Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine

VÄLJAVÕTE

HIIUMAA VALLAVALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL

Kärdlas 28. mai 2026 nr 22

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Päevakorrapunkt 3

Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande heaks kiitmine

Protokolliline otsus: kiita heaks Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta

aruanne.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Katrin Paat

dokumendihaldusspetsialist --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

VÄLJAVÕTE ÕIGE

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Paat

dokumendihaldusspetsialist

VÄLJAVÕTE

HIIUMAA VALLAVALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL

Kärdlas 28. mai 2026 nr 22

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Päevakorrapunkt 3

Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande heaks kiitmine

Protokolliline otsus: kiita heaks Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta

aruanne.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Katrin Paat

dokumendihaldusspetsialist --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

VÄLJAVÕTE ÕIGE

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Paat

dokumendihaldusspetsialist

HIIUMAA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kärdla 18. juuni 2026 nr 48

Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 11 alusel ja lähtudes Hiiumaa Vallavalitsuse 28.05.2026 protokollilisest otsusest aruande heakskiitmise kohta ning sõltumatu audiitori aruandest

1. Kinnitada Hiiumaa valla 2025. aasta majandusaasta aruanne vastavalt lisale.

2. Otsus jõustub vastuvõtmisest.

3. Otsuse peale on õigus esitada vaie Hiiumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Anu Pielberg Hiiumaa Vallavolikogu esimees

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Hiiumaa valla 2025. aasta

konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande

kinnitamine’’ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega kinnitatakse Hiiumaa valla 2025. aasta

konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 11 kohaselt esitab vallavalitsus

heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31.

maiks.

Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ning vallavalitsuse protokolliline

otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega

hiljemalt 30. juuniks.

Anneli Kollom

Rahandusosakonna juhataja

Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

Nimetus Hiiumaa Vallavalitsus

Registrikood 77000424

Aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413, Hiiu maakond

Telefon +372 463 6082

E-posti aadress [email protected]

Interneti

kodulehekülje aadress www.vald.hiiumaa.ee

Majandusaasta algus 01.01.2025

Majandusaasta lõpp 31.12.2025

Audiitor Ruut & Partnerid Audiitorbüroo OÜ

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 2

Vallavanem

1. SISUKORD

1. TEGEVUSARUANNE ..................................................................................................... 3

1.1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 4

1.2 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR ................................................................................ 5

1.3 ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI ÜLDISEST KESKKONNAST.......................................... 7

1.4 KONSOLIDEERIMISGRUPI TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD ................................................. 8

1.5 ÜLEVAADE EESTI MAJANDUSKESKKONNAST ..................................................................... 9

1.6 ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST ............................................................................ 11

1.7 PEAMISED ARENGUSUUNAD EELOLEVAL AASTAL ............................................................ 28

1.8 KONTROLLISÜSTEEM KOHALIKUS OMAVALITSUSES ......................................................... 28

1.9 ÜLEVAADE FINANTSRISKIDE JUHTIMISEST ....................................................................... 30

2. KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .......... 31

2.1 KONSOLIDEERITUD BILANSS ............................................................................................ 31

2.2 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE .............................................................................. 32

2.3 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ................................................................ 33

2.4 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................................... 34

2.5 EELARVE TÄITMISE ARUANNE .......................................................................................... 35

LISA 1 AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED ...................... 36

LISA 2 RAHA JA PANGAKONTOD ........................................................................................... 44

LISA 3 MAKSUD, LÕIVUD, TRAHVID ..................................................................................... 44

LISA 4 MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED ............................................................................... 45

LISA 5 VARUD ...................................................................................................................... 45

LISA 6 OSALUSED TÜTARETTEVÕTJATES JA SIHTASUTUSTES ................................................ 46

LISA 7 KINNISVARAINVESTEERINGUD .................................................................................. 48

LISA 8 MATERIAALNE PÕHIVARA ......................................................................................... 49

LISA 9 MUUD KOHUSTISED JA SAADUD ETTEMAKSED .......................................................... 50

LISA 10 TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED ................................................................. 51

LISA 11 LAENUKOHUSTISED ................................................................................................. 53

LISA 12 SAADUD TOETUSED ................................................................................................. 54

LISA 13 TULU KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST ................................................................... 57

LISA 14 MUUD TEGEVUSTULUD ........................................................................................... 57

LISA 15 ANTUD TOETUSED ................................................................................................... 58

LISA 16 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................ 59

LISA 17 MUUD TEGEVUSKULUD ........................................................................................... 60

LISA 18 SEOTUD OSAPOOLED ............................................................................................... 61

LISA 19 SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA ............................................................. 63

LISA 20 KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDED ............................................................... 64

LISA 21 SELGITUSED EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA ................................................. 67

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ....................................................................... 72

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 3

Vallavanem

1. TEGEVUSARUANNE

Vallavanema pöördumine

9802.

Ei ole juhuslik number. Täpselt selline oli Hiiumaa elanike arv 1. jaanuari seisuga. Elanike

arv on oluline. Ja seda mitte numbrina. Vaid sisu mõttes. Sest omavalitsus ongi oma elanike

jaoks. Hiiumaa on eripärane, vahva ja kaunis koht, kus elanike arv on ka sel sajandil püsinud

või isegi kasvanud. Üldist trendi ja teisi maakondi vaadates on see vastutuult jooksmine.

Ja joosta igal juhul tulebki. Et vastata inimeste ootustele. Et Hiiumaa võiks ka edaspidi olla

saar ning omavalitsus, kuhu inimesed soovivad tulla. Külla või päriselt. Et neil, kes siin

igapäevaselt on, oleks vajalikud teenused ning need piisavalt kõrgel kvaliteedi tasemel.

Vaadates eelmisesse aastasse, siis jõudsime täielikult üheks hingavaks omavalitsuseks. 2025.

aastast ei ole meil enam osavalla valitsusi. Küll aga tegutsevad jätkuvalt piirkonna arvamuse

edastajana osavallakogud. Regionaalpoliitilise meetmena oleme kokku leppinud, et

teeinvesteeringuid tehakse igal aastal üle Hiiumaa. Samuti on igale endisele omavalitsusele,

tänasele geograafilisele üksusele osavald, arvestatud võrdses mahus väikeinvesteeringute

vahendeid.

Ka valla hallatavate asutuste osas vaatame üha enam asju ülesaareliselt. Olulise uue asutusena

alustas möödunud aastal tööd Hiiumaa Laste ja Perede Tugiteenuste Keskus, mis koondab

vastava valdkonna spetsialistid nii-öelda ühe katuse alla.

2025. aastal jätkasime viimastel aastatel võetud suunaga – hinnata vallale kuuluva vara

vajalikkust valla põhiülesannete täitmisel ning oleme otsinud varale, mida meie enda tegevuse

jaoks vaja pole, uusi lahendusi. Andnud kasutada, korraldanud hoonestusõiguse konkursse

ning viinud läbi põhivara müüke. See on andnud lisavõimalusi investeeringute katmiseks.

Investeeringutest valmis pikalt oodatud ja ette valmistatud Käina kultuurikeskuse

renoveerimine. Samuti uuendati piirkonna jaoks väga oluline Suuremõisa katlamaja. Uut

linnaruumi loob Sadama tänav Kärdlas. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid uuendati

Sõrul ja Männamaal.

Tegusad ning koostöövõimelised inimesed annavad kindlustunde vallana edasi minna.

Aitäh teile kõigile, et oleme suutnud kõigist raskustest läbi purjetada!

Hergo Tasuja

Hiiumaa vallavanem

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 4

Vallavanem

1.1 Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja

Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“,

tulemusena Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel

moodustati uus haldusüksus Hiiumaa vald. 23. oktoobril 2017 registreeris Hiiumaa valla

valimiskomisjon Hiiumaa vallavolikogu liikmed ja asendusliikmed. Otsused avalikustati 24.

oktoobril. Valimistulemused loeti väljakuulutatuks ja Hiiumaa vallavolikogu liikmete

volitused algasid otsuse avalikustamisele järgneval päeval, 25. oktoobril 2017. Hiiumaa

Vallavalitsuse majandustegevuse alguseks on 01.01.2018.

Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne koosneb

tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Tegevusaruanne annab ülevaate Hiiumaa valla 2025. aasta majandusaasta tegevustest ja

asjaoludest, millel oli määrav tähtsus valla finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel,

olulistest sündmustest ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koondab peamisi finantsaruandeid

(konsolideeritud bilanss, konsolideeritud tulemiaruanne, konsolideeritud rahavoogude

aruanne, konsolideeritud netovara muutuste aruanne) ning neid selgitavaid lisasid.

Raamatupidamise aastaaruandes esitletakse eelarve täitmise aruannet ning reservfondi

kasutamise aruannet. Raamatupidamise aruanne on koostatud tekkepõhiselt

konsolideerimisgrupi kohta, eelarve täitmise aruanne tekkepõhiselt vaid konsolideeriva

üksuse kohta.

Majandusaasta aruande juurde kuuluvad sõltumatu vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse

protokolliline otsus majandusaasta aruande heakskiitmise kohta ning Hiiumaa Vallavolikogu

otsus majandusaasta aruande kinnitamise kohta.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 5

Vallavanem

1.2 Konsolideerimisgrupi struktuur

Hiiumaa vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu

küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi,

mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Hiiumaa vald kui kohalik

omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik.

Omavalitsusorganid on:

➢ Vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike

elanike poolt seaduse alusel.

➢ Vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Vallavalitsus on valla

omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib ellu volikogu- ja riigi õigusaktidega

talle pandud ülesandeid.

➢ Valla asutused on vallavalitsus, mis teostab avalikku võimu ning hallatavad asutused,

mis ei teosta avalikku võimu.

Konsolideeriv üksus Hiiumaa Vallavalitsus

1 Hiiumaa Vallavalitsus

2 Emmaste Lasteaed Naksitrallid

3 Käina Lasteaed Tirtspõnni

4 Palade Lasteaed

5 Kärdla Lasteaed

6 Lasteaed Vigri

7 Suuremõisa Lasteaed-Põhikool

8 Palade Põhikool

9 Emmaste Põhikool

10 Käina Kool

11 Kärdla Kool

12 Lauka Põhikool

13 Munitsipaalasutus Hiiumaa Haldus

14 Emmaste Raamatukogu

15 Emmaste Vaba Aja Keskus

16 Sõru Muuseum

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 6

Vallavanem

17 Vabaajakeskus Tuuletorn

18 Käina Huvi- ja Kultuurikeskus

19 Käina Raamatukogu

20 Kõrgessaare Raamatukogu

21 Kõrgessaare Vaba Aja Keskus

22 Kärdla Noortekeskus

23 Kärdla Kultuurikeskus

24 Kärdla Linnaraamatukogu

25 Hiiumaa Sotsiaalkeskus

26 Rudolf Tobiase nimeline Kärdla Muusikakool

27 Hiiumaa Spordikool

28 Hiiumaa Sport

29 Pühalepa Raamatukogu

30 Palade Loodushariduskeskus

31 Pühalepa Vaba Aja Keskus

32 Hiiumaa Laste ja Perede Tugiteenuste Keskus

Konsolideeritud üksused

(Hiiumaa Vallavalitsuse osalus üksustes 51-100%)

1 Hiiumaa Jäätmejaam OÜ

2 aktsiaselts Kärdla Veevärk

3 Sihtasutus Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri

4 Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus

5 Sihtasutus Hiiumaa Sadamad

6 Sadama Üürimaja OÜ

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 7

Vallavanem

1.3 Ülevaade konsolideerimisgrupi üldisest keskkonnast

Hiiumaa on Eesti suuruselt teine saar ja asub Saaremaast põhjas Läänemeres. See on tõeline

paradiis kõigile, kes armastavad päikselisi randu ja marulist merd, imeilusat loodust

salapäraste metsade ning liigirikaste loopealsetega, turvalist elukeskkonda, rahulikku aja

kulgu, kallilt hoitud kultuuripärandit ja siiraid huumoriinimesi. Üheskoos Saaremaa, Vormsi

ja Muhuga on Hiiumaa ka osa UNESCO võrgustikku kuuluvast Lääne-Eesti saarte biosfääri

programmialast.

Teisalt tähendab saareline keskkond pidevat vajadust arvestada mandriühenduse

toimepidevuse, parvlaevade läbilaskevõime ning täiendavate transpordikuludega, mis

lisanduvad kõigi Hiiumaal tehtavate tegevuste üldkuludele ning tõstavad saarel toodetavate

toodete ja pakutavate teenuste omahinda.

Kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks on kogukonna elu juhtimine ja kohaliku

omavalitsuse funktsioonid on oma iseloomult kogukondlikud funktsioonid. Kaasaegse

demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on, et funktsioone tuleb täita eelistatumalt

elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil.

2025. aasta algul oli Hiiumaa registreeritud elanike arv 9 778, aasta varem 9 758. Tegelikult

on talviti saarel püsivalt asuvaid elanikke paari tuhande võrra vähem ja suviti tuleb saarele

uusi ning vanu sõpru ehk suvehiidlasi kokku tublisti rohkem. Hiiumaa suurim asula on Kärdla

linn. Lisaks ühele linnale on meil veel kaks alevikku – Käina ja Kõrgessaare ning 182 küla.

2025. aastal oli Hiiumaa vallas keskmiselt 4,8 tuhat maksumaksjat, sissetulek kuus

Rahandusministeeriumi andmete kohaselt keskmiselt 1873 eurot. Pensionisaajate arv oli

keskmiselt, 01.01.25 seisuga 2608 ja 31.12.25 seisuga 2649. 01.01.2025 seisuga oli töötuid

159 ja 31.12.2025 seisuga oli töötuid 140, töötuid kuus keskmiselt 149 inimest.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 8

Vallavanem

1.4 Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad

2025 2024

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 70 058 65 781

Kohustised aasta lõpus 18 750 16 056

Netovara aasta lõpus 51 308 49 725

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 29 926 28 853

Tegevuskulud -27 851 -26 648

Tulem 2 075 2 205

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute maht 6 970 3 556

Likviidsus * 0,32 0,30

Lühiajaline maksevõime ** 0,68 0,78

Kohustiste osakaal varadest 26,8 24,4

Laenukohustiste osakaal varadest 21,3 19,5

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate

alusel

Põhitegevuse tulem *** 3 422 4 001

Netovõlakoormus **** 13 724 11 719

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideerimata näitajate

alusel

Põhitegevuse tulem *** 3 112 3 683

Netovõlakoormus **** 13 121 12 130

*Likviidsus – raha / lühiajalised kohustised

Iseloomustab valla lühiajalist maksevõimet. Suhtarve näitab, mitu korda ületavad likviidsed

varad lühiajalisi kohustisi. Kordaja väärtus > 0,9 näitab head likviidsustaset.

**Lühiajaline maksevõime – käibevara / lühiajalised kohustised

Näitab mitu korda käibevarade maksumus lühiajalisi kohustisi katab. Heaks loetakse

kattekordajat 2, piisavaks 1,6 ning nõrgaks 1,1 ja vähem.

***Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe

Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 9

Vallavanem

****Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustiste ja KOFS § 36 alusel

arvestatud likviidsete varade vahe.

Netovõlakoormuse määr on eelneva suhe põhitegevuse tuludesse. Aastal 2025 võib

netovõlakoormuse määr ulatuda 75 protsendini sama aasta põhitegevuse tuludest, kui

põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude üheksakordne vahe on väiksem kui 75 protsenti

vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest;

KOFS § 59 lg 13 p 2

Netovõlakohustiste ülemmäär on põhitegevuse tulude kogusumma, kui see on väiksem kui

10-kordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe, vastasel korral kas 10-kordne põhitegevuse

tulude ja kulude vahe või 80% põhitegevuse tuludest olenevalt sellest, kumb on suurem. Valla

netovõlakoormuse individuaalne piirmäär aruandeaastal oli 100%.

1.5 Ülevaade Eesti majanduskeskkonnast

2025. aastal jäi Eesti majanduskasv mõõdukaks. Eesti majanduse maht eelmise aasta jooksul

tasapisi kasvas, olles neljandas kvartalis aastatagusest 0,7% suurem. Sisemajanduse

koguprodukt (SKP) oli 2025. aastal kokku võrreldes aasta varasemaga 0,6%. Jooksevhindades

moodustas SKP 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot. Erasektori tööhõive vähenes, kuid

palgakasv püsis avaliku sektori omast kiirem.

Majanduse ja tarbijate kindlustunne on alates 2025. aasta suvest märgatavalt paranenud, kuid

tarbimisaktiivsus jäi ka aasta lõpus tagasihoidlikuks. Siiski kasvasid vaba ajaga seotud

kulutused.

Eesti majanduskasv jäi 2025. aasta lõpus prognoosidele veidi alla. Lootust kiiremale kasvule

on juba paar aastat andnud majanduse üldine kindlustunne, mis hakkas meil stabiilselt

paranema 2024. aasta algul. Kui Rootsis, Lätis ja Leedus on majanduskasv tugev, siis Soome

ei toeta endiselt Eesti majanduse taastumist.

Majanduse struktuuri vaadates jätkus eelmisel aastal juba mitu aastat kestnud töötajate arvu

vähenemine töötlevas tööstuses. Samuti kahanes mullu hõive kaubanduses, mille oluliseks

põhjuseks oli automüügi järsk pidurdumine. Palgatulu ja kasumid eelmisel aastal töötlevas

tööstuses siiski kasvasid, samuti kutse-teadustegevuses ja IT-sektoris. Hästi on läinud ka vaba

aja sisustamisega seotud ettevõtlusel.

