidas need vähendavad fossiilkütuste kasutust. Esimesed eesmärgid on

seatud 2030. aastaks, kuid üle pole suudetud võtta EL-i maanteetransporti käsitlevaid

direktiive. Lähis-Ida kriis näitlikustas, kuivõrd ollakse sõltuvuses fossiilkütustest. Kohustusi

ei saa sätestada tegevuskavades ja vaja on konkreetset seadusandlikku regulatsiooni.

Transpordisektori teekaart on pigem soovituslik ja seal pole kirjas, kuidas päriselt

eesmärkideni jõuda.

Marko Udras sõnas, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei sea kahtluse alla eelnõu eesmärke,

kuid küsimus on, kuidas nendeni jõutakse ja millises tempos. Soovitakse õiguskindlust ja

ettenähtavust, et ettevõtetel oleks investeerimiskindlus. Eelnõu paraku ei anna

investeerimiskindlust. Eelnõu esimene versioon oli pikem ning sisaldas spetsiifilisemaid

sektorieesmärke ning see andis veelgi vähem kindlust. Praegune eelnõu versioon on

paindlikum ja eelnevatest parem. Eelnõu ei näe ettevõtetele ette uusi kohustusi, täiendavaid

kulusid ega kahjusta konkurentsivõimet. Soovitakse, et eelnõu oleks konkreetsem ja annaks

ettevõtetele rohkem kindlust. Pole realistlik, et eelnõu oleks kõikide huvirühmade

kompromiss ning keeruline on ennustada, milline hakkab olema majanduslik, poliitiline ja

julgeoleku olukord aastal 2050. Toetatakse, et teekaartides lepitakse kokku sektorite

eesmärgid ja kuidas nendeni jõuda, kuid teekaart peaks olema vabatahtlik. Eelnõu pole

ideaalne, kuid siiski kõige parem versioon. Puhta tööstuse kokkuleppega tullakse kaasa.

3

Riina Maruštšak lausus, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärke,

kuid eelnõu ei anna ettevõtetele kindlust. Toetatakse, et eelnõus ei kirjeldata sektoriaalseid

eesmärke. Toidujulgeolek on oluline, kuid eelnõus pole selle sõnastus piisav. Leitakse, et

eraldi põhimõttena peab olema välja toodud kohaliku toidutootmise toimepidevus ja

isevarustatuse võimekus. Põllumajandussektoris tuleb kasvuhoonegaaside heitkogus

looduslikest protsessidest, kuid toidutootmist ei tohiks siiski vähendada. Teekaardid pole

õiguslikult siduvad, kuid eelnõus peaks see põhimõte olema selgelt välja toodud, sest see

looks õigusselgust ja kindlust. Teekaardid peaksid olema suunavad ja paindlikud dokumendid,

sest peab arvestama geopoliitiliste muutuste, uute teadmiste, poliitikasuundade ning

turgudega. Edasistes teekaartide protsessides peaks tagama sisulise huvigruppide kaasamise.

Eelnõusse tuleb lisada toidujulgeoleku põhimõte ja välja tuua, et teekaardid pole õiguslikult

siduvad.

Kati Rostfeldt märkis, et Eesti Tööandjate Keskliit on toetanud eelnõu väljatöötamist.

Teekaardid ja nende koostamiseks tehtud analüüsid peaksid andma kindluse eesmärkide

jõukohasusest. Pärast teekaartide koostamist pole tehtud täiendavaid mõjuhinnanguid ja

seetõttu ei saa väita, et eesmärgid on jõukohased. Trajektoorid pole huvirühmadega kokku

lepitud ja transporditeekaardi aruteluks toimus vaid üks kohtumine. Üksikute arutelude

toimumist ei saa samastada kokkuleppega. Ettevõtjate konkurentsi- ja investeerimisvõime

pole kitsas erahuvi, vaid sellest sõltuvad töökohad, maksutulud, regionaalareng, eksport,

toimepidevus ja võimekus rahastada kliimapoliitikat. Ettevõtjad pole vastu detailsemale

eelnõule, kuid probleemiks on, et eesmärkide jõukohasus on hindamata. Teekaardid on

koostatud piiratud kaasamisega ja ülemineku küsimustele pole lahendusi. Eelnõust eemaldati

sektoripõhised eesmärgid seetõttu, et nende jõukohasust ei suudetud tõendada. Eesti

Tööandjate-Keskliit on esitanud päringu seoses Kliimaministeeriumi tellitud olulise

kliimamõju uuringuga. Uuringu lahendused piiravad oluliselt ettevõtete tegevusvabadust ja

kinnitavad riski, et kui seaduses pole sätestatud piire, siis need otsused teeb minister või

ametkond. Teekaardid tuleks teha valmis sisulises koostöös sektoriga, viia läbi puuduvad

mõjude hindamised ja määrata seaduses oluliste piirangute sisu ning piirid.

Kärt Alaküla lausus, et Eesti Keemiatööstuse Liidul on viimastel aastatel läinud kehvasti ja

palju tootmisvõimekust on liikunud kolmandatesse riikidesse. Eesti Keemiatööstuse Liit

toetab võimetekohast ja järkjärgulist liikumist madalama heitega majanduse poole.

Kliimapoliitika peab toetama Eesti tööstuse konkurentsivõimet, investeerimiskeskkonda,

energiajulgeolekut ja tööstusliku võimekuse säilimist. Arusaamatuks jääb, kuidas hakatakse

eesmärke rakendama. Tööstuse teekaart pole põhjalik ja ei anna ülevaadet tehnoloogilisest

võimekusest, investeeringu- ja energiavajadustest jms. Ebaselgeks jääb ka teekaartide õiguslik

staatus. Eelnõuga peaksid KOV-id seadma kvantitatiivsed heite vähendamise eesmärgid ja

koostama energia- ja kliimakavad, kuid puudub võimekus hinnata nende mõju ettevõtlusele.

Pole selge, kuidas hakkavad KOV-id arvestama riiklikult oluliste tööstuse- ja

energiainvesteeringutega. Eelnõus mainitakse konkurentsivõimet, kuid selle tähendus jääb

kliimaeesmärkide kõrval ebaselgeks. Kliimapoliitika edukust hinnates tuleb hinnata ka teisi

eesmärke. Eesti Keemiatööstuse Liit polnud kaasatud eelnevalt mainitud uuringus ja protsessi

ei hallata läbipaistvalt. Eelnõu peaks lisaks kliimapoliitilisele raamistikule olema usutav

tööstuspoliitiline raamistik. Eesti Keemiatööstuse Liit ei toeta eelnõud.

Jüri Tiidermann ütles, et Eesti Turbaliidu hinnangul on eelnõu keeruline käsitleda seadusena

ja seda tuleks hinnata deklaratiivse dokumendina. Kliimaneutraalsuse eesmärki tuleb suhtuda

realistlikult ning hinnata selle mõju Eesti majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja

konkurentsivõimele. Eelnõu on ebamäärane ja tulevikus oleks ministril või riigiasutusel

võimalik mõjutada terve majandussektori tegevust. Ta tõi näiteks kaevandamiseks sobivate

maardlate nimekirja määruse nr 87 muutmise. See tähendas sektorile olulisi piiranguid.

Turbakaevandamise emissioone arvutatakse valesti ja turvast kategoriseeritakse kütusena,

mitte aiandusturbana. Turbasektor pole 150 miljonit eurot investeerinud, sest 2030. aastaks oli

4

ette nähtud turbasektori 40% kahanemine. Eelnõu ebamäärane sõnastus loob täiendavaid

võimalusi vaidlustada erinevaid majandustegevusega seotud lube ja otsuseid. Tagajärjeks on

investeeringukindluse vähenemine ja ettevõtluskeskkonna halvenemine. Kliimapoliitika

kujundamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Eesti osa maailma

kasvuhoonegaasidest on vaid 0,03%, kuid Hiina osakaal on näiteks 32%. Eesti peaks

keskenduma majandusjuurdekasvu, energeetika julgeoleku ja ettevõtluskeskkonna

tugevdamisele. Maksutulu kasv peab tulema majandusmahu suurenemisest. Hanah Lahe

täpsustas, et varasem väide oli, et turbasektor on jätnud tegemata 150 miljoni euro suuruses

investeeringuid, sest riik töötab välja kliimaseadust. Eelnõu väljatöötamise käigus pole

saavutatud kokkulepet turbatööstusega.

Karlis Goldstein märkis, et teekaart loetleb hulga tegevusi, kuid see on pigem tee, kui kaart.

