Arvamuse avaldamine eelnõule (erihoolekandeteenused)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie 01.06.2026 nr 1.2-2/50-1 Meie 25.06.2026 nr 2.3-4/26/2278-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (erihoolekandeteenused) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse

(erihoolekandeteenused) eelnõu. AKI-l on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Toetame eesmärki vähendada inimese korduvat andmete esitamist ning muuta SKA ja KOV

vaheline koostöö abivajaduse hindamisel tõhusamaks. Samas juhime tähelepanu, et mõned

eelnõus kasutatud mõisted on väga laia tõlgendusruumiga ning vajavad täpsustamist.

Eelnõus läbivalt kasutatud väljend „hindamise andmed“ on väga lai ega võimalda üheselt aru

saada, milliseid andmeid SKA ja KOV vastastikku kasutada võivad. Seletuskirjas on küll märgitud,

et KOV-ile tehakse kättesaadavaks üksnes minimaalne vajalik teave, kuid vastav andmekoosseis

ja ligipääsu piirid ei nähtu eelnõu tekstist. Arvestades, et täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse

(TAH) hindamine hõlmab muu hulgas vaimse ja füüsilise tervise, igapäevaelu toimingute,

sotsiaalsete suhete, elukeskkonna ja riskivaldkondadega seotud teavet, võib andmete ristkasutus

puudutada ka väga tundlikke, sh eriliigilisteks kvalifitseeruvaid andmeid. Psüühikahäire diagnoosi

andmete KOV-i puhul ning majandusliku olukorra andmete SKA puhul välistamine on vajalikud

piirangud, kuid need ei pruugi olla piisavad, et tagada andmete minimaalsust.

Eelnõu § 1 punkt 7 näeb ette SHS § 70 täiendamist lõikega 2², millega antakse

Sotsiaalkindlustusametile võimalus isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel kasutada

õppeasutuse õpilase individuaalse arengu jälgimise andmeid. Märgime, et kavandatud sõnastus

„õppeasutuse õpilase individuaalse arengu jälgimise andmed“ võimaldab väga laia tõlgendust.

Sellised andmed praktikas võivad lisaks õppetöö, õppekorralduse ja tugimeetmete infole sisaldada

ka andmeid isiku tervise, puude, psüühilise seisundi, käitumise, perekondliku olukorra või muude

tundlike asjaolude kohta. Seletuskirjas on küll märgitud, et andmete kasutamisel lähtutakse

minimaalsuse põhimõttest ning SKA pärib üksnes neid haridusalaseid andmeid, mis on

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks vältimatult vajalikud, kuid eelnõu tekstist selline

piirang piisava selgusega ei nähtu.

Palume andmekoosseisu selgemalt piiritleda ning välistada selliste andmete küsimine ja

edastamine, mis ei ole konkreetse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks vältimatult

vajalikud. Eelkõige palume kaaluda § 70 lõike 2² täiendamist selliselt, et õppeasutuselt ei küsita

ega edastata individuaalse arengu jälgimise dokumente tervikuna, vaid üksnes teenusvajaduse

hindamiseks vajalik väljavõte või kokkuvõte. See on oluline ka põhjusel, et SHS § 70 lõike 2

punktis 5 sätestatud terviseandmete töötlemise alust ei käsitataks praktikas liiga avarana ega

kasutataks üldise alusena terviseandmeid või muid tundlikke andmeid sisaldavate

haridusdokumentide tervikuna edastamiseks. Üksnes seletuskirjas esitatud kinnitus minimaalsuse

2 (2)

põhimõtte järgimise kohta ei ole piisav, kui õigusnorm ise võimaldab küsida väga laia ning

potentsiaalselt eriliigilisi isikuandmeid sisaldavat andmestikku.

Eelnõu § 1 punktiga 14 kavandatud SHS § 71 lõige 5¹ loob aluse erihoolekandeteenuse vajaduse

hindamise andmete edastamiseks teenuseosutajale teenuskoha ettevalmistamise eesmärgil.

Mõistame sellise andmeedastuse vajadust, kuid juhime tähelepanu, et sätte sõnastus on väga lai

ega piira piisavalt teenuseosutajale edastatavate andmete ulatust. Seletuskirja kohaselt edastatakse

teenuseosutajale TAH-i kokkuvõte seitsmes eluvaldkonnas, mis aga võib sisaldada ka tervise,

psüühilise seisundi, riskikäitumise, igapäevase toimetuleku, sotsiaalsete suhete ja elukeskkonnaga

seotud tundlikku teavet. Palume kaaluda sätte täpsustamist selliselt, et teenuseosutajale

edastatakse üksnes konkreetse teenuse osutamise alustamiseks ja teenuskoha ettevalmistamiseks

vältimatult vajalik väljavõte või kokkuvõte hindamisandmetest, mitte hindamisandmed tervikuna.

Eelnõu § 1 punktiga 45 sätestatakse erihoolekandeteenuste andmete säilitamine STAR-is kümme

aastat pärast õiguse lõppemist. Seletuskirja kohaselt vastab see senisele SKAIS-is kehtivale

säilitustähtajale. AKI-l ei ole põhimõttelist vastuväidet senise tähtaja tehnilisele üleviimisele

STAR-i, kuid arvestades erihoolekandeteenuste andmete tundlikku laadi, palume seletuskirjas

lühidalt põhjendada 10-aastase säilitustähtaja vajalikkust ja proportsionaalsust. Samuti tuleks

selgelt eristada, millal andmed arhiveeritakse, anonüümitakse või kustutatakse.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lansvaldkonnajuht peadirektori ülesannetes Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108