Harjumaa Rae vald Peetri alevik Küti tee 43 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

S

N

30 .0

14 .0

16.0

4.0

4.0

4.05.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4. 0

4.0

4.0

4. 0

4.0 4.0

4.0

2.0

11.0

11330 Järveküla-Jüri tee

Tammiku põik 1

11330 Järveküla-J

ü la-Jü

ri tee L9

11330 Järveküla-Jüri tee L15

Küti tee 39 Küti tee 41

Küti tee 43

6

Peatumisnähtavus Kiirus 50 km/h

25 m / 60 m

Liitumisnähtavus Kiirus 50 km/h 15 m / 105 m

4.0 4.0

0.00=38.60

0.00=38.50

0.00=38.50

0.00=38.10

0.00=38.10

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK JK

JK JK

10 .0

10 .0

10 .0

10 .0

26 .5

26 .5

20.5

19.5

18 .9

19 .2

18 .9

18.7

4.7

10.6

TINGMÄRGID:

OL.OL. KINNISTU PIIR

PLAN. ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLAN. JUURDEPÄÄSUTEE

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT MINIMAALSES ÜP-s NÕUTUD MAHUS

PLAN. PARKIMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. HEKK

PLAN. HALJASTUS

PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID VÕIMALIKUS KATUSEALUSES VÕI AEDIKUS

PLAN. EHITUSÕIGUS

OL.OL. TEE

OL.OL. KERGLIIKLUSTEE

PLAN. KERGLIIKLUSTEE

OL.OL. JA PLAN. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OL.OLEV AED

LIKVIDEERITAV OBJEKT OL.OL. JA SÄILITATAV II KLASSI PUITTAIM – VÄÄRTUSLIK PUITTAIM

NÄHTAVUSKOLMNURK (liitumisnähtavus)

NÄHTAVUSKOLMNURK (peatumisnähtavus)

OL.OL. HOONESTUS

JKJKJKJK

PLAN. MNT.-ÄÄRSE PIIRDE LUBATUD ASUKOHT

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK HOONESTUSALA

PLAN. PÕHIMAHU EHITUSJOON

PLAN. MITMERINDELINE HALJASTUS

PLAN. KRAAV

1. Märkused:

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 20.09.2021.a.

1 Ardo Arumäe

Sven Viileberg

Kontrollis:

Koostas:

GEODEESIA0921-11-G 20.09.2021.a. Kuupäev:Töö nr: Staadium: Leht:

TVG GRUPP

TVG GRUPP OÜ

Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik Küti tee 43

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

1:500 Joonise nimetus:

Objekt:

Mõõtkava:

65301:001:4248 KÜTI TEE 43, PEETRI ALEVIK, RAE VALD, HARJU MK

KÜTI TEE 43 KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

27.06.2023

1:500

DP 257-2021

DP

DP-5

Küti Arendus OÜ reg: 16266527 Kopli tn 6-101, Põhja-Tallinn, 10412 [email protected]

Arh.

Arh.

I. Rebane

R. Salu

PROJEKT

Guru Projekt OÜ Tatari tn 28-1 Tallinn 10116 tel 644 4414 [email protected]

Huvitatud isik:

Töö nr:

Töö nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Staadium:

Mõõtkava:

MÄRKUSED: 1. Joonisel esitatud hoonestuse, teede ja parkimise, haljastuse ning jäätmekonteinerite lahendused on põhimõttelised, näidates ühte võimalikku ÜP nõuetele vastavat lahendusvarianti. Konkreetsed lahendused täpsustatakse ehitusprojektidega. 2. Planeeringus tehakse ettepanek määrata tupikuga lõppev juurdepääsutee õuealaks. 3. Parkimisaladel on soovitatav kasutada murukivi vms lahendusi, et võimaldada paremat sademevee imbumist ning vähendada soojussaarte tekkimise võimalust.

30.0

14 .0

16.0

4.0

4.0

4.05.0

4.0 4.0

4.0

4.0

4. 0

4.0

4.0

4. 0

4.0 4.0

4.0

K1 V1

2.0

11.0

11330 Järveküla-Jüri tee

Tammiku põik 1

11330 Järveküla-Jüri tee L3

11330 Jä rvekü

la-Jü ri tee L9

11330 Järveküla-Jüri tee L15

Küti tee 39 Küti tee 41

Küti tee 43

Küti tee 32

6

K1K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

V1V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

VEE ÜP

V1 K1

K1 V1

V1 K1

PLAN. KANALI ÜP

4.0 4.0

SIDE ÜP PTR-133

38.60

38.50

38 .0

0

37.80

37.90

38.00

38 .1

0

38 .2

0

38 .3

0

38 .4

0

38 .3

0

Ø300 PL 37.39 (ol ol)

Ø300 PL 37.33 (ol ol)

Ø450 PL 36.94 (ol ol)

37.20

37.19 (ol ol)

rekonstrueeritav kraav

37.20

37.22Ø110 SN8

Kraavi serv: ~38.00 Kraavi põhi: ~37.20

Kraavi serv: ~38.00 Kraavi põhi: ~37.20

0.00=38.60

0.00=38.50

0.00=38.50

0.00=38.10

0.00=38.10

11

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK

JK JK

JK JK

10 .0

10 .0

10 .0

10 .0

26 .5

26 .5

20.5

19.5

18.9

19.2

18.9

18.7

4.7

10.6

37.22

37.23

36.55

37.19 toru soojustada

37.47 toru soojustada

kanal. pumpla kuja R=10m

10 36.97

hüdrant

S

N

OL.OLEV KP. KAABEL

OL.OLEV MP. KAABEL

OL.OLEV MAAKÜTE

OL.OLEV VEETORUSTIK

OL.OLEV KANALISATSIOONITORUSTIK

OL.OLEV SADEMEVEEKANALISATSIOON

OL.OLEV KRAAV

OL.OLEVAD TEHNOVÕRGUD

PLAN. VEETORUSTIK JA LIITUMISPUNKT

PLAN. KANALISATSIOONITORUSTIK JA LP

PLAN. SIDEKANALISATSIOON

K1 K1 K1

PLAN. SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PLAN. MP. KAABEL, LIITUMISKILP/JAOTUSKILP

PLAN. TÄNAVAVALGUSTUS

V1 V1

PLAN. HÜDRANT

PLAN. ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. JUURDEPÄÄSUTEE

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. HEKK

PLAN. EHITUSÕIGUS

OL.OL. TEE

OL.OL. KERGLIIKLUSTEE

PLAN. KERGLIIKLUSTEE

OL.OL. JA PLAN. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OL.OLEV AED

LIKVIDEERITAV OBJEKT OL.OL. JA SÄILITATAV II KLASSI PUITTAIM – VÄÄRTUSLIK PUITTAIM

NÄHTAVUSKOLMNURK (liitumisnähtavus)

NÄHTAVUSKOLMNURK (peatumisnähtavus)

10 PLAN. VERTIKAAL

PLAN. KRAAV

TINGMÄRGID:

OL.OL. KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

OL.OL. HOONESTUS

JKJKJKJK

PLAN. KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT MINIMAALSES ÜP-s NÕUTUD MAHUS

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID VÕIMALIKUS KATUSEALUSES VÕI AEDIKUS

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

PLAN. PÕHIMAHU EHITUSJOON

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK HOONESTUSALA

PLAN. MNT.-ÄÄRSE PIIRDE LUBATUD ASUKOHT

PLAN. SURVEKANALISATSIOON JA PUMPLA

1. Märkused:

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 20.09.2021.a.

1 Ardo Arumäe

Sven Viileberg

Kontrollis:

Koostas:

GEODEESIA0921-11-G 20.09.2021.a. Kuupäev:Töö nr: Staadium: Leht:

TVG GRUPP

TVG GRUPP OÜ

Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik Küti tee 43

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

1:500 Joonise nimetus:

Objekt:

Mõõtkava:

65301:001:4248

kr un

di p

iir

LÕIGE 1-1 1:200

kr un

di p

iir

5.0 0.2 0.2

sõidutee haljasriba

K1

1.8 1.2 2.0

5.0 4.0 2.0

V1

0.2

kõnnitee

0.4

11.0

KÜTI TEE 43, PEETRI ALEVIK, RAE VALD, HARJU MK

KÜTI TEE 43 KINNISTU DETAILPLANEERING

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

27.06.2023

1:500

DP 257-2021

DP

DP-6

Küti Arendus OÜ reg: 16266527 Kopli tn 6-101, Põhja-Tallinn, 10412 [email protected]

Arh.

Arh.

I. Rebane

R. Salu

PROJEKT

Guru Projekt OÜ Tatari tn 28-1 Tallinn 10116 tel 644 4414 [email protected]

Huvitatud isik:

Töö nr:

Töö nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Staadium:

Mõõtkava:

MÄRKUSED: 1. Joonisel esitatud hoonestuse, teede ja parkimise, tehnovõrkude, haljastuse ning jäätmekonteinerite lahendused on põhimõttelised, näidates ühte võimalikku nõuetele vastavat lahendusvarianti. Konkreetsed lahendused täpsustatakse ehitusprojektidega. 2. Parkimisaladel on soovitatav kasutada murukivi vms lahendusi, et võimaldada paremat sademevee imbumist ning vähendada soojussaarte tekkimise võimalust.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

nr 6-1/7290

Meie 11.07.2023 nr 7.2-2/23/9943-3

Rae vald Peetri alevik Küti tee 43 kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae vald Peetri alevik Küti tee 43 kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:4248, edaspidi planeering). Planeeringuga

kavandatakse eeldused elamuala ja teenindava taristu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Guru Projekt

OÜ töö nr DP 257-2021„Harjumaa Rae vald Küti tee 43 kinnistu detailplaneering“. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

Seletuskiri, põhijoonis ja tehnojoonis

2 (2)

Krista Einama

58627026, [email protected]

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 1 -

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI

II JOONISED

DP-1 Väljavõte Rae valla üldplaneeringust

DP-2 Situatsiooniskeem

DP-3 Kontaktvööndi skeem

DP-4 Tugiplaan

DP-5 Põhijoonis

DP-6 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

IV LISAD

Võrguvaldajate tehnilised tingimused

Uuringud

V KOOSKÕLASTUSED

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 2 -

SELETUSKIRJA SISUKORD

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................................... 4

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid: .................................... 4

1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: .................................................. 5

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 6

2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................. 6

2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 6

2.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ............................... 6

2.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ........................................................................ 6

2.5 Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................... 7

2.6 Olemasolev haljastus ja keskkond............................................................................ 7

2.7 Kehtivad piirangud .................................................................................................. 8

3 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE

SEOSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................................................... 8

3.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ............ 8

3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule ....................................................................... 9

3.3 Planeeringuala kontaktalal kehtestatud detailplaneeringud: ................................ 10

3.4 Planeeringu eesmärk ............................................................................................. 12

4 PLANEERINGU ETTEPANEK .................................................................................... 12

4.1 Krundijaotus .......................................................................................................... 12

4.2 Hoonestusalad ja kruntide ehitusõigus .................................................................. 12

4.3 Ehitiste arhitektuurinõuded.................................................................................... 14

4.3.1 Piirded ................................................................................................................... 15

4.4 Planeeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Peetri alevik) ............................................................................... 16

4.5 Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted ............................................................ 17

4.5.1 Liiklusolukorra ja -lahenduse analüüs .................................................................. 17

4.5.2 Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted ........................................................... 20

4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................ 22

4.6.1 Haljastus................................................................................................................ 22

4.6.2 Jäätmekäitlus ......................................................................................................... 23

4.7 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................ 25

4.8 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded .................................................................... 25

4.9 Tehnovõrkude lahendus ......................................................................................... 25

4.9.1 Veevarustus ........................................................................................................... 26

4.9.2 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 26

4.9.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................ 27

4.9.4 Sademevee ärajuhtimine ....................................................................................... 27

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 3 -

4.9.5 Elektrivarustus ...................................................................................................... 28

4.9.6 Tänavavalgustus .................................................................................................... 29

4.9.7 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................. 29

4.9.8 Soojusvarustus ....................................................................................................... 30

4.10 Tuleohutusnõuded .................................................................................................. 31

4.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .......................................... 31

4.12 Kitsendused ja servituutide vajaduse määramine .................................................. 32

5 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE MÕJUDE

VÄLTIMISE MEETMED..................................................................................................... 33

