SOTK protokoll nr 183 15.06.2026

Dokumendiregister	Riigikogu
Viit
Registreeritud	18.06.2026
Sünkroonitud	25.06.2026
Liik	Protokoll
Funktsioon
Sari
Toimik	Komisjoni istung esmaspäev, 15.06.2026 kell 11.10
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Lisa_1_(SOM_ettekanne).pdf

Lisa_2_(ASK_ettekanne).pdf

Lisa_3_(Tervisekassa_slaidid).pdf

SOTK_protokoll_nr_183_15.06.2026.asice

SOTK_protokoll_nr_183_15.06.2026.pdf

Lisa_1_(SOM_ettekanne).pdf

Ülevaade tervishoiukulude analüüsi tulemustest

15. juunil 2026 Sotsiaalkomisjonis

Lii Pärg tervishoiu rahastamise poliitika ekspert (tervishoiu rahastamine ja ravikindlustus)

Eesmärk

Anda ülevaade tervishoiukulude kasutamisest:

➢ Kuidas tervishoiukulude kasutamine jaguneb?

➢ Millised on muutused ja prognoosid?

➢ Millised on kitsaskohad ja mis on tehtud/töös, et toetada süsteemi jätkusuutlikkust?

Tervishoiukulude jaotus ja 2015–2024 muutused

Tervisekassa tervishoiukulude eelarve kasvas 983 miljonilt ca 2,3 miljardi euroni

Allikas: Tervisekassa 2015 ja 2024. aasta andmed

Tervishoiuteenuste kulud 80%

Retseptiravimite kulud 10%

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud

Muud tervishoiu kulud 3%

1,9 miljardit eurot

242 mln

154 mln 66 mln

Tervishoiuteenuste kasutamine

• Suurema osa teenuste mahust kasutavad 60+ vanuserühmad

• 80+ vanuserühmas teenuste mahu järkjärguline kasv (2015.a 10% vs 2024 a 13%)

• Aktiivses tööeas inimeste teenusevajaduse proportsioon jääb aastate lõikes suhteliselt muutumatuks.

Tulpadel on osutatud teenuste arv ühe inimese kohta vastavas vanuserühmas 2024. aastal. Andmete allikas: Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi arvutused

Tervishoiuteenuste kasutamise muutus 2024 vs 2015 vanuserühmade kaupa

• Süsteemile surve suureneb eelkõige 60+ vanusegruppides

• Samuti 10–19 vanuserühmas on kasv keskmisest kiirem (47% vs 40%).

1. hambaravi, 2. läbivaatus, 3.–5. kohal on F-grupi diagnoosid (meeleoluhäired, käitumis- ja tundeeluhäired, neurootilised ja stressiga seotud häired)

Kõige kiirema tervishoiuteenuste kasutamise kasvuga erialad 2024 vs 2015: ━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━

Sisehaigused — +109% Vanuserühm: 70–79 ━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━

Hematoloogia — +104% Vanuserühm: 70–79 ja 80+ ━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━

Statsionaarne õendusabi — +75% Vanuserühm: 80+ ━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━

Gastroenteroloogia — >50% Vanuserühm: 60–79 ━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━

Oftalmoloogia — >50% Vanuserühm: 70–79 ja 80+ ━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━

Üldkirurgia — >50% Vanuserühm: 60–79 ━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━━

Allikas: Tervisekassa 2015-2024. aasta andmed

Tervishoiuteenuste kasutamine eriarstiabis

Tervishoiuteenuste kasutamisel on kõige suurema kuluga esikolmik 2024. andmetel:

• onkoloogia (108 mln eurot)

• üldkirurgia (105 mln eurot)

• sisehaigused (92 mln eurot)

Retseptiravimite kulu kasv 2024 vs 2015

• Keskmine kulu on suurem 60+ vanuserühmades

• Kiireim kulu kasv 10–19 vanuserühmas

Ajutise töövõimetuse hüvitiste (TVH) kulude muutuste põhjused

• TVH-d saavad töötavad inimesed, seega kulu kasvab seonduvalt tööjõus osalemisega ja on mõjutatud palgatõusust

• Kulude kasvu mõjutab ka vanemaealiste tööjõus osalemine, mis on 10 aastaga kasvanud kõigis 60– 74 vanuserühmades (60–64: +16 p.p; 65–69: +10 p.p; 70–74: +6 p.p).

60+ vanuserühmas TVH kulude muutused 2024 vs 2015:

• Muudatused TVH korralduses on aidanud pidurdada TVH kulude kasvu:

• Sünnitus- ja lapsendamishüvitised viidi 2022.a Tervisekassa kuludest välja

• 2024.a maist on võimalik haiguslehe ajal töötada kohandatud tingimustes (50%+50% hüvitamisskeem)

• 2026. aastast - kehtib hüvitistele lagi ja aprillist ei maksta hüvitisi töötuskindlustuse hüvitise perioodil

Juhtumi algus aasta Juhtumite arv Inimeste arv Hüvitatud

päevade arv

Tervisekassa hüvitiste

kulu (mln eurot)

2015. a 30 395 21 270 643 327 10, 3

2024. a 52 107 34 212 996 684 28, 2

Muutus (%) 2015–2024 71% 61% 55% 174%

Osakaal koguarvust (%) 2015. a 12% 13% 19% 18%

Osakaal koguarvust (%) 2024. a 14% 16% 27% 24%

Kulude kasv on struktuurne Suurimat rolli on mänginud hinnakasv (~ 80%): tavapärane hinnakasv 29% ja sellest kiirem hinnakasv 50%.

Tervishoiusüsteemi kitsaskohad

= pikad ravi ooteajad, tervishoiutöötajate nappus, ravikindlustuskaitseta inimeste suur arv ja leibkondade kõrge omaosaluskoormus.

I. Tervishoiuteenuste kättesaadavus Väljakutsed ja kavandatud lahendused

Pikad ravijärjekorrad → e-konsultatsioonide kasutamise suurendamine → tervishoiuvõrgu strateegilisem planeerimine ja kvaliteedi terviklikum juhtimine

Kvaliteedi jälgimine on olnud puudulik → kvaliteedisüsteemi arendamine

Tervishoiutöötajate nappus → tervishoiutöötajate vajaduse parem planeerimine → töökorralduse muutmine → digilahenduste ja tehisintellekti süsteemne rakendamine

Suur omaosaluskoormus → omaosaluse vähendamine vajaduspõhiselt → finantskaitse tugevdamine

Ravikindlustusega kaetus ei ole täielik → vabatahtliku ravikindlustuse tingimuste parandamine → ravikindlustuskaitse kättesaadavuse arendamine

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine eeldab mitte üksikut meedet, vaid süsteemset muutust – alates töökorraldusest ja kvaliteedijuhtimisest kuni rahastamise ja digilahendusteni.

Rahuldamata tervishoiuteenuste vajaduse osakaal Eestis on ajaga paranenud, kuid siiski veel kõrge – 8,5% vs EL-27 keskmine 2,5%*

* Eurostat 2024. a andmed: Self-reported unmet need for medical care – EU-SILC indicator https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Unmet_health_care_needs_statistics.

Tervishoiusüsteemi kohanemine muutuvate vajadustega Väljakutsed ja kavandatud lahendused

Tervishoiukorraldus ja rahastusmudelid vajavad ajakohastamist Lahendused: •suund tulemuspõhisele rahastusmudelile haiglavõrgus •raviasutuste teenusepakettide ja teenuse osutamise põhimõtete korrigeerimine

Ravikindlustushüvitiste korraldus vajab muudatusi Lahendused: •ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna tõhususe suurendamine •ajutise töövõimetuse hüvitise korralduse tõhustamine

Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus eeldab, et rahastusmudel, teenuste korraldus ja hüvitiste süsteem kohanduvad muutuvate vajadustega.

Tuleviku tervisevajadused: rohkem ennetust ja integreeritud abi Väljakutse

Nõrk ennetus ning vähene valmisolek vastata eakate ja krooniliste haigustega inimeste vajadustele Lahendused

Ennetuse rolli suurendamine •varasem sekkumine •terviseprobleemide ennetamine

Esmatasandi tugevdamine ja teenuste integreerimine •parem koordineerimine •inimese vajadustest lähtuv abi

Geriaatrilise ja palliatiivravi arendamine •vananeva elanikkonna vajadustele vastamine •komplekssete tervisevajadustega inimeste toetamine

Tervishoiu jätkusuutlikkus ei sõltu ainult lisarahastusest – vajalik on süsteem, mis ennetab rohkem, töötab tõhusamalt ja vastab paremini inimeste muutuvatele vajadustele.

Kokkuvõte ➢ Analüüs* näitab, et tervishoiukulude kasv pole ajutine – see on struktuurne ja kiireneb. Kasvu vedurid

on rahvastiku vananemine, teenuste mahu suurenemine ja tervishoiu sisendhindade kiire tõus.

➢ Süsteemsete muudatused, mis aitavad vastata kasvavale ravivajadusele ja tagada tulevikus tervishoiu maksumuse stabiilsem areng, on alustatud.

➢ Kokkuvõttes eeldab tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamine neljas poliitikasuunas liikumist:

1) universaalse ravikindlustuse põhimõtete hoidmine ja tugevdamine;

2) eraraha panuse suunamine tervisesse viisil, et see toetaks praegusest paremini tervise toetamist ja haiguste ennetamist, vältides paralleelse ravisüsteemi kasvatamist;

3) avaliku rahastuse järkjärguline suurendamine, et vastata demograafilisele ja epidemioloogilisele reaalsusele;

4) innovatsiooni, digilahenduste ja TI kiire rakendamine, tagades investeeringuteks kui digiarenduste ülalpidamiseks vajalikud ressursid.

➢ Kinnitame varasemates tervishoiu rahastamise analüüsides välja toodud ettepaneku asjakohasust – laiendada 2029. aastast riigieelarvest Tervisekassasse tehtavat eraldist lisaks mittetöötavatele pensionäridele ka alla 19-aastaste laste eest.

