Taotlus

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 13.06.2026 nr 90

Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine

ja linnuse andmete muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 1, § 19 lg 1 ja § 20 lg 6 alusel:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Saare maakonnas Muhu vallas

Linnuse külas paikneva asulakoha mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ nimetusega

Asulakoht.

2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Kehtestan ühise kaitsevööndi Asulakohale ja mälestisele Linnus „Linnuse maalinn“

(kultuurimälestiste registris nr 12504) vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.

Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi

maakatastrisse ja teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades

kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

1.1. Saare maakonnas Muhu vallas Linnuse külas paikneb arvatavasti 11. sajandil rajatud Linnus

„Linnuse maalinn“ (kultuurimälestiste registris nr 12504). Tegu on ümara põhiplaaniga

ringvalliga ümbritsetud umbes 110 × 100 m suurusel maa-alal asuva linnusega, millega on

seostatud rahvarohket püsiasustust. See 1,31 ha suurune maa-ala tunnistati

kultuurimälestiseks 01.09.1997 kultuuriministri määrusega nr 59. Muinaslinnused, sh Muhu

linnus, olid piirkonna keskused, võimu ja staatusega seotud kohad, lisaks lähimate külade

elanike ja loomade varjupaigad. Linnustel oli oma tagamaa, st selle halduses või sõltuvuses

olevad maad.1, 2 Henriku Liivimaa kroonikas3 kirjeldatakse Muhu linnuse ja selle läheduses

asuva linna piiramist, vallutamist ja rüüstamist 1227. aastal.

1.2. 1985. aastal leiti linnusest kagu pool asuvalt põllult rauast ammunooleots, raudese ja

kabjanael4.

1.3. 1997. aastal avastas arheoloog Heikki Pauts asulakoha arheoloogilise kultuurkihi linnusest

umbes 200 m idas ligikaudu 100 × 200 m suurusel alal5 ning arheoloogid uurisid piirkonda

1 Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Toimetanud ja täiendanud A. Mäesalu ja H. Valk. Tartu–Tallinn. 251–252. 2 Kriiska, A., Lang, V., Mäesalu, A., Tvauri, A., Valk, H. 2020. Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Toimetanud V. Lang.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. 3 Heinrici Chronicon Livoniae – Henriku Liivimaa Kroonika. Tõlkinud R. Kleis. Toimetanud ja kommenteerinud E.

Tarvel. 1982. Tallinn, Eesti Raamat. HLK.pdf 4 Leiud Eesti Ajaloomuuseumis: AM LK 30070 A 654: 1–3. 5 Kiristaja, A., Tvauri, A., Vindi, A. 1998. 1997. aasta arheoloogilised inspeksioonid. – Arheoloogilised välitööd

Eestis / Archaeological Field works in Estonia. 210–236. Lk 217. View of 1997. aasta arheoloogilised inspektsioonid

veel 1998. ja 1999. aastatel6. Leiti savinõukilde, savitihendeid, šlakki, luisukatke, luid,

metallesemeid ja nende katkeid, sh pronkstraat, pronkspannal, tinanööp, pronkssõlg ja 10.–

11. sajandi ehtenõela katke.

1.4. 2019. aastal anti Muinsuskaitseametile üle otsinguvahendiga leitud esemed Neo kinnistult

(KÜ 47801:007:0073)7. Leiuala asus umbes 600 m linnusest kirdes. 2020. aastal arheoloog

Monika Reppo koostatud eksperdihinnangu8 kohaselt oli leidude seas mh 10.–13. sajandist

pärinevad kaaluvihid, 10.–16. sajandil kasutatud vööjagaja ja pronksiaegne odaots. M.

Reppo juhtis tähelepanu, et Muhu linnuse ümbrusest on teada mitmeid esemeleide ning

avastatud on asulakoht, mistõttu on arvatavasti ka Neo kinnistult korjatud esemed seotud

ennekõike asulakohaga.

1.5. 02.–04.05.2025 toimus Muhu linnuse lähiümbruses otsinguvahendi kasutajate ühisotsing9

eesmärgiga tuvastada linnusega seotud elutegevuse jälgi ja Liivimaa Henriku kroonikas

mainitud asustuse asukoht. Otsingutel leiti eriaegseid arheoloogilisi leide linnusest läänes ja

põhjas ning linnusest umbes 200 m idas avastati arheoloogilise kultuurkihiga ala ja kaks

viikingiaegse hõberahaga aaret.

1.6. 08.–09.06.2025 toimusid arheoloog Marika Mägi juhendamisel piirkonnas täiendavad

arheoloogilised uuringud asulakoha piiride ja iseloomu määratlemiseks10,11 ning juunis 2025

koostati Muinsuskaitseametile üleantud esemete eksperdihinnang12. Uuringute raames

avastati tähelepanuväärselt paks asulakoha kultuurkiht, mis ulatus kuni 50 cm sügavusele

ning milles oli majapidamislohk ja hulgaliselt arheoloogilisi leide, sh keraamika katkeid,

münte, loomaluid, ehteid. Asulakoht oli kasutusel 10.–18. sajandil, kõige intensiivsem

kasutusaeg oli 12.–14. sajandil, st linnuse kasutusajal ning leide pärines ka 16.–18. sajandist,

mil piirkonnas olid talud.

1.7. 12.06.2025 kehtestati Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 1-1/19 asulakoha alale

ajutine kaitse. Otsusest teavitati ajutise kaitse alale jäävate kinnistute omanikke ja Muhu

Vallavalitsust 16.06.2025.

1.8. 26.09.2025 küsis Muinsuskaitseamet arvamust asulakoha mälestiseks tunnistamise ja

asulakoha ning linnuse ühise kaitsevööndi kehtestamise menetluse algatamise kohta Muhu

Vallavalitsuselt ja kavandatava mälestise ning ühise kaitsevööndi maa-ala omanikelt

(edaspidi puudutatud kinnistute omanikud).

1.9. 05.10.2025 vastas Eemu kinnistu omanik, et tema hinnangul on kavandatud ühise

kaitsevööndi ulatus liialt suur ning juhtis tähelepanu, et Eemu kinnistule on planeeritud

rajada tee, mis on seotud Ilvese (KÜ 47801:001:0927), Mere (KÜ 47801:001:0925), Pätsi

(KÜ 47801:001:0924) ja Rüütli (KÜ 47801:001:0926) kinnistutega, kuhu on kehtiva

detailplaneeringu alusel ette nähtud elamute ehitamine. Tee rajamisega kaasnevad

mahukamad pinnasetööd, sh kraavide kaevamine. Lisaks arvas omanik, et kaitsevööndi

kehtestamine seab takistusi põllu kasutamisele, sh põllu kündmisele ja piirete rajamisele.

Eemu kinnistu omanik tegi ettepaneku vähendada kavandatud kaitsevööndi ulatust nii, et

Eemu kinnistule kaitsevööndit ei kehtestataks.

