Sisend määruse eelnõule

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 04.06.2026 nr 2-2/2017-1

[email protected] Meie: 22.06.2026 nr 54

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise

määruse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tänab võimaluse eest rääkida kaasa tööhõivet

toetavate teenuste ajakohastamisel. Meie missioon on puuetega ja krooniliste haigustega

inimeste elukvaliteedi ja ühiskonda kaasatuse tõstmine läbi tugeva huvikaitse. Lähtudes

EPIKoja arengukavast aastateks 2025–2030, toetame muudatusi, mis vähendavad bürokraatiat

ja halduskoormust ning muudavad süsteemi paindlikumaks, kuid seisame kindlalt selle eest, et

haavatavamad sihtrühmad ei kaotaks kriitiliselt vajalikku tuge.

1. Mõistete muutmine ja ajakohastamine

Toetame uue termini „tervisepiiranguga inimene“ kasutuselevõttu varasema tervisest tuleneva

takistuse ja pikaajalise haiguslehe alusel töötaja asemel.

2. Karjäärinõustamise teenuse kaasajastamine

Toetame karjäärinõustamise teenuse kaasajastamist ning soovitame senisest enam pöörata

tähelepanu ka erinevate puudespetsiifiliste ja krooniliste haigustega inimeste vajadustele

teenuse osutamisel. Teame, et Eesti Töötukassal on häid praktikaid puudespetsiifiliste

nõustamisteenuste katsetamisel ja soovitame senisest enam pöörata erinevate inimeste

vajadustele tähelepanu, et nõustamine oleks personaalsem ja mõjusam.

2

3. Kogemusnõustamise säilitamine ja kvaliteedi arendamine

EPIKoda ei toeta kogemusnõustamise kui eraldiseisva tööturuteenuse lõpetamist. Mõistame ja

ei vaidlusta esile toodud murekohti – ebaühtlane kvaliteet, puudulik järelevalve ja kehvad

kokkuvõtted on tõsised probleemid, kuid lahendus ei ole vajaliku teenuse kaotamine, vaid selle

kvaliteedi parandamine. Teenuse sulgemise asemel tuleb luua selge kutsestandard või

kompetentsiprofiil.

Kogemusnõustamine individuaalteenusena on kiire – inimene saab abi päevade, mitte kuude

jooksul. Suunates inimest kogemusnõustamisele läbi sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni,

pikeneb ooteaeg vähemalt poolteist kuud. Vähenenud töövõimega inimene, kes on kriisis

(näiteks äsja diagnoositud raske haiguse või saadud trauma tõttu), vajab tuge kohe. Madal

rakendusmäär on teavituse ja teadlikkuse, mitte vajaduse probleem. Usume, et teenuse

vähene kasutamine tuleneb sellest, et Eesti Töötukassa konsultandid ei pruugi olla teenusest

piisavalt teadlikud ega suuna inimesi sinna, teenusepakkujad ei tohi ise kliente värvata ning

info kodulehtedel on raskesti leitav. Lahenduseks on parem teavitustöö ja

suunamissüsteemi korrastamine, mitte teenuse kaotamine.

Lisaks soovime välja tuua selle, et Eesti Töötukassa on aastaid rahastanud

kogemusnõustajate baaskoolitusi. Inimesed on panustanud oma aega ja energiat, et

panustada ühiskonda ning teiste sarnase tervisepiiranguga inimeste abistamisse. Teenuse

lõpetamine tähendaks selle riikliku ja isikliku investeeringu mahakandmist.

4. Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine

Toetame teenuste koondamist üheks kompleksteenuseks. Samuti toetatud töölerakendamise

teenuse laiendamist ka puuduva töövõimega inimestele. Nõustume, et tänane halduslepingute

süsteem on keeruline, mis on ka peamine põhjus, miks tööandjad teenuseid vähe kasutavad –

liigse bürokraatia tõttu jäetakse protsess sageli pooleli või ei alustatagi seda. Ühtne teenus

kiirendab menetlust ja aitab tagada, et lahendus ei jääks rakendamata pelgalt

arusaamatu taotlusprotsessi tõttu.

EPIKoda tunnustab ministeeriumit, et olete meie varasema tagasiside arvesse võtnud, mis

puudutab hüvitise vahemikku (50–100% jääv paindlik mudel). See võimaldab vajaduspõhist

lähenemist: keerukamad ja kulukamad kohandused saab rahastada kuni 100% ulatuses (mis on

3

vältimatu raskema erivajadusega inimeste puhul). Samas ei olnud praegu eelnõust näha, et

olete kaotanud töölepingu kestuse nõude. Oleme varasemalt väljendanud, et toetame

seda muudatust täielikult. Tööelu on muutunud paindlikumaks ning lühiajalised või

projektipõhised töösuhted ei tohi olla takistuseks vajalike kohanduste tegemisel.