Viited elujärje edenemisele

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 10

Vallavanem

Eelmisel aastal ületas erasektori keskmise palga kasv avaliku sektori oma. Eelneval kahel

aastal on olnud vastupidi. Seega on erasektor suutnud keerulistel aegadel säilitada kiire

palgakasvu, kuid mitmel tegevusalal toimus see kasumlikkuse ja töötajate arvu vähenemise

arvelt. Tervishoius, hariduses ja avalikus halduses – kuhu alla käib ka sise-ja välisjulgeolek –,

on tööjõuvajadus kasvanud, kuid riigieelarve pingelise seisu tõttu on keskmise palga kasv seal

aeglustunud.

Valitsussektori puudujääk vastas prognoosile.

Detsembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 532 miljoni euroni ehk 1,3

protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis vastas täpselt

rahandusministeeriumi suveprognoosile. Maksutulu kasvu vedas 2025. aastal riigieelarvesse

laekuv füüsilise isiku tulumaks.

Vaatamata suurenenud riigikaitselastele kulutustele vähenes valitsussektori eelarvepuudujääk

maksulaekumiste toel eelneva aastaga võrreldes poole protsendi võrra SKP-st. Samas püsib

riigi rahanduslik seis jätkuvalt pingeline ning sel aastal süveneb defitsiit jätkuvalt kasvavate

kaitsekulude tõttu. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk kasvas aasta lõpuks 83 miljoni

euroni, mis vastas täpselt viimasele majandusprognoosile. 2024. aastaga võrreldes oli

puudujääk samas veidi väiksem, mis on tingitud peamiselt suurenenud tulumaksu ning

maamaksu laekumisest. Käesoleval aastal ootame kohalike omavalitsuste eelarveseisu

jätkuvat paranemist.

Keskvalitsuse puudujääk ulatus aasta lõpuks 379 miljoni euroni, mis aasta lõpus kasvanud

kulude tõttu ületas veidi prognoositud taset. Eelneva aastaga võrreldes aitas eelarve olukorda

parandada tugev maksulaekumine. Seevastu käesoleval aastal prognoosime kaitsekulude

suurenedes puudujäägi märgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused

ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.

Maksutulu tasuti eelarvesse prognoositust veidi rohkem 2025. aastal tasuti riigieelarvesse

15,5 miljardit eurot makse, mis on 10,9 protsenti rohkem kui 2024. aastal.

Ühekordse tegurina suurendas kõrgem tulumaksumäär aastaga juriidilise isiku tulumaksu

laekumist 16,9 protsenti, 2026. aastal on seega oodata olulist tulu langust. Erasektori jaotatud

kasumilt laekunud tulumaksu aastakasv võrreldes 2024. aastaga ulatus 168 miljoni

euroni. Suurima panuse andsid finants- ja kindlustusettevõtted, kaubandus ning info ja side

sektor.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 11

Vallavanem

Kindlustunne majanduses paranes. Eelmisel aastal paranes kindlustunne majanduses ning ka

detsembris jätkas majandususaldusindeks tõusu, toetades maksulaekumist. Kindlustunde

paranemist täheldati kõigis peamistes sektorites – nii tööstuses, ehituses, kaubanduses kui ka

teenuste sektoris ning tarbimises.

Ligi kolmandik suurima tarbimismaksu, käibemaksu 2025. aasta 8,6-protsendilisest kasvust

tulenes standardmäära tõusust 24 protsendile. Sektoritest enim vedasid aastavaates

käibemaksu tasumise kasvu kinnisvarasektor ja aktiivne ehitussektor.

Tubakaaktsiisi tõus alates 2026. aasta jaanuarist toodete ettevarumist ei põhjustanud, pigem

on näha trendi tarbijate eelistuste muutustes. Sigarettide tarbimine on jätkuvalt vähenenud

ning alternatiivsete tubakatoodete eelistamine on mõnevõrra tõusnud. 2025. aastal lubati

tarbimisse kokku 6,6 protsenti vähem sigarette kui aasta varem.

Kokku laekus automaksust – mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust – esimese

kehtimisaastaga 151 miljonit eurot, millest on maha arvestatud tagasiküsitud summad ning

maksusoodustused. Mootorsõidukimaksu laekus riigieelarvesse vastavalt viimasele

rahandusministeeriumi prognoosile 87 miljonit eurot.

Mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelneva aasta taset viiendiku võrra välistoetuste ning

kaupade ja teenuste müügitulu kasvu tõttu. Kasvu põhjuseks oli muuhulgas ka sõidukite

registreerimistasu kehtestamine.

Allikas: Rahandusministeerium

1.6 Ülevaade arengukava täitmisest

Arengukava määrab kohaliku omavalitsuse prioriteetsed tegevussuunad ja eelarvestrateegia

finantsprojektsiooni. ,,Hiiumaa valla arengukava 2035+’’ kinnitati 31. oktoobril 2018. Selle

lisasid arengukava tegevuskava, arengueeldused ja eelarvestrateegiat on muudetud 2019,

2020, 2021, 2022 2023, 2024 ja 2025.aastal. Aruandeaastal tegutseti arengukavas seatud

eesmärkide kohaselt.

Haridus

Vallas tegutseb viis lasteaeda, üks lasteaed-põhikool, viis põhikooli, kolm huvikooli ja üks

loodushariduskeskus.

Valmis Hiiumaa valla hariduse valdkondlik arengukava, mis määratleb kokkuvõtvalt

haridusvaldkonna peamised tugevused ja väljakutsed, mis on aluseks strateegia ja tegevuste

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 12

Vallavanem

kavandamisel aastani 2035. Selle pinnal koostavad kõik Hiiumaa põhikoolid ja kaks lasteaeda

asutusepõhised arengukavad.

Eelmisel aastal sai vald rahastuse Hiiumaa NGTS projektile, mille vahendeid kasutati uue

asutuse Hiiumaa Laste ja Perede Tugiteenuste Keskuse käivitamiseks. Keskus on hästi tööle

läinud, selle abil on parandatud tugiteenuste kättesaadavust, kuid tugispetsialiste on siiski veel

juurde vaja.

Lasteaiakohtade puudus vajab lahendust Palade ja Suuremõisa lasteaedades. Hiiumaa

lasteaedade kohatasu on võrreldes teiste omavalitsustega üks Eesti madalamaid. Söögiraha

lapsevanemad tasuma ei pea, selle tasub vald. 2025/26 õppeaasta alguses oli laste arv

alushariduses 338, eelmisel aastal 329. Õpilaste koguarv valla üldhariduskoolides jäi peaaegu

samaks: 2025/26 õppeaasta alguses oli õpilasi 644, eelmisel aastal 642.

Ressursside piiratus ja haridusvõrgu jätkusuutlikkus on pidajale suur väljakutse. Nii riigi kui

ka kohaliku omavalitsuse ressursid on piiratud, mis võib tähendada, et senist teenuste

korraldust ja kättesaadavust (sh huviharidus ja -tegevus) võib olla tulevikus keerukas tagada;

olukorda mõjutab omakorda riigi poliitika. Muret tekitab ka kvalifitseeritud õpetajate

järelkasv.

Hiiumaa tugevusteks saab pidada, et alus- ja üldharidus ning huvitegevus on kättesaadav igas

Hiiumaa valla piirkonnas, klassid on väikesed, mis võimaldavad individuaalset lähenemist

ning suuremat tähelepanu igale õppijale, õpikeskkond on looduslähedane, liikumisvõimalused

on head ning koolitoit tervislik.

Käina Koolis oli 2025/2026 õppeaasta alguses 156 õpilast. Õppeaasta tegevuse keskmeks oli

õpilaste individuaalse arengu toetamine ning turvalise ja toetava õpikeskkonna tagamine.

Eesmärgiks oli rakendada õppijat toetavat õpikäsitlust, arendada õpilaste õpioskusi, loovust ja

ettevõtlikkust ning toetada sotsiaalsete oskuste arengut. Oluline fookus oli ka kooli

sisehindamise läbiviimisel ning sisendite kogumisel uue arengukava perioodi

ettevalmistamiseks.

Õpilaste toetamiseks toimisid tugisüsteemid, pakuti erinevaid õppekäike, projekte ja

spordiüritusi. Koolipäeva jooksul suurendati liikumisaktiivsust liikumisvahetundide ja pikema

aktiivse pausi kaudu. Olulist tähelepanu pöörati ka personali arengule koolituste kaudu,

eesmärgiga parandada suhtlust õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate vahel.

Suurem investeering koolihoonesse oli liikumisõpetuse riietusruumides värskendusremont

ning tualettruumide ümber ehitamine privaatseteks üksikkabiinideks. Lisaks uuendati

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 13

Vallavanem

automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, teostati koolimajas jooksvaid hooldus- ja

remonditöid ning soetati puutööks vajalikku inventari ja õppevahendeid.

Palade Põhikoolis oli õpilasi 2025/2026 õppeaasta alguses 84.

Kool osaleb aktiivselt rahvusvahelistes projektides, mis rikastavad õppetööd ja avardavad

õpilaste maailmapilti. Projektitegevuse eesmärk on toetada õpilaste sotsiaalsete oskuste,

keeleoskuse, digipädevuste ja STEAM-pädevuste arengut ning muuta õppimine

praktilisemaks ja tähenduslikumaks. 2025 aastal keskendus Palade Põhikool õppimise

kvaliteedi hoidmisele ja õppijakeskse õpikäsituse arendamisele. Õppetöös kasutati

diferentseerimist, projektõpet ja lõimingut, et toetada erineva õpitempo ja võimekusega

õppijate arengut. Õpilaste enesejuhtimise oskuste kujundamiseks rakendati kujundava

hindamise põhimõtteid ning arendati koostööpõhist õppimist.

Suurem investeering oli koolimaja katuse I ja II etapp.

Kooli õpikeskkonna arendamiseks investeeriti õppevahenditesse ja digiseadmetesse. Samuti

arendati õuesõppe võimalusi ning laiendati õppetegevuse läbiviimist väljaspool klassiruumi.

Kool jätkas aktiivset koostööd lapsevanemate, kogukonna ja partnerorganisatsioonidega, et

tugevdada kooli rolli piirkonnas ning tagada kvaliteetse ja kodulähedase hariduse

kättesaadavus.

Emmaste Põhikoolis õppis 2025/2026 õppeaasta algul 69 õpilast. Juhtkond teeb tööd uue

palgamudeli juurutamiseks- töötasu maksmine vastavalt ametikoha suurusele, mitte tundide

arvule. Kolmandik õpetajatest on üle viidud uuele palgamudelile.

Emmaste Põhikool on arengule suunatud organisatsioon, kus õpivad nii õpilased kui ka

õpetajad. Eesmärgiks on luua vaimne ja füüsiline keskkond, mis toetab igaühe individuaalset

arengut. Tähelepanu on õpimotivatsioonil ja ennastjuhtiva õppija kasvatamisel. Rõhku on

pandud õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele. Tegeldakse järjepidevalt

õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamise ja kiusamise ennetamise ning kiusamisjuhtumite

lahendamisega. Emmaste koolis rakendatakse 1.-4. klassini VEPA meetodit. Koolil on oma

VEPA (käitumismäng) mentor. Lisaks olid olulisteks eesmärkideks töökeskkonna

kaasajastamine ning kooliaia taastamine ning uuendamine.

Kärdla Koolis õppis 2025/2026 õppeaasta alguses 266 õpilast. Õppeaasta fookuses olid

õpetajate ja õpilaste vaimse tervise toetamine, mille raames osaleti Heaolu Loova Kooli

programmi tegevustes jätkates sotsiaal- ja emotsionaalsete oskuste arendamist. Soodustamaks

õpilaste iseseisvust suurendatakse iseseisva õppe päevadel lõimingu ülesannete osakaalu.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 14

Vallavanem

Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajate tööd ning analüüsitakse tööülesannete ja

koormuste jaotust. Jätkati Tartu ja Tallinna Ülikooli uuringuprojektis „Õppimine ja õpetamine

kaasavas klassiruumis”. Liituti 2-aastase programmiga „Heaolu Loov Kool”, osaleti

metoodika koolitusel „Räägime Lastest”. Jätkusid õpetajate koostööajad, kollektiivi

ühistegevused, koosõppimised, rahvusvahelised projektid ning õppekäigud. Klassijuhatajatele

tagati väiksem kontakttundide maht, et rohkem aega oleks võimalik tegeleda õpilaste ja

peredega.

Lauka Põhikoolis oli õpilasi 2025/2026 õppeaasta alguses 44. Lauka Põhikool on arengule

suunatud organisatsioon, kus õpivad nii õpilased kui ka õpetajad. Eesmärgiks on luua vaimne

ja füüsiline keskkond, mis toetab igaühe individuaalset arengut. Tähelepanu on

õpimotivatsioonil ja ennastjuhtiva õppija kasvatamisel. Juhtkond teeb tööd uue palgamudeli

juurutamiseks- töötasu maksmine vastavalt ametikoha suurusele mitte tundide arvule.

Veerand õpetajatest on üle viidud uuele palgamudelile. Kool on püüab luua õpilastele

võimalusi enam liikuda nii koolitunnis kui ka vahetunnis. Õuealal on aktiivse tegevuse väljak

erinevate vahenditega. Kaasavast eelarvest saadi rahastuse madalseikluspargi rajamiseks.

Järjepidevalt tegeldakse õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamise ja kiusamise ennetamise ning

kiusamisjuhtumite lahendamisega. Investeeringute toel sai korvpalliplats uue katte.

Suuremõisa Lasteaed-Põhikoolis õppis koolis 2025/2026 õppeaasta alguses 25 õpilast.

Tulemusliku õppetöö tagamiseks liitklassides kasutatakse diferentseeritud õpet, paindlikke

õppemeetodeid ning õppijakeskseid lähenemisi, mis arvestavad õpilaste erineva vanuse,

võimete ja arengutasemega. Õppetöö planeerimisel pööratakse tähelepanu koostöisele

õppimisele, iseseisvuse arendamisele ning õpilaste aktiivsele kaasamisele õppeprotsessi.

Õpilaste õpimotivatsiooni ja enesearengu toetamiseks soodustatakse nende osalemist

erinevatel algklasside võistlustel, konkurssidel ja õpilasüritustel nii koolisiseselt kui ka

maakondlikul tasandil. Õpilasi julgustatakse oma teadmisi ja oskusi proovile panema ning

kogema eduelamusi. HEV õpilaste õppe korraldamisel rakendatakse individuaalset lähenemist

ning vajadusel koostatakse individuaalse arengu toetamise kavad. Õpetajad teevad tihedat

koostööd tugispetsialistidega, et tagada õpilastele vajalik õpi- ja sotsiaalne tugi ning toetada

nende arengut. Õpilaste sotsiaalse toimetuleku toetamiseks kaasatakse kooli töösse

sotsiaalpedagoog, kes aitab ennetada võimalikke probleeme, nõustab õpilasi ning teeb

koostööd õpetajate ja lapsevanematega. Kõne- ja keelelise arengu toetamiseks rakendatakse

logopeedilist abi, mis aitab parandada õpilaste õpioskusi ja eneseväljendust. Olulisel kohal on

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 15

Vallavanem

koostöö Hiiumaa Tugiteenuste Keskusega, et tagada õpilastele professionaalne nõustamine ja

õigeaegne abi. Koostöö kaudu toetatakse nii õpilaste arengut kui ka õpetajate igapäevatööd

ning luuakse tugev tugivõrgustik õpilaste paremaks toimetulekuks koolis.

Lasteaias oli lapsi 18. Õpikeskkonna arendamiseks parandati sise- ja välisõpikeskkonda.

Õppeprotsessis kasutatakse kaasaegseid õppevahendeid ja digilahendusi. Koostööks ja

kogukonna kaasamiseks toimus tihedam koostöö lastevanematega.

Emmaste lasteaias Naksitrallid oli lapsi sügisel 41. Õppeaasta eesmärgiks oli laste aktiivne

tegevustes osalemine ning nende loova eneseväljenduse toetamine.

Õueala uuendamise käigus valmis terrass. Suured muudatused toimusid ka köögis, kus

vahetati välja mitmed vananenud köögivahendid ja seadmed. Soetati uus sügavkülmakirst,

kartulikoorimismasin, nõud ja muud tarvikud. Toimus palju ühiseid üritusi, osaleti Suukooli

projektis, tehti koostööd erinevate asutustega ning mitmed huviringid jätkasid tööd.

Lastevanemate poolt peetakse oluliseks rühma väiksemat koosseisu ja väga hinnatakse

suurepärase logopeedi teenuse olemasolu.

Investeeringute abil sai soetatud lamineerimismasin, õhksoojuspump, rühmadesse

varstolmuimejad ning valmis uus koduleht.

Lasteaias Vigri oli sügisel lapsi 35. Õppeaasta eesmärgiks oli rohkem liikuda ja kaasata

tegevustesse lapsevanemaid, lisaks tagada parem info vahetus ning ühtne arusaam.

Amortiseerunud mänguasjakuur sai lammutatud ning ka paigaldatud uus kuur. Koostöös

lastevanematega valmis õue poriköök ja korrastati liumägi. Paigaldati taimekastid lastega

maitsetaimede kasvatamiseks. Lastele pakuti aasta jooksul võimalust osaleda mitmetes

huviringides. Logopeedi ametikoht viidi majast välja, uus teenus alustas sügisest.