1.10. 10.10.2025 vastas Jaani kinnistu omanik, et esialgse Muinsuskaitseameti teavituse juures ei

olnud ülevaadet kavandatavatest piirangutest, kohustustest ja võimalikest

6 Leiud: AM LK 32708 A 805: 1–12; AM A 880:1–14. 7 Kurisoo, T., Rammo, R., Smirnova, M. 2020. Discoveries made by the users of searching devices and the public in

2019 and the new Heritage Conservation Act. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2019, Tabel 1, nr 169.

https://arheoloogia.ee/ave2019/AVE2019_22_Kurisoo.etal.pdf 8 Reppo, M. 2020. Detektorileiud erinevatelt Saare maakonna leiukohtadelt. Eksperdihinnang. Link väljavõttele, mis

käsitleb Linnuse küla leide: 31252_Reppo_2020_Linnuse-kula_leiud_EH_valjavote.pdf 9 Klimov, J. 2025. Ühisotsingu aruanne. Saaremaa-Muhu-Linnuse_yhisotsing_2025_asulakoht.pdf 10 Mägi, M. 2025. Muhu Linnuse asulakoha iseloomu selgitamine ja piiride kindlaksmääramine. UT-

1484_Aeelu_2025_M2giM_ak-31252_linnus-12504_Saaremaa-Muhu-Linnuse-L22nelasu.pdf 11 Mägi, M. 2025. Muhu I ja II aarde ülesvõtmine ja leiukoha dokumenteerimine. 31252_M2giM_2025_Saaremaa-

Muhu-Linnuse-L22nelaasu.pdf 12 Mägi, M. 2025. Eksperdihinnang Muhu linnuse asulakohalt detektoristide poolt MKA-le üle antud esemetele.

31252_Magi_2025_ekspertiis_Muhu_Linnuse_asulakoha_leiud.pdf

hüvitusmeetmetest, mistõttu on konkreetsema arvamuse esitamiseks vaja lisainfot.

Pöördumises paluti täpsustada millised on menetluse läbiviimisel omaniku õigused ja

kohustused, kuidas tagatakse järelevalve ebaseaduslike otsingute ennetamiseks ning kuidas

kompenseeritakse maa-ala väärtuse langemist, kui senine põllumajanduslik tegevus

keelatakse. Vastuses juhiti tähelepanu, et Jaani kinnistul olev põllumaa on olnud aktiivses

kasutuses juba aastakümneid, sh on seda korduvalt küntud.

1.11. 10.10.2025 esitas Mudremäe kinnistu omanik seisukoha, kus nentis, et mõistab kavandatava

menetluse eesmärki, ent leiab, et olemasolev info ei kaalu üles negatiivset mõju kinnistu

omanikule. Seisukohas juhitakse tähelepanu, et ka arheoloog M. Mägi on tõdenud, et

Mudremäe kinnistul on toimunud aktiivne maaharimine, sh rasketehnikaga, mille käigus on

tõenäoliselt hävinenud asulakoha struktuurid13. Seega hindab omanik, et maa-ala ei vasta

riikliku kaitse üldistele kriteeriumidele ja kinnistu kultuurimälestiseks tunnistamine ning

senise maakasutuse piiramine ei ole põhjendatud. Eelnevale lisaks leiab omanik, et

asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasneks kinnisvara turuhinna langus,

tavapärasele kinnistu kasutamisele lisanduksid bürokraatlikud ja ajakulukad toimingud ning

seatavate kitsenduste tõttu võib lõppeda senine rendileping põllumehega, mis tähendab

omanikule majanduslikku kahju. Omanik sõnastas, et soovib saada kinnistult stabiilset

renditulu ja võimalust tulevikus rajada kinnistule suve- või alaline kodu.

1.12. 10.10.2025 vastas Muhu Vallavalitsus, et ei esita vastuväiteid asulakoha kultuurimälestiseks

tunnistamise ning asulakoha ja linnuse ühise kaitsevööndi kehtestamise kohta, kuid palub

arvestada valla üldplaneeringus sätestatud tingimustega ning maa-ala omanike

seisukohtadega. Linnus „Linnuse maalinn“ asub Maalinna katastriüksusel, kus umbes 29%

kinnistust ei ole seni olnud hõlmatud muinsuskaitseliste piirangutega. Sellele alale on

vastavalt üldplaneeringule kavandatud puhkekoha rajamine, kuhu on võimalik püstitada ala

teenindavaid väikehooneid ning rajatisi (nt seikluspark, mängu- ja palliväljak, laululava,

teemapark, vabaõhumuuseum, tervise- ja liikumisrajad, staadion ning muu puhkuseks,

sportimiseks või kultuuritegevuseks sobilik rajatis). Ühtlasi tuleb puhkealad varustada

vastava taristuga (pingid, lõkkeplatsid, prügikastid, käimlad jne) ning kavandatud on ka

parkla rajamine, mis tagab mälestise parema külastatavuse ning väldib isetekkeliste parklate

teket. Vallavalitsus kinnitas, et linnuse vaadeldavuse säilimise tagamiseks on

üldplaneeringus linnust ümbritsevad alad määratud ilusa vaadetega aladeks ning heina- ja

karjamaad on suures osas arvatud väärtuslike põllumajandusmaade hulka. Nendel aladel on

üldjuhul ehitustegevus välistatud, ent põhjendatud juhtudel võib piirkonda rajada näiteks tee

või üksikelamu.

1.13. Teised puudutatud kinnistute omanikud arvamust ei avaldanud.

1.14. Muinsuskaitseamet tutvus esitatud seisukohadega. Maa-ala kultuurimälestiseks

tunnistamisel ja mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamisel ning tööde tegemise loa või

teatise esitamise kohustusele leevenduste tegemise kaalumisel arvestas Muinsuskaitseamet

nii menetlusosaliste huve kui ka säilinud kultuuripärandi olemasolu, ulatust ja kaasnevaid

väärtusi. Menetlusosaliste huvid ja Muinsuskaitseameti põhjendatud seisukohad on esitatud

punktides 4.9–4.15.

1.15. 04.11.2025 otsustas Muinsuskaitseamet algatada asulakoha kultuurimälestiseks

tunnistamise ning asulakohale ja linnusele ühise kaitsevööndi määramise menetluse.

1.16. 11.12.2025 pikendas Muinsuskaitseamet peadirektori käskkirjaga nr 1-1/38 maa-ala ajutise

kaitse tähtaega kuue kuu võrra. Otsusest teavitati puudutatud kinnistute omanikke ja Muhu

Vallavalitsust 12.12.2025.

1.17. 15.12.2025 teavitas Muinsuskaitseamet menetluse algatamise otsusest ja saatis vastava

eelnõu Muhu Vallavalitsusele ja puudutatud kinnistute omanikele tutvumiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

13 Omanik viitab ERR-i 07.06.2025 avaldatud artiklile „Muhu linnuse lähedalt leiti sadakonna hõbemündiga aare“:

Muhu linnuse lähedalt leiti sadakonna hõbemündiga aare | Eesti | ERR

1.18. 09.01.2026 vastas Mudremäe kinnistu omanik, et on oma seisukoha varasemalt esitanud

ning soovib uuesti pöörata tähelepanu asjaolule, et kavandatav asulakoha ala hõlmab

enamikku tema kinnistust, mõjutades seeläbi kinnistu turuväärtust ja et edaspidi lisanduvad

kinnistu kasutamisega ajakulukad ja bürokraatlikud toimingud. Ühtlasi rõhutas, et ta mõistab

menetluse eesmärki, ent leiab, et kinnisasja omaniku huvid peaksid olema kaitstud,

ennekõike seoses maa-ala väärtuse säilimisega. Eelnevast tulenevalt küsis omanik lisainfot

võimalike riiklike ja rahvusvaheliste hüvitiste või toetuste kohta.

