Tehisaru kasutuselevõtmise toetus

MÄÄRUS

22.06.2026 nr 20

Tehisaru kasutuselevõtmise toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse tehisaru kasutuselevõtmise toetuse andmise, kasutamise ning

tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente

esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning

sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos määruse raames antava abiga ei tohi ületada

VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

(4) Kontserni kuuluvatele või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmise korral loetakse üheks

ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) projekt on tehisaru kasutuselevõtmine määruses kirjeldatud viisil ja eesmärkidel;

2) tehisaru vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689, millega nähakse

2

ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ)

nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL)

2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti

käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.07.2024), artikli 3 lõike 1 määratlusele;

3) topeltrahastamine on sama tegevuse, sama kulu või sama tulemuse rahastamine samal ajal

mitmest tagastamatust toetusallikast;

4) ühikuhind on toetuse standarditud summa ühe projekti kohta, mille alusel loetakse kulu

tulemuse saavutamise korral abikõlblikuks.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada tehisarulahenduste testimist ja kasutuselevõtmist

Eesti äriühingutes.

(2) Toetuse tulemusena võtab äriühing toote, teenuse või protsessi tõhustamiseks kasutusele

tehisarulahenduse, mille tulemuslikkust hinnatakse vähemalt ühe järgmise näitaja alusel:

1) müügitulu kasv;

2) kuluefektiivsuse paranemine;

3) tootlikkuse kasv;

4) ekspordikäibe kasv;

5) äriprotsesside automatiseerituse määra tõus.

§ 5. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise

otsuseid ja toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi EIS).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja oodatava

tulemuse saavutamisse.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) tehisarutoote või -lahenduse arendus ja turule toomise ettevalmistus;

2) tehisaru integreerimine olemasolevasse tootesse, teenusesse või protsessi.

(3) Toetatavate tegevuste tulemus peab olema kontrollitav vähemalt prototüübi või

testitulemuste alusel, mis esitatakse lõpparuandes.

§ 7. Abikõlblik kulu

Abikõlblik on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik kulu ühikuhinna alusel.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,

millal toimuvad projekti elluviimiseks vajalikud tegevused.

3

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud

ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni üheksa kuud.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi on EIS-il õigus pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra

põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel.

(5) Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on lõpparuande kinnitanud.

§ 9. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetust antakse ühikuhinna alusel. EIS ei hinda kulude tegelikku jaotust.

(2) Toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot.

(3) Ettevõtja omafinantseering on minimaalselt 20 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle eelmise majandusaasta

müügitulu oli vähemalt 200 000 eurot.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja maksu- ja maksevõlg riigile koos intressidega ei ole suurem kui 100 eurot või selle

tasumine on ajatatud ning maksed on tehtud ajakava kohaselt;

2) taotleja on nõuetekohaselt täitnud maksudeklaratsioonide esitamise ja äriregistrile

majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;

3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

4) taotlejal ja tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust;

5) taotleja on nõuetekohaselt tagasi maksnud varem riigieelarvelistest või Euroopa Liidu

struktuurivahenditest eraldatud tagasinõutud toetuse, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud;

6) taotleja ei ole toetatavale tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal ajal punktis 5

sätestatud vahenditest.

§ 11. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama:

1) taotleja nime, registrikoodi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi;

2) projekti nime;

3) projekti kirjeldust, milles antakse ülevaade probleemist, kasutusjuhust, tegevustest,

eesmärgist ja oodatavast tulemusest;

4) projekti algus- ja lõppkuupäeva;

5) projekti omafinantseeringu suurust ja allikat.

4

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni toetuse eelarve ammendumiseni.

(2) Taotleja, samuti temaga samasse kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel toetust

saada ühe korra.

(3) EIS teavitab oma veebilehel toetuse eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise

alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest.

(4) Taotlusvooru alguskuupäevast teavitab EIS oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva

enne taotluste vastuvõtu algust.

(5) EIS peatab taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel, kui taotluste

rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub nendes menetluses olevates taotlustes

märgitud toetuste summaga, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse saamisest arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra,

millest teavitatakse taotlejat.

(3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse

sellest taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb

taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses kehtestatud nõudele ning mittevastavust

ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses kehtestatud nõuetele ning

taotluse rahastamiseks on piisavad eelarvelised vahendid.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti abikõlblikkuse periood;

2) lõpparuande esitamise tähtaeg ja kord;

3) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruses kehtestatud nõudele;

2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;

3) taotlusvooru eelarve on ammendunud.

5

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

EIS võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi või ei saavuta § 4

lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärki;

2) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või varjatud olulisi asjaolusid;

3) projekti ei ole võimalik lõpetada otsuses märgitud tähtajaks ning pikendamise eeldused § 8

lõike 4 järgi ei ole täidetud.

