Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU 26.05.2026

Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus

§ 1. Rahvatervishoiu seaduse muutmine

Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses:

„33) varajase abi sekkumise teenuse osutamist;“;

2) seadust täiendatakse 23 peatükiga järgmises sõnastuses:

„23. peatükk

Varajase abi sekkumise teenus

§ 1311. Teenuse eesmärk ja sisu

(1) Varajase abi sekkumise teenus on juhendipõhine isikule suunatud ennetustegevus

näidustatud ennetuse tasandil, mille eesmärk on leevendada psüühika- või käitumishäire või

muu haiguse sümptomeid või ennetada lisanduvate sümptomite väljakujunemist, ning mis

sisaldub käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus.

(2) Varajase abi sekkumised jagunevad: 1) struktureeritud eneseabi sekkumine;

2) väheintensiivne psühholoogiline sekkumine;

3) muu lõike 3 alusel kehtestatud loetelus sätestatud varajase abi sekkumine. (3) Varajase abi sekkumiste loetelu ja nende osutamise tingimused kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 1312. Nõuded teenuseosutajale ja teenuse osutamisele

(1) Struktureeritud eneseabi sekkumist võib osutada Eestis registreeritud juriidiline isik.

(2) Väheintensiivset psühholoogilist sekkumist ja muud käesoleva seaduse § 1311 lõike 2

punktis 3 nimetatud sekkumist võib osutada tegevusloaga tervishoiuteenust osutav juriidiline

isik.

(3) Teenuseosutajal peab olema õigus ja võimekus osutada ühte või mitut varajase abi

sekkumist.

(4) Teenuseosutaja dokumenteerib enda infosüsteemis või muus tema kasutatavas

infosüsteemis:

1) isiku üldandmed;

2) isiku heaolu ja tervise seisundit puudutavad andmed, mis on vajalikud varajase abi sekkumise

teenuse osutamiseks;

3) varajase abi sekkumise teenuse osutamise ja selle tulemuse hindamise andmed.

2

(5) Varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise nõuded ja käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud andmete täpse andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

1313. Nõuded teenust vahetult osutavale spetsialistile

(1) Vahetult teenust osutav spetsialist peab vastama haridus- ja pädevusnõuetele, mis

võimaldavad teenust kvaliteetselt osutada.

(2) Vahetult teenust osutavale spetsialistile esitatavad täpsemad nõuded kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

§ 1314. Teenuse korraldamine ja rahastamine

(1) Varajase abi sekkumise teenust korraldab Tervisekassa.

(2) Varajase abi sekkumise teenust rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu

riigieelarveliste võimaluste piires.

(3) Varajase abi sekkumise teenuse osutamiseks sõlmib Tervisekassa vastavalt valdkonna eest

vastutava ministri määruses sätestatud tingimustele rahastamise lepingud.

§ 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.…” …………….. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

Rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja

Lisa

SOTSIAALMINISTRI MÄÄRUSE KAVAND

Varajase abi sekkumise teenuse osutamise kord

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 1311 lõike 3, § 1312 lõike 5, § 1313 lõike 2 ja

§ 1313 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus kehtestab varajase abi sekkumise teenuse osutamise tingimused ja korra, sekkumiste

loetelu ning rahastamise tingimused ja korra.

§ 2. Varajase abi sekkumise teenuse üldnõuded

Varajase abi sekkumine peab vastama järgnevatele tingimustele:

1) sekkumine on näidustatud ennetuse tasandi ennetustegevus;

2) sekkumise eesmärk on leevendada psüühika- või käitumishäire sümptomeid või ennetada

lisanduvate sümptomite väljakujunemist;

3) sekkumine on suunatud inimesele, kellel sümptomid esinevad;

4) sekkumist rakendatakse kindla juhendi või algoritmi alusel;

5) sekkumine on kättesaadav eesti keeles;

6) sekkumine sisaldab teenusesaaja seisundi hindamist kokkulepitud sõelinstrumentidega

vähemalt teenuseosutamise alguses ja lõpus;

7) sekkumine on tõenduspõhine ning on läbinud Tervise Arengu Instituudi juhitava ennetuse

teadusnõukogu hindamise ning vastanud tasemele „5“ või „4“; kui vastava probleemi

ennetuseks või valitud ennetuskeskkonnas puudub 4. või 5. taseme ennetustegevus või

olemasolev tegevus ei vasta enam sihtrühma vajadustele, võidakse ajutiselt rahastada tase 3

sekkumiste osutamist juhul, kui samal ajal suunatakse ressursse ennetuse teadusnõukogu poolt

antud suuniste rakendamiseks, et jõuda järgmisele tõendatuse tasemele.

§ 3. Struktureeritud eneseabi sekkumise pakkumise nõuded

Struktureeritud eneseabi sekkumine peab vastama järgnevatele tingimustele:

1) sekkumine peab keskenduma nii sümptomite leevendamisele kui ka nende aluseks olevate

mehhanismide muutmisele, mis võivad sümptomeid põhjustada või alal hoida;

2) sekkumine peab olema iseseisvalt kasutatav ning läbitav ka ilma spetsialisti toeta (võib

sisaldada soovi korral kontakteerumise võimalust);

3) sekkumine peab olema struktureeritud ning sisaldama selgeid juhiseid, praktilisi harjutusi ja

ülesandeid, mis toetavad iseseisvat õppimist ja arengut;

4) sekkumise käigus peab inimesel olema võimalik jälgida enda edusamme;

5) sekkumine peab võimaldama kasutajapoolset tagasisidet.

§ 4. Väheintensiivse psühholoogilise sekkumise (VIPS) pakkumise nõuded

2

(1) VIPS teenuse osutamine peab vastama järgmistele kriteeriumitele:

1) VIPS on konkreetse eesmärgi, sisu ning selge alguse ja lõpuga sekkumine;

2) sekkumist vahetult osutav VIPS-spetsialist viib sekkumise jooksul läbi kolm kuni kümme

kohtumist teenusesaajaga;

3) kohtumised toimuvad kas individuaal- või grupiformaadis, kas vahetult või sidevahendi teel;

4) ühe kohtumise kestus on kuni 60 minutit individuaalse tegevuse puhul ja kuni 90 minutit

grupitegevuse puhul;

5) kohtumiste maht on konkreetse VIPS-i eesmärgi suhtes ja sihtrühma puhul põhjendatud;

6) sekkumine tugineb juhendile ehk teenust osutatakse kõigi teenusesaajate puhul ühtselt

juhendipõhiselt ning tegemist ei ole kutsealaste kompetentside rakendamisega;

7) teenuse osutamine tuleb dokumenteerida määruse lisa andmekoosseisus;

8) teenuse osutamise jooksul superviseerib vahetult teenust osutavaid VIPS-spetsialiste kutsega

psühholoog, vaimse tervise õde või psühhiaater;

9) teenuse osutamise käigus tagatakse teenusesaajale võimalus esitada tagasisidet VIPS-i

kvaliteedi ja korralduse kohta;

10) teenuse osutamise käigus kogutud andmeid säilitatakse kuni 5 aastat.

(2) VIPS teenust vahetult osutav VIPS-spetsialist peab vastama järgmistele kriteeriumitele:

1) on omandanud vähemalt rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi või sellele vastava

kvalifikatsiooni;

2) omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi-

ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule; oskab hinnata nimetatud häireid,

tegureid ja riske, koostada ohutusplaane ning suunata inimene sobivat abi saama; oskab

rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide seadmisel,

probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis, mida tõendab kas akrediteeritud

õppeasutuses omandatud kõrgharidus vaimse tervisega otseselt seotud erialal või

mikrokvalifikatsiooni "Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste osutamine";

3) on läbinud konkreetse pakutava ühe või mitme VIPS-i osutamiseks vajaliku(d)

täiendkoolituse(d), mida tõendab sekkumise omaniku poolt väljastatud vastav täiendkoolituse

diplom;

4) järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi ning hoiab professionaalseid

piire;

5) on lepingulises suhtes juriidilise isikuga, kes on teenuse osutamisel Tervisekassa

lepingupartneriks;

6) puudub kehtiv karistus isikuvastase süüteo eest.

§ 5. Struktureeritud eneseabi sekkumiste loetelu

1) …

2) ....

§ 6. Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) loetelu

1) …

2) ...

§ 7. Varajase abi sekkumise teenuse rahastamise leping

3

(1) Varajase abi sekkumise teenuse rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja tervishoiuteenuse

osutamise tegevusloaga juriidiline isik lepingu (edaspidi varajase abi leping) kuni üheks

aastaks.

(2) Varajase abi lepingute maht on piiratud vastava eraldise mahuga ning lepinguid ei pea

sõlmima kõikide teenuseosutajatega.

(3) Varajase abi lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Tervisekassa

järgmisi asjaolusid:

1) regionaalsed vajadused ja teenuste kättesaadavus;

2) erinevate sihtrühmade kaetus (vanusrühmade, käsitletava sümptomaatika ja kasutatavate

metoodikate lõikes);

3) teenuseosutaja jätkusuutlikkus;

4) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;

5) varasemate Tervisekassa lepingute või nendega sarnaste lepingute nõuetekohane täitmine;

6) tervishoiuteenuste ja muude asjakohaste teenuste osutamist reguleerivate õigusaktide

nõuetekohane täitmine.