1.19. 15.01.2026 vastas Muinsuskaitseamet omanikule ja selgitas, et maa-ala asulakohaks

tunnistamine ei mõjuta senist maakasutusviisi, sh maaharimist, ega tavapäraseid

aiapidamisega seotud tegevusi. Kultuurimälestisega kaasnev tööde tegemise loakohustus on

seotud vaid ehitus-, kaeve-, pinnase- ja raietöödega ning maaharimine ei ole loakohustuslik

töö. Ühtlasi selgitas Muinsuskaitseamet, et nii maa sihtotstarbe muutmiseks kui ka ehitusloa

saamiseks peab omanik pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kes omakorda kaasab teised

vajalikud riigiasutused, sh Muinsuskaitseameti. Kuna Mudremäe kinnistul paikneb

asulakoha tuumikala, on soovituslik võimalikult varajases ehitus-, kaeve-, pinnase- ja

raietööde kavandamise etapis ise Muinsuskaitseameti poole pöörduda, et saada suuniseid ja

juhiseid, kuidas kavandada soovitud tööd nii, et need säilinud kultuurkihti võimalikult

vähesel määral kahjustaksid. Ühtlasi andis Muinsuskaitseamet ülevaate

muinsuskaitseseaduses sätestatud hüvitistest ja toetusest ning soovitused kust alternatiivseid

toetusmeetmeid võiks veel leida.

1.20. Teised puudutatud kinnistute omanikud arvamust ei avaldanud.

II. Mälestise koosseis, piir ja kaitsevöönd

2.1. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on otsesele elutegevusele viitav laiguti säilinud

arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne.

2.2. Linnusest idas paikneva asulakoha ala hõlmab kolme maatulundusmaana kasutatavat

eraomandis olevat katastriüksust.

2.3. Mälestise Asulakoht piir on määratud vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, arvestades

arheoloogiliste leidude ja asulakoha kultuurkihi levikut, ning hõlmab järgmisi kinnistuid:

Läänelaasu (KÜ 47801:007:0919), Mudremäe (KÜ 47801:007:0375) ja Põllumäe (KÜ

47801:007:0184). Mälestise ala hõlmab nimetatud kinnistuid osaliselt vastavalt käesoleva

käskkirja lisale 1.

2.4. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 1. Asulakoha ala suurus on 6,7 ha.

Kaitsevöönd

2.5. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada

kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

2.6. Asulakoht ja linnus „Linnuse maalinn“ paiknevad teineteise vahetus läheduses, olles

omavahel seotud nii ruumiliselt kui ka ajaliselt – asulakoht on rajatud ja kasutuses olnud

linnusega samaaegselt. 1997. aastal kultuurimälestiseks tunnistatud Linnuse „Linnuse

maalinn“ kaitsevööndiks oli senini 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist

arvates. Kuna linnus ja asulakoht on omavahel ruumiliselt tihedalt seotud, asendatakse

senine linnuse kaitsevöönd linnuse ja asulakoha ühise kaitsevööndiga.

2.7. Linnuse ja asulakoha ümber kehtestatakse ühine kaitsevöönd, mille eesmärgid on:

2.7.1. tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lg 2 p 1).

Linnuse ja asulakoha lähiümbrus peab säilima avatud maastikuna, kuna see annab

mälestistele nende konteksti ja hõlbustab linnuse ning asulakoha maastikul tajumist.

2.7.2. tagada kinnismälestiste vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete

säilimine (MuKS-i § 14 lg 2 p 2). Linnuse ja asulakoha ümber on suuresti avatud

maastik, milles tõuseb linnuse muldkehand prominentselt esile.

2.7.3. tagada kultuurimälestisi ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS-

i § 14 lg 2 p 3). Arheoloogilisi juhuleide on avastatud linnusest läänes, loodes ja põhjas.

Ühtlasi on ootuspärane, et arheoloogilist kultuurkihti leidub linnuse ja asulakoha

vahelisel alal ning asulakoha lähiümbruses.

2.8. Kaitsevöönd ulatub eraomandis olevatele katastriüksustele Eemu (KÜ 47801:001:0923),

Jaani (KÜ 47801:007:0490), Läänelaasu (KÜ 47801:007:0919), Mudremäe (KÜ

47801:007:0375), Põllumäe (KÜ 47801:007:0184), Uuelu (KÜ 47801:007:0425), Vaino

(KÜ 47801:007:0228), Vaino (KÜ 47801:007:0229) ning munitsipaalomandis olevatele

katastriüksustele Maalinna (KÜ 47801:007:0964) ja Maalinna tee (KÜ 47801:007:0952).

Mälestiste kaitsevöönd ulatub nimetatud kinnistutele osaliselt, v-a Maalinna (KÜ

47801:007:0964) katastriüksus, mis tervikuna on hõlmatud mälestise ala ja ühise

kaitsevööndiga – kinnistu põhjapoolel paikneb Linnuse „Linnuse maalinn“ mälestise ala

ning lõunapoolel mälestiste ühine kaitsevöönd.

2.9. Maalinna ja Maalinna tee katastriüksused on üldkasutatavad maad, Uuelu kinnistu on

elamumaa ja ülejäänud katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa.

2.10. Kaitsevööndi ulatus on toodud käskkirja lisas 2. Kaitsevööndi ala suurus on 27,3 ha.

III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse

kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku

kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi

määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama

igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

Üldised kriteeriumid

3.2. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab mälestis asulakoht:

3.2.1. originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile (määruse § 2 p 3). Asulakoha alal on säilinud

arheoloogiline kultuurkiht, sh arheoloogilised leiud, mis pärinevad vahemikust 10.–18.

sajand, ning hoonetega soetud struktuuride säilmed, sh majapidamislohk, puupost, põlenud

kivid. Hilisema põllumajandusega segatud künnikihi all on märkimisväärselt hästi säilinud

asula kultuurkiht, mis on kohati kuni 50 cm paksune.

Arheoloogiamälestise kriteeriumid

3.3. Riikliku kaitse arheoloogiamälestise kriteeriumitest vastab mälestis asulakoht:

3.3.1. vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 p 1), kuna asulakoha alal on leitud

arheoloogilisi leide vahemikust 10.–18. sajand. Asulakoha intensiivsem

kasutusperiood oli teadaolevalt vahemikus 12. sajandi keskpaik kuni 14. sajandi lõpp,

kattudes suuresti linnuse rajamise ja kasutamisajaga. Arheoloogilised leiud ja säilinud

ajaloolised kaardid näitavad, et inimesed on asulakoha piirkonnas elanud ka 15.–18.

sajandil. Asulakoha alal on säilinud muinas-, kesk- ja uusajast pärit arheoloogiline

kultuurkiht, markeerides objekti ajalist mitmekesisust ja -kihilisust.

3.3.2. teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 5 p 2), kuna

asulakoha alal on säilinud arheoloogiline kultuurkiht, millest on leitud nii muinas-,

kesk- kui ka uusaegseid arheoloogilisi esemeid, sh ehteid, rõivaste elemente, münte,

metallesemete katkeid, rauatöö jääke, kaubaplomme, lisaks loomaluid ja põlenud kive

ning kaks viikingiaegset hõbemüntide aaret. Ühtlasi leiti väiksemahuliste uuringute

käigus majapidamislohk. Asulakoha kultuurkiht on kohati kuni 50 cm paksune –

tavapäraselt on Saaremaa asulakohtade kultuurkihid tunduvalt õhemad. Asulakoha

kultuurkihis on säilinud märkimisväärsel hulgal teavet muinasaja lõpu asustuse kohta,

sh andmeid Liivimaa Henriku kroonikas kirjeldatud Muhu linnuse ja ümbritseva

piirkonna rüüstamise kohta, ning informatsiooni piirkonna arengust kesk- ja uusajal,

markeerides inimasustuse vähenemist peale 14. sajandit. Asulakoht on olulise

tähtsusega nii piirkondliku ajaloo kui ka laiemalt Eesti mineviku uurimisel, mõistmisel

ja tõlgendamisel. Samuti on objekt oluline rahvusvahelisel tasandil, pakkudes huvi nii

muinas- ja keskaega uurivatele teadlastele kui ka ajaloohuvilistest turistidele.