6. peatükk

Aruande esitamine ja toetuse maksmine

§ 16. Aruande esitamine

(1) Projekti lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates.

(2) Lõpparuanne sisaldab vähemalt:

1) projekti peamiste tegevuste kirjeldust;

2) teavet § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärgi saavutamise kohta;

3) projekti tulemusel saavutatud muutust;

4) projekti mõju äriühingu majandustulemustele.

(3) EIS kinnitab lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 kalendripäeva jooksul, määrates

vajaduse korral tähtaja aruande täiendamiseks.

§ 17. Toetuse maksmine

Toetus makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist.

7. peatükk

Toetuse saaja kohustused ning EIS-i õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:

1) viima ellu projektis kavandatud tegevused ja saavutama § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

eesmärgi;

2) esitama lõpparuande nõuetekohaselt ja tähtajaks;

3) tagama projekti tulemuse kontrollitavuse;

4) teavitama EIS-i viivitamata olulistest muudatustest, mis mõjutavad projekti elluviimist või

nõuetele vastavust;

5) vältima topeltrahastamist;

6) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat abi saamisest arvates.

6

§ 19. EIS-i õigused ja kohustused

(1) EIS-il on õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaseid selgitusi ja

dokumente.

(2) EIS-il on kohustus:

1) nõuda toetus tagasi, kui esinevad tagasinõude alused;

2) avaldada toetuse saaja nimi ja toetuse summa oma veebilehel.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus

§ 20. Toetuse tagastamine ja tagasinõue

Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud

alustel või lisaks juhul, kui:

1) eesmärki § 4 lõigete 1 ja 2 tähenduses ei saavutata või see ei ole tõendatud;

2) esineb topeltrahastamine.

§ 21. Vaidemenetlus

Enne EIS-i toimingu või otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamist võib esitada vaide EIS-

ile. Vaide lahendab EIS haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

17.06.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Tehisaru kasutuselevõtmise toetus“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

Määruse eesmärk on luua lihtne ja väikese halduskoormusega toetusmeede, mis võimaldab

ettevõtjatel testida tehisarulahendusi, hinnata tehisaru kasutuselevõtu otstarbekust, parandada

ettevõtete tehnoloogilisi võimeid ja suurendada innovatsioonivalmidust. Eesmärk on

motiveerida ettevõtjaid kasutama tehisaru tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning

toetada seeläbi riigi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika eesmärke.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, eelnõu väljatöötamisse

oli kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse TAI osakonnajuht Mart Toots

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja kohta tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega

ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 21 paragrahvist.

Eelnõu paragrahv 1 näeb ette määruse reguleerimisala. Täpsustatakse toetuse andmise seos

riigi strateegiliste poliitikaeesmärkide saavutamisega. Sätestatakse, et toetusega seotud teabe ja

dokumentide esitamine toimub elektrooniliselt struktuuritoetuse registri kaudu, mida

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka EIS) kasutab kõigi toetusmeetmete puhul.

Eelnõu paragrahv 2 käsitleb riigiabi ning reguleerib toetuse vastavust Euroopa Liidu riigiabi

reeglitele. Määratakse, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831

tähenduses. See võimaldab toetust anda lihtsustatud korras, vähese halduskoormusega nii

taotlejale kui ka väiksema töökoormusega toetuse andjale. Välistatakse toetuse andmine

juhtudel ja tegevusaladel, millele vähese tähtsusega abi ei laiene. Selle eesmärk on tagada

kooskõla EL-i õigusega ning vähendada õiguslikke riske. Samuti reguleeritakse abi

kumuleerimist ja seotud ettevõtjate käsitlemist ühe ettevõtjana. Nende sätetega tagatakse, et

vähese tähtsusega abi ülempiire ei ületata.

Eelnõu paragrahvis 3 täpsustatakse määruses kasutatavaid olulisi termineid. Terminoloogiline

selgus on vajalik normi üheseks mõistmiseks ja rakendamiseks.

Eelnõu paragrahvis 4 sõnastatakse toetuse sisuline eesmärk ja mõõdetav tulemus. Eesmärgiks

on seatud tehisarulahenduste testimise ja kasutuselevõtu soodustamine Eesti ettevõtetes.

Mõõdetava tulemusena on toetuse saaja võtnud kasutusele tehisarulahenduse, mis muudab tema

toote, teenuse või protsessi tõhusamaks. Projekti tulemuslikkust hinnatakse vähemalt ühe

järgmise näitaja alusel: müügitulu kasv, kuluefektiivsuse paranemine, tootlikkuse kasv,

ekspordikäibe kasv või äriprotsesside automatiseerituse määra tõus. Näitajatest peab ettevõtja

saavutama vähemalt ühe.