(4) Varajase abi lepingus lepitakse Tervisekassa ja teenuseosutaja vahel iga sekkumise kohta

kokku järgmised tingimused:

1) lepingu tähtaeg;

2) sekkumise osutamise eest makstav maksimaalne kogusumma;

3) lepinguperioodil teenust vahetult osutavate spetsialistide nimekiri;

4) juhtumid, kui pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, seda muuta või selle täitmine

osaliselt või täielikult peatada, ja juhtumid, kui rikkumine on vabandatav;

5) osutatud teenuse kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete

koosseis;

6) muud tingimused, mis on vajalikud teenuse osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite

efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

§ 8. Varajase abi sekkumiste hind

(1) Struktureeritud eneseabi sekkumiste 12-kuulise litsentsiperioodi maksimaalne hind

sekkumise kohta on … eurot.

(2) Väheintensiivse psühholoogilise sekkumise hind ühe kliendi kohta on individuaalformaadis

maksimaalselt … eurot kliendi kohta.

(3) Väheintensiivse psühholoogilise sekkumise hind ühe kliendi kohta on grupiformaadis

maksimaalselt … eurot kliendi kohta.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2028. a.

4

Määruse lisa

Varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise andmekoosseis

1) ees- ja perekonnanimi;

2) vanus;

3) isikukood;

4) alaline elukoht asula täpsusega;

5) e-posti aadress;

6) teenuseosutamise alguskuupäev;

7) teenuseosutaja juriidiline isik;

8) osutatav varajase abi sekkumine;

9) kui sekkumine on VIPS, siis teenust osutava VIPS spetsialisti ees- ja perekonnanimi;

10) sõelinstrumentide skoorid enne sekkumist:

 Depressiivsete sümptomite esinemine: Patient Health Questionnaire-9 (PHQ-9)

(täiskasvanud) või Patient Health Questionnaire 9 Modified for Teens (PHQ-9 Modified

for Teens) (15–18 aastased).

 Ärevuse sümptomite esinemine: Generaliseerunud ärevushäire küsimustik GAD-7

(täiskasvanud) või GAD-7 Child (15–18 aastased)

 Toimetuleku skaala: Work and Social Adjustment Scale (WSAS) (täiskasvanud) või

KIDSCREEN-10 Index (15–18 aastased)

 Sotsiaalne toetus: The Medical Outcome Study Social Support Survey valitud väited

(MOS-SSS) (täiskasvanud)

 Heaolu: WHO Heaolu Indeks (WHO-5)

 Sõltuvusttekitavate ainete tarvitamine: NIDA Quick Screen (täiskasvanud) või

Screening to Brief Intervention (S2BI) (15–18 aastased)

11) kui sekkumine on VIPS, siis toimunud kohtumiste arv ja iga kohtumise toimumise kuupäev;

12) kas sekkumine on:

1) läbitud täismahus;

2) katkestatud.

13) sõelinstrumentide skoorid pärast sekkumist (kui sekkumine on täismahus läbitud);

 Depressiivsete sümptomite raskusaste: Patient Health Questionnaire-9 (PHQ-9)

(täiskasvanud) või Patient Health Questionnaire 9 Modified for Teens (PHQ-9 Modified

for Teens) (15–18 aastased)

 Ärevuse sümptomite raskusaste: Generaliseerunud ärevushäire seitsme küsimusega

küsimustik GAD-7 (täiskasvanud) või GAD-7 Child (15–18 aastased)

 Toimetuleku skaala: Work and Social Adjustment Scale (WSAS) (täiskasvanud) või

KIDSCREEN-10 Index (15–18 aastased)

 Sotsiaalne toetus: The Medical Outcome Study Social Support Survey valitud väited

(MOS-SSS) (täiskasvanud)

 Heaolu: WHO Heaolu Indeks (WHO-5)

 Sõltuvusttekitavate ainete tarvitamine: NIDA Quick Screen (täiskasvanud) või

Screening to Brief Intervention (S2BI) (15–18 aastased)

14) kliendi peamine jätkutegevuse soov teenuseosutamise lõppemise järel:

1) Ei vaja täiendavat tuge.

2) Pöördub sotsiaal- või haridussüsteemi abivõimaluste poole.

3) Pöördub mõne teise varajase abi sekkumise poole.

4) Pöördub suurema abivajaduse tõttu esmatasandi tervishoiu poole.

5) Pöördub erakorralise abivajaduse ilmnemise tõttu erakorralise psühhiaatrilise abi poole.

6) Teenuseosutamine katkes kliendi soovil, seisundi muutus ning edasised soovid hindamata.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

19.06.2026

nr 1.2-2/58-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on parandada vaimse tervise varajase abi kättesaadavust, luues õigusliku raamistiku näidustatud ennetuse ja tervishoiuteenustele eelnevate, sümptomeid maandavate sekkumiste püsivaks rahastamiseks riigieelarvest. Selle uue teenusekihi lisamine võimaldab inimestel elada tervemalt: saada kaebuste tekkimise korral abi varajasemas faasis ning ennetada diagnoositava haigusseisundi väljakujunemist või sümptomaatika halvenemist ja abivajaduse kasvu. Palume kooskõlastust hiljemalt 14.07.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusakti kavand Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tervisekassa Terviseamet Tervise Arengu Instituut Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon

2 Eesti Psühholoogide Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Eesti Õdede Liit Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Koolipsühholoogide Ühing MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit MTÜ Eesti Perearstide Selts Minni Timberg [email protected]

1

Rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täiendatakse

rahvatervishoiu seadust varajase abi sekkumise teenusega. Samuti sätestatakse varajase abi

sekkumiste liigid ja rahastamise kord.

Eelnõu eesmärk on parandada vaimse tervise varajase abi kättesaadavust luues õigusliku

raamistiku näidustatud ennetusele ja tervishoiuteenustele eelnevate, sümptomeid maandavatele

sekkumistele. Selle uue teenuskihi lisamine aitab inimestel kauem tervena püsida, pakkudes abi

juba varajaste probleemide ilmnemisel ning ennetades haigusseisundi kujunemist,

tervisemurede süvenemist ja abivajaduse kasvu. Samuti võimaldab varajase vaimse tervise abi

süsteemne korraldamine vähendada survet tervishoiusüsteemile, vähendades nii raskete

abivajajate hulka kui ka kiirendades esmase abi saamist. Varajase abi sekkumiste selge

defineerimine ja rahastamine väldib ka eri tasandite omavahelist konkureerimist piiratud

ressurssidele, seda nii võrdluses tervishoiuteenustega kui ka universaalse ja valikulise ennetuse

meetmetega. Samuti loob muudatus õigusselguse tänasele praktikale, kus vastavaid sekkumisi

korraldatakse erinevate projektide ja muude koostöövormide kaudu, vähendades summaarselt

halduskoormust.

Eelnõu lähtekohaks on muuhulgas sotsiaal- ja haridusministrite 2026. aasta veebruaris antud

poliitiline suunis1, mille kohaselt tuleb rahvatervishoiu seaduse kaudu luua eeldused

täiendavate vaimse tervise abivõimaluste toomiseks rahvatervise süsteemi. Vaimse tervise

valdkonna õigusliku raamistiku täiendamist on varasemalt käsitletud ka tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses2, kus kavandati mitmeid terviklikke

muudatusi. Menetluse käigus selgus, et kavandatud mahus muudatuste elluviimiseks polnud

piisavat toetust ning vaimse tervise ennetus- ja varajase toe sekkumiste reguleerimiseks on

põhjendatud kasutada täpsemat ja sisuliselt sobivamat õiguslikku alust.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka vaimse tervise astmelise abi mudeli3 põhimõtteid, mille

kohaselt tuleb suurendada madalama intensiivsusega tõenduspõhiste sekkumiste rolli ning

tagada sujuv liikumine teenuste erinevate tasemete vahel vastavalt inimese tervisevajadustele.

Kavandatav regulatsioon loob aluse nende põhimõtete rakendamiseks rahvatervishoiu sees uue

teenuskihi määratlemisega ning toetab seeläbi avalike ressursside tõhusamat ja sihipärasemat

kasutamist.

Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on seletuskirja

6. punktis. Eelnõu rakendamisel võib halduskoormus üleminekuperioodil suureneda teenuste

korralduse ühtlustamisega. Pikemas perspektiivis halduskoormus väheneb, kuna väheneb

sekkumiste dubleeriv rahastamine erinevate meetmete kaudu ning lihtsustub teenuste korraldus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

1 https://www.sm.ee/uudised/koolipsuhholoogidele-lisanduvad-teised-vaimse-tervise-spetsialistid 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f3ab3d17-56de-4705-b5af-9a23ebd701e6 3 https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/vaimne-tervis/astmelise-abi-piloteerimine

2

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht

Minni Timberg ([email protected]) ja vaimse tervise teenuste koordinaator Mari Ader

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Rebeka

Pintson ([email protected]). Eelnõu mõjude analüüsi teostasid analüüsiosakonna

analüütikud Vootele Veldre ([email protected]) ja Tiina Linno ([email protected])

Eelnõu keeletoimetatakse pärast esimest kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole sisuliselt seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Eelnõu koostamisel on rahvatervishoiu seaduse terviklikkuse tagamiseks

arvestatud kahe rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu numeratsiooniga –

rehabilitatsioonisüsteemi muutmine4 ja tervishoiu- ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi

koostöö5. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2025–2027 tegevusprogrammi tegevusega

„Äri- ja tehniline analüüs digitaalse raviteekonna piloteerimiseks ning täiendavad

väheintensiivsed sekkumised ärevuse ja alanenud meeleolu sümptomite vähendamiseks“6.

