Justiits- ja Digiministeerium, AS LTKH, SA IVKH, SA Viljandi Haigla_soovitus

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

[email protected]

SA Ida-Viru Keskhaigla

[email protected]

SA Viljandi Haigla

[email protected]

Teie nr

Meie 25.06.2026 nr 7-7/252526/2605370

Surmajuhtumid vanglates

Austatud justiits- ja digiminister

Austatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Viljandi Haigla juhatuse

esimehed

Eesti vanglates suri ajavahemikul 01.09.2024‒01.09.2025 viis inimest. Kolm inimest sooritasid

enesetapu, kaks inimest surid terviseprobleemide tõttu. Lisaks avastasid vanglateenistujad, et

vangla pääslast vangla territooriumile sisenenud bussis on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

kainenema toodud inimene surnud.

Vanglate sisekontrolli osakonna töötajad uurisid nelja vanglates aset leidnud surmajuhtumit ning

vanglaametnike tegevust seoses politseibussis avastatud surmaga. Ühe surmajuhtumi kohta

analüüsi ei koostatud, sest kinnipeetava surma põhjuseks oli haigus ja asjaolud olid selged. Iga

uuritud juhtumi kohta koostati põhjalik memorandum koos tähelepanekute ja soovitustega.

Enesetapujuhtumite kohta esitasid vanglad tegevusplaani, kuidas oleks võimalik kinnipeetavate

enesetappe edaspidi paremini ära hoida. Ühe juhtumiga seotud valvuri suhtes alustati

distsiplinaarmenetlust, teine valvur lahkus teenistusest omal soovil.

Vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused puudutasid taas

vanglasisest infovahetust. Selgus, et erakorralise juhtumi kohta ei antud alati selget teavet ning see

teave ei jõudnud otseste kanalite kaudu õigete töötajateni piisavalt kiiresti. Probleeme oli

vanglateenistujate ja tervishoiutöötajate koostöös. Näiteks ei teadnud vanglaametnikud arstlikust

otsusest, et raskelt haiget kinnipeetavat ei elustata.

Mitmel juhul juhtisid sisekontrolli töötajad vanglate tähelepanu sellele, et valvurid ei teinud

igatunniseid ringkäike korrapäraselt või ei teinud neid piisavalt hoolikalt. Ühel juhul märgati alles

mitu tundi hiljem, et videovalvega kambris viibiv inimene on surnud. Ka oli kambrist edastatav

videopilt kehva kvaliteediga ning kõigi ametnike kehakaamerad ei töötanud sel ajal, kui nad

kinnipeetavaga suhtlesid või muid toiminguid tegid.

2

Sisekontrolli töötajad soovitasid muuta vangla töökorraldust, millega tagataks, et suitsiidiriskiga

inimesed ei jää tähelepanuta ka puhkepäevadel ja riigipühadel, kui töötajaid on vanglas vähem

ning sotsiaaltöötajat, psühholoogi ja/või psühhiaatrit kohapeal pole. Samuti tuletati meelde, et

valveruumides peavad olema AED-aparaadid ja teised kriitilise tähtsusega töö- ja abivahendid

kergesti leitavad. Lisaks rõhutati, et lähedastele tuleb surmajuhtumist teatada ja selgitusi anda

asjatundlikult ja inimlikult.

Vanglatele tuletati meelde, et kuigi kainenema toodud inimene on kuni vanglateenistujatele üle

andmiseni PPA vastutusel, peab vangla pääslas olev ametnik siiski veenduma, et vangla

territooriumile sisenev inimene on elus.

Kõik vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused on väga vajalikud ja

asjakohased. Vanglateenistus on teinud surmajuhtumite ennetamiseks koostatud juhendeid

täiendades head tööd. Teenistujate jaoks on kokku pandud vaimse tervise esmaabi koolituse

materjalid, mis käsitlevad kriisiolukorras tegutsemist ja vanglas viibivatele inimestele asjatundliku

toe pakkumist. Vanglateenistus selgitas, et selle koolituse peavad läbima kõik teenistujad.

Vanglateenistuse õiguskantslerile edastatud andmetel toimusid 2025. aastal kovisioonid kõigile

koolituse läbinud vanglateenistujatele, sealhulgas järelevalvepersonalile. Kovisioonide eesmärk

oli anda ametnikele rohkem kindlust ja praktilisi oskusi, kuidas suhelda vanglas viibiva inimesega

kriisiolukordades (näiteks kui inimene saab süüdimõistva kohtuotsuse või ta on kinni peetud

esimest korda). Vanglateenistusest selgitati, et 2026. aastal on kavas korraldada ametnikele

täiendkoolitusi, et parandada nende oskusi nii suitsiidiriskiga kui ka psüühikahäiretega inimestega

suhtlemisel ja nende toetamisel.

Vanglateenistus kinnitas õiguskantslerile, et õiguskantsleri varem antud soovitust arvestades

otsitakse ka täiendavaid tehnilisi lahendusi, mille abil oleks võimalik veelgi tõhusamalt

surmajuhtumeid ennetada.