Investeeringutest tehti põrandate süvapesu ja puhastus, puhastati maja välisfassaadi ning

teostati akende pesu. Lisaks soetati mänguasjakuur, tolmuimeja, kaks kiike, nõud ja muud

tarvikud.

Palade lasteaias oli lapsi sügisel nimekirjas 34. Lasteaia õpikeskkond on muutunud

kaasaegsemaks ja mitmekülgsemaks. Loodud on väikseid tegevuskeskusi, kus lastel on

võimalik tegutseda omaette või väiksemates gruppides. Lasteaia õppevahendite soetamisel on

suund sensoorsete õppevahendite poole.

Uue praktikana saavad lapsed tõsta endale ise sööki, õpetades lapsele teadlike valikuid

toitumisel - hindama toidukoguseid, arvestama oma söögiisu ning vältima toidu raiskamist.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 16

Vallavanem

Investeeringutest soetati sööginõusid, termopotte, nõudepesumasin, laste matkavarustust ning

õppevahendeid.

Kärdla Lasteaias oli nimekirjas 105 last. Õppeaasta eesmärgiks oli laste aktiivne osalemine

õppe- ja kasvatustegevustes, tehes valikuid ning tehtu kirjeldamine. Lasteaed väärtustab lapse

kodukoha õpi- ja kasvukeskkonda, mida kogetakse kodusaare kultuuripärandit loova,

omaalgatusliku ja mängulise tegevuse kaudu.

Õppeaasta jooksul on tehtud mitmeid õppekäike. Võeti osa spordinädalast „Terve Eesti eest”,

osaleti programmis „Seikluste laegas” ning teostati erinevaid temaatilisi projektiõppeid nagu

näiteks kalade, lindude, sügisandide, metsa- ja veeprojektid. Lastel lubatakse palju tegevusi

ise teha, valmistades ette iseseisvaks eluks alustades lillede kastmisest, lehtede riisumisest

kuni taimede istutamiseni välja. Kaasaegse õpikeskkonna näiteks on robootikavahendite

kasutamine õppekava valdkondade rikastamiseks. Lasteaias töötab robootikaring.

Suuremad investeeringud olid reguleeritava kõrgusega laud, vaibad rühmaruumi ja

garderoobidesse, voodipesu, köögitehnikat, treppide ja koridori valgustust.

Käina lasteaias oli sügisel 83 last. Igapäevastes õppe- ja kasvatustegevustes kasutab lasteaed

erinevaid aktiivõppemeetodeid, sh õuesõppe võimalusi. Suurendame laste

pärimuskultuurialast teadlikkust ja tugevdame Hiiumaaga seotud identiteeti, tähistame

Hiiumaa rahvariideaastat; laste arengut toetasid lasteaia eripedagoog ja Hiiumaa Laste ja

Perede Tugiteenuste Keskuse logopeed.

Hiiumaa Spordikool 2025.aasta lahendamist vajavateks probleemideks olid jätkuvalt

treenerite töötasud. Lisaks oli kooli ülesandeks aktiveerida peresid ja lapsi-noori rohkem

liikuma. Võistlustegevuse toetamise hoidmise ja noorte sportliku arengu regulaarse jälgimise

süsteemi loomine. Olulisem eesmärk oli ja on läbi kvaliteetse tasemel treeneritöö

kindlustamine Hiiumaa Spordikoolis. Õppurite arv kooli nimekirjas on kuude lõikes 310-330

vahel, nendest umbes paarkümmend osaleb rohkem kui ühe eriala treeningutel. Kaasatud

lisavahendid (projektid): Korvpalli, jalgpalli, orienteerumise ja purjetamise kokku 13 projekti

Käina Huvi-ja Kultuurikeskuse peamised eesmärgid olid noorsootöös noortele

huvipakkuvate tegevuste planeerimine ja elluviimine koostöös noortega. Jätkata

kontserttegevusega üle Hiiumaa, pakkudes publikule kvaliteetseid kontserte ning

teatrietendusi. Hoone renoveerimistööd jätkusid. Tähelepanu pöörati ka maja renoveerimisega

seotult õpilaste arvu stabiilsena hoidmisele. Aasta jooksul toimus erinevaid kontserte ja

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 17

Vallavanem

teatrietendusi. Pöörati tähelepanu positiivsele keskuse pildis hoidmisele sotsiaalmeedias.

Käina noortekeskus vedas mitmeid projekte ning korraldas üritusi.

Rudolf Tobiase nimelises Kärdla Muusikakool keskendus 2025. aastal õpilaste arvu

stabiliseerimisele ja kasvatamisele. Eesmärgiks oli tasakaalustada pillierialade valikuid ning

positiivse arenguna kasvas nii puhkpilli- kui ka keelpilliõpilaste arv. Täiskasvanute

õppevõimaluste taastamise ja arendamise tulemusena käivitus igakuine laulukursus

täiskasvanutele. Samuti kaasajastati ja korrastati kooli tegevust puudutavaid alusdokumente

ning jätkati muusikakooli hoone remonttöödega.

Palade Loodushariduskeskus pakkus loodus- ja pärandiõpet Hiiumaa elanikele ja külalistele

erinevates õppekohtades. Soera õppekompleksi külastas suvel üle 3000 inimese. Korraldati

Hiiumaa koolinoorte keskkonnaalaste uurimistööde konverents. Toimus 7 peredele suunatud

loodusmatka ning mitmeid üritusi. Orjaku linnuvaatlustorni külastas üle 2000 inimese.

Hinnang asutuse tegevusele on HEA. Enamus planeeritud tegevustest ja eesmärkidest täideti.

Uusi toredaid eesmärke täiendavaid tegevusi oli küllaga.

Kultuur, noorsootöö, sport

Valdkonnas tegutseb asutustest üks elamuskeskus, kaks kultuurikeskust, üks spordikeskus,

üks noorsootöökeskus, kolm vaba aja keskust, viis raamatukogu ja üks muuseum.

2025. aasta oli Hiiumaal rahvariide teema-aasta. Olulisteks teema-aasta sündmusteks erinevad

näitused Hiiumaa muuseumi Pikas Majas ja teema-aastale pühendatud Hiiumaa laulu- ja

tantsupäev "Hiidlase oma". 2025. aastal viis vald koostöös partneritega läbi erinevaid

traditsioonilisi sündmusi. Näiteks viis vald koostöös partneritega seoses XXVIII Laulu- ja

XXI tantsupeoga läbi ürituse Tule Tulemine Hiiumaale.

2025. oli spordivaldkonnas rikas. Temaatilisi sündmusi toimus ka Hiiumaal rohkelt. Näiteks

jätkus spordiüritustesari “Hiiumaa liigub” ja toimus esimest korda Liikumisseminar, mis

koondas kokku kõik Hiiumaa koolide õpetajad, õpilased ja muud huvilised.

Hiiumaa vald toetas ka 2025. aastal mittetulundusliku tegevust tegevus- ja projektitoetuste

abil. Lisaks avati kaks Hiiumaa vallas huvitegevuse ja -hariduse täiendav toetuse vooru, kus

toetati huvitegevuse ja -hariduse mitmekesistamist.

2025. aastal toimetas ka noortevolikogu. Noored on kaasatud osavallakogudesse ja hallatavate

asutuste hoolekogudesse. Nende toetamiseks toimuvad lisaks muudele kohtumistele igakuised

arutelud volikokku jõudvate teemade osas. Koosolekud toimuvad koos noorsootöö

spetsialistiga, vajadusel kaasatakse teisi ametnikke.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 18

Vallavanem

Toimus mitmeid noortele suunatud sündmuseid nagu noorte inspiratsioonipäev #Haip, malev,

osaluskohvik ja muud.

Kärdla Noortekeskus Keskendus ka 2025.aastal 13+ vanuses noorte teenuste arendamisele,

ettevõtlikkuse ja loovuse toetamisele ning tehnoloogia ja kunsti võimaluste loomisele. Viidi

ellu erinevaid noorte projekte ning korraldati koostöös teiste Hiiumaa noortekeskustega

ülevallalisi üritusi. Kevadperioodil toimus Kärdlas ka Unicorn Squad tehnoloogiaring, mille

eesmärk on suurendada tüdrukute huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu. Loodusteadus-,

tehnoloogia- ja inseneripädevuse (LTT) arendamiseks toimusid tehnoloogia ja loogilist

mõtlemist arendavad tegevused. Oktoobrist alustas Kärdla Noortekeskuses robootikaring, kus

noored said tutvuda robootika ja tehnoloogia põhitõdedega ning õppida praktilise tegevuse

kaudu loogilist mõtlemist ja probleemide lahendamist.

Emmaste Vaba Aja Keskus keskendus 2025. aastal teadlikule noorsootööle, noorte

ettevõtlikkuse toetamisele ja liikumisharjumuste parandamisele. Koostöös noortega kirjutati

nende projektikirjutamise oskuste parandamiseks ja tegevuste rahastamiseks, mida neile teha

meeldib. Projekti teemaks oli loodusvaatlus drooniga. Emmaste spordihoone kasutus on

tõusnud tänu uue jõusaali loomisele, võrkpalli ja jalgpalli treeningute taastamisele,

rahvatantsu treeningu loomisele.

Kõrgessaare Vaba Aja Keskus korraldas mitmeid suuri spordi-ja kultuuriüritusi. Lisaks

toimusid kontserdid, kinoõhtud ja matkad. Alustati väikelaste mänguhommikute ja jätkati

erinevate ringidega. Aruandeaastal viidi ellu mitmed olulised tegevused, et tagada hoone

ohutus, kasutusmugavus ja kogukonna vajadustele vastav keskkond. Täideti kõik Päästeameti

ettekirjutused, mis parandasid hoone tuleohutust ja vastavust kehtivatele nõuetele.

Spordisaalides vahetati välja valgustid ning viidi valgustase vastavusse standarditega, tagades

kasutajatele kvaliteetsema ja energiatõhusama keskkonna. Hoone ligipääsetavuse

parandamiseks rajati inva-WC, mis võimaldab hoonet kasutada senisest laiemal sihtrühmal.

N-riietusruumis teostati sanitaarremont, mille käigus uuendati kulunud pinnad ja parandati

ruumi üldist seisukorda.

Suursündmuste korraldamise rahastamiseks kaasati lisavahendeid LEADER projektide kaudu,

mis võimaldas läbi viia nii Lestafesti kui Luidja triatloni.

Pühalepa Vaba Aja Keskuse 2025 eesmärgid: motiveeritud töötajad: ringijuhendajate

tunnitasu ning töötajate töötasu tõstmine. Koostöö teiste asutustega: tulemusliku koostöö

jätkumine teiste piirkonna asutustega. Pädevad töötajad: Töötajate teadmiste ja oskuste

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 19

Vallavanem

ajakohasena hoidmine, koolitamine. Kliendikesksus. Traditsioonide ja piirkonna eripära

säilimine. Suuremõisa spordihoonesse hangiti kaks uut trenažööri – erisus planeeritust tulenes

aasta alguses aset leidnud veeavariist spordihoones. Parandati põrandaküttesüsteemi rike

Käsitöömajas. Kaasatud isavahendid (projektid): Suvekontsertide korraldamine Soera

Talumuuseumis, Kultuuriaasta avamine ja Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi

tunnustussündmus Suuremõisa lossis.

Kärdla Kultuurikeskus osales aktiivselt Rookopli 18 detailplaneeringu koostamisel,

panustades ettepanekutega eskiisile. Kultuurikeskuse hoone korrashoidu tagati jooksva

remondi ja hooldusega, kuid laululava vajab olulist remonti või ümberehitust. Huviringides

osales kokku 165 inimest, lisaks rahvateater ja tantsustuudio. Kino näitas 98 filmi, mida

külastas 4185 inimest. Korraldati 59 kultuurisündmust, sealhulgas 18 teatrietendust ja 6

kontserti. Eksponeeriti 16 näitust (sh 11 galeriis ja 5 sammassaalis. Teater – kontsert publik

kokku: 3010 inimest. Maja kasutajate ja rentnike poolt korraldatud sündmustel osales ca 7390

inimest.

Sõru Muuseum kasvatas külastajate arvu 2158-ni ja suurendas omatulu. Korraldati 8 näitust

ja õpituba. Muuseumihoones tehti mõningasi parendustöid. Vahetati välja õhksoojuspumbad

ja remonditi seminariruumi põrand. Alustati uute haridusprogrammide arendamist ning tehti

koostööd Hiiumaa Käsitööseltsiga.

Kärdla Linnaraamatukogu 2025. aasta oli Eesti Raamat 500 pühendatud Eesti raamatu

aasta, mille tähe all korraldati kõik sündmused. Hiiumaa vald kuulutas välja rahvariideaasta.

Raamatukogu andis oma panuse teema-aastate teadvustamisel ja info levitamisel läbi ürituste

ja näituste/väljapanekute. Alates 1. maist muutus raamatukogu ööpäevaringseks

raamatukoguks. Registreeritud lugejad saavad raamatukokku siseneda ID-kaardiga igal ajal ja

kasutada raamatukogu teenuseid: teha kaugtööd, laenutada ja tagastada raamatuid, juua kohvi

või teed, kasutada WC, printida, mängida lauamänge, lugeda üksteisele ette raamatuid (eriti

kasutavad lastega pered). Ööpäeva-ringne raamatukogu andis lugejatele võimaluse tulla

raamatukokku ka öisel ajal. Seda võimalust kasutati 43 korda (1.05-31.12.2025).

Soetasime 2 PIN lugejat raamatukogu ustest iseteenindusliku sisenemise jaoks. Kaasatud

lisavahendid (projektid): “Saarte ühine arenguprojekt” õppereis Bornholmile, „Vaimne

tasakaal ja enesehool“, „Arenduskoostöö Turu Linnaraamatukoguga“, Projekt Light in library

for Ukrainians Projektid laste- ja noortetöö soodustamiseks European Conference “Living and

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 20

Vallavanem

Teaching, European Values Today”, Germany „Erasmus+ Program & Epale: a window of

opportunities for Public Libraries, as Adult Education Providers“.

Käina raamatukogu 2025. a oli väga töine ja tegus. Kasvas nii lugejate kui laenutuste arv.

Eesmärgid täideti ja ületati. Eesti Raamatu Aastat tähistati mitmekülgselt ja väärikalt, palju

tähelepanu sai ka Hiiumaa rahvariideaasta. Viidi läbi üle-eestiline rahulolu-uuring Käina

raamatkogus oli küsitlusele vastajaid 163, keskmine hinne 10-st oli 9,92.

Üritusi-koolitusi kokku oli 166, sellest lastele 107. Näitusi/väljapanekuid 56. Suur sündmus

oli Eesti Raamatu Aasta avaüritus. Esines Suuremõisa kooli kellade ansambel, laulis laste-

noorte ansambel ja Käina kooli õpilased lugesid vahetekste.

Raamatuaasta piltvaiba tikkimine osutus väga populaarseks, tikkijaid üle 50-ne.

Aktiivselt tegeldi laste lugemisharjumuse kujundamisega. Lastele korraldati kokku 107

sündmust ja jm tegevust.

Emmaste raamatukogu. Emmaste Raamatukogus oli 2025. aastal 325 lugejat, 4056

külastust ja 10733 laenutust, uusi teavikuid osteti 479 nimetust. Lugejad kasutasid

raamatukogu aktiivselt. Raamatukogu on muutunud ka külakeskuseks, kuhu inimesed tulevad

lihtsalt aega veetma. Igal kuul korraldatakse raamatukogus kultuurilisi ja üldharivaid üritusi

kõigile vanusegruppidele. Raamatukogu kasutavad aktiivselt Emmaste lasteaia, põhikooli ja

päevatoa pensionärid. Suvel kasutavad raamatukogu aktiivselt suvehiidlased ja teevad siin

kaugtööd. Emmaste lasteaia kooliminevatele lastele korraldati „Lugemisisu” programmi,

suvel kooliõpilastele „Loen suvel”.

Pühalepa Raamatukogu keskendus 2025. aastal peamiselt raamatuaasta tähistamisele.

Uute tegevustena võib ära märkida kirjandusliku raamatukohviku ja raamatukoguöö.

Raamatukoguööl oli võimalik meisterdada 3D lumehelbeid, mängida lauamänge. Tegevust

leiti ka päris pisikestele külastajatele. Üritus tõi raamatukogule juurde uusi raamatukogu

külastajaid. Lisaks oli Suuremõisa raamatukogus võimalus osaleda unistamistalgutel. Üle-

eestiline kodanikualgatus „Hakkab looma 2050″ käivitas põneva ettevõtmise, kutsudes kõiki

eestimaalasi osalema unistamistalgutel, mille eesmärk oli ühiselt kujundada visiooni Eestist

aastaks 2050.

Kõrgessaare Raamatukogu külastas rohkem inimesi kui eelmisel aastal. Raamatukogu

tegevuste vastu tuntakse huvi üle osavalla piiride. Eriti oodatud ja hinnatud on

kõrgetasemelised näitused, mis raamatukogus on läbi aastate korraldatud.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 21

Vallavanem

Kõrgessaare - kojulaenutuste arv kasvas +271,laenutus lastele vähenes - 311.Osaliselt

kindlasti laste arvu vähenemisest. Ajalehtede-ajakirjade laenutuse arv tõusis + 117 Aasta

jooksul registreeriti 34 (+3) uut lugejat, nendest 9 (+2) lapsed.

Üritustel osales kokku 859 inimest, sellest 209 lapsed. Kaugtöö võimalust kasutas 5 inimest

(+3), kuigi eraldi nurgakest selleks ei ole. Külastuste arv suurenenud +108

Toimus 6 näitust, nendest 4 seotud raamatu-aastaga. C.Zaripi illustratsioonide näitus sai teoks

tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele.