Eelnõu paragrahvis 5 määratakse kindlaks toetuse rakendamise eest vastutav asutus. Pädevus

taotlusi vastu võtta, menetleda, otsuseid teha, toetust maksta ning toetuse kasutamist kontrollida

antakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Eelnõu paragrahvis 6 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatav tegevus

peab otseselt panustama tehisarulahenduste arendamisse või ettevõtja tegevusse integreerimisse

ning tegevuste tulemus peab olema kontrollitav. Mõeldud on nii tehisintellektisüsteemil

põhineva lahenduse lisamist kui ka integreerimist olemasoleva teenuse parendamiseks.

Ettevalmistuskulu võib olla konsultatsioon, koolitus, eelanalüüs ja muu taoline kulu, mis on

otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks ja otseselt projektiga seotud. Toetatav on ainult

selline tegevus, mis panustab määruse eesmärkide saavutamisse.

Oluline on rõhutada, et toetatavad tegevused võivad koos toimivate praktiliste lahendustega

hõlmata muu hulgas järgmist: andmete korrastamist ja ettevalmistamist, tehisaru integratsiooni

olemasolevate süsteemidega, protsesside ümberkujundamist ja kasutuselevõtu tuge.

Eelnõu paragrahvis 7 reguleeritakse kulude abikõlblikkust. Sätestatakse ühikuhinna

kasutamise põhimõte, mille kohaselt ei hinnata kulude tegelikke jaotust, vaid arvestatakse

tulemuse saavutamist.

Eelnõu paragrahvis 8 sätestatakse projekti elluviimise ajaraam. Projekti abikõlblikkuse

periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses kui ajavahemik, millal toimuvad kõik

tegevused, mis on vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Selline lähenemine võimaldab

paindlikult arvestada konkreetse projekti iseloomu ja kavandatud tegevuste ulatust. Projekti

maksimaalne kestus on üheksa kuud, lähtudes meetme eesmärgist toetada just lühiajalisi

katsetusi ja esmaseid kasutuselevõtuprojekte, mitte pikaajalist arendustegevust. Seda perioodi

võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. Projekt loetakse lõppenuks

pärast lõpparuande kinnitamist. Sellega seotakse projekti ametlik lõpp tulemuse hindamisega.

Eelnõu paragrahvis 9 käsitletakse toetuse rahalist mahtu ja rahastamispõhimõtteid.

Kinnitatakse ühikuhinnapõhise toetuse andmise põhimõte, mille kohaselt ei hinnata tegelikke

kulusid, vaid toetuse saamise eeldus on kokkulepitud tulemuse saavutamine.

Toetus on 20 000 eurot ühe projekti kohta. Ühtse toetussumma kehtestamine lihtsustab toetuse

haldamist. Omafinantseering on oluline tagamaks ettevõtja huvi ja vastutust projekti eduka

elluviimise eest ning vähendamaks toetussõltuvuse riski. Omafinantseering on 20% projekti

abikõlblikest kuludest.

Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Taotleja saab olla Eesti

äriregistrisse kantud äriühing. Kehtestatakse müügitulu miinimumnõue 200 000 eurot, mille

eesmärk on tagada taotleja baasvõime projekt ellu viia. Sätestatud on taotlejale esitatavad

nõuded nagu maksukohustuste täitmine, kehtivate kriminaalkaristuste puudumine ning

varasemate toetustega seotud kohustuste korrektne täitmine. Nende nõuete eesmärk on

vähendada avalike vahendite väärkasutamise riski.

Eelnõu paragrahvis 11 reguleeritakse taotluse sisu. Määratakse minimaalne teave, mida

taotlus peab sisaldama, eelkõige projekti kirjeldus ning esitatavad andmed, sealhulgas taotleja

identifitseerimisandmed ja projekti ajakava. Andmete kohta selgete nõuete kehtestamine tagab,

et rakendusüksusel on piisav info taotluse läbivaatamiseks ja otsuse langetamiseks.

Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetust taotletakse jooksvalt kuni

eelarve ammendumiseni, mis võimaldab ettevõtjatel valida endale sobiva aja projekti

alustamiseks. Toetust saab taotleda ühe korra taotleja või kontserni kohta, kuid üks projekt võib

sisaldada mitme erineva lahenduse kasutuselevõttu ja juurutamist. Selle eesmärk on tagada

toetuse laiem levik ja vältida vahendite koondumist üksikutele ettevõtjatele. Määratakse, et EIS

teavitab oma veebilehel toetuste eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust, samuti taotluste vastuvõtmise

lõpetamisest ja peatamisest, kui eelarve ammendub.