*Analüüsiraport on leitav: Tervishoiu rahastamise olukord ja lahendused analüüsiraport_0.pdf

Aitäh!

T õ

n u

T u

n n

e l

Lisa_2_(ASK_ettekanne).pdf

Tervishoiu rahastamine ja

jätkusuutlikkus

Kaupo Koppel Arenguseire Keskuse ekspert

Millises olukorras on Eesti tervishoid?

Eelarveline seis

Kulude kasvu põhjused

Tervishoiutöötajad

Hooned ja IT

Eesti kulutab tervishoiule oluliselt vähem kui Euroopa riigid keskmiselt

Eesti panustab tervishoidu 7,8%

SKP-st, EL-i keskmine on 10,5%.

See erinevus on võrdne

1 miljardi euroga aastas.

Suurim rahastaja on avalik sektor,

kuid Eesti avaliku sektori panus

tervishoidu on siiski väiksem kui

Euroopas keskmiselt.

Peamine tuluallikas on

sotsiaalmaks, mis moodustab 85%

Tervisekassa tuludest. Nii kitsas

maksubaas on Euroopas eba-

tavaline

Eesti tervishoiu rahastusmudel

Valdkond Eesti, EUR PPP/in EL EUR PPP/in Vahe

Ambulatoorne ravi 924 1058 -134

Statsionaarne ravi 502 1062 -560

Ravimid ja seadmed 362 705 -343

Pikaajaline hooldus 234 694 -460

Ennetus 90 153 -63

Admin + muud kulud 32 161 -129

Eesti panustab vähem ennekõike pikaajalisele hooldusele, ravimitele ja statsionaarsele ravile

Allikas: State of Health in the EU: Estonia Country Health Profile 2025

Alates 2025. aastast kaetakse suur osa jooksvaid kulusid reservidest

• Alates 2025. aastast ületavad

Tervisekassa iga-aastased kulud

tulusid 100 miljoni euro võrra aastas.

• Tervisekassa ja

Rahandusministeerium prognoosivad

defitsiidi jätkumist. Prognooside järgi

saavad reservid otsa 2029. või 2030.

aastal.

• Prognoosides arvestatud kulude

kokkuhoid on veel lõpuni

sisustamata.

Joonis. Tervisekassa reservide prognoosid

Allikas: Tervisekassa juhatuse ettepanekud nõukogule (aug 2025), Rahandusministeeriumi eelarvestrateegia (sept 2025)

Eesti tervishoiukulude kiire kasvu peamisteks põhjusteks on palgatõus ja teenuste sagenenud kasutamine

Protsendid näitavad, kui suure osakaalu kogukulude suurenemist moodustab mõni tegur.

Allikas: Arenguseire Keskuse arvutused TAI ja Eurostati andmete põhjal

• Eesti tervishoiukulud on praegu kolm korda suuremad kui 2010. aastal ja kaks korda suuremad kui 2015. aastal.

• Kulude kasvu peamine põhjus on tervishoiuteenuste kallinemine (51−55%), milles on suurimat rolli mänginud tervishoiutöötajate palgatõus.

• Ligikaudu 40% kulude kasvust on selgitatav teenuste kasutamise sagenemisega.

• Tervishoiukulude osakaal SKP-s kasvab ka edasi.

Tervishoiukulude suurenemise põhjused

Palgatõus on vähendanud arstide väljarännet, kuid tööjõupuudus püsib. Üha suurem osa tervishoiutöötajaid liigub erasektorisse

Tervishoiutöötajate väljaränne on kümme korda vähenenud:

2004. aastal 439; 2012. aastal 389; 2024. aastal 43.

• Erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal

on viimasel kümnendil kasvanud umbes 1pp

aastas, 32% -> 39%.

• Tööjõupuudus on terav probleem õdede, ent ka

perearstide, logopeedide, psühhiaatrite ning

vaimse tervise spetsialistide seas.

• Avaliku sektori tervishoiutöötajad saavad erasektori

tervishoiutöötajatest napilt suuremat töötasu, ent

seda ületundidest tuleneva lisatasu tõttu. Põhipalk

on suurem erasektoris.

• Arstide ja õdede palk on jõudnud keskmise

palgaga võrreldes Euroopa keskmisele tasemele.

Kust otsida lahendusi kujunenud olukorrale?

Väärtuspõhise tervishoiu mudelid

Digitaliseerimine ja tehisaru

Tööhõive suurendamine

Erarahastuse kaasamine

Erakindlustuse roll Eesti tervishoiusüsteemis ERAKINDLUSTUSE TÄHTSUSE OSAKAALU SUURENDAMINE PEAB OLEMA RIIKLIKULT TUGEVALT REGULEERITUD

• Erakindlustus toimib läbi tervise edenduse maksuvaba summa (maksimaalselt 400€ töötajale)

• Seda kasutavad täna ära vaid üksikud ettevõtted – ka suurimatel tegevusaladel vähem kui 20%.

• Neist ettevõtetest omakorda maksimaalse summa kasutavad ära vaid 15%.

• Vabatahtliku ravikindlustusega on Eestis kaetud ligi 10% töötajatest, see osakaal kasvab.

• Enim on see kasutusel finants- ja kindlustustegevuses (62% töötajatest kaetud), IT-s(45%) või elektrienergia tootmisel (42%).

Enamustes sektorites on osakaal marginaalne.

• Eraravikindlustuse omamine on rohkem seotud kõrgema sissetuleku ja haridustasemega, vanusega 25-39, meestega ning parema

tervisehinnanguga.

• Kolmveerand maksuvabadest tervise edenduse kuludest on kindlustusmaksed kindlustusseltsidele. Kindlustusmakseid tehti 2024. aastal kokku 21 mln eest, väljamakseid 14 mln eest.

• Enim kulutatakse hambaravile ning ambulatoorsele päevaravile, suurenemas on taastusravi (sh massaaž) osakaal. Ennetuse tähtsus ei ole suurenenud

• Realistlikud valikud:

• Tänase süsteemi jätk – aeglane hinnasurve kasv, kindlustus kättesaadav vähestele

• Maksuvabastuse suurendamine nt 1000 euroni – turu kiire kasv, suur ebavõrdsuse kasv, maksutulu vähenemine

• Omaosaluse suurendamine ja katmine erakindlustusega – suure reguleeritusse korral võib väheneda surve Tervisekassale

Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2023, 2024 Tööealised inimesed vanuses 20-64

Üleminek väärtuspõhisele tervishoiule

• Eesti tervishoius makstakse teenuste eest peamiselt üksikteenuste hinnakirja alusel, mis

soodustab ületarbimist

• Väärtuspõhised mudelid arvestavad kas kvaliteeti ja/või rahulolu. Nt:

• Episoodipõhine makse – nt kirurgia

• Haiguspõhine makse – krooniliste haiguste (nt diabeedi) raviteekond

• Populatsioonipõhine rahastus – enamasti pearahapõhine, TTO-de võrgustik vastutab ühiselt elanikkonna tervise eest

• Üleminek ei ole võimalik kõikides teenustes ega koheselt.

• Senised kogemused viitavad kvaliteedi paranemisele, kuid kulude ohjamisel

läbimurret ei ole.

• Peamisteks väljakutseteks väärtuspõhistele maksemudelitele üleminekul on

riskide ja andmete jagamine TTO-de vahel ja tervishoiutöötajate vastuseis.

ÜLEMINEK PEAB PÕHINEMA SELGETEL EESMÄRKIDEL JA MÕÕDETAVATEL TULEMUSTEL

Kulutõhususe näited

• Ravikindlustusmaksu tulubaasi laiendamine

TM samale baasile (160-220 mln)

• Täiendav püsieraldis Tervisekassale

õpilaste eest (50 mln)

• Kohustuslik lisakindlustus (200 mln)

• Käibemaksu tõus 1% (160 mln)

• Avaliku sektori tervishoiutöötajate

palgatõusu ajutine piiramine 2% peale (15+

mln)

Tööturumeetmed

• Pensioniea tõus 2a (43 mln)

• Noorte tööhõive +2pp (33 mln)

• Ravijärjekordi arvestav rahastus (-35…70 mln)

• Haiglate ja perearstide infosüsteemide ühildamine

(võit 9..15 mln aastas)

• TI põhine dokumenteerimine (0,9 min visiidi kohta ja

60+ arsti tööaeg aastas)

• E-konsultatsioonidele suunamine (2,1 mln)

• Radioloogia koondamine keskustesse (0,15-0,45

mln)

• Sünnitusosakondade sulgemine (1-2 mln)

• EMO eriõdede rolli tugevdamine (0,4 – 0,6 mln)

STRUKTUURSED LAHENDUSED EFEKTIIVSUSE OTSIMINE

Stsenaariumid aastani 2035

Signaalid

Eesti tervishoiu rahastamise valikud

Millises suunas oleme teel? TÄHELEPANU ESMATASANDILE JA DIGITALAHENDUSTELE, KUID MITTE BAASRAHASTUSELE

Signaalid, mida täna näeme

Raha

• Tervisekassa püsiv miinus

Eraturu kasv

• Erasektoris töötab 40% meditsiinitöötajatest vs. 32% aastal 2015

• Vabatahtliku kindlustusega 60 000 inimest

• Erakindlustuse turu maht 21 mln

Tööjõud

• Viie aastaga +3000 tervishoiutöötajat, sh +1000 õde, +260 pereõde. Palgakasv 35-50%.