Puudub selgitus, millisel moel tegevused ellu viiakse ja oluline oleks jätkata sektoriga

koostööd. Investeeringute tegemiseks eelnõust ega teekaartidest ei piisa. Eelnõu üldeesmärki

toetatakse, majandus peab püsima ja olema konkurentsivõimelisem. Eksportivate tööstuste

vaates on oluline, et olemas oleksid referentsid, maksev klient ja võimalus toodet parandada.

Eesti riik peaks need aspektid tagama. Leitakse, et selgelt peaks olema esitatud vajalikud

tegevused ja see kuidas eesmärke soovitakse saavutada.

Jaan Lindmäe kommenteeris, et Metsa- ja Puidutööstuse Liit on aktiivselt osalenud

kaasamisprotsessis. Loodusseadused on ülimuslikud ja mõjuvad ka seadusloomele.

Soomlased tegid enda kliimaseadust 8 aastat ja seda tehti mitu korda ümber. Riigi

ambitsioonid on suured ja eelnõu on palju edasi arenenud. Raamseaduse variant oleks hea ja

selle alusel saaks edasi liikuda. Teekaardid tuleks tihedamalt siduda eelnõuga või määratleda

paremini nende õiguslik staatus. Teekaardid tuleks teha valmis sektoreid kaasates ja

arvestades vajalikke mõjuanalüüse. Kliimakindlalt tuleks majanduse konkurentsivõimet tõsta

ja see tuleks sätestada ka seaduses.

Yoko Alender märkis, et eelmiste valimiste eel oli neljal erakonnal kliimaseaduse koostamine

valimisprogrammis. Need erakonnad said üle 70% rahvamandaadi ja seetõttu on

kliimaseaduse koostamine oluline.

Reigo Lehtla sõnas, et Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki. Eelnõu visioon

on võimalus, kuid KOV-e tuleb võimestada. Olulised on eelnõu §-d 14 ja 19, kuid seal on

varjatud riskid, mis tulenevad rahastuse ebakindlusest, liigsest tsentraliseeritusest ja

ebaproportsionaalsest lähenemisest. Riik ei saa KOV-idele kohustusi delegeerida ilma

rahastuseta. Kliimakava täpsed nõuded peaks sätestama minister, kuid Eesti KOV-id on väga

erineva võimekusega ja kliimakava ei tohi muutuda liigseks bürokraatiaks. Kliimanõukojas

peaks olema esindatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. KOV-idele peaks andma selged

reeglid, tagama rahastuse ja otsuste paindlikkuse.

Tõnu Tuppits ütles, et ta on olnud kaasatud eelnõu koostamise protsessi ja EL-i vahendite

kasutamisel osatakse ettevõtteid nõustada. Ettevõtluses on kliimamõjude hindamine omaks

võetud kohustus ja andmete esitamine pole probleem. Eelnõust oodatakse selgust. Ise-

majandatavat ettevõtlust puudutab kliimamõjude vähendamine vaid valdkondlike erireeglite

alusel. Raamseaduse ja teekaartide kombinatsioon tundub mõistlik lahendus, kuid tekib

küsimus, kas teekaardid on kohustuslikud või üldist vabatahtlikku suunda näitavad juhendid.

Kaaluda võiks teekaartide kinnitamist õigusaktidena ja anda ministrile volitusnorm. See

lahendus võimaldaks eelnõu menetlusega edasi liikuda ja täpsustaks kohustusi hea

õigusloome tava järgides. Hüppeliselt on kasvanud ettevõtete huvi panustada väiksema

kliimamõjuga tööstusesse. EL-i kestlikule arengule suunatud üldregulatsioonide rakendamine

Eestis on kergem, kui riigis on määratud väiksema kliimamõjuga ühiskonna kujundamine.

Tristan Saupõld tegi ettekande tugevama kliimakindla majanduse seaduse vajalikkusest (Lisa

2). Eesti vajab sisukamat ja tugevamat kliimakindla majanduse seadust, sest kliimamuutused

5

ei ole enam tulevikurisk, vaid juba praegu ühiskonnale ja majandusele suur kulu. Mõjud

avalduvad inimeste tervises, taristus, põllumajanduses, metsanduses, elurikkuses ja

ökosüsteemiteenustes. Samal ajal jääb Eesti mitmete kliimapoliitika näitajate poolest Euroopa

Liidust maha. Nii Euroopa Komisjon kui ka OECD rõhutavad, et vaja on siduvaid

sektoripõhiseid eesmärke, suuremat õiguskindlust ja selgeid teekaarte. Tugevam kliimaseadus

aitaks vähendada riske, suunata investeeringuid ning tagada parema ligipääsu Euroopa Liidu

ja avalikule rahastusele.

Kertu Birgit Anton andis ülevaate, miks on Eestile tarvis õiguspärast kliimaseadust (lisa 3).

Eelnõukohane seadus peaks kehtestama õiguslikult siduvad üleriigilised ja sektoripõhised

heite vähendamise eesmärgid, mis oleksid kooskõlas Eesti rahvusvaheliste

kliimakohustustega ning annaksid proportsionaalse panuse 1,5 °C ja alla 2 °C eesmärkide

saavutamisse. Kliimakindla majanduse seadus liigub küll kliimaregulatsiooni loomise suunas,

kuid seda tuleks parandada kahel viisil: seada oluliselt ambitsioonikamad üleriigilised

eesmärgid ning kehtestada sektorite eesmärgid otse seaduses.

Maia-Liisa Anton selgitas, millist kliimaseadust on Eestile vaja (Lisa 4). Eesti vajab tugevat,

teaduspõhist ja ambitsioonikat kliimaseadust, mis annaks ühiskonnale selge suuna

kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Seadus peaks tagama põhiõiguste

kaitse ning toetama majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ja kliimakindlust. Selleks on

oluline lõpetada investeeringud fossiilkütustesse ning seada selged valdkondlikud heite

vähendamise eesmärgid. Praegustes teekaartides puuduvad mitmes sektoris konkreetsed

numbrilised eesmärgid, mistõttu ei ole piisavalt selge, kuidas riigi üldised kliimaeesmärgid

tegelikult saavutatakse. Lisaks on vaja toimivat mehhanismi kliimamõjuga tegevuste

reguleerimiseks, et tagada heitmete vähenemine ka juba välja antud või tulevikus antavate

lubade puhul. Kokkuvõttes peaks kliimaseadus olema siduvam, selgem ja tõhusam, et Eesti

liiguks usaldusväärselt kliimaneutraalsuse suunas.

Robert Pappel ütles, et eelnõu on vaja ühiskonnana kliimamuutuste üleelamiseks ja nendega

kohanemiseks. Vähendama peab heitmeid ja suurendama süsiniku sidumist. Eelnõu on vaja

eelkõige tulevaste põlvede jaoks, kes veel ei saa sõna sekka öelda. Noored peavad elama

kliimamuutuste tagajärgedega ja otsuste tegelik mõju ning koormus langeb järgmise

põlvkonna eluperioodi. Kliimamuutuste mõjud on juba praegu kohal ja need mõjud ei tohiks

süveneda. Kui otsuseid praegu ei teha, siis tuleb tulevikus neid teha topeltkoormusega.

Praegune põlvkond peab kujundama poliitikat viisil, mis ei kahjusta tulevaste põlvkondade

võimalusi kasutada oma õigusi ja elada vähemalt samaväärsetes tingimustes. Eelmainitud

põhimõte tuleb Pariisi leppest ja põhiseadusest. Põlvkondade vaheline õiglus pole vastuolus

õiglase ülemineku põhimõttega. Arvestada tuleb Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku olukorda,

kuid Praxsise uuring näitab, et Ida-Virumaalt lahkuvad noored juba praegu. Noorte nimel

tuleks arvesse võtta tulevaste põlvkondade huve.

Linda Lees märkis, et noored juba elavad kliimamuutuste keskkonnas. Kriitilise tähtsusega

on, et noori kaasatakse protsessi. Noorte keskkonnanõukogu esindab noorte huve, kuid sisendi

arvesse võtmine on seni olnud kesine. Eelnõule on tehtud ettepanekuid, et eelnõu oleks

teaduspõhisem, tugineks ekspertteadmistele ja arvestataks looduspõhiste lahendustega. Eelnõu

peaks looma tugevama rahastusraamistiku kliimaeesmärkide saavutamiseks. Enamik erakondi

lubasid valimistel kliimaseaduse vastu võtta.

Eva Truuverk sõnas, et eelnõu koostamise protsess on olnud huvitav, kuid probleem on

ootuste juhtimises. Paljud ootavad, et ühe seadusega lahendatakse kõigi mured. Praegu on

parem vastu võtta raameelnõu ja teiste küsimustega edasi tegeleda.