5.1 Võimalikud majanduslikud mõjud .......................................................................... 33

5.2 Võimalikud kultuurilised mõjud ............................................................................. 33

5.3 Võimalikud sotsiaalsed mõjud ............................................................................... 34

5.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale ......................................................................... 34

5.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete

mõjude vältimiseks või leevendamiseks ............................................................................. 34

5.5.1 Ehitustegevus ...................................................................................................... 34

5.5.2 Haljastus, taimestik ja loomastik ....................................................................... 35

5.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine ................... 36

5.5.4 Jäätmeteke .......................................................................................................... 37

5.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele ................................................................................. 37

5.5.6 Müra ja vibratsioon ............................................................................................ 37

5.5.7 Soojussaared ...................................................................................................... 38

5.5.8 Välisõhk sh õhu kvaliteet .................................................................................... 38

5.5.9 Radoonioht ja selle vähendamine ...................................................................... 39

5.5.10 Insolatsioonitingimused ..................................................................................... 40

5.5.11 Valgustus ............................................................................................................ 40

5.5.12 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale ...................... 40

5.6 Keskkonnalubade taotlemise vajadus .................................................................... 40

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA TINGIMUSED .................... 41

6.1 Elluviimise tegevuskava etapid .............................................................................. 41

6.2 Täiendavad tingimused .......................................................................................... 42

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 4 -

I SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning

vormistamise juhend”

 riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded”

 katastriüksuse geodeetiline alusplaan

 detailplaneeringu algatamise taotlus 25.11.2021

 Transpordiameti 17.06.2022 kiri nr 7.2-2/22/11894-2

 Rae valla, huvitatud isiku Küti Arendus OÜ ning detailplaneeringu koostaja Guru

Projekt OÜ vahel 27.06.2022 digiallkirjastatud leping detailplaneeringu koostamise

rahastamiseks, detailplaneeringu kohase taristu ja juurdepääsu tee väljaehitamiseks ja

Rae valla sotsiaalobjektide ehitamise toetamiseks

 Rae Vallavalitsuse 05.07.2022 korraldus nr 981 „Peetri alevik Küti tee 43 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse järgmiste seaduste, õigusaktide ja

standarditega:

 planeerimisseadus

 ehitusseadustik

 liiklusseadus

 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

 keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 5 -

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase”

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 "Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded"

 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”

 keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

 majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

 siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded”

 keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused”

 sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

 sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas”

 Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise

kava 2017–2028

 Rae valla jäätmehoolduseeskiri

 Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

 Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”

 Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“

 Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

 Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 TVG Grupp OÜ geodeetiline mõõdistus 20.09.2021, töö nr 0921-11-G

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 6 -

 Tulelaev OÜ Radoonitõrjekeskus, Küti tee 43, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond,

DP, radoonisisalduse mõõtmine pinnasest, Raport, 22.08.2022

 dendroloogiline inventeerimine 29.08.2022, Mariana Simson, töö nr 150822/10

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Aadress: Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Küti tee 43

Katastritunnus: 65301:001:4248

Katastriüksuse suurus: 12 815 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

Planeeringuala suurusega ca 1,3 ha asub Harjumaal Rae valla põhjaosas Peetri aleviku

lääneservas. Ülemiste järv jääb Küti tee 43 kinnistu loodenurgast ca 140 m kaugusele lääne

suunas.

Juurdepääs maaüksusele on kohalikult teelt nr 6530030 – Küti teelt. Lähim suurim tee, riigi

kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) asub vahetult

planeeringuala kõrval läänes.

2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Küti tee 43 katastriüksuse olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Kinnistul asub maakelder, mida ei ole Ehitisregistrisse kantud ning mis on ette nähtud

planeeringulahenduse elluviimisel lammutada.

2.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

Planeeringuala piirneb järgmiste maaüksustega:

ilmakaar aadress katastritunnus pindala

m² sihtotstarve hoonestus

põhjas Küti tee T2 65301:001:3218 4 425 L – transpordimaa

100% –

kirdes Küti tee 41 65301:001:4247 2 051 E – elamumaa 100% üksikelamu

idas Küti tee 39 65301:001:4245 5 465 E – elamumaa 100% üksikelamu

kagus Tammiku põik 1 65301:001:2636 6 955 E – elamumaa 100% korterelamu

läänes 11330 Järveküla –

Jüri tee L15 65301:001:4246 887

L – transpordimaa

100% –

2.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Juurdepääs maaüksusele on kohalikult teelt nr 6530030 Küti teelt.

Lähim suurim tee, riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee)

asub vahetult planeeringuala kõrval läänes.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 7 -

Lähim ühistranspordi peatus „Järveveere” asub riigi kõrvalmaanteel nr 11330 Järveküla–Jüri

tee (Vana-Tartu maantee) ca 415 m kaugusel planeeringualast põhjasuunas.

2.5 Olemasolev tehnovarustus

Detailplaneeringu alal puudub tehnovõrkudega varustatus. Maaüksus piirneb põhjast ja

läänest Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinidega.

2.6 Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Planeeringuala idaosas on kaks madalat ca

0.3 m sügavust kraavi. Ala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 38,78 m planeeringuala

põhjapiiril oleva kuhjatise ning idaosas paikneva kraavi 37.15 m vahel.

Tuginedes pinnasest radoonisisalduse mõõtmise raportile, mille käigus mõõdeti

planeeringualal kõrgeimaks radoonisisalduseks 89 kBq/m³, liigitub territoorium kõrge

radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Planeeringualal viidi 2022 suvel läbi dendroloogiline inventeerimine.

Ala on liigniiske ja angervaksa kasvukohatüüp. Ala on niiske kuna liikuv põhjavesi asub

perioodiliselt kõrgel, kevadel ulatub maapinnale ja suve teisel poolel on muld parasniiske

leostunud gleimuld.

Inventeerimise tulemusena selgus, et Küti tee 43 maa-alal kasvab 9 liiki lehtpuid – sookask,

paju, pappel, raagremmelgas, hõberemmelgas, harilik saar, harilik toomingas, harilik vaher ja

aed-õunapuu. Okaspuudest kasvavad harilik kuusk ja harilik mänd.

Alal ei kasva kaitsealuseid liike ja ei esine looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrtaimeliike.

Alal ei kasva väärtuslikku kõrghaljastust v.a maaüksuse põhjapiiri vahetus läheduses kasvav

II klassi väärtuslik puittaim – harilik mänd. Alal kasvavad peamiselt raagremmelgad ja pajud.

Raagremmelgad on osaliselt kuivanud, viltu ja murdunud. Alal kasvab ka paar sookaskede

gruppi, mis on perspektiivsed ja oleks soovitatav võimalusel säilitada. Esimeses rindes kasvab

ka 2 harilikku mändi, mis on ilusa võraga ja oleks soovitatav võimalusel säilitada. Kinnistu

keskel kasvab harilike vahtrate rida. Puud on viltu, vanad ja perspektiivitud.

Kõige suurem puu kinnistul on hõberemmelgas. Puu on küll ilusa võraga, aga tüvel on

pajutaeliku seen-viljakeha. See on märk sellest, et puu on kahjustatud tüvemädanikuga. Puu

tuleks likvideerida.

Kinnistu keskel on vana viljapuuaed, kus kasvavad vanad aed-õunapuud. Puud on

perspektiivitud ja tuleks likvideerida.

Esimese rinde puude vahel kasvavad ka üksikud isetekkelised alamõõdulised harilikud saared

ja harilikud toomingad.

Kinnistu ida-, lõuna- ja lääneservas kasvavad põõsarindes pajud. Ala keskel kasvavad

põõsarindes must sõstar, harilik vaarikas ja harilik lodjapuu. Alustaimestik on hõre.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 8 -

Alalt on soovitatav likvideerida raagremmelgad, vanad harilikud vahtrad, pajud, isetekkelised

harilikud saared, harilikud toomingad.

2.7 Kehtivad piirangud

Kinnistusregistrisse ei ole Küti tee 43 maaüksuse kohta kitsendusi kantud.

Planeeringualal tuleb arvestada järgmiste olemasolevate piirangutega:

 elektripaigaldise kaitsevöönd

 riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) kaitsevöönd 30 m

teekatte välimisest servast.

3 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS NING

PLANEERINGU EESMÄRK

3.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeringuala (olemasolev Küti tee 43 kinnistu, katastritunnusega: 65301:001:4248)

suurusega 12 815 m² asub Harjumaal Rae valla põhjaosas Peetri alevikus juurdepääsuga

kohalikult teelt nr 6530030 – Küti teelt.

Lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel nr DP-3

„Kontaktvööndi analüüs”. Käsitletav kinnistu asub vaadeldud ala lääneosas. Ülemiste järv

jääb Küti tee 43 kinnistu loodenurgast ca 140 m kaugusele lääne suunas.

Planeeringuala piirneb läänekaares olemasoleva riigi kõrvalmaanteega nr 11330 Järveküla–

Jüri tee (Vana-Tartu maantee) ja põhjas kõrvaltänava kohaliku teega nr 6530030 – Küti teega.

Küti tee 43 maaüksus piirneb lisaks transpordimaa sihtotstarbega maaüksustele ka elamumaa

sihtotstarbega katastriüksustega idas ja lõunas.

Rae vallas on viimastel kümnenditel toimunud hoogne ehitustegevus. Selle tulemusena on

Rae valla Tallinna piiri lähedane ala täitunud nii elamute kui ühiskondlike hoonetega ning

riigi põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (Tartu mnt) äärne ala äri- ja

tootmishoonetega.

Valdavaks maakasutuse sihtotstarbeks vaadeldud piirkonnas on elamumaa sihtotstarve.

Esineb ka maatulundusmaad, eelkõige planeeringualast lääne ja põhja suunas. Esindatud on

ka ühiskondlike ehitiste maad – Leerimäe tee 1 kinnistul (linnulennult ca 390 m kaugusel

planeeringualast kagus), kus asub Leerimäe Lasteaed, ning linnulennult ca 800 m kaugusel

ida suunas asub Peetri Lasteaed-Põhikool koos staadioni ja mänguväljakutega. Vaadeldud

piirkonnas on ka hoonestatud ärimaa sihtotstarbega maaüksusi nagu planeeringualast kirde

suunas ca 570 m kaugusele jääv Peetri Keskuse kinnistu ning ca 1 130 m kaugusele jääv

Selveri kinnistu. Kirde suunas jääb ka spordihoone – Rae Keegel koos jõusaaliga. Lähim

avalik puhkeala asub linnulennult ca 500 m kaugusel kirdesuunas Kungla tee 43, Kopli tee 7

ja 9 maaüksustel. Kõrge rekreatiivse väärtusega on ala Ülemist järve ääres, kuhu on ette

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 9 -

nähtud liikumis- ja matkarajad. Tegemist on kiiresti areneva elamupiirkonnaga, kus on olemas

ka elamisfunktsiooni toetavad vajalikud sotsiaal- ja ühiskondlikud objektid, samuti teenuseid

ja töökohti pakkuvad ettevõtted.

Piirkond on hoonestatud valdavalt 2-korruseliste üksik-, paaris-, rida- ja korterelamutega.

Siiski leidub piirkonnas ka märkimisväärsel arvul nii juba olemasolevaid kui ehitamisjärgus

3-korruselisi kortermaju ning detailplaneeringu ala kvartalis ka kuus 4-korruselist

korterelamut.

Vahetult planeeringuala kõrval, Küti tee 39 ja 41 kinnistutel, asuvad ühepereelamud,

planeeringualast kagus Tammiku põik 1 kinnistul asub 24 korteriga 2-korruseline kortermaja.

Lähinaabruses Tammiku põik 3 asub kaks 3-korruselist korterelamut, kummaski 20 korterit.

Küti tee 37 kinnistule on ehitatud 3 kokku 36 korteriga 4-korruselist korterelamut. Samuti on

kohalikust teest nr 6530030 – Küti teest põhjapoole ehitatud 6 kokku 126 korteriga 3-

korruselist korterelamut. Seega lähinaabruse asustustihedus on üsna kõrge.

Planeeringuala lähinaabruse 90 maaüksuse keskmine hoonestustiheduse näitaja on 0,32,

sealjuures korterelamute puhul keskmiselt ca 0,6. Detailplaneeringu ala hoonestatavate

kruntide maksimaalseks hoonestustiheduseks kokku on lubatud 0,3, mis teeb kogu

planeeringuala peale hoonestustiheduseks 0,26.