Käesoleva eelnõuga luuakse rahvatervishoiu seaduses õiguslik alus ka vaimse tervise astmelise

abi tegevuskava ja digitaalse raviteekonna piloteerimise raames arendatud esimese ja teise

astme sekkumiste jätkusuutlikuks korraldamiseks ja rahastamiseks pärast pilootprogrammi

lõppu.

Eelnõuga muudetakse rahvatervishoiu seadust (RTHS), avaldamismärkega RT I, 18.03.2026,

17.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik vaimse tervise varajase abi osutamiseks. Varajane

abi koondab näidustatud ennetuse ja esmase prekliinilise abi: sekkumiste sihtrühmaks on

inimesed, kellel esinevad juba psüühika- või käitumishäire või muu asjakohase haiguse

sümptomid, kuid need on kas kliiniliselt alalävised (teenuse eesmärk on ennetada

haigusseisundi väljakujunemist) või osutatakse esmast kiiret abi kergetele haigusjuhtudele

(teenuse eesmärk on ennetada seisundi halvenemist ja vähendada haigusseisundist tingitud

toimetulekuraskusi). Varajase abi alla ei kuulu universaalse ennetuse meetmed ega näiteks

riskirühmadele suunatud ennetavad meetmed (valikuline ennetus), kuigi sekkumised võivad

ühe osana mõjutada ka mõnda riski- või kaitsetegurit. Vaimse tervise varajase abi sekkumiste

süsteemse osutamise põhilised eesmärgid on vähendada inimeste jaoks tervisekaotust ning

vähendada survet tervishoiusektorile. Tervishoiu kõrge koormatus on eriti aktuaalne vaimse

tervise probleemide käsitluse kontekstis ning need on ka käesolevalt võetud fookusesse.

4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c5ea32d-2551-4275-8107-40b37fd1220b 5 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/513a34b3-f9cd-4597-99f2-7b04f0d96615 6 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0

3

Uue teenuskihi lisamine võimaldab inimestel saada kaebuste tekkimisel abi võimalikult vara

ning ennetada diagnoositava haigusseisundi väljakujunemist või tervisemurede süvenemist ja

abivajaduse kasvu. Sellise tasandi sekkumised on mitmetes teistes riikides ka juba analoogselt

defineeritud – näiteks on Soomes rikkalik valik vaimse tervise varajase abi sekkumisi saadaval

läbi Mielenterveystalo7 portaali – ning teaduskirjanduses on just Covid-19 pandeemia järel

leidnud vastav teenustasand laialdast käsitlust ja paljud vastavad sekkumised näidanud head

tulemuslikkust.8

Muudatus loob õigusselguse Eesti olemasolevale praktikale, sest selliseid sekkumisi on

vajadustele reageerides Eestis ka varem riigiasutuste poolt projekti- või otselepingupõhiselt

rahastatud. Näiteks on MTÜ Peaasjad poolt pakutavat PeaHea noortenõustamist rahastanud

Sotsiaalministeerium läbi strateegilise partnerluse ning Tervisekassa läbi projekti „Madala

sisenemislävega vaimse tervise nõustamisteenuse kättesaadavuse võimaldamine noortele“.

MTÜ Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi poolt iFightDepression

eneseabiprogrammi pakkumist on projektipõhiselt toetatud Euroopa Komisjoni ja

Sotsiaalministeeriumi poolt ning MTÜ Vaikuseminutid sekkumisprogramme on toetatud läbi

Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partnerluse. Seadusemuudatuse väljatöötamine

lähtus „Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024–2027“ elluviimise raames teostatavatest

arendustegevustest ning valdkonnaülesest kokkuleppest „Ennetustegevuste rahastamise

põhimõtete kokkulepe“.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, milles tehti muuhulgas ettepanek luua seaduslik alus

näidustatud ennetuse ja prekliiniliste vaimse tervise teenuste püsivaks rahastamiseks

riigieelarvest. Kuna puudus sidusrühmade konsensus selliste teenuste lisamiseks

reguleerimisalasse vastavalt VTK-s tehtud ettepanekule, kasutatakse nüüd seadusliku aluse

loomiseks muud formaati ehk rahvatervishoiu seadust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse RTHS-i.

Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse RTHS-i reguleerimisala viitega varajase abi sekkumise

teenusele.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse seadust uue peatükiga 23, mis reguleerib varase abi

sekkumise teenust.

Paragrahv 1311 reguleerib teenuse eesmärgi ja sisu.

Lõikes 1 defineeritakse varase abi sekkumised RTHS-i raamistikus vastavalt eelmainitud

eesmärkidele. Varajase abi sekkumised on ainult selgelt juhendipõhised sekkumised, st sinna

alla ei kuulu kutsealane töö tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnas (nt eripedagoogiline

nõustamine, psühholoogilise ravi osutamine). Varajase abi sekkumiste teenus ei ole

tervishoiuteenus ning selle osutamiseks ei sõlmita tervishoiuteenuse osutamise lepingut

tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahel võlaõigusseaduse tähenduses. Sekkumised peavad

olema suunatud inimesele, eristades varajase abi sekkumisi nendest rahvatervise sekkumistest,

mis on suunatud inimest ümbritseva keskkonna kujundamisele. Käsitletavad sekkumised

paiknevad näidustatud ennetuse tasandil sekundaarse ennetuse kontekstis, vastavalt peab

7 https://www.mielenterveystalo.fi/ 8 Sijbrandij M, Kleiboer A, Farooq S. Editorial: Low-Intensity Interventions for Psychiatric Disorders. Front

Psychiatry. 2020 Nov 25;11:619871. doi: 10.3389/fpsyt.2020.619871.

4

sekkumise eesmärk ja peamine tulemusnäitaja olema konkreetse indiviidi sümptomaatika

leevendamine (mitte näiteks rahulolu tõus peresuhetega, õpiedukuse paranemine).

Uue varajase abi sekkumise teenuskihi loomisel võetakse kasutusele sekkumispõhine

regulatsioon ehk tõendatud peab olema esiteks konkreetse sekkumise tõenduspõhisus ning

seejärel teenusepakkuja poolt vastava sekkumise osutamise suutlikkus. Sealjuures saab

sekkumisi teenusena osutavate spetsialistide kutsealane baasharidus olla mitmekesine.

Teenuskihi laia sihtrühma arvestades peab teenuste kättesaadavus olema laialdaselt tagatud

ning samal ajal tuleb vähendada meditsiini- ning haridussüsteemi koormust varajase abi

pakkujatena, mistõttu on oluline, et uue teenuse sekkumiste osutajate valik oleks lai. Samuti on

sellel tasandil oluline roll digitaalsel komponendil, eelkõige struktureeritud eneseabi

sekkumiste juures, mistõttu ei oleks näiteks kutsealapõhine regulatsioon rakendatav.

Sekkumispõhise regulatsiooniga lisatav uus teenuskiht võimaldab märkimisväärselt laiendada

vaimse tervise toe mahtu ja abi pakkuvate spetsialistide hulka, tagades sealjuures hea kvaliteedi

ning kasutades ressursse efektiivselt.

Lõikes 2 defineeritakse varajase abi sekkumiste jaotus. Nendeks on struktureeritud eneseabi

sekkumine (eelkõige täies ulatuses digitaalsed sekkumised, mis on iseseisvalt läbitavad, aga

personaalsemad ja interaktiivsemad kui üldine terviseinfo ja soovituste jagamine, sisaldades

seisundi hindamisi), väheintensiivne psühholoogiline sekkumine ehk VIPS (selge alguse ja

lõpuga ning kindla kohtumiste arvuga tõenduspõhised ja juhendipõhised psühholoogilised

sekkumised, mida saavad ellu viia vastava ettevalmistuse saanud ja regulaarselt

superviseeritavad mitte-tervishoiutöötajad) ning vajaduse korral muud lõike 3 alusel

kehtestatud loeteludes sätestatud varajase abi sekkumised (säte võimaldab vajadusel kiiret

paindlikkust järsult muutuvate olude korral). Lisanduvate sekkumiste jaotus vastab

väljatöötatud Eesti vaimse tervise astmelise abi mudeli esimese ja teise astme sekkumistele ning

sekkumised paiknevad vaimse tervise teenuste ahelas esmase ennetuse ja raviteenuste vahel.

Teise astme sekkumised ehk VIPS-id on olemuselt sarnased näiteks Suurbritannias

pakutavatele guided self-help sekkumistele ning Soomes pakutavatele omahoito-ohjelmat ning

nettiterapiat sekkumistele, vastavaid näiteid käsitleti Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2023.

aastal valminud uuringus9.

Erinevalt juhendamata eneseabist ja üldisest terviseinfo levitamisest on esimesel astmel olevad

struktureeritud eneseabi sekkumised selgelt eesmärgistatud ja korraldatud, tõenduspõhise

ülesehitusega ning võimaldavad tulemuste jälgimist ja isiku tasandil mõju hindamist. Teisel

astmel olevad väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised erinevad psühholoogi või

psühhiaatri pakutavatest tervishoiuteenustest madalama intensiivsuse, lühema kestuse ja selgelt

piiritletud sekkumismudeli poolest ning on suunatud eelkõige kergete ja mõõdukate

sümptomite varajasele leevendamisele, sealjuures ei pruugi ühegi konkreetse häire

diagnostilised kriteeriumid olla täidetud. Sotsiaalvaldkonnas pakutavatest teenustest eristab

neid teenuse eesmärk, mis on suunatud konkreetse haigusseisundi väljakujunemise või ka

progresseerumise ennetamisele.