Eelnõu paragrahvis 13 kirjeldatakse tervikuna taotluse menetlemise protsessi alates taotluse

esitamisest kuni otsuse tegemiseni, määrates menetluse kestuse, menetlustoimingud ning

taotleja õigused ja kohustused menetluse ajal. Maksimaalne menetlustähtaeg on 20 tööpäeva

taotluse esitamisest arvates. EIS võib menetlustähtaega põhjendatud juhul pikendada kuni

kümne tööpäeva võrra. Tegemist on erandiga, mida kasutatakse näiteks siis, kui taotluse sisu

vajab kontrolli või täpsustamist. Kui taotluses või taotleja andmetes ilmnevad puudused,

antakse taotlejale mõistlik tähtaeg nende kõrvaldamiseks. See säte teenib hea halduse põhimõtet

ning väldib taotluste automaatset kõrvalejätmist vormiliste vigade tõttu. Taotlus jäetakse

rahuldamata sisulist hindamist tegemata, kui puudusi ei kõrvaldata või kui taotleja ei vasta

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist. Taotlus

rahuldatakse juhul, kui nii taotleja kui ka taotlus vastavad määruses kehtestatud nõuetele ning

toetuse eelarvelised vahendid ei ole ammendunud. Otsuses peavad olema kirjas projekti

abikõlblikkuse periood, aruandluse ja maksmise kord ning toetuse saaja ja EIS-i peamised

õigused ja kohustused. Otsus toimib edaspidi projektilepingulise alusdokumendina. Taotluse

rahuldamata jätmise aluseks on asjaolu, et nõuded ei ole täidetud, menetlust on õigusvastaselt

mõjutatud või eelarve on ammendunud.

Eelnõu paragrahvis 15 sätestatakse, millisel juhul võib EIS teha otsuse taotluse rahuldamise

otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Sellised juhud on toetuse saaja kohustuste

rikkumine, valeandmete esitamine või projekti elluviimise võimatus. Need sätted teenivad

avalike vahendite kaitse eesmärki ja ennetavad toetuse väärkasutamist.

Eelnõu paragrahvis 16 nähakse ette toetuse saaja aruandluskohustus. Sätestatakse

lõpparuande esitamise tähtaeg, mis on seotud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisega, ja

määratakse lõpparuande minimaalne sisu, keskendudes projekti tegevuste ja tulemuse

kirjeldamisele. EIS-il on õigus aruanne kinnitada või jätta kinnitamata ja määrata tähtaeg

täienduste tegemiseks. Aruande kinnitamine on projekti eduka lõpetamise eeldus.

Eelnõu paragrahvis 17 käsitletakse toetuse maksmist. Toetus makstakse välja pärast

lõpparuande kinnitamist.

Eelnõu paragrahvis 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab ellu viima

projektis kavandatud tegevused, saavutama määruses sätestatud tulemuse, esitama

nõuetekohase aruande ning tagama projekti tulemuse kontrollitavuse. Lisaks sätestatakse

kohustus vältida topeltrahastamist ja säilitada riigiabi dokumente kümne aasta jooksul.

Eelnõu paragrahvis 19 määratakse EIS-i roll toetuse rakendamisel. EIS-il on õigus kontrollida

projekti elluviimist, nõuda dokumente ja selgitusi ning kohustus vajaduse korral esitada

tagasinõudeid. Samuti avaldatakse kõikide toetust saanud äriühingute nimed.

Eelnõu paragrahvis 20 sätestatakse toetuse tagasinõude alused lisaks riigieelarve seaduse §-s

551 toodule. Toetus nõutakse tagasi juhul, kui projekti tulemust ei saavutata, esineb

topeltrahastamine. Tagasinõude regulatsioon on vajalik tagamaks avalike vahendite sihipärane

ja õiguspärane kasutamine.

Eelnõu paragrahvis 21 reguleeritakse toetusega seotud vaidluste lahendamist. Sätte kohaselt

on toetuse saajal enne halduskohtusse pöördumist õigus esitada EIS-i otsuse või toimingu peale

vaie. Vaide lahendab EIS. Vaide lahendamine toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras ega võta taotlejalt õigust pöörduda halduskohtusse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Toetust antakse vähese tähtsusega abina.

4. Määruse mõjud

Majanduslikud mõjud. Määrusel on positiivne majanduslik mõju Eesti ettevõtlusele, eelkõige

väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad rakendada tehisarulahendusi, kuid

kellel puudub piisav kogemus või valmisolek suuremahulisteks investeeringuteks. Toetus

vähendab tehisaru kasutuselevõtuga seotud finantsriski ning soodustab innovatiivsete

lahenduste katsetamist toodetes, teenustes ja protsessides. Kuigi toetuse maht on piiratud, võib

sellel olla märkimisväärne mõju, innustades ettevõtjaid pärast katsefaasi tegema

lisainvesteeringuid. Kaudse mõjuna toetab meede tootlikkuse kasvu, digitaalse

konkurentsivõime suurenemist ning Eesti ettevõtete paremat positsioneerimist rahvusvahelisel

turul. Negatiivseid majanduslikke mõjusid ei ole ette näha, kuna toetus on ajaliselt ja mahuliselt

piiratud ning antakse vähese tähtsusega abina.