Hiiumaa Sport Täidetud sai mitmed suuremad eesmärgid, mis Paluküla Terviseradade

radade arenduse raames said ellu viidud. 2025 külastas meid suvel kokku 533 laagrilist.

Täituvus juuni 35,35%, juuli 63,78%, august 73,12% (päevade lõikes). Tehnikat sai

võõrandatud ja soetatud uus UTV, hüdrant Paluküla hoone tarvis sai valmis.

Garantiitööde osas sai tellitud ja juhitud kaks ekspertiisi spordikeskuse osas.

Talv andis võimaluse toota kunstlund. Sai testitud erinevaid automaatseid ja poolautomaatseid

lumekahureid. Jätkame sellega ka järgmisel hooajal. Saame siis otsustada, kas ja kuidas edasi

liikuda. Kas on mõistlik omada või rentida lumekahureid.

Vabaajakeskus Tuuletorn Tulude vaates toimis hästi üksnes Spordikeskus. Ujula

külastatavus oli hea ning suutsime kohalikku inimest teenuseid tarbima meelitada kasvavas

joones. Hinnad muutunud ei ole, küll aga on tõusnud külastatavus. Ülejäänud maja teenused,

mis suuresti sõltuvad saare külalistest, olid väga nigelas seisus. Laulu- ja tantsupeo

tühimikuga oskasime arvestada, kuid suveperiood oli veel katastroofilisem kui kartsime.

Kuna külastatavus oli loodetust väiksem, saime ainsa kokkuhoiukohana vähendada kulusid

tööjõule. Need olidki plaanitust väiksemad, mis vastas ka vähenenud tuludele. Kulud

hoonetele olid seevastu suuremad (remondivajadused nii hoones kui inventaris). Koguseliselt

vähendasime ka kohviku toiduainete osakaalu, kuid 2025 oli iganädalaste hinnatõusudest

teavitamiste aasta, mis summaliselt suurt kokkuhoidu ei andnud ning aasta keskmine

toiduainete kulu kohviku käibesse oli 40% (ideaalses maailmas peaks see aasta keskmisena

olema ca 35%).

Sotsiaalne kaitse

Sotsiaalse kaitse valdkonnas oli 2025. aastal fookuses teenuste kvaliteedi parandamine,

tööprotsesside ühtlustamine ning ennetus- ja koostöötegevuste arendamine. Aasta jooksul

keskenduti ka organisatsiooniliste muudatuste ettevalmistamisele, et alates 1. jaanuarist 2026

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 22

Vallavanem

rakendada uut juhtimismudelit. Hiiumaa Vallavalitsuse 11.12.2025 korraldusega nr 675

muudeti vallavalitsuse struktuuri, mille kohaselt kaotati juhtivspetsialistide teenistuskohad

ning loodi sotsiaalosakonna juhataja ametikoht. 2025. aastal jätkas sotsiaalvaldkonnas tööd

kaks sotsiaalteabe ja peretöö spetsialisti, kolm sotsiaaltöö spetsialisti, eestkostespetsialist ning

kaks laste heaolu spetsialisti. Muudatuste eesmärk on tugevdada valdkonna juhtimist ning

tagada teenuste parem kvaliteet ja ühtsem korraldus.

Jätkus projekti „Hiiumaa NGTS“ elluviimine (01.11.2024–30.06.2027), mille eesmärk on

toetada 13–29-aastaste noorte toimetulekut ning parandada nende võimalusi hariduses ja

tööturul osalemiseks. Projekti raames jätkati abivajajate varajast märkamist, juhtumipõhist

nõustamist ning eri valdkondade vahelist koostööd. Projekti periood on 01.11.2024 -

30.06.2027 ja rahastatakse 2021-2027.4.2 (EK nr 4.1) „Parandada kõigi tööotsijate tööle

saamise võimalusi“ meetmest.

2025. aastal jätkusid kaks vanemaharidust toetavat programmi – Gordoni perekool, mis on

rahvusvaheliselt tunnustatud ning õpetab vanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele

efektiivseid suhtlemisoskusi, ning „Imeliste aastate“ programm, mis toetab

positiivsete vanemlus oskuste arengut. Mõlemaid programme korraldas Hiiumaa Laste ja

Perede Tugiteenuste Keskus.

Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga jätkus isikukeskse erihoolekande teenusmudeli

rakendamine. 2025. aastal toimus teenusmudeli edasine arendamine ja rakendamine,

eesmärgiga pakkuda psüühilise erivajadusega inimestele paindlikke ning vajaduspõhiseid

teenuseid.

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga pakuti varasematel aastatel Hiiumaa vallas vaimse tervise

teenuseid projektipõhise toetuse kaudu. Alates 2025. aastast muutus rahastuskorraldus ning

riik tagab kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste osutamiseks püsirahastuse

toetusfondi kaudu. 2025. aastal panustas Hiiumaa vald vaimse tervise teenustesse kokku

35000 eurot, toetades sellega elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimse tervise

kättesaadavust.

Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fondi eraldatud vahenditest jagati „Puuetega inimeste

huvikaitse 2025 Hiiumaal“ taotlusvooru käigus 18 000 eurot, mis jagunes erinevate projektide

vahel. Eesmärgiks oli toetada organisatsioone, kes oma tegevusega seisavad Hiiumaa

puuetega inimeste õiguste eest või korraldavad vastavasisulisi tegevusi. 2025. aastal

valmistati ette muudatused, mille kohaselt toetab Hiiumaa vald edaspidi Eesti Puuetega

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 23

Vallavanem

Inimeste Fondi vahendite jagamise õiguse üleandmist MTÜ-le Hiiumaa Erivajadustega

Inimeste Klubi HEIK, eesmärgiga tagada jätkusuutlikum ja kogukonnakesksem huvikaitse

tegevuste korraldus järgnevatel aastatel.

Päästeametiga koostöös viidi ellu projekt „Kodud tuleohutuks“, mille tulemusena Hiiumaa

vallas muutusid tuleohutumaks kuus kodu. Toetati kodusid, mille tuleohutusalane seisukord

oli väga halb ja mille elanikud iseseisvalt selle parandamisega toime ei tule. Projekti

kogumaksumus oli 21 000 eurot. Päästeametiga koostöö jätkub igapäevaselt ennetamaks

tuleohtlikke olukordi kodudes, kus abivajavad pered vajavad tuge ja nõu.

2025.aastal viidi ellu sotsiaalvalveteenuse arendamise projekt, mille tulemusena lisandus

Hiiumaal varasematele sotsiaalvalvenuppudele seitse uut seadet. Teenus toetab abivajajate

turvalist toimetulekut kodus, võimaldades ööpäevaringselt abi kutsuda ning vähendades

lähedaste hoolduskoormust.

Hiiumaa vallavalitsus koostöös Hiiumaa koolide 1. klassi õpetajatega korraldas taas üle-

hiiumaalist koolieelikute laagrit augustikuus seekord Käina koolis. Lapsed tutvusid oma

tulevaste klassijuhatajate ja klassikaaslastega, said teadmisi tule- ja veeohutusest, õppisid

jäätmeid sorteerima, esmaabi andma, meisterdasid ja tegid palju muud põnevat. 2025.aastal

toetati vähekindlustatud perede lapsi, võimaldades seitsmel lapsel osaleda Pivarootsi õppe- ja

puhkekeskuses toimunud Pivarootsi laagris ajavahemikus 26.06–01.07.

2025.aastal toetati annetuste abil vähekindlustatud perede lapsi, koostades neile toidukorve

ning panustades seeläbi nende toimetuleku parandamisse.

Juulis said Hiiumaa valla 7-13. aastased vähekindlustatud perede lapsed osaleda Pärnseljal

toimuvas laste laagris “Terves kehas terve vaim”.

Hiiumaa Vallavalitsus koostöös Hiiumaa koolide 1. klassi õpetajatega korraldas taas üle-

hiiumaalist koolieelikute laagrit seekord Kõrgessaare vabaajakeskuses. Lapsed tutvusid oma

tulevaste klassijuhatajate ja klassikaaslastega, said teadmisi tule- ja veeohutusest, õppisid

jäätmeid sorteerima, esmaabi andma, meisterdasid ja tegid palju muud põnevat.

Hiiumaa Sotsiaalkeskus pakkus 2025. aastal erinevaid kohaliku omavalituse ja riiklike

sotsiaalteenuseid kaheksas tegevuskohas.

Lastekeskuse olulisemateks eesmärkideks on töötajate erialase pädevuse tõstmine, puuetega

laste huvi- ja vabaajategevuste võimaluste täiendamine, laste heaolu parendamiseks vajalike

vahendite ja metoodiliste materjalide soetamine ning uuendamine. Lastevanemate tugigrupi

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 24

Vallavanem

regulaarse kooskäimise korraldamine ning lastevanemate kaasamine keskuse tegevustesse ja

sündmustesse.

Erihoolekandeteenuste eesmärgiks on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ning

tegevuste juhendamine. Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kellele nende vaimse

tervise olukorra tõttu ei ole teiste hoolekande abimeetmetega vajalikku abi võimalik osutada.

Lähtume oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, erihoolekande teenuste osutamise

lepingust, Eesti sotsiaaltöö kvaliteedijuhisest ning Eesti erihoolekande kvaliteedijuhisest.

Erihoolekande kliente on erinevatel teenustel kokku 60. Pargikodu kohad kogukonnas elamise

teenusel aasta jooksul alati ei ole olnud täidetud, ka on vabu teenuskohti kergematel

teenustel. Päevakeskuste eesmärk on klientide kaasamine ühiskonnaellu vastavalt nende

võimetele, vajadustele ja soovidele ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse

säilitamine. Päevakeskuste baasil toimivad nii sotsiaalse aktiivsuse suurendamine kui

seenioride enesega toimetuleku parandamine ning ennetustöö. Päevakeskusi tegutseb

sotsiaalkeskuses 4: Kõrgessaares, Käinas, Emmastes ja Hellamaal.

Jätkuvalt osutab Hiiumaa Sotsiaalkeskus nii koduhoolduse kui ka sotsiaaltranspordi teenust

üle Hiiumaa.

Muud tegevused

Munitsipaalasutus Hiiumaa Haldus tegevusteks olid valla teeäärte puhastamine võsast,

kruusateede parandamine, heakorratööde tegemine ning lumelükkamise korraldamine. Samuti tagati

valla hallatavate asutuste igapäevane toimimine, sealhulgas küttesüsteemide regulaarne kontroll ja

pisiremontide teostamine. Lisaks korraldati elamumajandusega seotud tegevusi, heakorratöid,

jäätmemajandust, tänavavalgustuse hooldust, kalmistute haldust ning soojamajanduse valdkonna

toimimist ja arendamist. 2025. aasta eesmärgiks oli kujundada Hiiumaa Halduse tegevus

ülesaareliseks, et tagada teenuste ühtlasem ja tõhusam korraldus kogu valla territooriumil.

Tütar ja sidusettevõtjad

Sihtasutusel Hiiumaa Sadamad oli 2025. aasta kaheksas tegutsemisaasta. Sihtasutus on

asutatud Hiiumaa valla haldusalasse kuuluvate Kärdla, Orjaku, Sõru ja Kalana

väikelaevasadamate majandamiseks ning arendamiseks. Sihtasutuse hallatavates sadamates

peatus 2025. aasta navigatsioonihooajal 966 külalisalust, kes viibisid sadamas keskmiselt 1,6

ööpäeva. Külastatavus oli veidi madalam 2024. aastast, mis oli ka ennustatav seoses rappuva

majandusega.

Sadamaid mõjutasid erinevad trendid:

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 25

Vallavanem

Kärdla sadam püsis stabiilsel täituvusel, Orjaku sadam näitas tugevat kasvu, mida toetas

matkaautode arvu suurenemine. Sõru jahisadam võõrustas rohkem külalisi naabersaarelt

saabujate tõttu. Kalana jahisadamas registreeriti 130 külalisalust, mis jäi kolmandiku võrra

väiksemaks kui eelmisel hooajal.

Aasta olulisemad sündmused sadamates: Sõru Jazz, Kärdla Race (Eesti karikavõistluste

etapp), Kodukohvikute päevad, Dago regatt, Oti regatt, Dago karikasarja seeriavõistlused,

Paadimatk ümber Hiiumaa ja purjetamishooaja lõpupidu koostöös Jahtklubi Dagoga.

Hooajaväliselt võõrustati Kärdla sadamas Hiiumaa Rahvarallit.

2025. aastal viidi ellu mitmeid arendusprojekte: Kalana jahisadamasse paigaldati

valvekaamerad, sadamatesse soetati 22 uut jalgratast külastajatele rendiks. Mõlemad projektid

rahastati Leader ettevõtluse arendamise meetmest.

Kärdla Veevärk on aktsiaselts, mille aktsiad kuuluvad 100% Hiiumaa Vallavalitsusele.

Aktsiakapitali suuruseks 11 254 aktsiat kogusummas 720 256 eurot.

Kärdla Veevärk AS põhitegevusalad on klientide varustamine kehtestatud normatiividele

vastava kvaliteediga joogiveega ja klientide reovee ärajuhtimine ning puhastamine. Kokku

elab teeninduspiirkonnas ca 6 180 elanikku, kellest 80% tarbib AS Kärdla Veevärk teenuseid

2025. aastal lisandus võrreldes varasemate aastatega vähe kinnistuid. Kärdla linnas 8, Käinas

1, Laukal 1, Lõpe külas 1, Orjakus 1, Kassaris 1,Emmaste külas 1, Palukülas 1 - kokku

lisandus 15 uut kinnistut.

2025. aastal olid suuremad investeeringud Sõru sadama reovee kogumismahuti ja

reoveepumpla ehitus, maksumusega 109 745 eurot, võeti arvele kaugloetavad veearvestid

summas 25 242 eurot. Parendati Orjaku veetöötluse seadmeid maksumusega 10 115 eurot.

Uuendati täiendavalt Kärdla reoveepuhasti platsi, kuhu paigaldati piirdeaed.

2026. aastal lõpetatakse meetme "Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste" projekt.

KVAT meetmest saadava toetusega 1 miljon eurot, millele lisandub omaosalus 900 000 eurot

rekonstrueeritakse Emmaste reoveepuhasti ja ühendatakse Emmaste küla lahus

võrgupiirkonnad ühtseks tervikuks. Rekonstrueeritakse Männamaa vee- ja

kanalisatsioonitorustik ning reoveepuhasti.

Hiiumaa Jäätmejaam OÜ on Hiiumaa kohaliku omavalitsuse ettevõte, mille eesmärgiks on

Hiiumaa jäätmemajanduse ja keskkonnateenuste korraldamine vastavalt riigi- ja Hiiumaa

jäätmekavadele. täitena. Ettevõtte peamiseks tegevuseks oli 2024. a. lõpuni tavajäätmete

töötlus ja kõrvaldus, sealhulgas korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitlemine ja

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 26

Vallavanem

ladustamine ning ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja ladustamine. Tegevused toimusid

jäätmeloa alusel.

Alates 01.01.2025 on Hiiumaa jäätmejaama territooriumil operaatoriks AS Eesti

Keskkonnateenused.

Hiiumaa Jäätmejaam OÜ peamisteks tegevusaladeks oli 2025. aastal operaatori tegevuste

üle järelevalve teostamine, Hiiumaa jäätmejaama arendustegevused, jäätmehoolduse

arendamine Hiiumaal ja suletud Käina prügila järelhooldus.

Investeeringutena tuleb pikemas plaanis territooriumile rajada uusi olme-, remondi- ja

jäätmekäitlushooneid. Investeeringute ning tegevuskulude kate on planeeritud renditulust ja

laenuga. Võimalusel kasutatakse toetusmeetmeid ning soetatakse uus autokaal, mõned uued

multiliftkonteinerid, laiendatakse ohtlike jäätmete kuuri.

Sadama Üürimaja OÜ asutati 2023 aastal, vald on osanik 51 % -ga. Eesmärk on peamiselt

üürikorterite haldamine ning väljaüürimine. Ettevõte ehitas Kõrgessaarde aadressile Sadama

tee 6, uue 23 korteriga kortermaja. See projekt seostub kohaliku elamispinna puuduse

leevendamisega Hiiumaal.

Sihtasutus Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri (edaspidi Tohvri Hooldekeskus) on

2012.a. jaanuaris asutatud hoolekandeasutus. Sihtasutus on endise 1966. aastal asutatud

Tohvri Hooldekodu ja 2006. aastast Emmaste valla asutusena tegutsenud Tohvri Hooldekodu

õigusjärglane. Hooldekeskus on loodud sihtasutusena, mille põhikirjaliseks ülesandeks on

oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu eakatele, erivajadustega ja puuetega isikutele

elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks tingimuste loomine, eakate inimeste soovidel

ja objektiivsetel vajadustel põhineva maakondliku hoolekandekeskuse jätkusuutlikkuse

kindlustamine, tänase infrastruktuuri ning kogemuste baasi terviklik rakendamine ning

teenuste edasiarendamine polüfunktsionaalsuse suunas.

Tohvri Hooldekeskuses on 68 hoolduskohta. Kokku osutati 2025. aastal üldhooldusteenust 78

inimesele. Kõige enam teenuse kasutajaid oli vanuses 85+, moodustades hooldekodu klientide

hulgast 47,8%. 2025.aasta alguses vahetati kuuri katusel välja harjaplekk ning korstnaplekid.