Laura Remmelgas kommenteeris, et Eestis on kehtiv kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks

2050 ja vahe-eesmärk aastaks 2035. Aruteludes keskkonnamõjuhindajatega on tõusetunud

küsimus, et väga paljude tegevuste puhul tuleb hinnata keskkonnamõju. Uuringu eesmärk oli

6

saada esmane sisend, millal peaks mõju hindama ja millal mitte. Uuringu koostaja ettepanek

selle rakendatavuse kohta vaadatakse läbi koos ettevõtetega ja keskkonnamõju hindajatega.

Turbaarvutuses on metoodilisi lahendusi, mida riik saab kaaluda, kuid on ka lahendusi, mida

üksi riigina teha ei saa. Riigisisesed arendused on töös. Rootsi kasutab arvutustes pikemat

aegrida ja arvestatakse parimaid praktikad. Janika Laht täiendas, et ajakirjanduses ringleb

väide, et turbaheidet arvutatakse valesti. See väide on vale, sest lähtutakse valitsustevahelise

kliimamuutuste paneeli metoodikast, mis on selgelt aiandusturbale. Metoodikat on võimalik

täpsustada.

Laura Remmelgas ütles, et teekaardid ei sea piiranguid, kuid seal tuuakse välja

tegevussuunad, mille pealt heite vähendamist saavutada. Tööstuse teekaart koos ühiste

kavatsuste kokkuleppega annab hea aluse detailseteks sammudeks ja edasi liikumiseks.

Toidujulgeolekut on püütud põhimõtetes peegeldada ja sellega on arvestatud eesmärkide

arvutustes. Toidutootmist ei piirata ja põllumajanduse panus peab tulema täppislahendustest

ning sektori positiivsest arengust. Ligi 80% KOV-idest on juba kliima- ja energiakavad

olemas, kuid need on koostatud erinevatel alustel. Juhised ühtlustavad kavade koostamise

metoodilisi aluseid. Vajadus teekaartide koostamiseks olemasolevate arengukavade kõrval

lähtub sellest, et teekaardis toodud eesmärk on suurem kui praeguses arengukavas kehtestatu.

Teekaardis saab meetmeid testida ja läbi arutada, mis on samuti sisendiks arengukavade

uuendamiseks.

Mait Klaassen sõnas, et eelnõu on hea ja katab paljusid valdkondi. Teekaart peab olema

suunda näitav dokument, mille kasutamisel jõutakse eesmärgini. Ta uuris, kas valdkondlikud

seadused saaks viia eelnõuga kooskõlla. Laura Remmelgas vastas, et ühte seadusesse ei saa

kõiki regulatsioone sisse kirjutada. Kui on vajadus regulatsioone uuendada, siis muudatused

räägitakse läbi huvirühmadega ja edasi toimub tavapärane seadusloomeprotsess.

Hanah Lahe lausus, et kliimanõukogu jälgib seaduse täitmise teaduspõhisust. Kuid samas ei

vasta Euroopa rohelepe Pariisi kliimaleppele ja Eesti taotleb suuremat paindlikkust

kliimaeesmärkide täitmisel. Ta uuris, kuidas need kaks aspekti omavahel haakuma peaksid. Ta

ütles, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda märkis, et palju on ebamäärasust, kuid samas sooviti,

et eelnõus oleksid detailid. Ta küsis, mida täpsemalt soovib Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Kertu Birgit Anton vastas, et Eestile tulevad standardid ja kohustused inimõiguste kaitsest

ning põhiõiguste kaitsest. Eesti saab teha rohkem, kui EL-is kokku lepitud ja Pariisi leppest

tulenevad riigile kohustused otse. Kui EL-i ühisest pingutusest ei piisa, siis on Eestil siiski

kohustus tagada eesmärkide täitmine. Kui riigid ei täida kohustusi, siis võib riigi võtta

vastutusele rahvusvahelise õiguse alusel ja kohustada riiki tasuma reparatsioone. Marko

Udras märkis, et ettevõtete üldine ootus on, et eelnõu annaks õiguskindluse. Eelnõu ei anna

tuleviku osas selgust, kuid samas ei soovita ka, et tulevikus ei tohiks Eestis tööstust olla.

Tuleb leida mõistlik suund, mis arvestab keskkonnaeesmärkide ja majandusliku olukorraga.

Üldine raamistik on siiski parem, kui käskude ja keeldude sätestamine.

Jüri Jaanson sõnas, et istungil on esindatud paljude huvigruppide huvid. Eelnõu tugev külg

on, et seal on sätestatud selgelt arusaadavad kliimaeesmärgid, kuid nendeni liikumiseks on

vaja teekaarte. Ta tõi näite spordist, kus on oluline seada eesmärk ja tee sinna jõudmiseks.

Vahel või juhtuda, et tee eesmärgini siiski ei vii ja ta uuris, mis on sellisel puhul

Kliimaministeeriumil plaanis. Laura Remmelgas vastas, et teekaarte tuleb vaadata eelnõu ja

kliimaaruandluse protsessiga koos. Igal aastal vaadatakse, kuidas üldeesmärkide suunas

liigutakse ning tehakse prognoosid ja vahearuanded. Kui on näha, et mõnes sektoris jääb

eesmärgist puudu või mõni sektor teeb rohkem, siis on võimalik vastutust jagada.

Eesmärkides on arvestatud paindlikkust ja tegevustes on valdkondlik minister koostöös

Kliimaministeeriumiga valdkondlik eestvedaja.

Urmas Reinsalu lausus, et kõik huvigrupid pole istungil esindatud ja puudu on omanikud,

tarbijad, kaubandussektor, transpordisektor, müügisektor jpm. Eesmärk 55 raames lubas

7

ministeerium arvutada, kui palju maksab meetmete elluviimine. Eesti soovib rohkem

paindlikkust heitkogustega kauplemissüsteemi ja taastuvenergia direktiivi osas, kuid võetud

on ka kliimaeesmärgid. Riigis on puudu EL-i rohepöörde käsitlus vastavalt Eesti ja EL-i

rahvusvahelistele majandushuvidele ning konkurentsivõimele. Tegemist on

asendustegevusega ja eelnõu ei peaks edasi menetlema. Turbasektoril on jäänud viimastel

aastatel investeerimata 150 miljonit eurot, kuid need summad võivad teistes sektorites olla

oluliselt suuremad. Metsa- ja keemiatööstused on samuti viidanud investeerimise

probleemidele. Ta küsis, mida sisaldas turbasektori 150 miljoni euro suurune ära jäänud

investeering. Jüri Tiidermann vastas, et 150 miljoni euro suuruse investeeringu ära jäämine

pole valeväide, sest see väide tekkis liikmete hulgas läbi viidud küsitluse tulemusena.

Investeering sisaldas eelkõige ümbertöötlemise võimsusi. Vajalik on investeeringukindlus

umbes 25 aasta lõikes. Turbaarvutuse printsiibid on siiski väärad. Kärt Alaküla vastas, et EL-

i Keemiatööstuste Liit on analüüsinud, et alates 2022. aastast on palju tootmisvõimsusi

suletud ja investeeringud on kukkunud sisuliselt nulli.

Tiit Maran kommenteeris, et arvestama peaks ka, kui kalliks läheb maksma tegematus.

Eelnõu on pigem deklaratiivne ja seda tuleb hakata sisustama. Riigikogus tuleb hakata

eelnõuga tööd tegema, kuid aega on väga vähe.

Tarmo Tamm ütles, et teekaardid võib kinnitada minister, Vabariigi Valitsus või Riigikogu ja

ta uuris, millist varianti sooviksid huvigrupid. Kärt Alaküla märkis, et tööstuse teekaart ei

käsitle Eesti tööstust. Algselt peaks selgitama välja kõik meetmed eesmärkideni jõudmiseks ja

siis panema eesmärgi. Hetkel on protsess olnud vastupidine ja sektor on sellest tulenevalt

keerulises seisus. Kati Rostfeldt sõnas, et oluline on, et teekaartide koostamisel oleks

kaasatud huvitatud sektorid. Kohustused ja piirangud peaksid tulenema seadusest ja paika

peaks panema teekaardi õigusliku staatuse. Marko Udras märkis, et teekaart peaks olema

riigi ja sektori omavaheline kokkulepe. Evelin Lopman lausus, et teekaardi sisu määrab ära

selle vormi. Õigusnorme on vaja puhuks, kui sektor ja riik ei suuda kokkulepet leida. Ei saa

loota, et sektorid ise jõuavad eesmärgini ja kohustused tuleb ette näha seaduses. Jaan

Lindmäe sõnas, et vaid seadusega saab sektorile panna kohustusi ja piirangud. Maia-Liisa

Anton lisas, et keskkonda puudutavaid otsuseid tehes peavad olema kaasatud ka

keskkonnaühendused. Teekaardi vajadus jääb siiski ebaselgeks, kuna selle vorm on samuti

ebaselge.

