Päring

Kirsi 1 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet [email protected] 24.06.2026 nr 1-12/26/61 Päring seoses Aktsiaseltsile Tallinna Vesi keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega Aktsiaselts Tallinna Vesi (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi

KAUR) 13.05.2026 taotluse1 ning 12.06.2026 korrigeeritud taotluse2 ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu saamiseks. Taotlusega

esitati keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja. EMAS-i registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri

2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“ (edaspidi määrus) ning selle lisad.

EMAS-i registreeringu väljastamisel on KAUR-i määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh veenduda pädevate täitevasutuste3 kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et puuduvad

tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta. Organisatsiooni tegevusvaldkonda asjassepuutuvatel pädevatel täitevasutustel

Keskkonnametil, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil ja Päästeametil palume teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni suhtes tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste kohta, mis võiksid takistada organisatsioonile EMAS-i

registreeringu väljastamist.

Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave koos keskkonnaalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid, väärteootsused või samaväärsed dokumendid) edastada KAUR-i e-posti aadressile

[email protected] 14 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamise kuupäevast. Juhul, kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad, palume teil seda

vastuskirjaga kinnitada. Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev

täitevasutus kohustatud KAUR-i informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni

1 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/26/39 2 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/26/39-3 3 EMAS määruse definitsiooni kohaselt (art 2 p.26).

2 (2)

asjakohaste keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud

rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga Maria Plink (vt kontaktandmed allpool). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: Keskkonnaaruanne 2025 Sama: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Päästeamet Maria Plink [email protected]

2

Sisukord

Juhatuse esimehe pöördumine ................................................................................................................ 3

Keskkonnaalased juhtpõhimõtted ........................................................................................................... 8

Keskkonnajuhtimissüsteem .................................................................................................................. 10

Süsinikujalajälg ja kliimamõjude vähendamine ...................................................................................... 18

Tegevuse vastavus keskkonnanõuetele ................................................................................................. 21

Keskkonnaharidus ja teadlikum tarbija .................................................................................................. 24

Veeressursi kvaliteet ja kasutamine ...................................................................................................... 25

Joogivee tootmine ja kvaliteet ................................................................................................................ 28

Reovee kogumine .................................................................................................................................. 32

Reoveepuhastus .................................................................................................................................... 34

Kemikaalide kasutamine ........................................................................................................................ 39

Jäätmekäitlus ......................................................................................................................................... 41

Energiakasutus ...................................................................................................................................... 43

Heited õhku ............................................................................................................................................ 46

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ........................................................................................ 48

Parimad keskkonnajuhtimistavad ja keskkonnatoime näitajad ............................................................. 51

Olulised muudatused keskkonnaaruandes ........................................................................................... 54

Keskkonnaaruande kinnitamine ............................................................................................................. 55

3

Juhatuse esimehe pöördumine Meie tegevusega kaasneb ulatuslik loodusvarade kasutamine nii joogiveega varustamisel kui ka reovee puhastamisel. Tunnetades suurt vastutust keskkonna ees, oleme võtnud eesmärgiks vähendada enda tegevuse mõju looduskeskkonnale ning samal ajal pakkuda klientidele kindlat ja kvaliteetset teenust. Meie ettevõtte jaoks oli 2025. aasta tegus ja arengule suunatud periood, mida kroonis „Aasta roheettevõtte“ tunnustuse saamine. See kinnitab, et oleme tegevustes keskkonnahoiu nimel ja oma klientide keskkonnajalajälje vähendamiseks õigel teel. Investeeringud tulevikku Jätkusid investeeringud keskkonnahoiu, kestliku infrastruktuuri ning elutähtsa veeteenuse toimepidevuse tagamiseks. Samuti jätkasime innovaatiliste tehnoloogiate laiemat kasutamist nii reoveepuhastusprotsessis tekkivast biogaasist keskkonnasõbraliku soojus- ja elektrienergia tootmise, torude kinnisel meetodil renoveerimise kui ka kaugloetavate veearvestite paigaldamise näol. Kasutame praeguseks ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 oleme seadnud endale mitmeid ambitsioonikaid eesmärke nii energia tarbimise vähendamiseks kui ka ettevõttesiseseks taastuvenergia tootmiseks. Puhastame oma reoveepuhastusjaamas ligi 40% kogu Eesti olmereoveest ja teeme seda väga hoolikalt ehk suurema efektiivsusega, kui näevad ette nõuded, et hoida Läänemere puhtust. Reoveepuhastusjaamas on edukalt käivitunud koostootmisjaam, mis 2025. aastal tootis kogu soojusenergia ja üle poole elektrienergiast, mida reoveepuhastusprotsessides kasutame. 2025. aasta oli märgiline, sest rajasime ja rekonstrueerisime 45,1 kilomeetrit torusid, millest 49% ehitati kinnisel viisil. Olulise panuse linnaruumi arengusse annab lahkvoolse sademeveetorustiku rajamine, mis aitab vähendada üleujutuste riski paduvihmade ajal. 2025. aastal jätkas Tallinna Vesi kiires tempos kaugloetavate veearvestite paigaldamist, mis vabastab meie kliendid igakuisest veenäitude esitamise kohustusest. Üle 80% klientidest on endale juba uued nutiarvestid saanud ning kogu teeninduspiirkond on plaanitud kaugloetavate veearvestitega katta 2026. aasta lõpuks. Kehtima hakkas ka uus taatlusperiood ning senise viie aasta asemel on arvesti taatlusperiood nüüd kümme aastat. Tänu sellele võib veearvesti töötada kliendi juures kogu oma elu ehk 10 aastat. See aitab hoida veeteenuste hinda tarbijate jaoks taskukohasena ja pakkuda paremat kliendikogemust. Uued arvestid edastavad infot veetarbimise kohta, tänu millele saame parema ülevaate veetarbimisest meie teeninduspiirkonnas ja tulevikus suudame tuvastada kliendi torustikul tekkinud lekke võimalikult vara. See hoiab keskkonda ja vähendab veeavariist tingitud võimalikke kahjusid varale. 2025. aastal investeeris Tallinna Vesi oma põhivaradesse ligi 56 miljonit eurot, ületades sellele eelnenud aasta investeeringute mahtu. Tehtud investeeringud aitavad kindlustada teenuse toimepidevust meie vee- ettevõtluspiirkonnas, parandavad kliendikogemust ning tõstavad teenuse kvaliteeti. Järgnevate aastate investeeringute plaan toetub Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2034 ning tõukub eesmärgist vähendada veetarbimise keskkonnamõju, tagada teenuste toimepidevus ja linnaruumi jätkusuutlik areng. Senised ja tulevased investeeringud tagavad ka edaspidi meie klientidele kvaliteetse joogivee ja aitavad hoida looduskeskkonda puhtana. Läbi kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalide tõuseb nii torustike keskmine eluiga kui ka puhastussüsteemide efektiivsus. Tänu efektiivsetele investeeringutele vähenes ummistuste arv 2025. aasta jooksul 18% võrra ja veeavariide arv 23% võrra, tõstes veeteenuse kvaliteeti. Uudsed tehnoloogiad 2025. aastal jätkusid investeeringuprojektid puhastusjaamades, nii näiteks toimus Ülemiste veepuhastusjaamas selitite ja filtrite renoveerimine ja jätkusid ettevalmistused suuremahuliste projektide läbi viimiseks. Üks neist hõlmab veepuhastuses kasutatava osooni tootmise uuendamist ja

4

rekonstrueerimist. Nende projektide eesmärk on ühest küljest vähendada puhastusjaama energiatarvet ja tõsta töökindlust ning teisest küljest suurendada selle tootmisvõimsust. Paljassaare reoveepuhastusjaamas kujunesid 2025. aastal olulisemateks projektideks mehhaaniliste võrede ja settekäitluse uuendamine ning järelsetitite rekonstrueerimine. Kolme aasta jooksul ehitame ümber 12 järelsetitit, mis tõhustab meie bioloogilist puhastust veelgi. Peapumplasse on paigaldatud primaarvõred, mis tõhustavad mehaanilist puhastust ja seeläbi kogu reoveepuhastusprotsessi. Olulise projektina on Paljassaares alanud Utilitase reo- ja merevee soojuspumbajaama ehitus. Juba 2026. aasta sügistalvel hakkab jaam reovee ja merevee baasil tootma soojust Tallinna kaugküttevõrku. Tütarettevõte Watercom laiendas edasi 2023. aastal turule toodud veetorustike puhastamiseks mõeldud jääpesu tehnoloogia kasutamist. Jääpesu on senistest hooldusmeetoditest kordades tõhusam ja kiirem ning keskkonnasõbralikum. Teenus on käivitunud edukalt ning äratanud huvi mitmete ettevõtete seas, kes kasutavad torustikke oma põhitegevuses. 2025. aastal käivitati kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kinnisel meetodil ehk ilma kaevikuta, mis laseb torustikutöid teha keskkonnasõbralikumalt ja võimalikult vähe linnaruumi häirides. Kvaliteetne joogi- ja heitvesi Tallinna joogivee kvaliteet püsis stabiilselt kõrgel tasemel, tarbija kraanist võetud joogivee kvaliteet vastas nõuetele 99,5% ulatuses. 2025 aastal võtsime tarbija kraanidest kokku enam kui 3000 veeproovi. Kvaliteetse kraanivee aitavad tagada järjepidevad arendus- ja hooldustööd veevõrgul. Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatud heitvee kvaliteet oli 2025. aastal jätkuvalt väga hea, ületades taas mitmeid seatud kvaliteedinõudeid. Puhastusprotsessi tõhususe ja heitvee kvaliteedi hindamiseks jälgime reoainete sisaldust puhastusjaama sisenevas reovees ja sealt väljuvas heitvees. Reoveest võtsime 2025. aasta jooksul välja rohkem kui 1150 tonni prahti, 200 tonni liiva, 1940 tonni lämmastikku ja 240 tonni fosforit. Panus kogukonna heaks Kogu suveperioodi jooksul oli linlaste kasutada 60 avalikku veekraani Tallinna linnas, mis pakkusid kõigile puhast joogivett. Lisaks toetas Tallinna Vesi veepaakidega mitmeid kogukonna- ja spordiüritusi, millest arvukama osalusega olid näiteks Investeerimisfestival ja IRONMAN Tallinn. 2025. aasta suursündmus oli laulu- ja tantsupidu „Iseoma“ ja ka sellel osalenutele pakkus Tallinna Vesi kosutust värske kraanivee näol. Augustis osalesime Arvamusfestivalil, kus olime eestvedajaks “Energilise majanduse” laval toimunud diskussioonile Eesti kui väikese riigi suurte algatuste teemal. Samal kuul toimus ka pikkade traditsioonidega spordisündmus Ülemistel — Tallinna Vee 53. jooks ümber Ülemiste järve. Aitasime kaasa keskkonnaharidust edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact Day toimumisele ning kogukonnasündmuste, nende seas Tallinna vanalinna päevade, Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede suvepäeva, Kalamaja päevade, Tallinna linnaruumifestivali ja KopliFesti teostumisele. Eesti Paralümpiakomitee toetajana elati ettevõttes kaasa Eesti parasportlaste ettevalmistustele nii väiksemateks võistlusteks kui ka 2026. aasta taliparalümpiaks. Andsime omapoolse toetuse organisatsioonidele, kes teevad tänuväärset tööd, aidates abivajajaid, nagu SA Agrenska Fond, Autismikooli heategevusfond, vähiravifond Kingitud Elu, Tallinna Naiste Kriisikodu, Toidupank ja SA Tallinna Lastehaigla. Jätkasime ka Tallinna lasteaia Õunake ja Tallinna Ristiku põhikooli toetamist. Korraldasime avatud uste päeva ning ekskursioone Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reoveepuhastusjaamas, viisime läbi vee- ja keskkonnateemalisi vestlusringe ning osalesime Eesti Vee- ettevõtete Liidu poolt korraldatud Balti-ülesel konverentsil. Neis ettevõtmistes osales kokku üle 3000 inimese.

5

Juba teist aastat järjest viisime läbi koostööprojekti Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, kes pakkusid valitud veepumplatele välja kujunduslahendused ja kaunistasid nende hoonete fassaadid silmailu pakkuva tänavakunstiga. Tänan kogu Tallinna Vee ja Watercomi pühendunud meeskonda, nõukogu liikmeid, meie kliente, tarbijaid ja koostööpartnereid hea ning edasiviiva koostöö eest!

Aleksandr Timofejev

Juhatuse esimees

6

LÜHIÜLEVAADE ETTEVÕTTEST

AS Tallinna Vesi (edaspidi Tallinna Vesi) on Eesti suurim vee-ettevõtja, kes pakub vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pea kolmandikule Eesti elanikkonnast. Teenindame ligi 25 000 era- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja selle ümbruses. 31. detsembri 2025 seisuga töötas ettevõttes 283 töötajat. Ettevõtte tegevusalad NACE järgi on 36.00 (veekogumine, -töötlus ja -varustus) ja 37.00 (kanalisatsioon).

Joonis 1. Tallinna Vee ja Watercom OÜ struktuur kuni 31.12.2025, EMAS on rakendatud vaid Tallinna Vees (märgitud punasega).

Ettevõttel on kaks puhastusjaama: Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam. Tallinna Vee koosseisus tegutsevad ka akrediteeritud vee- ja heitveelabor. Tallinna Vesi erastati 2001. aastal. Ettevõte tegutseb vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingule, milles on sätestatud teenuste kvaliteedi nõuded ja aruandluskohustus ning mis kehtib perioodil 01.12.2022–30.01.2032. Koos haldusülesande kinnitamisega määrati Tallinna Vesi vee-ettevõtjaks Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas kuni 30. novembrini 2032 (k.a). Ühisveevärgisüsteemi kuulub üle 1210 km veetorustikke, 22 veepumplat ja 49 põhjavee puurkaevpumplat kokku 91 puurkaevuga. Harju- ja Järvamaal paiknev pinnaveehaare ulatub umbes 1800 km2-ni. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üle 1200 km reoveetorustikke, 520 km sademeveetorustikke ning 181 kanalisatsiooni- ja sademeveepumplat üle kogu teeninduspiirkonna.

7

PEAMISED TOOTED JA TEENUSED

• Vee kogumine, puhastamine ja -varustus • Reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ja puhastamine • Projekteerimisteenused • Vee- ja kanalisatsiooniteenused • Laboriteenused • Torustike ehitamine

TEGEVUSKOHAD

• Peakontor, klienditeenindus ja tugiteenused asuvad Tallinnas, aadressil Ädala 10. • Ülemiste veepuhastusjaam, vee- ja mikrobioloogialabor asuvad Tallinnas, aadressil Järvevana tee

3. • Paljassaare reoveepuhastusjaam, kompostimisväljakud ja heitveelabor asuvad Tallinnas,

aadressil Paljassaare põik 14. • Pinnaveehaare pindalaga ligi1800 km2 paikneb Harju- ja Järvamaal.

MEIE VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED

8

9

Keskkonnaalased juhtpõhimõtted Oleme Eesti suurim vee-ettevõte ning meie tegevus mõjutab pea kolmandikku siinsetest elanikest. Teadvustame seda endale ning pakume kõigile nõuetele vastavat teenust. Mõjutame nii tallinlaste, naabervaldade kui ka kõigi Läänemere-äärsete elanike elukvaliteeti. Seetõttu arvestame oma tegevuse mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale ning haakumist erinevate sidusrühmade huvidega. Kõik meie juhtpõhimõtted on leitavad Tallinna Vee kodulehelt.

• Pingutame inimmõju suhtes tundliku Läänemere veeseisundi parandamise nimel. • Vähendame Läänemerre jõudvate saaste- ja toitainete hulka, rakendades selleks

kaasaegseid reoveepuhastustehnoloogiad ja parimaid praktikaid. • Võtame kasutusele nutikaid lahendusi ja tehnoloogiaid, et kaitsta meid ümbritsevat elu-

ja looduskeskkonda Läänemere ümber. • Vahetame teadmisi kogukonna ja koostööpartneritega kestlike praktikate kujundamiseks. • Järgime ja täidame meile kohalduvaid nõudeid ning püüame enam, kui meilt oodatakse.

• Pühendume tegevustele, mis viivad meid ambitsioonika kliimaneutraalsuse eesmärgi suunas ning aitavad muutuva kliima tingimustes säilitada meie ümbritsevat elu- ja looduskeskkonda.

• Otsime energiamahuka ettevõttena võimalusi oma tööprotsessides tekkiva energia kasutuselevõtuks ning kasutame eeskätt taastuvatel ressurssidel põhinevat energiat.

• Teeme koostööd partneritega, et vähendada oma tarneahelast tekkivaid kasvuhoonegaaside heiteid ning edendada jätkusuutlikke praktikaid.

• Eelistame masinapargi uuendamisel keskkonnajalajälge vähendavaid masinaid ning planeerime oma logistikat, kasutades säästlikke töövõtteid ja kaasaegseid lahendusi.

• Analüüsime tehnoloogia arengut, et leida lahendusi reoveepuhastusprotsessis tekkivate heitmete vähendamiseks.

• Kliimamuutustega kaasnevate lühiajaliste, lokaalsete ja intensiivsete vihmavalingute tõttu tekib väljakutseid vee ärajuhtimisega linnaruumis, mille lahendamiseks kasutame nutikaid reaalajas toimivaid seiresüsteeme.

• Oleme looduslähedaste sademeveelahenduste kasutuselevõtu eestvedajaks lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamisel.

• Valmistume ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemiseks tulevikus, planeerides ja rajades alternatiivseid viise, et vesi linnast ära juhtida.

• Tagame veeressursside säästliku kasutamise veeteenuse osutamisel. • Kasutame veeressursse jätkusuutlikult, sealjuures silmas pidades, et põhjavesi peab

olema samaväärselt kättesaadav tulevastele põlvedele. • Otsime võimalusi omatarbevee koguse vähendamiseks ja tööprotsessides kasutatava

tehnoloogilise vee taaskasutamiseks. • Töötame selle nimel, et vähendada ja kiiresti tuvastada veekadusid joogiveetorustikes

ning seeläbi tõsta ettevõtte ressursitõhustust. • Leiame võimalusi ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, jäätmetekke vähendamiseks

ja tekkivate jäätmevoogude maksimaalseks väärindamiseks. • Pingutame, et suunata reoveesettes sisalduvad väärtuslikud taimetoitained ja orgaanika

ringlusesse, eeskätt haljastuses ja põllumajanduses. • Rajame ja renoveerime torustikke ressursitõhusalt, kasutades kinniseid meetodeid, ning

suurendame hooldus- ja ehitustegevuste käigus tekkivate jäätmete taaskasutust. • Tõstame oma töötajate teadlikkust, et parandada jäätmete sorteerimise kvaliteeti ja

seeläbi suurendada jäätmete taaskasutamise potentsiaali.

10

Keskkonnajuhtimissüsteem Oleme rakendanud integreeritud juhtimissüsteemi, mis vastab asjakohastele kvaliteedi-, keskkonna- ja tööohutuse standarditele. Meie keskkonnaalane tegevus vastab rahvusvahelise keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001 ning EÜ määruse 1221/2009 EMAS (Eco Management and Audit Scheme) ja selle komisjoni määrustega (EL) 2017/1505 ja (EL) 2018/2026 teostatud muudatuste nõuetele. Keskkonnajuhtimissüsteem käsitleb kogu Tallinna Vee tegevust, milleks on põhja- ja pinnaveevõtt ning puhastamine joogiveeks, joogivee tarnimine Tallinna ja lähiümbruse teeninduspiirkonna tarbijatele, reo- ja sademevee kogumine, puhastamine ning klienditeenindus ettenähtud teenuse tagamiseks. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa meie juhtimissüsteemist, sest soovime ettevõtte ja keskkonna vahelised seosed muuta osaks meie strateegiast ning arvestada nendega igapäevases töös. Keskkonnajuhtimissüsteemi aluseks on keskkonnariskide, keskkonnaaspektide ja neist tulenevate keskkonnamõjude väljaselgitamine ning nendest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete määratlemine keskkonnaalase tulemuslikkuse parandamiseks. Olulisteks aspektideks loeme neid tegevusi, mis otseselt või kaudselt avaldavad olulist mõju loodusele, teenuste kvaliteedile, koostööle huvipooltega ning elanike tervisele ja elukvaliteedile, aga ka meie äritegevuse tulemustele. Hindamisel lähtume tegevuse seotusest õigusaktidega, esinemise sagedusest, mõjust mainele ja koostööle huvipooltega, keskkonnamõjust ja selle ulatusest. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise oleme paika pannud lähtuvalt ettevõtte struktuurist. Selle alusel lasub põhivastutus keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise ja parendamise eest juhtkonnal ja struktuuriüksuste juhtidel. Keskkonnaaspektid, -eesmärgid ja -ülesanded koostatakse keskkonnaspetsialisti algatusel koostöös üksuste juhtidega, kes kaasavad sellesse oma töötajaid. Keskkonnategevuste näitajaid mõõdame, seirame ja hindame vähemalt kord kvartalis ning nende tulemuste põhjal koostame igal aastal avalikkusele kättesaadava keskkonnaaruande.

11

OLULISED KESKKONNAASPEKTID JA -EESMÄRGID Tabel 1. OLULISED KESKKONNAASPEKTID 2026

Tegevus Keskkonnaaspekt Otsene/kaudne

mõju Aspektist tulenev mõju

keskkonnale Mõju

suund* Edasised tegevused

Sanitaar- kaitsealade säilitamine

Bioloogilist mitmekesisust soodustav maakasutus

Kaudne

Sanitaarkaitseala kaitseb joogiveeallikaid ja looduskeskkonda, toetab bioloogilise mitmekesisuse olukorra paranemist Ülemise järve ümbruses ja järves ning aitab säilitada linnas rohealasid.

+ Sanitaarkaitsealade hooldamine, koostöö seadusandja ja kohalike omavalitsustega alade säilitamisel.

Kemikaalide kasutamine

Kemikaalide tootmiseks vajalike loodusvarade kasutus

Kaudne

Kemikaalide tootmiseks kuluvate ressursside (loodusvarad, transpordikütus jne) ammendumine.

- Jätkata kemikaalide kasutuse optimeerimisega.

Biogaasi kasutamine soojus- ja elektrienergia tootmiseks

Õhku juhitavate heidete vältimine

Otsene

Reoveesette kääritamisel saadud biogaasist toodetud soojusenergia kasutamine vähendab ökoloogilist jalajälge ja sõltuvust taastumatutest allikatest toodetud soojusest.

+ Kasutada maksimaalselt ära tekkiv biogaasi ressurss, rakendades koostootmisjaama (KTJ).

Elektrienergia kasutus

Elektri tootmiseks vajalike loodusvarade kasutus

Kaudne

Loodusvarade ammendumine, biomassist toodetud elektri tootmisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heited.

-

Elektrienergia tarbimise analüüs, energia- tõhusamate seadmete soetamine ja energia- säästlikumate režiimide rakendamine, biogaasist ja päikeseenergiast elektri tootmise suurendamine. Lahkvoolse kanalisatsiooni arendamine.

Rohelise elektrienergia kasutus

Õhku juhitavate heidete vältimine

Kaudne

Rohelise elektrienergia tootmisega kaasnevad väiksemad kasvuhoonegaaside heited ning selle kasutus vähendab süsinikujalajälge.

+

Jätkata rohelise energia kasutamist, kuid leida lahendusi, kuidas elektrienergia tarbimist vähendada. Panustada ise roheenergia tootmisse (suurendada roheenergia tootmist).

Vee omatarve Veeressursi kasutus Otsene

Suur vajadus vee puhastamiseks ning sellest tulenev täiendav ressursikasutus ja mõju keskkonnale.

-

Analüüsi ja kontrolli suurendamine, vee omatarbe vähendamine tootmises jätkuvate protsesside uuendamise teel ja võrkudes jääpesu meetodi kasutamisega. Filtrite uhtevee taaskasutamine.

12

Kloori kasutamine veepuhastuses

Oht keskkonna- õnnetuseks

Otsene Vale käitluse puhul oht leketeks ja keskkonnareostuseks, rõhu all olev kloor on plahvatusohtlik kemikaal.

- Jälgida ja analüüsida kloori optimaalset kasutust, minimeerida võimalike lekete oht. Läbi viia kriisiõppused.

Ehitusjäätmete teke

Torustike ehitusel ja remondil tekkivad jäätmed

Otsene

Vee- ja reoveetorustike ehitusel ja rekonstrueerimisel tekivad jäätmed, mida tuleb käidelda. Väike taaskasutuspotentsiaal.

-

Jätkata kinniste meetodite rakendamist, vähendada kaevamiste mahtu ja kasutada rohkem toestust kaevikutes. Investeeringud torustiku vahetamisse, mille tulemusena väheneb avariide arv.

Torustike ehitus kinnisel meetodil

Jäätmetekke vältimine

Otsene Vähenenud ehitusjäätmete teke, vähem elukeskkonna häiringuid. +

Jätkata kinniste meetodite rakendamist, vähendada kaevamiste mahtu.

Illegaalsed ühendused reo- ja sademevee- torustikuga ning avariilised sündmused

Oht keskkonna- reostuseks

Otsene

Keskkonna saastamine, mõjutab negatiivselt merekeskkonda ja -elustikku ning elukeskkonna kvaliteeti.

- Otsida ning sulgeda illegaalsed ühendused, torustike regulaarne hooldus (ummistuste eemaldamine).

Nõuetele vastava puhta joogivee tarnimine tarbijale

Jäätmetekke vältimine

Kaudne

Kvaliteetsel joogiveel on positiivne mõju elanikkorra tervisele. Tarbija võimalus eelistada kraanivett pudeliveele vähendab ühekordsete plastikpudelite kasutamisest tulenevat keskkonnamõju.

+

Pidev töö kõigis vee puhastamise ja tarnimise etappides, vee kvaliteeti puudutava teabe kättesaadavaks tegemine, sanitaaralade säilitamine, teavituskampaaniad, joogivee pakkumine avalikel üritustel ja avalikes veevõtukohtades.

Reovee puhastamine

Heit- ja kasvuhoone- gaaside heited

Otsene

Heitgaaside heide mõjub negatiivselt välisõhu kvaliteedile ja looduskeskkonnale ning kasvuhoonegaaside heited põhjustavad kliimasoojenemist.

- Tehnoloogia rekonstrueerimine, kliimamõjude vähendamise kava järgimine.

Reoveesette käitlemine

Reoveesette ladestamise vältimine

Kaudne Reoveesette ringlusse võtmisel väheneb ladestamist vajavate jäätmete osakaal.

+ Lepingupartnerite otsimine, reoveesette maksimaalne taas- kasutusse suunamine.

Puhastamata reovee heide keskkonda

Reoveest pärit saasteained ja jäätmed

Otsene

Keskkonna saastamine, mõjutab negatiivselt merekeskkonda ja -elustikku ning elukeskkonna kvaliteeti.

-

Puhastusprotsessi rekonstrueerimine, lahkvoolse kanalisatsiooni arendamine koostöös linnaga. Peapumplasse võrede paigaldamine.

13

Osaliselt puhastatud heitvee juhtimine merre

Reoveest pärit saasteained

Otsene

Piirnormidele mittevastav vesi mõjutab negatiivselt merekeskkonda ja -elustikku ning elukeskkonna kvaliteeti.

- Pidev puhastusprotsessi analüüsimine, jälgimine ja juhtimine.

Puhastatud heitvee merre juhtimine

Reoveest pärit saasteainete vähendamine

Otsene

Reovee puhastamine (saasteainete vähendamine) mõjutab positiivselt merekeskkonda ja -elustikku ning elukeskkonna kvaliteeti.

+ Puhastusprotsessi analüüsimine, jälgimine ja vajadusel rekonstrueerimine.

Puhastatud heitvee merre juhtimine

Reoveest pärit saasteained

Otsene

Heitvesi (piirnormidele vastav ja mittevastav) mõjutab negatiivselt merekeskkonda ja -elustikku ning elukeskkonna kvaliteeti.

- Puhastusprotsessi analüüsimine, jälgimine ja vajadusel rekonstrueerimine.

Piirnorme ületava sademevee merre juhtimine

Sademeveest pärit saasteained

Otsene

Saastatud sademevesi (mikroplast, saasteained) mõjutab negatiivselt merekeskkonda ja -elustikku ning elukeskkonna kvaliteeti.

- Väljalaskude pidev seiramine ja hindamine ning reostusallikate otsimine ja likvideerimine.

* Positiivse või negatiivse mõjuga aspekt

14

Tabel 2. KESKKONNAEESMÄRGID JA NENDE TÄITMINE 2025. AASTAL

Eesmärk Indikaator Tulemus 2025

Vähendada puhta vee kadu läbi lekete vähendamise

≤ 14% 13,01%

Kanalisatsiooniummistuste arvu vähendamine 4% võrreldes aastate 2020–2022 keskmisega

Ummistuste arv aastas on < 510.

Ummistuste arv oli 363.

Heitvee taaskasutamine reoveepuhastusjaamas

Heitveekogused on seiratud. Heitveekogused on seiratud.

Reoveeteenust mittekasutavate kinnistute arvu vähendamine

Vähendada reoveeteenusega liitumata kinnistute arvu 15%.

Liitumata kinnistute arvu vähendati 18,6%.

Kõik keskkonnaload kehtivad ning meie tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustatud keskkonnareostused puuduvad

Keskkonnaload kehtivad. Reostuste arv = 0.

1 mittevastavus. Aasta lõpus selgus, et oli jäänud märkamata, et ühest puurkaevust võetavad veekogused olid suurenenud, kuid keskkonnaluba selleks oli jäänud taotlemata. Viga märgates deklareeriti võetud veekogused loata tegevusena ning alustati keskkonnaloa taotlemist.

Kasvuhoonegaaside heidete seiramine reoveepuhastuses Alustada reoveepuhastuse optimeerimist

N2O heited on seiratud. Koostööpartner on valitud ja leping sõlmitud.

N2O heited on seiratud. Koostööpartner on valitud ja leping sõlmitud.

Taaskasutada reoveesettekäitluses tekkivaid jäätmeid

0 tonni stabiliseeritud reoveesetet viidud prügilasse.

0 tonni stabiliseeritud reoveesetet viidud prügilasse.

0 tonni pestud liivapüünise setet viidud prügilasse.

0 tonni pestud liivapüünise setet viidud prügilasse.

Toodame ise elektrienergiat Toodetud rohkem kui 7500 MWh taastuvelektrienergiat.

Toodetud 9987 MWh elektrienergiat.

Vähendada vee- ja reoveetorustike ehitusel ja rekonstrueerimisel tekkivate jäätmete kogust ja sellest tingitud linnaruumi häiringuid, suurendades kinniste meetodite kasutuselevõttu

25% kõigist aasta jooksul rajatud ja rekonstrueeritud torustikest on valminud kinnisel meetodil.

49% aasta jooksul rajatud ja rekonstrueeritud torustikest valmis kinnisel meetodil.

15

Tõsta erinevate huvirühmade keskkonnateadlikkust seoses ettevõtte tegevustega, et kasvatada ja hoida ettevõtte head kuvandit (mainet)

≥ 1100 inimest on osalenud vestlusringides.

1136 last osales vestlusringides.

Keskkonnateemadele tähelepanu juhtimine meedias (≥ 10 meediainitsiatiivi).

26 keskkonnateemalist meediainitsiatiivi.

≥ 5 vee- ja keskkonnateemadega seotud kampaaniat on läbi viidud ja/või on osaletud väliüritustel.

Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse üksusega koos osaletud 5 väliüritusel.

Keskkonnateemadele pühendatud kuu on läbi viidud.

Keskkonnakuu on korraldatud.

Potentsiaalse reostusohuga klientide kaardistamine ja seire teostamine

Kliendid on kaardistatud ja seireproovid võetud.

Kokku võeti 1593 reoveeproovi. Seirati 516 objekti, sealjuures 497-lt objektilt võeti vähemalt 2 reoveeproovi.

Sademevee kvaliteedi seiramine Lasnamäe veemõõdusõlmes

Andurid on paigaldatud ja ühendatud.

Andurid Lasnamäe veemõõdusõlme paigaldati 2025. a augustis. Reaalajas sademeveeseire SCADA süsteemis on töökorras.

16

Tabel 3: KESKKONNAEESMÄRGID 2026. AASTAL

Eesmärk Tegevused Indikaator Tähtaeg

Vähendada puhta vee kadu läbi lekete vähendamise

Lekete kiire tuvastamine ja likvideerimine, tööprotsesside efektiivsemaks muutmine.

≤ 14% Detsember 2026

Reoveeteenust mittekasutavate kinnistute arvu vähendamine

Suunata tarbijad kasutama juba väljaehitatud liitumispunkte.

Vähendada reovee- teenusega liitumata kinnistute arvu 40 võrra.

Detsember 2026

Kõik keskkonnaload- ja registreeringud kehtivad ning meie tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustatud keskkonnareostused puuduvad

Vastutavad spetsialistid järgivad nõuetest tulenevaid kohustusi ning tagavad oma tegevusega nende täitmise.

Keskkonnaload kehtivad. Detsember 2026

Reostuste arv = 0.

Töötada välja keskkonnaloa tingimuste täitmise seire tööriist

Kaardistada keskkonnalubade tingimused, visualiseerida ning alustada tööriistaga seiret.

Keskkonnaloa tingimuste seire tööriist on töös.

Detsember 2026

Kasvuhoonegaaside heidete seiramine reoveepuhastuses

Seirata kohapealsete anduritega N2O heiteid reoveepuhastusest.

N2O heited on seiratud aastaringselt.

Detsember 2026

Alustada reoveepuhastuse optimeerimist, et bioloogilise puhastuses vähendada elektri- ja kemikaalikulu

Paigaldada optimeerimiseks vajaminevad seadmed, andurid ja tarkvara.

Bioloogilise puhastuse protsessi optimeerimine on käivitatud.

Detsember 2026

Omatarbevee koguste vähendamine Vähendada vee omatarvet 10% võrreldes 2023–2025 keskmisega.

Omatarve on väiksem kui 2 250 000 m3.

Detsember 2026

Taaskasutada reoveesettekäitluses tekkivaid jäätmeid

Reoveesette ringlussevõtt kompostitud pinnase näol, kasutamiseks haljastuses. Kompostitud reoveesette ringlussevõtt haljastusmulla näol, kasutamiseks haljastuses, põllumajanduses või rekultiveerimiseks. Võimalike koostööpartnerite ja klientide leidmine.

0 tonni stabiliseeritud reoveesetet viidud prügilasse.

Detsember 2026

Protsessist eemaldatud liiva läbipesemine ja segamine reoveesettega haljastusmulla tootmiseks, kasutamiseks haljastuses, põllumajanduses või rekultiveerimiseks. Võimalike koostööpartnerite ja klientide leidmine.

0 tonni pestud liivapüünise setet viidud prügilasse.

Toodame ise elektrienergiat Toodame biogaasist lisaks soojusele ka elektrienergiat.

Toodetud rohkem kui 10 000 MWh taastuv- elektrienergiat

Detsember 2026

Vähendada vee- ja reoveetorustike ehitusel ja rekonstrueerimisel tekkivate jäätmete kogust ja sellest tingitud linnaruumi häiringuid, laiendades kinniste meetodite kasutuselevõttu

Rajada ja rekonstrueerida võimalikult palju torustikke kaevikuta ehk kinnisel meetodil.

25% kõigist aasta jooksul rajatud ja rekonstrueeritud torustikest on valminud kinnisel meetodil.

Detsember 2026

17

Tõsta erinevate huvirühmade keskkonnateadlikkust seoses ettevõtte tegevustega, et kasvatada ja hoida ettevõtte head kuvandit (mainet)

Viia läbi erinevatele vanusegruppidele suunatud veeteemalisi keskkonnahariduslikke tunde.

≥ 1500 inimest on osalenud vestlusringides ja ekskursioonidel.

Detsember 2026

Viia läbi tegevusi (kampaaniad, avatud uste päevad, üritused, koostööd jm) tarbijate, ettevõtte töötajate ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks.

Keskkonnateemadele tähelepanu juhtimine meedias (≥ 10 meediainitsiatiivi)

≥ 5 vee- ja keskkonna- teemadega seotud kampaaniat on läbi viidud ja/või on osaletud väliüritustel.

Viia läbi keskkonnateemadele pühendatud kuu.

Keskkonnateemadele pühendatud kuu on läbi viidud.

Viia läbi jäätmete sorteerimisele keskenduv koolitus ettevõtte töötajatele.

Koolitus on läbi viidud.

Lasnamäe sademevee valgala reostusallikate tuvastamine ja likvideerimine

Kaardistada Lasnamäe sademevee valgala ning võimalikud reostusallikad, likvideerida reostusallikad.

Tuvastatud reostusallikad on likvideeritud.

Detsember 2026

18

Süsinikujalajälg ja kliimamõjude vähendamine Olles Eesti suurim vee-ettevõte, kasutame väga palju loodusressursse. Selleks, et loodusressursid oleksid olemas ka tulevastele põlvedele, peame oma mõju keskkonnale minimeerima. Alates 2020. aastast oleme hinnanud ettevõtte CO2-jalajälge ning 2022. aastal koostasime ka kliimamõjude vähendamise plaani, millega oleme seadnud endale järgnevad eesmärgid.

• Hiljemalt aastal 2040 on ettevõte süsinikuneutraalne. Neutraalsuse saavutamiseks on lisaks heitkoguste vähendamisele vajalikud ka süsiniku sidumise mehhanismid, näiteks selge ja läbipaistev süsiniku kompenseerimine (ingl CO2 offset) või kasvuhoonegaaside (KHG) sidumise tehnoloogiad. Jälgime turu ja tehnoloogiate arenguid selles vallas ja täidame ambitsioonika eesmärgi esimesel võimalusel.

• Aastaks 2030 vähendame mõjualade 1 ja 2 KHG heitkoguseid vähemalt 50%, võrreldes 2020. aastaga. Mõjuala 3 puhul rakendame keskkonnahoidliku hanke printsiipe ja muid leevendavaid meetmeid heidetele, mida ettevõte saab oma valikutega mõjutada.

• Kasutame ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 asendame maagaasi taastuvatest allikatest toodetud soojusenergiaga.

• Toodame hiljemalt 2030. aastast vähemalt 50% kogu vajaminevast elektri- ja soojusenergiast ettevõttesiseselt. Selleks kasutame reovees sisalduvat energiat (biogaas ja soojus) ning rajame päikeseparke.

• Vähendame aastaks 2030 soojus- ja elektrienergia tarbimist vähemalt 10%, võrreldes 2020. aastaga.

SÜSINIKUJALAJÄLG Tallinna Vee kasvuhoonegaaside jalajälg on arvutatud, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit „GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard“. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist. Need on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC-d), perfluorosüsivesinikud (PFC-d), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Standard jaotab ettevõtte tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside heited kolme mõjualasse. Mõjuala 1 alla liigituvad otsesed heited ettevõtte poolt omatud või kontrollitud allikatest. Mõjuala 2 all on kaudsest, sisseostetud energiast tulenevad heited. Mõjuala 3 alla liigituvad kõik muud kaudsed heited, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas ülesvoolu (sissetarne) või allavoolu (väljatarne) jäävate tegevuste tagajärjel. 2020. aastal, mida loeme oma baasaastaks, oli ettevõtte CO2-jalajälg 61 218 tonni CO2-ekv, millest mõjuala 1 ehk ettevõtte otsesed heited moodustasid 49%. Mõjuala 2 ehk kasutatud elektri- ja soojusenergia moodustas 37% ettevõtte süsinikujalajäljest. Kaudsed heited, nagu kemikaalide ja varuosade tootmisest tulenevad heited, jäätmed ja töötajate liikumine, ehk mõjuala 3 moodustas 14% ettevõtte CO2-jalajäljest. Mõjuala 3 hindamisel võeti arvesse väärtusahelas sissetarnega seotud tegevuste CO2 mõju. Alates 2022. aastast arvutame süsinikujalajälge igal aastal. 2025. aastal oli ettevõtte CO2-jalajälg 36 511 tonni, millest mõjuala 1 moodustas 81,1% (2024: 79,6%), mõjuala 2 oli 1,3% (2024: 0,6%) ja mõjuala 3 moodustas 17,6% (2024: 19,7%). Kõige suurem mõju ettevõtte süsinikujalajäljele tuleneb reovee mehaanilisest ning keemilis-bioloogilisest puhastusest ning reoveesette kompostimisest, mis moodustavad 94% (2024: 95%) mõjuala 1 heitest. Reoveepuhastusprotsessis tekitavad kõige suuremat mõju N2O ja CH4. N2O ehk dilämmastikoksiid tekib lämmastiku bioloogilise ärastusprotsessi käigus ja see on kaasnev nähtus kõigis bioloogilistes reoveepuhastites. CH4 ehk metaan on biogaasi kõige suurem komponent, mida kasutame soojusenergia tootmiseks. Metaan satub keskkonda eelkõige puhastusprotsessis, süsteemi leketest ning samuti eraldub seda reoveesette kompostimisel. Kuna N2O ja CH4 on vastavalt 298 ja 25 korda suurema globaalse soojenemise potentsiaaliga kui CO2, siis tekitavad need märkimisväärse osa ettevõtte jalajäljest.

19

2025. aastal vähenes ettevõtte süsinikujalajälg võrreldes 2020. aastaga 40%. Suurim vähenemine on toimunud mõjualas 2, tulenevalt üleminekust taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kasutamisele. Mõjualas 1 suurenes 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga jalajälg eelkõige seetõttu, et alates 2025. aastast arvestame tütarettevõtte Watercom OÜ heited mõjualade kaupa. Mõjuala 2 suurenes, sest 2025. aastal kasutati veepuhastusjaamas esimest korda kogu aasta vältel kaugkütet. Tabel 4: TALLINNA VEE CO2-JALAJÄLJE VÕRDLUS BAASAASTAGA 2020 ja AASTATEGA 2022–2025, t CO2-ekv

Ulatus Heiteallikas 2020 2022 2023 2024 2025

2025 muutus

võrreldes baasaastaga,

%

Mõjuala 1

Reoveepuhastus 17 156 15 898 15 948 16 303 16 764 -2

Reoveesette kompostimine 7 624 7 621 7 826 8 177 7 787 2

Biogaasi tootmine ja põletamine

939 838 807 639 826 -12

Fossiilsed kütused 959 1 166 1 105 766 861 -10

Heit- ja sademevee merre juhtimine

3 319 2 594 3 113 3 245 3 388 2

Mõjuala 2 Elektri- ja soojusenergia 22 763 173 130 234 469 -98

Mõjualad 1 ja 2 kokku 52 760 28 290 28 929 29 364 30 095 -43

Mõjuala 3

Sisseostetud tooted ja teenused

5 636 5 923 5 087 4 892 4 238 -25

Kütuste ja energiaga seotud tegevused

1 920 2 232 2 266 1 520 1 126 -41

Kapitalikaubad (põhivara) 15 42 26 41 29 93

Jäätmed 650 686 535 501 764 18

Ärireisid 4 13 11 28 26 643

Töötajate liikumine 233 233 233 233 233 0

Mõjualad 1, 2 ja 3 kokku 61 218 37 419 37 087 36 579 36 511 -40

Tabel 5: JOOGIVEE JA REOVEE ERIHEITETEGURID BAASAASTAL 2020 JA AASTATEL 2022–2025, kg CO2-ekv/m3

2020 2022 2023 2024 2025

Joogivee eriheitetegur 0,4 0,13 0,13 0,11 0,10

Reovee eriheitetegur 0,93 0,7 0,61 0,62 0,61

Eriheitetegur kokku 1,34 0,84 0,74 0,73 0,71

20

Graafik 1: TALLINNA VEE CO2-JALAJÄLG BAASAASTAL 2020 ja AASTATEL 2022–2025, t CO2-ekv

29 997 28 117 28 799 29 130 29 626

22 763

173 130 234 469

8 458

9 129 8 158 7 215 6 416

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

2020 2022 2023 2024 2025

To nn

i C O

2- ek

v

Mõjuala 1 Mõjuala 2 Mõjuala 3

21

Tegevuse vastavus keskkonnanõuetele Meie keskkonnaalast tegevust reguleerivad suures ulatuses nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riiklikest ja kohalike omavalitsuste õigusaktidest tulenevad nõuded. Euroopa Liidu tasemel tähendab see vastavuse tagamist Euroopa Nõukogu veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ. Riiklikul tasemel tuleb olulisematest nõuetest tagada vastavus veeseadusele, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele, jäätmeseadusele, kemikaaliseadusele ja atmosfääriõhu kaitse seadusele ning nendel seadustel põhinevatele alamõigusaktidele, lisaks juhindume ka teistest keskkonnaalastest õigusaktidest. Veeseadusest tulenevalt peame tagama, et reoveepuhastusjaamast väljuv heitvesi vastaks kehtestatud piirnormidele ning lähtume ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud nõuetest meie teenus- ja liitumislepingu protsessis. Jäätmeseaduse alusel korraldame reoveesette taaskasutusse andmist. Kemikaaliseaduse alusel oleme B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, millele kohalduvaid erinõudeid oleme kohustatud täitma. Atmosfääriõhu kaitse seadus kehtestab õhukvaliteedi piirväärtused ja kohustused aruandlusele. Kohalikul tasandil tuleb meil täita erinevaid eeskirju ja nõudeid, mis on kehtestatud nii Tallinna kui ka teiste kohalike omavalitsuste piires, kus Tallinna Vesi osutab teenuseid. Muudatusi nõuetes ja seadusloomes jälgime pidevalt. Muudatuste korral meid puudutavates õigusaktides antakse neist koos ülevaatega teada vastava valdkonna vastutavatele juhtidele ja spetsialistidele, kes hindavad muudatuste mõju ettevõtte tegevusele, teevad vajadusel eelnõudesse muutmisettepanekuid ning õigusaktide jõustumisel viivad protseduuridesse sisse vajalikud muudatused. Koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) osaleme uute veemajandust ning keskkonda puudutavate seaduseelnõude ja alamõigusaktide väljatöötamisel ning kooskõlastusringidel, võttes osa töögruppide tegevusest nii Eestis kui ka Euroopa Liidus (EurEau töögrupid), edastades oma arvamusi ning tehes muudatusettepanekuid arutlusel olevate eelnõude ja väljatöötamiskavatsuste kohta. Samuti oleme vajadusel avaldanud seaduseelnõude suhtes arvamust vastavatele ministeeriumidele ilma EVEL-i kaasabita. Ka 2025. aastal andsime oma panuse kehtiva õiguse kitsaskohtade tuvastamisel, esitades EVEL-i kaudu mitmeid muudatusettepanekuid erinevatel teemadel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. Osalesime kogu aasta vältel aktiivselt Maardu ja Saue uute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjade välja töötamisel. Erinevatel protseduurilistel põhjustel ning 2025. a toimunud valimiste tõttu nende menetlemine volikogudes korduvalt soikus, kuid meile teadaolevalt võetakse uued eeskirjad vastu 2026. a esimeses pooles. Jätkunud on ka meie spetsialistide osalus EurEau töögruppides (nii joogi-, reovee- kui ka õigus- ja majandusalases töögrupis), kes jätkuvalt panustavad Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisse. Uue asulareovee puhastamise direktiivi siseriiklikke rakendusaktide eelnõusid 2025. a Kliimaministeeriumi poolt veel ei avaldatud. Direktiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 31.07.2027. Ettevõte osales ka 2025. a veeteenuse reformiga seotud aruteludel ja kohtumistel. Veeteenuse reformi juhtrühm tutvustas projekti lõpparuannet avalikkusele 20.05.2025, projekti tulemusel töötati välja ja kinnitati „Vee-ettevõtluse reformi strateegiline teekaart 2025–2035. Ühtlasi peaks Kliimaministeerium lähiajal avaldama veereformi läbiviimiseks vajaliku õiguslike meetmete paketi. Täiendavalt oleme andnud tagasisidet asulareovee direktiivist tulenevate IV puhastusastme, reoveepuhastite energianeutraalsuse ja laiendatud tootjavastutuse teemadele, mis puudutavad Kliimaministeeriumi poolt tellitud vastavasisulisi analüüse/uuringuid. Arvamust oleme avaldanud ka 2028–2033 veemajanduskavade alusuuringutele, reoveesette määruse nr 29 muudatustele ning vee erikasutusõiguse tasumääradele. Samuti oleme esitanud ettepanekuid reoveepuhastuse energiatõhususe toetuse määrusele nr 72.

22

KESKKONNALOAD

Tegutseme meile väljastatud keskkonnakaitselubade alusel, järgides nendes sätestatud nõudeid ja tingimusi. 2025. aastal kehtisid järgmised Keskkonnaameti poolt meile väljastatud keskkonnaload: • 5 keskkonnaluba (üksikasjad lk 25 ja lk 46); • 1 keskkonnakompleksluba (üksikasjad lk 25, lk 42 ja lk 46);

HALDUSLEPINGU NÕUDED 2022. aasta lõpus sõlmiti Tallinna linna ja Tallinna Vee vahel haldusleping, mille üks olulisemaid eesmärke on Tallinna ühisveevarustuse ja ühiskanalisatsiooni klientide varustamine veega ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtmine ning puhastamine. Uus haldusleping hakkas kehtima 2023. aastast. Halduslepingu järgi planeeritakse teha kõik investeeringud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonirajatistesse õigusaktide kohaselt lubatud tasude, eelkõige veeteenuse hinna ja liitumistasude arvelt. Järelevalvet halduslepingu täitmise üle teostab Tallinna linna ametiasutus või Tallinna linna poolt volitatud asutus või isik õigusaktides sätestatud korras ja huvide konflikti vältimise põhimõtet järgides. Kõik peale ühe halduslepingus poolte vahel kokku lepitud teenuse kvaliteeditasemetest 2025. aastal täideti ja mitmel juhul ka ületati. Tarbija kraanist võetud joogivesi vastas 2025. aastal nõuetele 99,5% ulatuses, mis vastas halduslepingus nõutud tasemele (99,5%). Samuti on veekadude osakaal jätkuvalt hoitud allpool eesmärgiks seatud 14% piiri: 2025. aastal oli see 13,01%. Kanalisatsiooniummistuste arv oli 2025. aastal 363. Mittevastavus esines 31.12.2025, mil nõeljää tekke tõttu Ülemiste järvel oli veevarustus linna mitmes piirkonnas häiritud. Ettevõttele teadaolevalt võis veekatkestus Lasnamäel ja Toompeal kesta kohati 5–7 tundi. Kuivõrd ettevõtte peatähelepanu oli pööratud hädaolukorra ärahoidmisele, võis esineda probleeme ajutise veevarustuse pakkumisel nimetatud piirkondades. NÕUDED LEPINGUPARTNERITELE Meie tegevusele kehtivad ranged nõuded. Seetõttu peame oluliseks, et ka meie tarnijad ja töövõtjad täidaksid nii keskkonna- kui ka tööohutusnõudeid. Muuhulgas peavad ehitustööde pakkujad kinnitama tööohutus- ja keskkonnakaitsenõuete järgimist meie remondi- ja ehitusobjektidel. Oleme oma protseduurides kehtestanud mitmeid kriteeriume, mille abil saame kontrollida ootusi oma partneritele. Tarnijate/töövõtjate tööohutust ja keskkonnaalast tegevust objektidel jälgivad igapäevaselt ettevõtte spetsialistid.

JUHTIMISSÜSTEEMI KONTROLL JA AUDIT

Ettevõttes on juurutatud kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001:2015, keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001:2015 ja EMAS (Eco-Management and Auditing Scheme), töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO 45001:2018 ja infoturbe juhtimissüsteem ISO/IEC 27001:2022. Ettevõttes toimus 2025. aasta aprillis juhtimissüsteemi järelevalveaudit, mille viis läbi akrediteeritud sertifitseerimisfirma OÜ Bureau Veritas Eesti. Auditi eesmärk oli hinnata ettevõtte kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi toimimist ja vastavust standarditele ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018 ja EMAS määruses esitatud nõuetele, tegevusvaldkonnaga seotud seadusandlikele nõuetele ning ettevõttes kehtestatud dokumentatsioonile. Auditi tulemusena veenduti, et ettevõtte kvaliteedi-, keskkonna- ja töötervishoiu ning tööohutuse juhtimissüsteem on loodud ja rakendatud, arvestades auditi aluseks olevate standardite nõudeid. Juhtimissüsteem aitab kaasa juhtpõhimõtete ja eesmärkide saavutamisele ning suutlikkusele täita kohaldatavaid nõudeid.

23

EMAS sertifikaadi tõendamise audit toimus 2025. aasta aprillis. Auditi eesmärk oli veenduda ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnaaruande vastavuses EMAS määruse (EÜ) 1221/2009 (muudetud määrustega (EL) 2017/1505 ja (EL) 2018/2026) nõuetele. Auditi käigus ei tuvastatud ühtegi mittevastavust. Auditi aruandes märgiti, et ettevõtte juhtimissüsteem on loodud ja rakendatud, arvestades auditi aluseks oleva EMAS määruse nõudeid ja on suutlik täitma kohalduvaid nõudeid ning saavutama soovitud tulemusi. Lisaks välisaudititele viiakse ettevõttes igal aastal läbi korralised siseauditid juhtimissüsteemi toimivuse hindamiseks. Ettevõtte juhtimissüsteemi siseaudiitoriteks on reeglina ettevõtte töötajad (v.a infoturbe puhul, kus kasutame välist eksperti), kes on läbinud asjakohase siseaudiitorite koolituse. Ettevõtte kogu juhtimissüsteemidega hõlmatud tegevust auditeeritakse vähemalt kord kolme aasta jooksul. Selleks, et siseauditid toimuksid süstemaatiliselt, koostatakse detailne aastaplaan selle kohta, kes mida auditeerib. Aastaplaanis määratakse audiitorid selliselt, et nad ei kontrolliks tegevusi/protsesse, mille eest nad ise otseselt vastutavad. Siseauditite tulemusi hallatakse keskses leidude registris. Ettevõtte keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht jälgib, et kõik mittevastavused ja tähelepanekud saaksid tähtajaks lahendatud. 2025. aastal viis SA Eesti Akrediteerimiskeskus Tallinna Vee laborites läbi järelevalvevisiidi EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Ühtegi mittevastavust ei tuvastatud.

24

Keskkonnaharidus ja teadlikum tarbija Pingutame järjepidevalt selle nimel, et edendada meie kogukonna liikmete keskkonnateadlikku mõtte- ja teguviisi. Innustame inimesi jooma kraanivett ja selgitame, kuidas käia keskkonnasõbralikult ümber reoveega. Juhime tähelepanu kraanivee püsivalt väga heale kvaliteedile ja julgustame tarbijaid eelistama nii kodus kui ka väljas einestades joogiks kraanivett. Kevadsoojadest kuni külmemate sügisilmadeni olid kõigile linlastele avatud ka avalikud joogiveekraanid. 2025. aastal lisandus seitse uut veekraani, mis paigaldati ratta- ja kõnniteede ning terviseradade äärde ning kokku oli 2025. aasta lõpuks paigaldatud 60 avalikku joogiveekraani üle terve pealinna. Kõigi avalike joogiveekraanide asukohad leiab Tallinna linna avalike joogiveekraanide lehelt.

• Teeme järjepidevat tööd, et sirguksid keskkonnateadlikud ja loodust väärtustavad lapsed. Viime igal aastal lasteaedades ja koolides läbi veeteemalisi vestlusringe, kus arutame lastega veeringluse, vee säästliku tarbimise ning ummistuste teemadel. 2025. aastal osales vee- ja keskkonnateemalistes vestlusringides kokku 1136 last. • 2025. aastal korraldasime nii avatud uste päevi kui ka ekskursioone Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Avatud uste päevadel osales kokku 323 inimest ning peamiselt koolidele läbi viidud ekskursioonidest võttis osa 1627 inimest.

• 2025. aastal osalesime oma õppematerjalidega Nõmme Lumepargi perepäeval, Põhja-Tallinna kevadjooksul, Lasnamäe lasteaedade ohutusalasel teabepäeval, Kopli liinide jooksul ning mitmetel teistel kogukondlikel sündmustel üle Tallinna. Avalikud üritused annavad võimaluse kohtuda oma tarbijate ja klientidega ning arutleda nii keskkonnasõbraliku veetarbimise kui ka kanalisatsiooniummistuste vältimise teemadel.

• Pakkusime värsket joogivett paljudel sündmustel, nagu Investeerimisfestival, Tallinna vanalinna päevad, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu perepäev, XXV Tallinna liikumispidu "Tulge meile külla", Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival ja KopliFest, ning mitmel sportlikul sündmusel, nagu 53. Ülemiste järvejooks, IRONMAN ja Kõrvemaa Rattamaraton.

• 2025. aastal võtsime taas osa linnaruumi avastama kutsuvast arhitektuurisündmusest Open House Tallinn. Avasime huvilistele Ülemiste veepuhastusjaama vanima osa ehk 1927. aastal valminud Eesti esimese funktsionalistlikus stiilis hoone, mis on ühtlasi üks 1920. aastate tööstusarhitektuuri tippsaavutusi. Tutvustades ajalugu, rääkisime ühtlasi sellest, kui oluline on puhta joogivee olemasolu nii täna kui ka tulevikus.

• Olime oma materjalide ja väljapanekuga keskkonnaharidust edendaval jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day, kus panime inimesi mõtlema kraanivee kui joogivee olulisusele ning rääkisime kraanivee positiivsest mõjust keskkonnale.

• 2025. aasta kevadel selgitasime oma tarbijatele meedias, miks on oluline säästa puhast joogivett ning meenutasime, et kõige keskkonnasõbralikum kastmisvesi on vihmavesi.

• Keskkonnahoid ja loodust väärtustav käitumine on meie jaoks olulised ning soovime ka oma töötajate teadlikkust neil teemadel aina parandada. 2025. aasta mais korraldasime oma töötajate keskkonnateadlikkuse edendamiseks juba traditsiooniks saanud keskkonnakuu, mille raames korraldasime töötajatele toidujäätmete vähendamise seminari, kirbuturu, korrastustalgud Ülemise järve ümber ja matka Paljassaares. Lisaks keskkonnakuu tegevustele osalesime jaanuarikuus digikoristuspäeval ja septembrikuus Maailmakoristuspäeval, korrastades Merimetsa piirkonda, ning ülemaailmsel autovabal päeval.

• Oleme aastate jooksul välja töötanud mitmeid harivaid õppematerjale vee- ja keskkonnateemadel. Kõik materjalid on leitavad meie kodulehel.

25

Veeressursi kvaliteet ja kasutamine KESKKONNAKAITSELOAD VEE ERIKASUTUSEKS Meie tegevus veeressursside kasutamisel on reguleeritud veeseaduse ja selle rakendusaktidega. Vee- ettevõtjana peame tegutsemiseks omama keskkonnakaitselube ja maksma kasutatava veeressursi eest keskkonnatasu. Loas on sätestatud ettevõttele mitmed kohustused ja piirangud. Näiteks on välja toodud lubatud maksimaalne veevõtt (m³), vee kasutamise arvestuse pidamise kohustus, nõuded proovide võtmisele, seirele ja analüüsidele, samuti lubatud saasteainete piirnormid heitvees, saasteainete seire nõuded ning vee erikasutuse mõju vähendavad meetmed. Vee erikasutusõiguse tasu makstakse Ülemiste järvest veepuhastusjaama sisse võetud veekoguse ja põhjaveekihtidest välja pumbatud vee eest. 2025. aastal täitsime kõik keskkonnalubades toodud nõuded, kuid oli jäänud märkamata, et ühest puurkaevust võetavad veekogused olid suurenenud, kuid keskkonnaluba selleks oli jäänud taotlemata. Viga märgates deklareeriti võetud veekogused loata tegevusena ning alustati keskkonnaloa taotlemist. Vee erikasutustasu osakaal müüdud toodete ja teenuste kulust 2025. aastal oli 2,9% (2024: 3,4%). Tabel 6: TALLINNA VEE KEHTIVAD VEE ERIKASUTUST REGULEERIVAD KESKKONNAKAITSELOAD SEISUGA 31.12.2025

Keskkonnakaitseloa nr Kehtiv kuni Keskkonnakaitseloa kirjeldus

KL-506050 tähtajatu

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkond, Tallinna pinnaveehaardesüsteemi rajatiste piirkond Harju ja Järva maakonnas Pinnaveeressursi reguleerimine Ülemiste-Pirita-Jägala-pinnaveesüsteemi veekogudes, pinnaveevõtt Ülemiste järvest, põhjaveevõtt ordoviitsium- kambriumi, kambrium-vendi ja kvaternaari põhjaveekihtidest ning sademevee juhtimine suublasse.

L.VV/328349 tähtajatu

Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkond Majandus- ja joogivee võtt kambrium-vendi põhjaveekihist Maardu linna, Kallavere ja Muuga piirkonna veega varustamiseks ning sademevee juhtimiseks suublasse.

L.VV/331954 31.12.2030 Saue linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teeninduspiirkond Põhjaveevõtt toimub neljast puurkaevust üle 5 m³ ööpäevas.

L.VV/329766 tähtajatu Sademevee juhtimine Reidi teelt Sademevee juhtimine suublasse Pikksilma, Russalka I ja Russalka II väljalaskude kaudu.

L.VV/332366 tähtajatu Sademevee juhtimine Põhja-Tallinnas Sademevee juhtimine suublasse Vesilennuki väljalasu kaudu.

Keskkonnakompleksluba nr KKL-509326

tähtajatu

Paljassaare reoveepuhastusjaam

Reguleerib bioloogiliselt puhastatud heitvee juhtimist süvamerelasu kaudu Tallinna lahte ning avariiväljalaskude kasutamist.

VEEHAARE

Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas ja Maardu linnas saavad oma joogivee pinnaveest. Olgugi, et Ülemiste järv on tallinlaste peamine joogiveeallikas, on järve enda looduslik valgala väike. Veemahu suurendamiseks ja Tallinna linna vajaduste tagamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ning neid ühendavad kanalid. Meie veehaardesüsteem hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ja Soodla, Jägala ning Pirita jõe valgalasid kogupindalaga ligi 1800 km2. Kõige olulisemaks veehoidlaks on Ülemiste järv mahuga 15,8 miljonit m3. Ülemiste järve täiendavad veevarud paiknevad Paunküla veehoidlas Pirita jõe ülemjooksul (9,9 mln m3) ja Soodla veehoidlas Soodla jõel (7,4 mln m3), mida saame kasutada ka Ülemiste järve veekvaliteedi parandamiseks.

26

Tallinna pinnaveehaardesüsteemi veevaru suurus oleneb eelkõige aastasest sademete hulgast. Pidev ülevaade vooluhulkadest võimaldab meil kasutada veeressursse kõige efektiivsemal viisil. Veevarude optimaalseks ja täpseks reguleerimiseks oleme kõikidesse hüdrosõlmedesse ehitanud veemõõdusõlmed, mis võimaldavad mõõta nii kanalitesse juhitud vooluhulki kui ka jõgedesse jäävaid ökoloogilisi miinimumvooluhulkasid. Teostame mõõtmisi ja registreerime mõõtmistulemused regulaarselt, vastavalt keskkonnaloa nõuetele.

2025. aastat iseloomustas üldiselt ebastabiilne ja vastuoluline ilmastik. Keskmine õhutemperatuur oli tavapärasest kõrgem ja kuude lõikes väga ebastabiilne. Sama kehtib sademete hulga kohta, mis jaotus aasta lõikes ebaühtlaselt. Talv oli valdavalt soe, kevad jahedapoolne ja suvel esines mõningaid soojaperioode. Aasta esimeses kvartalis oli ilm soe ja sademete hulk mõõdukas, sadas nii vähest lund kui ka vihma. Teine kvartal oli tavapärasest jahedam, aprillis sadas lühiajaliselt lund ja esines külmaperiood. Mai oli sademetevaene ja juuni lühiajaliste tugevate sajuhoogudega. Kolmas kvartal oli ebaühtlaste ja lokaalsete sademetega, intensiivsed vihmasajud esinesid eriti augustis ja osalt ka septembris. Neljas kvartal oli samuti ebaühtlaste sademehulkadega, plusskraadidest tulenevalt sadas peamiselt vihma.

Keskmised vooluhulgad valgala jõgedes olid 2025. aasta algusest kuni märtsikuu teise dekaadini ühtlaselt suured, suurvee tipp langes jaanuari lõppu ja veebruari algusesse. Jääkatte tekkimine Ülemiste järvel ja valgala veekogudel oli ebastabiilne, tulenevalt ebaühtlastest temperatuuridest ning tavapärasest soojematest ilmadest. Ülemiste järvele tekkis püsiv jääkate 3. veebruarist, sellele eelnes jaanuari keskel lühiajaline jääkatte periood. Veehoidlatel algas püsiva jääkatte periood 10. veebruarist. Märtsi alguses oli Ülemiste järvel veel jääkate, täielikult jäävabaks sai Ülemiste järv 23. märtsiks. Märtsikuu lõpuks oli osaline jääkate säilinud mõnedel veehoidlatel, aprilli esimese nädala lõpuks olid ka kõik veehoidlad jäävabad.

Sügisel tekkis osaline lühiajaline jääkate veehoidlatele novembri lõpus, Ülemiste järvel jääkate novembris puudus. Detsembris olid veekogud valdavalt jäävabad, püsiva jääkatte tekkimine algas kuu viimastel päevadel ja eriti järsk veepinna jäätumine oli Ülemiste järvel 31. detsembril, mil esines ka haruldane nõeljää.

Ülemiste järve veetase hoiti 2025. aasta lõikes vajalikul tasemel, reeglina valgalal asuvate Jägala ja Pirita jõe vabade vooluhulkade suunamisega järve. Augusti lõpus ja septembri alguses toimus lühiajaline veevõtt Paunküla veehoidlast. Soodla veehoidlast veevõttu ei toimunud ja samuti ei pumbatud vett Jägala jõest Paunküla veevarude täiendamiseks. Aasta lõpuks olid veehoidlad täidetud Ülemiste järve veevarude täiendamiseks nõutaval tasemel.

PINNAVEE KASUTAMINE JA KVALITEET

Vastavalt keskkonnaloale nr KL-506050 on ettevõttel lubatud võtta Ülemiste järvest pinnavett kuni 47,60 miljonit m3 aastas. Tegelik pinnaveekasutus 2025. aastal oli 25,93 miljonit m3. Veevõtt on viimastel aastatel püsinud stabiilsena.

Tabel 7: PINNAVEEKASUTUS ÜLEMISTE JÄRVEST JA VASTAVUS VEE ERIKASUTUSLOALE NR KL-506050, mln m3

2021 2022 2023 2024 2025

Pinnaveekasutus Ülemiste järvest 25,85 26,60 26,34 26,65 25,93

Lubatud maksimumkogus 47,6 mln m3/a

Pinnaveeallikate veekvaliteeti jälgitakse vastavalt keskkonnakaitseloas kehtestatud kavale. Nõuetele vastavuse tagamiseks analüüsime üks kord päevas toorvee kvaliteedinäitajaid meie puhastussüsteemi sissevoolul. Üks kord nädalas kontrollime lämmastiku- ja fosforiühendite ning üldise orgaanilise süsiniku sisaldust. Lisaks viiakse vastavalt joogiveeallika kontrollikavale ühel korral kuus läbi toorvee süvaanalüüs. Analüüsi tulemuste põhjal hindame muutusi ja protsesse valgalal ning otsustame järve veevarude täiendamise üle.

27

Tabel 8: ÜLEMISTE JÄRVE VEE KVALITEET 2021–2025

Parameeter Ühik Keskmine tulemus

2021 2022 2023 2024 2025

Värvus mg/l Pt 37 33 32 43 45

Hägusus NHÜ 6,2 7,0 6,7 6,2 5,2

pH – 8,22 8,12 8,16 8,17 8,12

Oksüdeeritavus (PHT) mg O2/l 10,1 9,7 9,7 11,3 11,8

Üldorgaaniline süsinik (TOC) mg C/l 10,4 10,2 10,0 11,3 11,7

Üldfosfor mg/l 0,029 0,029 0,026 0,019 0,024

Üldlämmastik mg/l 1,20 1,27 1,39 1,45 1,43

Ammoonium mg/l 0,085 0,071 0,063 0,078 0,059

Fütoplanktoni arvukus objekti/ml 21975 15812 6974 15236 10447

PÕHJAVEE KASUTAMINE JA KVALITEET

Kambrium-vendi ja ordoviitsium-kambriumi veekihist ammutatud joogiveega varustame ligi 10% oma tarbijatest. Põhjaveega varustame oma tegevuspiirkonnas Saue linna ning Tallinnas Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ja Tiskre piirkondi. Põhjaveevõtt 2025. aastal kokku oli 2661,7 tuhat m3. Tabel 9: PÕHJAVEEKASUTUS JA VÕRDLUS KESKKONNAKAITSELUBADES KEHTESTATUD MAKSIMUMKOGUSTEGA, tuhat m3

Parameeter Lubatud max

kogus

Keskmine tulemus

2021 2022 2023 2024 2025

Tallinn (luba nr KL-506050)7 749,80 2603,6 2367,5 2294,7 2305,7 2302,5

Saue (luba nr L.VV/331954)445 350,0 364,4 359,3 340,5 358,9

Maardu (luba nr L.VV/328349)720 0,1 0,2 1,8 0,2 0,3

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel loetakse põhjavee kvalitatiivset ehk keemilist seisundit heaks, kui saasteainete kontsentratsioon ei näita soolase vee või muu vee sissevoolu ega ületa õigusaktidega kohaldatavaid kvaliteedistandardeid. 2025. aastal vastas joogivee kvaliteet põhjaveepumplates sotsiaalministri määruse nr 61 nõuetele. Põhjavee reostuse või potentsiaalse reostuse juhtumeid, millest oleksime pidanud teavitama Tallinna linna ja Terviseametit, ei esinenud.

Põhjavee kvaliteedinäitajaid jälgime vastavalt keskkonnakaitselubadele ning vajadusel läbib põhjavesi puhastusprotsessi. 21-s põhjaveepumplas, mis annavad pidevalt vett võrku ning kuhu on paigaldatud ka filtrid, jälgime puhastatud põhjavee kvaliteeti (raua-, mangaani- ja ammooniumisisaldust) igakuiselt. Põhjaveetasemete kontrollimiseks on töötavatesse puurkaevudesse paigaldatud automaatsed hüdrostaatilised surveandurid, mis võimaldavad mõõta põhjavee staatilist ja dünaamilist taset. Nende tulemuste põhjal on võimalik hinnata põhjaveevaru taastumist. Viimaste aastate trend on positiivne, näidates varude taastumist. 2025. aasta lõpuks olime paigaldanud pumplatesse ka 22 UV-seadet, mis tagavad vee mikrobioloogilise puhtuse.

Põhja-Eesti põhjavesi (kambriumi-vendi veekiht) sisaldab looduslikke radionukliide. Eesti põhjavee looduslikku radioaktiivsust on põhjalikult uurinud nii OÜ Eesti Geoloogiakeskus kui ka Keskkonnaameti kiirgusseire büroo. Vastavalt nõuetele teostame iga kümne aasta järel korduvad radioloogilised analüüsid kõikidele puurkaevudele.

28

Joogivee tootmine ja kvaliteet 2025. aastal viisime tarbijateni 27,73 miljonit m3 puhast joogivett. Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24. septembri 2019 määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, mis lähtub Eesti Vabariigi veeseadusest ning Euroopa Liidu joogivee direktiivist 2020/2184/EÜ. Vee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt kontrollikavadele, mis on kinnitatud Terviseameti Põhja regionaalosakonna poolt. Veeproove võetakse nii toorveest (Ülemiste järv ja selle valgala ning põhjavesi), puhastusprotsessist, põhjaveepumplate mahutitest kui ka tarbija kraaniveest. 2025. aastal Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud joogivee ja põhjaveest toodetud joogivee kvaliteedinäitajad on kättesaadavad Tallinna Vee kodulehel ja Terviseameti infosüsteemis.

Veeanalüüse teostatakse ettevõtte vee- ja mikrobioloogialaboris, mis on ühtlasi üks Eesti suuremaid veelaboreid. Analüüsitulemuste kvaliteedi tagavad nii atesteeritud proovivõtjad kui ka akrediteeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi (EVS-EN ISO/IEC 17025), kaasaegse aparatuuri ja professionaalse personaliga varustatud laborid. 2025. aastal teostasid meie vee- ja mikrobioloogialabor kokku 107 000 analüüsi.

PINNAVEE PUHASTUSPROTESS

Ülemiste veepuhastusjaamas töödeldakse järvevett maailmas laialdaselt kasutatava puhastusskeemi järgi. Ülemiste järve pinnavee kvaliteedist tulenevalt on vajalik kasutada joogivee kvaliteedi tagamiseks pinnavee mehaanilist ja keemilist töötlemist – eelosoneerimist, koagulatsiooni, selitamist, filtreerimist ja desinfitseerimist.

Joonis 2: Veepuhastusprotsess Ülemiste veepuhastusjaamas.

29

Joonis 3: Ülemiste veepuhastusjaama puhastusprotsesside kirjeldus.

PÕHJAVEE TÖÖTLEMINE

Vastavalt veeseadusele tuleb põhjavee seisund hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane, mistõttu põhjavee töötlemisel kemikaale reeglina ei kasutata. Nõuetele vastava joogivee tagamiseks töötleme põhjavett filtreerimise ja aereerimise teel, mille käigus eemaldame liigse raua, mangaani ja ammooniumi. Pärast puhastusprotsessi võetud veeanalüüsid näitavad, et põhjavee töötlemise tulemusel väheneb oluliselt vee hägusus, ammooniumi-, raua- ja mangaanisisaldus, paraneb värvus ja stabiilsusindeks ning kasvab vee hapnikusisaldus. JOOGIVEE KVALITEET VEEVÕRGUS JA KLIENTIDE JUURES

Joogivee kvaliteet Tallinnas ja Maardus püsib stabiilselt kõrge. Aasta jooksul võtsime Terviseametiga kooskõlastatud kontrollikavade alusel määratud proovivõtukohtadest (tarbija juures asuvatest proovivõtukohtadest) veeproove kahel korral kuus. 2025. aastal võtsime Tallinna teeninduspiirkonnas (lisaks Tallinnale ka Sauelt ) kokku 3009 proovi. Tarbija kraanist võetud joogivee kvaliteet oli nõuetele vastav 99,5% ulatuses. Püsivalt kõrge kraanivee kvaliteedi tagavad järjepidevalt üle terve teeninduspiirkonna tehtavad veevõrgu arendus- ja hooldustööd. 2025. aastal Maardust võetud 172 veeproovist vastas nõuetele 98,8%.

30

Graafik 2: JOOGIVEE KVALITEEDI VASTAVUS SOTSIAALMINISTRI MÄÄRUSE NR 61 NÕUETELE AASTATEL 2021–2025, %

VEEVÕRKUDE HOOLDUS JA INVESTEERINGUD Joogivee kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks teostame võrkudel pidevalt hooldus- ja uuendustöid. Veetorustike hoolduses on ettevõte võtnud kasutusele uudse jääpesu tehnoloogia, mis tagab efektiivse setete ja biokile eemaldamise veetorustikust. Samuti puhastame ja loputame veevõrku regulaarselt, et tagada tarbijatele kõrge kvaliteediga joogivesi. 2025. aastal puhastasime jääpesu ja õhk-vesi meetodil ühtekokku 255 km veetorusid, sellest jääpesuga 165 km. Samuti jätkasime olulisel määral loputustöödega, selleks et tagada vee piisav liikumiskiirus veevõrgus. Tabel 10: PUHASTATUD VEEVÕRK AASTATEL 2021–2025, km

2021 2022 2023 2024 2025

Puhastatud veevõrk 136 137 198 193 255

Investeeringud vanade veetorude väljavahetamisse on aidanud kaasa nii veekvaliteedi paranemisele tarbijate juures kui ka veeressursside tõhusamale kasutamisele. Igal aastal renoveerime olulisel määral oma torustikke, tehes seda vajaduspõhiselt ja tihedas koostöös Tallinna linna ja teiste kommunikatsioonivaldajatega. See võimaldab teostada töid samaaegselt ja vähendada nii ebamugavusi linnaelanikele (tolm, müra) kui ka mõju keskkonnale (materjalikulu vähenemine). Torustike renoveerimise aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad. Renoveeritavate torustike maht on kasvanud paari aasta tagusega võrreldes ligi kolm korda ja tõuseb lähiaastatel veel. 2025. aastal rekonstrueeriti sarnaselt 2024. aastaga 45 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke, 49% rekonstrueerimistöödest viidi läbi kinnisel meetodil. LEKKED JA VEEKATKESTUSED Üks meie olulisemaid eesmärke on vähendada pidevalt veekadusid jaotusvõrgus. Tallinna teeninduspiirkonnas kehtiv haldusleping seab meile kohustuse vähendada veekadude osakaalu veevõrgus 20 protsendini. Juba mitmendat aastat järjest hoiame veekadude osakaalu sellest oluliselt madalamal, 2025. aastal oli see näitaja 13,01%. Tabel 11: VEEKADUDE OSAKAAL JAOTUSVÕRGUS AASTATEL 2021–2025, %

2021 2022 2023 2024 2025

Veekadude osakaal jaotusvõrgus 15,00 16,02 12,93 13,67 13,01

95,00

96,00

97,00

98,00

99,00

100,00

2021 2022 2023 2024 2025

99,61 99,84 99,93 99,66 99,50

98,66 98,21

98,78 98,82 98,84

%

Joogivee kvaliteet Tallinnas Joogivee kvaliteet Maardus

31

Veekadude osakaalu aitab vähendada igapäevane monitooring ning võimalikult kiire lekete leidmine ja likvideerimine. Meie spetsialistidel on spetsiaalne varustus lekete leidmiseks ning koos võrgu tsoneerimisega ja kauglugemissüsteemiga võimaldab see veelekkeid võrgus kiiremini avastada. Selleks, et vähendada teenuse katkestusest tingitud ebamugavusi, proovime alati kliente teavitada avariilistest veekatkestustest ette. 2025. aastal teavitasime oma kliente planeerimata veekatkestustest vähemalt üks tund ette 99,6 protsendil juhtudest. Elutähtsa teenuse osutajana peame oluliseks tagada pikemate veekatkestuste korral oma klientidele ajutine veevarustus joogiveepaakidega.

VEE MÕÕTMINE

Meie poolt paigaldatud veevooluhulga mõõtmiseks kasutatavad ultraheliarvestid on väga kvaliteetsed. Kõik uued veearvestid vastavad hetkel kehtivale Euroopa standardile ja Euroopa mõõtevahendite direktiivile ning selle täpsusnõuetele. Veearvestite ekspertiisi ning taatlemist teostab lepingu alusel riiklik metroloogia keskasutus AS Metrosert. Oleme oma klientide liitumispunktidesse paigaldanud kokku 25 327 veearvestit. Taadeldud veearvesti olemasolu võimaldab kasutatava vee hulka täpselt mõõta. Vastavalt kehtivale mõõteseadusele on vee‑ettevõtjal kohustus korraldada iga viie aasta tagant taatlemine veearvestitele, mille näitude alusel toimub arveldamine ettevõtte ja kliendi vahel. Kehtiva regulatsiooni muudatuste kohaselt säilib mehaaniliste veearvestite puhul viieaastane taatluskehtivus, kuid ultraheli‑ ja elektromagnetiliste arvestite taatluskehtivusaega on pikendatud kümne aastani. 2025. aastal vahetasime eelnevalt koostatud plaani alusel kokku 5257 veearvestit. 2026. aastal jätkame tööd selle nimel, et kõigil meie klientidel oleksid õigeaegselt taadeldud ultraheliarvestid. Seoses erinevate huvigruppide ootusega alustasime 2022. aastal kaugloetavate veearvestite masspaigaldust. Arvestid töötavad ultraheli põhimõttel ja kitsaribalises asjade interneti võrgus (NB-IoT). Lisaks tarbimisandmetele edastab nutikas arvesti operatiivselt infot ka rikete ja veelekete kohta, kiirendades seeläbi reageerimist leketele. 2025. aasta lõpu seisuga on kaugloetav veearvesti paigaldatud 18 460 kliendile. Plaan on paigaldada taatlusaja täitumise järjekorras kõikidele klientidele, kelle veemõõdusõlm on tehniliselt korras, kaugloetav veearvesti 2026. aasta lõpuks.

32

Reovee kogumine KANALISATSIOONIVÕRK JA REOVEE KOGUMINE Reovett juhitakse reoveepuhastusjaama mööda ühisvoolset kanalisatsiooni, kuhu suunatakse nii reo- kui ka sademevesi. Piirkonniti on meie opereeritaval alal ka eraldi sademeveevõrgustik koos sademevee väljalaskudega. Valdav osa vihmaveest jõuab aga ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama. Kanalisatsioonivõrgu seisukorda iseloomustavaks teguriks on ummistuste arv. Ummistusi tekitab peamiselt kanalisatsioonitorudesse kogunev sete või kanalisatsiooni väärkasutus tarbijate poolt. Kuna torustikud on projekteeritud praegustest suurematele vooluhulkadele, siis toob väiksem veetarbimine kaasa vee vooluhulga ja -kiiruse vähenemise ning ummistuste oht suureneb. Ummistuste üldarvu mõjutab ka kanalisatsioonivõrgu pidev laienemine.

Tabel 12: UMMISTUSED AASTATEL 2021–2025, tk

2021 2022 2023 2024 2025

Ummistuste arv 553 628 533 441 363

Ummistuste arv oli 2025. aastal väiksem võrreldes 2024. aastaga. Ummistuste taset torustikes on võimaldanud hoida ja parandada mitmed ennetavad tegevused, nagu näiteks ennetava survepesu läbiviimine. Survepesu teostamiseks tekitatakse torustikus suur voolukiirus, mis uhub kogu sinna kogunenud sette lähimasse kogumiskaevu. Seejärel kogutakse sete survepesuautosse ja transporditakse Paljassaare reoveepuhastusjaama. Samuti on olulises mahus renoveeritud torustikku ja seda paljuski just ummistuste analüüsi baasil. PURGIMINE Kanalisatsiooniga liitumata elanikelt reovee vastu võtmiseks on ettevõttel Tallinnas kaks purgimiskohta, kuhu tuuakse paakautodega kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimiskohtade olemasolu aitab tagada, et mahutitesse kogutav reovesi jõuab reoveepuhastusjaama ja saab nõuetekohaselt puhastatud. Seeläbi väheneb risk keskkonnareostuseks, mida purgimiskoha puudumisel võiks põhjustada reovee purgimine selleks mitte ettenähtud viisil ja kohas. Alates 2020. aasta teisest poolest töötavad purgimiskohtades reoveearvestid, mis mõõdavad kogu purgitud reoveekoguse. Purgimisteenust osutavad Tallinnas meie lepingulised partnerid, kelle abil jõuab elanike poolt kogumismahutitesse kogutav reovesi purgimiskoha kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama. Kuigi Tallinnas jääb kanalisatsiooniga mitte liitunud elanike arv alla 1%, toodi 2025. aastal Tallinna linna ja selle lähivaldade reovee kogumismahutitest ettevõtte purgimiskohtadesse 55 232 m3 purgitavat reovett. REOVEE JA SADEMEVEE REOSTUSKOORMUS Tagamaks Paljassaare reoveepuhastusjaama saabuva reovee stabiilset reostuskoormust, teostame Maardus ja Tallinnas ning selle lähipiirkondades objektidelt vastuvõetava reovee regulaarset seiret ja kontrollime reovee reostusnäitajate vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. 2025. aastal võtsime kokku 1593 reoveeproovi objektide reostuskoormuse määramiseks ning 304 sademevee- ja muud seireproovi. 2025. aastal langes Tallinnas ühele pindalaühikule keskmiselt 690 mm sademeid, mis oli sarnane tulemus võrreldes eelnenud 2024. aastal (695 mm). Kliimamuutustega kaasneb ekstreemsete ilmastikuolude vaheldumise muster – vihmavaestele perioodidele järgnevad intensiivsed paduvihmad. See asetab meie ette tõsiseid väljakutseid, mis on seotud sademevee ärajuhtimisega, sest tiheasustusalal, kus domineerib kõvakattega pind, on intensiivsete paduvihmade korrad üleujutused kerged tekkima. Seetõttu arendame

33

järjepidevalt olemasolevat taristut, sh lahkvoolset kanalisatsiooni kombineerituna tehniliste ja looduslähedaste lahendustega, et suurendada linnakeskkonna vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele äärmuslikele ilmastikuoludele. 2025. aastal rajasime 7,1 km sademeveetorustikku. Samuti jätkus projekt, milles reguleeritava veesõlme kaudu juhitakse üleujutuste vältimiseks ja Läänemerre juhitava vee kvaliteedi parandamiseks osa tänavatelt kogutud sademeveest Tondi pargis asuvale tehismärgalale, kuhu on rajatud selitusala ja kaskaad. Läbi vee viibeaja suurendamise väheneb heljumi hulk ja seeläbi ka makrotoitainete ning teiste saasteainete sisaldus väljalasku suunatavas sademevees. Märgala tõhususe hindamiseks on selle sisse- ja väljavoolule planeeritud paigaldada veekvaliteedi parameetreid reaalajas mõõtvad seiresüsteemid. Ehitustöid alustati 2025. aasta kevadel ning need peaksid valmima 2026. aasta esimeses pooles.

Tabel 13: SADEMEVEE KOGUS AASTATEL 2021–2025, mln m3

2021 2022 2023 2024 2025

Sademevee kogus 3,9 2,6 5,3 4,4 8,4

Vastavalt keskkonnaloas kehtestatud tingimustele teostame omaseiret 33 sademevee väljalasul, millest suurimad on Lasnamäe, Rocca al Mare ja Mustjõe oja väljalask. Selleks, et saavutada Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon) eesmärgid, püüame ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisest tulenevat võimalikku kahju merekeskkonnale. Igal aastal puhastame sademeveekaeve, mis aitab vältida saasteühendite sattumist merre. Alates 2020. aastast teostame mikrobioloogilisi uuringuid, mille eesmärk on tuvastada illegaalseid reoveeühendusi sademeveetorustikuga, et vähendada reoveest pärinevate saasteainete jõudmist suublasse. Alates 2015. aastast oleme seiranud ka ohtlike ainete sisaldust reo- ja heitvees. 2025. aastal lisandus 4 uut sademeveeväljalasku ning uuendasime valgalade kaardistusi, seetõttu suurenesid ka väljalaskudest suublasse suunatud sademeveekogused.

Tabel 14: KESKMISED SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONID TALLINNA SUUREMATEST VÄLJALASKUDEST AASTATEL 2021–2025, mg/l

Ühik 2021 2022 2023 2024 2025 Lubatud

piirväärtus

BHT7 mg/l 3,5 2,5 3,6 3,3 2,1 15,0 KHT mg/l 23,5 18,3 23,0 21,9 18,2 125,0 Naftasaadused mg/l 0,1 0,1 0,1 0,1 0,03 5,0 Üldlämmastik mg/l 3,4 3,5 3,5 3,4 3,2 45,0 Üldfosfor mg/l 0,3 0,2 0,3 0,2 0,2 1,0 pH – 7,9 7,9 7,8 7,8 7,8 6-9 Heljum mg/l 14,8 10,5 16,1 13,9 9,5 40,0

Saasteainete kontsentratsioonid olenevad sademete hulgast, aastaajast ja proovivõtmise ajast.

34

Reoveepuhastus Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastame Tallinnas ja selle lähiümbruses kanaliseeritud reoveed. Pingutame selle nimel, et säilitada kõrgeid standardeid ja ületada kõiki Läänemerre juhitavale puhastatud heitveele seatud norme. 2025. aastal puhastas Paljassaare reoveepuhastusjaam kokku 52,11 miljonit m3 reovett.

Tabel 15: PUHASTATUD REOVEE KOGUS AASTATEL 2021–2025, mln m3

2021 2022 2023 2024 2025

Puhastatud reovee kogus 48,20 46,54 53,10 51,48 52,11

Joonis 4. Paljassaare reoveepuhastusjaama reoveepuhastusprotsessi kirjeldus.

Meile olulisteks saasteainete näitajateks on:

• BHT7 – bioloogiline hapnikutarve näitab hapniku hulka, mis kulub orgaanilise aine bioloogiliseks lagunemiseks 7 päeva jooksul;

• KHTCr – keemiline hapnikutarve on orgaanilise aine lagunemise näitaja, millega mõõdetakse kogu vees leiduva orgaanilise aine keemilise oksüdeerumise protsessi käigus tarbitavat hapnikku;

• HA – heljuvaine ehk heljum näitab vees leiduvate tahkete ainete hulka, mis jääb määratud suurusega sõelaavadega filtrile;

• Nüld ja Püld – üldlämmastik ja üldfosfor on vees planktoni kasvu soodustavad toitesoolad. Lämmastiku- ja fosforiühendid on taimetoiteained, mille suure sisalduse tagajärjeks on veekogude eutrofeerumine;

• naftasaadused – näitab mittelenduvate naftaproduktide kogust vees.

35

2025. aastal oli reoveepuhastusjaama siseneva reovee kogus küll võrreldes 2024. aastaga suurem, kuid biokeemilise ja keemilise hapnikutarbe näitajad väiksemad. Lämmastiku ja heljuvaine kontsentratsioonid olid 2025. aastal suuremad kui viimastel aastatel. Tänu hetkelistele suurtele voolukogustele võib ette tulla olukordi, kus reoveepuhastusjaama võimekus on ajutiselt ületatud. See võib omakorda mõjutada puhastusprotsesside tõhusust ja heitvee kvaliteeti, mistõttu on graafikutelt näha mõnede saasteainete koguste/kontsentratsioonide kasvu, võrreldes eelnenud aastaga. Liigsete sademete tõttu tuleb vahel kasutada ülevoolu. Lisaks häirib hüdrauliline ülekoormus bioloogilisi protsesse, kuna mikroorganismid vajavad vee efektiivseks puhastamiseks normaalset viibeaega. Seetõttu jäi üldlämmastiku ärastuse tõhusus võrreldes varasema aastaga samale tasemele. Graafik 3. Reoveepuhastusjaama sisenevate (sinisega) ja puhastist merre väljuvate (rohelisega) saasteainete kogus aastatel 2021–2025, t/a

9 804 10 059

9 892

11 179 10 761

169 155 185 174 1840

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2021 2022 2023 2024 2025

t BHT7

21 514

22 015

21 833 24 729

22 300

1 546 1 769 1 580 1 842 1 897

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2021 2022 2023 2024 2025

t KHTCr

281

268 262

270 274

17 17 19 17 170

50

100

150

200

250

300

2021 2022 2023 2024 2025

t Püld

2 160

2 142

2 119 2 255

2 372

255 255 311 323 328

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2021 2022 2023 2024 2025

t Nüld

12 137

12 148

12 981 12 794 17 967

287 323 457 353 3140

5 000

10 000

15 000

20 000

2021 2022 2023 2024 2025

t Heljum

36

Graafik 4. Keskmised saasteainete kontsentratsioonid väljuvas heitvees aastatel 2021–2025, võrrelduna seadusest tulenevate maksimummääradega ja Helsingi HSY tulemustega, mg/l

3,5 3,3 3,5 3,4 3,54,6

9,4 8

6 6,3

0 3 6 9

12 15

2021 2022 2023 2024 2025

mg/l BHT7

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

32 39 34 36 3637 46 40 39 39

0

25

50

75

100

125

2021 2022 2023 2024 2025

mg/l KHTCr

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

6 7 9

7 6 4,1

10,5

5,2 4,5 3,7

0

3

6

9

12

15

2021 2022 2023 2024 2025

mg/l HA

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

5,3 5,5 5,7 6,3 6,3 4,6

5,8 4,7 4,2 3,4

0

5

10

2021 2022 2023 2024 2025

mg/l Nüld

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

0,35 0,38 0,35 0,33 0,33

0,18 0,22

0,18 0,19 0,16

0

0,2

0,4

2021 2022 2023 2024 2025

mg/l Püld

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

0 0,01 0,02 0,01 0,01 0

0

0

1

1

1

2021 2022 2023 2024 2025

mg/l Naftasaadused

Tallinn Nõue Eestis

37

Graafik 5. Reoveepuhastusjaama puhastustõhusus aastatel 2021–2025, võrrelduna seadusest tulenevate miinimum- nõuetega ja Helsingi HSY tulemustega, %

98 98 98 99 9898 96 97 97 97

70 75 80 85 90 95

100

2021 2022 2023 2024 2025

% BHT7

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

92 91 93 93 9192 92 93 92 93

70 75 80 85 90 95

100

2021 2022 2023 2024 2025

% KHTCr

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

97 97 96 97 9799 96 98 98 99

70 75 80 85 90 95

100 105

2021 2022 2023 2024 2025

% HA

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

89 88 86 86 85 91 89 91 92 94

60

70

80

90

100

2021 2022 2023 2024 2025

% Nüld

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

94 93 93 94 93 97 97 97 97 98

70 75 80 85 90 95

100

2021 2022 2023 2024 2025

% Püld

Tallinn Helsingi Nõue Eestis

98 97 97 99 98

70

80

90

100

2021 2022 2023 2024 2025

% Naftasaadused

Tallinn Nõue Eestis

38

REOVEEHEITED MERRE

2025. aasta jooksul juhiti erakordsete ilmastikuolude tõttu otse mere kokku 216 459 mᶟ sademeveega lahjenenud reovett (vahekorras vähemalt 1 : 4). Bioloogilise puhastuse võimekust ületavate sademetest põhjustatud löökkoormuste tõttu juhtisime 2025. aastal süvamerelasu kaudu merre kokku 1 031 624 m3 tugevalt lahjendatud ja ainult mehaanilise puhastuse läbinud reovett. 2025. aasta teises pooles paigaldasime peapumplasse eelpuhastuse ehk võred, mida läbib ka erakordsete ilmastikuolude tõttu otse mere juhitav, kuid sademeveega lahjendatud reovesi.

Tabel 16: REOVEEPUHASTUSJAAMA ÜLEVOOLUD AASTATEL 2021–2025, tuhat m3/a

2021 2022 2023 2024 2025

Merre juhitud puhastamata reovesi 288,2 0,0 211,1 211,6 216,5

Merre juhitud osaliselt puhastatud reovesi 934 712 889 688 1032

SAASTETASUD Vee-ettevõtjana peame tegutsema vastavalt väljastatud keskkonnalubadele ning maksma saastetasu, eesmärgiga ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisest tulenevat võimalikku kahju. 2025. aastal leidis aset üks olulisem reostusjuhtum Saue vallas, mille käigus jõudis reovesi pinnasesse reovee-kanalisatsiooni lekke tõttu. Reostuse kahtluse teate peale reageeriti kiirelt, leke tuvastati ja parandati ning järeltegevusena korrastati piirkonnas olev kraav ja deklareeriti saastetasu. Nimetatud leke polnud põhjustatud kellegi tegevusest või tegevusetusest. Saastetasude arvutus on määratud keskkonnakaitseloas ja keskkonnatasude seaduses ning kohaldub puhastatud heit- ja sademevees sisalduvatele saasteainetele konkreetsetel väljalaskudel. Arvesse võetakse nii konkreetse väljalasu suubla koefitsienti kui ka vastavust saasteaine piirväärtustele. 2025. aastal moodustas suublasse juhitud saasteainete eest makstud saastetasu 2,9% (2024: 2,7%) müüdud teenuste kulust.

39

Kemikaalide kasutamine Töötajate tervise ja heaolu seisukohalt on meie jaoks äärmiselt oluline ohutu kemikaalide käitlemine töökohal. Selleks oleme loonud vajalikud tingimused kõigi kemikaalide ohutuks ladustamiseks ja kasutamiseks. 2025. aastal kasutasime oma tegevuses kokku 6189 tonni mitmesuguseid kemikaale (2024: 5999 t) ning ei toimunud ühtegi kemikaaliõnnetust, mis võinuks kahjustada inimeste tervist või looduskeskkonda. VEEPUHASTUSE KEMIKAALID JA NENDE KASUTUS

• Kloor on efektiivne ja pikemaajalise järelmõjuga desinfektant. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” võib pinnaveest toodetud joogiveele lisatud jääkkloori sisaldus olla veepuhastusjaamast väljudes kuni 1,0 mg/l ja tarbija kraanides kuni 0,5 mg/l. Lisame veele kloori veepuhastusprotsessi lõpus selleks, et kindlustada vee mikrobioloogiline puhtus ja aidata säilitada veekvaliteeti linna veevõrgus. Kloor on tugeva oksüdeeriva toimega ning vee mikroorganismidele väga mürgine. Seoses kloori ladustamise ja kasutamisega oleme Eestis klassifitseeritud B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Rakendades vajalikke ohutusabinõusid, oleme klooriga juhtuvate õnnetuste tõenäosuse viinud miinimumini.

• Osoon on hea ja kiire oksüdeerija, mis aitab tõhusalt lagundada toorvees leiduvat orgaanikat ja mikroorganisme ning parandada vee värvust. Nimetatud kemikaali toodame kohapeal õhuhapnikust ainult vajaminevates kogustes. Tänu kinnisele protsessile ja varude puudumisele on oht väliskeskkonnale viidud miinimumini.

• Koagulandid ja polümeerid on kemikaalid, mida kasutame puhastusprotsessis suurtes kogustes vesilahustena. Need aitavad veest eemaldada väiksemaid osakesi (näiteks heljumit ja orgaanilisi osakesi). Koagulatsiooni protsessiga vähendatakse oluliselt orgaanilise aine sisaldust vees.

• Naatriumhüpoklorit (NaOCl) on efektiivne ja pikemaajalise järelmõjuga kemikaal, mida ettevõte kasutab peamiselt suvisel ajal joogivee täiendavaks desinfitseerimiseks veepumplates. NaOCl lisatakse joogivette, et kindlustada vee mikrobioloogiline puhtus ja aidata säilitada vee kvaliteeti linna veevõrgus. Kloori lisatakse veele enne veepumpla mahutit, et tagada kloorile mahutis piisav viibeaeg.

Graafik 6. Keskmine veepuhastuskemikaalide kulu toodangu ühiku kohta 2021–2025, g/m3

1,0

1,5

2,0

2,5

2021 2022 2023 2024 2025

2,8 2,6 2,5

3,0 2,8

g/m3 VEDELKLOOR

50

55

60

65

70

2021 2022 2023 2024 2025

85 85 85 87 88

g/m3 KOAGULANT

0,050 0,060 0,070 0,080 0,090 0,100

2021 2022 2023 2024 2025

0,083

0,106 0,100 0,108 0,116

g/m3 POLÜMEER

1,0

3,0

5,0

7,0

9,0

2021 2022 2023 2024 2025

8,1 7,0 6,9

7,9 7,7

g/m3 OSOON

40

REOVEEPUHASTUSE KEMIKAALID JA NENDE KASUTUS

• Metanooli kasutame reoveepuhastusjaamas selleks, et tõsta bioloogilise puhastuse protsessis osalevate bakterite lämmastikuärastust. Väga plahvatusohtliku metanooli kasutamise tõttu oleme Eestis klassifitseeritud ohtlikuks ettevõtteks.

• Koagulanti ja polümeeri kasutame reoveepuhastusprotsessis suurtes kogustes. Koagulandid on mõeldud reovee keemiliseks töötlemiseks, eesmärgiga eemaldada fosfor. Polümeerid on mõeldud reoveesette omaduste muutmiseks, eesmärgiga kiirendada vee eraldumist settest.

• Vahutamisvastast ainet kasutame vahu ärastuseks metaantankides.

Reoveepuhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kulu sõltub siseneva reovee reostusnäitajatest, mida omakorda mõjutavad ilmastikuolud. Mida suuremad on saasteainete kontsentratsioonid sisenevas reovees ning mida madalamale on seadusandlusega seatud puhastatud reovee reostusnäitajate piirmäärad, seda suurem on ka kemikaalide kasutus reoveepuhastusprotsessis. Koagulandi tarbimine tõusis 2025. aastal fosfaadiandurite tehniliste probleemide tõttu. Andurid ei edastanud suure osa aastast korrektselt mõõdetud fosfaadi tulemusi, mistõttu automaatne doseerimissüsteem ei saanud toimida ettenähtud viisil. Samuti mõjutasid koagulandi kulu 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga kasvanud puhastatud reoveekogused. Graafik 7. Keskmine reoveepuhastuskemikaalide kulu toodangu ühiku kohta 2021–2025, g/m3

10

20

30

40

50

60

70

2021 2022 2023 2024 2025

43 47

39 37 41

g/m3 KOAGULANT

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

2021 2022 2023 2024 2025

1,4 1,5

1,2

1,6 1,6

g/m3 POLÜMEER

10

20

30

40

50

60

2021 2022 2023 2024 2025

28 30 29 29 29

g/m3 METANOOL

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

2021 2022 2023 2024 2025

0,5

0,3 0,2

0,1 0,2

g/m3 VAHUTAMISVASTANE AINE

41

Jäätmekäitlus JÄÄTMETEKE 2025. aastal tekkis jäätmeid kokku 52 742 tonni. Suurima osa jäätmetest moodustab reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete ning torustike ehitusel tekkivad kaevepinnas ja kivimid. Tabel 17: OLULISEMATE JÄÄTMETE LIIGID JA KOGUS AASTATEL 2021–2025, t

Jäätmete liik 2021 2022 2023 2024 2025

Segaolmejäätmed 81,5 65,5 76,6 62,0 60,2

Paber ja papp* 6,1 7,0 4,1 4,7 6,0

Pakendid* 1,5 1,5 1,5 1,7 3,0

Biolagunevad jäätmed* 7,1 6,8 8,5 11,5 11,5

Võrepraht 900,7 905,6 788,0 735,4 1164,0

Reoveesete* 39 600,5 37 869,9 38 895,1 40 639,3 38 702

Liivapüüdurite sete 471,0 243,3 286,6 324,2 209,5

Kaevepinnas ja kivid* 9 366,7 12 503,8 9 084,8 6 340,9 12 499,7

Asfaldijäätmed 130,8 137,8 68,1 35,8 3,0

Ehitus- ja lammutusjäätmed 7,0 47,5 13,8 9,2 7,3

Betoon ja tellised 11,7 1,5 0,0 0,0 8,4

Metallid* 97,0 41,0 38,8 17,6 60

Ohtlikud jäätmed 5,8 4,0 2,6 3,5 2,1

Muu 17,0 17,8 10,9 15,4 5,2

Kokku 50 704 51 853 49 280 48 201 52 742

* Võimalik taaskasutada

Kuna reoveepuhastusprotsessist eraldatav reoveesete moodustab väga suure osa kogu meie tekkivate jäätmete kogusest, jätkasime 2025. aastal selle edasist käitlust taaskasutamise eesmärgil. Sette stabiliseerimisprotsessi käigus (sette anaeroobne kääritamine metaantankides) toodetakse biogaasi, mida kasutatakse nii hoonete kütmiseks kui ka tehnoloogilises protsessis vajamineva soojus- ja elektrienergia saamiseks. Haljastusmulda analüüsime vastavalt keskkonnaministri 31. juuli 2019 määruses nr 29 välja toodud nõuetele vähemalt neljal korral aastas. Töödeldud reoveesette analüüsi tulemused olid haljastusmulla väljastamise perioodil avalikult üleval meie kodulehel. Lisaks reoveesettele tekib reoveepuhastusprotsessi käigus veel olulisel määral jäätmeid, nagu võrepraht, mis antakse üle jäätmekäitlejale. Reoveepuhastusprotsessis tekkivate jäätmete kogus sõltub otseselt siseneva reovee kogusest, ilmastikutingimustest ning linnatänavate ja maa-alade puhastamise tõhususest. Samas on siin oluline roll ka inimestel, kes saavad vältida jäätmete ja ka ohtlike ainete kanalisatsiooni viskamist. Võrkude hooldus- ja remonttöödel tekkivatest jäätmetest moodustab põhiosa kaevepinnas ja kivid ning asfaldijäätmed. Ehitus- ja kaevetööde käigus tekkivate jäätmete kogus sõltub tööde mahust. Kuigi 2025. aastal kaevetööde maht kasvas, viisime 49% kõigist kanalisatsiooni rekonstrueerimise töödest läbi kinnisel meetodil. Teisi, väiksema osakaaluga jäätmeid kogume kokku liikide kaupa ning anname üle jäätmekäitlejatele. Eraldi kogume paberi ja papi, biolagunevad ja pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, metallid ja segaolmejäätmed.

42

REOVEESETE Reoveepuhastusprotsessist eraldatava reoveesette käitlemiseks väljastati ettevõttele 2020. aastal keskkonnakompleksluba (KKL-509326), mis sätestab tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded jäätmekäitlustoimingute läbiviimiseks. Tabel 18: TALLINNA VEELE VÄLJASTATUD KESKKONNAKOMPLEKSLUBA

Keskkonnakompleksloa

nr Kehtiv kuni Kirjeldus

KKL-509326 tähtajatu Väljastatud jäätmete taaskasutamiseks Paljassaare kompostimisväljakul,

toimingu kood R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus

2025. aastal eemaldati reovee tehnoloogilise puhastusprotsessi käigus reoveest 38 702 tonni stabiliseeritud setet, mis kõik veeti kompostimisele haljastusmulla valmistamiseks (segamine freesturbaga ja aeroobne kääritamine lihtaunades). 2025. aasta jooksul väljastati soovijatele 36 093 tonni stabiliseeritud ja kompostimisvaaludes aeroobselt kääritatud reoveesetet (edaspidi haljastusmuld). Haljastusmulla suurimad saajad olid Tubren Agro OÜ, Oru Agro OÜ ja M8 Invest OÜ.

Tabel 19: REOVEESETTE JA HALJASTUSMULLA KOGUS AASTATEL 2021–2025, t/a

Settekäitluse toiming Kogus

2021 2022 2023 2024 2025

Reoveepuhastusprotsessist eraldatud, stabiliseeritud ja tahendatud reoveesete

39 395 37 870 38 895 40 639 38 702

Väljastatud haljastusmuld (reoveesete taaskasutusse) 42 402 39 242 37 888 42 773 36 093

43

Energiakasutus ELEKTRIENERGIA TARBIMINE Suurim osa kasutatud elektrienergiast kulub meie põhitegevuse käigushoidmiseks, see tähendab vee- ja reoveepuhastusjaama ning võrgupumplate tööks. Kuigi oleme aastate jooksul teinud olulisi investeeringuid energiatarbimise vähendamiseks, on elektrienergia tarbimine siiski vältimatult ja vahetult seotud meie põhitegevuse käigushoidmisega. Seda omakorda mõjutavad muutused tarbimises ja tegevuspiirkondades ning kindlasti ka looduslikud tingimused. Alates 2021. aasta teisest poolest kasutame oma hoonetes ja tootmisprotsessides ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat. 2023. aasta lõpus käivitati reoveepuhastusjaama paigaldatud koostootmisjaam, mis võimaldab lisaks soojusenergiale toota biogaasist ka suurema osa reovee puhastamisprotsessis vajaminevast elektrienergiast. Lisaks saadava energia kasutamisele reoveepuhasti omatarbeks saavad reoveest toodetud elektrit kasutada laadimiseks ettevõtte elektriautod. 2025. aastal toodeti koostootmisjaamas 9987 MWh elektrit ja 6933 MWh soojust, lisaks tootsime katlamajades biogaasist 4081 MWh soojust. Toodetud elekter moodustas 23,7% kogu ettevõtte tarbimisest. Võrreldes kliimaplaanis toodud baasaastaga (2020. aasta – 41 338 MWh) oli 2025. aastal elektrienergia tarbimine 2% suurem.

Tabel 20: ELEKTRIENERGIA TARBIMINE AASTATEL 2021–2025, MWh

Üksus 2021 2022 2023 2024 2025

Veepuhastus 11 181 10 787 10 895 11 401 11 163

Reoveepuhastus 21 865 21 635 23 055 23 748 22 779

Võrgupumplad, sh Maardu 7 602 7 159 7 622 7 519 7 542

Muud 716 721 889 664 693

Kokku 41 363 40 301 42 461 43 332 42 178

Graafik 8. ELEKTRIENERGIA TARBIMINE VEEPUHASTUSJAAMAS TOODETUD VEE ÜHIKU KOHTA AASTATEL 2021–2025, kWh/m3

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

2021 2022 2023 2024 2025

0,43 0,41 0,41 0,43 0,43

kWh/m3

44

Graafik 9. ELEKTRIENERGIA TARBIMINE REOVEEPUHASTUSJAAMAS TOODETUD VEE ÜHIKU KOHTA AASTATEL 2021– 2025 kWh/m3

Reoveepuhastusprotsessis kuluv elekter sõltub paljuski ilmastikutingimustest. Reoveepuhastuses kulub elektrienergiat peamiselt reovee pumpamisele ja õhu tootmisele, st aktiivmuda aereerimisele bioloogilises puhastuses. SOOJUSENERGIA TARBIMINE Soojusenergiat vajame lisaks ruumide kütmisele ka oma põhitegevuse käigus hoidmiseks. Veepuhastusjaam liideti kaugküttevõrguga 2024. aasta teises pooles. Ädala tänaval asuv kontorihoone kasutab keskkütet, mille allikaks on meie piirkonnas samuti maagaas. Reoveepuhastusjaama soojusenergia vajadusest katab suurema osa kohapeal kõrvalsaadusena tekkiv biogaas. Reoveepuhastusjaamas tekib reoveesette kääritamisel metaantankides kõrvalsaadusena biogaas. 2024. aastal rekonstrueeriti teine kääriti ning 2025. aastal toimus seadmete ja protsessi lõplik häälestus ning projekti lõpetamine. Tekkivast biogaasist toodame kohapeal lisaks elektrienergiale ka soojusenergiat, mida kasutame reoveepuhastusjaama ruumide kütmiseks ja tööprotsesside käigus hoidmiseks. Selletõttu suurenesid 2025. aastal ka toodetud biogaasi kogused. Enne koostootmisjaama rajamist olime biogaasi tootmise iseärasustest tulenevalt sunnitud osa biogaasi põletama või kasutama vähesel määral lisaks maagaasi. 2025. aastal suunasime koostootmisjaama 79,3% toodetud biogaasist, et toota seal elektri- ja soojusenergiat. 17,1% biogaasist suunati katlamajja, et toota ainult soojusenergiat, ning 3,5% olime sunnitud suunama põletitesse, kuna tehnoloogiliste seisakute tõttu ei olnud võimalik igal ajahetkel tarbida kogu toodetud biogaasi kateldes või koostootmisjaamas. 2023. aastal suunati põletitesse 42% kogu toodetud biogaasist.

Tabel 21: SOOJUSENERGIA TARBIMINE AASTATEL 2021–2025, MWh

Üksus 2021 2022 2023 2024 2025

Veepuhastus 3 206 3 215 3 202 3 035 3 343

Reoveepuhastus 12 092 11 776 10 765 11 810 11 083

sh soojusenergia biogaasist 11 991 11 688 10 655 11 761 11 014

Ädala keskus 1 398 1 334 1 272 1 217 1 232

KOKKU 16 696 16 325 15 239 16 062 15 658

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

2021 2022 2023 2024 2025

0,45 0,46 0,43 0,46 0,44

kWh/m3

45

Graafik 10: BIOGAASI TOOTMINE AASTATEL 2021–2025, tuh m3

TRANSPORT JA KÜTUSTE TARBIMINE

Autotransport moodustab ülekaalukalt suurima osa meie transpordivajadusest. Mitmesuguste tööde teostamiseks ja ettevõtte asukohtade ja teeninduspunktide vahel sõitmiseks on meil kokku 82 sõidukit. Suurim osakaal on sõiduautodel ja tarbesõidukitel, mille hulka kuuluvad ka väikekaubikud ja brigaadide sõidukid. Ettevõte kasutas 2025. aastal 68 tarbe- ja sõiduautot ning 14 muud, eriotstarbelist sõidukit (traktorid, laadurid, raskeveokid jne). Ettevõttel oli 2025. aastal kasutuses 14 elektrisõidukit (1 elekter/bensiin; 1 elekter/diislikütus). Ettevõtte süsinikujalajälje vähendamiseks soetatakse ka edaspidi elektrisõidukeid, seda enam, et toodame ise reoveest elektrit. Järk-järgult asendame vanemad ning keskkonda rohkem saastavad autod elektriautode vastu.

Tabel 22: SÕIDUKITE ARV JA KÜTUSTE TARBIMINE AASTATEL 2021–2025

2021 2022 2023 2024 2025

Sõidukite koguarv, tk 100 99 111 112 82

Bensiin sõidukitele, l 32 099 37 844 31 826 25 393 24 535

Diislikütus sõidukitele, l 61 298 56 452 51 563 47 696 69 256

Sõidukite kütus kokku, l 93 397 94 296 83 389 73 089 93 791

Muu bensiin, l 3 306 3 237 2 652 2 354 2 221

Muu diislikütus, l 56 072 57 364 49 038 37 108 63 164

Kogu kütus, l 152 775 154 897 135 079 112 551 159 176

Püüame jätkuvalt kütuse tarbimist kontrolli all hoida eelkõige autokasutajatele kehtestatud kütuselimiitide ning sõidukitele paigaldatud GPS-seadmete abil. Osa sõiduautodest on võetud ühiskasutusse, mis tähendab seda, et neid autosid on kõigil vastava õiguse saanud töötajatel võimalik oma tööülesannete täitmiseks kasutada. See aitab kokku hoida nii ettevõtte kulusid kui ka säästa loodusressursse. Lisaks vastavad kõik uued autod, mille ettevõte soetab, sel hetkel kehtivatele heitestandardi nõuetele. Riigisiseseid ja -väliseid töölähetusi on meie töötajatel võrdlemisi vähe. Kütusekulu oleneb väljakutsete vahemaadest, objektide iseloomust ning tööajast, sellest sõltuvalt võib aastate lõikes kütusekulu muutuda ning seetõttu oli ka 2025. aastal kütusekulu suurem kui 2024. aastal.

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2021 2022 2023 2024 2025

4 189 4 111 3 890

4 241 5 335

tuh. m3

46

Heited õhku Tallinna Veele on väljastatud kaks keskkonnakaitseluba, mis reguleerivad välisõhu saastet. Ülemiste veepuhastusjaama saasteallikaid reguleerib keskkonnaluba nr KL-506050. 2024. aasta sügisest liideti veepuhastusjaam kaugküttevõrguga, see tähendab, et katlamaja on reservis ja 2025. aastal õhuheitmeid ei esinenud. Paljassaare reoveepuhastusjaama saasteallikatele kehtib alates 2020. aasta teisest poolest keskkonnakompleksluba nr KKL-509326, mis reguleerib põletusseadmetelt, liivapüünistelt, eelsetititelt, aerotankidelt, järelsetititelt ning sette- ja kompostimisväljakutelt õhku juhitavaid heiteid. 2025. aastal uuendasime keskkonnakompleksluba ning sellega seoses uuenesid ka reoveepuhastusjaama heiteallikatest lubatud heitkogused ja nende metoodika (varasemalt arvutuslik, nüüd reaalsete mõõtmiste alusel arvutatud). Ettevõte maksab välisõhku paisatud saasteainete pealt saastetasu. Tabel 23: TALLINNA VEE VÄLISÕHU SAASTET REGULEERIVAD KESKKONNAKAITSELOAD

Luba Kehtivus Kirjeldus

Keskkonnakaitseluba nr KL-506050

tähtajatu Kehtib Ülemiste veepuhastusjaama saasteallikate – katlamaja korsten, osoneerimine, diiselgeneraator – kohta. Määrab välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused.

Keskkonnakompleksluba nr KKL-509326

tähtajatu

Kehtib Paljassaare reoveepuhastusjaama õhusaasteallikate kohta, näiteks korstnad, ventilatsioonitorud, kompostimisväljakud, selitid/setitid jms. Määrab välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused.

Tabel 24: VÄLISÕHU SAASTE VEEPUHASTUSJAAMA SAASTEALLIKATEST AASTATEL 2021–2025, t

Saasteaine

Lubatud piirmäär

alates 19.12.2024,

t/a

2021 2022 2023 2024 2025

Lämmastikdioksiid 1,446 0,855 0,894 0,698 0,349 0,0

Süsinikoksiid 0,547 0,801 0,812 0,624 0,244 0,0

Lenduvad orgaanilised ühendid 0,066 0,054 0,056 0,042 0,017 0,0

Süsinikdioksiid 935,023 736,28 736,34 737,87 456,43 0,0

Vääveldioksiid 0,62 0 0 0,0047 0,004 0,0

Nikkel 0,002604 – – 0 0,0000084 0,0

Peened osakesed (PM10) 0,078 – – 0,0028 0,004 0,0

Eriti peened osakesed (PM2,5) 0,078 – – 0,0028 0,004 0,0

Tahked osakesed summaarselt 0,52 0,002 0,003 0,0042 0,0054 0,0

47

Tabel 25: VÄLISÕHU SAASTE REOVEEPUHASTUSJAAMA SAASTEALLIKATEST AASTATEL 2021–2025, t

Saasteaine

Lubatud piirmäär

kuni 22.12.2025,

t/a

Lubatud piirmäär

alates 23.12.2025,

t/a

2021 2022 2023 2024 2025

Lämmastikdioksiid 4,49 23,802 4,02 3,95 3,6 4,29 17,69

Süsinikoksiid 3,15 5,083 2,82 2,76 2,52 3,01 3,47

Lenduvad orgaanilised ühendid 14,50 14,597 14,45 14,41 14,35 14,22 12,90

Süsinikdioksiid 5 789,49 9 496,877 5 262 5 167 4 710 5 623 6 479,20

Vesiniksulfiid 3,82 3,747 3,7 3,7 3,7 3,55 3,12

Ammoniaak 79,34 79,309 79,3 79,3 78,5 79,31 71,71

Vääveldioksiid 11,98 1,733 11,2 10,9 10 11,92 0,01

Tahked osakesed summaarselt 4,35 4,377 4,0 3,8 3,9 4,11 3,92

48

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad Järgnevalt oleme vastavalt EMAS määruse (EL) 2018/2026 nõuetele välja toonud keskkonnategevuse tulemuslikkust iseloomustavad põhinäitajad energiatõhususe, materjalitõhususe, vee, jäätmete, bioloogilise mitmekesisuse ja heidete osas. Iga põhinäitaja kohta on esitatud vähemalt 3 elementi: • arv A, mis tähistab kogu aastast sisendit/mõju vastavas valdkonnas; • arv B, mis tähistab ettevõtte kogu aastast müüdud puhta vee ning reoveepuhastis puhastatud reovee ja sademevee kogust (miljon m3); • arv R, mis tähistab suhtarvu A/B. Tabel 26: KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD AASTATEL 2023–2025

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajad

Aasta Tarbimine (ümardatud)

ehk aastane sisend (arv A) Ettevõtte aastane

väljund (arv B) Suhtarv R (A/B)

Elektrienergia

Kasutatud elektrienergia, MWh 2025 42 178 74,4 567

2024 43 332 69,3 625

2023 42 461 71,0 598

Soojusenergia

Maagaasist toodetud soojusenergia, MWh 2025 69 74,4 1

2024 2 022 69,3 29

2023 4 585 71,0 65

Biogaasist toodetud soojusenergia, MWh 2025 11 014 74,4 148

2024 11 761 69,3 170

2023 10 654 71,0 150

Kemikaalide kulu

Vedelkloor, t 2025 73 74,4 1,0

2024 79 69,3 1,1

2023 65 71,0 0,9

Koagulant, t 2025 4 382 74,4 59

2024 4 186 69,3 60

2023 4 316 71,0 61

Polümeer, t 2025 188 74,4 2,5

2024 183 69,3 2,6

2023 178 71,0 2,5

Osoon, t 2025 199 74,4 2,7

2024 211 69,3 3,0

2023 182 71,0 2,6

Metanool, t 2025 1 523 74,4 20

2024 1 510 69,3 22

2023 1 535 71,0 22

Vahutamisvastane aine, t 2025 8 74,4 0,1

2024 7 69,3 0,1

2023 12 71,0 0,2

Vesi

Omatarbeks kasutatud vesi, tuh m3 2025 2 255 74,4 30

2024 2 624 69,3 38

2023 2 601 71,0 37

49

Pinnaveevõtt, tuh m3 2025 25 930 74,4 349

2024 26 650 69,3 384

2023 26 337 71,0 371

Põhjaveevõtt, tuh m3 2025 2 662 74,4 36

2024 2 646 69,3 38

2023 2 656 71,0 37

Jäätmed

Segaolmejäätmed, t 2025 60,2 74,4 0,8

2 024 62,0 69,3 0,9

2 023 76,6 71,0 1,1

Taaskasutusse suunatud paber ja papp, t 2025 6,0 74,4 0,1

2 024 4,7 69,3 0,1

2 023 4,1 71,0 0,1

Taaskasutusse suunatud pakendid, t 2025 3,0 74,4 0,04

2 024 1,7 69,3 0,02

2 023 1,5 71,0 0,02

Taaskasutusse suunatud biolagunevad jäätmed, t 2025 11,5 74,4 0,15

2 024 11,5 69,3 0,17

2 023 8,5 71,0 0,12

Võrepraht, t 2025 1 164 74,4 16

2 024 735 69,3 11

2 023 788 71,0 11

Reoveesete, t 2025 38 702 74,4 520

2 024 40 639 69,3 586

2 023 38 895 71,0 548

Liivapüüdurite sete, t 2025 210 74,4 2,8

2 024 324 69,3 4,7

2 023 287 71,0 4,0

Kaevepinnas ja kivid, t 2025 12 500 74,4 168

2 024 6 341 69,3 91

2 023 9 085 71,0 128

Asfaldijäätmed, t 2025 3 74,4 0,04

2 024 36 69,3 0,52

2 023 68 71,0 0,96

Ehitus- ja lammutusjäätmed, t 2025 7,3 74,4 0,10

2 024 9,2 69,3 0,13

2 023 13,8 71,0 0,19

Betoon ja tellised, t 2025 8,4 74,4 0,11

2 024 0,0 69,3 0,00

2 023 0,0 71,0 0,00

Taaskasutusse suunatud metall, t 2025 60,0 74,4 0,81

2 024 17,6 69,3 0,25

2 023 38,8 71,0 0,55

Ohtlikud jäätmed, t 2025 2,1 74,4 0,03

2 024 3,5 69,3 0,05

2 023 2,4 71,0 0,03

Muu, t 2025 5,2 74,4 0,07

2 024 15,4 69,3 0,22

2 023 10,9 71,0 0,15

50

Bioloogiline mitmekesisus

Maakasutus väljendatud ettevõttele kuuluva kogu maa-alana, ha

2025 355,7 74,4 4,8 2 024 355,6 69,3 5,1

2 023 355,4 71,0 5,0

Vettpidava materjaliga kaetud ala suurus, ha 2025 118,1 74,4 1,6

2 024 118,1 69,3 1,7

2 023 118,1 71,0 1,7

Heitmed õhku

Lämmastikdioksiid, t 2025 17,7 74,4 0,24

2 024 4,6 69,3 0,07

2 023 4,3 71,0 0,06

Süsinikoksiid, t 2025 3,47 74,4 0,05

2 024 3,3 69,3 0,05

2 023 3,1 71,0 0,04

Lenduvad orgaanilised ained, t 2025 12,9 74,4 0,17

2 024 14,2 69,3 0,20

2 023 14,4 71,0 0,20

Süsinikdioksiid, t 2025 6 479 74,4 87

2 024 6 079 69,3 88

2 023 5 448 71,0 77

Vääveldioksiid, t 2025 0,01 74,4 0,00

2 024 11,9 69,3 0,17

2 023 10,0 71,0 0,14

Tahked osakesed summaarselt, t 2025 3,9 74,4 0,05

2 024 4,1 69,3 0,06

2 023 3,9 71,0 0,05

Vesiniksulfiid, t 2025 3,1 74,4 0,04

2 024 3,6 69,3 0,05

2 023 3,7 71,0 0,05

Ammoniaak, t 2025 71,7 74,4 0,96

2 024 79,3 69,3 1,14

2 023 78,5 71,0 1,11

Süsinikujalajälg

Süsinikujalajälg, t CO2-ekv 2 025 36 511 74,4 490,74

2 024 36 579 69,3 527,64

2 023 37 087 71,0 522,44

Keskkonnaharidus

Vestlusringides osalenud laste arv, tk 2025 1 136 74,4 15

2 024 841 69,3 12

2 023 1 035 71,0 15

51

Parimad keskkonnajuhtimistavad ja keskkonnatoime näitajad 2025. aasta keskkonnaaruandes on arvestatud komisjoni otsust (EL) 2019/61, milles on välja toodud parimad keskkonnajuhtimistavad ja keskkonnatoime näitajad veemõõtmise, veelekete, energiatõhusa reoveepuhastamise ja reoveepuhastuse energia taaskasutamise kohta, mis on seotud oluliste keskkonnaaspektidega. VEEMÕÕTMISE RAKENDAMINE

Kõigile tarbijatele, kellega on sõlmitud leping, on paigaldatud veearvestid. Toimub pidev veevõrgu monitooring, millega saavutatakse kiire reageering võrgus toimuvatele muutustele. Arveid esitatakse veearvesti näidu alusel. Tabel 27: KESKKONNATOIME NÄITAJAD VEEMÕÕTMISE RAKENDAMISEL

Keskkonnatoime näitajad1 Tipptaseme võrdlusalused2 Tallinna Vee keskkonnatoime näitajad

Veemõõtmise osakaal (% tarbijatest, % veetarbimisest, mida mõõdetakse)

Kodumajapidamise või lõppkasutaja tasandil on veearvestite kasutamise määr 99% või enam.

Kõigil tarbijatel, kellega on leping sõlmitud, on veearvestid.

Arukate arvestite osakaal kõigi kasutusel olevate veearvestite hulgas (%)

(Vähemalt osa aastast) veepuuduse all kannatavates piirkondades (1) on kodumajapidamise/lõppkasutaja tasandi veearvestid arukad arvestid.

2025. a lõpu seisuga on nutiarvestid paigaldatud 80 protsendile klientidest. Eesmärk on 2026. aasta lõpuks asendada kõik teeninduspiirkonnas olevad veearvestid nutiarvestitega.

Lõppkasutajate veekasutuse vähenemine pärast veearvestite/arukate veearvestite paigaldamist (l/kasutaja)

Kõigis uutes hoonetes on olemas veearvestid (veepuuduse all kannatavates piirkondades arukad arvestid).

Kõigis hoonetes on veearvestid.

VEELEKETE MINIMEERIMINE

Veelekete minimeerimiseks toimub pidev veejaotussüsteemi monitooring: 1) veejaotussüsteemi vee tasakaalu üksikasjalik uurimine ja veesurve reguleerimine, vältides suurt

survet: pumplad varustatud SCADA-juhtimissüsteemiga;

2) veejaotusvõrgu analüüsimine ning selle jaotamine piisavateks mõõtmispiirkondadeks, et tuvastada veelekkeid: kasutusel tsoneerimisandurid, mis mõõdavad survet, vooluhulka ja müra;

3) võrgus tuvastatud puudustele ja leketele kiirelt ja asjakohaselt reageerimine: peale lekke tuvastamist ja määramist edastatakse informatsioon momentaalselt parandamise planeerimiseks;

4) andmebaasi loomine, et loetleda kõik tehnilised seadmed, torude vanus ja tüüp, hüdraulilised

andmed, eelmised sekkumised jne ning lisada nende kohta geograafilised andmed: olemas Tekla geoinfosüsteem, mis kogub nimetatud informatsiooni.

1 Komisjoni otsus (EL) 2019/61, avaldatud ELT L 17, 18.1.2019, lk 35, i97); i98); i99). 2 Komisjoni otsus (EL) 2019/61, avaldatud ELT L 17, 18.1.2019, lk 35, b31); b32); b33).

52

Tabel 28: KESKKONNATOIME NÄITAJAD VEELEKETE MINIMEERIMISEL

Keskkonnatoime näitaja3 Tallinna Vee keskkonnatoime näitaja

Veekao protsent süsteemi sisendmahust (%)

Võrgukaod olid 2025. aastal 13,01%.

ENERGIATÕHUS REOVEE PUHASTAMINE

Parimate keskkonnajuhtimistavade järgi: 1) kuiva ilma keskmine vooluhulk on 5000 m3/t, bioloogilise puhastuse võimekus on kuni 14 000 m3/t, mis on 2 korda suurem kui kuiva ilma keskmine vooluhulk; 2) bioloogiline puhastus toimub nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesside käigus, kasutusel on ka keemiline fosforiärastus; 3) sisenevat ja väljuvat reo- ja heitvett seiratakse igapäevaselt; 4) toimub primaar- ja liigmuda stabiliseerimine anaeroobsetes kääritustankides; 5) toimub anaeroobselt stabiliseeritud muda kuivatamine; 6) kasutusel on energiatõhusad peenmullõhustussüsteemid bioloogilise puhastuse etapis ja energiatõhusad pumbad.

Tabel 29: KESKKONNATOIME NÄITAJAD REOVEE PUHASTAMISEL

Keskkonnatoime näitajad4 Tipptaseme võrdlusalused5 Tallinna Vee keskkonnatoime näitajad

Puhastatud heitvee KHT, BHT5, ammoniaagi, üldlämmastiku ja üldfosfori kontsentratsioon või ärastusefektiivsus (mg/l, %)

Saavutatud ärastusefektiivsus on: BHT5 puhul vähemalt 98%, KHT puhul vähemalt 90%, ammoniaagi puhul vähemalt 90%, orgaaniliste lämmastikuühendite puhul kokku vähemalt 80% ja üldfosfori puhul vähemalt 90%.

2025. a saavutatud ärastusefektiivsus:

BHT5 – 98%,

KHT – 92%,

üldlämmastik – 86%

üldfosfor – 94%

Reoveepuhasti elektrikasutus ärastatud BHT5 massi kohta (kWh/kg ärastatud BHT5 kohta)

– 1,96 kWh/kg

Reoveepuhasti elektrikasutus puhastatud ruumalaühiku kohta (kWh/m3 puhastatud reovee kohta)

– 0,33 kWh/m3

Reoveepuhasti aastane elektrikasutus inimekvivalendi kohta (kWh/ie aastas)

Reoveepuhasti elektrikasutus on:

29,5 kWh/ie

1) vähem kui 18 kWh/ie aastas suurte asulareoveepuhastite puhul (mille koormus on enam kui 10 000 ie);

2) vähem kui 25 kWh/ie aastas väikeste asulareoveepuhastite puhul (mille koormus on vähem kui 10 000 ie).

3 Komisjoni otsus (EL) 2019/61, avaldatud ELT L 17, 18.1.2019, lk 35, i100). 4 Komisjoni otsus (EL) 2019/61, avaldatud ELT L 17, 18.1.2019, lk 36, i102); i103); i104); i105). 5 Komisjoni otsus (EL) 2019/61, avaldatud ELT L 17, 18.1.2019, lk 36, b35); b36).

53

MUDA ANAEROOBNE LAGUNDAMINE JA OPTIMAALNE ENERGIA TAASKASUTAMINE

Toimub primaar- ja liigmuda stabiliseerimine anaeroobsetes kääritustankides ning mudast toodetud biogaasi kasutatakse hoonete ja anaeroobse kääritusprotsessi soojendamiseks. 2023. aasta lõpus valmis reoveepuhastusjaama koostootmisjaam elektri ja soojuse koostootmiseks. Koostootmisjaam kasutab toodetud biogaasi kütusena ning suudab parimatel tingimustel katta kogu jaama soojatarbe ning vähemalt kolmandiku elektritarbest. Tulevikus on plaanis elektri tootmise võimekust veelgi kasvatada päikesepaneelide paigaldamisega. 2025. aastal toodeti koostootmisjaamas 6933 MWh soojust ja 9987 MWh elektrit, lisaks sellele toodeti katlamajas biogaasist 4081 MWh soojust. Tabel 30: KESKKONNATOIME NÄITAJAD ENERGIA TAASKASUTAMISEL

Keskkonnatoime näitajad6 Tipptaseme võrdlusalused7 Tallinna Vee keskkonnatoime näitajad

Reoveepuhasti elektri- ja küttevajaduse osakaal, mis rahuldatakse igal aastal ise biogaasist toodetud elektri ja soojusega (%)

Asulareoveepuhastite puhul, mille koormus on enam kui 100 000 ie, katavad ise biogaasist toodetud elekter ja soojus 100% energiakasutusest, kui muda kohapeal termiliselt ei kuivatata, ja 50%, kui muda kohapeal termiliselt kuivatatakse.

100% soojusest ja 44% elektrist.

Biogaasiga töötava generaatori elektrienergia tootmise kasutegur (%)

– Koostootmisjaama kasutegur 2025. aastal oli 65%

Spetsiaalne biogaasi tootmine (Nℓ (1) kg orgaanilise kuivaine kohta)

– Biogaasi väärindamist ei toimu.

6 Komisjoni otsus (EL) 2019/61, avaldatud ELT L 17, 18.1.2019, lk 37, i108); i109); i110). 7 Komisjoni otsus (EL) 2019/61, avaldatud ELT L 17, 18.1.2019, lk 37, b39).

54

Olulised muudatused keskkonnaaruandes Täpsustasime 2024. aasta ja 2025. aasta keskkonnaaruandes Maardu joogivee kvaliteedi tulemusi. 2025. aasta aruandes oleme välja toonud ka joogivee ja reovee süsinikujalajälje (tabel 5) ning süsinikujalajälje keskkonnaalase tulemuslikkuse (tabel 26). 2025. aastal võtsime üle keskkonnaload nr L.VV/332366 ja nr L.VV/329766 (tabel 6), lisaks uuendasime keskkonnakompleksluba nr KKL-509326. 2026. aasta olulistes keskkonnaaspektides toimusid järgnevad muudatused: hindasime olulise negatiivse keskkonnaaspekti reoveepuhastusprotsessi müra- ja lõhnahäiringud ümber (mitteoluliseks) negatiivseks aspektiks ning hindasime uue olulise positiivse aspektina jäätmetekke vältimise torustike rajamisega kinnisel meetodil.

55

Keskkonnaaruande kinnitamine Bureau Veritas Estonia OÜ, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0002, kinnitab peale AS-i Tallinna Vesi keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2025. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009 määruse (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis ja -auditeerimissüsteemis nõuetele. Käesolevas aruandes on rakendatud Euroopa Komisjoni 28. augusti 2017 määrust (EL) 2017/1505 ja Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2018 määrust (EL) 2018/2026, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I, II, III ja IV. Keskkonnaaruanne on kinnitatud 07.05.2026. Janno Semidor EMAS tõendaja Bureau Veritas Eesti OÜ