Digitaliseerimine ja AI ootused

• e-tervise strateegia ja rakenduskava, upTIS, kaugteenused, PerMed pikaajaline programm, terviseportaali laiendamine ja terviseandmete teisese kasutuse õigusraamistik, …

• Suureneb e-konsultatsioonide osakaal

Signaalid, mida me täna ei näe

• Tervishoiu uus rahastusmudel

• Kokkulepe solidaarsuse ulatuse kohta

• Ebavõrdsuse fookuses hoidmist samaväärselt rahastusega

• Tehnoloogiast sündinud suurt tootlikkuse hüpet

• Toimivat lahendust tööjõuprobleemile

Eesti tervishoiu rahastamise valikud

Uued tervisemaksud / maksubaasi laiendamine

• Toob tervishoidu püsivalt raha juurde, suurendab

solidaarsust

• Lähtekoht üldisele ravikindlustusele

• Tõstab maksukoormust

• Ei muuda süsteemi efektiivsemaks, vajab

kulukontrolli

Erakindlustuse soodustamine

• Toob tervishoiusüsteemi lisavahendeid. Lisab valikut

ja kättesaadavust neile, kes selle eest maksavad

• Maksukoormuse tõus läbi kindlustusandjate

• Suurendab ebavõrdsust tervishoius ja halduskulusid

• Soodustab tervishoiutöötajate liikumist erasektorisse

Panustamine tehisarule ja digilahendustele

• Tõenäoliselt säästab tööjõudu ja toetab ennetust

• Võimalik on pikaajaline rahaline võit, kuid see nõuab

suuri investeeringuid ja kasu ilmneb viitajaga.

• Ei lahenda rahastamises lühiajalist defitsiiti

• Vajalik on maandada riskid andmekaitsele

Väärtuspõhise tervishoiu mudelid

• Seob rahastuse tervisetulemitega, soodustab

koostööd ja vähendab tarbetuid protseduure

• Süsteemne muutus, mida on keerukas rakendada.

Nõuab kvaliteetseid ja ühildatavaid andmeid,

järjepidevaid mõõdikud ja IT-taristut

• Ei lahenda rahastamises defitsiiti

MIL MÄÄRAL OLEME NÕUS MAKSMA SOLIDAARSUSE EEST?

Raporti „Tervishoiu jätkusuutlikkus.

Stsenaariumid aastani 2035“ leiab

www.arenguseire.ee

Kaupo Koppel

[email protected]

Lisa_3_(Tervisekassa_slaidid).pdf

Arengukava 2026-2029 Siiri Lahe

Karl-Henrik Peterson

Maivi Parv

Eesti inimeste tervena elatud aastad (2005-2024).

Pikendame tervena elatud eluaastaid

Peamine eesmärk

PIKENDAME

TERVENA

ELATUD ELUAASTAID

ÕIGEAEGNE JA

KVALITEETNE ABI

ÕIGES KOHAS FOOKUS ELUVIISI

HAIGUSTE RAVIL JA

ENNETUSEL,

TULUD JA KULUD

TASAKAALUS

Strateegiline eesmärk- tugev esmatasand

Strateegiline eesmärk- ravitulemust parandavad tasumudelid

Strateegiline eesmärk- korras terviseandmed

Tervisekassa tulud

Sotsiaalmaksu osakaal tuludest(%)

COVID-19

Muud tulud

Mittetöötavate pensionäride eraldis

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa

310

M’EUR

Tervisekassa eelarve 2017-2026 (tuh EUR)

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

2 017 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2026 eelarve

T h o u s a n d s

Haiguste ennetamine Perearstiabi Eriarstiabi

Õendusabi Hambaravi Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud Muud tervishoiukulud Ületulnud teenused

Tervisekassa tegevuskulud

238

M’EUR

2,6 x

2,1 x

2026.a tegemised

Tugev esmatasand: SVH ennetusmudel perearstide uus kulumudel, uus kvaliteedisüsteem psühhiaatria e-K, MÄRT

Ravitulemust parandavad tasumudelid: suurendame väärtuspõhist tasustamist ( raviteekonnad,

psühhiaatria eriala tulemuspõhine rahastamine, RJ seireindikaatorid) ühtne e-K põhine suunamine PROM/ PREM keskkond strateegiline ostmine

Korras terviseandmed: PAI STEEL ennetusteenuste automaatsed teavitused ja suunamised

Alates 2018. aastast riigieelarvest Tervisekassa eelarvesse liikunud (2025 prognoos)

Hambaravi toetus (mitterahaline

hambaravihüvitis); 29,3

Kiirabiteenus; 93,9

Viljatusravi kulude hüvitamine; 4,0

HIV/AIDS ravimid; 11,5

Immuunpreparaatide soetamine; 5,1

Ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine; 14,4

Residentuuri konsolideerimine;

29,8

Täiendav ravimihüvitis; 12,9

Vaktsiinikahjude fond; 0,4

Tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi; 9,1

Vanglameditsiin; 8,0

Erihooldekodu õendusteenus; 2,5

Patsiendikindlustus; 4,0

Muud lisandunud kulud kokku; 9,4

➢ Pensionäride eraldis 310,1

miljonit

➢ Riigieelarvest täiendavad vahendid

8,5 miljonit

Tervishoiukulud 238 mln EURLisandunud tulud 318,6 mln EUR

➢ 2021-2024 riigieelarve eraldis 4 aasta peale kokku 542,5 miljonit kättesaadavuse parandamiseks

➢ 2021-2024 kasutamata vahendid ehk jaotamata tulemi suurendamine kokku 434,4 miljonit

Tervisekassa reservid vastavalt 2025.aasta esialgsetele

tulemustele

Tervisekassa seaduse § 36 lõike 1² alusel kinnitatav Tervisekassa

eelarvepositsioon on järgmine:

1) 2026. aastal −104,9 miljonit eurot;

2) 2027. aastal −85,2 miljonit eurot;

3) 2028. aastal −69,7 miljonit eurot;

4) 2029. aastal −65,0 miljonit eurot.

Tervisekassa eelarvepositsioonid 2026

aasta riigieelarves

Tervisekassa isikustatud kulude kasv komponentide järgi, 2007–2024

Allikas: Tervisekassa andmetel, Sotsiaalministeerium, L.Pärg, M.Piirits arvutused

SOTK_protokoll_nr_183_15.06.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Riin Lindpere PNOEE-47706250300 2026-06-24 13:36:51

Signe Riisalo PNOEE-46810080252 2026-06-24 18:36:31

TERLE KASK PNOEE-48809212711 2026-06-25 06:08:58

SOTK_protokoll_nr_183_15.06.2026.pdf

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 183

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 13.07

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudus: Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise

võrdsuse poliitika juht Eva Liina Kliiman (2. päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi

rahvatervishoiu osakonna nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan ja

sama osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (3. päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi laste

ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur ning sama osakonna laste heaolu

teenuste poliitika juht Brit Tammiste ja nõunik Ulvi Tüllinen (4. päevakorrapunkt),

sotsiaalminister Karmen Joller (5. ja 6. päevakorrapunkt), Sotsiaalministeeriumi

tervishoiukorralduse osakonna tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg, Arenguseire

Keskuse juhataja Tea Danilov ja ekspert Kaupo Koppel (5. päevakorrapunkt);

Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe, juhatuse liikmed Maivi Parv ja Karl-Henrik Peterson

(5. ja 6. päevakorrapunkt), Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiessaar

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(901 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

5. Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise hetkeolukorra, kitsaskohtade ja lahenduste analüüsi

tutvustus

6. Tervisekassa arengukava 2026-2029 tutvustus

7. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (15.-21.06.2026) töökava. 

Komisjoni istung esmaspäeval, 15. juunil 2026 kell 11.10    

1. Nädala töökava kinnitamine 

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine 

3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine 

4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(901 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine 

5. Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise hetkeolukorra, kitsaskohtade ja lahenduste analüüsi

tutvustus 

6. Tervisekassa arengukava 2026-2029 tutvustus 

7. Info ja muud küsimused  

Komisjoni istung teisipäeval, 16. juunil 2026 kell 14.00 

1. Riigikohtule arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26 

2. Kokkuvõte sotsiaalkomisjoni kevadistungijärgu tööst 

3. Info ja muud küsimused 

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo selgitas, et eelnõu teine lugemine toimus Riigikogu täiskogus 11. juunil 2026.

Eelnõu on läbinud keelelise toimetamise ning keeletoimetajal märkusi ei

olnud, mistõttu eelnõu tekstis muudatusi ei tehtud. Seejärel pani S. Riisalo hääletusele

menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks kolmanda lugemise menetlusdokument (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe

Riisalo).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889

SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu teine lugemine toimus Riigikogu täiskogus 11. juunil 2026.

Keeletoimetaja tegi eelnõu toimetamisel mitu märkust, mis on teksti sisse viidud ja

Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajatega läbi räägitud. Olulisema muudatusena tõi

ta esile eelnõu § 12 lõike 11 sissejuhatava lauseosa täpsustamise uues sõnastuses:

„Nakkushaiguste seireks ja tõrjeks edastatakse andmesubjekti kohta järgmised andmed“.

Muudatus ei mõjuta teksti sisu, kuid muudab sõnastuse korrektsemaks ja seadustekstile

sobivamaks. Seejärel andis ta sõna komisjoni liikmetele.

Kalle Grünthal taotles eelnõu menetlemise katkestamist. Tema hinnangul ilmnes eelnõu

teisel lugemisel, et tervisealase hädaolukorra väljakuulutamisel annaks Eesti otsustusõiguse

Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) ja WHO peadirektorile. K. Grünthali sõnul oleks

see vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja

sõltumatu riik, mistõttu sellist olukorda ei tohiks lubada. Riigikogu täiskogus märkis Irja

Lutsar, et see väide ei vasta tõele ja kõnealust osa on eelnõus muudetud. Varro Vooglaid

osutas aga, et ka teise lugemise tekstis on otsustusõiguse loovutamine sisuliselt alles ning see

jääb WHO ja WHO peadirektori pädevusse. K. Grünthal leidis, et kogumis võib tegemist olla

karistusseadustiku §-s 232 nimetatud tunnustega ehk riigireetmisega. Ta viitas sättele, mille

kohaselt karistatakse Eesti Vabariigi kodanikku kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse

vangistusega, kui ta abistab välisriiki, välisriigi organisatsiooni, välismaalast või välisriigi

ülesandel tegutsevat isikut Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse

terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või kogub riigisaladust või salastatud

välisteavet selle edastamise eesmärgil või edastab seda välisriigile, välisriigi

organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule. Tema sõnul peab

Eesti iseseisva riigina langetama otsused ise ega tohi sõltuda välisriigi organisatsioonist. Ta

palus eelnõu menetlusest välja arvata, kuna see on Eesti Vabariigi vastu suunatud.