Tugiisikuga töötamise teenuse täpsustumise puhul peame väga heaks seda, ta võib osutada ka

füüsilist kõrvalabi ja olla tugi ka tööle sisseelamisel, mida ta tänases õiguslikus raamistikus

teha ei tohtinud. See muudatus loob selgema ja terviklikuma teenuse, mis vastab inimese

vajadusele rohkem ning vähendab oluliselt nii tööandjate kui ka Eesti Töötukassa

halduskoormust. Toetame, et tugiisikuga töötamise mahtu vähendati ka kuni 25% tööajale,

kuid peame vältimatuks, et teenuses säiliks võimalus määrata erineva mahuga tuge, sealhulgas

kuni 100% ulatuses tööajast. Täna vajab umbes veerand teenuse kasutajatest tuge kogu

tööaja vältel. Kuigi aja jooksul võib toe vajadus väheneda, on see esmasel tööle asumisel

või kriisiperioodil vältimatult vajalik. Teenuse mahu lausaline piiramine tõrjuks need

inimesed tööturult välja.

Soovitame jätkuvalt laiendada tugiisikuteenust ning abivahendite ja töökoha

kohandamist ka kutseõppuritele: Sarnaselt abivahenditele peab tugiisiku teenus olema

kättesaadav pikal praktikal (5–10 nädalat) olevatele kutseõppuritele. Praktika on nende jaoks

sisuliselt töö ning toetavad kohandused on otsustava tähtsusega, et praktikakoht õnnestuks ja

õpingud ei katkeks. Tugiisiku puudumine on täna üks peamisi põhjuseid, miks

erivajadusega noorte praktikad ja seeläbi ka õpingud katkestatakse.

5. Sõidu- ja majutustoetuse muudatus

Toetame sõidu- ja majutustoetuse süsteemi sihipärasemaks ning paremini kooskõlla viimist

toetuse tegeliku kasutusloogikaga, eelkõige sellega, et lõite sõidutoetuse erisused suurema

toevajadusega sihtrühmadele, sh tervisepiiranguga inimestele.

6. Tööpraktika täpsustumine

Toetame teenuse täpsustamist, sest näeme, et muudatusega suurendatakse teenuse osutamise

üle järelevalvet ning väheneb praktikantide võimalik ärakasutamine ja tööpraktika kvaliteeti.

Samas soovime välja tuua, et näiteks tervisepiiranguga inimesele võib olla 2 kuuline

tööpraktika liiga lühike. Näiteks intellektihäirega inimestel on täna võimalused tööhõives

4

osalemiseks kaitstud tingimustel väga piiratud (pikaajalise kaitstud töö teenuse lõppemise

tõttu) ning seetõttu tulenevalt sihtgrupi eripärast teeme ettepaneku tööpraktika kestvuse

pikendamiseks antud sihtgrupile kuni 6 kuud. Kuigi mõistame, et tööpraktika ja tugiisikuga

töötamise osas on sarnaseid aspekte, siis soovitame seda ajapiirangut tervisepiiranguga

inimeste puhul kaaluda. Toetame ka tööpraktika ajal makstava stipendiumi muudatust, sest see

suurendab praktikandile makstavat toetust ning võimaldab pakkuda senisest suuremat ja

õiglasemat hüvitist tööpraktikal osalemise eest.

EPIKoda toetab küll enamikku kavandatavatest muudatustest, mis aitavad muuta tööhõivet

toetavad teenused selgemaks, paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks, aga samas peame

oluliseks, et muudatuste elluviimisel säiliks ja tugevneks toetus neile inimestele, kes seda

kõige enam vajavad. Eelkõige rõhutame kogemusnõustamise teenuse säilitamise,

tugiisikuteenuse piisava paindlikkuse, kutseõppurite parema toetamise ning

tervisepiiranguga inimeste vajadustest lähtuva individuaalse lähenemise tähtsust.

Usume, et hästi kujundatud teenused aitavad suurendada tervisepiiranguga inimeste

osalemist tööturul, toetavad tööandjaid ning aitavad kaasa kaasavama ja õiglasema

ühiskonna kujundamisele. Täname võimaluse eest eelnõule tagasisidet anda ning oleme

valmis vajadusel osalema edasistes aruteludes ja muudatuste väljatöötamises.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Maarika Maasikas-Tõkke

[email protected]

Huvikaitsenõunik