Vaadeldud piirkonna hoonestuslaad on mitmekesine – esineb nii vanemat kui suuremas osas

uuemat hoonestust, nii funkstiilis lamekatustega kui viilkatustega hooneid, nii kivi-, puit- kui

krohvitud fassaadi.

Ühistranspordi kasutamise võimalus on piirkonnas olemas. Lähim ühistranspordi peatus

„Järveveere” asub riigi kõrvalmaanteel nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee)

ca 415 m kaugusel planeeringualast põhjasuunas. Ca 850 m kaugusel idasuunas asub

kohalikul teel nr 6530030 – Küti teel Peetri Lasteaed-Põhikooli kõrval bussipeatus „Peetri”.

3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule

Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering näeb ette

valla põhjaosa elamupiirkonnana, kus asuvad vaheldumisi aedlinnalised ja kortermajadega

piirkonnad, ning mis omab piirkondlikku, esmaseid elukondlikke ning avaliku sektori

teenuseid pakkuvat keskust Peetri alevikus.

Planeeringuala asub Rae valla üldplaneeringuga määratud perspektiivsel elamumaa

maakasutuse juhtotstarbega alal. Üldplaneeringus mõeldakse selle all väikeelamute,

ridaelamute ja korterelamute alust maad tiheasustusalal. Üldplaneeringu hoonestustingimused

lubavad ehitada rida-, paaris- ja kahepereelamuid üksnes läbivate teede äärde ja ristmikele.

Ridaelamud tohivad olla kuni 4-boksilised, koormusindeksiga 600. Ühepereelamute

täisehitusprotsent on lubatud 10...15%, olenevalt krundi suurusest. Lubatud korruselisus ja

kõrgus ühepere- ja ridaelamute puhul on 2 korrust ja 8 m.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule nähakse olemasolevale Küti tee 43 kinnistul ette 5

elamumaa sihtotstarbega krundi ning ühe transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine.

Kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) kui läbiva tee äärde on

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 10 -

kolmele krundile kavandatud 3 ridaelamut kokku 12 boksiga. Sisekvartali poole on

kavandatud 2 ühepereelamut.

Rae valla üldplaneering näeb haljastuse osas ette krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu,

mille täiskasvamiskõrgus on min 6 m. Planeeringuala kohta tähendab see ca 43 puud, mis on

põhimõttelises haljastuse lahenduses kruntidele ette nähtud.

Üldplaneeringu nõuete ja tingimustega on planeeringulahenduses arvestatud. Kavandatav

detailplaneeringu lahendus vastab kehtiva Rae valla üldplaneeringu tingimustele.

3.3 Planeeringuala kontaktalal kehtestatud detailplaneeringud:

Planeeringuala lähiümbrus on valdavalt detailplaneeringutega kaetud (vt joonis DP-3 –

Kontaktvööndi analüüs).

Lähipiirkonnas on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (20.05.2022 seisuga):

nr kehtest. kuup. DP nimetus DP eesmärk

1 2022.01.18. Vana-Tartu mnt 15 katastriüksuse

ja lähiala DP

moodustada 2 elamumaa

sihtotstarbelist kinnistut

2 2021.05.18. Kopli tee 25 kinnistu DP ridaelamud

3 2021.02.23. Nurkse kinnistu ja lähiala DP korterelamud

4 2021.02.23. Kopli tee 54 kinnistu DP elamu

5 2020.05.19. Kungla tee 36 kinnistute ja lähiala

DP

tervisekeskuse rajamine

6 2019.10.01. Mõigu tee 11 kinnistu ja lähiala DP ehitusõiguse määramine

korterelamutele

7 2019.09.10. Järvepõllu ja Uusmaa tee 19

kinnistute ning lähiala DP

elamumaa, ärimaa, üldmaa ja

transpordimaa kruntide

moodustamine

8 2017.09.05. Kasemetsa kinnistu ja lähiala DP üksikelamukruntide

moodustamine

9 2017.02.21. Pargi tee 4 kinnistu ja lähiala DP ühiskondlike ehitiste maa

sihtotstarbega krundi

moodustamine

10 2016.07.26. Küti tee 41 kinnistu ja lähiala DP elamumaa krundid

11 2015.06.30. Kuldala tee 23 kinnistu DP hoonestusala täpsustamine

12 2015.05.26. Kalmu kinnistu DP ärimaa krunt

13 2012.10.09. Veesaare ja Lepasaare kinnistute

ning lähiala DP

ärimaa- ja elamumaa krundid

14 2012.06.05. Peetri kooli ja lasteaia maa-ala ja

lähiala DP

teadus-, haridus- ja lasteasutuse

maa

15 2012.03.27. Peetri külaplatsi ja lähiala DP külaplatsi rajamine

16 2008.09.02. Männiku II kinnistu DP korter- ja galeriielamud

17 2008.08.12. Kaare tee 2 ja 6 DP lasteaed

18 2008.04.02. Järvemetsa kinnistu DP ühepere, paarismaja- ja

ridaelamukrundid

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 11 -

19 2007.06.12. Salu tee 60, 62, 65 kinnistute DP korterelamukruntideks

muutmine

20 2007.06.12. Kopli kinnistu DP ühepere-, rida- ja korterelamu

krundid

21 2007.05.15. Tammiku 2 kinnistu DP ridaelamu

22 2007.05.02. Vägeva tee 38 ja 38a kinnistute DP galeriimaja

23 2006.10.31. Leerimäe kinnistu DP ühepere- ja ridaelamu krundid

24 2006.08.15. Iirise kinnistu DP kinnistu jagamine ja

sihtotstarbe muutmine

ärimaaks

25 2006.08.15. Otsa kinnistu DP korter- ja ridaelamud,

ühepereelamud

26 2006.06.06. Kaljuvee kinnistu DP 4 üksikelamu krunti

27 2006.03.28. Männiku I kinnistu DP elamumaa krundid

28 2006.02.28. Roosaare tee piirkonna DP elamumaa krundid

29 2006.01.24. Kooli ja lasteaia maa-ala DP kool ja lasteaed

30 2006.05.23. Heki tee 9 kinnistu DP elamumaa jagamine kaheks

elamukrundiks

31 2006.02.21. Kasemetsa 2 kinnistu DP sihtotstarbe muutmine

elamumaaks

32 2005.11.01. Aasa tn 8 ja 12 ning Aasa põik 2

kinnistute DP

elamu- ja ärikrundid

33 2005.08.24. Leerimäe tee 10 kinnistu teise osa

DP

ühepere- ja ridaelamud

34 2005.06.07. Kuldala kinnistu DP rida- ja korterelamud

35 2004.12.21. Kasemetsa ja Peetri tee I kinnistu

DP

6 ühepereelamu krunti

36 2004.04.27. Leerimäe II kinnistu DP 7 pereelamut, 4 ridaelamut

37 2004.04.13. Uusmaa ja Vägeva kinnistute DP elamumaa krundid

38 2003.03.11. Salu kinnistu pereelamute grupi DP pereelamukrundid

39 2003.02.11. Suurekivi kinnistu DP ühepereelamu krundid

40 2002.08.13. Aasa tn 1, 2, 4, 13 ja 15 kinnistu

DP

ühepereelamu krundid

41 2002.05.14. Järveääre pereelamute grupi DP ühepereelamute krundid

42 2002.04.09. Leerimäe I pereelamute grupi DP 10 pereelamut

43 2002.03.19. Häälinurme pereelamute grupi DP 39 pereelamut

44 1999.05.18. Aasa II kinnistu pereelamute ja

teeninduskompleksi DP

ühepereelamu krundid

Rae vallas toimunud hoogsa planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena on Tallinna piiri

lähedane ala täitunud nii elamute kui äri- ja tootmishoonetega. Samuti on piirkonda rajatud

sotsiaalobjekte nagu kool ja lasteaiad.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 12 -

3.4 Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada väljakujunenud elamupiirkonnas

Rae vallas Peetri alevikus olemasolevast maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistust elamumaa

sihtotstarbega krundid ning määrata ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsude,

tehnovõrkude ja haljastuse lahenduste põhimõtted.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega

nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse

juhtotstarbeks on määratud perspektiivne elamumaa.

4 PLANEERINGU ETTEPANEK

4.1 Krundijaotus

Detailplaneeringuga on ette nähtud olemasolevast maatulundusmaa sihtotstarbega

maaüksusest 5 elamumaa sihtotstarbega krundi ning 1 transpordimaa sihtotstarbega krundi

moodustamine.

KRUNTIDE MOODUSTAMINE

pos olemasolev

aadress

aadressi

ettepanek

plan.

sihtotstarve

plan.

suurus

m²

moodustatakse

kinnistust

senine

sihtotstarve

1 Küti tee 43 Küti tee 43a E 2 400 65301:001:4248 M

2 Küti tee 43 Küti tee 43b E 2 400 65301:001:4248 M

3 Küti tee 43 Küti tee 43c E 2 400 65301:001:4248 M

4 Küti tee 43 Küti tee 43d E 2 000 65301:001:4248 M

5 Küti tee 43 Küti tee 43e E 2 000 65301:001:4248 M

6 Küti tee 43 Küti tee 43f L 1 615 65301:001:4248 M

E – elamumaa

L – transpordimaa

M – maatulundusmaa

4.2 Hoonestusalad ja kruntide ehitusõigus

Riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) kaitsevööndisse, 30 m

äärmise sõiduraja välimisest servast, ei ole hoonestusalasid ette nähtud. Ridaelamumaa

kruntide hoonestusala piir ühtib tee kaitsevööndi piiriga. Eramumaa kruntide hoonestusala piir

on määratud 10 m kaugusele siseteest.

Ridaelamukrundile pos 1 on lubatud 1 abihoone (näiteks kvartaliülese ühise jäätmemaja) ja

eramumaa kruntidele kummalegi 2 abihoone rajamine. Abihoonete sh ka mitte ehitusloa

kohustuslike abihoonete ehitisealune pind peab mahtuma krundile lubatud maksimaalse

ehitisealuse pinna sisse, sealjuures on krundi abihoonetele lubatav suurim ehitisealune pind

kokku 80 m². Ridaelamumaa kruntidele pos 2 ja 3 on lubatud ka rajatiste nagu

jäätmekonteinerite aediku või jäätmekonteinerite katusealuse püstitamine.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 13 -

Krunt pos 1:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe 2-korruselise 4-boksiga ridaelamu ja ühe abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 2 400 m²

 krundi sihtotstarve: EEr 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 ridaelamu + 1 abihoone

 suurim lubatud ridaelamu bokside arv: 4

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 400 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: elamul 2 / -1, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul 8 m, abihoonel 5 m

 minimaalne koormusindeks: 600

 maksimaalne hoonestustihedus: 0,33

 parkimiskohtade arve: min 2 parkimiskohta boksi kohta

Krunt pos 2:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe 2-korruselise 4-boksiga ridaelamu ehitamiseks.

 krundi pindala: 2 400 m²

 krundi sihtotstarve: EEr 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 ridaelamu

 suurim lubatud ridaelamu bokside arv: 4

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 400 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 / -1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 8 m

 minimaalne koormusindeks: 600

 maksimaalne hoonestustihedus: 0,33

 parkimiskohtade arve: min 2 parkimiskohta boksi kohta

Krunt pos 3:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe 2-korruselise 4-boksiga ridaelamu ehitamiseks.

 krundi pindala: 2 400 m²

 krundi sihtotstarve: EEr 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 ridaelamu

 suurim lubatud ridaelamu bokside arv: 4

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 400 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 / -1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 8 m

 minimaalne koormusindeks: 600

 maksimaalne hoonestustihedus: 0,33

 parkimiskohtade arve: min 2 parkimiskohta boksi kohta

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 14 -

Krunt pos 4:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 2 000 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 300 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: elamul 2 / -1, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul 8 m, abihoonel 5 m

 suurim lubatud täisehitusprotsent: 15%

 maksimaalne hoonestustihedus: 0,25

 parkimiskohtade arv: min 2 kohta

Krunt pos 5:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 2 000 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 300 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: elamul 2 / -1, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul 8 m, abihoonel 5 m

 suurim lubatud täisehitusprotsent: 15%

 maksimaalne hoonestustihedus: 0,25

 parkimiskohtade arv: min 2 kohta

Transpordimaa sihtotstarbega krundile pos 6 ei ole ehitusõigust ette nähtud.