3.3.3. silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 5 p 3), kuna asulakohale viidatakse

Henriku Liivimaa kroonikas, kirjeldades üldsõnaliselt asulas olevat vara ja saaki, mida

vallutades röövitakse. Asulakohas säilinud arheoloogiline kultuurkiht võimaldab

mõtestada säilinud kirjalikke allikaid ning saada teavet piirkonna inimeste eluolu kohta

enne ja pärast kroonikas fikseeritud sündmusi. Muhu linnuse kõrval olev asulakoht

rikastab nii kohalike kui laiemalt Eesti inimeste arusaama mineviku sündmustest, olles

seeläbi laia tähendusega kogukondlik ja ühiskondlik koht.

3.3.4. kirjalikes allikates kajastumise ja haridusliku väärtuse kriteeriumile (määruse § 5 p 5),

kuna Henriku Liivimaa kroonikas on kirjeldatud Muhu linnuse vallutamist ning

sissekanne lõppeb lausega „Nad vallutavad linna, röövivad saaki, riisuvad vara,

toredaid asju, ajavad hobused ja karja ära, mis üle jääb, põletavad nad tules“.

Teadaolevalt viitab linn asulakohale, mis linnuse kõrval paiknes. Intensiivset ja

rikkaliku leiuainesega asulakoha olemasolu näitasid 2025. aastal toimunud ühisotsingu

ning arheoloogiliste uuringute tulemused, mille käigus leiti arvukad arheoloogilised

esemed, kaks viikingiaegset hõbeaaret ning tähelepanuväärselt paks arheoloogiline

kultuurkiht, kus on säilinud kunagise hoonestuse ja inimtegevuse jäljed. Lisaks on

säilinud piirkonda kujutavad kaardid alates 17. sajandi lõpust. 17. sajandil on asulakoha

alal olnud kolm talu – Linnose, Mühle ja Hallika. 18. sajandi lõpus tehtud kaardil on

säilinud vaid üks talu (Tõnso) ja ülejäänud ala on võetud kasutusele põlluna.19. sajandi

keskpaiga kaardil pole kõnealuses piirkonnas enam ühtegi ehitist.14 Seega

moodustavad teave kirjalikes allikates ja säilinud arheoloogiline kultuurkiht terviku,

võimaldades ühtaegu detailselt uurida selle piirkonna tähelepanuväärset ajaloolist

sündmust kui ka üldisemalt analüüsida vallutusele eelnenud ja järgnenud inimeste

eluolu.

3.3.5. säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 5 p 6), kuna asulakoht tervikuna saab säilida vaid

selle algses asukohas.

3.4. Määruse kohaselt võib asi vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile.

Asulakoht vastab üldistest kriteeriumidest originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile ning

arheoloogiamälestise kriteeriumidest vanuse ja asukoha, teabe teadusliku väärtuse ja

ainulaadsuse, silmapaistvuse ja erilisuse, kirjalikes allikates kajastumise ja haridusliku

väärtuse ning säilitatavuse kriteeriumidele. Arheoloogiapärand on ajaloo uurimise allikas,

kuid samuti on hoitud ja hooldatud mälestised ruumi ajalise mitmekihilisuse näitajad.

Arheoloogiamälestiseks tunnistamise eripära seisneb selles, et ilma läbi uurimata ei pruugi

olla võimalik lõplikult tuvastada teabe teaduslikku väärtust, ainulaadsust ning

kultuuriväärtusega asja vanust ilma seda hävitamata. Esmane eesmärk on

arheoloogiapärandi säilimine, mistõttu tunnistatakse muistis mälestiseks piiratud teabe

alusel või väikesemahuliste uuringute põhjal, mis tõendasid asulakoha olemasolu.

3.5. Kokkuvõtvalt näitavad arheoloogiliste uuringute tulemused, et Muhu linnuse kõrval paiknes

10.–18. sajandil kasutatud asulakoht, mille kõige intensiivsem kasutusperiood jäi vahemikku

12.–14. sajand, olles linnuse kasutusajaga samaaegne. Asulakohas on tähelepanuväärselt

hästi säilinud arheoloogiline kultuurkiht, selles olevad arheoloogilised leiud ja asustusega

seotud struktuurid. Märkimisväärselt on asulakoha 1227. aasta rüüstamist ja põletamist

kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas ning piirkonna hilisem asustuslugu kajastub

vanimatel ajaloolistel kaartidel.

IV. Kultuurimälestiseks tunnistamise põhjendus

14 Ajalooliste kaartide väljavõtted ja põhjalikum analüüs on ära toodud Mägi 2025 asulakoha iseloomu selgitamise ja

piiride kindlaksmääramise aruandes.

Mälestise Asulakoht kultuuriväärtus

4.1. Riiklik kaitse antakse MuKS § 10 lg 1 alusel ainult sellele kultuuriväärtusega asjale või maa-

alale, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb

rahvusvahelisest lepingust. Nende säilitamine ja mistahes kahjustamise võimaluse

ärahoidmine on nii riigi kui ka omanike kohustus.

4.2. MuKS § 16 lg-st 6 tuleneb, et mälestiseks tunnistamise menetluses selgitatakse välja asja

kultuuriväärtus, kaaludes nii avalikku huvi kui ka kaasatud isikute huve ning hinnates

mälestiseks tunnistamise ja kaitsevööndi kehtestamise põhjendatust.

4.3. Eesti on ühinenud arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooniga, mille art 1 lg-st 1

tuleneb, et konventsiooni eesmärk on kaitsta arheoloogiapärandit kui Euroopa kollektiivse

mälu allikat ning ajaloolise teadusliku uurimistöö vahendit. Sama artikli lg 2 kohaselt

peetakse sel eesmärgil arheoloogiapärandi elementideks kõiki eelnevatest ajajärkudest

pärinevaid inimtegevuse säilmeid, esemeid ja igasuguseid muid jälgi, muuhulgas mille

kaitse ja uurimine aitab rekonstrueerida inimkonna ajalugu ning tema suhteid

looduskeskkonnaga. Art 4 p ii kohaselt kohustub pool võtma kasutusele meetmeid

arheoloogiapärandi konserveerimiseks ja säilitamiseks, soovitavalt in situ.

4.4. Arheoloogiamälestis on MuKS § 11 lg 3 kohaselt inimtegevuse säile, asi või nende kogum

ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad

teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga.

Arheoloogiamälestise oluliseks osaks on kultuurkiht. Lisaks ajaloo uurimisallika väärtusele

on arheoloogiamälestistel ka monumendi väärtus, olles ainelised tunnusmärgid maastiku

ajalisest mitmekihilisusest, mida tuleb võimaluse piires maksimaalselt säilitada. Kõik

muinaslinnused ja nendega seotud asulakohad on Eesti kontekstis olulised. Tegemist on

kesksete esinduslike kompleksmuististega, millel on võtmetähendus asustusloo uurimisel.

4.5. Asulakoht vastab määruses sätestatud kriteeriumidele ja esindab väärtuslikumat osa

kultuuripärandist, millel on teaduslik ja ajalooline kultuuriväärtus. Tegu on esindusliku

näitega 10.–18. sajandil kasutatud asulakohast, mis moodustas esimestel sajanditel

lahutamatu terviku Muhu linnusega. Tähelepanuväärselt on paiga rüüstamist kirjeldatud

Henriku Liivimaa kroonikas. Asulakohas on säilinud arheoloogiline kultuurkiht ja selles

olevad arvukad arheoloogilised leiud ning struktuurid, milles on teave nii paiga rajamise,

kasutamise kui ka hülgamise kohta. Seejuures joonistub arheoloogiliste leidude ja kirjalike

allikate abil ilmekalt välja ajaloo etapilisus – inimasustus on piirkonnas sajandite vältel

olnud erineva intensiivsusega, hääbudes vähehaaval uusajal, mil varasemad talukohad

järkjärgult põldudena kasutusele võeti.