Dementsusega inimeste osakonna elutuppa paigaldati meeleolu parandamiseks fototapeet ning

täiendati ruume elutoamööbliga.

Klientidele toimusid tegevusjuhendaja eestvedamisel väljasõidud kodupaikadesse, tähistati

sünnipäevi, korraldati ühisüritusi ja oli veel mitmeid meelelahutuslikke ettevõtmisi. Sihtasutus

on praktikabaasiks nii Tallinna Ülikoolile, Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ning ka

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 27

Vallavanem

kutsehariduskeskustele. Suveperioodil tegelesid eakatega Tallinna Ülikooli kunsti- ja

liikumisteraapia praktikandid. Nende osalemine hooldekeskuse meeskonnas tõstab oluliselt

eakate elu väärtust ja aitab säilitada tervist. Hooldusetöö eriala praktikandid olid praktikal

Haapsalu Kutsehariduskeskusest.

2025. aastal keskendus sihtasutus peamiselt teenuse kvaliteedi säilitamisele ja parendamisele.

Terviseameti tegevusloa nr L0486 alusel osutab sihtasutus väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse õendusteenust. Jätkus töötajate tasemeõpe ja vajaliku kvalifikatsiooni

omandamine. Õppetegevus jätkub uutel tulijatel ka 2026. aastal. Töötajatele viidi läbi

korraline tuletõrjeõppus ja muid koolitusi.

Sihtasutusel Hiiumaa Arenduskeskus oli üheksas tegutsemisaasta. Põhiülesanne on

ettevõtjate, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuse nõustamine ja arendamine, sihtkoha

turundamine ja arendamine ning maakonna arendustegevuste planeerimine ja elluviimine.

2021. aasta kevadel loodi sihtasutuse juurde turismiklaster. Turismiklaster on ettevõtjate

ühing, milles vabatahtlikult koondunud Hiiumaa turismivaldkonna ettevõtted teevad koostööd

ühiste eesmärkide saavutamiseks. 31.12.2025 seisuga oli turismiklastril 11

võtmepaketi liiget, 45 põhipaketi liiget ja toetajaliikmeks on Hiiumaa vald.

Hiiumaa Arenduskeskuses töötas 31.12.2025 seisuga 11 töötajat, taandatuna täistööajale 10

Maakondlike arendusülesannete täitmise käigus viidi läbi Hiiumaad turundavaid tegevusi ja

osaleti erinevates projektides. Hiiumaa Arenduskeskus koordineeris 2025. aastal Hiiumaa

noorte stipendiumifondi tegevusi. 2025. aasta sügisel esitati 8 stipendiumitaotlust ning

stipendiumifondi poolt anti välja kaks stipendiumi. 2025. aastal esitas arenduskeskus

Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) meetmesse projekti

„Hiiumaa ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine ja mainekujundus II etapp“. Projekti raames

viidi ellu noorte ettevõtlikkusese suurendamise ning MATIK arendamise tegevusi ja Hiiumaa

ettevõtjate konkurentsivõime tõstmise ja sihtkoha tuntuse parandamise tegevusi.

2025. aastal jätkas Hiiumaa Arenduskeskus UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri

programmiala tegevuste koordineerimist ning enne aasta lõppu esitati UNESCOle viimase 10

aasta tegevuste ja ülevaadete raporti.

2025. aastal koostati Hiiumaa Vallavalitsuse tellimusel kaks uuringut „Käina Huvi- ja

Kultuurikeskuse küsitluse läbiviimine“ ning „Kärdla ujula tasuvusanalüüs“. Lisaks korraldati

Kliimaministeeriumi tellimusel Hiiumaal Keskkonnahariduse konverentsi.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 28

Vallavanem

1.7 Peamised arengusuunad eeloleval aastal

Visiooni kohaselt: Hiiumaa on armas, peresõbralik, loodust hoidva ja väärtustava elujõulise

uuendusmeelse kogukonnaga saar Läänemeres, kus on atraktiivne elamis-, ettevõtlus- ja

külastuskeskkond. Hiiumaa on väärt paik eneseteostuseks.

2026. aasta kavandatud tegevused:

➢ Koostatakse üldplaneering;

➢ Korraldatakse vanemahariduse alaseid koolitusi;

➢ Hariduse valdkondliku arengukava koostamine;

➢ Raamatukogude arengukava koostamine

Arendusobjektidest on töös:

➢ Käina katlamaja ehitus;

➢ Tuletornide renoveerimine

➢ Palade lasteaia lisarühma ehitus;

➢ Kärdla lasteaia uus hoone.

➢ Pargi 3 II etapp

➢ Saarnaki ja Hanikatsi laiu ajaloolise koosluse säilitamine ja loodushoiu mudeli välja

töötamine.

1.8 Kontrollisüsteem kohalikus omavalitsuses

Üldtunnustatud printsiipide kohaselt saab avalikku sektorit kontrollida mitmel viisil:

➢ Läbi poliitilise kontrolli, mis tuleneb võimude lahususe printsiibist.

➢ Läbi finantskontrolli, mistõttu peab avaliku organisatsiooni tegevus olema kooskõlas

eelarvega.

➢ Läbi sisekontrolli, kus peamine vastutus lasub vastavate allüksuste juhtidel.

➢ Läbi kohtu vaid äärmisel vajadusel.

➢ Läbi avalikkuse on sagedaim teostatav kontroll ajakirjanduse kaudu.

Lisaks toimib nii öelda iseenesliku kontrolli printsiip ehk põhimõtted, mis tagavad teatud

kontrolli organisatsiooni tegevuse üle:

➢ Asjaajamise kirjalikkus, st kõik jääb must-valgelt paberile või andmebaasidesse.

➢ Otsuste põhinemine seadustele, st iga üksik otsus põhineb seadusandlikel aktidel.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 29

Vallavanem

➢ Dokumentide avalikkus, st kodanike juurdepääs avaliku sektori dokumentidele.

➢ Tegevuse institutsionaliseeritus, st vastaval ametipostil tehakse vastavaid ülesandeid

sõltumata sellest, kes seal parajasti töötab.

➢ Ressursside limiteeritus, st avalike organisatsioonide tegevus peab olema rangelt

kooskõlas vastuvõetud eelarvega.

➢ Kindel organisatsioonistruktuur, st kindlad alluvussuhted, võimu ja vastutuse jaotus.

Hiiumaa vallas on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt eeskirjad ja

nõuded eelarve koostamiseks, vastuvõtmiseks, täitmiseks, toetuste eraldamiseks, vara

kasutamiseks, omandamiseks, võõrandamiseks ja mahakandmiseks.

Õigusaktide järgimise ning vara kaitse tagamisel lähtub vallavalitsus volikogu poolt

kehtestatud õigusaktidest. Iga aasta lõpus viiakse vallavalitsuses ning tema hallatavates

asutustes läbi põhivarade inventuurid, mille käigus fikseeritakse varade olemasolu ning

seisund.

Volikogu poolt vastuvõetud õigusaktide täitmise eest vastutab vallavalitsus, täitmise

kontrollimise eest vastutab volikogu esimees, kui aktis ei ole määratud kontrollijat.

Revisjonikomisjoni kontroll jälgib tööplaani või volikogult saadud ülesande alusel

vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele.

2019.a novembris lisas Hiiumaa Vallavolikogu vallavalitsuse struktuuri sisekontrolöri

ametikoha, kelle ametikoha eesmärk on sõltumatult ja neutraalselt nõustada ning kontrollida

Hiiumaa valla ametiasutuste ja nende teenistujate ning hallatavate asutuste ja nende juhtide

tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

Sisekontrolör muuhulgas:

➢ kontrollib eelarve koostamise ja täitmise õigsust ning finantsdistsipliinist kinnipidamist,

vahendite sihipärast kasutamist;

➢ kontrollib sõlmitud lepingute ja tehingute seaduslikkust, majanduslikku otstarbekust ja

täitmist ning õigusaktidest kinnipidamist;

➢ analüüsib ja hindab ametiasutuse ja hallatavate asutuste tegevuse vastavust õigusaktidele,

lepingutele ning asutusesisestele normdokumentidele, ressursside kasutamise

seaduslikkust, sihipärasust ning tegevuse tulemuslikkust;

➢ hindab struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu vastavust eesmärkidele ja ülesannetele;

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 30

Vallavanem

➢ teavitab kontrollimise käigus tehtud tähelepanekutest ja järeldustest ning annab soovitusi

olukorra parendamiseks;

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teostavad järelevalvet kohaliku omavalitsuse

üksuse tegevuse ja õigust loovate aktide üle riigikontroll ja õiguskantsler.

1.9 Ülevaade finantsriskide juhtimisest

Hiiumaa valla konsolideerimisgrupis kasutusel olevad investeerimis- ja

finantseerimispõhimõtted on kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise

seadusega (KOFS). Hiiumaa vald omavalitsusüksusena on finantssituatsioonis, kus peamine

tähelepanu on eelarvestatud tulude ja kulude pideval jälgimisel.

Hiiumaa valla arengukavas sätestatud eesmärke saavutamiseks koostatakse eelarvestrateegia,

et planeerida arengukavas kavandatavate tegevuste finantseerimist ja tagada finantsdistsipliini

reeglitest kinnipidamine. Eelarvestrateegia on finantsplaan, mis on aluseks valla eelarve

koostamisel, kohustiste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. Hiiumaa

Vallavolikogu kinnitas eelarvestrateegia viimati 17. oktoobril 2025. aastal ja selles on

kajastatud finantsplaan aastateks 2026- 2030.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses on sätestatud piirangud laenude ning

muude kohustiste võtmisele. KOFS kehtestab finantsdistsipliini tagamise meetmed, milleks

on kinnipidamine põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse

ülemmäärast.

Omavalitsuse suurem finantsrisk on orienteeritus füüsilise isiku tulumaksu laekumisele, mis

moodustab ligi 65% põhitegevuse tuludest. Toetuseid arvestamata on osakaal ligi 85%.

Likviidsusriski võimalus on suveperiood, kus lisaks tavapärastele kohustistele on suuremad

investeeringutest tulenevad suuremad kohustised. Likviidsusriski vältimiseks püütakse

suurendada likviidsete varade taset selleks perioodiks. Krediidiriskiks on ka saadavate

toetuste laekumiste viibimine ning sellest võib tuleneda finantskohustiste täitmise viibimine,

kui ei ole endal piisavalt likviidseid vahendeid. Intressimäärade muutmine mõjutab

finantskohustistega seotud kulude suurust.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 31

Vallavanem

2. KONSOLIDEERIMISGRUPI

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

2.1 Konsolideeritud bilanss

tuhandetes eurodes

Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Varad 70 058 65 781

Käibevara 4 646 4 093

Raha 2 2 154 1 595

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 1 262 1 527

Muud nõuded ja ettemaksed 4 1 186 920

Varud 5 44 51

Põhivara 65 412 61 688

Kinnisvarainvesteeringud 7 1 116 397

Materiaalne põhivara 8 64 271 61 262

Immateriaalne põhivara 25 29

Kohustised ja netovara 70 058 65 781

Kohustised 18 750 16 056

Lühiajalised kohustised 6 828 5 235

Võlad tarnijatele 1 345 1 001

Võlad tarnijatele toodete ja teenuste

eest 830 553

Võlad tarnijatele põhivara eest 515 448

Võlad töötajatele 1 396 1 283

Muud kohustised ja saadud

ettemaksed 9 982 883

Laenukohustised 11 3 105 2 068

Pikaajalised kohustised 11 922 10 821

Muud kohustised ja saadud

ettemaksed 9 57 40

Eraldised 10 15 14

Laenukohustised 11 11 850 10 767

Netovara 51 308 49 725

Vähemusosalus 311 20

Eelmiste perioodide akumuleeritud

tulem 49 705 48 093

Aruandeaasta tulem 1 292 1 612

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 32

Vallavanem

2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne

tuhandetes eurodes

Lisa 2025 2024

Tegevustulud 29 926 28 853

Maksutulud 3 16 076 15 345

Tulud kaupade ja teenuste müügist 13 4 202 4 435

Saadud toetused 12 9 312 8 704

Muud tegevustulud 14 336 369

Tegevuskulud -27 851 -26 648

Antud toetused 15 -2 413 -2 240

Tööjõukulud 16 -13 726 -13 299

Majandamiskulud 17 -6 487 -6 233

Muud tegevuskulud 17 -1 728 -1 398

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7,8 -3 497 -3 478

Tegevustulem 2 075 2 205

Finantstulud ja -kulud -492 -596

Intressikulu 11 -504 -631

Muud finantstulud

12 35

Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum

-291 3

Aruandeaasta tulem 1 292 1 612

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 33

Vallavanem

2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes

Rahavood põhitegevusest Lisa 2025 2024

Tegevustulem 2 075 2 205

Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7,8 3 497 3 478

Põhivara soetuse käibemaksukulu 17 755 542

Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist 14 -256 -230

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 12 -2 984 -2 353

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 436 359

Korrigeeritud tegevustulem 3 523 4 001

Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus 64 -302

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 423 175

Kokku rahavood põhitegevusest 4 010 3 874

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara eest 8 -6 858 -3 780

Laekunud materiaalse põhivara müügist 292 275

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 1 896 1 455

Makstud sihtfinantseerimine põhivaras soetuseks -409 -357

Laekunud intresse ja muid finantstulusid 13 34

Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 066 -2 373

Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud saadud laene 11 4 365 2 050

Tagasi makstud saadud laene 11 -2 246 -1 988

Tasutud intresse ja muid finantskulusid 11 -504 -631

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 615 -569

Rahavood kokku 559 932

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 1 595 663

Raha ja selle ekvivalentide muutus 559 932

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 2 154 1 595

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 34

Vallavanem

2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

tuhandetes eurodes

Akumuleeritud tulem Vähemusosalus Kokku

Saldo 31.12.2023 48 031 36 48 067

Põhivara ümberhindlus 49 0 49

Muud muutused 13 -16 -3

Aruandeaasta tulem 1 612 0 1 612

Saldo 31.12.2024 49 705 20 49 725

Muud muutused 291 291

Aruandeaasta tulem 1 292 0 1 292

Saldo seisuga 31.12.2025 50 997 311 51 308

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 35

Vallavanem

2.5 Eelarve täitmise aruanne

tuhandetes eurodes

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Täitmine

seisuga

31.12.2025

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 24 830 25 011 24 154

Maksutulud 16 705 16 705 16 077

sh Füüsilise isiku tulumaks 16 170 16 170 15 551

sh Maamaks 535 535 526

Tulud kaupade ja teenuste müügist 2 510 2 447 2 366

Saadavad toetused tegevuskuludeks 5 515 5 747 5 645

sh Tasandusfond 113 113 113

sh Toetusfond 3 799 3 805 3 805

sh Muud saadud toetused tegevuskuludeks 1 603 1 829 1 727

Muud tegevustulud 100 112 66

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 21 486 21 883 21 042

Antavad toetused tegevuskuludeks 2 905 2 814 2 736

Muud tegevuskulud 18 581 19 069 18 306

PÕHITEGEVUSE TULEM 3 344 3 128 3 112

INVESTEERIMISTEGEVUSE KULUD -8 491 - 8 443 - 5 981

Põhivara soetus (-) -6 606 - 6 904 -4 647

Aktsiate soetus -390 -240 -240

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-) -845 -726 -608

Finantskulud (-) -650 -573 -486

INVESTEERIMISTEGEVUSE TULUD 2 424 2 592 1 723

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 2 284 2 157 1 427

Põhivara müük (+) 120 415 287

Finantstulud (+) 20 20 9

EELARVE TULEM -2 723 -2 723 -1 146

FINANTSEERIMISTEGEVUS 2 954 2 954 1 087

Kohustuste võtmine (+) 5 200 5 200 3 300

Kohustuste tasumine (-) -2 246 -2 246 -2 213

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 231 231 257

NÕUETE JA KOHUSTUSTE SALDO

MUUTUS 0 0 316

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 36

Vallavanem

LISA 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti

finantsaruandluse standardist ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist. Eesti

finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse

põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille

põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise

seaduse alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus.

Konsolideerimine

Vastavalt Raamatupidamise seadusele on konsolideeriv üksus Hiiumaa vallavalitsus, kellel on

valitsev mõju teiste raamatupidamiskohustuslaste üle, kohustatud koostama majandusaasta

aruande konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena.

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste

tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates valitseva mõju

tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse

ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende

raamatupidamisväärtuses), mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised

nende õiglases väärtuses. Hiiumaa Vallavalitsus konsolideerimata aruandes (vt Lisa 22

Konsolideerimata finantsaruanded) on osalused valitseva mõju all olevates üksustes

kajastatud tuletatud soetusmaksumuses ja korrigeeritud allahindlustega lähtudes osalusest

omakapitalis või netovaras. Tuletatud soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata

aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad). Valitseva mõju

all olevad üksused on kajastatud konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil,

kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud, kulud

ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates

äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

Finantsvarad ja kohustised

Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid

lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid,

viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 37

Vallavanem

Finantsvara ja –kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud

finantsvara või –kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne

soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi.

Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui kontsern kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele

rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning

enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist

siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st. päeval, mil kontsern

saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode

jääke (va arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite, sh üleöö deposiite ja kuni 1-

aastase järelejäänud tähtajaga deposiite, mida on võimalik lühiajalise etteteatamistähtajaga

katkestada. Arvelduskontodelt ja deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata

intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Nõuded

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes

tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi

laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse

eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad

nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud,

kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi

ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena.

Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.

Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Varud

Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega

seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud

kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 38

Vallavanem

realiseerimisväärtus. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse

perioodi kuluna.

Valitseva ja olulise mõju all olevad üksused

Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava

üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Olulise mõju alla olevaks üksusi, mille

nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab konsolideerimisgrupp 20% kuni 50%

hääleõigust.

Osalused konsolideerimata aruannetes

Aruandekohuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi

sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohuslasel on valitsev

mõju. Tuletatud soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi

olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad). Alla 50%-lisi osalusi sihtasutustes ja

mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuluna.

Valitseva ja olulise mõju all olevad üksused

Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava

üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi,

mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab konsolideerimisgrupp 20 kuni 50%

hääleõigusest.

Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende

väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende

soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti

omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja

mittetulundusühingute korral nende netovara tervikuna) on langenud allapoole osaluse

bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte

kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.

Konsolideerimine

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub

konsolideeritud aruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva

mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse

omandatud osaluste varad ja kohustised soetusmaksumuses. Valitseva mõju all olevate

üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 39

Vallavanem

konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud, kulud ning

realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja

rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida

konsolideerimisgrupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt

materiaalse põhivara kajastamisele.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi

jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 10 tuhandest eurost (ilma

käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata

maksumusest.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele,

liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel

hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi

normi.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks,

v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse

kuluna. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel

kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi,

sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise

kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt

hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara

gruppidele järgmised:

• Hooned, rajatised ja nende struktuurikomponendid 0,4 - 25%

• Masinad ja seadmed 4-33%

• Inventar sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 10-50 %

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 40

Vallavanem

Ümberhindlus

Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud. Võttes arvele

aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse

ümberhindlusena arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara. Varade

ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind

puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa

arvele võtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Turuhinna

puudumise korral on teistelt avaliku sektori üksustelt saadud põhivara lubatud erandjuhul

võtta arvele ka üleandja bilansilises jääkmaksumuses.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga

seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse

kasutusrendina.

Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas

või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi

tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud

juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara

omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku

eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist

vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Finantskohustised

Finantskohustiseks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ning muid lühi- ja

pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,

milleks on antud finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus

sisaldab kõiki finantskohustisega otseselt seotud kulutusi. Edasine kajastamine toimub

korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see

on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantskohustistega kaasnev intressikulu

kajastatakse kasumiaruandes real Intressikulud. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud

soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised

finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 41

Vallavanem

liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteistkümne kuu jooksul alates

aruandekuupäevast; või kui konsolideerimisgrupil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist

edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis

refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist,

kajastatakse lühiajalistena.

Aruandekohustuslane on rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud

netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude

põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu

põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Bilansis kajastatakse eraldisena enne aruande kuupäeva tekkinud kohustisi, millel on

seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest

tegevuspraktikast ning mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus

või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna

hinnangust ja kogemustest.

Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda

kohustisteks, kuid mille kohustisena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud

raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

Laenukohustised

Laenukohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Tehingukulud kajastatakse

kuludes.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud

toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud

kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et

sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse

brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud

kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 42

Vallavanem

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate

kuludega.

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Tulude arvestus

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele

tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud

teatistele. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik

olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu

on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes

valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära

alusel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad

maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse

soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Arendusväljaminekud

kajastatakse tekkimise momendil kuluna.

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Põhitegevuse rahavoogude leidmisel on

korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega

seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja

finantseerimistegevustest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Hiiumaa Vallavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmed ning

asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi

kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed,

kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti

ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja

äriühingud.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 43

Vallavanem

Maksustamine

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit.

Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Tasumisele kuuluv

maksusumma moodustab alates 01.01.2025 22/78 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi

eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustiste maksustamisväärtuste ning

raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud

tulumaksuvarasid ja –kohustisi. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse

tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata

perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja

makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10.

kuupäeval.

Vastavalt AS Kärdla Veevärk Aktsionäride lepingule (sõlmitud 29. juunil 2004. a.) otsustasid

aktsionärid kasumit dividendideks mitte jaotada 25 aasta jooksul Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti lõpparuande kinnitamisest. ÜF Läänesaarte projekti

lõpparuanne kinnitati 04. juulil 2014. aastal.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste

hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud

tehingutega.

Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse

võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse

raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) tekkepõhiselt,

mistõttu selle andmeid saab võrrelda konsolideerimata aruannetes (vt lisa 20) kajastatud

andmetega. Eelarve täitmise aruanne on koostatud võrreldes teiste põhiaruannetega teatud

erinevustega, mida on selgitatud lisas 21.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 44

Vallavanem

LISA 2 Raha ja pangakontod

tuhandetes eurodes

31.12.2025 31.12.2024

Sularaha 2 4

Arvelduskontod pankades 2 152 1 591

Raha ja selle ekvivalendid kokku 2 154 1 595

LISA 3 Maksud, lõivud, trahvid

tuhandetes eurodes

A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, maksukohustised ja saadud maksude ettemaksed

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustised

(lisa 9)

31.12.2025 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2024

Üksikisiku tulumaks 1 256 1 525 166 159

Maamaks 1 0 0 0

Käibemaks 0 0 12 5

Sotsiaalmaks 0 0 290 311

Töötuskindlustusmaksed 0 0 19 20

Kogumispensioni maksed 0 0 11 10

Loodusressursside kasutamise ja saastetasude

kohustis / ettemaksed 5 2 9 8

Kokku 1 262 1 527 507 513

B. Maksu- ja lõivutulud Lisa 2025 2024

Maksud 16 076 15 345

Tulumaks 15 551 14 963

Maamaks 525 382

Lõivud 13 24 19

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 53 87

Tasud vee erikasutusest 14 10 10

Kaevandamisõiguse tasu 14 43 77

Kokku maksu- ja lõivutulud 16 153 15 451

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 45

Vallavanem

LISA 4 Muud nõuded ja ettemaksed

tuhandetes eurodes

Lisa Lühiajalised nõuded

31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ostjate vastu 304 305

Brutosummas 316 316

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -12 -11

Saamata tegevuskulude toetused 12 162 143

Saamata põhivara toetused 12 338 255

Muud nõuded 6 52

Maksude ettemaksed 267 31

Käibemaksu ettemaks 156 19

Ettemaksukonto jäägid 111 12

Ettemakstud toetus põhivara eest 102 126

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 7 8

Kokku 1 186 920

Ettemakstud toetused põhivarade eest 2025. aastal summas 102 tuhat eurot ja 2024. aastal 126

tuhat eurot - ettemaksed isikutele vastavalt hajaasustuse programmi eraldusele.

LISA 5 Varud

tuhandetes eurodes

31.12.2025 31.12.2024

Küte 38 50

Seadmed 1 1

Müügiks ostetud kaubad 5 0

Varud kokku 44 51

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 46

Vallavanem

LISA 6 Osalused tütarettevõtjates ja sihtasutustes

tuhandetes eurodes

A. Tütarettevõtjad Konsolideeritud rida-realt

Nimetus

Osaluse

määr

(%) Kasumiaruande näitajad

Bilansinäitajad aasta

lõpus

Tegevus-

tulud

Tegevus-

kulud

Kasum/

kahjum Varad Omakapital

AS Kärdla Veevärk

2025 100% 1636 -973 661 10 911 9 838

2024 100% 638 -970 -332 9 065 8 838

OÜ Hiiumaa Jäätmejaam

2025 100% 146 -138 8 512 491

2024 100% 443 -488 -45 537 483

OÜ Sadama Üürimajad

2025 51% 626 -18 608 1 323 635

2024 51% 0 -6 -6 40 40

AS Kärdla Veevärk

Seisuga 31.12.2023 oli aktsiakapitali suurus 11 254 aktsiat kogusummas 720 256 eurot.

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega 817, 30.12.2024 suurendati Kärdla Veevärgi AS

aktsiakapitali 100 tuhande euro võrra. 2025. aastal suurendati Hiiumaa Vallavalitsuse

korraldusega nr 345, 18.06.2025 aktsiakapitali 240 tuhande euro võrra.

Seisuga 31.12.2025 on aktsiakapitali suuruseks 14 796 aktsiat kogusummas 946 944 eurot.

OÜ Hiiumaa Jäätmejaam asutati 2005. aastal Hiiumaa kohalike omavalitsuste poolt

eesmärgiga korraldada Hiiumaa jäätmemajandust vastavalt riigi ja Hiiumaa jäätmekavale.

Alates 01.01.2025 on Hiiumaa jäätmejaama territooriumil operaatoriks AS Eesti

Keskkonnateenused.

OÜ Sadamad Üürimajad asutati 20.04.2023 Hiiumaa Vallavolikogu otsusega nr 124.

Põhitegevusalaks enda või renditud kinnisavara üürile andmine ja haldamine.

Hiiumaa Vallavalitsus 51% osalusega ja OÜ Hiiu Invest 49% osalusega.

Konsolideerimata aruandes (lisa 20) on osaluse korrigeeritud soetusmaksumuseks

aruandekuupäeval:

AS Kärdla Veevärk –1 989 tuhat eurot

OÜ Hiiumaa Jäätmejaam - 157 tuhat eurot

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 47

Vallavanem

OÜ Sadama Üürimajad – 2 tuhat eurot

B. Sihtasutused Konsolideeritud rida-realt

Nimetus Osaluse

määr

(%)

Tulemiaruande näitajad

Bilansinäitajad

aasta lõpus

Tegevus-

tulud Tegevus- kulud Tulem Varad Netovarad

SA Hiiumaa Arenduskeskus

2025 100% 950 -938 12 672 439

2024 100% 840 -831 7 671 427

SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri

2025 100% 1 292 -1 315 -22 1 944 1 801

2024 100% 1 252 -1 229 23 1 940 1 823

SA Hiiumaa Sadamad

2025 100% 321 -656 -335 6 218 6 095

2024 100% 402 -719 -317 6 496 6 431

SA Hiiumaa Sadamad asutati 18.12.2018 aastal Hiiumaa Vallavolikogu otsusega, Hiiumaa

Vallavalitsuse haldusalasse kuulunud Kärdla, Orjaku ja Sõru väikelaevasadamate

majandamiseks ja arendamiseks. Seisuga 31.12.2025 on hallatavad sadama Kärdla, Orjaku,

Sõru ja Kalana sadamad.

SA Hiiumaa Arenduskeskus asutamise otsus kinnitati 11.10.2017. SA Hiiumaa

Arenduskeskus ja SA Tuuru sõlmisid 15.12.2017 ühinemislepingu, ühinemisotsus võeti vastu

21.12.2017. Põhiülesandeks on ettevõtjate, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuse

nõustamine ning arengutegevuses osalemine.

SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri asutati 2012. aasta jaanuaris. Põhiülesandeks on

oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu vanuritele, erivajadustega ja puuetega isikutele

elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks tingimuste loomine.

Konsolideerimata aruandes (lisa 20) on osaluse korrigeeritud soetusmaksumus aruande

kuupäeval 7 tuhat eurot.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 48

Vallavanem

LISA 7 Kinnisvarainvesteeringud

tuhandetes eurodes

Soetusmaksumus 1 013

Akumuleeritud kulum -616

Seisuga 31.12.2024 397

Tasuta saadud 70

Müüdud soetusmaksumuses -42

Müüdud vara kulum 24

Üle toodud materiaalse põhivara grupist soetusmaksumuses

(lisa 8) 1 077

Üle toodud materiaalse põhivara grupist kulum (lisa 8) -334

Kulum ja allahindlus -76

Kokku liikumine 719

Soetusmaksumus 2 118

Akumuleeritud kulum -1 002

Seisuga 31.12.2025 1 116

Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud 2025 2024

1007 227

Soetusmaksumus 1845 679

Akumuleeritud kulum -838 -452

2025 2024

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 55 38

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -28 -38

Netotulu (+)/ -kulu (-) 27 0

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 49

Vallavanem

LISA 8 Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Maa

Hooned

ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Muu

põhivara

Lõpetamata

tööd ja

ettemaksed Kokku

Soetusmaksumus 641 86 144 2 967 2 443 2 277 94 472

Akumuleeritud kulum 0 -30 107 -1 988 -1 115 0 -33 210

Jääkväärtus 31.12.2024 641 56 037 979 1 328 2 277 61 262

Soetused ja parendused 13 195 76 22 6 664 6 970

Üle viidud kinnisvara

investeeringutesse (lisa 7) 0 -701 0 0 -42 -743

Kulum ja allahindlus 0 -3 030 -125 -261 0 -3 416

Müüdud põhivara -16 0 0 0 0 -16

Ümberklassifitseerimine 0 4 874 14 43 -4 931 0

Saadud mitterahaline

sihtfinantseerimine 7 207 0 0 0 214

Kokku liikumine 4 1 545 -35 -196 1 691 3 009

Soetusmaksumus 645 90 386 3 023 2 508 3 968 100 530

Akumuleeritud kulum 0 -32 804 -2 079 -1 376 0 -36 259

Jääkväärtus 31.12.2025 645 57 582 944 1 132 3 968 64 271

Rahavoogude aruandes

Lisa 2025

Soetused ja parendused -6 970

Tasumata põhivara eest aasta algul -448

Tasumata põhivara eest aasta lõpul 515

Käibemaks põhivara soetuselt 17 -755

Tasutud otse teostajale 800

Kokku tasutud -6 858

Kapitalirendi tingimustel renditud varad

Hooned ja

rajatised

Masinad ja

seadmed Kokku

Jääkväärtus 31.12.2024 353 18 371

Soetusmaksumus 979 30 1 009

Akumuleeritud kulum -626 -12 -638

Jääkväärtus 31.12.2025 313 2 315

Soetusmaksumus 979 13 992

Akumuleeritud kulum -666 -11 -677

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 50

Vallavanem

Kasutusrendile antud materiaalne põhivara

Maa

Hooned ja

rajatised Kokku

Jääkväärtus 31.12.2024 7 986 993

Soetusmaksumus 7 1 847 1 854

Akumuleeritud kulum 0 -861 -861

Jääkväärtus 31.12.2025 6 859 865

Soetusmaksumus 6 1 621 1 627

Akumuleeritud kulum 0 -762 -762

Nõuded rendile antud varalt

2025 2024 Järgmisel majandusaastal 21 12 1 - 2 aastal 21 12 2 - 3 aastal 21 12 3 - 5 aastal 120 108 Kokku 183 144

LISA 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed

tuhandetes eurodes

Lisa

31.12.2025 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2024

Lühiajaline osa Pikaajaline osa

Maksukohustised 3 507 513 0 0

Muud kohustised 56 133 0 0

Seadusandlusest tulenevad toetuste kohustised 38 19 0 0

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 12 153 99 0 0

Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud

ettemaksed 12 161 80 0 0

Saadud tulevaste perioodide kulu 8 8 0 0

Muu tulevaste perioodide tulu 59 31 57 40

982 883 57 40

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 51

Vallavanem

LISA 10 Tingimuslikud varad ja kohustised

tuhandetes eurodes

Sõlmitud hankelepingud 31.12.2025 31.12.2024

AB Artes Terrae OÜ

„Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamine

ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine 56 56

Wolkar OÜ Palade Põhikooli katuse ehitustööd II etapp 27 0

AB Artes Terrae OÜ

Hiiumaa valla üldplaneeringu juurde

tuuleenergia kasutusele võtmise tingimuste

selgitamine 13 15

GT Corporation SE Ristna tuletorni restaureerimine 95 0

DAGOpen OÜ

Palade lasteaia juurdeehituse põhiprojekti

koostamine 60 0

Aruna Ehitus OÜ

Kõpu tuletorni konstruktsioonide

niiskusrežiimi uuringud 0 24

Anle Ehitus OÜ

Suuremõisa hakke katlamaja projekteerimis-

ja ehitustööd 54 0

Klotoid OÜ

Kergliiklustee Nuutri-Hiiu eelprojekti

koostamine 17 0

TC Systems OÜ

Käina Huvikeskuse tarkvarasüsteemi

arendus 22 0

Ösel Consulting OÜ

Käina huvi- ja kultuurikeskuse hoone

projekteerimis ja ehitustööd

omanikujärelevalve 0 9

Vilton Hiiu OÜ

Käina huvi- ja kultuurikeskuse hoone

projekteerimis ja ehitustööd 0 1435

Ehitusagentuur OÜ

Käina huvi- ja kultuurikeskuse rek. 3 etapi

ehituhanke korraldamine 0 5

Ruumiaeg OÜ

Miljööalade ning ehitusliku kultuuripärandi

väärtuste uuring Hiiumaa üldplaneeringu

juurde 14 0

Ruumi Grupp OÜ

Kärdla linna Rookopli tn 18

detailplaneering 9 7

Vilton Hiiu OÜ Orjaku sadamasse kalurite kuuri ehitamine 137 0

Merak OÜ Orjaku sadamasse ujuvkai paigaldamine 37 0

Vibur OÜ Sõru jahisadamasse käimispoom 33 0

Kokku sõlmitud lepingud 574 1551

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 52

Vallavanem

Muud tingimuslikud kohustised

Rambi ja Murula maaüksuse omandamine 26 39

SA Utoopia NR 9 projekti toetus 0 125

Kärdla Sadama tn 35 kinnistu võõrandamine 71 71

Kokku muud tingimuslikud kohustised 97 235

Toetuste saamise nõuded

Haridus- ja Teadusministeerium

ERASMUS+ Classroom NR 360 - Palade

Põhikool 12 0

Keskkonnainvesteeringute Keskus Käina kaugkütte katlamaja ehitus 324 0

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium Kärdla uue lasteaia ehitus 2680 0