Yoko Alender ütles lõpetuseks, et raamseadusega võtab riik endale kohustuse jälgida, et Eesti

jõuab valitud tempos 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Teadusnõukoda jälgib trajektooril

liikumist ja eesmärkideni jõudmist. Koostöö kõikide osapooltega on oluline ja ta lootis, et

kliimakindla majanduse seaduse eelnõu saab seadusena vastu võetud.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

avaliku istungi protokoll nr 161

Tallinn, Toompea Teisipäev, 16. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.25

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Urmas Reinsalu (Andres Metsoja asendusliige), Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Züleyxa Izmailova

Kutsutud: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja nõunik Hedy

Eeriksoo ning energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, Keskkonnaameti kliimabüroo

juhataja Annika Konovalov, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Janika Laht,

Õiguskantsleri kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, Eesti

Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja projekti “Life SiP WetEST” projektijuht Riina Maruštšak, Eesti Tööandjate

Keskliidu kestliku ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnajuht Kati Rostfeldt, Eesti

Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla, MTÜ Eesti Turbaliidu esimees Jüri

Tiidermann, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liidu tegevjuht Karlis Goldstein, Eesti

Metsa- ja Puidutööstuse Liidu õigusloome teemajuht Jaan Lindmäe, Eesti Linnade ja Valdade

Liidu nõunik Reigo Lehtla, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse taie rakendamise ja seire

tiimi fookusvaldkonnajuht Tõnu Tuppits, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert

Maia-Liisa Anton, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Eesti Rohelise Liikumise

elurikkuse ekspert Tristan Saupõld, SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton,

Noorte Keskkonnanõukogu esindajad Linda Lees ja Robert Pappel, Rohetiigri juhatuse liige

Eva Truuverk ja energia teekaardi peatoimetaja Jaanus Purga (1. päevakorrapunkt);

Keskkonnakomisjoni praktikant Liisa Varu (1.–2 päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender ütles sissejuhatuseks, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu esimene

lugemine toimus 9. juunil ja muudatusettepanekute tähtaeg on 9. juulil.Tänasel istungil

toimub huvigruppide kuulamine.

2

Laura Remmelgas tegi ettekande kliimakindla majanduse seaduse eelnõust (Lisa 1). Tema

sõnul on eelnõu eesmärk vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest,

tugevdada energiajulgeolekut ning suurendada ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet

kliimamuutustele. Eelnõu kinnitab Eesti liikumise 2050. aasta kliimaneutraalsuse suunas ning

seob selle EL-i ühiste kliimaeesmärkidega. Eesti on juba vähendanud kasvuhoonegaaside

heidet märkimisväärselt ning eelnõukohane seadus määrab edasise tempo. Aastaks 2050 tuleb

saavutada kliimaneutraalsus, vähendades heidet ja tasakaalustades jääkheidet tehnoloogiliste

ning looduspõhiste sidumislahendustega. Tegemist on raamseadusega, mis ei sea

sektoripõhiseid eesmärke, vaid jätab suurema paindlikkuse otsustada, millised lahendused eri

valdkondades kõige paremini toimivad. Eelnõukohane seadus sätestab õiglase ülemineku,

teaduspõhise kliimapoliitika, ringmajanduse, kestliku ruumikavandamise ja puhta

konkurentsivõimelise majanduse arendamise põhimõtted. Samuti kohustab see kohalikke

omavalitsusi (KOV) koostama energia- ja kliimakavasid ning näeb ette iga-aastase

kliimaaruandluse. Energiajulgeoleku tugevdamiseks väldivad riigiasutused uusi

investeeringuid fossiilkütustesse, välja arvatud juhul, kui puuduvad töökindlad alternatiivid

või investeering toetab üleminekut puhtale majandusele. Oluline roll on ka Riigikogul ja

kliimanõukojal, kes nõustab Vabariigi Valitsust, hindab kliimaeesmärkide täitmist ja teeb

ettepanekuid vajalike meetmete rakendamiseks. Eelnõukohase seaduse elluviimist toetavad

teekaardid, mis toimivad riigi visiooni ja tegevusplaanina kliimaneutraalse, turvalise ja

konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks.

Annika Konovalov sõnas, et Keskkonnaamet on olnud eelnõu ja teekaartide koostamise

juures. Oluline on, et vahe-eesmärgid oleksid seaduse tasemel sätestatud.

Janika Laht kinnitas, et Keskkonnaagentuur on olnud eelnõu väljatöötamisse kaasatud. Vaja

on selgust ja õiges suunas liikumise kokkulepet. Keskkonnaagentuur toetab Riigikogu

suuremat rolli.

Evelin Lopman ütles, et riik on võtnud endale kliimakaitsega seotud kohustusi ja nende

täitmiseks on vaja piiranguid. Põhiseaduse järgi peavad kohustused olema sätestatud seaduse

tasemel. Eelnõu näol on tegemist raamseadusega ja selle regulatiivsus on minimaalne.

Krista-Maria Alas märkis, et tunnustatakse soovi võidelda kliimamuutuste vastu. Eelnõus ei

kirjeldata usutavalt, kuidas valitud eesmärkideni jõutakse. Energiamajanduse arengukava

2035 arutelul toodi välja, et puudub tegevusplaan eesmärkideni jõudmiseks.

Maanteetranspordi valdkonnas on kirjeldatud alternatiivkütuste ja tehnoloogiate rolli, kuid

puudub selgus, kuidas need vähendavad fossiilkütuste kasutust. Esimesed eesmärgid on

seatud 2030. aastaks, kuid üle pole suudetud võtta EL-i maanteetransporti käsitlevaid

direktiive. Lähis-Ida kriis näitlikustas, kuivõrd ollakse sõltuvuses fossiilkütustest. Kohustusi

ei saa sätestada tegevuskavades ja vaja on konkreetset seadusandlikku regulatsiooni.

Transpordisektori teekaart on pigem soovituslik ja seal pole kirjas, kuidas päriselt

eesmärkideni jõuda.

Marko Udras sõnas, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei sea kahtluse alla eelnõu eesmärke,

kuid küsimus on, kuidas nendeni jõutakse ja millises tempos. Soovitakse õiguskindlust ja

ettenähtavust, et ettevõtetel oleks investeerimiskindlus. Eelnõu paraku ei anna

investeerimiskindlust. Eelnõu esimene versioon oli pikem ning sisaldas spetsiifilisemaid

sektorieesmärke ning see andis veelgi vähem kindlust. Praegune eelnõu versioon on

paindlikum ja eelnevatest parem. Eelnõu ei näe ettevõtetele ette uusi kohustusi, täiendavaid

kulusid ega kahjusta konkurentsivõimet. Soovitakse, et eelnõu oleks konkreetsem ja annaks

ettevõtetele rohkem kindlust. Pole realistlik, et eelnõu oleks kõikide huvirühmade

kompromiss ning keeruline on ennustada, milline hakkab olema majanduslik, poliitiline ja

julgeoleku olukord aastal 2050. Toetatakse, et teekaartides lepitakse kokku sektorite

eesmärgid ja kuidas nendeni jõuda, kuid teekaart peaks olema vabatahtlik. Eelnõu pole

ideaalne, kuid siiski kõige parem versioon. Puhta tööstuse kokkuleppega tullakse kaasa.

3

Riina Maruštšak lausus, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärke,

kuid eelnõu ei anna ettevõtetele kindlust. Toetatakse, et eelnõus ei kirjeldata sektoriaalseid

eesmärke. Toidujulgeolek on oluline, kuid eelnõus pole selle sõnastus piisav. Leitakse, et

eraldi põhimõttena peab olema välja toodud kohaliku toidutootmise toimepidevus ja

isevarustatuse võimekus. Põllumajandussektoris tuleb kasvuhoonegaaside heitkogus

looduslikest protsessidest, kuid toidutootmist ei tohiks siiski vähendada. Teekaardid pole

õiguslikult siduvad, kuid eelnõus peaks see põhimõte olema selgelt välja toodud, sest see

looks õigusselgust ja kindlust. Teekaardid peaksid olema suunavad ja paindlikud dokumendid,

sest peab arvestama geopoliitiliste muutuste, uute teadmiste, poliitikasuundade ning

turgudega. Edasistes teekaartide protsessides peaks tagama sisulise huvigruppide kaasamise.

Eelnõusse tuleb lisada toidujulgeoleku põhimõte ja välja tuua, et teekaardid pole õiguslikult

siduvad.

Kati Rostfeldt märkis, et Eesti Tööandjate Keskliit on toetanud eelnõu väljatöötamist.