Avalik huvi

4.6. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka

Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa

hoidmine ja kaitse. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. MuKS §

3 lg 1 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus.

Eesti riik on ühinenud rahvusvaheliste lepingutega ja võtnud endale kohustuse tagada

riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine. Samuti tuleneb kultuuripärandi hoidmise

kohustus Eesti Vabariigi põhiseadusest.

4.7. Eesti on ühinenud ka mitme rahvusvahelise konventsiooniga, millest on lähtutud mälestiste

kaitsekorralduse põhimõtete sõnastamisel. 1996. aastal jõustus Eestis arheoloogiapärandi

kaitse Euroopa konventsioon, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada arheoloogiapärandit kui

Euroopa kollektiivse mälu allikat. 2018. aastal jõustunud Euroopa maastikukonventsioon

tõstab esile maastiku tähtsust nii loodus kui kultuuripärandi põhiosana. 2021. aastal

jõustunud kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu

raamkonventsioon ehk Faro konventsioon rõhutab kultuuripärandi kui ressursi väärtust

kestliku arengu loomuliku osana, mis põhineb igaühe õigusel saada kultuuripärandist osa,

millega omakorda kaasneb kohustus pärandit hoida ja säilitada.

4.8. Kuna kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, näeb riiklikult olulistele

kultuuripärandi objektidele muinsuskaitseseadus ette kitsenduste seadmise. Mida suurem on

avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud

oma vara kasutamisel, kui need on sobivad ja vajalikud. Seega on ettevaatuspõhimõttest

lähtuvalt lubatav seada mälestistega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmised,

mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Säilinud asulakoht on oluline, andes teavet

muinaslinnuste kõrvale rajatud asulakohtade kohta. Asulakohal säilinud struktuurid ja

arheoloogilised leiud võimaldavad uurida kunagist piirkonna inimeste eluolu, sh toitumist,

tarbeesemeid ja rõivastust, lisaks kohaliku asustusajaloo arengut, ühiskonnakorraldust,

kaubandussuhteid, sõjandusajalugu jne. Kuna Muhu linnuse kõrval olev asulakoht on

markeeritud Henriku Liivimaa kroonikas, annab see haruldase võimaluse uurida

arheoloogiliste meetoditega üht kirjalikus allikas talletatud ajaloolist sündmust ning

analüüsida selle mõju edasisele asustusele. Kõik eelnev on oluline, et mõista ja mõtestada

minevikus toimunut. Asulakoha säilimine on vajalik kultuurilise järjepidevuse tagamiseks,

mis omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb

avalik huvi ühiskonna vajaduses säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele

põlvedele. Ühtlasi on linnuse ümbrus määratud Muhu valla üldplaneeringus väärtusliku

maastiku alaks, millest lähtudes esineb ala kaitseks avalik huvi nii riigi kui ka kohaliku

omavalitsuse tasandil.

Menetlusosaliste huvid

4.9. Oktoobris 2025 edastasid asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise ning linnuse ja

asulakoha ühise kaitsevööndi määramise menetluse algatamise kaalumise kohta seisukoha

neli menetlusosalist: Eemu, Jaani ja Murdemäe kinnistu omanikud ning Muhu Vallavalitsus.

Arvamustes ilmnes, et maa-ala omanikud sooviksid seisukoha kujundamiseks rohkem teavet

kavandatavate kohustuste, hüvitiste, kitsenduste ja nende ulatuse kohta. Muinsuskaitseamet

selgitab, et MuKS § 16 lg 1 näeb ette, et enne mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist

küsitakse sellekohast arvamust menetlusosalistelt. Maa-ala kultuurimälestiseks

tunnistamisega seotud detailid, sh kitsenduste ulatus või võimalikud leevendused seaduses

ettenähtud kohustustest, selguvad menetluse käigus. Seetõttu on esialgses teavituses olev

info vähene ja pöördumise eesmärk on ennekõike informeerida omanikke

Muinsuskaitseameti kavatsusest algatada menetlus, mis hõlmab nende omandit. Ühtlasi

küsitakse omanike arvamust ning menetlusosalistel on võimalus juhtida Muinsuskaitseameti

tähelepanu asjaoludele, mis võiksid menetluse algatamist või selle käiku mõjutada.

15.12.2025 saadeti asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise ja linnuse ning asulakoha

ühise kaitsevööndi määramise otsuse eelnõu puudutatud kinnistu omanikele ja Muhu

Vallavalitusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

4.10. Peale eelnõuga tutvumist esitas Mudremäe kinnistu omanik 09.01.2026 uuesti seisukoha,

kus palus veelkord pöörata tähelepanu sellele, et kavandatav asulakoha ala hõlmab enamikku

tema kinnistust, mõjutades seeläbi kinnistu turuväärtust ning soovis täiendavat

informatsiooni hüvitiste või toetusmeetmete osas. Kuigi maa-alal asub suure

kultuuriväärtusega viikingi-, kesk- ja uusaega dateeritud asulakoht, sh on säilinud asulakoha

rajamise, kasutamise ja selle hääbumisega seotud arheoloogiline kultuurkiht, ei ole

arheoloogiamälestise ala kasutamine samal otstarbel oluliselt takistatud.

Muinsuskaitseseadus näeb ette ka mõned hüvitis- ja toetusmeetmed. Arheoloogiamälestise

puhul on võimalik taotleda hüvitist olukorras, kus Muinsuskaitseamet määrab tööde

tegemise tingimusena uuringu läbiviimise ning toetust on võimalik taotleda

arheoloogiamälestise konserveerimiseks ja hoolduseks (nt võsaraie). Arvestades asjaolu, et

kinnistut saab kasutada ka tulevikus senisel otstarbel, st maatulundusmaa sihtotstarbega ning

omaniku poolt viidatud eesmärgil põllumajandusliku maana, ei saa eeldada, et riikliku kaitse

kehtestamine mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt. Vastupidist ei ole tõendanud ka

Murdemäe kinnistu omanik.

Põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduse hüvitamist.

Isikule tuleb tema omandile seatud kitsendustega tekitatud kahju hüvitada eelkõige juhul,

kui hüvitise maksmata jätmine läheks vastuollu PS §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõiguse ja PS

§-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Riigikohtu lahendis asjas 5-21-3/11 leidis

kohus, et võrdsuspõhimõttega oleks vastuolus olukord, kus üks või mõned üksikud peaksid

üldistes huvides kandma suuremaid kulutusi kui teised, kes samuti kasutavad üldistes

huvides loodud vahendeid ja ressursse. Õiglase hüvitise maksmise vajadus

omandipõhiõiguse riive proportsionaalsuse tagamiseks tekib olukordades, kus ühe

üksikisiku varaline kaotus on võrreldes teiste isikutega ebaproportsionaalselt suur.

Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, mistõttu ei saa hüvitise maksmist pidada

asjakohaseks.

4.11. Arvamust avaldanud omanikud tundsid muret selle üle, et senist maakasutust piiratakse.

Maa-ala kultuurimälestiseks tunnistamine või kaitsevööndi määramine ei takista senist

maakasutuse jätkamist. Kõigi kinnistute katastriüksuste sihtostarve on maatulundusmaa.

Maakatastriseaduse § 181 lg 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste

tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või

metsamajanduslik potentsiaal. Kinnistutel võib põllumajanduslike tegevustega senisel viisil

jätkata, sellisteks tegevusteks ei tule Muinsuskaitseameti luba taotleda ega teatist esitada.

Vältima peab uute põlluharimismeetodite kasutamist, mis sekkuvad pinnasesse senisest

sügavamalt, lõhkudes seeläbi seni algses asukohas säilinud arheoloogilist kultuurkihti (nt

sügavkünd). Ühtlasi ei peeta loa- või teatise esitamise kohustuslikuks kaevetööks igapäevast

aiapidamist.

Nii Eemu kui ka Mudremäe kinnistute omanikud väljendasid soovi kinnistutele ehitada ning

arvasid, et menetluse tulemusena ehitustegevus keelatakse. Kuna kultuurimälestis ja selle

kaitsevöönd ei ole ehituskeelualad, siis on teatud tingimustel maa-aladel ehitamine võimalik.

Eemu kinnistu on seotud Muhu Vallavalitsuse 2010. aastal kehtestatud

detailplaneeringuga15, mille kohaselt on kinnistu põhjapoolsele alale planeeritud rajada

juurdepääsutee nelja naaberkinnistu teenindamiseks. Detailplaneeringu kohaselt kinnistuid

teenindav tee ei asu detailplaneeringu alal, mistõttu on võimalik vajadusel juurdepääsudeks

kaaluda alternatiivseid võimalusi. 05.10.2025 esitatud Eemu kinnistu omaniku seisukohas

juhiti tähelepanu kavatsusele rajada kehtiva detailplaneeringuga hõlmatud kinnistute

juurdepääsutee nii Eemu kinnistu põhja- kui ka lõunapoolses osas, st osaliselt kavandatud

kaitsevööndi alal. Juhul, kui Eemu kinnistu lõunapoolses osas siiski soovitakse tee rajada,

määrab tööde tegemise tingimused, nt arheoloogiliste uuringute vajaduse ja meetodi,

Muinsuskaitseamet siis, kui ametile on esitatud tööde tegemise teatis, kus on ära toodud

planeeritavate tööde asukoht, maht ja metoodika. Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu

elluviimine põhjendatud vajadusel, mõistlikul viisil ja tingimusi järgides endiselt võimalik.

Ühtlasi juhib Muinsuskaitseamet tähelepanu, et kavandatava kultuurimälestise ja mälestiste

ühise kaitsevööndi eesmärgid kattuvad kehtiva Muhu valla üldplaneeringus kehtestatud

tingimustega. Nii Eemu kui ka Mudremäe kinnistu paiknevad üldplaneeringu kohaselt

väärtusliku maastiku alal. Selle ala üheks eesmärgiks on hoida traditsioonilist

maastikustruktuuri ning säilitada põllumajanduslike alade avatust ja vaateid

maastikuelementidele. Ühtlasi on Muhu linnuse lähiümbrus, sh Eemu kinnistu, tunnistatud

ilusa vaatega alaks, kust avaneb vaade linnusele. Sellel alal on ehitustegevus lubatud vaid

põhjendatud juhtudel, arvestades ala väärtust, iseloomu ja avanevaid vaateid. Lisaks näeb

üldplaneering ette, et planeerimisel tuleb lähtuda kultuurimälestisi säästvast põhimõttest

ning arvestada avaliku huviga, sh arheoloogiamälestiste läheduses tuleb arvestada

mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega. Muhu linnus on ka Muhu valla

üldplaneeringus märgitud kohalikul tasandil väärtusliku objektina, mis mh on osa Muhu

ajaloolisest kultuuriteest, st ajaloolisest Kuivastu – Väikse väina postiteest.

15 Linnuse ja Nautse küla Eemu maaüksuste detailplaneering kehtestati 17.06.2010 Muhu Vallavolikogu otsusega nr

55: EVALD

4.12. Mudremäe kinnistu omanik juhtis tähelepanu, et 07.06.2025 artiklis on arheoloog Marika

Mägi kinnitanud, et piirkonnas on asulakoha struktuurid tõenäoliselt hävinenud aktiivse

maaharimise tõttu ja seega ei ole muistise uurimiseks säilinud piisavalt sisendit ja maa-ala

ei vasta riikliku kaitse üldistele kriteeriumidele (täpsemalt p 1.11). Siinkohal on oluline

märkida, et viidatud artiklis on ühtlasi juhitud tähelepanu asulakoha kultuurkihi olemasolule

ja selle intensiivsusele ning 2025. aasta uuringute tulemusena tõdetakse, et segamini

künnikihi all on hästi säilinud asulakoha kultuurkiht. Asjaolu, et kõrgemates künnikihtides

on asulakoha kultuurkihti segatud ja seeläbi kunagisi struktuure lõhutud, ei vähenda selle

asulakoha kultuurilist ja teaduslikku väärtust, kuna olulist teavet kannavad nii segatud

künnikihis olevad arheoloogilised leiud kui ka künnikihi all algses asupaigas säilinud

arheoloogiline kultuurkiht. Paiga vastavust riiklike kaitse kriteeriumidele on hinnatud III

peatükis.

4.13. Jaani kinnistu omanik palus täpsustada, kuidas tagatakse, et piirkonnas ei toimuks

ebaseaduslikke otsinguid. Maa-ala kultuurimälestiseks tunnistamisega ja ühise kaitsevööndi

kehtestamisega luuakse eeldus, et otsinguvahendit teadaoleva arheoloogilise kultuurkihiga

maa-alal ei kasutata. Kultuuripärandi säilimine on nii maa-ala omaniku kui ka laiemalt

avalikkuse huvi. Kõige vahetumalt saavad arheoloogilise kultuurkihi säilimise eest seista

kohalikud inimesed, kes on teadlikud nende kodukandi väärtustest ja hoiavad neid. Pisteliselt

kontrollivad kultuurimälestiste seisukorda ka Muinsuskaitseameti esindajad.

4.14. Muhu Vallavalitsus tõi välja, et Maalinna kinnistul on ettenähtud puhke- ja virgestusrajatiste

ning uue parkla rajamine. Muinsuskaitseamet suhtub soosivalt pärandit tutvustavatesse

meetmetesse, mis ühtaegu võimaldavad suurendada avalikkuse teadlikkust ja huvi säilinud

kultuuripärandi vastu, kuid ühtlasi on pärandit väärtustavad ja hoidvad. Seega kattuvad

Muinsuskaitseameti ja Muhu Vallavalitsuse huvid Muhu linnuse ja selle lähiümbruse

säilitamise osas. Käskkirja kehtestamisel võib olla mõningane mõju Muhu valla kui kohaliku

omavalitsuse tegevusele eelkõige planeerimis-, ehitusalaste menetluste läbiviimisel, kuna

mälestise ja selle kaitsevööndi alal tuleb edaspidi arvestada MuKS-ist tulenevate piirangute,

kaitse-eesmärkide ning Muinsuskaitseameti kooskõlastus- ja kaasamiskohustustega.

Kohalikul omavalitsusel tuleb menetlustes senisest suuremal määral hinnata kavandatavate

tegevuste mõju kultuuripärandi säilimisele ning vajaduse korral teha koostööd

Muinsuskaitseametiga. Samas ei too eelnõu kaasa kohaliku omavalitsuse ülesannete olulist

suurenemist, kuna kavandatavad kaitse-eesmärgid on üldjoontes kooskõlas Muhu valla

kehtiva üldplaneeringu põhimõtete ja piirkonna senise maakasutusega.