Lõige 3 ütleb, et tingimustele vastavad sekkumised kehtestatakse lõike alusel loodud loetelus

ehk kasutusel on suletud nimekirja süsteem, kus nõuetele vastavad sekkumised tuuakse välja

rakendusaktis olevas loetelus ning rahastaja ei pea jooksvalt ise sekkumisi hindama. Esmane

piiratud kaardistus võimalike Eestis olemasolevate sekkumiste osas tehti 2023. aasta lõpus

valminud uuringus, mis näitas head potentsiaali, leides erinevatel metoodikatel tuginevaid ning

9 Ilves K, Kubre M-A; Saapar M; Randver R; Haring L; Kastepõld-Tõrs K. Välisriikide madala intensiivsusega

psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise

abisüsteemi rakendamiseks Eestis. Tartu: 2023.

5

varieeruva mahuga sekkumisi, mida täna juba osutatakse.10 Sobivad tõenduspõhised

sekkumised saab rakendusakti välja valida asjakohase komisjoni toel ning vastavalt

ennetustegevuste rahastustingimustele on selleks üksuseks Tervise Arengu Instituudi juhitav

ennetuse teadusnõukogu. Seega peavad sekkumiste kvaliteedi tagamiseks rahastatavad

sekkumised olema läbinud ennetuse teadusnõukogu hindamise11 ning olema kantud vastavasse

ennetustegevuste andmebaasi12. Riiklikult saab toetada nende tingimustele vastavate

sekkumiste osutamist, mis vastavad tasemele 4 (mõju on mõõdukalt tõendatud,

kasutusvalmidus väga hea) ja 5 (mõju on hästi tõendatud, kasutusvalmidus suurepärane). Kui

vastava probleemi ennetuseks või valitud ennetuskeskkonnas puudub 4. või 5. taseme

ennetustegevus või olemasolev tegevus ei vasta enam sihtrühma vajadustele, võidakse

rahastada tase 3 (mõju kohta on olemas mõningaid andmeid) sekkumiste rakendamist ja

rakendamise laiendamist juhul, kui samal ajal suunatakse osa eraldatud ressursse vastavalt

kokkulepitud tingimustele ka ennetuse teadusnõukogu poolt antud suuniste rakendamiseks, et

jõuda järgmisele tõendatuse tasemele.

Joonis 1. Varajase abi sekkumiste roll vaimse tervise astmelise abi mudelis. Nimeliselt välja toodud

sekkumised on siinkohal illustratiivsed näited, joonisel kajastatus ei garanteeri mudelisse sobitumist

ning nimekiri ei ole piiratud kindla arvu sekkumistega.

Paragrahv 1312 sätestab nõuded teenuseosutajale ja teenuse osutamise dokumenteerimisele

ning teenuse osutamisega seotud andmete kogumisele.

Lõikes 1 sätestatakse, et struktureeritud eneseabi pakkumist võib osutada Eestis registreeritud

juriidiline isik. Selleks võib olla näiteks vastava sekkumise arendanud teadusasutus või tervise

või heaolu lahendustega tegelev ettevõte. Teenuse osutamisel tuleb teenuseosutajal arvestada,

et struktureeritud eneseabi sekkumine võib teatud tingimuste täitmisel kvalifitseeruda

10 Ilves K, Kubre M-A, Timberg M, Tubelt E, Haring L, Randver R. Eestis kasutatavate väheintensiivsete

psühholoogiliste sekkumiste ülevaade. Tartu: 2023. 11 https://www.tai.ee/et/valjaanded/6-ennetustegevuse-toendatuse-taseme-hindamine 12 https://tai.ee/et/ennetustegevused

6

meditsiiniseadmeks, millisel juhul tuleb arvestada muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruste (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 nõuetega. Eestis reguleerib meditsiiniseadmetega

seonduvat meditsiiniseadmete seadus.

Oluline on rõhutada, et meditsiiniseadmeks kvalifitseerumine ei sõltu ainult sellest, kas

tegemist on enesetoe või digitaalse teraapiaga, vaid sellest, milline on lahenduse tegelik

eesmärk, funktsionaalsus ja mõju tervisealaste otsuste tegemisele. Mõnikord võib sama

tehniline lahendus olla ühes konfiguratsioonis heaolutoode ja teises konfiguratsioonis

meditsiiniseade. Eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et struktureeritud eneseabi

sekkumise digilahendus on alati meditsiiniseade ning vastutus täita tingimuste täitmisel

asjassepuutuvaid nõudeid jääb struktureeritud eneseabi sekkumise osutajale.

Täiendavalt tuleb Eestis arvestada ka meditsiiniseadme seaduse, tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse ning tervise infosüsteemi ja andmevahetusega seotud nõuetega, kui

lahendus integreerub tervishoiusüsteemi või töötleb terviseandmeid tervishoiuteenuse

osutamise kontekstis.

Lõikes 2 sätestatakse, et VIPS teenust osutav juriidiline isik peab olema tegevusloaga

tervishoiuteenuse osutaja. See on vajalik, et tagada teenuseosutajate vastavus tervishoiu

valdkonnas kehtivatele usaldusväärsuse, kvaliteedi ja ohutuse nõuetele, kuna teenus puudutab

isiku terviseseisundiga seotud sümptomeid ja terviseandmete töötlemist. See toetab ka VIPS

teenuse nõude täitmist, kuna vajalik on pakkuda teenust vahetult osutavatele VIPS-

spetsialistidele kutsega psühholoogi, vaimse tervise õe või psühhiaatri supervisiooni. Sealjuures

ei piirata teenuseosutamist konkreetse tegevusloaga, et võimaldada teenuste osutamist nii

näiteks iseseisva psühholoogilise ravi, iseseisva õenduse, peremeditsiini kui ka eriarstiabi

tegevusloaga teenuseosutajate juures. Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubasid väljastab

Terviseamet.

Tegevusloa nõude sätestamine riivab põhiseaduse (PS) §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta ning PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Piirang on

õigustatud teenuse saajate kaitseks, tagamaks kvaliteetsem teenus, kuivõrd tegevusloa

saamiseks on vaja teatud tingimuste täitmine. Arvestades asjaolu, et VIPS spetsialistidele peab

pakkuma supervisiooni vaimse tervise valdkonna spetsialist, siis ei ole tegevusloa nõue

ülemäära koormav, kuna teenuse osutamine on võimalik erinevate vastavate tegevuslubadega.

Tegevusloa piirang on sobiv, kuna loob usaldusväärse ja läbipaistva teenuskeskkonna, mis

vastab ühtsetele nõuetele. Piirang on vajalik, et võimaldada ennetada olukordi, kus teenust

osutatakse nõuetele mittevastavalt. Tegevusloa olemasolu on seejuures minimaalne

eeltingimus. Piirang on mõõdukas, kuna tegevusloa nõue ei kujuta endast põhjendamatut

piirangut, eriti arvestades seda, et teenust on võimalik osutada erinevate tegevuslubadega.

Seejuures tegevusloa nõue ei muuda teenust tervishoiuteenuseks ega anna teenust vahetult

osutavale spetsialistile tervishoiutöötaja staatust, aga loob vajalikud kvaliteedi- ja

usaldusväärsuse tagamise mehhanismi teenuse olemust arvestades.

Teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitav leping on oma olemuselt käsundusleping VÕS

§ 619 tähenduses, kuna käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama

teisele isikule teenuseid ehk täitma käsundi. Kuna sekkumine on suunatud teenuse osutamisele,

mitte konkreetse tulemuse saavutamisele nagu eeldaks töövõtuleping VÕS § 635 lg 1

tähenduses, siis on tegemist käsunduslepinguga. Teenuse ostajal on seega tavapärased

käsunduslepingust tulenevad kohustused, näiteks nagu hoolsuskohustus ja saladuse hoidmise

kohustus.

7

Kui teenuse saaja ei ole rahul teenuse kvaliteediga, siis tuleks tal esmalt pöörduda teenuse

osutaja poole. Kahju tekkimisel on isikul võimalik pöörduda kohtusse. Kuna tegemist ei ole

tervishoiuteenuse osutamisega, siis ei ole kahju tekkimisel tegemist tervishoiuteenuse

kohustusliku vastutuskindlustuse olukorraga.

Lepinguliste nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tervisekassa.

Lõikes 3 sätestatakse, et teenuseosutajal peab olema õigus ja võimekus osutada ühte või mitut

varajase abi sekkumist. See tähendab, et pakutava teadusnõukogu hinnatud sekkumise omanik

ja teenuse osutaja on kas sama juriidiline isik või on teenuseosutajal olemas sekkumise omaniku

luba sekkumise kasutamiseks, näiteks litsentsileping, koostööleping vms. Täpsed tingimused,

mille alusel omanik konkreetse sekkumise pakkumist piirab, on erinevate sekkumiste puhul

erinevad ning ei kuulu käesoleva seaduse reguleerimisalasse. Näiteks rahvusvahelises praktikas

võib sekkumise omanik nõuda kvaliteedi tagamiseks kindla koolitaja korraldatud sekkumise

osutamise koolituse läbimist, korraldada ise vahetult teenust osutavatele spetsialistidele

supervisiooni vms.

Lõige 4 kirjeldab varajase abi teenuse osutaja kohustust dokumenteerida oma infosüsteemis või

muus tema kasutatavas infosüsteemis isiku tuvastamiseks vajalikud üldandmed, isiku heaolu ja

tervise seisundit puudutavad andmed, mis on vajalikud varajase abi sekkumise teenuse

osutamiseks ning varajase abi sekkumise teenuse osutamise ja selle tulemuse hindamise

andmeid.

Lõikes 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada dokumenteerimise

täpsemad nõuded ja andmekoosseis määruses.