Teekaardid ja nende koostamiseks tehtud analüüsid peaksid andma kindluse eesmärkide

jõukohasusest. Pärast teekaartide koostamist pole tehtud täiendavaid mõjuhinnanguid ja

seetõttu ei saa väita, et eesmärgid on jõukohased. Trajektoorid pole huvirühmadega kokku

lepitud ja transporditeekaardi aruteluks toimus vaid üks kohtumine. Üksikute arutelude

toimumist ei saa samastada kokkuleppega. Ettevõtjate konkurentsi- ja investeerimisvõime

pole kitsas erahuvi, vaid sellest sõltuvad töökohad, maksutulud, regionaalareng, eksport,

toimepidevus ja võimekus rahastada kliimapoliitikat. Ettevõtjad pole vastu detailsemale

eelnõule, kuid probleemiks on, et eesmärkide jõukohasus on hindamata. Teekaardid on

koostatud piiratud kaasamisega ja ülemineku küsimustele pole lahendusi. Eelnõust eemaldati

sektoripõhised eesmärgid seetõttu, et nende jõukohasust ei suudetud tõendada. Eesti

Tööandjate-Keskliit on esitanud päringu seoses Kliimaministeeriumi tellitud olulise

kliimamõju uuringuga. Uuringu lahendused piiravad oluliselt ettevõtete tegevusvabadust ja

kinnitavad riski, et kui seaduses pole sätestatud piire, siis need otsused teeb minister või

ametkond. Teekaardid tuleks teha valmis sisulises koostöös sektoriga, viia läbi puuduvad

mõjude hindamised ja määrata seaduses oluliste piirangute sisu ning piirid.

Kärt Alaküla lausus, et Eesti Keemiatööstuse Liidul on viimastel aastatel läinud kehvasti ja

palju tootmisvõimekust on liikunud kolmandatesse riikidesse. Eesti Keemiatööstuse Liit

toetab võimetekohast ja järkjärgulist liikumist madalama heitega majanduse poole.

Kliimapoliitika peab toetama Eesti tööstuse konkurentsivõimet, investeerimiskeskkonda,

energiajulgeolekut ja tööstusliku võimekuse säilimist. Arusaamatuks jääb, kuidas hakatakse

eesmärke rakendama. Tööstuse teekaart pole põhjalik ja ei anna ülevaadet tehnoloogilisest

võimekusest, investeeringu- ja energiavajadustest jms. Ebaselgeks jääb ka teekaartide õiguslik

staatus. Eelnõuga peaksid KOV-id seadma kvantitatiivsed heite vähendamise eesmärgid ja

koostama energia- ja kliimakavad, kuid puudub võimekus hinnata nende mõju ettevõtlusele.

Pole selge, kuidas hakkavad KOV-id arvestama riiklikult oluliste tööstuse- ja

energiainvesteeringutega. Eelnõus mainitakse konkurentsivõimet, kuid selle tähendus jääb

kliimaeesmärkide kõrval ebaselgeks. Kliimapoliitika edukust hinnates tuleb hinnata ka teisi

eesmärke. Eesti Keemiatööstuse Liit polnud kaasatud eelnevalt mainitud uuringus ja protsessi

ei hallata läbipaistvalt. Eelnõu peaks lisaks kliimapoliitilisele raamistikule olema usutav

tööstuspoliitiline raamistik. Eesti Keemiatööstuse Liit ei toeta eelnõud.

Jüri Tiidermann ütles, et Eesti Turbaliidu hinnangul on eelnõu keeruline käsitleda seadusena

ja seda tuleks hinnata deklaratiivse dokumendina. Kliimaneutraalsuse eesmärki tuleb suhtuda

realistlikult ning hinnata selle mõju Eesti majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja

konkurentsivõimele. Eelnõu on ebamäärane ja tulevikus oleks ministril või riigiasutusel

võimalik mõjutada terve majandussektori tegevust. Ta tõi näiteks kaevandamiseks sobivate

maardlate nimekirja määruse nr 87 muutmise. See tähendas sektorile olulisi piiranguid.

Turbakaevandamise emissioone arvutatakse valesti ja turvast kategoriseeritakse kütusena,

mitte aiandusturbana. Turbasektor pole 150 miljonit eurot investeerinud, sest 2030. aastaks oli

4

ette nähtud turbasektori 40% kahanemine. Eelnõu ebamäärane sõnastus loob täiendavaid

võimalusi vaidlustada erinevaid majandustegevusega seotud lube ja otsuseid. Tagajärjeks on

investeeringukindluse vähenemine ja ettevõtluskeskkonna halvenemine. Kliimapoliitika

kujundamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Eesti osa maailma

kasvuhoonegaasidest on vaid 0,03%, kuid Hiina osakaal on näiteks 32%. Eesti peaks

keskenduma majandusjuurdekasvu, energeetika julgeoleku ja ettevõtluskeskkonna

tugevdamisele. Maksutulu kasv peab tulema majandusmahu suurenemisest. Hanah Lahe

täpsustas, et varasem väide oli, et turbasektor on jätnud tegemata 150 miljoni euro suuruses

investeeringuid, sest riik töötab välja kliimaseadust. Eelnõu väljatöötamise käigus pole

saavutatud kokkulepet turbatööstusega.

Karlis Goldstein märkis, et teekaart loetleb hulga tegevusi, kuid see on pigem tee, kui kaart.

Puudub selgitus, millisel moel tegevused ellu viiakse ja oluline oleks jätkata sektoriga

koostööd. Investeeringute tegemiseks eelnõust ega teekaartidest ei piisa. Eelnõu üldeesmärki

toetatakse, majandus peab püsima ja olema konkurentsivõimelisem. Eksportivate tööstuste

vaates on oluline, et olemas oleksid referentsid, maksev klient ja võimalus toodet parandada.

Eesti riik peaks need aspektid tagama. Leitakse, et selgelt peaks olema esitatud vajalikud

tegevused ja see kuidas eesmärke soovitakse saavutada.

Jaan Lindmäe kommenteeris, et Metsa- ja Puidutööstuse Liit on aktiivselt osalenud

kaasamisprotsessis. Loodusseadused on ülimuslikud ja mõjuvad ka seadusloomele.

Soomlased tegid enda kliimaseadust 8 aastat ja seda tehti mitu korda ümber. Riigi

ambitsioonid on suured ja eelnõu on palju edasi arenenud. Raamseaduse variant oleks hea ja

selle alusel saaks edasi liikuda. Teekaardid tuleks tihedamalt siduda eelnõuga või määratleda

paremini nende õiguslik staatus. Teekaardid tuleks teha valmis sektoreid kaasates ja

arvestades vajalikke mõjuanalüüse. Kliimakindlalt tuleks majanduse konkurentsivõimet tõsta

ja see tuleks sätestada ka seaduses.

Yoko Alender märkis, et eelmiste valimiste eel oli neljal erakonnal kliimaseaduse koostamine

valimisprogrammis. Need erakonnad said üle 70% rahvamandaadi ja seetõttu on

kliimaseaduse koostamine oluline.

Reigo Lehtla sõnas, et Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki. Eelnõu visioon

on võimalus, kuid KOV-e tuleb võimestada. Olulised on eelnõu §-d 14 ja 19, kuid seal on

varjatud riskid, mis tulenevad rahastuse ebakindlusest, liigsest tsentraliseeritusest ja

ebaproportsionaalsest lähenemisest. Riik ei saa KOV-idele kohustusi delegeerida ilma

rahastuseta. Kliimakava täpsed nõuded peaks sätestama minister, kuid Eesti KOV-id on väga

erineva võimekusega ja kliimakava ei tohi muutuda liigseks bürokraatiaks. Kliimanõukojas

peaks olema esindatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. KOV-idele peaks andma selged

reeglid, tagama rahastuse ja otsuste paindlikkuse.

Tõnu Tuppits ütles, et ta on olnud kaasatud eelnõu koostamise protsessi ja EL-i vahendite

kasutamisel osatakse ettevõtteid nõustada. Ettevõtluses on kliimamõjude hindamine omaks

võetud kohustus ja andmete esitamine pole probleem. Eelnõust oodatakse selgust. Ise-

majandatavat ettevõtlust puudutab kliimamõjude vähendamine vaid valdkondlike erireeglite

alusel. Raamseaduse ja teekaartide kombinatsioon tundub mõistlik lahendus, kuid tekib

küsimus, kas teekaardid on kohustuslikud või üldist vabatahtlikku suunda näitavad juhendid.