4.3 Ehitiste arhitektuurinõuded

Hoonestuse projekteerimisel arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetega,

järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ning arvestada

liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb elamud projekteerida vastavalt

Eesti standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”, Eesti

standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes” ning Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes”.

Planeeringualal asuv olemasolev maakelder on ette nähtud lammutada.

Ridaelamute ja üksikelamute arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel arvestada võimalusel

olemasolevate elamute hoonestuslaadiga planeeringuala naabruses. Soovitatav on modernne

energiasäästlik arhitektuur.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 15 -

Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Fassaadide kujundamisel kasutada

viimistlusmaterjale nagu näiteks värvitud krohv, betoon, puit, metall, klaas ja/või nende

kombinatsioone. Eelistada omadustelt kauakestvaid materjale. Imiteerivate materjalide ja

ümarpalkfassaadi kasutamine ei ole lubatud. Vältida tuleks liiga kirevaid ja intensiivseid

fassaadide värvitoone. Abihooned peavad arhitektuurselt sobima elamute arhitektuuriga.

Detailplaneeringus on määratud planeeritud hoonestuse põhimahu ehitusjooned nii

ridaelamutele kui üksikelamutele. Ridaelamute bokside liigenduse tagamiseks võib hoonete

osasid rajada ka ehitusjoonest ühele või teisele poole ning ühepereelamute abihooneid ja

hoonete osasid võib rajada samuti ehitusjoonest erinevalt, kuid kõik hooneosade ja abihoonete

paigutused peavad jääma hoonestusala piiride sisse.

Hoonete kõrgus on piiratud – elamutel maksimaalselt 2 korrust ja 8 m, abihoonetel 1 korrus ja

5 m.

Hoonete lubatud katusekalle on 0°... 30°.

Hoonete ± 0.00 = 38.10...38.60.

Detailplaneeringus ei määrata hoonete sokli ja räästa kõrgust maapinnast, sest selleks puudub

alus, kuna vahetus läheduses puudub üheselt väljakujunenud vastavate sarnaste näitajatega

hoonete kogum, mille sokli- ja räästakõrgusi peaks ka planeeritud hoonestus järgima.

Planeeringuala siseselt tuleb siiski tagada kõigil ridaelamutel ühtne katusekalle ja räästa

kõrgus ning kahe eramu katusekalded ja räästa kõrgused peavad ühtima.

Hoonete eskiislahendused kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Rae valla arhitektiga.

4.3.1 Piirded

Piire on lubatud planeeringuala välisperimeetrile ning üksikelamu kruntide piiridele,

ridaelamute kruntide omavahelistele piiridele ei ole piirdeaiad soovitatavad.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule on lubatud puidust lattaed, kinnistute vahel võib olla

võrkpiire, võib kasutada hekiga võrkpiiret. Piirde kõrgus võib olla kuni 1,5 m. Piirde kõrguse

ja kujunduse osas arvestada piirkonnas olemasolevate piiretega ning hoonestuse arhitektuurse

ilme ja materjalikäsitlusega. Piirete lahendused peavad sobima elamute arhitektuurse

lahendusega.

Planeeringuala asub riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla – Jüri tee (Vana-Tartu maantee)

kõrval, kuid tulenevalt Rae valla üldplaneeringu tingimustest ei saa teepoolsel piiril kasutada

parimaid müratõkkelahendusi vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”

punktile 6.7.3 nagu näiteks kõrge kivimüür. Teepoolsele piirile võib rajada 1,5 m kõrguse

topeltlaudadega lattaia, mida on vaja müra tõkestamiseks täiendada mitmeastmelise

haljastusega maanteeäärsetel kruntidel.

Riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla – Jüri tee (Vana-Tartu maantee) poolne piirdeaed ei

tohi takistada nähtavust nähtavuskolmnurgas.

Piirdeaedade väravad ei tohi avaneda tänava poole.

Piirete lahendus täpsustatakse projekteerimisfaasis.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 16 -

4.4 Planeeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Peetri alevik)

tingimus üldplaneering detailplaneering

krundi suurus min 1 500 m2 ridaelamumaa krundid 2 400 m²,

ühepereelamumaa krundid

2 000 m²

krundi

sihtotstarve

ühepereelamud;

rida-, paaris- ja kahepereelamud

läbivate teede ääres ja ristmikel;

korterelamud vaid Peetri ja Assaku

aleviku keskuses, kuhu on

kavandatud sotsiaal- ja

teenindusasutused

ridaelamud, ühepereelamud

krundi täisehitus ühepere-, kahepere- ja

paariselamutel 10–15%, olenevalt

krundi suurusest;

ridaelamud kuni 4 boksilised,

koormusindeks 600;

korterelamute koormusindeks 300

ridaelamutel koormusindeks 600,

ühepereelamutel krundi täisehitus

kuni 15%

kõrgus ja

korruselisus

ühepereelamud 2 korrust 8 m;

rida-, paaris- ja kahepereelamud 2

korrust 8 m;

2 korrust kõrgusega 8 m

haljastus krundi iga 300 m2 kohta vähemalt 1

puu, mille täiskasvamiskõrgus on

min 6 m;

läbivate teede äärde puudeallee

puude arv vastavalt tingimusele

ette nähtud; esitatud nõue

puudeallee ning mitmerindelise

haljastuse rajamiseks Vana-Tartu

mnt äärde

abihooned kuni 2 abihoonet ehitusaluse

pinnaga kokku kuni 80 m², kõrgus

kuni 5 m)

ühepereelamutel lubatud kuni 2

abihoonet suurima ehitisealuse

pinnaga kokku kuni 80 m2

kõrgusega kuni 5 m,

ridaelamukrundil pos 1 lubatud 1

abihoone

ehitusjoon läbiv tee – 20 m kaugusel sõiduteest;

piirkonna sisetee – 10 m 2)

planeeringus määratakse

ehitusjoon nii ridaelamutele kui

üksikelamutele

katuse kalle,

räästa kõrgus

järgida kontaktvööndi üldist

lahendust

kuna lähinaabruses on ehitatud

väga erineva arhitektuurse

lahenduse ning katusekalletega

hooneid, siis puudub konkreetne

katuse tüüp, millest lähtuda;

samuti ei asu naaberhooned

vahetus läheduses, et saaks

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 17 -

järgida tänaval levinud ühtset

räästa kõrgust; planeeringus on

seatud nõue tagada kõigil

ridaelamutel ühtne katuse kalle ja

räästa kõrgus ning eramutel

omavahel ühtne katuse kalle ja

räästa kõrgus

piirded puidust lattaed, kinnistute vahel võib

olla võrkpiire;

võrkpiire hekiga;

kuni 1,5 m, lähtuda naaberkinnistute

lahendusest

lubatud lahendada vastavalt ÜP

tingimustele

Detailplaneeringu lahendus vastab Rae valla kehtiva üldplaneeringu hoonestustingimustele.

4.5 Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted

4.5.1 Liiklusolukorra ja -lahenduse analüüs

2018 aastal analüüsis Osaühing (Inseneribüroo) Stratum Männiku II kinnistu

detailplaneeringu raames riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu

maantee) ja kohaliku tee nr 6530030 – Küti tee ristmikku oma töös „Harjumaa, Rae vald,

Peetri küla. Männiku II kinnistu DP liiklusuuring ja tee 11330 – tee ristmiku liiklusprognoos.”

Männiku II detailplaneeringu alale oli planeeritud 422 parkimiskohta.

Analüüsi ettepanekud ja kokkuvõte sisaldasid muuhulgas järgmist:

• Nähtavus Küti teelt vasakule peateele on ligikaudu 85 meetrit (hea ja rahuldava

lähtetaseme vahel), kui arvestada kiiruspiiranguga 40 km/h (projektkiirus = kiiruse piirang).

Samas on hinnanguliselt kiiruse ületajate hulk sellel teelõigul suur. Võimaluse korral oleks

hea nähtavuse parandamine Küti teelt vasakule – selleks on vajalik Küti tee 43 kinnistul

haljastuse piiramine (kokkuleppel kinnistu omanikuga);

• Soovitatav on rakendada täiendavaid meetmeid, et suurimast lubatud kiirusest 40

km/h ka kinni peetakse.

Rekonstrueeritav kõrvalmaantee 11330 ja Küti tee reguleerimata ristmik suudab Männiku II

kinnistu DP-s ette nähtud objektide liikluse teenindada rahuldaval tasemel (teenindustasemed

hommikusel ja õhtusel tipptunnil vastavalt B ja C). Tähelepanu tuleb pöörata ristmiku Assaku

poolsele harule, kus on järsk kurv. Liiklusohutuse seisukohalt on tähtis, et suurimat lubatud

kiirust 40 km/h ei ületataks ning võimaluse korral oleks tagatud heal lähtetasemel nähtavus

Küti teelt vasakule (ehk üle 90 meetri).

Käesoleva detailplaneeringuga on kavandatud 28 auto võimalik lisandumine riigi

kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) ja kohaliku tee nr 6530030

– Küti tee ristmikule.

ViaVelo Inseneribüroo OÜ teedeinsener R. Mäe analüüsis detailplaneeringuga kavandatava

liikluse mõju järgmiselt:

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 18 -

Vana-Tartu maantee (riigi kõrvalmaantee Järveküla-Jüri tee nr 11330) liiklussagedus oli 2 940

autot ööpäevas aastal 2021. Kohalikku teed nr 6530030, Küti teed (suunaga riigi

kõrvalmaanteele nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee)), kasutab igapäevaselt

ligikaudu 100 majapidamist ehk riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu

maantee) ristumisalal võib maksimaalselt pöördeid sooritada ligikaudu 100 autot tunnis.

Seega on vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid” lisa „Maanteede projekteerimisnormid” joonisele 5.1 kohaliku tee

nr 6530030 Küti tee ja kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee)

ristumisalale sobilik lihtristmik.

Normide põhjal võib ristmiku tüüp samaks jääda ka siis, kui riigi kõrvalmaantee nr 11330

Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) liiklussagedus tõuseb 4 000 autoni ööpäevas.

Kohaliku tee nr 6530030 Küti tee liiklussagedus enam tõenäoliselt suurel määral ei kasva,

kuna piirkond on juba välja arendatud (vt Maa-ameti kaardi väljavõtet).

Eeldusel, et riigi kõrvalmaanteel nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) liigub

tipptunnil 400 sõidukit Tallinna poole ja 100 sõidukit sooritab kohalikult teelt nr 6530030

Küti teelt parempööret, on ristumisala teenindustase A. Kui sagedus kasvab 500 autoni tunnis,

siis on teenindustase B ja 600 sõiduki puhul on teenindustase C. Ristumisala on ummistunud,

kui kõrvalmaanteel nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) sõidab Tallinna poole

1100 sõidukit tunnis ehk AKÖL 11 000 autot ööpäevas.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 19 -

Kui analüüsida planeeringualast lisanduva vasakpöörde mõju kõrvalmaanteelt nr 11330

Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu mnt) kohaliku tee nr 6530030 Küti teele, siis tipptunnil võib

olla tegemist teatud mõttes kriitilise pöördega, mille ootamine toimub riigiteel ja mis võib

tekitada ohtu kõigile liiklejaile. Detailplaneeringuga kavandatud kuni 28 auto võimalik

lisandumine ristmikule ei tõsta oluliselt liiklussagedust, ei muuda ristmiku läbilaskvust

oluliselt ega ole seetõttu piisav põhjus riigitee ümberehitamiseks. Kui käesoleval ajal on

liiklussagedus ca 3000 autot/ööpäevas, mis on ca 300 autot tipptunnil, siis on jätkuvalt

tegemist A teenindustasemega ning läbilaskvusprobleeme ei ole, ükskõik kui ebasoodsalt ka

pöörded ei jaguneks. Kui liiklussagedus kasvaks kaks korda ehk oleks ligikaudu 6000 autot

ööpäevas, siis oleks vasakpöörete teenindustase B.

Vastavalt uuele normile ei ole praeguse liiklussageduse juures vasakpöörderada ega

möödumislaiend vajalik.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 20 -

Vasakpöörderaja peaks rajama, kui peatee liiklus on 400 autot tunnis ja pöördeliiklus 40 autot

tunnis. Ehk siis peatee AKÖL peaks olema ligikaudu 4000 ja kõrvalteel ligikaudu 400 autot

ööpäevas.