4.15. Seni on riikliku kaitse all olnud vaid Linnus „Linnuse maalinn“ (registri nr 12504) koos seda

ümbritseva 50 m laiuse kaitsevööndi alaga. Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega

ja mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamisega muutuvad ehitus-, kaeve- ja pinnasetööd

loakohustuslikuks lisaks linnuse alale ka kolmele kinnistule ulatuval asulakoha alal. Mõlema

mälestise maa-ala kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad

mälestisele suunatud tegevused vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste

säilimist. Kaitsevööndi laiendamisega suureneb puudutatud kinnistute arv seniselt kuuelt

kümnele. Kaitsevööndi alal ehitus-, kaeve- ja pinnasetööde kavandamisel tuleb esitada tööde

tegemise teatis ning tööde kavandamisel peab arvestama ühtaegu nii võimaliku

arheoloogilise kultuurkihi esinemisega kui ka linnusele ja asulakohale sobiva ja toetava

keskkonna ning mälestise vaadeldavuse ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete

säilitamisega. Maaharimine ei ole loa- ega teatisekohustuslik töö, mistõttu mälestised ja

nende ühine kaitsevöönd ei mõjuta puudutatud kinnistutel olevate põllumaade edasist

sihipärast kasutamist. Täpsemalt on kultuurimälestistega seotud kitsendusi ja leevendusi

käsitletud V peatükis.

4.16. Lähtudes MuKS-i eesmärgist tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus ning

arvestades seatavate piirangute ulatust, st keelatud on ainult mälestist ja selle välisilmet

hävitavad tegevused ning senine maakasutus saab jätkuda, kaalub mälestise kaitse vajadus

üle võimalikud erahuvid mälestise alale jäävaid kinnistuid täiesti vabalt kasutada. Avalik

huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik,

s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Proportsionaalsus

4.17. Põhiseadus sätestab riigi ühe põhieesmärgina Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise

tagamise läbi aegade. Kultuuripärandi kaitse on üleriiklik huvi ja seetõttu riiklik kohustus,

kuna tegu on põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaga, mis peab säilima läbi aegade

ja järgmistele põlvkondadele. Kultuuripärand on osa Eesti rahvuskultuurist ning eesmärgid

selle säilimiseks õigustavad omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramist.

Seega ei ole omandipõhiõigusel teiste põhiseaduslike väärtuste ees igal juhul prioriteeti ning

seadusega võib omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust õiglases ulatuses

kitsendada, kui see on vajalik muu põhiseadusliku eesmärgi saavutamiseks. Nõuete ja

piirangute kehtestamisel arvestati MuKS-is esitatud muinsuskaitse põhimõtetega, mille

kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus.

Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad aga õigusaktist tulenevad piirangud olema

proportsionaalsed ehk eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.

4.18. Käskkirja väljatöötamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Põhiseaduse §-s 11

sisalduva proportsionaalsuse põhimõtte järgi peab õiguste või vabaduste piiramiseks olema

õigustatud eesmärk ning kohustus või piirang sisult ja ulatuselt õiglane. Asulakoha ala kaitse

eesmärk on selle säilimine. Käskkirjaga seatud piirangud on kehtestatud ulatuses, mis tagab

mälestise säilimise ja kaitse. Nõuete ja piirangute kehtestamisel lähtuti avalike huvide ning

igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest (MuKS §

3 lg 8). Käskkirjas toodud lahendused on proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ehk

mõjutavad õiguste ja vabaduste kasutamist võimalikult minimaalselt.

4.19. Käskkirjaga seatud piirangute eesmärk on vajadus kaitsta kultuuripärandit. Asulakoha

kultuurimälestiseks tunnistamine aitab sellele kaasa, seega on piirang sobiv. Piirangud on

vajalikud, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise puudutatud isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Asulakoha säilimise tagamiseks ei

ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid kinnistu omanikke vähem koormavaid meetmeid.

Arvestama peab, et kõigi kinnistute katastriüksuste sihtostarve on maatulundusmaa ehk

põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on

põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Kuna kinnistutel võib seniste tegevustega jätkata

ehk maa kasutamine samal otstarbel ei ole oluliselt takistatud, ei ole tegemist omanike

õiguseid intensiivselt mõjutava meetmega. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb

kaaluda ühelt poolt isikute õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga

eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa kultuuriväärtuste säilimine on oluline eesmärk.

Arvestades eeltoodut, omanikele seatavate piirangute madalat intensiivsust ning olulist

avalikku huvi asulakoha säilimise tagamiseks, saab seatavaid piiranguid pidada vajalikuks

ja mõõdukaks. Oluline on rõhutada, et riikliku kaitse tagamisega ja kultuuriväärtusi

hävitavatele tegevustele piirangute seadmisega Asulakoht säilib, kuid kultuuriväärtusi

kahjustavate tegevuste elluviimisel Asulakoht hävib.

V. Kitsendused ja leevendused

5.1. Maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistamisega kaasnevad MuKS-ist tulenevad kitsendused

eesmärgiga tagada kultuuripärandi parem säilimine.

5.2. Arheoloogiapärandi kaitseks kehtib MuKS § 31 lg-st 1 tulenev nõue peatada tööd ja

teavitada Muinsuskaitseametit, kui mistahes paigas avastatakse tööde tegemisel

arheoloogiline kultuurkiht või leid. Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega ja

mälestise piiri määramisega saab maaomanik või valdaja tööde tegemise planeerimise faasis

kultuuripärandiga arvestada, vältides seeläbi ootamatusi, mis muudavad tööde tegemise

keerulisemaks ja ettenähtust kallimaks.

5.3. Käskkiri ei kehtesta absoluutseid tööde ja tegevuste keelde, vaid kehtivad MuKS-is

sätestatud nõuded taotleda enne mälestisel kavandatud töid selleks ametilt vastav luba või

esitada vastav teatis (luba või teatist eeldavad tööd on loetletud järgmises punktis). Seda, kas

ja millises ulatuses ja kujul on konkreetsel juhul mälestise alal soovitud töö ja tegevus

võimalik, hindab amet loataotluse või esitatud teatise lahendamisel omanikku kaasava

menetluse tulemusena. Kuigi PS § 32 lg 1 sätestab igaühe õiguse oma omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada, on sama paragrahvi lg 2 järgi lubatud seadusega sätestada õiglased ja

eesmärgi kaalukusele vastavad omandikitsendused. Antud juhul tuleneb omandipõhiõiguse

riive talumise kohustus avalikust huvist kaitsta kultuuripärandit kui avalikku huvi.

5.4. Ettevaatuspõhimõtte (MuKS § 3 lg 4) kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused

vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Kinnismälestisel tööde

tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad MuKS §-d 49, 50, 52, 54, 55 ja 58, mille kohaselt

tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,

kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna

ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada vastavalt

tööde tegemise loa taotlus või tööde tegemise teatis. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus

Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja

kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel.

Ühtlasi peab Muinsuskaitseamet olema edaspidi kaasatud mälestise alal ja selle

kaitsevööndis projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlusse.

5.5. Lähtuvalt kavandatud pinnasesse sekkuvate tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus

määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, või keelduda tööde

lubamisest. Need Muinsuskaitseameti otsused määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja

kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse ja omaniku huvi vahel. Loa

taotlemine või teatise esitamise kohustus ise ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue.

Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse kaasates.

Ameti määratud arheoloogilise uuringu puhul on võimalik taotleda uuringutele kulunud

summa hüvitamist MuKS-i § 48 lg 2 alusel.