Kaaluda võiks teekaartide kinnitamist õigusaktidena ja anda ministrile volitusnorm. See

lahendus võimaldaks eelnõu menetlusega edasi liikuda ja täpsustaks kohustusi hea

õigusloome tava järgides. Hüppeliselt on kasvanud ettevõtete huvi panustada väiksema

kliimamõjuga tööstusesse. EL-i kestlikule arengule suunatud üldregulatsioonide rakendamine

Eestis on kergem, kui riigis on määratud väiksema kliimamõjuga ühiskonna kujundamine.

Tristan Saupõld tegi ettekande tugevama kliimakindla majanduse seaduse vajalikkusest (Lisa

2). Eesti vajab sisukamat ja tugevamat kliimakindla majanduse seadust, sest kliimamuutused

5

ei ole enam tulevikurisk, vaid juba praegu ühiskonnale ja majandusele suur kulu. Mõjud

avalduvad inimeste tervises, taristus, põllumajanduses, metsanduses, elurikkuses ja

ökosüsteemiteenustes. Samal ajal jääb Eesti mitmete kliimapoliitika näitajate poolest Euroopa

Liidust maha. Nii Euroopa Komisjon kui ka OECD rõhutavad, et vaja on siduvaid

sektoripõhiseid eesmärke, suuremat õiguskindlust ja selgeid teekaarte. Tugevam kliimaseadus

aitaks vähendada riske, suunata investeeringuid ning tagada parema ligipääsu Euroopa Liidu

ja avalikule rahastusele.

Kertu Birgit Anton andis ülevaate, miks on Eestile tarvis õiguspärast kliimaseadust (lisa 3).

Eelnõukohane seadus peaks kehtestama õiguslikult siduvad üleriigilised ja sektoripõhised

heite vähendamise eesmärgid, mis oleksid kooskõlas Eesti rahvusvaheliste

kliimakohustustega ning annaksid proportsionaalse panuse 1,5 °C ja alla 2 °C eesmärkide

saavutamisse. Kliimakindla majanduse seadus liigub küll kliimaregulatsiooni loomise suunas,

kuid seda tuleks parandada kahel viisil: seada oluliselt ambitsioonikamad üleriigilised

eesmärgid ning kehtestada sektorite eesmärgid otse seaduses.

Maia-Liisa Anton selgitas, millist kliimaseadust on Eestile vaja (Lisa 4). Eesti vajab tugevat,

teaduspõhist ja ambitsioonikat kliimaseadust, mis annaks ühiskonnale selge suuna

kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Seadus peaks tagama põhiõiguste

kaitse ning toetama majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ja kliimakindlust. Selleks on

oluline lõpetada investeeringud fossiilkütustesse ning seada selged valdkondlikud heite

vähendamise eesmärgid. Praegustes teekaartides puuduvad mitmes sektoris konkreetsed

numbrilised eesmärgid, mistõttu ei ole piisavalt selge, kuidas riigi üldised kliimaeesmärgid

tegelikult saavutatakse. Lisaks on vaja toimivat mehhanismi kliimamõjuga tegevuste

reguleerimiseks, et tagada heitmete vähenemine ka juba välja antud või tulevikus antavate

lubade puhul. Kokkuvõttes peaks kliimaseadus olema siduvam, selgem ja tõhusam, et Eesti

liiguks usaldusväärselt kliimaneutraalsuse suunas.

Robert Pappel ütles, et eelnõu on vaja ühiskonnana kliimamuutuste üleelamiseks ja nendega

kohanemiseks. Vähendama peab heitmeid ja suurendama süsiniku sidumist. Eelnõu on vaja

eelkõige tulevaste põlvede jaoks, kes veel ei saa sõna sekka öelda. Noored peavad elama

kliimamuutuste tagajärgedega ja otsuste tegelik mõju ning koormus langeb järgmise

põlvkonna eluperioodi. Kliimamuutuste mõjud on juba praegu kohal ja need mõjud ei tohiks

süveneda. Kui otsuseid praegu ei teha, siis tuleb tulevikus neid teha topeltkoormusega.

Praegune põlvkond peab kujundama poliitikat viisil, mis ei kahjusta tulevaste põlvkondade

võimalusi kasutada oma õigusi ja elada vähemalt samaväärsetes tingimustes. Eelmainitud

põhimõte tuleb Pariisi leppest ja põhiseadusest. Põlvkondade vaheline õiglus pole vastuolus

õiglase ülemineku põhimõttega. Arvestada tuleb Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku olukorda,

kuid Praxsise uuring näitab, et Ida-Virumaalt lahkuvad noored juba praegu. Noorte nimel

tuleks arvesse võtta tulevaste põlvkondade huve.

Linda Lees märkis, et noored juba elavad kliimamuutuste keskkonnas. Kriitilise tähtsusega

on, et noori kaasatakse protsessi. Noorte keskkonnanõukogu esindab noorte huve, kuid sisendi

arvesse võtmine on seni olnud kesine. Eelnõule on tehtud ettepanekuid, et eelnõu oleks

teaduspõhisem, tugineks ekspertteadmistele ja arvestataks looduspõhiste lahendustega. Eelnõu

peaks looma tugevama rahastusraamistiku kliimaeesmärkide saavutamiseks. Enamik erakondi

lubasid valimistel kliimaseaduse vastu võtta.

Eva Truuverk sõnas, et eelnõu koostamise protsess on olnud huvitav, kuid probleem on

ootuste juhtimises. Paljud ootavad, et ühe seadusega lahendatakse kõigi mured. Praegu on

parem vastu võtta raameelnõu ja teiste küsimustega edasi tegeleda.

Laura Remmelgas kommenteeris, et Eestis on kehtiv kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks

2050 ja vahe-eesmärk aastaks 2035. Aruteludes keskkonnamõjuhindajatega on tõusetunud

küsimus, et väga paljude tegevuste puhul tuleb hinnata keskkonnamõju. Uuringu eesmärk oli

6

saada esmane sisend, millal peaks mõju hindama ja millal mitte. Uuringu koostaja ettepanek

selle rakendatavuse kohta vaadatakse läbi koos ettevõtetega ja keskkonnamõju hindajatega.

Turbaarvutuses on metoodilisi lahendusi, mida riik saab kaaluda, kuid on ka lahendusi, mida

üksi riigina teha ei saa. Riigisisesed arendused on töös. Rootsi kasutab arvutustes pikemat

aegrida ja arvestatakse parimaid praktikad. Janika Laht täiendas, et ajakirjanduses ringleb

väide, et turbaheidet arvutatakse valesti. See väide on vale, sest lähtutakse valitsustevahelise

kliimamuutuste paneeli metoodikast, mis on selgelt aiandusturbale. Metoodikat on võimalik

täpsustada.

Laura Remmelgas ütles, et teekaardid ei sea piiranguid, kuid seal tuuakse välja

tegevussuunad, mille pealt heite vähendamist saavutada. Tööstuse teekaart koos ühiste

kavatsuste kokkuleppega annab hea aluse detailseteks sammudeks ja edasi liikumiseks.

Toidujulgeolekut on püütud põhimõtetes peegeldada ja sellega on arvestatud eesmärkide

arvutustes. Toidutootmist ei piirata ja põllumajanduse panus peab tulema täppislahendustest

ning sektori positiivsest arengust. Ligi 80% KOV-idest on juba kliima- ja energiakavad

olemas, kuid need on koostatud erinevatel alustel. Juhised ühtlustavad kavade koostamise

metoodilisi aluseid. Vajadus teekaartide koostamiseks olemasolevate arengukavade kõrval

lähtub sellest, et teekaardis toodud eesmärk on suurem kui praeguses arengukavas kehtestatu.

Teekaardis saab meetmeid testida ja läbi arutada, mis on samuti sisendiks arengukavade

uuendamiseks.

Mait Klaassen sõnas, et eelnõu on hea ja katab paljusid valdkondi. Teekaart peab olema

suunda näitav dokument, mille kasutamisel jõutakse eesmärgini. Ta uuris, kas valdkondlikud

seadused saaks viia eelnõuga kooskõlla. Laura Remmelgas vastas, et ühte seadusesse ei saa

kõiki regulatsioone sisse kirjutada. Kui on vajadus regulatsioone uuendada, siis muudatused

räägitakse läbi huvirühmadega ja edasi toimub tavapärane seadusloomeprotsess.

Hanah Lahe lausus, et kliimanõukogu jälgib seaduse täitmise teaduspõhisust. Kuid samas ei

vasta Euroopa rohelepe Pariisi kliimaleppele ja Eesti taotleb suuremat paindlikkust

kliimaeesmärkide täitmisel. Ta uuris, kuidas need kaks aspekti omavahel haakuma peaksid. Ta

ütles, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda märkis, et palju on ebamäärasust, kuid samas sooviti,

et eelnõus oleksid detailid. Ta küsis, mida täpsemalt soovib Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Kertu Birgit Anton vastas, et Eestile tulevad standardid ja kohustused inimõiguste kaitsest

ning põhiõiguste kaitsest. Eesti saab teha rohkem, kui EL-is kokku lepitud ja Pariisi leppest

tulenevad riigile kohustused otse. Kui EL-i ühisest pingutusest ei piisa, siis on Eestil siiski

kohustus tagada eesmärkide täitmine. Kui riigid ei täida kohustusi, siis võib riigi võtta

vastutusele rahvusvahelise õiguse alusel ja kohustada riiki tasuma reparatsioone. Marko

Udras märkis, et ettevõtete üldine ootus on, et eelnõu annaks õiguskindluse. Eelnõu ei anna

tuleviku osas selgust, kuid samas ei soovita ka, et tulevikus ei tohiks Eestis tööstust olla.

Tuleb leida mõistlik suund, mis arvestab keskkonnaeesmärkide ja majandusliku olukorraga.

Üldine raamistik on siiski parem, kui käskude ja keeldude sätestamine.

Jüri Jaanson sõnas, et istungil on esindatud paljude huvigruppide huvid. Eelnõu tugev külg

on, et seal on sätestatud selgelt arusaadavad kliimaeesmärgid, kuid nendeni liikumiseks on

vaja teekaarte. Ta tõi näite spordist, kus on oluline seada eesmärk ja tee sinna jõudmiseks.

Vahel või juhtuda, et tee eesmärgini siiski ei vii ja ta uuris, mis on sellisel puhul

Kliimaministeeriumil plaanis. Laura Remmelgas vastas, et teekaarte tuleb vaadata eelnõu ja

kliimaaruandluse protsessiga koos. Igal aastal vaadatakse, kuidas üldeesmärkide suunas

liigutakse ning tehakse prognoosid ja vahearuanded. Kui on näha, et mõnes sektoris jääb

eesmärgist puudu või mõni sektor teeb rohkem, siis on võimalik vastutust jagada.

Eesmärkides on arvestatud paindlikkust ja tegevustes on valdkondlik minister koostöös

Kliimaministeeriumiga valdkondlik eestvedaja.

Urmas Reinsalu lausus, et kõik huvigrupid pole istungil esindatud ja puudu on omanikud,

tarbijad, kaubandussektor, transpordisektor, müügisektor jpm. Eesmärk 55 raames lubas

7

ministeerium arvutada, kui palju maksab meetmete elluviimine. Eesti soovib rohkem

paindlikkust heitkogustega kauplemissüsteemi ja taastuvenergia direktiivi osas, kuid võetud

on ka kliimaeesmärgid. Riigis on puudu EL-i rohepöörde käsitlus vastavalt Eesti ja EL-i

rahvusvahelistele majandushuvidele ning konkurentsivõimele. Tegemist on

asendustegevusega ja eelnõu ei peaks edasi menetlema. Turbasektoril on jäänud viimastel

aastatel investeerimata 150 miljonit eurot, kuid need summad võivad teistes sektorites olla

oluliselt suuremad. Metsa- ja keemiatööstused on samuti viidanud investeerimise

probleemidele. Ta küsis, mida sisaldas turbasektori 150 miljoni euro suurune ära jäänud

investeering. Jüri Tiidermann vastas, et 150 miljoni euro suuruse investeeringu ära jäämine

pole valeväide, sest see väide tekkis liikmete hulgas läbi viidud küsitluse tulemusena.

Investeering sisaldas eelkõige ümbertöötlemise võimsusi. Vajalik on investeeringukindlus

umbes 25 aasta lõikes. Turbaarvutuse printsiibid on siiski väärad. Kärt Alaküla vastas, et EL-

i Keemiatööstuste Liit on analüüsinud, et alates 2022. aastast on palju tootmisvõimsusi

suletud ja investeeringud on kukkunud sisuliselt nulli.

Tiit Maran kommenteeris, et arvestama peaks ka, kui kalliks läheb maksma tegematus.

Eelnõu on pigem deklaratiivne ja seda tuleb hakata sisustama. Riigikogus tuleb hakata

eelnõuga tööd tegema, kuid aega on väga vähe.

Tarmo Tamm ütles, et teekaardid võib kinnitada minister, Vabariigi Valitsus või Riigikogu ja

ta uuris, millist varianti sooviksid huvigrupid. Kärt Alaküla märkis, et tööstuse teekaart ei

käsitle Eesti tööstust. Algselt peaks selgitama välja kõik meetmed eesmärkideni jõudmiseks ja

siis panema eesmärgi. Hetkel on protsess olnud vastupidine ja sektor on sellest tulenevalt

keerulises seisus. Kati Rostfeldt sõnas, et oluline on, et teekaartide koostamisel oleks

kaasatud huvitatud sektorid. Kohustused ja piirangud peaksid tulenema seadusest ja paika

peaks panema teekaardi õigusliku staatuse. Marko Udras märkis, et teekaart peaks olema

riigi ja sektori omavaheline kokkulepe. Evelin Lopman lausus, et teekaardi sisu määrab ära

selle vormi. Õigusnorme on vaja puhuks, kui sektor ja riik ei suuda kokkulepet leida. Ei saa

loota, et sektorid ise jõuavad eesmärgini ja kohustused tuleb ette näha seaduses. Jaan

Lindmäe sõnas, et vaid seadusega saab sektorile panna kohustusi ja piirangud. Maia-Liisa

Anton lisas, et keskkonda puudutavaid otsuseid tehes peavad olema kaasatud ka

keskkonnaühendused. Teekaardi vajadus jääb siiski ebaselgeks, kuna selle vorm on samuti

ebaselge.

Yoko Alender ütles lõpetuseks, et raamseadusega võtab riik endale kohustuse jälgida, et Eesti

jõuab valitud tempos 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Teadusnõukoda jälgib trajektooril

liikumist ja eesmärkideni jõudmist. Koostöö kõikide osapooltega on oluline ja ta lootis, et

kliimakindla majanduse seaduse eelnõu saab seadusena vastu võetud.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Eestile on tarvis õiguspärast kliimaseadust

Kertu Birgit Anton Keskkonnaõiguse Keskus Riigikogus 16. juunil 2026

Kehtestada kliimaregulatsioon

Üleriigilised heite vähendamise eesmärgid

Sektorite heite vähendamise

eesmärgid

Õiguslikult siduvad

Õiguslikult siduvad

Proportsionaalne panus 1,5 kraadi ja

alla-2-kraadi eesmärkidesse

Mis on Eesti kohustused?

Kooskõlas üleriigiliste

eesmärkidega

2023

2024

2025

Kehtestada kliimaregulatsioon

Üleriigilised heite vähendamise eesmärgid

Sektorite heite vähendamise

eesmärgid

Õiguslikult siduvad

Õiguslikult siduvad

Proportsionaalne panus 1,5 kraadi ja

alla-2-kraadi eesmärkidesse

Mida teeb kliimakindla majanduse seadus?

Kooskõlas üleriigiliste

eesmärkidega

2023

2024

2025

Kuidas kliimaseadust parandada?

Seada oluliselt ambitsioonikamad

üleriigilised eesmärgid

Kehtestada sektorite eesmärgid seaduses

Vajadus tugevama kliimakindla

majanduse seaduse järele

Tristan Saupõld

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

313

331

432

Kliimamuutused – tohutu kulu riigile ja rahvale

1℃ soojenemist toob kahju kuni 20% ulatuses maailma SKT-st

1 tonn süsinikuheitmeid toob ~1000 USD sotsiaalseid kahjusid

Juba täna põhjustavad kuumalained Eesti 5 suurimas linnas üle 36 surma aastas

Suurenevad kulud tervishoiule ja jahutusele, uued haigusekandjad ja haigused

Ekstreemsed ilmastikuolud vähendavad taimekasvu ja suurendavad kahjustusi

Raietööd ja väljavedu põhjustavad pehmemal pinnasel suuremaid kahjustusi

Teed lagunevad kiiremini, elektriliinid külmuvad, rööpad paisuvad, tormikahjud

Väheneb ökosüsteemiteenuste kättesaadavus ja muidugi ka elurikkus

Foto allikas: Eesti Metsloomaühing

Eesti jääb ülejäänud Euroopa Liidust maha

Euroopa Komisjon (Climate Action Progress Report 2025):

Eesti SKT kasvuhoonegaaside intensiivsus #2

Eesti prognoositav per capita netoheide aastal 2030 #2 ja aastal 2050 #3

Eesti prognoositav LULUCF eesmärkide täitmine aastal 2030 tagantpoolt #2

OECD raport (OECD Economic Surveys: Estonia 2026):

“Eesti peaks kiirelt vastu võtma ja rakendama kliimaseaduse koos siduvate

sektoripõhiste eesmärkidega”; “Modelleerimine näitab, et regulatiivne

ebakindlus võib põhjustada olulisi kulusid, lükates edasi üleminekut madala

süsinikusisaldusega energiatootmisele ja takistades investeeringuid ja

innovatsiooni” (lk 83-84).