Seega ei ole detailplaneeringu realiseerimisel vajalik ristumisala ümberehitamine.

4.5.2 Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted

Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad” nõuetele ja liiklusseadusele. Liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline ja

täpsustatakse ehitusprojektis.

Juurdepääs planeeringualale toimub olemasolevast juurdepääsutee asukohast kohalikult teelt

nr 6530030 Küti tee ning täiendavat ristusmiskohta riigi kõrvalmaanteelt nr 11330 Järveküla–

Jüri teelt (Vana-Tartu maantee) ei ole lubatud rajada.

Planeeritav ala paikneb riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu

maantee) kaitsevööndis. Planeeringu joonistele on kantud Ehitusseadustiku § 71 kohane tee

kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Hoonestus on kavandatud tee

kaitsevööndist väljapoole. Tee kaitsevööndis tuleb tagada liiklusohutuseks vajalik nähtavus.

Joonistele on kantud juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise” kohased

nähtavuskolmnurgad ning külgnähtavus kurvis nähtavuse tagamiseks. Nähtavuskolmnurkades

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Uue kõrghaljastuse istutamisel on oluline tagada

nähtavuskolmnurkade kõrghaljastusest vabana hoidmine krundil pos 1. Dendroloogilise

inventeerimise käigus selgus, et planeeringuala põhjapiiril kasvab üks II väärtusklassi kuuluv

väärtuslik puu – harilik mänd (puu nr 1). See on ette nähtud säilitada, sest tema oksad

kasvavad kõrgel ning ei sega nähtavuskolmnurga vaadet.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigi kõrvalmaanteega nr 11330 Järveküla–Jüri

tee (Vana-Tartu maantee), tuleb planeeringulahenduse elluviimisel ja hoonete

projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest riigiteel põhjustatud

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 21 -

häiringutega – müra, vibratsioon, õhusaaste. Hoonete projekteerimisel tuleb vajaduse korral

kavandada leevendavaid meetmeid häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete

tagamiseks. Võimalikud meetmed on kirjeldatud punktis 5.6.5 „Müra mõju vähendamine”.

Riigitee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Planeeringuala sisse moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 6 juurdepääsu

tagamiseks moodustatavatele elamumaa kruntidele. Krunt jääb eraomandusse, kuid on ette

nähtud avalikku kasutusse. Juurdepääsutee on tupiktee ning selle lõppu nähakse ette

ümberpööramiskoht. Tee põhimõtteline ristlõige on esitatud joonisel DP-6 „Tehnovõrkude

koondplaan”.

Planeeringus tehakse ettepanek määrata ca 150 m pikkune (koos ümberpööramise alaga)

juurdepääsutee 14-le eluasemeühikule õuealaks liiklusseaduse mõistes. See tõstaks

liikluspiirangu tõttu kõigi liiklejate ohutust ning vähendaks ka õhusaastet.

Liiklusseaduse § 2 „Mõisted” punkt 96 kohaselt on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks

ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja

väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Liiklusseaduse § 15 „Sõidukiirus” lg 1 punkt 6 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks õuealal 20 km/h ning

et jalakäija või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda jalakäija või robotliikuri kiirusega.

Liiklusseaduse § 13 „Keskkonnakaitsenõuded” lg 5 ütleb, et õuealal ja lähemal kui 10 m elamust ei tohi

peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui 2 minutit.

Liiklusseaduse § 64 „Liiklus õuealal” reglementeerib järgmist:

(1) Jalakäija tohib liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada.

(2) Mootorsõiduki kiirus õuealal ei tohi ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 6 lubatud sõidukiirust.

(3) Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega taksitada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta.

(4) Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.

(5) Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha

ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda

võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Juurdepääsuteele lisaks on jalakäijate ohutuse ja mugavuse tõstmiseks kavandatud ka täiendav

kõnnitee, mis on ühendatud kohaliku tee nr 6530030 Küti tee äärse olemasoleva

kergliiklusteega ning mis on eraldatud planeeritud juurdepääsuteest haljasribaga.

Parkimiskohad tuleb lahendada oma krundil. Minimaalne ettenähtud parkimiskohtade arv

eluasemeühiku kohta on 2 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse

ehitusprojektide käigus. Soojussaarte tekke vältimiseks liigendada parklakohad haljastusega,

kaaluda murukivi ja/või varikatuse kasutamist.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 22 -

4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

4.6.1 Haljastus

Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada haljastusprojekt.

Rae valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb krundi iga 300 m² kohta ette näha vähemalt 1

puu, mille täiskasvamiskõrgus on min 6 m. Üldplaneeringus nõutud minimaalses mahus

haljastust saab rajada kruntidel pos 4 ja 5.

Kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) poolsete krundipiiride

äärde (kruntidel pos 1, 2 ja 3) tuleb istutada puuderivi/allee arvestades nähtavuskolmnurki ja

külgnähtavust nähtavuse tagamiseks kurvis (krundid pos 1 ja osaliselt pos 2).

Haljastusprojektis tuleb määrata teeäärse puuderivi dominant-puuliik.

11330 Järveküla–Jüri teelt (Vana-Tartu maantee) tuleva mürahäiringu leevendamiseks tuleb

lisaks maantee äärsele puuderivile/alleele haljastada maantee äärne detailplaneeringu ala

oluliselt tihedamalt, kui on minimaalne üldplaneeringu nõue, mitmerindeliselt sh okaspuude

ja -põõsastega haljastus. Kõrghaljastuse valimisel tuleb arvestada, et lehtpuud ei paku talvel

müraleevendust. Tihe teeäärne haljastus vähendab lisaks maantee mürale ka maanteelt tulevat

õhusaastet.

Kruntidele on soovitatav istutada liigniiskele ja niiskele alale sobivaid puu- ja põõsaliike nagu

sookased, hõbepajud, rabe-remmelgas „Bullata“, kollane kask, pähklipuu, amuuri toomingas,

sahhalini kirsipuu jms. Täpne uue haljastuse asukoht ja istutatavate puude liigid lahendatakse

ehitusprojektide staadiumis haljastusprojektis. Uue kõrghaljastuse istutamisel on oluline

tagada liiklusohutuse seisukohast oluliste nähtavuskolmnurkade alade kõrghaljastusest

vabana hoidmine.

Dendroloogilise inventeerimise käigus selgus, et planeeringuala põhjapiiril kasvab üks II

väärtusklassi kuuluv väärtuslik puu – harilik mänd (puu nr 1). See on ette nähtud säilitada,

sest tema oksad kasvavad kõrgel ning ei sega nähtavust nähtavuskolmnurgas.

Muu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise võimalusi kaaluda ehitusprojektide ja

haljastusprojektide koostamisel.

Haljastust puudutavad nõuded projekteerimisel, ehitamisel, istutamisel ja hooldamisel:

Hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel ning haljastuse säilitamisel ja

uue rajamisel tuleb arvestada Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetega. Ehitusprojektis tuleb esitada eelnimetatud

määruse peatükis 2 „Haljastusnõuded projekteerimisel” esitatud nõuded.

Puudele tuleb tagada tingimused vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad”

nõuetele. Uushaljastuse rajamisel ja olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisel ehitamise ajal

ning olemasolevate ja istutatavate puude edaspidisel hooldusel tuleb järgida Eesti standardite

EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded”, osa 3 „Ehitusaegne puude kaitse” ning osa 4 „Puuhooldustööd” nõudeid,

juhiseid ja soovitusi.

Ehitamise ajal järgida järgmisi nõudeid:

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 23 -

 ehitustööde käigus arvestada säilitatavate puude juurestiku kaitsevööndeid;

 juurestiku kaitsevööndis (võra projektsioon maapinnal) teostada kaevetöid käsitsi;

 ehitamise ajaks tuleb säilitatavate puude tüved ja juured kaitsta ehitustehnika poolt

tekitatavate võimalike vigastuste eest;

 ehitusmasinad ei tohi sõita puu juurtel, mis jäävad võra alla;

 ehitustöödel kasutada tüvekaitseid, töötsoonis asuvatele puudele tuleb seada tarand

ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt;

 juurekaelu ei tohi matta ehituse ajaks;

 pinnase täitmisel ei tohi puu olemaolevat juurekaela matta mulla alla;

 säilitatavate puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku olemasoluga ja selle

juurdekasvuga.

Istikud ja istutustööd peavad vastama Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning EVS

939-2:2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded”

nõuetele.

Istutustöid saab teostada vaid taimedele ette valmistatud aladele, mis on vajalikus sügavuses

täidetud sobiliku mullaga ning puhastatud umbrohujuurtest, suurematest kividest ja muudest

võimalikest kahjustajatest.

Muruseemne võib külvata selleks ette nähtud alale, mis on ette valmistatud ning minimaalselt

100 mm kasvupinnasega. Muruseeme peab vastama antud ala valgus- ja kasutustingimustele.

Istutusjärgne hooldus

Puude ja põõsaste hooldamisel tuleb arvestada liigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga,

et kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne isend.

Kõige tähtsam on kuival ajal puude kastmine. Puid ja põõsaid kastetakse korrapäraselt,

kasvuperioodi jooksul vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta

peab arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50...100 liitrit vett. Pealtpoolt kastmise korral tuleb

kasta õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma

pinnasesse 10–15 minuti jooksul.

Tuleb kontrollida puude tugesid. Kas teibad on korralikult maas. Sidumismaterjal ei tohi

kahjustada puu tüve. Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat

pärast istutamist.

Puu väetamisel lähtutakse puu üldseisundist.

Võra hooldust võib teha eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Eemaldada võib ainult

vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu juurdumist.

4.6.2 Jäätmekäitlus

Nii ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb

käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende

tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava

ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rae

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 24 -

Vallavolikogu 15.06.2021 määrusega nr 73 vastu võetud Rae valla jäätmehoolduseeskirjas,

kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.

Ehitus- sh lammutustegevuse käigus tekkivad jäätmed sh olmejäätmed tuleb kokku koguda,

sorteerida ja anda üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale.

Ehitusprojektis esitada ülevaade tekkivatest ehitus- sh lammutusjäätmetest ning anda

vastavate jäätmete käitlemise lahendus.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb jäätmeid koguda liigiti keskkonnaministri

16. 01.2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise

alused” järgi, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Jäätmehoolduseeskirja § 7 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab eramutes ja ridaelamutes omal

kinnistul liigiti koguma ja tagama liigiti kogutud jäätmete äravedu korraldatud jäätmeveo

raames vähemalt järgmiste jäätmete puhul: segaolmejäätmed (20 03 01) ja alates 01.01.2022

biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08), v.a juhul, kui toimub nende nõuetekohane

kompostimine omal kinnistul.

Eramutes ja ridaelamutes tekkiv paber ja kartong (20 01 01) ning segapakendid (15 01 06)

tuleb omal kinnistul liigiti koguda ja üle anda pakendiettevõtjale, taaskasutusorganisatsioonile

või jäätmevedajale või viia selleks ette nähtud avalikesse kogumispunktidesse vastava

jäätmeliigi konteinerisse.

Olmejäätmete kogumiseks tuleb igale krundile ette näha vajalik arv vastavaid

jäätmekonteinereid. Jäätmekonteinerite hoiustamiseks tuleb ette näha katusealune/aedik, mis

peab arhitektuurselt sobima projekteeritava hoonestusega.

Planeeringus on esitatud jäätmetekonteinerite (jäätmemaja/-katusealuse/-aediku)

põhimõttelised võimalikud asukohad juurdepääsu tee kõrval. Jäätmemahutid peavad

paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi

kokku teisiti.

Iga jäätmevaldaja (kinnistu omanik) peab liituma korraldatud jäätmeveoga. Jäätmete äravedu

peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib

vastava lepingu. Jäätmekonteinereid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite

ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

Jäätmekonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla

jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerite ja nende asukoha

kohta. Ühe lahendusvariandina on lubatud ka kvartali 14 eluasemeühiku kohta ühise

jäätmemaja rajamine krundile pos 1 joonisel näidatud abihoone hoonestusalale koos

nõuetekohaste jäätmete liigiti kogumise konteineritega. Ühise jäätmemaja puhul tuleb seada

krundile pos 1 servituut kruntide pos 2, 3, 4 ja 5 omanike kasuks.