Irja Lutsar märkis, et SOMi esindaja Kerli Reintamm-Gutan on korduvalt selgitanud, et

rahvusvahelist hädaolukorda ei saa välja kuulutada üksikriik. Varem nimetati seda

pandeemiaolukorraks, nüüd rahvusvaheliseks hädaolukorraks, mille saab välja kuulutada

üksnes WHO. Kui WHO kuulutab välja rahvusvahelise hädaolukorra, nagu näiteks ebola

viiruse puhul, otsustab iga riik ise, kuidas see tema territooriumil kohaldub. Kuna ebola oht

Eestis on väga väike, ei kuulutanud Terviseamet hädaolukorda välja. Sama põhimõte kehtib

ka teiste haiguste puhul: Terviseamet hindab olukorda koos SOMi ja Vabariigi Valitsusega

ning otsustab, kas hädaolukorra väljakuulutamine on vajalik. I. Lutsari hinnangul ei ole

see põhiseadusega vastuolus. WHO ei võta ühegi riigi juhtimist üle. Ka COVID-19

pandeemia ajal otsustas eriolukorra kehtestamise Vabariigi Valitsus, mitte WHO.

Kalle Grünthali sõnul selgitas V. Vooglaid eelnõu teisel lugemisel, et kui WHO sellise

otsuse vastu võtab, tekib olukord, kus Eesti peab seda järgima ning sisulist arutelu enam ei

toimu. K. Grünthal palus eelnõu menetlemise katkestada ja komisjoni liikmetel hääletada.

Signe Riisalo küsis, kas SOMi esindaja soovib kommenteerida.

Kerli Reintamm-Gutan kinnitas, et I. Lutsari kirjeldatu oli korrektne. Ta selgitas, et

§ 3 sätestab kriteeriumid, mille alusel loetakse haigus eriti ohtlikuks nakkushaiguseks.

Selleks peab Terviseameti riskihinnangu kohaselt esinema reaalne oht

Eesti elanikkonna tervisele. Rahvusvahelise organisatsiooni otsus ei saa ilma Eesti

enda eelneva hinnanguta riigi tegevust määrata.

Signe Riisalo märkis, et K. Grünthal soovib eelnõu menetlemise katkestamist enne kolmandat

lugemist. Ta selgitas, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ei saa komisjon sellist

otsust teha. Menetluse saab peatada üksnes eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsus, keda

esindab Riigikogus antud eelnõu puhul sotsiaalminister Karmen Joller. Seaduseelnõu

menetlemise saab lõpetada ainult eelnõu tagasivõtmisega. Kolmanda lugemise hääletus on

lõpphääletus, kus iga Riigikogu liige saab väljendada oma seisukohta, hääletades eelnõu poolt

või vastu ning väljendada seisukohta sõna võttes. Seetõttu ei saa komisjonis panna hääletusele

ka katkestamise taotlust. Seejärel pani ta hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

3.1. Kiita heaks kolmanda lugemise menetlusdokument (poolt 7: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle

Grünthal; erapooletuid 0).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (901 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo selgitas, et eelnõu teine lugemine toimus Riigikogu täiskogus 11.

juunil. Eelnõu on läbinud keelelise toimetamise ning keeletoimetajal märkusi ei

olnud, mistõttu eelnõu tekstis muudatusi ei tehtud. Seejärel pani S. Riisalo hääletusele

menetlusliku otsuse.

Otsustati:

4.1. Kiita heaks kolmanda lugemise menetlusdokument (poolt 7: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle

Grünthal; erapooletuid 0).

5. Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise hetkeolukorra, kitsaskohtade ja lahenduste

analüüsi tutvustus

Lii Pärg andis slaidide abil ülevaate tervishoiukulude analüüsi tulemustest (lisa 1). Ta

selgitas, et Sotsiaalministeeriumi (SOM) analüüs valmis Arenguseire Keskuse analüüsist

mõnevõrra hiljem. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade tervishoiukulude kasutamisest,

sealhulgas kulude jaotusest, toimunud muutustest ja prognoosidest, peamistest kitsaskohtadest

ning tegevustest, mis on tehtud või töös süsteemi jätkusuutlikkuse toetamiseks.

Tervishoiukulude jaotuse kohta märkis L. Pärg, et Tervisekassa kulud jagunevad peamiselt

kolme suurema kulukomponendi vahel, millest 80% moodustavad tervishoiuteenuste kulud,

10% retseptiravimite kulud ja 7% ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud. Vaadates

tervishoiuteenuste kulusid, siis on näha, et nende maht on suurenenud, samal ajal kui ajutise

töövõimetuse hüvitiste kulud on vähenenud ligikaudu 6%. L. Pärg selgitas, et seda on

peamiselt mõjutanud Tervisekassa eelarvest sünnitus- ja lapsendamishüvitiste väljaviimine

2022. aastal. Tervishoiuteenuste kasutamise kohta märkis L. Pärg, et suurema osa teenuste

mahust kasutavad 60+ vanuserühmad. 80-aastaste ja vanemate vanuserühmas on teenuste

maht järk-järgult kasvanud: 2015. aastal moodustas see 10% ja 2024. aastal 13%. Aktiivses

tööeas inimeste teenusevajaduse osakaal on aga aastate lõikes püsinud suhteliselt

muutumatuna. Surve süsteemile suureneb eelkõige 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas.

Samuti on 10–19-aastaste vanuserühmas tervishoiuteenuste kasutamise kasv keskmisest

kiirem. Sagedasemateks pöördumise põhjusteks on hambaravi ja korraline läbivaatus, aga ka

F-rühma diagnoosid (meeleoluhäired, käitumis- ja tundeeluhäired, neurootilised ja stressiga

seotud häired). Tervishoiuteenuste kasutamisel on kõige suurema kuluga esikolmik 2024.

aasta andmetel: onkoloogia (108 mln eurot), üldkirurgia (105 mln eurot) ja sisehaigused (92

mln eurot). Erialade lõikes on tervishoiuteenuste kasutamine kõige kiiremini kasvanud

sisehaiguste valdkonnas, kus kasv on olnud 109%. L. Pärg märkis, et üldkirurgia ja

hematoloogia ehk vereloome- ja lümfisüsteemi haiguste puhul võib teenuste kasutamise mahu

suurenemine olla seotud onkoloogiliste haigustega. Lisaks tõi ta välja,

et kasutatud tervishoiuteenuste kasv suurendab ka ravimite kasutamist. Koos kuluga on

kasvanud ka retseptide arv inimese kohta. Analüüs näitas, et retseptide arv inimese kohta

hakkab märgatavalt suurenema pärast 50. eluaastat. Näiteks 2024. aasta andmetel ostab 50–59

vanuses inimene välja keskmiselt 12 retsepti aastas. Iga järgneva vanuserühmaga retseptide

hulk inimese kohta suureneb ja on kõige suurem 80–89 vanuserühmas ehk 25 retsepti inimese

kohta aastas. Keskmine kulu on suurem 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas ning kiireim

kulu kasv on toimunud 10–19 vanuserühmas. L. Pärg sõnas, et retseptiravimite kasutamisel on

muutused sarnased tervishoiuteenuste kasutamise ja kasvutrendiga. Kokkuvõttes saab öelda,

et ravimite kulude kasv on olnud isegi kiirem kui teenuste mahu kasv. Selles on oluline roll

hinnakasvul ja uutel ravimitel. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kohta märkis L. Pärg, et

tegemist on kolmanda suurema kulukomponendiga ning ka need kulud on kasvanud. Sarnaselt

teiste Euroopa Liidu riikidega on märgata vanemaealiste tööjõus osalemise suurenemist. Sama

trend kajastub ka 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas, kus on kasvanud

töövõimetushüvitiste juhtumite arv ning hüvitatavate päevade arv. L. Pärg tõi välja, et

tõenäoliselt suurenevad töövõimetushüvitiste kulud ka järgmistel aastatel, kuna

vanemaealised osalevad tööturul kauem. Samas on tööjõuturul osalemise suurenemisel ka

positiivne mõju, kuna rohkemate inimeste panus majandusse, sealhulgas tervishoiusüsteemi

rahastamisse sotsiaalmaksu kaudu, suureneb ning see võib kulude kasvu osaliselt leevendada.

Töövõimetushüvitiste kulude kasvu on pidurdanud mõned olulised muudatused. Näiteks on

alates 2024. aasta maist võimalik haiguslehe ajal töötada kohandatud tingimustes, kasutades

50% + 50% hüvitamisskeemi. Samuti on hüvitistele kehtestatud ülempiir ning alates aprillist

ei maksta hüvitisi töötuskindlustushüvitise saamise perioodil ning sünnitus- ja

lapsendamishüvitised on Tervisekassa eelarvest välja viidud.