Paragrahv 1313 sätestab nõuded varajase abi teenust vahetult osutavale spetsialistile.

Lõikes 1 sätestatakse üldnõuded vahetult teenust osutavale spetsialistile.

Haridus- ja pädevusnõuete kehtestamisega piiratakse PS §-st 29 tulenevat vabadust vabalt

valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS §-s 29 sätestatud õigus on lihtsa

seadusreservatsiooniga põhiõigus ning seadusandja võib teiste isikute õiguste ja vabaduste

kaitsmise argumendil PS §-s 29 sätestatud õigust piirata. Ühe sellise õigustatud piirangute grupi

moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele ja

töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokkupuutuvate tarbijate, patsientide

või klientide ohutus ja heaolu. Kuivõrd varajase abi sekkumise teenust vahetult osutaval

spetsialistil on roll inimese tervise ja heaolu kujundamisel, siis on teatud piirangud põhjendatud,

arvestades proportsionaalsuse põhimõttega. Kitsendus on proportsionaalne, kui see on sobiv,

vajalik ja mõõdukas. Piirang on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna spetsialistile kehtestatavad

nõuded aitavad vähendada ebakvaliteetse teenuse osutamise riski ning loovad ühtse minimaalse

kvaliteedistandardi. Piirang on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem

piiravate meetmetega sama tõhusalt, kuna soovituste või järelevalve kaudu ei ole võimalik sama

tõhusalt tagada teenuse kvaliteeti. Piirang on mõõdukas, kuna nõuded on otseselt seotud teenuse

sisuga ning ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik teenuse kvaliteetseks osutamiseks.

Lõikega 2 antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile vahetult teenust osutava

spetsialisti täpsemaid haridus- ja pädevusnõudeid sisaldava määruse kehtestamiseks.

Paragrahv 1314 reguleerib teenuse korraldamist ja rahastamist.

8

Lõige 1 sätestab, et varajase abi sekkumise teenust korraldab Tervisekassa. Sekkumiste

korraldus toimub Sotsiaalministeeriumi haldusalas.

Lõige 2 sätestab, et teenust rahastatakse riigieelarvest. Vastavalt on osutatavate teenuste maht

piiratud eraldise summaga ning sekkumiste osutamiseks ei kasutata ravikindlustushüvitise

vahendeid.

Lõige 3 ütleb, et Tervisekassa sõlmib ettenähtud rahastuse mahus ning vastavalt määruses

täpsustatud tingimustele (teenuse osutamise nõuded, sekkumiste prioriseerimine valikute

langetamiseks) teenuse osutamiseks vajalikud lepingud.

Eelnõu § 2 sätestab, et seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. See võimaldab nii

teenusepakkumise korraldajatel teha vajalikke ettevalmistusi protsesside sujuvuse tagamiseks

kui ka võimalikel teenusepakkujatel teha ettevalmistusi uue süsteemi raames teenuste

pakkumiseks, samuti rakendusakti koostamist ja vastavaid läbirääkimisi. Aastal 2027 pakutakse

analoogseid teenuseid vaimse tervise astmelise abi pilootprojekti raames13.

Joonis 2. Varajase abi sekkumiste korraldus süsteemi vaatest.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele termin „varajase abi sekkumine”, mis defineeritakse kui

juhendipõhine isikule suunatud ennetustegevus näidustatud ennetuse tasandil, mille eesmärk on

leevendada psüühika- või käitumishäire või muu haiguse sümptomeid või ennetada lisanduvate

sümptomite väljakujunemist. Varajase abi sekkumiste alla kuuluvad struktureeritud eneseabi

sekkumised ja väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised (VIPSid), mille osutamise

tingimused täpsustatakse määruses.

13 https://sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/vaimne-tervis/astmelise-abi-piloteerimine

9

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisel on sotsiaalne ja majanduslik mõju, samuti mõju regionaalarengule ning

riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjusid on analüüsitud mõju liigi ja mõju

sihtrühmade ja muude asjakohaste aspektide lõigetes. Eelnõu ei mõjuta oluliselt riigi

julgeolekut ja välissuhteid ega elu- ja looduskeskkonda.

Kaudselt ja laiemas plaanis toetab elanikkonna vaimse tervise, eneseabioskuste ja

psühhosotsiaalse toimetuleku parandamine ka ühiskonna üldist kriisivalmidust, psühholoogilist

vastupanuvõimet ning säilenõtkust. Kuna tegemist on siiski laiapindse riigikaitse ja

ühiskondliku julgeoleku kaudse toetamisega, ei ole eelnõu fookusest lähtuvalt selles

valdkonnas põhjalikuma mõjuanalüüsi koostamine põhjendatud.

6.1.Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: vaimse tervise abi vajavad inimesed. Eelnõu jõustumisel on oluline positiivne

sotsiaalne mõju eelkõige neile inimestele, kellel esinevad psüühika- ja käitumishäirete või

muude asjakohaste haiguste varajased või kerged sümptomid, kuid kes ei vasta veel

tervishoiuteenuste osutamise kriteeriumidele või kelle jaoks eriarstiabi kättesaadavus on

piiratud. „Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu“ (2021-2022)14 kohaselt oli vaimse tervise

probleemide levik Eesti rahvastikus ulatuslik. Enesekohaste hinnangute põhjal oli

depressioonirisk ligi neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul,

märkimisväärselt suurem risk on noortel täiskasvanutel. Registriuuringu põhjal esines ligi

veerandil täiskasvanutest perioodil 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest

kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Kuigi ühelt poolt võib

eeldada, et võrreldes koroonapandeemia perioodiga on rahvastiku vaimse tervise olukord pisut

paranenud, ei pruugi uute stressorite lisandumisest tulenevalt (sh mitu käimasolevat

agressioonisõda, suurenev elukallidus ja globaalne majanduslik ebakindlus) olla see muutus

kuigi suur. Eelnõu koostajate hinnangul on teenuste potentsiaalne sihtrühm kalendriaastas

viiendik kuni veerand Eesti elanikest ehk suurusjärguna ca 270 000 kuni 340 000 inimest.

Meetmest vahetult kasu saavate isikute hulk on otseselt seotud meetme rahastamisega ning

juurutatavate digilahenduste iseloomu ja kasutustingimustega.

Varajase abi sekkumiste reguleerimine ja süsteemne rahastamine loob inimestele võimaluse

vaimse tervise probleemide sümptomite varasemaks leevendamiseks ja ennetab seisundite

süvenemist, krooniliseks muutumist ning sellega kaasnevat toimetuleku langust. Uue teenuse

(sh selle digitaalsete ja hübriidvormide) juurutamine suurendab abi kättesaadavust ning

vähendab abi saamisel ajalisi, geograafilisi ja stigmaga seotud barjääre.

Kuna varajase abi sekkumised on suunatud sümptomite leevendamisele varases etapis, kui

inimese seisund võib olla alles kliiniliselt alalävine, ei pea inimesel abi saamiseks olema

diagnoosi ning ta ei pea ka ise end määratlema psüühikahäirega patsiendina. Võimalus läbida

juhendipõhiseid sekkumisi spetsialistide juures, kelle kutsealane taust on mitmekesine ja kes ei

pruugi olla tervishoiutöötajad, võib osa sihtgrupist tajuda abi otsimist ja saamist vähem

14 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. Eesti rahvastiku vaimse tervise

uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. 2022.

10

stigmatiseerivana võrreldes näiteks psühhiaatrilise eriarstiabi kasutamisega. Olulist rolli võib

siinkohal mängida digitaalsete eneseabi sekkumiste integreerimine riiklikusse süsteemi. Need

sekkumised on sageli iseseisvalt läbitavad, privaatsed ja kättesaadavad igal ajal, sõltumata

inimese asukohast. See on kriitilise tähtsusega neile, kel ärevuse, häbitunde või elukoha tõttu

on vahetu kontakt vaimse tervise spetsialistiga takistatud. Rahvusvaheline praktika toetab

samuti selliste lahenduste süsteemset kasutamist. Näiteks on Soomes avalikus

tervishoiusüsteemis laialdaselt kasutusel digitaalsed vaimse tervise eneseabiprogrammid ja

internetipõhised lühinõustamised (sealhulgas Mielenterveystalo platvormil pakutavad

programmid), Rootsis pakuvad enamik piirkondi avaliku tervishoiusüsteemi osana

võrgupõhiseid vaimse tervise sekkumisi. Seega ei ole tegemist üksnes teoreetilise mudeliga,

vaid lahendustega, mis on mitmes Euroopa riigis juba ametlikus kasutuses ning toetavad vaimse

tervise abi varasemat, paindlikumat ja kulutõhusamat kättesaadavust.

Poliitikamuudatusest võidavad otseselt ka diagnoositava psüühika- ja käitumishäirega

inimesed, kes vajavad tervishoiutöötaja sekkumist. Kui nn alalävise seisundiga inimesed saavad

abi mujalt, kasutavad nad vähem eriarstiabi tasandi ressurssi. Seeläbi võivad lüheneda

ravijärjekorrad psühhiaatrilises eriarstiabis ning eriarstiabi vajavad inimesed pääsevad varem

ligi abile, mida nende terviseseisund nõuab. Samuti võimaldab paindlikkus teenuseosutamise

füüsilise ja juriidilise asukoha osas seda, et varajane abi on kättesaadav erinevates

keskkondades, sh koolikeskkonnas, tervishoiukeskuses, vaimse tervise teenusepakkujate juures

jne.