Jäätmekonteinerite täpne asukoht määratakse ehitusprojektis.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 25 -

4.7 Vertikaalplaneerimine

Planeeringus on esitatud põhimõtteline võimalik vertikaalplaneerimise lahendus, mida tuleb

ehitusprojektis täpsustada tulenevalt projekteeritavate teede, platside ja hoonete konkreetsetest

asukohtadest. Ehitusprojektis tuleb arvestada, et vertikaalplaneeringu lahendus ei tohi

halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda. Olemasolevat maapinda ei või tõsta

kõrgemale hoonestatud naaberkinnistute maapinnast. Tuleb välistada sademevee valgumine

naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega.

Ehitusprojektis näidata sademevee juhtimise lahendus.

4.8 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Elamute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Ehitusseadustikus ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 "Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded" esitatud nõudeid energiatõhususele.

Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks

vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks,

ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat.

Energiatõhususe miinimumnõuded on ehitatava hoonestuse summaarse energiatarbimise

piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, olulise

energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia

kasutuselevõtuks.

Hoonete välispiirded ja olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama tarbitava

energiahulga vastavuse asukoha klimaatilistele tingimustele ning hoone kasutamise otstarbele.

Hoonete energiatõhususe suurendamiseks tuleb rakendada meetmeid, arvestades, et

energiatõhusust ei tohi saavutada viisil, mis halvendaks hoonete sisekliimat ja

kasutustingimusi ning tuleb kaaluda erinevaid võimalusi ja eelistada kuluefektiivseid

lahendusi.

Ehitatavad uued hooned peavad ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.

Hoonete välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud

ja ehitatud selliselt, et oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine.

Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega.

4.9 Tehnovõrkude lahendus

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojektide koostamisel täpsustunud hoonete

suurused, asukohad ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisel

täpsustuvad ka tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ning parameetrid.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 26 -

Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojektide

koostamiseks. Hoonete projekteerimisel ja selleks vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks

tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojektide koostamiseks.

Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks ette nähtud servituudi

vajadusega alad kaitsevööndi ulatuses võrguvaldajate kasuks täpsustatakse ehitusprojektide ja

servituudilepingute koostamisel.

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel DP-6 „Tehnovõrkude koondplaan”.

4.9.1 Veevarustus

Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

2017–2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas, mille

vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO.

Detailplaneeringu veevarustus on lahendatud vastavalt AS ELVESO 02.09.2022 tehnilistele

tingimustele nr VK-TT 112. Detailplaneeringu alale lubatud veevarustuse mahud on võimalik

tagada pärast Rae valla ÜVK arengukavaga planeeritud rajatiste valmimist.

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett vastavalt Rae valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koguses kokku 5,6 m3/d (168 m3/kuus)

järgmistel tingimustel:

 detailplaneeringu ala ühendus ühisveevärgiga on võimalik alates olemasolevast

veetorustikust piirkonnas (ühenduspunkt vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1).

Iga moodustatava kinnistu liitumiseks ühisveevärgiga on planeeritud liitumispunkt avalikult

kasutatavale teemaale, kuid mitte sõidu- ega kergliiklustee alla, vaid haljasalale minimaalse

laiusega 4 m.

Iga detailplaneeringus kavandatud eluasemeühiku kohta on planeeritud veetarbimise maht

0,4 m³/d.

AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks on esitatud kodulehel:

http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

4.9.2 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevee varustus lahendatakse ühisveevärgi baasil. Ühisveevärk tuleb projekteerida nii,

et välistulekustutuseks oleks tagatud tuletõrjehüdrandist vett koguses kuni 10 l/s.

Ehkki planeeringuala põhjanurgast idasuunas ca 112 m kaugusel Küti tee T6 transpordimaal

asub hüdrant nr 1058 ning planeeringuala idanurgast ca 60 m kaugusel kagusuunas asub

hüdrant nr 177 on planeeringuala keskele teemaale planeeritud hüdrant, mille lubatud

kasutusraadius katab kogu planeeringuala – vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012

„Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ võib tuletõrje veevõtukoha maksimaalne

kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni olla kuni 150 m. Veevõtukohale on

tagatud päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine.

Tuletõrje veevarustuse lahendamisel ehitusprojektis tuleb aluseks võtta siseministri

18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 27 -

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standard EVS 812-

6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

4.9.3 Reoveekanalisatsioon

Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

2017–2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas, mille

vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO.

Detailplaneeringu reovee ärajuhtimine on lahendatud vastavalt AS ELVESO 02.09.2022

tehnilistele tingimustele nr VK-TT 112. Detailplaneeringu alale lubatud reovee ärajuhtimise

mahud on võimalik tagada pärast Rae valla ÜVK arengukavaga planeeritud rajatiste

valmimist.

AS ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett vastavalt Rae valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 5,6 m3/d (168 m3/kuus) järgmistel

tingimustel:

 detailplaneeringu ala ühendus ühiskanalisatsiooniga on võimalik alates olemasolevast

ühiskanalisatsioonitorustikust piirkonnas (ühenduspunkt vastavalt tehniliste tingimuste

lisale 1).

Seetõttu, et ühenduspunkti kaevu sügavus on madal, on reoveekanalisatsioon planeeringualal

kavandatud isevoolsena kuni planeeringualale ette nähtud reoveepumplani. Osas, kus

isevoolse kanalisatsiooni toru katmissügavus on väiksem kui 1 m, tuleb isevoolse

kanalisatsiooni torustik soojustada. Reoveepumplast edasi kuni ühenduspunktini on

planeeritud survekanalisatsiooni toru. Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele

nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” § 7 on ühiskanalisatsiooni reoveepumpla

kuja 10 m.

Iga moodustatava kinnistu liitumiseks ühiskanalisatsiooniga on planeeritud liitumispunkt

avalikult kasutatavale teemaale, kuid mitte sõidu- ega kergliiklustee alla, vaid haljasalale

minimaalse laiusega 4 m.

Iga detailplaneeringus kavandatud eluasemeühiku kohta on eeldatav reovee maht kuni

0,4 m³/d.

AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks on esitatud kodulehel:

http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

4.9.4 Sademevee ärajuhtimine

Planeeringus esitatakse põhimõtteline sademevee ärajuhtimise lahendus, täpne lahendus

töötatakse välja edasise projekteerimise käigus.

Sademevee juhtimine piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi on keelatud. Sademevett ei tohi

juhtida naaberkinnistutele. Sademevett ei tohi juhtida transpordimaa kinnistutele ega riigi

kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) alusele maaüksusele sh

riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 28 -

Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal tuleb sademevett minimeerida vastavalt

veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud ning Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2017–2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetele. Parklate rajamisel

ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist EVS 843:2016

„Linnatänavad“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest asjakohastest

juhenditest. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“.

Planeeringuala sademeveed on ette nähtud juhtida olemasolevasse kraavi, mis algab

planeeringuala idaosas ning kulgeb läbi Küti tee 39 kinnistu vastavalt AS ELVESO tehniliste

tingimuste lisale 1. Olemasolev kraav on vaja rekonstrueerida (süvendada, puhastada).

Rekonstrueerimise vajadus täpsustada ehitusprojektis tulenevalt kraavi seisukorrast ning

ärajuhtimist vajavatest projekteeritavatest sademevee mahtudest. Sademevee kogujana on

planeeritud kraav kruntide pos 4 ja 5 kirdepiiride äärde, kuhu suunduvad

sademeveekanalisatsiooni torud kõikidelt kruntidelt. Planeeritud kraavi ja eesvoolukraavi

vahele on planeeritud D110 toru, et piirata ärajuhitava sademevee vooluhulka (max 9 l/s).

Puhta ja reostunud sademevee segunemist tuleb vältida.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest

vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat

sademevett on soovitatav kasutada haljastuse hooldamisel.

Eeldatavalt ei vaja planeeritud 14 eluasemeühiku maksimaalselt 28 parkimiskohta

õlipüüduriga varustatud sademevee kogumise torustiku rajamist, sest kaasaegsed ja eriti

elektriautod ei tekita märkimisväärsel hulgal õlireostust ning sademevee olulist reostumist.

Õlipüüdurita lahendus võimaldab rajada ümberpumpamiseta sademeveelahenduse, mida

õlipüüduriga lahendus praeguse info valguses rajada ei võimalda.

Ehitusprojektis tuleb arvestada ala liigniiskuse ja pinnasevee olukorraga ning sademevee

ärajuhtimise lahenduse koostamisel teostada vajalikud arvutused.

Planeeringuala drenaaž lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus, vajadusel võtta

kasutusele maa-alused kärgmahutid.

4.9.5 Elektrivarustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 15.09.2022

väljastatud tehnilised tingimused nr 424139:

Elektrivarustus on ette nähtud olemasolevast alajaamast AJ9922, mis asub Tammiku tee L1

kinnistul. Alajaamast on ette nähtud eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Moodustatavate

kruntide piiridele teealasse on planeeritud põhimõttelised 0,4 kV liitumiskilpide/jaotuskilpide

asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektis. Liitumiskilbid peavad olema alati teenindatavad.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 29 -

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

Planeeringus on määratud olemasolevatele ja planeeritud Elektrilevi OÜ tehnorajatistele

põhimõttelised servituudivajadusega alad kaitsevööndi ulatuses. Servituudi alad täpsustatakse

ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda

Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada

moodustatud kinnistute aadressid.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojekti

(tööjooniste) koostamiseks. Hoonete projekteerimisel tuleb hoonetele vajalike tehnovõrkude

projekteerimiseks taotleda Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused ehitusprojektide

(tööjooniste) koostamiseks.

Ehitusprojektid (tööjoonised) kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.

4.9.6 Tänavavalgustus

Detailplaneeringu ala sisesele kõnniteele on kavandatud madalatel metallmastidel ja

maakaablil põhinev allapoole suunatud LED valgustitega tänavavalgustus. Tänavavalgustuse

lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Projekteerimisel tuleb tagada, et rajatav valgustus ei

häiriks liiklejaid teel, planeeringuala tulevasi ega naaberkinnistute olemasolevaid elanikke.

4.9.7 Telekommunikatsioonivarustus

Sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS (edaspidi Telia) 25.08.2022 väljastatud

tehnilised tingimused nr 36755042.

Planeeringuala läheduses paikneb Teliale kuuluv sideehitis – kaablikanalisatsioon. Küti tee 43

planeeritud elamute sideühenduseks on vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1 planeeritud

sidekanalisatsiooni põhitrass alates Teliale kuuluvast sidekaevust PTR-133.

Igasse ridaelamuboksi ja üksikelamusse on ette nähtud eraldi sisestused põhitrassist.

Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult väljastatud tööloa alusel. Telia

sidekaablite paigaldamise osas sidekanalisatsiooni lepitakse kokku eraldi sõlmitavas

kokkuleppes.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Infot tööloa saamiseks ja järelevalve kohta saab telefoninumbril 6542000.

Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendusele antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia

sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku

loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda

hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia

Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 30 -

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel

sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73

(25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku

juhenditest ja nõuetest.

Telia ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise

kohustust.

Tehniline lahendus (ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris

Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

arendajale/) kaudu.

4.9.8 Soojusvarustus

Soojusvarustus lahendada projekteerimisetapis lokaalsete energiatõhusate keskkonnasõbralike

kütteviisidega nagu elektri-, maa-, päikesepaneelide ja puiduküte, nii iseseisvalt kui

kombineeritult. Vältida tuleks fossiilsete kütuste kasutamist.

Maakütte valimise korral peab maakütte süsteem olema naaberkinnistutest vähemalt 2 m

kaugusel. Maakütte kontuurile ei tohi istutada kõrghaljastust. Ridaelamukruntidel on võimalik

kasutada üksnes vertikaalset süsteemi. Üksikelamu kruntidel on võimalik kaaluda ka

horisontaalset maakütet, kuid seejuures tuleb projekteerimisetapis arvestada, et iga köetava

pinna 1 m² vajab vähemalt 3 m maakollektorit ning vähemalt 3,6 m² vaba maapinda.

Päikesepaneelide paigaldamine hoone katusele toetab elektrikütte kasutamise võimalust.

Paneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende peegeldused ei avaldaks häirivat mõju

naaberkinnistutele ega liiklejatele riigi kõrvalmaanteel nr 11330 Järveküla–Jüri teel (Vana-

Tartu maanteel). Vajadusel rajada krundi piiridele vastavatele lõikudele täiendavat

kõrghaljastust peegeldushäiringu vältimiseks.

Soovituslik on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab

soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul

ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab

positiivset mõju inimeste tervisele.

Planeeritava hoone tehnoseadmete (nt ventilatsioon) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada

naaberhoonete paiknemisega ning tagada, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna

elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisa 1

normtasemeid.

Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonestuse projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata

konstruktsioonide soojapidavusele ja energiatarbimisele.

Soojusvarustuse lahendused täpsustatakse ehitusprojektis.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 31 -

4.10 Tuleohutusnõuded

Planeeringualale kavandatavad üksik- ja ridaelamud on I kasutusviisiga. Kavandatud hooned

(elu- ja abihooned) projekteerida vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Ehitatavad elamud peavad vastama vähemalt

tulepüsivusklassile TP3.

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad

olema hooned eraldatud üksteisest 8 m tuleohutuskujadega või tuletõkkeseinaga.

Tuletõrjevee varustus lahendatakse ühisveevärgi baasil. Ühisveevärk tuleb projekteerida nii,

et välistulekustutuseks oleks tagatud tuletõrjehüdrandist vett koguses kuni 10 l/s.

Ehkki planeeringuala põhjanurgast idasuunas ca 112 m kaugusel Küti tee T6 transpordimaal

asub hüdrant nr 1058 ning planeeringuala idanurgast ca 60 m kaugusel kagusuunas asub

hüdrant nr 177 on planeeringuala keskele teemaale planeeritud hüdrant, mille lubatud

kasutusraadius katab kogu planeeringuala – vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012

„Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ võib tuletõrje veevõtukoha maksimaalne

kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni olla kuni 150 m. Veevõtukohale on

tagatud päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine.

Tuletõrje veevarustuse lahendamisel ehitusprojektis tuleb aluseks võtta siseministri

18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standard EVS 812-

6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Hoonete ümber peab olema tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs vastavalt Eesti standardile

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded” § 3 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukite parkimisega ehitise

läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada

päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist, tuleb

tagada parkimisala tuleohutus ning evakuatsiooni läbiviimiseks ja päästetööde teostamiseks

takistamatu juurdepääs.

Tuleleviku tõkestamiseks ja parkimisala tuleohutuse tagamiseks tuleb ehitusprojektis

arvestada EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded” nõudega – kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 m, tuleb

välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete

pindala olla üle 25% ja seda 4 m ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses vertikaalsuunas.

Hoonete projekteerimisel konsulteerida Põhja päästekeskusega.

4.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks vastavalt

Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 32 -

 Planeeringuala kinnistud valgustada ning tagada hea nähtavus. Hoonefassaadide

valgustamiseks kasutada õkonoomset sissepääsude valgustamist, õuealal

pargivalgusteid. Samas tuleb vältida valgusreostuse tekkimist.

 Hoonetele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga).

 Hoonetele näha ette vastupidavad aknad, uksed ja lukud, see vähendab sissemurdmise

riski.

 Piirata kinnistud sobivate piiretega.

Konkreetsed meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis.

4.12 Kitsendused ja servituutide vajaduse määramine

Servituudivajadustega alad täpsustatakse ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel.

POS KITSENDUSED

1

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks olemasoleva keskpingekaabli

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks olemasoleva

tänavavalgustuskaabli kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist.

Nähtavuskolmnurkade ala, kuhu ei ole lubatud rajada nähtavust piiravat

haljastust või rajatisi.

Planeeritud teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla kuja R = 10 m.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud elektripaigaldisele

kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest.

2

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks olemasoleva

tänavavalgustuskaabli kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist.

Nähtavuskolmnurga ala, kuhu ei ole lubatud rajada nähtavust piiravat

haljastust või rajatisi.

Planeeritud teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud elektripaigaldisele

kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest.

3

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks olemasoleva

tänavavalgustuskaabli kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist.

Planeeritud teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud elektripaigaldisele

kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud sidekaablile

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist.

4

Olemasolev sademevee eesvoolukraav hooldusalaga.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud kraavi hooldusala ja

sabemeveekanalisatsiooni toru kaitsevööndi ulatuses 2 m torust.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud elektripaigaldisele

kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest.

5 Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud kraavi hooldusala

ulatuses.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 33 -

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni toru kaitsevöönd 2 m torust.

Servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud elektripaigaldisele

kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest.

6

Olemasoleva keskpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Planeeritud veetoru kaitsevöönd 2 m torust.

Planeeritud kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2 m torust.

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla kuja R = 10 m.

Planeeritud survekanalisatsiooni toru kaitsevöönd 2 m torust.

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni toru kaitsevöönd 2 m torust.

Planeeritud madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Planeeritud tänavavalgustuskaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Planeeritud elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m seadmest.

Planeeritud sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Transpordimaa krunt on ette nähtud avalikku kasutusse.

DP lahendusega seotud kitsendused naaberkinnistutel

Küti tee

39 Olemasolev sademevee eesvoolukraav hooldusalaga.

Küti tee

41

Olemasolev sademevee eesvoolukraav hooldusalaga.

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla kuja R = 10 m.

Tammiku

põik 1

Võimalik servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks planeeritud sidekaabli

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist.

5 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE

MÕJUDE VÄLTIMISE MEETMED

Detailplaneeringuga kavandatud elluviimise mõju jaguneb kaheks: ehitusaegne ja

kasutusaegne.

5.1 Võimalikud majanduslikud mõjud

Planeeringulahendus, mis näeb ette 3 ridaelamu ja 2 üksikelamu ehitamise, ei oma olulist

majanduslikku mõju.

Planeeringuala väljaarendamine parandab piirkonna väljanägemist ja tõstab planeeringuala

ning selle lähinaabrite kinnisvara väärtust.

5.2 Võimalikud kultuurilised mõjud

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised on:

 arheoloogiamälestis, kultusekivi (2608) – ca 580 m kaugusel põhja suunas,

 arheoloogiamälestis, asulakoht (18735) – ca 660 m kaugusel lõuna suunas.

Planeeringulahenduse realiseerimine ei oma kultuurilist mõju.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 34 -

5.3 Võimalikud sotsiaalsed mõjud

Planeeringu realiseerimine ei too kaasa olulisi sotsiaalseid mõjusid. Rae valla üldplaneeringus

ette nähtud tiheasustusalasse täiendava 14 eluasemeühiku ehitamine ei muuda oluliselt

sotsiaalset olukorda piirkonnas.

5.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale

Ehitusprojekti koostamisel tutvuda lisaks detailplaneeringu materjalidele ka 05.07.2022

detailplaneeringu algatamise korralduse nr 981 lisaga 1 „Peetri alevik Küti tee 43 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang”, eriti

peatükiga 3 „Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ja

eeldatavalt mõjutatav ala” ning näha ehitusprojektis ette meetmed võimalike negatiivsete

mõjude vältimiseks.

Kui järgitakse nii projekteerimise, ehitamise kui hilisema kasutamise etapis kõiki

seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid, standardites esitatud soovitusi ning

detailplaneeringus seatud tingimusi, siis ei too planeeritud tegevused kaasa olulisi negatiivseid

mõjusid looduskeskkonnale.

5.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete

mõjude vältimiseks või leevendamiseks

Ehkki planeeringus kavandatud tegevused eeldatavasti ei põhjusta olulisi mõjusid, mis ületaks

tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara, on planeeringus välja toodud võimalikud

mõjud ning meetmed, mis aitavad võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.

5.5.1 Ehitustegevus

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades

tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse

vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja

seadmete perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata

tugeva tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või

nende kohapeal taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke

vältimiseks.

Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei

ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ning

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja

vibratsiooni piirväärtusi.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 35 -

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pinnase saastumist territooriumil kasutatavate

kemikaalidega (kütused jms), mille käitlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada

ainult töökorras seadmeid ja masinaid. Juhul kui ehitustegevuse käigus tekib kahtlus pinnase

reostunud olemise üle, tuleb teostada pinnaseanalüüs ning kindlaks teha reostuse maht. Kui

esineb piirnormide ületamist, tuleb eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks

üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Enne ehitustööde algust tuleb olemasolev viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning

kasutada seda ala haljastustöödel.

Olemasolevat, ehitamise käigus väljakaevatavat kasvupinnast võimaluse korral taaskasutada

planeeringualal.

5.5.2 Haljastus, taimestik ja loomastik

Taimestikule avaldab mõju ehitustegevuse käigus olemasoleva kõrghaljastuse ja taimkatte

eemaldamine.

Planeeringualal läbiviidud dendroloogiline inventeerimine tuvastas, et eriti väärtuslikke

I väärtusklassi kuuluvaid ning kaitsealuseid taimi alal ei kasva. Planeeringuala põhjapiiril

kasvab II väärtusklassi kuuluv harilik mänd, mis on ette nähtud säilitada. Madalama

väärtusklassi puude säilitamise võimalused selguvad projekteerimisetapis.

Negatiivse mõju vähendamiseks taimestikule ja haljastuse hea seisundi tagamiseks on olulised

järgmised meetmed:

 ehitustööde käigus eemaldatava kasvupinnase ladustamine ja hilisem kasutamine

haljastustöödel;

 hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel ning haljastuse säilitamisel

ja rajamisel tuleb arvestada Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11

„Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetega;

 säilitatavaid puid tuleb ehitamise ajal kaitsta lähtudes standardi EVS 939-3:2020

Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse nõuetest;

 olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisel ja uushaljastuse rajamisel ning puude hooldusel

tuleb järgida Eesti standardite EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja

– põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ja osa 4 „Puuhooldustööd” ning EVS 843:2016

„Linnatänavad” nõudeid, juhiseid ja soovitusi.

Kuna märkimisväärset väärtuslikku kõrghaljastust planeeringualal ei ole, siis planeeringus

ette nähtud Rae valla üldplaneeringu kohase uue kõrghaljastuse rajamine parandab haljastuse

seisundit.

Kuna planeeringualal ei asu olulisi loomade elupaiku või toitumisalasid, siis ei oma

planeeringu elluviimine olulist mõju loomastikule.

Negatiivse mõju vähendamiseks elustikule aitavab kaasa järgmiste meetmete rakendamine:

 raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahuga;

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 36 -

 soovitatav on kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke

taimeliike, nagu näiteks pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu, sirel, aroonia, kibuvits

jms, mille seemnetest, viljadest või õitest saavad toituda erinevad linnu ja loomaliigid.

Meetme sihtliigid on kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või

muudest puuseemnetest (nt siidisaba, leevike, rästad, pasknäär jne) ning putukad

(nt kimalased). Tegu on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta piirkonna bioloogilist

mitmekesisust;

 hoonete arhitektuurses lahenduses on soovitatav vältida suuri peegeldavaid või

läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning võivad

hukkuda või vigastada ennast vastu klaasi lendamisel. Selle vältimiseks kasutada klaasidel

mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0–10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke.

Mustrite puhul tuleks arvestada, et elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm.

Kui arhitektuurselt on mustrite kasutamine sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV

värve (inimsilmale nähtamatud, kuid lindude poolt nähtavad värvid). Tegu on soovitusliku

meetmega, et vältida lindude hukkumist hoonega kokkupõrgete tagajärjel.

5.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine

Reostustundlikkus on planeeringualal suur looduslikult kaitsmata põhjavee tõttu.

Ala kasutusele võtmisel elamumaana ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust, sest

veevarustuseks ja reoveekanalisatsiooniks kasutatakse ühistorustikke ning olmereovett ei

juhita pinnasesse ega veekogudesse.

Ehkki vähetõenäoliselt, võivad planeeritud ehitustegevustega kaasneda avariiolukorrad, mille

käigus võivad esineda erinevate ainete lekked ja tekitada põhjavee reostuse. Selle vältimiseks

tuleb tagada asjakohane juhendamine ja hoolsus ehitustöödel.

Enne kanalisatsioonitrasside valmimist tuleb ehitustööliste olmega kaasnev reovesi kokku

koguda ning anda üle nõuetele vastavasse purgimiskohta.

Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal tuleb sademevett minimeerida vastavalt

veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud ning Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2017–2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetele.

Kui parklate rajamisel ja sademevee ärajuhtimisel lähtutakse kehtivast standardist EVS 843

„Linnatänavad“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest asjakohastest

juhenditest ning suublasse juhitav sademevesi vastab Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused1“ nõuetele, siis sademevee kogumise ja ärajuhtimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

Planeeringuala põhjavee kaitseks tuleb kinni pidada nõudest mitte immutada reovett või

juhtida saasteaineid haljasaladele ehitamise ja hoonete kasutamise ajal.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 37 -

5.5.4 Jäätmeteke

Kavandatava tegevusega pole oodata jäätmetekkest tulenevaid keskkonnataluvust ületavaid

mõjusid. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke võib esineda seoses ehitus- sh

lammutustöödega. Kui jäätmekäitlus nii ehitamise kui hoonete kasutamise ajal lahendatakse

vastavalt kehtivatele õigusaktidele, järgides jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehooldus-

eeskirjas esitatud nõudeid jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise

korraldamiseks, siis on selle mõju ümbritsevale keskkonnale vähene ning jäätmetest tekkinud

mõju ei ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Vt ka punkti 4.6.2 „Jäätmekäitlus”.

5.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri

teega (Vana-Tartu maantee), tuleb planeeringulahenduse elluviimisel ja hoonete

projekteerimisel arvestada riigitee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega – müra, vibratsioon, õhusaaste.

Liikluskorralduslikust aspektist ei tekita detailplaneeringu realiseerimine ning 14

eluasemeühiku lisamine olulisi täiendavaid probleeme olemasolevale piirkonna liiklusele ega

planeeringuala ja lähikonna elanikele. Vt ka punkti 4.5 „Liiklus- ja parkimiskorralduse

põhimõtted”.

Liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastet aitavad vätida maanteepoolsele piirile rajatav 1,5 m

kõrgune topeltlaudadega lattaed koos mitmerindelise haljastusega kruntide Vana-Tartu mnt

poolses osas ning planeeringuala juurdepääsutee õuealaks määramine liiklusseaduse mõistes.

5.5.6 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse käigus võib piirkonnas põhjustada ajutist mürahäiringut ehitusaegne transport,

mehhanismide töö ja mürarikkad töövahendid. Ehitustöödel tuleb lähtuda ehitamisele

kehtestatud müra piirväärtustest ning vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd,

mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Hoonete kasutusaegset müra tekitavad seadmed (ventilatsioon, soojuspumbad jms), tuleb

paigutada selliselt, et need ei häiriks planeeringuala ega naaberkinnistute elanikke.

Planeeringu realiseerimisel suureneb osaliselt liikluskoormus ja seeläbi tõuseb piirkonnas

vähesel määral liiklusmüra.

Mürataset piirkonnas mõjutavad mitmed tegurid nagu kaugus müraallikast,

ilmastikutingimused, pinnavormid, müraleevendusmeetmed jne.

Hoonete projekteerimisel peab arvestama Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud nõudeid ning nägema ette asjakohased

meetmed, et vältida riigimaanteest ja Tallinna lennujaama lennuliiklusest tulenevaid

võimalikke mürahäiringuid.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 38 -

Riigiteest põhjustatavate häiringute tõkestamiseks tuleb projekteerida sobiv mürahäiringut

leevendav piire ning mitmerindeline haljastus maantee poolsele küljele. Piirde ja

kõrghaljastuse rajamisel tuleb tagada nähtavuskolmnurkades ette nähtud nähtavus.

Hoonetel on soovitatav kasutada mürahäiringute vastu tõhusa heliisolatsiooniga

klaaspakettaknaid. Hoonete välispiiretele nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et

ventileerimiseks ette nähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks

heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületataks lubatud müratasemeid.

Ehitustegevuse ja hilisema hoonete kasutamisega tuleb tagada, et nii planeeritaval alal kui

lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme

müra osas.

Elamuehitusega võib kaasneda vähesel määral vibratsiooni, kuid selle mõju ei ulatu

eeldatavasti lähipiirkonna hooneteni. Vibratsiooni võib tekitada eelkõige aluspinnase

tihendamine ja ehitusaegne autotransport, kuid selle mõju on ajutine.

Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed ei ületaks

ümbruskonnas sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud

vibratsiooni piirväärtusi.

5.5.7 Soojussaared

Arvestades planeeritavat tegevust, kus olemasolev maatulundusmaa, mis on kaetud

taimestikuga, kaetakse osaliselt kõvakattega pindade alla, on võimalik soojussaarte teke.

Soojussaarte tekke vältimiseks töötada projekteerimisetapis välja meetmed nagu näiteks

kõvakattega platside liigendamine haljastusega, parkimisalade katmine murukiviga ja/või

varikatustega jms. Muuhulgas ka soojussaarte tekke vähendamiseks on detailplaneeringus ette

nähtud haljasriba rajamine sõidu- ja kõnnitee vahele.

5.5.8 Välisõhk sh õhu kvaliteet

Õhusaastet võib tekitada autotransport Vana-Tartu maanteel. Ehitustegevuse käigus võib

ajutiselt tekkida õhku saasteaineid. Erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja

asfalteerimine võivad tekitada lõhna. Puistematerjalide ladustamine ja kuival ajal kaevetööde

tegemine võivad tekitada tolmu.

Kasutusaegselt võib vähesel määral lisanduda õhusaastet lisanduvatest autodest ja näiteks

lokaalsetest küttekolletest. Kavandatud hoonetes on soovituslik kasutada soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab soojakadusid, kaitseb ehitisi kahjustuste

eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab

siseruumides kvaliteetsema õhu.

Õhusaasteainete levik sõltub oluliselt meteoroloogilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund,

õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 39 -

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades

tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse

vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja

seadmete perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata

tugeva tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või

nende kohapeal taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke

vältimiseks.

Kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) liikluse poolt tekitatavat

võimalikku õhusaastet aitavad vähendada mürahäiringut leevendava piirde ning

mitmerindelise haljastuse rajamine maanteepoolsele piirile.

Kui planeeringuala sisene tupikuga lõppev juurdepääsutee määrata õuealaks, siis aitab see

meede lisaks liikluskiiruse piiramisele kuni 20 km/h vähendada ka õhusaastet, sest

Liiklusseaduse § 13 „Keskkonnakaitsenõuded” lg 5 ütleb, et õuealal ja lähemal kui 10 m

elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui 2 minutit.

Ehituseaegse tegevuse ning edaspidise ala kasutamisega tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete

piirväärtused, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“.

5.5.9 Radoonioht ja selle vähendamine

Vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300

Bq/m³. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ toodud normidele.

Tuginedes pinnasest radoonisisalduse mõõtmise raportile, mille käigus mõõdeti

planeeringualal kõrgeimaks radoonisisalduseks 89 kBq/m³, liigitub territoorium kõrge

radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Radoonisisalduse vähendamiseks hoonetes tuleb ehitusprojektides näha ette

radooniennetusmeetmed. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.”.

Radooni hoonesse sattumise vältimiseks tuleb lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile tagada

tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon).

Tuleb kasutada radoonitõkestus-süsteeme nagu vundamendi tuulutus/radoonikaevud,

radoonikile, hoone vundamendi rajamine killustikupadjale, mida mööda saab juhtida radooni

hoonest eemale, kommunikatsioonide vundamendist läbiviikude hoolikas hermetiseerimine

jm radoonikaitse meetmeid.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 40 -

5.5.10 Insolatsioonitingimused

Kuna planeeritav hoonestus hakkab paiknema olemasolevast hoonestusest piisaval kaugusel,

siis mõju olemasoleva hoonestuse insolatsioonitingimustele puudub.

Hoonete projekteerimisel tuleb tagada piisavad insolatsioonitingimused vastavalt Eesti

standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.

5.5.11 Valgustus

Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine, mis võib olla häiriv.

Kasutusaegse planeeringuala valgustamisega võib kaasneda nii positiivne sotsiaalne mõju

turvatunde kasvu näol kui vähene negatiivne keskkonnamõju valgusreostuse näol.

Valgustuse võimalikku negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse projekteerimisega

selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teel ega läheduses elavaid piirkonna elanikke. Kõnnitee

valgustamiseks näha ette madalatel postidel allapoole suunatud valgusega LED-lambid.

5.5.12 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale

Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa täielikult välistada avariiolukordasid nagu

ehitusmasinate lekked, inimlik hooletus, õnnetusjuhtumid ebaõigete töövõtete kasutamisel.

Suurte platside rajamisel tekkivad soojussaared võivad tekitada soojal ajal ebamugavustunnet

kuumuse tõttu.

Piirkonnas suureneb sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet, lekete korral ka pinna

saastamist, kuid need ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise

mõjuga.

Vältimaks ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale tuleb ehitustegevuse planeerimisel

valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused ning ehitustegevuse käigus

järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis

tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et

vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse

hariduse ja teadmistega.

Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude, elukondlike traumade

kujul. Neid aitab vältida kõrge kodanikuteadlikkus õnnetustest ja tegevusjuhistest

õnnetustesse sattumisel. Maaüksuse arendaja võiks hoonete üleandmisel varustada iga

eluasemeüksuse materjaliga, mis sisaldab infot vajalikest telefonidest, kuhu erinevate avariide

või õnnetuste puhul pöörduda.

5.6 Keskkonnalubade taotlemise vajadus

Kavandatavale tegevusele võib olla edasine keskkonnalubade taotlemine vajalik järgnevatel

juhtudel:

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 41 -

 Keskkonnaministri 14.12.2016 a määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”

sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on

õhusaasteluba nõutav. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 järgi tuleb enne ehitusloa

taotlemist taotleda õhusaasteluba. Saasteluba on vajalik, kui planeeringualale rajatakse

kütteseadmed, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse

põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MWth. Põletusseadmete puhul, mille

nimisoojusvõimsus jääb vahemikku 0,3-1 MWth tuleb seadmed registreerida vastavalt

keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates

on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi

ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“. Eeldatavalt kavandatava

hoonestuse puhul õhusaasteloa ega registreeringu künniskoguseid ei ületata, täpsed

küttelahendused ja seega välisõhu saasteloa või registreeringu vajadus selgub edasisel

projekteerimisel.

 Maapõueseaduse § 96 sätestab ehitamisel, maaparandushoiutöödel, maaparandussüsteemi

ehitamisel ja põllumajandustöödel ülejääva kaevise tarbimise ja võõrandamise, § 97

võõrandamise ning väljaspool kinnisasja tarbimise ning selleks Keskkonnaametilt

nõusoleku saamise korra.

Keskkonnalubade vajaduse analüüs on esitatud planeeritava tegevuse alusel. Juhul kui

tulevikus kavandatakse alale tegevusi, mis ei vaja teostamise aluseks planeeringut, siis võib

lisanduda täiendavalt keskkonnalubade vajadus, mida tuleb analüüsida antud tegevuste

kavandamisel.

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA

TINGIMUSED

Kehtestatud planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele.

Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

6.1 Elluviimise tegevuskava etapid

 detailplaneeringus ette nähtud katastriüksuste moodustamine;

 tehnovõrkude, rajatiste, teede ja hoonete rajamiseks tehniliste tingimuste küsimine;

 projektide koostamine;

 vajalike servituutide seadmine;

 ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja ehitamiseks;

 planeeritud tehnovõrkude, teede, rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade

väljastamine;

 ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

 hoonete ehitamine ja kasutuslubade väljastamine.

Harjumaa, Rae vald,

Küti tee 43 kinnistu detailplaneering

ID 1182

- 42 -

6.2 Täiendavad tingimused

Vastavalt huvitatud isiku ja Rae valla vahel sõlmitud lepingule kohustub huvitatud isik

tagama, et planeeringuga ette nähtud kruntidele hoonete ehitamiseks ei esitata vallale

ehitusloa taotlusi enne, kui on välja ehitatud tehnovõrgud ja juurdepääsuteed ning neile on

väljastatud kasutusload.

Transpordiameti nõudel tuleb arendusega seotud teed rajada ning nähtavust piiravad

takistused kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoonetele ehitusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandtatakse tegevusi riigi

kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla–Jüri tee (Vana-Tartu maantee) kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral (Ehitusseadustiku § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike poolt.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

rajatav taristu ja hoonestus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud

kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus

lähtub.

Koostanud: Ivo Rebane

Reet Salu