Mõju riigieelarvele ja avalikule sektorile. Määruse rakendamine toimub riigieelarves selleks

ettenähtud vahendite ulatuses (2 miljonit eurot) ega too kaasa uusi või prognoosimatuid

kulutusi. Toetust antakse standarditud ühikuhinna alusel, mis võimaldab eelarvevajadusi täpselt

prognoosida. Määruse rakendamise ja järelevalve korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus oma struktuuride ja infosüsteemide kaudu.

Mõju halduskoormusele. Ühikuhinna kasutamine tähendab, et toetuse saajatelt ei nõuta

kuludokumentide detailsel tasemel esitamist ega kontrolli. Ettevõtja halduskoormus piirdub

taotluse esitamise, projekti elluviimise ning lõpparuande koostamisega. Ka rakendusüksuse

töökoormus on piiratud, kuna puudub vajadus kulusid üksikasjalikult auditeerida.

Aruandluskohustusi või halduskoormust teistele isikutele ega asutustele ei lisandu.

Sotsiaalne mõju. Määrusel ei ole otsest sotsiaalset mõju, nagu mõju tööhõivele, sissetulekule

või sotsiaalsele ebavõrdsusele. Kaudse mõjuna võib tehisarulahenduste laiem kasutuselevõtt

pikemas perspektiivis toetada töötingimuste paranemist, vähendades rutiinset tööd ning

võimaldades töötajatel keskenduda suurema lisandväärtusega tegevustele. Need mõjud on siiski

kaudsed ja sõltuvad üksikute projektide edasisest arengust.

Mõju keskkonnale. Määrusel ei ole otsest ega märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju.

Toetus ei ole seotud füüsilise taristu rajamise, maa- või loodusressursside kasutamise ega

saastava tegevusega. Kaudse positiivse mõjuna võivad tehisarulahendused olenevalt toetatud

projektide sisust aidata tõhustada ressursside kasutamist, optimeerida logistikat või vähendada

energiakulu. Need mõjud ei ole siiski määruse tasandil kvantifitseeritavad.

Mõju regionaalarengule. Määrusel ei ole diferentseeritud regionaalset fookust ning see on

kättesaadav ettevõtjatele üle Eesti. Seetõttu ei ole ette näha ebavõrdset mõju üksikutele

piirkondadele. Samas võib meede kaudselt toetada regionaalset ettevõtlust, kuna digilahenduste

rakendamine ei ole asukohapõhine ning võimaldab ka väljaspool suuremaid linnu tegutsevatel

ettevõtjatel suurendada oma konkurentsivõimet.

Mõju võrdsetele võimalustele ja põhiõigustele. Määrus ei mõjuta otseselt põhiõigusi ega

kehtesta piiranguid isikute õigustele või vabadustele. Toetuse taotlemise tingimused on

neutraalsed ning kohaldatavad kõigile nõuetele vastavatele ettevõtjatele võrdselt. Määrus ei

sisalda sätteid, mis võiksid kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise soo, vanuse, rahvuse, puude või

muude tunnuste alusel.

Määrusel puudub mõju riigikaitsele, julgeolekule, rahvatervisele või avalikule korrale. Samuti

ei mõjuta määrus otseselt haridussüsteemi ega teadus- ja arendustegevuse korraldust.

Kokkuvõttes on määruse mõjud positiivsed ja proportsionaalsed, olles kooskõlas meetme

piiratud mahu ja eesmärgiga.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamises on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (taotlejate

nõustamine, taotluste vastuvõtt, projekti analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle

vastavuskontrolli ja hilisema hindamise korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine

ning tagasinõudmine).

Määrus mõjutab riigieelarve kulusid, suurendades neid kahe miljoni euro võrra. Määruse

rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele märgatavaid lisakulusid.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada 2035. aastaks tootlikkust 110%-ni EL-i

keskmisest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile,

Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tööandjate Keskliidule ja Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule. Kooskõlastuse käigus esitatud märkused ja nendega

arvestamine on lisatud käesolevale seletuskirjale.

Majandus- ja tööstusministri määruse „Tehisaru

kasutuselevõtmise toetus“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamine

Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar

Riigikantselei Jäi silma, et § 3. Terminid. Määruses

kasutatakse termineid järgmises

tähenduses: 1) osak on määruse mõistes

toetus;

Sellisel juhul tekib küsimus, miks on

määruse pealkirjaks sisuliselt „toetuse

toetus“.

Ettepanek jätta määrusest välja sõna

„osak“.

Arvestatud.

Rahandus-

ministeerium

Kooskõlastas vaikimisi.

Justiits- ja Digi-

ministeerium

Kooskõlastas vaikimisi.