Meetme juurutamisega kaasnev positiivne mõju laieneb ka pereliikmetele ja abivajaja

lähedastele, kuna varajane sekkumine vähendab raskete seisundite ja kriisiolukordade

tõenäosust ja/või esinemissagedust ning seeläbi väheneb nende olukordadega kaasnev hooldus-

ja toetuskohustus. Pereliikmete ja abistajate ressursi vabanemine toetab nende edukat

toimetulekut muudes olulistes eluvaldkondades ja soodustab nende endi vaimse heaolu

hoidmist.

Oodatava sotsiaalse mõju suurim risk peitub eelarvelistes piirangutes. Ebapiisava rahastamise

tingimustes jääb nõudlus ületama rahalist võimekust ning meetmest saab kasu vaid osa

sihtrühmast. Riski aitab maandada vähemalt digitaalsete struktureeritud eneseabi tööriistade

rahastamine piisavas mahus, kuna toimiva lahenduse korral on iga täiendav abistamise juht

liginullkuluga. Survet eriarstiabile aitab poliitika rakendamine oluliselt leevendada aga üksnes

siis, kui uues loodavas teenusekihis on esindatud ka koolitatud spetsialistide ahendatult või

vahetult pakutavad teenused.

Sihtrühm: varajase abi sekkumiste osutajad. Eelnõu loob uued võimalused

teenuseosutajatele, kes suudavad ja soovivad osutada juhendipõhiseid tõenduspõhiseid

sekkumisi ja vastavad määruse tasandil kehtestatavatele tingimustele, sh on lepingulises suhtes

juriidilise isikuga. Eelnõu koostajate hinnangul on potentsiaalselt sellise abi osutamise

võimekusega juriidiliste üksuste suurusjärk esimese kolme kuni viie aasta vältel kuni

paarkümmend, arvu mõjutavad rakendusaktiga kehtestatavad tingimused, teenuse hind ja

teenuse rahaline kogumaht ning Tervisekassa kehtestatavad muud lepingutingimused (sh

juriidiliselt isikult ostetav miinimummaht).

Sekkumisi osutavate spetsialistide ring sõltub otseselt nii spetsialistide koolitusmahtudest kui

ka riigieelarves ette nähtavatest vahenditest. Väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi

saavad osutada lühema väljaõppega spetsialistid, kes ei pea olema kliinilise kutsega

tervishoiutöötajad. Kergete ja mõõdukate sümptomitega abivajajate teenindamine laiema

teenuseosutajate ringi poolt esmatasandil ja kogukonnas vabastab eriarstiabi ressursse

11

keerukamate ning raskemate juhtumite jaoks. See parandab kogu süsteemi kulutõhusust ja aitab

lühendada kriitilisi ravijärjekordi spetsialiseeritud abis.

Meetme juurutamisega samaaegselt rahastatakse koolitusi, mis pakuvad varajase abi sekkumisi

vahetult osutavatele spetsialistidele vajaliku väljaõppe konkreetsete juhendipõhiste sekkumiste

osutamiseks. Sel moel maandatakse riski, et meetme käivitamisel napib spetsialiste, kes on

valmis uut teenust osutama. Koolituste ülesehitus võib olla modulaarne, võimaldades

kujundada ettevalmistuse mahtu ja sisu vastavalt sekkumise laadile, sihtrühmale ja

rakendusmudelile. See teeb uute teenuseosutajate süsteemi toomise oluliselt kiiremaks ja

paindlikumaks kui üksnes pikaajalisele akadeemilisele kliinilisele väljaõppele tuginemine.

Teenuseosutajate kvaliteedi ja tööheaolu hoidmiseks on sekkumiste rakendusmudelites kavas

ette näha ka regulaarne supervisioon, mis annab spetsialistidele vajaliku toe, aitab hoida piire

ning ennetada läbipõlemist uute teenuste osutamisel.

Mõju halduskoormusele. Olemasolevate varajase abi sekkumiste osutajate jaoks muutub

halduskoormus eelkõige nii, et seni erinevate projektide, toetuste ja koostöökokkulepete alusel

toimunud teenuse osutamine koondub ühtsema õigusliku ja lepingulise raamistiku alla. Ühelt

poolt võib see üleminekuperioodil suurendada halduskoormust, kuna teenuseosutajatel tuleb

viia oma tegevus, dokumenteerimine ja andmevahetus kooskõlla uute nõuetega ning vajaduse

korral tõendada vastavust kehtestatud tingimustele. Samuti kaasneb halduskoormus teenuse

dokumenteerimisest ja rahastamiseks vajalike andmete esitamisest. Pikemas vaates on

muudatus aga halduskoormust vähendava mõjuga nendele teenuseosutajatele, kes juba

tegutsevad valdkonnas, sest senine killustatud ja ajutine projektipõhine rahastamine asendub

selgema, etteaimatavama ja ühtlasemate reeglitega korraldusega. See vähendab vajadust

orienteeruda erinevate rahastusallikate, aruandlusloogikate ja üksikute kokkulepete vahel. Uue

teenuse rahastajale kaasneb koormus teenuse rahastamiseks seaduses sätestatud tingimustel.

Nende isikute ja asutuste halduskoormust, kes ei osuta varajase abi sekkumisi ega ole seotud

nende rahastamise või korraldamisega, eelnõu ei mõjuta.

6.2. Majanduslik mõju

Eelnõu majanduslik mõju seisneb ühelt poolt riigi täiendavas rahastamisvajaduses, teiselt poolt

aga võimaluses vähendada vaimse tervise probleemidest tulenevaid pikemaajalisi kulusid

tervishoiule, sotsiaalsüsteemile ja tööturule. Poliitikamuudatuse rakendamine toetab Eesti

inimeste igapäevast toimetulekut, töö- ja õppimisvõimet ning eluga rahulolu. Vaimse tervise

probleemide ja psüühikahäiretega kaasneb ühiskonnale märkimisväärne sotsiaalne ja

majanduslik kulu. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel kaotab Eesti

vaimse tervise probleemide tõttu igal aastal keskmiselt 2,8% oma sisemajanduse

koguproduktist (SKP), mis ulatus näiteks 2021. aastal 880 miljoni euroni15 (vt ka OECD viide

Eesti kohta esitatud käsitluses Eesti inimarengu aruandes 2023).

Süsteemne lähenemine asendab senise ebasüstemaatilise ja projektipõhise rahastuse ning loob

püsivamad ja järjepidevamad tingimused varajase abi sekkumiste rahastamiseks. Ühed

sagedasemad vaimse tervise probleemid ning ka varajase abi sekkumiste tüüpilised

sihtseisundid on depressioon ja ärevushäired, mille puhul on sageli rakendatavad just varajased,

madala intensiivsusega ja digitaalselt toetatud sekkumised. Seetõttu on põhjendatud ka eeldus,

et sümptomite varasem leevendamine ja seisundite süvenemise ennetamine aitab vähendada

hilisemat survet tervishoiusüsteemile, töövõimekaole ja toetussüsteemidele. Sellest tulenev

kasu väljendub eeskätt vähenenud tervishoiukuludes, paremas töö- ja õppimisvõimes ning

raskemate ja kulukamate teenuste vajaduse edasilükkumises või vähenemises. WHO

15 OECD, 2021, Health at a Glance: Europe 2020: State of Health in the EU Cycle.

12

rahvusvahelise investeeringutasuvuse analüüsi kohaselt toob depressiooni ja ärevushäirete

tõenduspõhise ravi katvuse laiendamine näiteks keskmiselt ligikaudu neljakordse tulu

elanikkonna parema tervise ja töövõime kaudu16,17.

Eelnõu rakendamine avaldab leevendavat mõju ka tervishoiusüsteemi koormusele, eeskätt

perearstiabis ja psühhiaatrilises eriarstiabis. Varajase abi sekkumised võivad olla sobivamaks

alternatiiviks tervishoiuteenustele juhtudel, kus kliiniline ravi ei ole veel näidustatud, või

täiendada ravi ravi-eelsete või ravi toetavate meetmetena. Sekkumispõhine regulatsioon

võimaldab tervishoiutöötajate asemel pakkuda abi laiemal spetsialistide ringil, mis leevendab

meditsiini- ja haridussüsteemi koormust ning on kuluefektiivsem viis kvaliteetse abi

kättesaadavuse tagamiseks. Digitaalsete komponentide (nt struktureeritud eneseabi)

kasutamine võimaldab pakkuda kvaliteetset abi varem, madalamate ühikukuludega ja

suuremale hulgale inimestele, panustades seeläbi süsteemi üldise kulutõhususe suurenemisse.

Ennetades seisundi halvenemist ja abivajaduse kasvu vähendatakse ka ajutise ja püsiva

töövõimetusega seotud hüvitiste ja toetuste kulu ning ennetatakse haigusseisundist tingitud

toimetulekuraskusi. Majanduslikus vaates väljendab elanike väiksem tervisekaotus nende

pikemat ja produktiivsemas osalemises tööturul ning vähenenud kulusid tervisekaoga seotud

toetustele ja hüvitistele.

Varajase abi sekkumiste püsiva rahastusmudeli loomine riigieelarvest kahandab eri tasandite

(nt universaalne ennetus vs tervishoiuteenused) omavahelist konkureerimist piiratud

ressurssidele, sh aitab eraldi rahastusskeemi loomine vabastada seni tervishoius ravikindlustuse

vahenditest peidetult kaetud samaväärseid kulusid.