Tervishoiusüsteemi kitsaskohtadest ja lahendustest rääkides tõi L. Pärg esile kolm peamist

kitsaskohta. Üheks neist on tervishoiuteenuste kättesaadavus ehk võimalus saada õigel ajal

kvaliteetset abi. Ta selgitas, et kättesaadavust mõjutavad eelkõige pikad raviooteajad,

tervishoiutöötajate nappus, ravikindlustuskaitseta inimeste suur arv ja leibkondade kõrge

omaosaluskoormus. Samuti on oluline, et tervishoiukorraldus toetaks piisavalt muutuvat

ravivajadust ning ravikindlustushüvitiste süsteem oleks ajakohane. Ka rahastusmudelid

peaksid olema paremini kohandatud demograafiliste ja majanduslike muutustega.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse peamisteks probleemideks on pikad ravijärjekorrad, mis

väljenduvad eelkõige ambulatoorses eriarstiabis. Ühe toetava lahendusena nimetas L. Pärg e-

konsultatsioonide kasutamise suurendamist. E-konsultatsioonid aitavad hinnata, kas eriarsti

vastuvõtt on vajalik, kui kiiresti see peaks toimuma ning milliseid uuringuid või tegevusi saab

teha juba esmatasandil. Samas märkis ta, et e-konsultatsioonide laialdasem kasutamine ei

lahenda üksinda ravijärjekordade probleemi. Vajalik on ka tervishoiuteenuste kvaliteedi

terviklikum juhtimine, tervishoiuvõrgu strateegilisem planeerimine, tervishoiutöötajate

piisava arvu tagamine ning tehnilise ja digitaalse toe suurendamine tervishoius. Ta lisas, et

tervishoiutöötajate nappuse probleemi lahendamiseks on oluline parem planeerimine, aga ka

töökorralduse muutmine ning digilahenduste ja tehisintellekti süsteemne rakendamine.

Omaosaluskoormuse vähendamiseks on võetud eesmärgiks läheneda edaspidi omaosaluse

vähendamisele vajaduspõhiselt ning tugevdada finantskaitset haavatavamatele sihtrühmadele.

Selleks on alustatud metoodika väljatöötamise analüüsiga, mis valmib tõenäoliselt 2027.

aastal. Ravikindlustusega kaetuse kohta märkis L. Pärg, et see ei ole täielik ning 2025. aasta

andmetel oli ligikaudu 90 000 Eestis elavat inimest mingil perioodil ravikindlustuseta. Ta

lisas, et vabatahtliku ravikindlustusega liitumise tingimusi on 2026. aasta algusest

leevendatud, mis on parandanud võimalusi ravikindlustuse saamiseks. Samuti jätkatakse

ravikindlustuskaitse laiendamise lahenduste väljatöötamist ning Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi ülesandest tulenevalt viib SOM läbi analüüsi ravikindlustusega kaetuse

suurendamise võimaluste hindamiseks.

Lisaks eeltoodule tõi L. Pärg ettekandes välja, et praegu kasutatav tervishoiu rahastamise

mudel on valdavalt kulupõhine ning rahastamise seos ravitulemustega on väike. Sellest

tulenevalt on koostöös Tervisekassaga võetud suund liikuda haiglavõrgus etapiviisiliselt

tulemuspõhise rahastamismudeli rakendamise poole. Samuti vajavad ülevaatamist

raviasutuste teenusepaketid ja korrigeerimist teenuse osutamise põhimõtted. Muudatusi vajab

ka ravikindlustushüvitiste korraldus, et süsteem oleks ravikindlustushüvitiste vaates

jätkusuutlik. Ta selgitas, et selles osas tuleb järjest suurendada ka ravimite ja

meditsiiniseadmete valdkonna tõhusust ning tõhustada ajutise töövõimetuse hüvitise

korraldust. Selleks, et ajutise töövõimetuse hüvitise skeem oleks osapoolte vaates õiglase

jaotusega ning motiveeriks tööandjaid panustama tööohutusse ja tervislikesse

töötingimustesse, soovitakse koostöös tööandjatega leida lähiaastatel võimalus, kuidas

suurendada nende osalust töövõimetushüvitiste maksmisel ja seda eriti tööga seotud

haigestumiste ja vigastuste korral.

L. Pärg märkis lõpetuseks, et kuna Eesti rahvastik muutub ja vananeb, siis peab

tervishoiusüsteemi fookus nihkuma haiguste ravilt rohkem ennetusele, tervise hoidmisele ja

krooniliste haiguste tõhusamale juhtimisele. Tervishoiu jätkusuutlikkus ei sõltu ainult

lisarahastusest – vajalik on süsteem, mis ennetab rohkem, töötab tõhusamalt ja vastab

paremini inimeste muutuvatele vajadustele. Tervishoiukulude analüüs näitab, et

tervishoiukulude kasv pole ajutine – see on struktuurne ja kiireneb. Kasvu vedurid on

rahvastiku vananemine, teenuste mahu suurenemine ja tervishoiu sisendhindade kiire tõus.

Kokkuvõttes eeldab tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamine universaalse ravikindlustuse

põhimõtete hoidmist ja tugevdamist, eraraha panuse suunamist tervisesse viisil, mis toetab

senisest enam tervise toetamist ja haiguste ennetamist ning väldib paralleelse ravisüsteemi

kujunemist. Samuti on vajalik avaliku rahastuse järkjärguline suurendamine, et vastata

demograafilisele ja epidemioloogilisele olukorrale, ning innovatsiooni, digilahenduste ja

tehisintellekti kiire rakendamine koos investeeringuteks ja digiarenduste ülalpidamiseks

vajalike ressursside tagamisega.

Karmen Joller täpsustas, et ravijärjekordade käsitlemisel ei sisaldanud analüüs e-

konsultatsioonide andmeid. E-konsultatsioonide kasutamine on aidanud lühendada mitmeid

tavapärases ravijärjekorras esinevaid väga pikki ooteaegu. Samuti juhtis ta tähelepanu

asjaolule, et kuigi Tervisekassa nõukogu kehtestas 2013. aastal ambulatoorse eriarstiabi

ravijärjekorra maksimaalseks pikkuseks kuus nädalat ehk 42 päeva, on erialaseltsid andnud

tagasisidet, et teatud juhtudel võib nende valdkonnas olla põhjendatud pikem ooteaeg. Sellel

teemal arutelud jätkuvad.

Kaupo Koppel tutvustas slaidide abil Arenguseire Keskuse (ASK) raportit „Tervishoiu

jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035“ (lisa 2). Ta tõi välja, et Eesti kulutab

tervishoiule oluliselt vähem kui Euroopa riigid keskmiselt, suunates tervishoidu 7,8%

sisemajanduse koguproduktist (SKP), samas kui Euroopa Liidu keskmine on 10,5%.

Nimetatud erinevus vastab ligikaudu 1 miljardile eurole aastas. Ta märkis, et tervishoiu

suurim rahastaja on avalik sektor, kuid Eesti avaliku sektori panus tervishoidu jääb siiski alla

Euroopa keskmist taset. Peamiseks tuluallikaks on sotsiaalmaks, mis moodustab 85%

Tervisekassa tuludest. Niivõrd kitsas maksubaas on aga Euroopa riikide võrdluses

ebatavaline. K. Koppel lisas, et Eesti panustab vähem ennekõike pikaajalisele hooldusele,

ravimitele ja statsionaarsele ravile. Ambulatoorse ravi ja ennetustegevuse puhul ei erine Eesti

panus inimese kohta Euroopa võrdluses märkimisväärselt. Samas on Eestis väiksemad

administratiiv- ja muud kulud, mida võib käsitleda positiivse aspektina. K. Koppel tõi välja, et

alates 2025. aastast kaetakse suur osa jooksvaid kulusid reservidest. Samast aastast ületavad

Tervisekassa iga-aastased kulud tulusid ligikaudu 100 miljoni euro võrra aastas. Tervisekassa

ja Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt defitsiit jätkub ning reservid saavad otsa

2029. või 2030. aastal. Samuti ei ole prognoosides arvestatud kulude kokkuhoiu meetmed

veel täielikult sisustatud.

Eesti tervishoiukulude kiire kasvu peamisteks põhjusteks on palgatõus ja teenuste sagenenud

kasutamine. Tervishoiukulud on praegu kolm korda suuremad kui 2010. aastal ja kaks korda

suuremad kui 2015. aastal. Kulude kasvu peamine põhjus on tervishoiuteenuste kallinemine

(51–55%) ning suurimat mõju on avaldanud tervishoiutöötajate palgatõus. Ligikaudu 40%

kulude kasvust on seotud tervishoiuteenuste kasutamise sagenemisega.

K. Koppel tõi esile, et tervishoiutöötajate palgatõus on aidanud oluliselt vähendada arstide

väljarännet, kuid tööjõupuudus tervishoius püsib. Tervishoiutöötajate väljaränne on võrreldes

2004. aastaga märkimisväärselt vähenenud. Samal ajal on viimase kümnendi jooksul

kasvanud erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal ligikaudu ühe protsendipunkti

võrra aastas, suurenedes 32%-lt 39%-le. Tööjõupuudus on eriti terav õdede, perearstide,

logopeedide, psühhiaatrite ning vaimse tervise spetsialistide seas. Avaliku sektori

tervishoiutöötajate töötasu on erasektori töötasust veidi kõrgem peamiselt ületundidest

tulenevate lisatasude tõttu, samas kui põhipalk on kõrgem erasektoris. Saab öelda, et arstide ja

õdede palk on keskmise palgaga võrreldes jõudnud Euroopa keskmisele tasemele.

K. Koppel käsitles ettekandes võimalikke lahendusi kujunenud olukorrale. Ta märkis, et üha

enam arutatakse tervishoiu täiendava rahastamise võimalust erakindlustuse laienemise kaudu.

