Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 7

46202, Lääne-Viru maakond, Väike-

Maarja vald, Väike-Maarja alevik

Teie 20.04.2022 nr 7-1/11-231

Meie 17.05.2022 nr 7.2-1/22/8635-2

Väike-Maarja valla üldplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringu põhilahenduse

(edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelnõu, mis on

algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 15.10.2018 otsusega nr 28.

Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on edastanud ettepanekud (edaspidi ettepanekud)

Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusele

11.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/4706-3.

Lennuamet Transpordiameti õiguseellasena on edastanud ettepanekud Väike-Maarja valla

üldplaneeringu lähteseisukohade ja KSH väljatöötamise kavatsusele 03.02.2020 kirjaga nr 4.6-

8/20/278-2.

Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega ning edastasime oma kommentaarid

18.11.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/23542-2. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringu materjalides on

valdavalt arvestatud meie ettepanekute ja täiendavate kommentaaridega.

Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Väike-

Maarja valla üldplaneeringu tingimusel, et planeeringu seletuskirja täiendatakse järgmiselt.

1. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta meie ettepanekute p 3.3.

/Väljavõtte algus/

Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem

kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide

kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata

nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui

1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori e tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikud teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H+0,5D).

/Väljavõtte lõpp/

2 (3)

Selgitus: Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest (ning aja jooksul muutuvatest

tuulikute parameetritest) soovime, et kindla vahemaa määramise asemel (vt planeeringu

seletuskiri p 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ alapeatükk „Tuuleenergia tootmiseks välistatud alad“)

kasutatakse planeeringus ülaltoodud valemit ning eemaldatakse planeeringu seletuskirja

punkti 5.2.8.1 tingimus („riigiteele lähemal kui 300 m“). Tegime kontrollarvutuse

tüüpiliste elektrituulikute parameetrite järgi ning oleme seisukohal, et väljapakutud

sõnastuses pole elektrituulikutest tulenevad negatiivsed mõjud liiklusele (eelkõige tuuliku

labadelt lenduv jää) piisavalt leevendatud.

2. Korrigeerida planeeringu seletuskirja p 5.2.4 „Sademeveekanalisatsioon“ alapeatükki

„Tingimused sademevee ärajuhtimiseks“ vastaval meie ettepanekute p 3.6.

Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas sademevee juhtimist riigitee kraavidesse

järgmiselt:

Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud, kui esmalt on täidetud riigitee

kraavide põhifunktsioon ehk riigitee teenindamine. Sademevee juhtimise

võimalikkuse väljaselgitamiseks teha koostööd Transpordiametiga.

Palume nimetatud lause asendada väljavõttega meie ettepanekute punktist 3.6:

Arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse ei ole üldjuhul lubatud. See

on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

Selgitus: Riigitee koosseisu kuuluvad kraavid ei ole maaparandussüsteemi osa ning on

mõeldud eelkõige riigitee muldkeha niiskusrežiimi tagamiseks. Me ei pea õigeks

kehtestada üldplaneeringuga positiivses sõnastuses üldist tingimust, kui nõusoleku

saamine teeomanikult on erandlik ja eeldab väheolulise mõju tõendamist. Meie pakutud

sõnastus ei tõsta huvitatud isiku ootusi ja suunab teda alternatiivide puudumisel varakult

koostööle, samal ajal kui Teie sõnastuse puhul pole välistatud, et isik pöördub meie poole

valmis projekti kooskõlastamiseks. Paraku tuleb meie töös iganädalaselt ette sarnaseid

olukordi, kus arendaja väidab, et sademevee juhtimine riigitee kraavidesse vms on

planeeringu/ projekteerimistingimuste järgi lubatud ega pea oluliseks puuduseks seda, kui

täiendavad eeldused on jäänud täitmata.

3. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta väljavõte meie ettepanekute p 3.6 või

vähemalt sealt viimane lause:

Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude

rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu

seisukohalt puudub selleks vajadus.

Selgitus: Ka Eesti mõistes suurematele arendajatele tuleb märkimisväärselt tihti halva

üllatusena, et Transpordiameti töö aluseks on riiklik teehoiukava ning selle väliste

objektide jaoks puuduvad meil ressursid (projektijuhid, eelarve) ning sageli ka õiguslik

motivatsioon (PlanS § 131 lõige 1). Kogu punkti 3.6 või märgitud lause lisamine

seletuskirja kannaks arendajate laialdasema teavitamise eesmärki.

4. Täpsustada planeeringu seletuskirja ptk 3 „Maakasutus ja ehitustingimused“ alapeatükki

„Üldised ehitustingimused“ vastavalt meie ettepanekute punktile 3.7.

Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas tehnovõrkude kavandamist järgmiselt:

Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist sõidutee kaitsevööndis, kui

objekt ja selle kaitsevöönd sinna mahuvad. See eeldab igakordset eraldi hindamist.

Täpsema asukoha väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha koostööd

Transpordiametiga.

3 (3)

Selgitus: Tegime ettepaneku vältida üldplaneeringus põhimõtet, et tehnovõrgud

paigaldatakse riigitee alusele maale. Planeeringuga suunatakse aga tehnovõrkude

kavandamist riigitee kaitsevööndisse. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lg 2 ja lg 3

arvestatakse riigitee kaitsevööndi ulatust alates riigitee äärmise sõiduraja välimisest

servast, mis tähendab, et hetkel lubatakse planeeringuga kavandada tehnovõrke ka riigitee

alusele maale ning riigitee muldkeha sisse. Meil ei ole vastuväiteid tehnovõrkude

kavandamisele riigitee kaitsevööndisse, kuid tehnovõrkude rajamist riigitee alusele maale

saame lubada ainult asukoha- (riigitee ääres on tehnovõrgu rajamiseks piisavalt ruumi) ja

lahenduspõhiselt (tehnovõrgu rajamisega ei seata olulisi kitsendusi riigitee plaanikohasele

laiendamisele, korrashoiule vms). Palume korrigeerida planeeringu käsitlust tehnovõrkude

kavandamisest riigitee kaitsevööndisse.

Planeeringu KSH aruande eelnõus soovitame punktis 9.12.3. „Sademevee ärajuhtimine“ täiendada

lauset:

„Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt tootmisalade territooriumid,

bensiinijaamad, suured kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud

osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda.“

loetledes ka viisid (liiva- ja õlipüüdurid, settebasseinid jm) selle elluviimiseks.

Oleme valmis täiendavalt selgitama kooskõlastamise märkusi.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile [email protected] riigitee

kaitsevööndite ulatuse kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa-ametile täiendatud

andmetega kitsenduste kaardi otstarbeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 7

46202, Lääne-Viru maakond, Väike-

Maarja vald, Väike-Maarja alevik

Teie 11.10.2022

Meie 14.11.2022 nr 7.2-1/22/8635-4

Väike-Maarja valla üldplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringu

põhilahenduse (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

aruande eelnõu, mis on algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 15.10.2018 otsusega nr 28.

Planeeringu korduva kooskõlastuse põhjuseks on planeeringulahenduse muutus Ebavere küla ja

Äntu Valgejärve vahelise jalg- ja kergtee osas.

Oleme kooskõlastanud Väike-Maarja valla üldplaneeringu märkustega 17.05.2022 kirjaga nr 7.2-

1/22/8635-2 (edaspidi kooskõlastus).

Oleme tutvunud planeeringu ja KSH täiendatud materjalidega ning meil ei ole vastuväiteid

planeeringulahendusele Ebavere küla ja Äntu Valgejärve vahelise jalg- ja kergtee osas.

Muuhulgas edastasite meile ka Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja kesskonnamõju strateegilise

hindamise koostöö tabeli seisuga 10.10.2022 (edaspidi koostöö tabel).

Võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jätame planeeringu kooskõlastamata

järgmistel põhjustel.

1. Meie kooskõlastuse punktis 1 palusime lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta

järgmise väljavõtte.

Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem

kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide

kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata

nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui

1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori e tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikud teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H+0,5D).

Koostöö tabelis olete märkinud meie tingimuse mittearvestatuks ning olete põhjendanud

oma otsust järgnevalt.

Tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade leidmisel olete ruumianalüüsis kasutanud

2 (3)

riigiteede puhul 300 m puhvervööndit, mis on ÜP täpsusastmes piisav. Konkreetse

väljatoodud valemi kasutamine on seotud konkreetse elektrituuliku paigutamisega, mis on

täpsemate planeeringute ülesanne. Antud valemi alusel ei ole võimalik leida

perspektiivseid tuuleenergeetika alasid, sest puudub teadmine konkreetse tuuliku

parameetrite osas. Antud valemite rakendamine on võimalik detailplaneeringu koostamise

käigus, mille kohustus on ÜP-ga määratletud. DP etapile rakendub järgmine ÜP

seletuskirjas toodud tingimus: „Tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest

(kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, sidemastid) peab olema vähemalt võrdne

tuuliku kogukõrgusega (mast+laba pikkus). Erisuste lubamine toimub taristu omaniku või

valdaja nõusolekul.

Nõustume, et planeeringu seletuskirja sisse viidud lahendus võimaldab rakendada meie

poolt välja toodud valemit detailplaneeringu menetluse etapis. Jääme siiski seisukohale, et

meie poolt planeeringu koostamise lähteseisukohtades ning planeeringu kooskõlastuse

tingimustes välja toodud valemi lisamine üldplaneeringusse on kooskõlas üldplaneeringu

täpsusastmega, andes arendajatele juba eos indikatsiooni võimalike tuuleenergeetika

arendamiseks sobilike alade väljaselgitamiseks. Vajalik on vältida olukorda, kus huvitatud

isikul on õigus taotleda üldplaneeringu kohase detailplaneeringu algatamist

katastriüksusele, kus ei ole võimalik meie valemit rakendada.

2. Meie kooskõlastuse punktis 3 palusime lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta

järgmise väljavõtte.

Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja

riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt puudub

selleks vajadus.

Selgitusena lisasime, et meie töö aluseks on riiklik teehoiukava ja selle väliste objektide

jaoks puuduvad meil nii ressursid kui sageli ka õiguslik motivatsioon ning antud lause

lisamine üldplaneeringu seletuskirja kannab arendajate teavitamise eesmärki.

Koostöö tabelis olete märkinud meie tingimuse mittearvestatuks ning olete põhjendanud

oma otsust järgnevalt.

Ettepanekuga mittearvestatud. Tegemist ei ole üldplaneeringu ja ruumilise planeerimise

teemaga.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et tegemist on ruumilise planeeringu aspektiga, mida meie

senisele menetluspraktikale tuginedes on mõistlik käsitleda üldplaneeringus, vältimaks

arendajatele põhjendamatute ootuste andmist, mille lahendamisega järgmistes planeeringu

etappides ning mille väljaehitamisega arendaja ei ole teadnud arvestada.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

3 (3)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 7

46202, Lääne-Viru maakond, Väike-

Maarja vald, Väike-Maarja alevik

Teie 21.04.2023 nr 7-1/18-17

Meie 11.05.2023 nr 7.2-1/23/3624-3

Väike-Maarja valla üldplaneeringust

Olete teavitanud meid 6. märtsist 6. aprillini toimunud Väike-Maarja valla üldplaneeringu avalikul

väljapanekul esitatud arvamuste avalikust arutelust, mis toimub 11.05.2023 kell 17.30 Väike-

Maarja raamatukogus. Tulenevalt sellest, et avalik arutelu toimub meile ebasobival ajal, ei ole meil

võimalik avalikul arutelul osaleda.

Kooskõlastasime Väike-Maarja valla üldplaneeringu märkustega 17.05.2022 kirjaga nr 7.2-

1/22/8635-2, millega edastasime kokku neli ettepanekut planeeringu seletuskirja täpsustamiseks

(Lisa 1).

Oktoobris 2022 esitasite meile Väike-Maarja valla üldplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks, kuna

planeeringulahendus muutus Ebavere küla ja Äntu Valgejärve vahelise jalg- ja jalgrattatee osas.

Kirjale oli lisatud ka koostöö tabel (seisuga 10.10.2022), kus märkisite, et meie 17.05.2022

kooskõlastamise kirjaga edastatud ettepanekutest on arvestatud ettepanekutega nr 2 ja 4, ning on

jäetud arvestamata meie ettepanekutega nr 1 ja 3. Sellest tulenevalt jätsime 14.11.2022 kirjaga nr

7.2-1/22/8635-4 Väike-Maarja valla üldplaneeringu kooskõlastamata (Lisa 2) ning lisasime oma

varasematele ettepanekutele täiendavad selgitused meie ettepanekute asjakohasusele.

Valla kodulehelt on kättesaadav Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostöö tabel (seisuga

05.05.2023), kus on välja toodud, et jätkuvalt pole arvestatud meie 14.11.2022 kirjaga nr 7.2-

1/22/8635-4 edastatud ettepanekute ja põhjendustega, ning sellest tulenevalt on 09.02.2023 Väike-

Maarja Vallavolikogu poolt otsusega nr 48 vastu võetud Väike-Maarja valla üldplaneering meie

poolt kooskõlastamata.

Selgitame, et elektrituuliku ja avaliku tee minimaalse vahekauguse valem 1,5x(H+D) on välja

töötatud soovituslikuna Euroopa tuuleenergia tootjate tellimusel, et välistada rootori labadelt

lenduvast jääst tulenev oht liiklejatele. Valem põhineb teaduslikel katsetustel (Wind Energy

Production in Cold Climate: Tammelin, Cavaliere, Holttinen, Hannele, Morgan, Seifert, and

Säntti, 1997) ja on võetud kasutusele rahvusvaheliselt. Kõnealune valem sisaldub kõikides

viimastel aastatel kehtestatud omavalitsuste üldplaneeringutes, kus on käsitletud tuuleparke.

Samuti on võetud sisendinfona (Transpordiameti 25.11.2022 kiri nr 7.2-1/22/26139-2) arvesse

riiklike maismaa tuulepargi lähtekohtade väljatöötamisel, mille eest vastutab

Rahandusministeerium. Teie kooskõlastuste tabeli kommentaar „ei arvesta“ ei ole piisav, et teha

üleriigilises praktikas erandit.

Oleme 14.11.2022 kirjas kirjeldanud, et vajalik on „vältida olukorda, kus huvitatud isikul on õigus

2 (2)

taotleda üldplaneeringu kohase detailplaneeringu algatamist katastriüksusele, kus ei ole võimalik

meie valemit rakendada“. Oleme menetlustoimingutes korduvalt puutunud kokku nördinud

arendajatega, kellel on olnud õigustatud ootus detailplaneeringu algatamiseks või

projekteerimistingimuste taotlemiseks üldplaneeringu alusel, samal ajal kui üldplaneeringus või

muudes õigusaktides seatud teisi kaalukaid tingimusi ei ole olnud võimalik antud kinnisasjal täita.

Eeldatavalt kaebab huvitatud isik kõige värskemas juhtumis kohtusse Häädemeeste Vallavalitsuse,

kes on algatanud detailplaneeringu tankla-teenindusjaama rajamiseks riigitee nr 4

teemaplaneeringu tee- ja teekaitsevööndi ning trassikoridori alale. Kirjeldatud juhtumil on

katastriüksus kaetud ca 75% ulatuses teeomaniku kaalutlusõiguseta kitsendusega ehitustegevusele

ning ülejäänud ulatuses ei ole võimalik ehitusõigust ellu viia ebamõistlikult väikese pindala tõttu.

Vallavalitsuse otsus on meile kaasa toonud ülemäärase halduskoormuse, et selgitada

rahandusministeeriumi pädevuses oleva planeeringu kitsendustest kinnipidamise vajadust

arendajale ja tema palgatud advokaadile. Näeme Väike-Maarja üldplaneeringust tõusetumas

sarnaseid probleeme ja oleme valmis vajadusel üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustama,

et saavutada üldplaneeringute tasandil ühetaolised tingimused tuuleparkide rajamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 7.2-1228635-2 17.05.2022 Valjaminev kiri

2. 7.2-1228635-4 14.11.2022 Valjaminev kiri

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]