EIS Määruse eelnõu § 9 lg 3, mis näeb ette

omafinantseeringu nõude, ei ole

kooskõlas ühikuhinna põhimõttega.

Ühikuhinna eesmärk on toetada projekti

kindlaksmääratud summaga nii, et

toetuse määramisel ja maksmisel ei

peaks lähtuma tegelike kulude detailsest

struktuurist ega omafinantseeringu

osakaalu arvestamisest. Ühikuhinna

põhine hüvitamine on tavapärane just

väiksemate meetmete puhul ning selle

mõte ongi võimaldada toetuse andmist

lihtsustatud kulumetoodika alusel.

Selliste meetmete puhul ei nõuta

üldjuhul ka omafinantseeringut.

Kui ühikuhinna puhul nähakse siiski

ette omafinantseeringu nõue, tähendab

see praktikas, et olenemata

kindlaksmääratud toetussummast tuleb

iga projekti puhul eraldi arvestada ka

omafinantseeringu osakaalu. Meie

hinnangul kaasnevad sellega järgmised

probleemid:

1) toetus muutub väiksemate projektide

jaoks vähem kättesaadavaks, kuivõrd

taotlejal peab olema võimekus katta

omafinantseering;

2) suureneb halduskoormus ja

bürokraatia, sest omafinantseeringu

Mittearvestatud. Omaosalus

on vajalik tagamaks toetuse

saaja enda rahaline panus

projekti elluviimisesse.

olemasolu ja mahtu tuleb eraldi

kontrollida;

3) rakendajale tekkiv täiendav

kontrollkohustus ei ole ühikuhinna

mudeli puhul sisuliselt põhjendatud ja

vähendab selle lihtsustavat eesmärki.

Seetõttu oleks mõistlik § 9 lg 3 sõnastus

üle vaadata ning kaaluda lahendust, kus

ei seata ühikuhinnal põhineva toetuse

puhul omafinantseeringu nõuet. See

aitaks tagada, et meede oleks lihtsamini

rakendatav, sihtrühmale paremini

kättesaadav ning kooskõlas ühikuhinna

kasutamise eesmärgiga.

Eesti

Infotehnoloogia ja

Tele-

kommunikatsiooni

Liit

1. Toetatavate tegevuste täpsustamine

Teeme ettepaneku täpsustada määruse §

6 sõnastuses või seletuskirjas

toetatavate tegevuste loetelu ja

terminoloogiat. Näiteks:

- § 6 lõikes 2 kasutatud terminid ei ole

kooskõlas EL tehisaru määrusega (EL)

2024/1689 (Data Act; TI määrus)

o Antud lõike punkt 1 kasutab terminit

tehisaru kuid TI määrus tehisintellekt.

o Antud lõike punkt 2 on sõnastatud:

tehisaru integreerimine olemasolevasse

tootesse, teenusesse või protsessi. Kas

siin on mõeldud tehisintellektisüsteemil

põhineva lahenduse lisamist ja

integreerimist olemasoleva teenuse

parendamiseks?

- § 6 lõikes 2 nimetatud

ettevalmistuskulu puhul on ebaselge,

kas selleks võib olla ka konsultatsioon,

koolitus, eelanalüüs jms. Teeme

ettepaneku lisada abikõlblike kulude

tüüploetelu, mis hõlmab litsentsi- ja

API-tasusid, arendus- ja

integreerimiskulusid, konsultatsiooni-

ja koolituskulusid ning projektiks

vajalikku riistvara. Ühtlasi võiks

kaaluda meetme täpsemat suunamist

toetuse andmise tingimuste kaudu.

Täpsustavaid juhiseid ja KKKd

näidetega võiks EIS kajastada oma

kodulehel.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu

seletuskirja on täpsustatud.

Tehisaru ja tehisintellekti

mõistet käsitleb määrus

sünonüümidena.

2. Toetuse andmise oodatav tulemus

§ 4 lg 2 toodud oodatav tulemus näeb

ette ettevõtte müügitulu kasvu ja

lisandväärtuse töötaja kohta

Arvestatud.

suurenemist. Märgime, et müügitulu

kasv ei pruugi olla otseses ega

lühiajalises seoses tehisaru

kasutuselevõtuga, eriti B2B, pika

müügitsükli või hooajalise äriloogika

korral.

See võib põhjendamatult välistada

ettevõtted, kus tehisaru parandab

efektiivsust, kvaliteeti või

ekspordivõimekust. Palume kaaluda

sõnastuse muutmist, näiteks selliselt:

„Projekti tulemuslikkust hinnatakse

vähemalt ühe järgmise näitaja alusel:

müügitulu kasv, kuluefektiivsuse

paranemine, tootlikkuse kasv,

ekspordikäibe kasv või äriprotsesside

automatiseerituse määra tõus.