2025. aastal moodustab erakindlustus Eestis küll vaid 0,8% tervishoiuturust, kuid valdkond

kasvab kiiresti ning hõlmab juba ligikaudu kümnendikku töötajatest. Erakindlustuse osakaalu

suurendamine eeldab riiklikult tugevat reguleerimist. Erakindlustus toimib praegu peamiselt

tervise edenduse maksuvaba summa kaudu, mille maksimaalne määr on 400 eurot töötaja

kohta, kuid seda võimalust kasutavad vähesed ettevõtted. Vabatahtliku ravikindlustusega on

kaetud ligikaudu 10% töötajatest ning see osakaal on kasvutrendis. Enim kasutatakse

erakindlustust finants- ja kindlustustegevuses, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkonnas ning elektrienergia tootmisel, samas kui enamikus sektorites on selle kasutamine

marginaalne. K. Koppel lisas, et Eesti tervishoius tasutakse teenuste eest valdavalt

üksikteenuste hinnakirja alusel, mis võib soodustada teenuste ületarbimist. Väärtuspõhine

tervishoid tähendab, et tervishoiuteenuste eest tasutakse tulemuste ja kvaliteedi, mitte teenuste

mahu järgi. Peamisteks väljakutseteks väärtuspõhistele maksemudelitele üleminekul on

riskide ja andmete jagamine tervishoiuteenuse osutajate vahel ning tervishoiutöötajate

vastuseis. K. Koppel sõnas, et raportis esitati ka kolm võimalikku arengustsenaariumi, mis

kirjeldavad Eesti tervishoiu võimalikke arengusuundi järgmise kümne aasta jooksul.

Kõigi stsenaariumide puhul on keskseks küsimuseks solidaarsusprintsiibi tugevus ja

tervishoiuteenuste universaalse kättesaadavuse tagamine. Oluliseks otsustuskohaks on, kas

laiendada maksubaasi ja tugevdada riiklikku rahastust või suurendada erakindlustuse rolli.

Teine läbiv otsustuskoht puudutab tehnoloogia kasutamise ulatust ja eesmärki: kas

keskenduda eelkõige tõhususe suurendamisele, sealhulgas dubleerivate protseduuride

tuvastamisele ja automaatsele dokumenteerimisele, või kujundada laiemalt ümber

töökorraldust ja teenusemudeleid, et tulla toime tööjõupuuduse ning kasvava

teenusenõudlusega. Seejuures tuleb lahendada ka võrdse ligipääsu ning eetika ja

andmekaitsega seotud probleemid.

Mihkel Lees küsis ravimitega seotud omaosaluskulude jaotuse kohta.

Lii Pärg vastas, et edastab ravimitega seotud omaosaluskulude kohta komisjonile vastuse

hiljem kirjalikult, kuna see vajab täpsustamist.

Eero Merilind küsis, kas kättesaadavuse hindamisel vaadatakse näiteks ka perearsti või

eriarsti vastuvõtule pääsemise keskmist ooteaega?

Karmen Joller vastas, et ravijärjekordi analüüsiti digiregistratuuri andmete põhjal. See ei

hõlmanud perearstiabi ravijärjekordi ega e-konsultatsioonide andmeid.

Eero Merilind märkis, et kui kättesaadavust ei mõõdeta, siis ei ole võimalik ka hinnata, kas

see paraneb või halveneb.

Irja Lutsar tõstatas küsimuse hambaraviteenuste vajaduse suurenemise kohta 10–19-aastaste

vanuserühmas, arvestades, et laste puhul tehakse ennetavat hambaravi ning ravivajadus ei

peaks üldjuhul olema nii suur. Ta küsis, kas hambaraviteenuste kasutamise kasvu põhjuseid

on täpsemalt analüüsitud.

Lii Pärg vastas, et analüüsi raames seda täpsemalt ei vaadatud.

Maivi Parv lisas, et laste hambaravi vajaduse kasv on seotud eelkõige kaariese raviga. Kuigi

laste hambaravis pööratakse üha enam tähelepanu ennetusele, sealhulgas suuläbivaatuste

läbiviimisele, viitavad tulemused jätkuvalt laste kehvale suutervise olukorrale. Seetõttu

kajastub see ka laste hambaraviteenuste kasutamise kasvus.

Eero Merilind märkis, et tervishoiu rahastamise küsimustes tuleb teha poliitilisi valikuid. Ta

viitas Arenguseire Keskuse raportis välja toodud võimalikele struktuursetele lahendustele,

sealhulgas ravikindlustusmaksu tulubaasi laiendamisele tulumaksuga samale baasile,

täiendava püsieraldise kehtestamisele Tervisekassale õpilaste eest, kohustusliku

lisakindlustuse võimalusele, käibemaksu 1% võrra tõstmisele ning avaliku sektori

tervishoiutöötajate palgatõusu ajutisele piiramisele 2% peale. Ta küsis, millised on SOMi

poliitilised soovitused.

Karmen Joller vastas, et nimetatud teemad on olnud arutlusel, kuid konkreetseid otsuseid ei

ole veel vastu võetud. Ta avaldas lootust, et osa ettepanekutest saab lahenduse riigieelarve

läbirääkimiste käigus. Prioriteetsete teemadena tõi ta esile vaimse tervise valdkonna, eelkõige

astmelise abi arendamise tervishoiusüsteemi koormuse vähendamiseks, tervishoiutöötajate

koolituse, et vähendada tulevikus koormust tervishoiutöötajatele, kui neid järjest vähemaks

jääb, ja tagada abi kättesaadavus ning digilahenduste edasine arendamine. Ta lisas, et tegemist

on üldiste teemadega ning konkreetsetest summadest ei ole praegu võimalik rääkida. Lõplikud

lahendused selguvad läbirääkimiste käigus.

Irja Lutsar märkis, et ebaratsionaalne haiglavõrk võib kaasa tuua märkimisväärseid kulusid,

samal ajal kui piirkondades või teenustes, kus ravi osutamine oleks otstarbekas, võib esineda

rahapuudust. Ta küsis, millal on kavas haiglavõrgu reguleerimisega edasi liikuda.

Karmen Joller selgitas, et haiglavõrgu reguleerimisega seotud töö on käimas. Teemat on

arutatud erinevate haiglatega ning erialaseltsidelt on saadud tagasiside. Osapooled on esitanud

mitmeid konstruktiivseid ettepanekuid ning üldiselt nähakse vajadust haiglavõrgu täiendavaks

reguleerimiseks. Vajadust toetavad muu hulgas personali nappus ning eesmärk kujundada

patsiendi jaoks mõistlik ja toimiv raviteekond. Ministeerium soovib töö käesoleva aasta

jooksul lõpule viia ning esitada järgmise aasta alguses ettepanekud haiglavõrgu tulevase

korralduse kohta.

Tanel Kiik küsis, kas tervishoiukulude kasvu puhul on analüüsitud, kas seda veab eelkõige

avalik või erasektor. Kas palgakasvu dünaamika viitab pigem sellele, et riik kohandub

erasektori palgatasemega, või sellele, et avaliku sektori palgatõus mõjutab omakorda

erasektori palgataset. Lisaks viitas T. Kiik Arenguseire Keskuse ettekandele, mille kohaselt

töötab erasektoris 40% meditsiinitöötajatest. Ta palus selgitada, kuidas on arstide puhul

erasektor defineeritud. Kas näiteks osaühinguna tegutsev perearst loetakse erasektorisse või

avalikku sektorisse kuuluvaks ning kuidas käsitatakse teenuseosutajaid, kes osutavad

Tervisekassa rahastusel teenuseid, kuid tegutsevad ise erasektoris.

Karmen Joller märkis, et erakliinikute hinnangul on neil üha keerulisem maksta arstide

küsitud töötasu ning mõnel juhul on avaliku sektori palgatase erasektori omast isegi kõrgem.

Kaupo Koppel selgitas, et palgakasv on olnud mõnevõrra kiirem erasektoris. Avaliku sektori

puhul on viimase viie aasta jooksul selgelt suurenenud lisatasude osakaal. Selge trendina tõi ta

esile avaliku sektori lisatasude kasvu kiirenemise. Ta lisas, et mis puudutab teist küsimust,

siis perearstid kuuluvad erasektorisse ja näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum kuulub avalikku

sektorisse.

Eero Merilind küsis ministrilt, kas tööandjapoolse kindlustuse ja eraraha kaasamise osas on

kavas esitada Riigikogu sotsiaalkomisjonile seaduseelnõu.

Karmen Joller vastas, et see teema on plaanis koos töötervishoiu arengusuundadega selle

aasta lõpuks välja töötada.

Irja Lutsar märkis, et apteekrid on viidanud sellele, et inimesed ei pruugi väljakirjutatud

ravimeid tegelikult tarvitada. Need ostetakse küll apteegist välja, kuid jäetakse kasutamata. Ta

küsis, kas ravi järgimist on kontrollitud või uuritud. Samuti küsis ta, kas Tallinna Haigla

ehitamine kuulub riigi plaanidesse või ei ole see praegu riigi kavades.

Karmen Joller vastas, et objektiivselt on väga keeruline hinnata, kas inimene võtab ravimeid

või mitte. Tema hinnangul ei ole seda teemat sellisel kujul tõenäoliselt uuritud. Vajaduse

korral oleks võimalik teha küsitlusuuring, kuid ka sellisel juhul ei ole võimalik kindlalt teada,

kui täpselt inimesed oma ravimite tarvitamist kirjeldavad. Tallinna Haigla kohta märkis K.

Joller, et riigi plaani alles koostatakse ning see peaks valmima eeldatavasti käesoleva aasta

lõpuks. Ta lisas, et Tallinna Haigla jaoks on kavas raha taotleda ning erinevaid lahendusi

arutatakse Rahandusministeeriumiga peetavatel läbirääkimistel.

6. Tervisekassa arengukava 2026-2029 tutvustus

Signe Riisalo rääkis päevakorrapunkti sissejuhatuseks, et esmalt tutvustavad Tervisekassa

esindajad Tervisekassa 2026-2029 arengukava ning seejärel saavad komisjoni liikmed

aruteluks sõna.