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kättesaadavad, kvaliteetsed ja

integreeritud avalikud teenused Käina

Huvi- ja Kultuurikeskuse hoones KVAT 65 813

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse hoone

energiatõhususe parandamine CO2 0 107

Haridusministeerium

Kärdla raamatukogu Erasmus+ Forward

together 0 12

Haridusministeerium

ERASMUS What's Out There Kärdla

kool 0 12

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Hiiumaa Laste ja Perede Tugiteenuste

Kesksus (NGTS) 154 200

Sotsiaalministeerium

Hiiumaa teenusmaja rajamine Pargi II

etapp 1301 1301

Kliimaministeerium Suuremõisa katlamaja rekonstrueerimine 0 160

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium Kärdla Sadama tänava arendus 398 228

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kõrgessaare alevikus, Kõpu tee 8 asuvas,

avalikus kasutuses oleva

kultuuriväärtusega hoone energiatõhususe

tõstmine 342 342

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

PRIA Naistlaid Kogukonna juhitud

kohaliku arengukava toetus 0 21

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium Ühistranspordi toetus 5691 6021

Kokku toetuse saamise nõuded 10 967 9 217

Eraldised

Hiiu Maakonna

Hooldekeskus Tohvri SA

Juhatuse liikme hüvitis lepingu lõpetamisel 10 9

Hiiumaa Arenduskeksus SA Juhatuse liikme hüvitis lepingu lõpetamisel 5 5

Kokku eraldised 15 14

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 53

Vallavanem

LISA 11 Laenukohustised

tuhandetes eurodes

Järelejäänud tähtajaga

Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a

Jääk seisuga 31.12.2025 3 105 2 383 2 329 2 094 2 035 3 009 14 955

Pangalaenud 3 055 2 332 2 275 2 037 1 974 2 804 14 477

Kapitalirendikohustised 50 51 54 57 61 205 478

Jääk seisuga 31.12.2024 2 068 2 029 1 912 1 765 1 522 3 539 12 835

Pangalaenud 2 015 1 978 1 861 1 711 1 465 3 274 12 304

Kapitalirendikohustised 53 51 51 54 57 265 531

Informatsioon laenulepingute kaupa tuhandetes

eurodes Jääk Intressikulu

Laenu andja Lõpptähtaeg Intressimäär

Alus-

valuuta 31.12.2025 31.12.2024 2025 2024

LHV Pank 20.09.2027 6 kuu EURIBOR + 0,94% EUR 54 84 3 5

LHV Pank 20.12.2028 6 kuu EURIBOR + 0,82% EUR 87 116 3 6

SEB 15.09.2027 6 kuu EURIBOR + 0,96% EUR 78 122 4 7

SEB 20.04.2027 6 kuu EURIBOR + 0,85% EUR 48 84 2 5

SEB 20.12.2027 6 kuu EURIBOR + 0,98% EUR 64 96 3 6

SEB 15.09.2026 6 kuu EURIBOR + 1,10% EUR 35 79 2 5

SEB 25.07.2027 6 kuu EURIBOR + 0,98% EUR 127 204 6 12

Swedbank 20.12.2028 6 kuu EURIBOR + 1,16% EUR 649 865 28 50

Swedbank 20.12.2030 6 kuu EURIBOR + 1,04% EUR 1 498 1 798 60 96

Swedbank 20.09.2031 6 kuu EURIBOR + 0,709% EUR 2 176 2 555 78 126

Swedbank 20.06.2032 6 kuu EURIBOR + 0,79% EUR 2 600 3 000 94 152

Swedbank 15.03.2033 6 kuu EURIBOR + 0,93% EUR 2 414 2 746 92 123

Swedbank 20.03.2034 6 kuu EURIBOR + 1,08% EUR 2 554 500 73 1

Swedbank 20.03.2035 6 kuu EURIBOR+ 0,878% EUR 1 000 0 6 0

SEB

arvelduskrediit 22.11.2025 €STR + 2,5% EUR 0 23 0 0

SEB 06.08.2026 3 kuu EURIBOR + 2,4% EUR 13 32 2 2

SEB 27.10.2023 3 kuu EURIBOR + 0,80% EUR 24 0 0 0

Swedbank 15.09.2035 6 kuu EURIBOR + 1,550% EUR 518 0 3 0

UAB „SME

Capital 3“ 25.07.2026 3 kuu EURIBOR + 8% EUR 369 0 14 0

OÜ Hiiu Invest 31.07.2026 13% EUR 169 0 0 0

KOKKU 14 477 12 304 473 596

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 54

Vallavanem

Informatsioon kapitalirendilepingute kaupa tuhandetes eurodes Jääk Intress

31.12.2025 31.12.2024 2025 2024

Vikinghause OÜ

Vallamaja hoone

Keskväljak 5a Lepinguline, 6%

diskontomäär 476 521 31 34

Swedbank

Liising AS Auto Renault Express Lepinguline 1,49% +

EURIBOR 2 5 0 0

Swedbank

Liising AS

puiduhakkur

Jäätmejaam Lepinguline 2,79% +

EURIBOR 0 5 0 1

KOKKU 478 531 31 35

Pangalaenude tagatiseks panditud vara tuhandetes eurodes

Hooned ja rajatised 31.12.2025 31.12.2024

Soetusmaksumus 1 744 559

Akumuleeritud kulum -1 118 -153

626 406

Laenude tagatiseks on ka Hiiumaa Vallavalitsuse eelarve ja hüpoteek kinnistutele ja kolmanda

osapoole garantii.

Aruandeaastal võeti laene Hiiumaa vallale 3300 tuhat eurot; AS Kärdla Veevärgile 526 tuhat

eurot ja OÜ Sadama Üürimajale 539 tuhat eurot. Kokku võeti laene 4365 tuhat eurot.

Laene ja kapitalirendikohustisi maksti tagasi kokku 2246 tuhat eurot.

LISA 12 Saadud toetused

tuhandetes eurodes

Tegevus-

kuludeks

2025

Põhivara

soetamiseks

2025

Muud

toetused

2025

Toetuste

nõuded

31.12.2025

(lisa 4)

Saadud

ettemaksed

31.12.2025

(lisa 9)

Riigieelarvest tasandus-ja toetusfondi 0 0 3 918 0 0

Eesti Kultuurkapital 40 0 0 0 0

Eesti Töötukassa 7 0 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium 256 0 0 0 48

Kliimaministeerium 22 160 0 160 96

Kultuuriministeerium 116 40 0 0 6

Eesti Puuetega Inimeste Fond 18 0 0 0 0

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 25 0 0 0 0

Haridus- ja Noorteamet 12 0 0 0 0

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 46 0 0 6 0

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 55

Vallavanem

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis (projekt

Europe Direct) 34 0 0 0 0

Hiidlaste Koostöökogu MTÜ 21 0 0 12 0

Tallinna Haabersti Gümnaasium 7 0 0 0 0

Kaitseministeerium 0 19 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 932 1 195 0 64 65

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet 25 13 0 10 0

Riigikogu Kantselei 4 0 0 0 0

Siseministeerium 31 0 0 0 0

Sotsiaalministeerium 43 0 0 3 0

Spordikoolituse ja -Teabe SA 63 0 0 0 0

Muud Sihtasutused ja mittetulundusühingud 46 0 0 0 0

Kliimaministeerium (Sadama Üürimaja) 0 448 0 0 0

Muhu Vallavalitsus 99 0 0 0 99

Kodaniku Ühiskonna Sihtkapital SA

(Hiiumaa Arenduskeskus) 37 0 0 0 0

Liikmemaksud (Hiiumaa Arenduskeskus) 16 0 0 0 0

Yrkeshögskolan NOVIA (Hiiumaa

Arenduskeskus) 30 0 0 18 0

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(Hiiumaa Arenduskeskus) 356 0 0 55 0

Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ

(Hiiumaa Arenduskeskus) 113 0 0 14 0

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(AS Kärdla Veevärk) 0 825 0 155 0

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

(Hiiumaa Sadamad) 11 0 0 3 0

Rahalised toetused kokku 2 410 2 700 3 918 500 314

Pühalepa Jahimehed MTÜ 0 69 0 0 0

Transpordiamet 0 211 0 0 0

Kliimaministeerium 0 1 0 0 0

Eraisik 0 3 0 0 0

Mitterahalised toetused kokku 0 284 0 0 0

Saadud toetused kokku 2 410 2 984 3 918 500 314

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 56

Vallavanem

Tegevus-

kuludeks

2025

Põhivara

soetamiseks

2025

Muud

toetused

2025

Toetuste

nõuded

31.12.2025

(lisa 4)

Saadud

ettemaksed

31.12.2025

(lisa 9)

Riigieelarvest tasandus-ja toetusfondi 0 0 4 077 0 0

Eesti Kultuurkapital 26 0 0 0 0

Eesti Töötukassa 14 0 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium 215 0 0 0 0

Kliimaministeerium 21 608 0 14 0

Kultuuriministeerium 121 1 073 0 0 0

Eesti Puuetega Inimeste Fond 17 0 0 0 0

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 7 0 0 0 0

Haridus- ja Noorteamet 8 0 0 0 0

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis (projekt

Europe Direct) 34 0 0 0 0

Koos Laste Heaks MTÜ 8 0 0 0 0

Mittetulundusühing Hooandja 11 0 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1 019 672 0 291 80

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet 16 0 0 1 0

Riigikogu Kantselei 26 0 0 0 0

Siseministeerium 78 0 0 0 0

Sotsiaalministeerium 75 0 0 3 0

Spordikoolituse ja -Teabe SA 44 0 0 0 0

Muud Sihtasutused ja mittetulundusühingud 12 0 0 0 0

Kliimaministeerium (Hiiumaa

Arenduskeskus) 28 0 0 6 0

Saaremaa Vallavalitsus (Hiiumaa

Arenduskeskus) 87 0 0 0 99

Kodaniku Ühiskonna Sihtkapital SA

(Hiiumaa Arenduskeskus) 34 0 0 0 0

Liikmemaksud (Hiiumaa Arenduskeskus) 14 0 0 0 0

Yrkeshögskolan NOVIA (Hiiumaa

Arenduskeskus) 14 0 0 3 0

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(Hiiumaa Arenduskeskus) 240 0 0 66 0

Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ

(Hiiumaa Arenduskeskus) 103 0 0 14 0

Kliimaministeerium (Hiiumaa Sadamad) 1 0 0 0 0

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

(Hiiumaa Sadamad) 1 0 0 0 0

Saadud toetused kokku 2 274 2 353 4 077 398 179

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 57

Vallavanem

Riigieelarvest tasandus-ja toetusfondi jaotus 2025 2024

Tasandusfond 113 75

Hariduskuludeks 3067 3232

Toimetulekutoetuseks 203 235

Sotsiaaltoetuste ning teenuste osutamise teenuseks 29 15

Kohalike teede korrashoiu toetus 404 407

Huvitegevuse toetus 97 108

Rahvastikuregistri toimingud, tulubaasi stabiliseerimise

toetus 5 5

Kokku 3918 4077

LISA 13 Tulu kaupade ja teenuste müügist

tuhandetes eurodes

2025 2024

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 280 1 415

Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 716 547

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 506 584

Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 437 362

Tulud haridusalasest tegevusest 434 420

Üür ja rent 413 268

Tulu muudelt majandusaladelt 219 303

Muu toodete ja teenuste müük 157 159

Riigilõivud (lisa 3) 24 19

Tulu transpordi ja sidealasest tegevusest 6 12

Õiguste müük (hoonestusõigused, kasutusload) 6 5

Tulu keskkonnaalasest tegevusest 4 341

Tulud kaupade ja teenuste müügist kokku 4 202 4 435

LISA 14 Muud tegevustulud

tuhandetes eurodes

2025 2024

Kasum/kahjum kinnisvara müügist 189 59

Kasum/kahjum maa müügist 67 132

Kaevandamisõiguse tasu (vt lisa 3) 43 77

Muud ebatavalised tulud 26 51

Tasu vee erikasutusest (vt lisa 3) 10 10

Kasum/kahjum varude müügist 1 1

Kasum/kahjum hoonete müügist 0 38

Kasum/kahjum masinate seadmete müügist 0 1

Muud tegevustulud kokku 336 369

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 58

Vallavanem

LISA 15 Antud toetused

tuhandetes eurodes

2025 2024

Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele 849 793

Toimetulekutoetused 187 221

Matusetoetus 27 25

Muud sotsiaalabitoetused 11 59

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele 75 67

Toetused eakatele 375 309

Õppetoetused 56 33

Peretoetused (sünnitoetused, lapsetoetused, koolitoetused, jm) 118 79

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 089 1 053

Maakonna- ja õpilasliinide dotatsioon bussifirmadele 862 847

Mittetulundusühingutele, külaseltsidele, eraisikutele 171 160

Ühendus Hiiumaa Spordiliit 46 36

SA Hiiumaa Muuseumid 10 10

Mitterahaline sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 3 0

Residendid (maade vahetus) 3 0

Rahaline sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 433 359

Residendid (puuetega inimeste eluruumide korrastamise projekt) 0 5

Residendid (hajaasustuse programm) 226 195

Residendid (juurdepääsutee programm) 0 24

EELK Reigi Jeesuse Kogudus 10 10

Sihtasutus Utoopia nr 9 125 125

Kaasav eelarve 30 0

Kõpu piirkonna arendus Valguskiir 14 0

Emmaste Tuletõrje Selts 13 0

Viscosa Kultuuritehas MTÜ 15 0

Liikmemaksud 39 35

Eesti Linnade ja Valdade Liit 11 11

Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ 12 12

Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ 1 1

Muud 15 11

Antud toetused kokku 2 413 2 240

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 59

Vallavanem

LISA 16 Tööjõukulud

tuhandetes eurodes

Tegevusvaldkond

2025 2024

Töötajate arv Töötasu-

kulud Töötajate arv

Töötasu-

kulud

Koolid 133 2867 138 2918

Lasteaiad 92 1645 87 1523

Sotsiaalne kaitse 84 1367 85 1322

Valitsus 53 1294 60 1410

Kultuur vaba aeg, sport 52 826 48 746

Majandus 44 962 34 678

Huvikoolid 21 381 21 325

Raamatukogud 12 196 13 188

Noorsootöö 12 177 11 160

Muu haridus 5 69 5 68

Jäätmekäitlus 1 32 4 87

Volikogu 0 52 0 50

Kokku töötajate arv ja

töötasukulud 509 9868 506 9475

Ajutiste töölepingu alusel

arvestatud töötasukulud 387 472

Kokku töötajate arv ja

töötasukulud 509 10255 506 9947

Töötajate arvuna on esitatud aasta keskmine töötajate arv.

Ajutiste töölepingutega töötajate korral ei ole keskmist töötajate arvu välja toodud.

2025 2024

Erisoodustused 14 8

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks 3 455 3 341

Tulumaks erisoodustustelt 1 1

Sotsiaalmaks erisoodustustelt 1 2

Kokku maksukulud 3 471 3 352

Kokku tööjõukulud 13 726 13 299

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 60

Vallavanem

LISA 17 Muud tegevuskulud

tuhandetes eurodes

2025 2024

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 1 691 1 630

Rajatiste majandamiskulud 783 1 013

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 677 584

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 461 333

Sõidukite majandamiskulud 436 439

Toiduained ja toitlustusteenused 435 449

Õppevahendite ja koolituse kulud 414 349

Inventari majandamiskulud 405 327

Administreerimiskulud 333 291

Uurimis- ja arendustööd 181 126

Mitmesugused muud majanduskulud 157 194

Sotsiaalteenused 105 105

Meditsiini ja hügieenikulud 97 121

Koolituskulud 89 84

Teavikute ja kunstiesemete kulud 79 66

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 64 70

Lähetuskulu 44 26

Muu erivaristus ja materjalid, eri- ja vormiriietus 36 26

Kokku majanduskulud 6 487 6 233

Käibemaks kuludelt 920 794

Käibemaks põhivaralt 755 542

Loodusressursside kasutamise saastekulud 34 32

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 5 8

Muud maksud, lõivud, intressid 7 11

Muud kulud 7 11

Kokku muud kulud 1 728 1 398

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 61

Vallavanem

Üle üheaastase perioodiga mittekatkestatavad kasutusrendikohustused

2025 2024

Sõidukite rent 101 92

IT vahendite ja muu tehnika rent 3 3

Rendikulu kasutusrendilepingutelt 104 95

Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel

2025 2024

Järgmisel majandusaastal 1 - 2 aastal 153 74

2 - 3 aastal 103 66

3 - 5 aastal 35 140

Kokku 291 280

LISA 18 Seotud osapooled

tuhandetes eurodes

A. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja

soodustused

2025 2024

Juhtkonna

keskmine arv

Arvestatud

tasu

Juhtkonna

keskmine arv

Arvestatud

tasud

Volikogu esimees 1 15 1 15

Volikogu aseesimees 1 3 1 3

Volikogu liikmed 28* 26 23* 27

Vallavanem 1 46 1 45

Osavallavanemad 0 0 5 117

Abivallavanemad 4 138 2 64

Juhatuse liikmed 8 198 8 186

Asutuste juhid 31 710 29 664

KOKKU 74 1 136 70 1 121

*volikogu liikmed

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende

hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised, mis on makstud vastavalt volikogu töö eest ja

asutuse juhtimise eest. Muid täiendavaid olulisi soodustusi ei ole volikogu liikmetele,

valitsuse liikmetele ega asutuse juhtidele nende juhiks ega liikmeks olemise eest

aruandeaastal arvestatud.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 62

Vallavanem

B. Soodustused tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedaste pereliikmetele

Hiiumaa Vallavalitsus ei ole teinud soodustusi volikogu liikmete, valitsuse liikmete ega allasutuse juhtide

pereliikmetele, aruandeaastal ega ka sellele eelnenud aastal.