Nimetatud näitajad ei pea esinema

kumulatiivselt.“

3. Tähelepanekud seoses toetuse

taotlemise, väljamaksete ja edasiste

rahastusvõimalustega

- VKE-de vaates on oluline, et

taotlusvorm oleks lühike ja lihtne. Liiga

mahukas vorm vähendab meetme

atraktiivsust, eriti võrreldes

halduskoormust vähendavate EL

skeemidega. Seetõttu teeme ettepaneku

sätestada määruses või lisas

taotlusvormi struktuur ja soovituslik

maht (nt projektikirjeldus kuni 5–10 lk

koos lisadega), rõhutades

proportsionaalsust toetuse suurusega.

- Toetust võib saada ühe korra, kuid kas

ühes taotluses võib olla mitu lahendust?

- Eelnõu § 17 kohaselt toimub toetuse

maksmine pärast lõpparuande

kinnitamist. Ettepanek jagada toetuse

maksmine kahte osasse nt 70% projekti

alguses ja 30% pärast lõpparuande

kinnitamist.

- Ärisaladuse kaitse:

Konfidentsiaalsuskohustus on eelkõige

lepingulise suhte küsimus komisjoni

liikmetega, kuid üldine viide määruses

või seletuskirjas annaks selles osas

taotlejatele vajaliku kindlustunde.

- Meede toetab lühiajalisi katsetusi ja

esmaseid kasutuselevõtuprojekte, kuid

skaleerimine jääb rahastamata. Teeme

Teadmiseks võetud.

Seletuskirja täpsustatud.

Taotlusvorm avaldatakse

struktuuritoetuse registri e-

toetuse keskkonnas, kus

toimub taotlemine, vormi

määrusega ei kehtestata.

ettepaneku kajastada EIS-i kodulehel,

kuidas käesolev meede haakub edasiste

rahastusvõimalustega (nt suurem

arendusgrant), et taotlejal tekiks selgus

järgmistest võimalikest sammudest.

Tööandjate

Keskliit

A. Olemasolevate AI-lahenduste

rakendamine ja toetatavate tegevuste

ulatus

Eelnõu § 6 lõige 2 punkt 2 näeb ette

tehisaru integreerimise olemasolevasse

tootesse, teenusesse või protsessi, kuid

sõnastus ei too välja, kas toetatakse ka

olemasolevate, turul juba saadaolevate

TI-lahenduste praktilist rakendamist või

ainult uute lahenduste arendamist (sh

toimivad prototüübid). Praktikas sünnib

suur osa tootlikkuse kasvust just

olemasolevate tööriistade edukast

integreerimisest ning paljudes

ettevõtetes ei ole suurim väljakutse

mitte mudel ise, vaid

organisatsiooniline valmisolek ja

andmekvaliteet.

Soovitame seletuskirjas näitlikustada, et

toetatavad tegevused võivad koos

toimivate praktiliste lahendustega

hõlmata muu hulgas järgmist:

– andmete korrastamine ja

ettevalmistamine;

– AI-integratsioonid

olemasolevate süsteemidega;

– protsesside ümberkujundamine;

– kasutuselevõtu tugi.

Ettepanek. Rõhutada § 6 sõnastuses või

seletuskirjas selgemalt lahenduste

rakendamise abikõlblikkust. See

suurendab meetme reaalset mõju ja

aitab toetada täpselt neid takistusi, mis

kasutuselevõttu enim pärsivad.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

B. Müügitulu kui tulemuse näitaja on

liiga kitsas

Paragrahv 4 seob tulemuse müügitulu

kasvuga, kuid müügitulu tõus ei pruugi

olla otseses ega lühiajalises seoses

tehisaru kasutuselevõtuga (eriti B2B,

pika müügitsükli või hooajalise

äriloogika korral). See võib

põhjendamatult välistada ettevõtted, kus

tehisaru parandab efektiivsust,

kvaliteeti või ekspordivõimekust, ilma

Arvestatud.

et müügitulu kohe kasvaks. Kuna

määruse eesmärk on suurendada

tootlikkust ja lisandväärtust töötaja

kohta, võiks hindamisel rohkem

arvestada projekti praktilist mõju

ettevõtte protsessidele ja efektiivsusele,

mitte üksnes tehnilist uudsust.

Ettepanek. Lisada täiendavad mõõdikud

(kuluefektiivsus, tootlikkus,

ekspordikäive, protsesside

automatiseerituse määr) või jätta

müügitulu vaid üheks võimalikuks

näitajaks, mitte kohustuslikuks

põhikriteeriumiks.

C. Menetlus, hindamine ja

konfidentsiaalsus

Üldsõnalisus ja hindamissüsteem

Määrus on mitmes osas üldsõnaline ega

kirjelda, kuidas toimub taotluste

sisuline hindamine.