Ohutud kambrid ja voodiriided

Õiguskantsler on varem soovitanud (vt nt 2024. aasta ja 2025. aasta seisukohti), et vanglad seaksid

sisse ohutud rahunemiskambrid (nn pehme materjaliga vooderdatud kambrid) ning varuksid

rebenemiskindlat voodivarustust, mida saab vajadusel anda suitsiidsele inimesele. Seda vajadust

kinnitab taas vanglas aset leidnud enesetapujuhtum, kui kasutati voodiriietest rebitud riba.

Õiguskantslerile teadaolevalt on praeguseks olemas üks taoline kamber Viru Vanglas ning kaks

kambrit Tallinna Vanglas. Vanglateenistuse sõnul plaanib lähiajal sellise kambri sisse seada ka

Tartu Vangla.

Rebenemiskindlat voodivarustust kasutab praegu Viru Vangla. Vanglateenistus kinnitas, et ka

Tartu ja Tallinna Vanglale on antud suunis hankida voodivarustus, millega inimesel poleks

võimalik endale viga teha.

Järelevalve

Ühe juhtumi kohta kogutud materjalidest paistis taas silma, et vangla valvurid olid hõivatud teiste

tööülesannetega, mistõttu videovalve alla pandud suitsiidset inimest ei jälgitud pidevalt. Ka

peavalvekeskuses jäi ohuolukord märkamata, sest keskuse seinale kuvatud suur hulk kaamerapilte

teeb olukorra jälgimise keerulisemaks. Inimene oli olnud surnud mitu tundi, enne kui seda märgati.

3

Õiguskantsler on varem mitmel korral märkinud (vt nt 2024. aasta ja 2025. aasta seisukohti), et

videovalve on abivahend, ent see ei jälgi siiski ise inimest ega anna teada võimalikust

terviserikkest või muust ohust inimese elule. Olukorra muutumist saab märgata töötaja, kes jälgib

videopilti pidevalt tähelepanelikult.

Vaadeldud juhtum kinnitab taas, et vanglatel tuleb kehtestada selge kord, mis tagab videovalve all

olevate inimeste (iseäranis rahutute ja endale ohtlike inimeste) pideva jälgimise. Pidev jälgimine

tähendab seda, et keegi peab kogu aeg videokaamera kaudu inimest jälgima.

Kinnipeetavatega suhtlemine

Ühe enesetapu kohta koostatud sisekontrolli analüüsis on välja toodud, et äsja vanglasse saabunud

ja lukustatud kambrisse paigutatud suitsiidse inimesega suheldi liiga vähe. Kahe päeva jooksul

suhtlesid ametnikud inimesega peamiselt loendustel ning need kohtumised olid lühikesed ja

pinnapealsed. Sisekontrolli töötajad märkisid, et kui pühade ajal saabub vanglasse suitsiidiriskiga

inimene ning kohal ei ole teisi spetsialiste, peaksid valvurid teadlikult leidma aega temaga

suhtlemiseks ‒ näiteks vestlema pikemalt loenduste ajal ja/või muude tööülesannete vahel.

Õiguskantsler on pikka aega vanglatele südamele pannud, et eraldi tuleb tähelepanu pöörata

üksikvangistuses viibijatele. Rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite järgi peaks

üksikvangistuses inimesele võimaldama vähemalt kaks tundi päevas tähenduslikult suhelda. See

suhtlus peaks toimuma vahetult, ilma füüsiliste (nt toiduluugi kaudu vms) tõketeta, ning

võimaldama empaatilist inimlikku kontakti. Selline suhtlus võib toimuda näiteks kambrivälise

tegevuse käigus, ametnike ja spetsialistidega igapäevaselt kohtudes, samuti oma lähedastega

(telefoni teel või kokkusaamistel).1

Väga oluline roll on ka haiglate korrektsioonilise meditsiini osakondade töötajatel, kes peaksid

üksikvangistuses viibijaid külastama omal algatusel iga päev (vt viimati õiguskantsleri 2025. aasta

seisukohta ja Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet, p 9.7). Lisaks sellele, et

tervishoiutöötajad jälgivad üksikvangistuses viibiva inimese terviseseisundit, sealhulgas tema

vaimset tervist, saavad ka nemad oma igapäevaste kohtumiste kaudu pakkuda inimesele inimlikku

ja empaatilist kontakti.

Vaadeldud perioodi jooksul vanglates aset leidnud surmajuhtumid kinnitavad paraku, et need

õiguskantsleri soovitused on asjakohased ka praegu. Vanglad ja vanglates töötavad

tervishoiutöötajad peaksid paremini läbi mõtlema, kuidas tagada üksikvangistuses viibijate ja

suitsiidsete inimeste igapäevane jälgimine ning sisuline inimlik suhtlus nendega. See võib aidata

ära tunda ja ennetada kõige raskemaid tagajärgi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Tallinna Vangla, Tartu Vangla, Viru Vangla

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415, [email protected]

1 Vt juba 2020. aastal tehtud õiguskantsleri analüüsi ja selles viidatud allikaid.