5.6. MuKS § 19 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas leevendused

MuKS § 52 lg 1–3 ja § 62 lg 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lg 1–3 ja

§-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

5.7. Seaduses sätestatud tööde tegemise loakohustusest leevenduste tegemine ei ole asulakoha

alal asjakohane, kuna mälestisega seotud arheoloogiline kultuurkiht paikneb vahetult

maapinna läheduses. Seetõttu nii ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude

pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine

metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt mälestise säilimist.

5.8. Mälestise kaitsevööndis leevendusi teavituskohustusest ei tehta, kuna nii ehitamine,

kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud

tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt

mälestiste vaadeldavust, nende keskkonda ja neid ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi

säilimist.

VI. Kokkuvõte

6.1. Muhu linnuse juures paikneb 10.–18. sajandil kasutatud asulakoht, mille kõige intensiivsem

kasutusperiood jäi vahemikku 12.–14. sajandil, olles linnuse kasutusajaga samaaegne.

Asulakohas on hästi säilinud nii arheoloogiline kultuurkiht kui ka selles olevad

arheoloogilised leiud ja asustusega seotud struktuurid. Asulakoht vastab määruses sätestatud

riikliku kaitse kriteeriumidele ja esindab väärtuslikumat osa kultuuripärandist, millel on

teaduslik ja ajalooline kultuuriväärtus. Sealhulgas on asulakoht markeeritud Henriku

Liivimaa kroonikas ja arheoloogiliste meetoditega on võimalik uurida kroonikas talletatud

ajaloolist sündmust ning analüüsida selle mõju edasisele asulakoha toimimisele ja arengule.

Kaitse alla võtmine on Asulakoha tervikliku säilitamise seisukohast määrava tähtsusega,

kuna vaid sel moel saab tagada asulakoha ja selles sisalduvate väärtuslike elementide ja teabe

alal hoidmise.

6.2. Arvestades Asulakoha vastavust määruses sätestatud riikliku kaitse kriteeriumidele ja selle

kultuuriväärtust, kaaludes avalikku huvi ja menetlusosaliste, sh mälestise alal asuvate

kinnistuomanike huve, on põhjendatud tunnistada Asulakoht kultuurimälestiseks liigiga

arheoloogiamälestis. Uute objektide kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta

kultuuripärandi väärtuslikuma osa põhimõttele vastavaid objekte, mida hävimise korral ei

ole võimalik taastada.

6.3. Muhu linnus ja selle kõrval olev asulakoht moodustavad lahutamatu terviku, olles olnud

kasutusel samaaegselt. Seega on asjakohane kehtestada mälestistele ühine kaitsevöönd, mis

hõlmab maa-alasid, kust on leitud asulakohaga ja linnusega seotud arheoloogilisi leide ning

mis arvestab linnuse ja asulakoha vaadeldavusega, tagades ühtlasi linnusele ja asulakohale

sobiva ja toetava keskkonna.

VII. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

7.1. Enne kultuurimälestiseks tunnistamist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht.

7.2. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 26.03.2026 toimunud koosolekul ja otsustas seda

toetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1. Mälestise Asulakoht asukoht, piir ja koordinaadid.

Lisa 2. Mälestise Linnus „Linnuse maalinn“ ja Asulakoht ühine kaitsevöönd ja selle

koordinaadid.

Lisa 1

Kultuuriministri 13.06.2026 käskkirja nr 90

„Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine ja linnuse andmete muutmine“ juurde

Kaart 1. Mälestise Asulakoht asukoht

Kaart 2. Mälestise Asulakoht piir.

Tabel 1. Mälestise Asulakoht piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6494091,352 452248,82

2 6494029,111 452277,122

3 6494024,368 452279,518

4 6494007,675 452287,92

5 6493996,084 452293,735

6 6493992,97 452295,235

7 6493986,557 452298,213

8 6493981,315 452300,683

9 6493980,354 452300,935

10 6493977,537 452301,579

11 6493977,305 452302,575

12 6493974,825 452303,662

13 6493973,437 452304,285

14 6493970,292 452305,443

15 6493938,255 452317,034

16 6493914,018 452332,997

17 6493890,225 452345,472

18 6493788,844 452321,9

19 6493728,235 452267,172

20 6493706,239 452263,036

21 6493701,589 452230,12

22 6493710,872 452185,562

23 6493714,365 452168,795

24 6493738,961 452122,303

25 6493780,345 452088,882

26 6493905,899 452087,809

27 6493970,286 452146,83

28 6493970,286 452146,83

29 6493989,602 452173,658

30 6494006,983 452203,207

31 6494066,661 452173,479

32 6494084,62 452198,879

33 6494093,727 452236,731

Lisa 2

Kultuuriministri 13.06.2026 käskkirja nr 90

„Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine ja linnuse andmete muutmine“ juurde

Kaart 3. Mälestiste Linnus „Linnuse maalinn“ ja Asulakoht kaitsevöönd.

Tabel 2. Mälestiste Linnus „Linnuse maalinn“ ja Asulakoht kaitsevööndi koordinaadid.

Nr X Y

1 6494013,83 451577,459

2 6494105,163 451690,368

3 6494178,531 451881,293

4 6494156,944 451889,701

5 6494161,574 451959,073

6 6494155,151 451983,965

7 6494150,608 451994,141

8 6494144,238 452007,253

9 6494142,447 452011,516

10 6494134,373 452018,846

11 6494118,315 452031,482

12 6494111,131 452035,262

13 6494103,834 452036,147

14 6494082,678 452056,691

15 6494118,806 452147,722

16 6494118,806 452147,722

17 6494149,283 452222,298

18 6494100,712 452314,526

19 6493988,461 452374,724

20 6493896,236 452413,112

21 6493640,336 452366,711

22 6493643,36 452341,215

23 6493644,572 452333,331

24 6493646,355 452298,659

25 6493647,024 452288,628

26 6493646,754 452254,51

27 6493646,855 452250,681

28 6493650,157 452238,915

29 6493656,628 452229,064

30 6493686,415 452194,526

31 6493689,427 452190,85

32 6493692,359 452182,139

33 6493690,065 452181,002

34 6493692,257 452172,75

35 6493695,867 452159,469

36 6493704,469 452127,38

37 6493705,796 452121,69

38 6493711,985 452099,512

39 6493716,234 452082,285

40 6493721,942 452060,363

41 6493755,967 451984,913

42 6493765,788 451963,129

43 6493772,156 451948,904

44 6493781,56 451928,013

45 6493786,902 451915,47

46 6493795,666 451902,852

Nr X Y

47 6493800,947 451895,521

48 6493805,009 451884,641

49 6493845,228 451848,599

50 6493860,72 451808,471

51 6493940,952 451648,137

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] 25.06.2026 nr 1-12/703-1

Taotlus vea parandamiseks kultuuriministri

13.06.2026 käskkirja nr 90 pealkirjas

(Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine

ja linnuse andmete muutmine)

Riigi Teataja seaduse § 10 alusel palume parandada viga kultuuriministri 13.06.2026 käskkirja nr

90 pealkirjas. Riigi Teatajasse avaldamiseks saadetud failis oli pealkiri ekslikult: Asukoha

kultuurimälestiseks tunnistamine ja linnuse andmete muutmine, kuid oleks pidanud olema

Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine ja linnuse andmete muutmine. Selliselt on pealkiri

märgitud ka nimetatud käskkirjas (lisatud). Viga on esitamisel tekkinud inimliku eksituse tõttu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Põld

Osakonnajuhataja

Teadmiseks:

Muinsuskaitseamet

Reesi Sild 6282381

[email protected]