Vajalik on lisada:

• eraldi punkt

hindamiskriteeriumide kohta;

• hindamistabel kaalude ja

punktivahemikega (innovaatilisus,

äriline mõju, teostatavus, meeskonna

pädevus jne);

• selge kirjeldus, kes taotlusi

hindab (kutselised hindajad,

sektorieksperdid, ametnikud koos

välisekspertidega) ja kuidas tagatakse

huvide konflikti vältimine.

Ärisaladuse ja konfidentsiaalsuse kaitse

Äriprojektide puhul on kriitiline

ärisaladuse kaitse, kuid määrus ei

kirjelda, millise lepingulise või

organisatsioonilise raamistikuga

tagatakse hindajate

konfidentsiaalsuskohustus ning kas ja

kuidas piiratakse äriliselt tundlike

andmete laiemat kasutamist (analüüsid,

statistika, avalikud juhtumiuuringud).

Ettepanek. Lisada eraldi säte

konfidentsiaalse teabe käsitlemise

põhimõtetest, sh hindajate

vaikimiskohustus ja sanktsioonid

rikkumise korral.

Taotluse maht ja vormi lihtsus

Määrus ei täpsusta projekti kirjelduse

mahtu ega vormi. VKE vaates on

Selgitame. Toimub

vastavushindamine projekti

ja taotleja osas. Seega ei ole

ka hindamiskriteeriume.

oluline, et taotlusvorm oleks lihtne ja

lühike ning projekti kirjeldus

realistlikult piiritletud (nt kuni 5–10 lk

koos lisadega). Liiga mahukas vorm

vähendab meetme atraktiivsust, eriti

võrreldes teiste halduskoormust

vähendavate EL skeemidega.

Ettepanek. Täpsustada määruses või

lisas taotlusvormi struktuur, rõhutades

proportsionaalsust toetuse suurusega

(20 000 eurot).

D. Kulud ja teavitus

Abikõlblikud kulud ja tehnoloogiline

suveräänsus

Määrus ei sisalda piisavalt selget

abikõlblike kulude loetelu.

Vajalik on:

• lisada tüüploetelu (litsentsi- ja

API-tasud, arendus- ja

integreerimiskulud, konsultatsioon,

koolitus, riistvara jms);

• selgitada, kas abikõlblikud on ka

EList väljaspool asuvate

teenusepakkujate teenused.

Arvestades EL tehnoloogilise

suveräänsuse poliitikat, tuleks selgelt

öelda, kas eelistatud on EL/EMP

pakkujad, kas kolmandate riikide

teenustele seatakse piirangud

(andmekaitse, küberturve, sanktsioonid)

või on kõik pakkujad nõuetele

vastamisel lubatud.

Ettepanek. Selguse huvides lisada

juhend või KKK näidetega.

Struktuuritoetuse teavituskohustus

tarkvaralahenduste puhul

Määrus ei selgita, kuidas täidetakse

teavituskohustust, kui lahendus on

puhtalt tarkvaraline ja avalikkusele

„nähtamatu“ (back-end, sisemised

tööprotsessid) või kui EL sümboolika

kuvamine kahjustaks kasutajakogemust.

Samuti on ebaselge, kuidas tagada

nõuetele vastavus, kui lahendus on

kaitstud ärisaladusega.

Ettepanek. Lisada punkt, mis (a)

kirjeldab alternatiivseid teavitamisviise

(„powered by“ mainimine, eraldi

veebileht, aruandlusviide) ja (b)

selgitab, milline dokumentatsioon peab

Selgitame. Tegu on

väikesemahulise toetusega,

mistõttu kasutatakse

ühikuhinna alusel maksmise

lihtsustust. Seega ei ole ka

abikõlblike kulude loetelu

ega kontrollimist. Kui

projekt ja taotleja

hinnatakse vastavaks, siis

rahastatakse projekte kuni

eelarve ammendumiseni.

Määruse andmise aluseks

on riigieelarve seadus,

mistõttu ei kohaldu ka

struktuurivahenditele kehtiv

teavitamiskohustus.

olema rakendusüksusele

konfidentsiaalsel kujul kättesaadav.

Kokkuvõte

Eesti Tööandjate Keskliit toetab

määruse „Tehisaru kasutuselevõtmise

osaku toetus“ kehtestamist. Ülaltoodud

ettepanekud on suunatud meetme

õigusselguse, sihitäpsuse ja praktilise

mõju suurendamisele - eelkõige

sihtgrupi ja tulemusnäitajate kooskõlla

viimisele, hindamise ja

konfidentsiaalsuse korraldamisele ning

abikõlblike kulude ja teavituskohustuse

täpsustamisele. Oleme valmis meetme

rakendamisel ja edasiarendamisel kaasa

mõtlema.

Eesti Kaubandus–

Tööstuskoda

Kooskõlastas märkusteta.