Siiri Lahe rääkis slaidide (lisa 3) abil, et arengukava keskmes on tervena elatud eluaastate

pikendamine. Arengukavasse on lisatud ajalooline graafik, mis illustreerib oodatava eluea ja

tervena elatud eluaastate erinevust. Kuigi Eestis on aastakümnete jooksul olnud näha selget

paranemistrendi, kinnitavad Statistikaameti hiljutised rahvastikuküsitluse andmed, et tervena

elatud eluaastate arv on veidi langenud. Ta avaldas lootust, et Tervisekassa saab selle

suundumuse põhjuste analüüsi tutvustada sügisel. S. Lahe rõhutas, et tervena elatud eluaastate

pikendamiseks tuleb tagada õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi õiges kohas. Olukorra analüüsist

on selgunud, et Tervisekassa eelarvet koormavad enim eluviisihaigused. Seetõttu keskendub

arengukava nende ennetamisele, ravile ja kontrolli all hoidmisele. Samuti on eesmärgiks

seatud rahastuse põhjalikum analüüs, et leida viise Tervisekassa tulude ja kulude tasakaalus

hoidmiseks.

Maivi Parv selgitas täpsemalt arengukavas esitatud kolme strateegilise eesmärgi saavutamist.

Tema sõnul on võimalikke sekkumissuundi rohkem, kuid jõutud on järeldusele, et just nendes

kolmes valdkonnas saab Tervisekassa kõige enam panustada. Esimene strateegiline eesmärk

on tugeva esmatasandi tagamine. Tervisekassa on võtnud ülesandeks luua uus südame-

veresoonkonna haiguste ennetusmudel, mis hõlmab südame-veresoonkonna ja

metaboolsete haiguste riski tuvastamist, riskirühma kuuluvate inimeste jälgimist ning nende

suunamist ennetusprogrammidesse ja -teenustele. Teine oluline suund on üha enam

perearstiabi osutamine meeskonnamudelit rakendavate tervisekeskuste kaudu. Samuti

soovitakse esmatasandil luua integreeritud võrgustik. Lisaks terviseteejuhtidele on kavas

pakkuda uusi teenuseid, sealhulgas palliatiivravi, geriaatriat ja tööajavälist erakorralist abi.

Eesmärk on kujundada võrgustik, kuhu kuuluvad perearstid ja pereõed ning ka laiem

esmatasandi meeskond: koduõed, füsioterapeudid, apteekrid ja teised spetsialistid. Oluline on

parandada ka vaimse tervise abi kättesaadavust esmatasandil nii täiskasvanutele kui ka lastele

ja noortele. Rõhk on sellel, et esmatasand oskaks ja suudaks senisest rohkem teenuseid

pakkuda. Perearstikeskustele on kavas luua tervisejuhtimise portaali digitaalne töölaud, mis

aitab perearstidel oma nimistu patsiente ennetuse ja riskipatsientide jälgimise kaudu kiiremini

ning hõlpsamalt toetada. Perearst näeb, kuidas tema nimistu patsientidel läheb ja saab

tulemusi võrrelda teiste nimistute ning Eesti keskmisega. Keskne terviseplaan koondab

inimese ennetus- ja ravieesmärgid terviseportaali ning seda saavad kasutada nii inimene ise

kui ka tema ravimeeskond.

Teine strateegiline eesmärk on ravi tulemust parandavate tasumudelite rakendamine. Oluline

märksõna on töötervishoiu, tööandjate ja perearstide koostöö. Töötervishoius kasutatavad

andmed ja järeldused soovitakse tuua esmatasandile, et neid saaks paremini kasutada. Samuti

peaksid perearstid saama töötervishoiuteenuse kaudu senisest rohkem tuge. See haakub

osaliselt südame-veresoonkonna haiguste ennetusmudeliga. Lisaks rõhutas ta, et suunamised

algavad e-konsultatsioonist ning eesmärk on jõuda ühtse e-konsultatsioonipõhise

suunamiseni. Perearst küsib eriarstilt vajaduspõhiselt ja meditsiiniliselt põhjendatult nõu.

Eriarst annab perearstile soovitusi või määrab, millise ooteajaga patsient üle võetakse.

Ta märkis, et rohkematel erialadel tuleb kasutusele võtta tulemuspõhine rahastamine.

Alustada tuleks suurematest kulukohtadest, nagu onkoloogia ja südame-veresoonkonna

haigused. Just nende valdkondade puhul on oluline luua uusi tasumudeleid ja rakendada

tulemuspõhist rahastamist. Oluline on ka strateegiline ostmine. Selgelt tuleb määratleda

teenuseosutajate rollid ja vastutus. Ostutegevuse kaudu on võimalik säästa teenuseosutajate

ressurssi ning samal ajal tagada teenuse kvaliteet. Võimalik on tsentraliseerida vähem

osutatavaid ja spetsiifilisemaid teenuseid ning samal ajal tuua kodulähedasi teenuseid juurde.

Lisaks tuleb senisest enam kasutada patsiendi hinnangut ravitulemusele ja ravikogemusele

(PROM- ja PREM-mõõdikuid).

Karl-Henrik Peterson selgitas, et digivaldkonnas saab arengukava tegevused jagada kolme

põhisuunda. Esiteks tuleb keskenduda infosüsteemide funktsionaalsusele, sealhulgas sellele,

kuidas korrastada praegu killustunud infosüsteemide maastikku. Teiseks on oluline hinnata

infoturbe hetkeseisu. Kolmandaks tuleb pöörata tähelepanu andmetele ning nende

kasutamisele nii Tervisekassa igapäevatöös ja arengukava projektides kui ka laiemalt

tervisevaldkonnas ning sellega seotud tehnoloogialahenduste arendamisel. Tema sõnul on

vaja luua mudel, mis võimaldaks tuua osa funktsionaalsusi senisest enam kesksele tasandile ja

vähendada seeläbi kasutusel olevate infosüsteemide hulka. Piltlikult öeldes tasutakse praegu

esmatasandil sama funktsionaalsuse eest vähemalt neljakordselt ning haiglate infosüsteemide

puhul ligikaudu nelja- kuni seitsmekordselt. See ei ole mõistlik. Esmalt alustatakse perearsti

infosüsteemi uuendamisest, mis aitab ühelt poolt koondada funktsionaalsusi ja muuta arendust

tõhusamaks ning teiselt poolt paremini toetada tervishoiutöötajaid. Näiteks võiksid tehisaru ja

muud lahendused säästa vähemalt 20% perearsti ajast. See aitaks leevendada töökoormust

olukorras, kus tervishoiutöötajate nappus süveneb. Infoturbe puhul tuleb alustada mõõtmisest,

et mõista tegelikku olukorda Eesti tervishoiusektoris. Praegu ei ole peale Eesti infoturbe

standardi auditi sisulist tehniliste parameetrite mõõdet. Selline mõõde on väga oluline, eriti

arvestades tehisaru arengut ja selle kasutamist rünnete läbiviimisel. Andmete valdkonnas on

mitu projekti, millest olulisem on ühendandmeladu, kuhu koondatakse tervise infosüsteemi ja

Tervisekassa andmed. Neid on vaja kokku tuua, et luua väärtuspõhiseid rahastusmudeleid.

Andmetest selgub, milline on teenuse väärtus. Samuti saab nende põhjal teha prognoose,

poliitikat ja lepingute juhtimise otsuseid.

Siiri Lahe andis ülevaate aruandes käsitletud tuludest ja kuludest. Ligikaudu 85%

Tervisekassa tuludest laekub sotsiaalmaksu komponendist, millele lisandub mittetöötavate

pensionäride eest tehtav eraldis. Eelmisel aastal oli selle eraldise suurus 310 miljonit eurot.

Üle 65-aastaste isikustatud kulud ulatuvad ligi 900 miljoni euroni ning sellele lisanduvad veel

kiirabi ja muud pearahapõhised kulud. Teine oluline teema on 238 miljoni euro eest teenuseid,

mille Tervisekassa on üle võtnud. Osa neist pidi olema kaetud lisakomponendi arvelt.

Absoluutarvudes on kõige rohkem kasvanud eriarstiabi, mille kulud on kümne aastaga

suurenenud 2,1 korda. Samal ajal on teadlikult rõhutatud esmatasandi olulisust ning

perearstiabi kulud on kasvanud 2,6 korda. Kuna lähtepositsioon oli väiksem, on

absoluutarvudes kasv siiski tagasihoidlikum.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Irja Lutsar küsis, kas tugev esmatasand tähendab seda, et inimene pöördub tavapärase

tervisemure korral esmalt perearsti poole, mitte ei lähe kohe EMOsse, kus teenus on oluliselt

kallim. I. Lutsari hinnangul ei peaks ligikaudu 50% EMO vastuvõtule jõudvatest patsientidest

sinna pöörduma. Ta küsis, milliseid meetmeid selles valdkonnas plaanitakse rakendada.

Siiri Lahe avaldas lootust, et EMOsse pöördumiste vähendamisse aitab kaasa juba kasutusel

olev meede, mille eesmärk on muuta perearstiga ühenduse võtmine inimese jaoks võimalikult

lihtsaks. Perearstiga saab ühendust võtta telefoni teel ning Tervisekassa rahastab kõnekeskuse

teenust, mis aitab perearstidel ja pereõdedel kõnesid paremini hallata ning tagasihelistamisi

korraldada. Samuti saab inimene pöörduda digiteenindusplatvormi kaudu endale sobival ajal,

sealhulgas õhtul või nädalavahetusel. Perearst ja pereõde vaatavad pöördumised tööpäeva

alguses üle, hindavad nende kiireloomulisust ning võtavad patsiendiga ühendust vastavalt

vajadusele. Uue Tervisekassa lepingu järgi tuleb perearsti kodulehel kuvada ka vastuvõtuajad,

et inimesel oleks selge ülevaade perearsti ja pereõe vastuvõtuaegadest. Teine oluline suund on

e-konsultatsioon, mis võimaldab perearstil patsiendi ravivajadust eriarstiga arutada ja

vajaduse korral patsient edasi suunata. Samuti avaldas ta lootust, et uus perearstiabi

kulumudel, mis keskendub riskipatsientidele ja meeskonnatööle, loob teenuseosutajatele

senisest selgema väärtuse ja stiimuli.