6.3. Mõju regionaalarengule ja võrdõiguslikkusele

Eelnõu kohaselt ei ole teenuseosutajad piiratud füüsilise asukohaga ning oluline rõhk on

digitaalsetel lahendustel. Sel lahendusel on potentsiaal parandada oluliselt abi kättesaadavust

piirkondades, kus tervishoiuteenuste valik on piiratud. See aitab vähendada regionaalset

ebavõrdsust tervishoiu ja vaimse tervise toetuse kättesaadavuses. Samuti toetab see võrdsemat

ligipääsu abile erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste jaoks.

Lisaks sotsiaalmajanduslikule ja piirkondlikule võrdõiguslikkusele toetab eelnõu mitmete teiste

sihtrühmade ligipääsu abile. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (2021-2022) andmetel on

kõige suuremas depressiooni- ja ärevushäirete riskis noored täiskasvanud vanuses 18–24

eluaastat, kes ei jõua samas alati vajaliku diagnoosi ja spetsialiseeritud abini. Täiendava

sotsiaalselt haavatava rühmana on oluline esile tuua NEET-noored ehk 15–29-aastased

mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored. See on mitmekesine sihtrühm,

kellel esineb suur risk olla sotsiaalselt isoleeritud ja sattuda majanduslikesse raskustesse.

Mittetöötamine ja -õppimine on vaimse tervise probleemide tekke oluliseks riskifaktoriks, kuid

sageli on just varakult märkamata ja ravimata jäänud vaimse tervise mured algseks põhjuseks,

miks noor haridussüsteemist või tööturult välja langeb ja NEET-staatusesse satub. Vaimse

tervise rohelise raamatu (2020) andmetel on Eestis selliseid noori tuhandeid, kellest suur osa

jääb tööturul mitteaktiivseks ka näiteks varajase lapsevanemaks saamise või omaste hoolduse

tõttu. Noorte digipädevus ja eelistused soosivad varajases faasis just veebipõhiste ning madala

intensiivsusega sekkumiste (sh eneseabiprogrammide) kasutamist.

16 Chisholm D, Sweeny K, Sheehan P et al. Scaling-up treatment of depression and anxiety: a global return on

investment analysis. The Lancet Psychiatry, 2016; 3, 415-424. 17

https://www.worldbank.org/en/news/press-release/2016/04/13/investing-in-treatment-for-depression-anxiety-

leads-to-fourfold-return

13

Soolise võrdõiguslikkuse vaates soodustavad madala lävega mittekliinilised lahendused abi

otsimist meeste seas, kes ühiskondlike soostereotüüpide ja häbimärgistamise hirmu tõttu

pöörduvad klassikalisse psühhiaatrilisse eriarstiabisse oluliselt harvemini kui naised, mis

omakorda peegeldub meeste kõrgemates sõltuvushäirete ja suitsiidi näitajates. Naiste puhul

toetab kättesaadavam ja paindlikum abi toimetulekut suure psühholoogilise pingega, kuna

Eestis on lähedaste hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsetest inimestest lausa 80% naistest.

Samuti leevendab uue teenuskihi loomine üksinda elavate inimeste vaimse tervise riske,

sealjuures eriti tänastest teenuskeskustest kaugemal elavate inimeste jaoks.

6.4. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühmad: Tervisekassa, TEHIK, TAI, Sotsiaalministeerium. Eelnõu rakendamine

mõjutab eelkõige Tervisekassa töökorraldust, kelle vahendusel hakkab toimuma varajase abi

sekkumiste rahastamine. Tervisekassa tegevused hõlmavad sekkumiste rahastamise lepingute

sõlmimist ja haldamist, teenuseosutajate vastavuse kontrolli kehtestatud tingimustele, mahu- ja

kulukontrolli ning aruandluse korraldamist, IT-arenduste ja digitaalsete teekondade loomiseks

ning haldamist. Arengusuunana on kavas ka Terviseportaalis tsentraalse sõelhindamiste ja

teenustele suunamise süsteemi arendamine ning integreerimine olemasolevate

infosüsteemidega, mis toob kaasa täiendava töökorraldusliku koormuse ka Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele (TEHIK).

Kuigi eelnõu toob kaasa täiendavaid haldusülesandeid, on ette nähtud, et sekkumiste

rahastamise korraldus põhineb suletud loetelul ning selgetel miinimumnõuetel, mis vähendab

jooksva hindamise ja üksikotsuste tegemise vajadust. See võimaldab hoida halduskoormuse

mõõdukal tasemel ning kasutada olemasolevaid kompetentse ja protsesse. Samas võib varajase

abi sekkumiste suletud loetelu haldamine ja uute sekkumiste tõenduspõhisuse hindamine kaasa

tuua töökoormuse kasvu Tervise Arengu Instituudile (TAI) ja ennetuse teadusnõukogule, juhul

kui nad peavad hindamisprotsesse süsteemselt läbi viima.

Lisaks lepingute haldamisele allasutuste poolt lisandub Sotsiaalministeeriumile või tema

volitatud koordineerijale uue süsteemi keskse koordineerimise roll. Vältimaks süsteemi

killustatust on vajalik keskne juhtimine, mis haldab astmelise abi pakkumist,

kvaliteedistandardeid ning regulatsiooni koordineerimist, teenuseosutajate ja teenusele

suunajate vahelist suhtlust ja teavitustööd.

Lokaalsel tasandil mõjutab eelnõu kohalike omavalitsuste ning sotsiaal- ja haridusvaldkonna

spetsialistide (sh sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, tugispetsialistid) töökorraldust, kellele

laieneb nn „suunanäitaja“ roll. Kuigi see ei lisa otseseid uusi bürokraatlikke kohustusi, eeldab

see spetsialistidelt baasteadmisi varajase abi süsteemist, et nad oskaksid abivajajaid õigetele

digitaalsetele või väheintensiivsetele teenustele suunata.

6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Varajase abi sekkumiste teenuse osutamisel töödeldakse teenuse saaja isikuandmeid

eesmärgiga osutada kvaliteetset ja ohutut teenust ning täita seadusest tulenevaid kohustusi.

Töödeldavad andmed hõlmavad teenuse saaja isiku tuvastamiseks vajalikke üldandmeid,

varajase abi sekkumiste osutamiseks vajalikke isiku vaimse tervise seisundit puudutavaid

andmeid ning sekkumiste osutamise dokumenteerimiseks ja tulemuse hindamiseks vajalikke

andmeid. Teenuse olemusest tulenevalt võivad töödeldavad andmed hõlmata ka eriliigilisi

isikuandmeid, eeskätt andmeid inimese vaimse tervise sümptomite või seisundi kohta. Eelnõus

ette nähtud andmete töötlemine jaguneb sisuliselt kolmeks. Esiteks töödeldakse andmeid isiku

tuvastamiseks ja teenusega sidumiseks. Teiseks töödeldakse andmeid, mis on vajalikud

14

varajase abi sekkumiste asjakohasuse hindamiseks ja teenuse osutamiseks. Kolmandaks

töödeldakse andmeid, mis on vajalikud teenuse osutamise dokumenteerimiseks ning teenuse

tulemuse üldiseks hindamiseks. Kõigil neil juhtudel tuleb andmete kogumisel piirduda

minimaalse vajaliku ulatusega.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1

punktidest c ja e, s.o töötlemine on vajalik vastutava töötleja õigusliku kohustuse täitmiseks

ning avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. See on vajalik teenuse osutamiseks,

rahastamiseks ja lepingujärgse järelevalve teostamiseks.

Eriliigiliste isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemise lubatavus tuleneb

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktist a), mille kohaselt on terviseandmeid

õigus töödelda andmesubjekti nõusolekul. Terviseandmete töötlemise eesmärk on hinnata

inimese sobivust varajase abi sekkumiste teenusele, jälgida teenuse kulgu ja mõju ning

võimaldada vajaduse korral inimese edasi suunamise üle muule abi- või ravitasandile koos juba

kogutud informatsiooniga.

Varajase abi sekkumise teenus ei ole tervishoiuteenus diagnoosimise ega ravi tähenduses.

Varajase abi sekkumise teenuse osutamisel dokumenteeritavad andmed ei hõlma raviplaane,

meditsiinilisi otsuseid ega kliinilisi diagnoose, kuid teenuse vajaduse, sobivuse ja mõju

hindamiseks on vajalik kasutada sõel- või hindamisvahendeid. Selliste vahendite kasutamise

eesmärk ei ole kliinilise diagnoosi tuvastamine, vaid teenuse vajaduse ja mõju hindamine ning

võimalike riskide varajane märkamine.

Andmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud

põhimõtetest, eelkõige seaduslikkuse, eesmärgipärasuse, minimaalsuse, õigsuse, säilitamise

piiratuse ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõttest. Teenuse osutamiseks ja

dokumenteerimiseks kogutakse üksnes selliseid andmeid, mis on vältimatult vajalikud

konkreetse varajase abi sekkumise osutamiseks, teenuse kulgemise jälgimiseks ning seadusest

tulenevate kohustuste täitmiseks, terviseandmeid kogutakse üksnes isiku nõusolekul.

Varajase abi sekkumise teenuse raames töötlevad andmeid eeskätt teenuseosutajad oma

ülesannete täitmiseks. Kui andmeid kasutatakse lisaks rahastamise või aruandluse eesmärgil,

peab vastav töötlemine tuginema selgele õiguslikule alusele ning olema piiratud ulatusega, mis

on vajalik seaduses ja selle alusel kehtestatud tingimuste täitmiseks. Töödeldavate andmete

täpsem koosseis ja dokumenteerimise nõuded kehtestatakse määruse tasandil, lähtudes

seaduses sätestatud eesmärgist ja minimaalsuse põhimõttest.

Konfidentsiaalsuskohustus on üks keskseid kaitsemeetmeid terviseandmete töötlemisel.

Varajase abi sekkumise teenuse osutaja ning teenust vahetult osutav spetsialist peavad hoidma

teenuse osutamisel teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid,

konfidentsiaalsena, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Konfidentsiaalsuskohustus peab

hõlmama nii teenuse osutamist, dokumenteerimist kui ka andmete kasutamist teenuse kvaliteedi

tagamise, järelevalve ja muude õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks.

Peamised andmekaitseriskid seisnevad eriliigiliste isikuandmete volitamata avaldamises või

neile juurdepääsus, andmete eesmärgivälises kasutamises, andmete ülemäärases kogumises

ning ebapiisavas ligipääsukorralduses. Arvestades, et teenuse osutamisel võidakse kasutada ka

digitaalseid lahendusi ja struktureeritud hindamisvahendeid, tuleb eraldi tähelepanu pöörata

sellele, et andmetöötlus ei laieneks ulatusse, mis ei ole vajalik konkreetse teenuse osutamiseks.

15

Esiteks maandatakse riske sellega, et terviseandmete töötlemine on nõusolekupõhine. Teiseks,

riskide maandamiseks sätestatakse, et andmete töötlemine toimub teenuseosutaja infosüsteemis

või muus tema kasutatavas turvalises infosüsteemis, mis tähendab, et andmetele on juurdepääs

üksnes neil isikutel, kes vajavad neid andmeid vahetult teenuse osutamiseks või seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks, ning rakendatud on asjakohased tehnilised ja

organisatsioonilised turvameetmed. Nendeks on eelkõige rollipõhine juurdepääs,

konfidentsiaalsuskohustus, andmete turvaline säilitamine, vajaduse korral andmetöötluse

logimine ning muud meetmed, mis vähendavad volitamata juurdepääsu ja andmete

väärkasutuse riski. Samuti tuleb tagada, et teenuseosutajate töötajad ja vahetult teenust osutavad

spetsialistid oleksid teadlikud andmekaitsenõuetest ning töötleksid andmeid ainult oma

tööülesannete piires.

Riskide maandamiseks nähakse eelnõu rakendamisel ette, et töödeldakse üksnes neid andmeid,

mis on vältimatult vajalikud teenuse osutamiseks, dokumenteerimiseks ja tulemuse

hindamiseks. Samuti tagatakse andmesubjekti teavitamine kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmääruse läbipaistvuse nõuetega ning andmete säilitamisel lähtutakse säilitamise piiratuse

põhimõttest. Seetõttu on andmekaitseriskid hinnatavad maandatavate ja proportsionaalsetena

võrreldes eesmärgiga tagada inimesele õigeaegne ja asjakohane varajane abi.

Andmesubjekti tuleb enne teenuse osutamist või selle alguses selgelt teavitada sellest, milliseid

andmeid töödeldakse, mis eesmärgil neid kasutatakse, kellele neid võidakse edastada, kui kaua

neid säilitatakse ning millised on andmesubjekti õigused. Isiku õiguste teostamise kord peab

olema teenuse saajale arusaadav ja kättesaadav. Andmesubjekte teavitatakse läbipaistvalt

andmete töötlemise eesmärkidest ning nende õigustest vastavalt isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklitele 12–22. Andmesubjektil on õigus terviseandmete töötlemiseks antud

nõusolek igal ajal tagasi võtta.

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik teenuse osutamise, dokumenteerimise,

rahastamise kontrolli ning õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil.

Säilitamistähtaja määramisel tuleb arvestada andmete tundlikkust, teenuse olemust ning

säilitamise piiratuse põhimõtet. Arvestades, et tegemist ei ole tervishoiuteenuse osutamise

käigus tekkiva ravidokumentatsiooniga, on hetkel planeeritud andmete säilitamise tähtajaks

kuni 5 aastat ehk lühem tähtaeg kui tervishoiuteenuste puhul. See on kooskõlas teenuse

eesmärgi ja muude õigusaktidest tulenevate nõuetega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine toob kaasa otsese rahalise kulu riigieelarvele. Kulude täpne maht sõltub

eelarveläbirääkimiste tulemustest ning rakendusaktides sätestatud sekkumiste loetelust ja

mahust. Kaasnevad ühekordsed arenduskulud ning iga-aastased teenuse osutamise ja IT-

lahenduse haldamise kulud ning spetsialistide koolituskulud.

Samal ajal on oodatav positiivne kaudne majanduslik mõju, mis väljendub tervishoiukulude

kasvu pidurdumises pikemas perspektiivis. Varajane sekkumine võib vähendada vajadust

kulukamate tervishoiuteenuste järele, sh haiglaravi ja pikaajalise ravi puhul. Lisaks võib

paraneda töövõime ja väheneda haiguspäevade arv, mis avaldab positiivset mõju tööjõu

tootlikkusele ja sotsiaalkindlustussüsteemi kuludele.

Eelnõu ei too kaasa otsest maksukoormuse muutust ning ei kehtesta uusi tasusid ega kohustusi

isikutele.

16

Tabel 1. Hinnanguliste kulude tabel Tegevus Asutus 2027 2028 2029 2030 Kokku

2027-2030 Katteallikas

KOKKU 1 228 734 2 060 000  2 120 000  2 200 000  7 608 734

RES 2027-2030 lisataotlus

Eraldis Tervisekassale: varajase abi teenuste osutamine

TerK 78 734

1 100 000

 1 300 000 1 500 000  3 978 734 RES 2027-2030 lisataotlus. Aastal 2027 osutatakse teenuseid piiratult pilootprojekti raames välisvahenditest.

Teenuskorralduseks vajalikud tehnilised arendused

TEHIK 1 000 000 500 000   150 000   0 1 650 000 RES 2027-2030 lisataotlus

IT-lahenduse hooldus- ja litsentsitasud

TEHIK 0 300 000 500 000 500 000 1 300 000 RES 2027-2030 lisataotlus

Spetsialistide ettevalmistamine (koolitused)

TAI 150 000 160 000 170 000 200 000 680 000 RES 2027-2030 lisataotlus

Kulud on prognoositud arvestades tänast sekkumiste mahtu ja skaleerimisvõimekust. 2026.

aastal toetab ainuüksi Sotsiaalministeerium ühe taotlusvooru abil analoogseid osutamisvalmis

sekkumisi ca 270 000 euro mahus. Eelnõu rakendamisega kaasnev hinnanguline kulu on toodud

tabelis 1. Tervisekassa eraldis sisaldab vahetut teenuseosutamise kulu (nii struktureeritud

eneseabi kui VIPS-id) alates 2028. aastast ja uue teenuskihi haldamiseks vajalike ametikohtade

kulu (3 ametikohaga seotud kulud, 2027. aastal 5 kuu mahus). Teenuseosutamise kulu on 2028.

aastal ligikaudu 0,9 mln eurot, 2029. aastal 1,1 mln eurot ja 2030. aastal 1,3 mln eurot. TEHIKu

kulud sisaldavad nii ühekordseid teenuskorralduseks vajalikke tehnilisi arendusi kui ka IT-

lahenduse, sh tõenäolise seisundi hindamist ja abiteekonda haldava meditsiiniseadme hooldus-

ja litsentsitasusid. TAI kulud hõlmavad VIPS-spetsialistide ettevalmistamist, seda nii peatselt

piloteeritava baasväljaõppe õppekava pakkumiseks kui ka konkreetsete sekkumiste pakkumise

koolitusteks.

Eelnõuga kaasnevate lisakulude katteks esitatakse lisataotlus 2027–2030 riigi eelarvestrateegia

(RES) protsessis Vabariigi Valitsusele. Kui RES lisataotlust ei rahuldata, siis süsteemseid

lahendusi välja ei töötata ning selliseid teenuseid süsteemselt ei pakuta. Jätkatakse senise

projektivoorupõhise rahastusega (SoM eelarvest 2025. aastal VIPSide arenduste toetused

kokku u 200 000 eurot ning 2026. aastal taotlusvoor teenuste pakkumiseks u 270 000 eurot).

Varajase abi teenustega seotud digitaalseid arendusi viiakse sel juhul läbi ainult astmelise abi

pilootprojekti raames ja mahus ning vastavatest vahenditest („Vaimse tervise astmelise abi

piloteerimine“, projekti kogusumma 1 912 000 eurot), piloteeritud digitaalset teekonda

korraldava meditsiiniseadme võimalik kasutuselevõtt ja litsentsitasude korraldus otsustatakse

pilootprojekti järel.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamine eeldab uue rakendusakti kehtestamist, milleks on sotsiaalministri määrus

varajase abi sekkumise teenuse osutamise kord. Määrus kehtestatakse RTHS § 1311 lõike 3, §

1312 lõike 5, § 1313 lõike 2 ja § 1314 lõike 3 alusel. Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud.

9. Seaduse jõustumine

17

Seadus jõustub 01.01.2028. See võimaldab nii teenusepakkumise korraldajatel teha vajalikke

ettevalmistusi protsesside sujuvuse tagamiseks kui ka võimalikel teenusepakkujatel teha

ettevalmistusi uue süsteemi raames teenuste pakkumiseks, samuti rakendusakti koostamist ja

vastavaid läbirääkimisi. Aastal 2027 pakutakse analoogseid teenuseid vaimse tervise astmelise

abi pilootprojekti raames.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja

organisatsioonidele: Andmekaitse Inspektsioon, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus,

Tervisekassa, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu

Koalitsioon, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Õdede

Liit, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Esmatasandi

Tervisekeskuste Liit, Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit, Eesti Perearstide Selts.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a.