“Sektoripõhised teekaardid tuleks vastu võtta, et tugevdada õiguskindlust, suunata

(kliimaseaduse) rakendamist ja võimaldada ligipääs Euroopa Liidu ning

avalikule rahastusele“ (lk 99).

Eesti keskkond vajab sisukamat

kliimakindla majanduse seadust.

Kliimakindla majanduse seadus

16.06.2026

1

Euroopa Liidu ühised sihid

1990 2040 2050

Heitkoguste algväärtus

Kliimaneutraalsus

2030

-55%

-90%

2020

-31%

2024

-66,5%

Eesti senine KHG vähendamine

Seaduse eesmärk

➢Vähendada riigi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ning suurendada ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele, tugevdades seeläbi riigi strateegilist iseseisvust ning luues eeldused keskkonnahoidliku ja konkurentsivõimelise majanduse arenguks ning inimeste heaolu kasvuks.

- Kinnistame suuna: vähem sõltuvust, rohkem julgeolekut ja heaolu

- puhas energia, tugev majandus (gaasijaamad on üleminekulahendus)

- vähem saastet, rohkem elukvaliteeti

- hoiame loodust, et ka homme oleks hea elada

Kliimakindla majanduse seadus on raamseadus

➢Seadus kinnitab Eesti 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi ning määrab selle saavutamise tempo, seades vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040.

➢Seadus sätestab: • põhimõtted õiglaseks üleminekuks, kliimakindluse tagamiseks, teaduspõhiseks

kliimapoliitikaks, energiajulgeoleku tugevdamiseks, ringmajanduse edendamiseks, teiste keskkonnaeesmärkidega arvestamiseks, kestliku ruumi kavandamiseks ja konkurentsivõimelise puhta majanduse arendamiseks.

• kohalikele omavalitsustele kohustuse koostada energia- ja kliimakavad koos heite vähendamise ja kohanemismeetmetega.

• iga-aastase kliimaaruandluse ning kliimamõjude, konkurentsivõime ja kliimariskide regulaarse hindamise.

• kliimanõukoja loomise, et toetada kliimaeesmärkide kujundamist ja elluviimist.

§ 11. Riigi kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärk

Riigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise piirid võrreldes 2022. heitkogusega on järgmised:

1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 9% (63% võrreldes 1990.a);

2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 29% (71% võrreldes 1990.a);

3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 51% (80% võrreldes 1990.a);

4) 2050. aastaks saavutatakse kliimaneutraalsus, vähendades eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogust ning tasakaalustades jääkheidet tehnoloogiliste ja looduspõhiste sidumislahenduste abil.

Kooskõla ELi eesmärkidega ja viimaste aruteludega Sektoripõhiseid eesmärke seaduses ei ole = rohkem paindlikkust otsustamisel, mis erinevatele valdkondadele on parim

6

Eesmärgid ja nende suunas liikumine

63%

71%

80%

KKMS eelnõu eesmärgid

Uus üldpõhimõte energiajulgeoleku tugevdamiseks

§ 3. Fossiilkütusega seotud uute investeeringute vältimine

Valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ei tee uusi investeeringuid fossiilkütustesse, nendega seotud tehnoloogiatesse ja taristusse välja arvatud juhtudel kui julgeoleku ja elutähtsate teenuste tagamiseks puuduvad kuluefektiivsed ja töökindlad alternatiivid või kui investeeringud toetavad üleminekut puhtale majandusele.

Eelnõu täpsustusettepanekud – Riigikogu roll

§ 18. Kliimaaruande menetlus ja avalikustamine

(1) Kliimaaruanne koostatakse iga aasta 30. aprilliks.

(2) Kliimaaruanne saadetakse hinnangu andmiseks kliimanõukogule. Kliimanõukogu annab hinnangu kahe kuu jooksul alates aruande esitamisest.

(3) Valdkonna eest vastutav minister esitab kliimaaruande koos kliimanõukoja hinnanguga Vabariigi Valitsusele.

(4) Vabariigi Valitsus esitab kliimaaruande Riigikogu keskkonnakomisjonile tutvumiseks hiljemalt sama aasta 15. juuniks.

(5) Riigikogu keskkonnakomisjon arutab aruannet ja koostab sellele ametliku vastuse, mis kajastab keskkonnakomisjoni seisukohti kliimanõukoja tõstatatud ettepanekute ja kliimaaruandes esitatud teemapüstituste osas.

(6) Kliimaaruanne koos sellele antud kliimanõukogu hinnanguga, aruande lihtsustatud kokkuvõttega ning hinnangute aluseks olevate andmete ja kasutatud metoodikatega avaldatakse Kliimaministeeriumi kodulehel viie tööpäeva jooksul pärast Riigikogule esitamist.

Eelnõu täpsustusettepanekud – kliimanõukoda (§ 18) (1) Kliimanõukoda on teaduslikku ekspertiisi omav nõuandev koda, mis:

1) nõustab Vabariigi Valitsust teaduspõhise kliimapoliitika kujundamisel;

2) jälgib kliimaeesmärkide täitmist, nende teaduspõhisust ja annab hinnanguid eesmärkide täitmisega seotud aruannetele;

3) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele kliimaeesmärkide saavutamiseks ning vajalike meetmete rakendamiseks;

4) osaleb kliimaeesmärkide asjakohasuse ja piisavuse ülevaatamisel.

(2) Kliimanõukoda on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

(3) Kliimanõukoja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Kliimanõukoja koosseisu osas küsib valdkonna eest vastutav minister kirjalikult ettepanekut Riigikogult.

(5) Kliimanõukoja teenindamise ja sellega seotud kulude katmise tagab Riigikantselei.

(6) Kliimanõukoja ülesanded ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Teekaardid on riigi visioon ja tegevusplaan

10

Aitäh!

Millist kliimaseadust on

vaja? Maia-Liisa Anton

Eestimaa Looduse Fond

Eesti vajab tugevat ja teaduspõhist kliimaseadust, mis

annab ühiskonnale selguse, kuidas leevendatakse

Eestis kliimamuutuseid ja kohanetakse nendega,

tagades põhiõiguste kaitse.

Riigi ülesanne on hoida majanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse vaadet sh

majanduse kliimakindlust

Fossiilkütustesse investeeringute lõpetamine on hädavajalik samm selles suunas

Kliimaseaduse eesmärgid peavad ja saavad olla

ambitsioonikamad

2022

heide

2023

heide

2024

heide

2030

eesmärk

2030

prognoos

varasem

2030

eesmärk

2035

eesmärk

2035

prognoos

varasem

2035

eesmärk

Üldeesmärk 14 955,37 -10,5% -18,8% -9,0% -26,2% -27,2% -29,0% -36,0% -46,5%

Vaja on valdkondlikke heitmete vähendamise eesmärke

Lk 22: Sektoripõhised kliimaeesmärgid määratletakse sektoraalsetes teekaartides,

mis ühiselt annavad tervikliku pildi sellest, kuidas paragrahvides 11 ja 12

sätestatud riigi üldeesmärgid saavutatakse.

Heitmete vähendamise eesmärgid teekaartides:

- Puhas tööstus: eesmärgid puuduvad (on kirjeldatud prognoose)

- Puit: selged numbrilised eesmärgid puuduvad

- Turvas: ei ole selgelt välja toodud

- Põllumajandus: puuduvad (on toodud vähendamise potentsiaal)

- Transport: puuduvad (on toodud vähendamise potentsiaal), eesmärk on

olemas kehtivas arengukavas

Vaja on mehhanismi kliimamõjuga tegevuste

reguleerimiseks

Seletuskiri lk 18: KKMSis sätestatud kasvuhoonegaaside heite piirid on seatud

riigile ega ole otsekohalduvad üksikisikutele ega ettevõtetele. Eesmärkide täitmise

tagab riik valdkondlike poliitikasuuniste, meetmete ja investeeringutega.

Riik on andnud ja jätkab pärast seaduse vastuvõtmist KHG heiteid põhjustavate

tegevuste loastamist kaugemale kui aasta 2050 - kuidas on tagatud vajalik

heitmete vähendamine ja kliimaneutraalsuse saavutamine arvestades juba välja

antud lube ja tulevikus pikendatavaid ja välja antavaid uusi lube?