Eero Merilind märkis, et ennetusele suurema tähelepanu pööramisest räägitakse palju. Ta

küsis, kas ennetusteenuste laiendamine toimub lisaraha, patsiendi omaosaluse või raviraha

arvelt.

Maivi Parv vastas, et ennetusteenuste laiendamine peab toimuma olemasoleva eelarve piires.

Selleks on tehtud vajalikud arvutused ning fookus on eelkõige südame-veresoonkonna

haiguste ennetusel. Arenduskulude katmisel on oma roll ka innovatsioonifondil, mille kaudu

saab rahastada uusi pilootprojekte. Vaktsineerimiste, tervisekontrollide, ennetusteenuste ja eri

ennetusprojektide laiendamine peab praegu jääma üldise eelarve raamidesse.

Helmen Kütt küsis perearstide koondamise kohta perearstikeskuste alla. Ta soovis teada, kui

palju on Eestis ravikindlustuseta inimesi ning kui paljudel ei ole perearsti.

Maivi Parv vastas, et kindlustamata inimesi on ligikaudu 90 000 ehk umbes 6%. Ta selgitas,

et perearstiabi arendamisel on eesmärk liikuda selles suunas, et vähemalt kaks kolmandikku

teenusest osutataks tervisekeskuste kaudu. Praegu see veel nii ei ole: tervisekeskuste kaudu

osutatakse ligikaudu pool või veelgi vähem perearstiabist. Tervisekassa hinnangul on

meeskonnas töötav perearst jätkusuutlikum ning suudab paremini korraldada ka asendusi.

Tervisekeskuse meeskond, kuhu kuuluvad näiteks koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand,

aitab raviteekonda kiirendada.

Signe Riisalo katkestas arutelu ja küsis, kas komisjon on valmis istungit pikendama kümme

minutit. Komisjon nõustus istungi pikendamisega konsensuslikult.

Tanel Kiik küsis tulemuspõhise rahastamise loogika kohta. Arengukavas on

viidatud psühhiaatria eriala tulemuspõhisele rahastamisele alates 2026. aastast. Ta palus

täpsemalt selgitada, mida see tähendab. Samuti palus ta laiemalt selgitada, millises mahus ja

ulatuses on lähiaastatel võimalik tulemuspõhist rahastamist rakendada.

Maivi Parv selgitas, kuidas tulemuspõhine rahastamine praegu toimib. Perearstiabis ja

koolitervishoius on tulemustasusüsteem juba kasutusel. Eriarstiabis rakendatakse seda näiteks

psühhiaatria erialal, kuid praegu pigem protsessipõhisena. Tasustatakse e-konsultatsioonide

kasutamist, meeskonnatööd ja esmaste patsientidega tegelemist. Tulemustasu komponente

kasutatakse ka raviteekondades, näiteks insuldi- ja endoproteesiraviteekonnas. Psühhiaatria

eriala on arengukavas eraldi välja toodud seetõttu, et erialade ja konkreetsete haigusseisundite

kaudu on võimalik kiiremini edasi liikuda. Psühhiaatrite erialaselts on aktiivne Tervisekassa

partner ning valmis liikuma praeguselt protsessipõhiselt tulemustasult tervisetulemite

tasustamise suunas. Praegu töötatakse välja mudelit, mida soovitakse järgmise aasta alguses

testida. Näiteks meeleolu- ja ärevushäirete puhul hakatakse jälgima, millise tervisetulemini

patsient ravi tulemusena jõuab, ja seotakse see psühhiaatriateenuse osutaja tasustamisega.

Irja Lutsar viitas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele, mille kohaselt

saab Terviseamet haiguste ennetamise eesmärgil koguda eri liiki andmeid. Ta küsis,

millal muudetakse Tervisekassa andmed tervishoiutöötajatele kättesaadavaks nii, et nad ei

peaks neid haiguslugudest käsitsi välja otsima. Lisaks märkis ta, et kuigi sageli räägitakse

tervishoiutöötajate arvu vähenemisest, on andmete järgi arstide arv viimase viie aasta jooksul

umbes 2% kasvanud. Ta küsis, kas tervishoiutöötajate arv tegelikult väheneb.

Karl-Henrik Peterson selgitas, et eristada tuleb kahte tasandit. Andmed peavad

olema sisuliselt kasutusvalmis ehk kokku kogutud, struktureeritud ja analüüsideks

rakendatavad. See suurendab võimekust käsitsi analüüse teha. Selleni jõutakse käesoleva

aasta lõpuks. Teiseks on küsimus selles, millal konkreetsed funktsioonid jõuavad

tervishoiutöötajateni. Selleks on vaja haiglate, Tervisekassa või TEHIKu panust, et vajalikud

funktsionaalsused välja arendada. Tõenäoliselt jõuavad esimesed lahendused perearstideni

perearsti infosüsteemi kaudu. Tervishoiutöötajate arvu kohta selgitas ta, et

Tervisekassa peab tagama, et kõiki nimistuid teenindaksid perearstid. Järgmise viie aasta

jooksul jõuab ligikaudu 30% perearstidest pensioniikka, mistõttu tuleb selleks aegsasti

valmistuda.

Signe Riisalo palus koostada komisjoni liikmetele kirjaliku ülevaate IT- ja andmeregistrite

arenduste kohta. Ülevaates võiks välja tuua, millised arendused on plaanis, millises ajaraamis

need toimuvad ning milline on nende praktiline kasu.

Tanel Kiik küsis psühhiaatria kohta, kas tulemuspõhise rahastamise mudeliga kaasneb ka

rahastuse kasv. Ta märkis, et erasektoris on psühhiaatrite ja teiste vaimse tervise spetsialistide

tasud märksa kõrgemad kui Tervisekassa rahastatavas süsteemis. See motiveerib spetsialiste

erasektorisse liikuma ning võib suurendada ebavõrdsust vaimse tervise teenuste

kättesaadavuses. Ta küsis, kas mudeliga kaasneb ka tasude tõus. Lisaks soovis ta teada, kas

Tervisekassa toetab plaani viia rehabilitatsiooniteenused Tervisekassa rahastamisele.

Maivi Parv vastas, et tulemustasu mudelit saab kujundada mitmel viisil. Üks võimalus on

maksta hea tulemuse eest lisatasu, teine aga vähendada tasu kehva tulemuse korral. Praeguse

plaani järgi soovitakse katsetada mudelit, kus teenuse hinnas on eraldi tulemustasu

komponent. Näiteks võib see moodustada 20% tasust ning kui kokkulepitud tulemus

saavutatakse, saab teenuseosutaja selle komponendi. Insuldiraviteekonnas kasutatakse ka

kulude jagamise mudelit: kui tulemused saavutatakse ja efektiivsus paraneb, jaotatakse osa

rahast ümber. Võimalikke lahendusi on rohkem ning oluline on leida tasakaal, mis motiveerib

teenuseosutajaid. Üksnes lisaraha maksmist Tervisekassa eelarve ei võimalda. Teine küsimus

puudutas integratsioonireformi. Tervisekassa töötab praegu rehabilitatsiooni ja meditsiiniliste

abivahendite teemadega. Nende teenuste ülevõtmisel on ette nähtud ka vajalik lisaraha ning

selle piires saab teenust osutada. Lisasumma hulka on arvestatud ka täiendavad tööjõukulud.

Eero Merilind märkis, et Eestis on ligikaudu 90 000 ravikindlustuseta inimest ning palju on

ka neid, kes ei kuulu perearsti nimistusse. Ta soovis teada, kuidas nad pääsevad eriarsti

juurde olukorras, kus liigutakse kohustusliku e-konsultatsiooni suunas.

Siiri Lahe vastas, et eriarsti vastuvõtule pääseb meditsiinilise vajaduse korral ning üldjuhul

perearstisüsteemi kaudu. Perearst hindab ravivajadust ja suunab patsiendi vajaduse

korral edasi. Probleem tekib juhul, kui inimesel perearsti ei ole.

Karmen Joller lisas, et e-konsultatsiooni kaudu suunamisele ei ole täielikult üle mindud.

Praegu on seda kavas rakendada ühel erialal ning ka seal säilib võimalus

pöörduda psühhiaatriakliinikusse vaimse tervise õe kaudu. Aja jooksul tuleb sarnase

lahenduse kasutamist kaaluda ka teistel erialadel. E-konsultatsiooni saab algatada ka teine

eriarst või erakliiniku arst. Eraldi probleem on olukord, kus inimesel ei ole perearsti.

Signe Riisalo rääkis, et komisjon arutab neid teemasid sügisesel istungjärgul edasi.

Irja Lutsar küsis, kas Tervisekassa kavandatud suunas liikumiseks on vaja mõnda seadust

muuta.

Maivi Parv vastas, et strateegilise ostmise küsimuses on vaja poliitilist tuge. Teiseks tuleb

jätkuvalt pöörata tähelepanu teenuste ülevõtmisele, sealhulgas integratsiooni, rehabilitatsiooni

ja meditsiiniliste abivahendite valdkonnas. Samuti on oluline, et kavandatud

summad jõuaksid Tervisekassa eelarvesse ning oleks selge, et Tervisekassa osutab neid

teenuseid üksnes üleantud summa piires ega kata neid terviseraha arvelt. Kolmandaks teeb

Tervisekassa ettepanekuid ka rahastatavate teenuste kohta. Näiteks on Tervisekassa

üle võtnud sõltuvushaiguste ennetuse ja ravi. Võimalik, et mõnda sellist valdkonda tuleks

rahastada otse riigieelarvest.

Signe Riisalo tänas päevakorrapunktis osalenud külalisi.

7. Info ja muud küsimused

7.1 Komisjon arutas istungite korraldamist istungjärkude vahelisel ajal. Komisjoni esimees

märkis, et nimetatud perioodil ei ole istungeid kavas pidada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere