Muudatusettepanekud 377 SE-le

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Lossi plats 1a 15165, Tallinn

Meie 19.03.2024 nr 1.2-5/739-1

Muudatusettepanekud 377 SE-le

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogu menetluses on ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine) 377 SE.1 Jõustumistähtajaks on planeeritud 15. aprill, kuid see ei ole realistlik arvestades menetlusetappi. Seega teeme ettepaneku muuta seaduse jõustumisajaks käesoleva aasta 15. mai. Kui muuta jõustumistähtaegu, on tarvis muuta ka rakendussätteid. Samuti soovime ühe sätte sõnastust kohendada. Muudatusettepanekud on järgmised: 1. Eelnõu § 1 punkt 26 muuta ja sõnastada järgmiselt: „26) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 28 ja 29 järgmises sõnastuses: „(28) Käesoleva seaduse 2024. aasta 15. mail jõustunud muudatusi rakendatakse alates 2024. aasta 15. maist toimunud kindlustusjuhtumite puhul avatud uutele haiguslehtedele. (29) Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise või terviseseisundile vastava töö andmise haigusleht enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse tema kindlustusjuhtumile käesoleva seaduse enne 2024. aasta 15. maid kehtinud redaktsiooni.“; 2. Eelnõu § 2 punkt 5 muuta ja sõnastada järgmiselt: „5) seadust täiendatakse §-ga 1162 järgmises sõnastuses: „§ 1162. Käesoleva seaduse § 48 rakendamine Ametnikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud töövõimetusleht või kellel tekib õigus emapuhkusele enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024.aasta 15. maid kehtinud redaktsiooni § 48.“; 3. Eelnõu § 6 punkt 5 muuta ja sõnastada järgmiselt: „5) seadust täiendatakse §-ga 13910 järgmises sõnastuses: „§ 13910. Raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja töötingimuste rakendamine

1 Eelnõu - Riigikogu

2

Isikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud haigusleht või kellel tekib õigus emapuhkusele enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024. aasta 15. maid kehtinud redaktsiooni §-i 18.“; 4. Eelnõu § 7 punktis 1 sisalduv § 123 muuta ja sõnastada järgmiselt: „§ 123. Tööandja vabatahtlik töövõimetushüvitis (1) Tööandja võib maksta töötajale töövõimetuslehe alusel lisaks käesoleva seaduse §-s 122 alusel makstud haigushüvitisele ning ravikindlustuse seaduse või selle alusel antud määruse alusel tekkinud kindlustusjuhtumi korral makstud töövõimetushüvitisele vabatahtlikku töövõimetushüvitist. (2) Tööandja ei maksa vabatahtlikku töövõimetushüvitist ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktide 3–41 alusel ega §-s 60 sätestatud juhtudel. (3) Vabatahtlik töövõimetushüvitis ei tohi koos käesoleva seaduse § 122 alusel makstava haigushüvitisega ületada töötaja töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist töötasu (edaspidi keskmine töötasu). (4) Kui töötajale maksab töövõimetushüvitist Tervisekassa, siis arvutab tööandja maksimaalse vabatahtliku töövõimetushüvitise suuruse lahutades töötaja keskmisest töötasust ravikindlustuse seaduses sätestatud töövõimetushüvitise protsendile vastava keskmise töötasu summa ja käesoleva seaduse § 122 alusel makstava summa. (5) Tööandja maksab vabatahtliku töövõimetushüvitise välja käesoleva seaduse § 122 lõikes 5 sätestatud ajal.“; 5. Eelnõu § 9 muuta ja sõnastada järgmiselt: „§ 9. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 15. mail. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4–7 ja 27 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2025. aasta 1. veebruaril.“. Selgitused: Muudatusettepanekud 1–3 ja 5 on tehtud eesmärgiga muuta seaduse jõustumisaega ning sellest tulenevalt ka rakendussätetes olevat kuupäeva. Direktiiviga seotud sätete jõustumine on menetluses olevas eelnõus planeeritud 5. aprillil, kuid see ei ole enam võimalik. Seega on direktiivi sätete jõustumine planeeritud samale ajale kui enamik teisi sätteid – 15. mail. Muudatusettepanek nr 4 täpsustab eelnõus olevat tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise paragrahvi. Nimelt on oluline lõikes 2 rõhutada, et haiguslehe alusel töötamise või raseda haiguslehe alusel töötamise või sellest keeldumise korral ei ole tööandjal õigus maksta sotsiaalmaksuvaba vabatahtlikku haigushüvitist. Töö tegemise eest tuleb maksta töötasu, haiguslehe alusel töötamise aja eest makstakse samuti töötasu ning töötasu on alati sotsiaalmaksuga maksustatav. Vabatahtlik töövõimetushüvitis ei tohi ületada keskmist töötasu koos kehtiva õiguse alusel makstava tööandjapoolse haigushüvitisega.

3

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Susanna Jurs [email protected]