C. Turuhinnast erinevad tehingud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja nende lähedaste

pereliikmetega seotud sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega.

Hiiumaa Vallavalitsus ei ole teinud turuhinnast erinevaid tehinguid volikogu liikmete, valitsuse liikmete

ega hallatavate asutuste juhtkondade liikmetele ja nende pereliikmete valitseva mõju all olevate

sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, käesoleval aruandeaastal ega ka sellele eelnenud

aastal.

D. Antud toetused seotud osapooltele

2025 2024

Hallatava asutuse juht 0 3

Konsolideerimisgrupi liikmetele 420 482

Ühendus Hiiumaa EELK Diakooniakeskus 1 0

Liisi Mäeumbaed 0 4

Mittetulundusühing Tobiase Selts 0 1

Hiiumaa Muuseumid SA 10 10

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kärdla Johannese

Kogudus 1 0

Jahtklubi DAGO 20 0

Laste Teaduskool MTÜ 4 3

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Käina Martini

Kogudus 16 0

Sõle Segajad MTÜ 1 1

Tantsumajakas MTÜ 17 12

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa

Laurentsiuse Kogudus 1 0

KÜ Heltermaa mnt 29, Kärdla 10 0

Mittetulundusühing Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 1 0

Hiiumaa Põllumeeste Liit 1 0

Sihtasutus Utoopia Nr 9 125 0

Viilukas Evelin 4 0

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Reigi Jeesuse

Kogudus 10 0

642 516

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 63

Vallavanem

LISA 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva

Ulvi Tamm, endine Rudolf Tobiase nimelise Kärdla Muusikakooli töötaja, esitas Pärnu

Maakohtule 15.01.2026 hagiavalduse, milles palub tuvastada Rudolf Tobiase nimelise Kärdla

Muusikakooli 18.12.2025 töölepingu ülesütlemise tühisus.

Vallavalitsuse hinnangul on risk kohtuvaidluse ebasoodsa lahenduse osas madal või vähe

oluline.

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 64

Vallavanem

LISA 20 Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss

tuhandetes eurodes

31.12.2025 31.12.2024

Varad 50 693 49 020

Käibevara 3 126 3 264

Raha 1 311 1 054

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 262 1 527

Muud nõuded ja ettemaksed 547 678

Varud 6 5

Põhivara 47 567 45 756

Osalus tütarettevõtjates 2 148 1 908

Osalus sihtasutustes 7 7

Kinnisvarainvesteeringud 1 116 397

Materiaalne põhivara 44 296 43 444

Kohustised ja netovara 50 693 49 020

Kohustised 16 529 15 522

Lühiajalised kohustised 5 151 4 757

Võlad tarnijatele 650 853

Võlad töötajatele 1 216 1 156

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 800 727

Laenukohustised 2 485 2 021

Pikaajalised kohustused 11 378 10 765

Laenukohustised 11 377 10 754

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 1 11

Netovara 34 164 33 498

Põhivara ümberhindlus 0 49

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 33 499 31 172

Aruandeaasta tulem 665 2 277

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 65

Vallavanem

Konsolideerimata tulemiaruanne

tuhandetes eurodes

2025 2024

Tegevustulud 26 015 26 372

Maksutulud 16 076 15 345

Tulud kaupade ja teenuste müügist 2 261 2 481

Saadud toetused 7 356 8 177

Muud tegevustulud 322 369

Tegevuskulud -24 874 -23 499

Antud toetused -3 346 -3 220

Tööjõukulud -12 039 -11 674

Majandamiskulud -5 286 -4 817

Muud kulud -1 631 -1 306

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -2 572 -2 482

Tegevustulem 1 141 2 873

Finantstulud ja -kulud -476 -596

Intressikulu -485 -628

Intressitulu muudelt nõuetelt 9 32

Aruandeaasta tulem 665 2 277

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 66

Vallavanem

Konsolideerimata rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes

Rahavood põhitegevusest 2025 2024

Aruandeperioodi tegevustulem 1 141 2 873

Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 2 572 2 482

Põhivara soetuse käibemaksukulu 755 542

Kasum/kahjum kinnisvara investeeringute ja

materiaalse põhivara müügist -256 -230

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -1 711 -2 353

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 611 369

Korrigeeritud tegevustulem 3 112 3 683

Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus 299 -275

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 163 99

Kokku rahavood põhitegevusest 3 574 3 506

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest -4 956 -3 608

Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara

müügist 292 275

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 1 561 1 456

Makstud osaluse soetamisel -240 -100

Makstud põhivara sihtfinantseerimine -584 -357

Laekunud intresse ja muid finantstulusid 9 32

Kokku rahavood investeerimistegevusest -3 918 -2 129

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud saadud laenud 3 300 2 050

Tagasi makstud saadud laenud -2 165 -1 886

Tagasi makstud kapitalirendi kohustised -48 -46

Tasutud intresse ja muid finantskulusid -486 -627

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 601 -509

Rahavood kokku 257 694

Asutamisel saadud raha ja raha ekvivalendid 1 054 360

Raha ja selle ekvivalentide muutus 257 694

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 311 1 054

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 67

Vallavanem

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

tuhandetes eurodes

Akumuleeritud tulem Kokku

Saldo 31.12.2023 31 172 31 172

Põhivara ümberhindlus 49 49

Aruandeaasta tulem 2 277 2 277

Saldo 31.12.2024 33 498 33 498

Korrigeerimine 1 1

Aruandeaasta tulem 665 665

Saldo 31.12.2025 34 164 34 164

LISA 21 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Hiiumaa valla 2025. aasta eelarve võeti vastu Hiiumaa Vallavolikogu 20.02.25 määrusega nr

108. Põhitegevuse tulude kogumaht oli 24 830 tuhat eurot, põhitegevuse kulude kogumaht

21 486 tuhat eurot, investeerimistegevuse kulud 8 491 tuhat eurot ning investeerimistegevuse

tulud 2 424 tuhat eurot. Finantseerimistegevuse maht oli 2 954 tuhat eurot ning likviidsete

varade muutus 231 tuhat eurot.

Lisaeelarve võeti vastu Hiiumaa Vallavolikogu 18.09.2025 määrusega nr 122. Põhitegevuse

tulude kogumaht 180 tuhat eurot, põhitegevuse kulude kogumaht 397 tuhat eurot,

investeerimistegevuse kulude muutus - 48 tuhat eurot ja investeerimistegevuse tulud 168 tuhat

eurot.

Lisaeelarve koostamisel on lähtutud 6 kuu eelarve täitmise andmetest. Kulusid korrigeeriti

vastavalt tegelikule täitmisele ning tehti ümberpaigutusi planeeritud kulude sees, tuginedes

täitmisandmetele ja esitatud ettepanekutele. Samuti arvestati eelarvesse põhivara müügist

saadav tulu ning kavandati investeeringud selle arvelt.

2025. aastal tehti reservfondist üks eraldus 1 tuhat eurot. Hiiumaa Vallavalitsuste

korraldustega suunati omaosaluse fondist kulude katteks 34 tuhat eurot.

Hiiumaa valla 2025. aasta lõplikuks eelarveks kujunes põhitegevuse tulud 25 011 tuhat eurot,

põhitegevuse kuud 21 883 tuhat eurot, investeerimistegevuse kulud 8 443 tuhat eurot ja

investeerimistegevuse tulud 2 592 tuhat eurot. Finantseerimistehingute maht 2 954 tuhat eurot

ning likviidsete varade muutus 231 tuhat eurot.

Hiiumaa valla 2025. aasta eelarve täideti põhitegevuse tulude osas 24 154 tuhande euro

ulatuses (96,6%) ja põhitegevuse kulude osas 21 042 tuhande euro ulatuses (96,2%).

Investeerimistegevuse kulud moodustasid 5 981 tuhat eurot (70,8%) ning

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 68

Vallavanem

investeerimistegevuse tulud 1 723 tuhat eurot (66,5%). Finantseerimistehingute maht oli

1 087 tuhat eurot (36,8%), kuna planeeritud laenu ei võetud kasutusele. Likviidsete vahendite

jääk suurenes 257 tuhat eurot ning nõuete ja kohustuste saldo kasvas 316 tuhat eurot.

Selgitused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta

Põhitegevuse tulud

Põhitegevuse tulud tuhat eurot.

Põhitegevuse tulude eelarve täideti 96,6%. Maksutulusid laekus planeeritust 3,8% vähem,

omatulu laekus 96,7%, toetusi 98,2% ning muid tegevustulusid 58,7% planeeritust.

Kaevandamistasude tulu jäi alla planeeritu, samas suurenes laekumine sunniraha arvelt.

2 4

8 3

0

1 6

7 0

5

2 5

1 0 5

5 1

5

1 0

0

2 5

0 1

1

1 6

7 0

5

2 4

4 7 5

7 4

7

1 1

2

2 4

1 5

4

1 6

0 7

7

2 3

6 6 5

6 4

5

6 6

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

PÕHITEGEVUSE TULUD

Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadavad toetused tegevuskuludeks

Muud tegevustulud

Põhitegevuse tulud

Põhieelarve 2025 Lõplik eelarve 2025 Täitmine 31.12.2025

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 69

Vallavanem

Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud tuhat eurot.

Põhitegevuse kuludest maksti toetusi 97,2% planeeritust. Tegevuskulusid tehti kokku 96%

kavandatust, sh personalikulusid 98,6%, majanduskulusid 92,6% ning muid kulusid 11,2%.

2 1

4 8

6

2 9

0 5

1 8

5 8

12 1

8 8

3

2 8

1 4

1 9

0 6

9

2 1

0 4

2

2 7

3 6

1 8

3 0

6

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU Antavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevuskulud

Põhitegevuse kulud

Põhieelarve 2025 Lõplik eelarve 2025 Täitmine 31.12.2025

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 70

Vallavanem

Põhitegevuse kulud valdkondade lõikes

Põhitegevuse kulud valdkondade lõikes tuhat eurot.

Suurima osakaalu moodustas haridus (42%), järgnesid vaba aeg ja kultuur (17%), sotsiaalne

kaitse (15%), majandus (14%) ja valitsemine (6,5%). Elamu- ja kommunaalmajandus

moodustas 3% ning keskkonnakaitse 2%. Tervishoid ning avalik kord ja julgeolek kokku

0,5%.

Elamu- ja kommunaalmajanduse eelarves tekkis ülekulu summas 6 tuhat eurot. Selle

põhjuseks oli suurenenud remondivajadus ning eluruumi tagamise ülesannete täitmine.

Eluruume anti kasutusse, kuid tulu jäi saamata ning üürnikel puudus kohustus kulude

hüvitamiseks.

Suurim ülekulu tekkis tervishoiukuludes (17 tuhat eurot). 21.02.2025 muudeti töökorralduse

reeglite punkti 9, mille alusel garanteeriti töötajatele 200 euro ulatuses tervise edendamise

kulude hüvitamine. Eelarve koostamisel lähtuti 2024. aasta täitmisest ega arvestatud kulude

hüppelise kasvuga.

8 9

0 8

3 3

3 3

3 5

0 2

2 9

3 9

1 6

8 5

5 3

0

4 9

5

7 1

2 3

9 1

3 8

3 4

3 6

3 6

9 8

2 9

6 3

1 5

8 8

5 2

1

4 4

5

7 1

2 3

8 9

2 3

3 1

9 4

3 5

8 1

2 9

3 5

1 3

5 9

5 2

7

4 1

8

8 8

1 7

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

10 000

Põhitegevuse kulud valdkondade lõikes

Põhieelarve 2025 Lõplik eelarve 2025 Täitmine 31.12.2025

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 71

Vallavanem

Põhitegevuse tulemiks kujunes 3 112 tuhat eurot, võrreldes planeeritud 3 127 tuhande euroga

(–15 tuhat eurot).

Investeerimistegevus

Põhivara müügist laekus 69% kavandatust. Planeeritud müügitehingud Kärdlas

(Mängudemaja) ja Käina piirkonnas (kinnistud) ei realiseerunud.

Põhivara soetuseks tehti kulusid 67% kavandatust. Põhjuseks olid ehitushangete ja

projektitoetuste taotluste pikk ettevalmistusprotsess, mille tõttu lükkusid ehitustööd 2026.

aastasse.

Toetusi laekus 66% kavandatust, mis on samuti seotud investeeringute perioodi nihkumisega.

Põhivara soetuseks anti toetusi 84% kavandatust ning osaluste soetus realiseerus täielikult.

Intressikulusid tasuti 85% planeeritust, samas intressitulu laekus 45%.

Finantseerimistegevus

Kavandatud 5 200 tuhandest eurost laenust kasutati 3 300 tuhat eurot. Laenude tagasimaksed

ulatusid 2 213 tuhande euroni, moodustades 99% planeeritust.

Likviidsed varad suurenesid 257 tuhat eurot ning nõuete ja kohustuste saldo kasvas 316 tuhat

eurot.

Reservfondi kasutamise aruanne

tuhandetes eurodes

Kellele Otsus Selgitus Eraldatud

Kalju

Tammeveski

Valitsuse korraldus nr 483,

03.09.2025

Põlenguga seotud kulude

katteks 1

Kokku eraldatud 1

Investeerimistegevuse kulud 8 491 8 443 5 981

15 Põhivara soetus 6 996 7 144 4 888

45 Antavad toetused põhivara soetuseks 845 726 608

65 Finantskulud 650 573 485

Investeerimistegevuse tulud 2 424 2 592 1 723

35 Saadud toetused põhivara soetuseks 2 284 2 157 1 427

38 Muud tulud 120 415 287

65 Finantstulud 20 20 9

Hiiumaa valla 2025 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja 72

Vallavanem

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Hiiumaa Vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja Hiiumaa Vallavalitsuse otsus

aruande heakskiitmise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hergo Tasuja

vallavanem

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Hiiumaa Vallavolikogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Hiiumaa valla ja tema valitseva mõju all olevate üksuste (edaspidi „grupp“) konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2025, konsolideeritud

tulemiaruannet, konsolideeritud netovara muutuste aruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ning eelarve

täitmise aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt

grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta

konsolideeritud finantstulemust, konsolideeritud rahavoogusid ja konsolideeriva üksuse eelarve täitmist kooskõlas

Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt

nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste

arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud,

on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi

raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitleti raamatupidamise

aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja meie asjaomase arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende

asjaolude kohta eraldi arvamust.

Peamised auditi asjaolud Kuidas tegelesime peamiste auditi asjaoludega oma

auditis

Materiaalse põhivara soetuste kajastamine

Seisuga 31.12.2025 moodustab konsolideerimis-

grupi materiaalse põhivara jääkmaksumus kokku

64 271 tuhat eurot. Detailsem informatsioon on

toodud lisas 1 „Aastaaruande koostamisel

kasutatud arvestuspõhimõtted“ ja lisas 8

„Materiaalne põhivara“.

Keskendusime nimetatud valdkonnale, kuna

materiaalse põhivara soetused aruandeaastal

moodustavad kokku 6 970 tuhat eurot ning

valdkonnas on aruandeaastal teostatud olulisi

investeeringuid.

Hindasime, kas grupi arvestuspõhimõtted on asjakohased,

viisime läbi valimipõhiselt protseduurid aruandeaastal

teostatud soetuste osas, sh kontrollisime soetustega seotud

raamatupidamislikku kajastamist ning asjakohase

dokumentatsiooni olemasolu.

Kokkuvõttes leidsime, et aruandeaastal kajastatud

materiaalse põhivara soetused on kajastatud

raamatupidamise aastaaruandes olulises osas õigesti.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee

selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud

informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt

väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate

seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu

osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on

olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud

nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandega

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas

Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas

pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust

jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja

kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve

teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne,

mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise

väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui

võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja

säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

• teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva

olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning

hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva

olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest

pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või

sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes

asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse

kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses

avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta

ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste

suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui

me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes

tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui

avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad

vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused

võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas

avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks

olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

• hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et

avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise,

järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse

ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste

kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

29. mai 2026

/allkirjastatud digitaalselt/

Anne Mobel

Vandeaudiitor number 590, prokurist

Ruut & Partnerid Audiitorbüroo OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 283

Keskuse 1/2, Saue linn

76505 Harjumaa

Äriregistri kood: 11386149 Tegevusloa nr: 283 Telefon: 56 642 854

E-post: [email protected] www.ruutaudit.ee

HIIUMAA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kärdla 18. juuni 2026 nr 48

Hiiumaa valla 2025. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 11 alusel ja lähtudes Hiiumaa Vallavalitsuse 28.05.2026 protokollilisest otsusest aruande heakskiitmise kohta ning sõltumatu audiitori aruandest

1. Kinnitada Hiiumaa valla 2025. aasta majandusaasta aruanne vastavalt lisale.

2. Otsus jõustub vastuvõtmisest.

3. Otsuse peale on õigus esitada vaie Hiiumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Anu Pielberg Hiiumaa Vallavolikogu esimees