Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1033867

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1033867

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber L.MK/319878

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10126848

Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa pikendamine korrastamistööde lõpetamiseks MaaPS § 66 lg 4 kohaselt.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Selja II kruusakarjääri ei jõuta kehtiva loa kehtivuse jooksul korrastada, kuna Rail Baltica tööd ei ole edenenud prognoositud ajaraamis. Potentsiaalsed täitemahud liiguvad 2026 ja 2027. Lisaks ei ole mõistlik teha bioloogilisi korrastamise töid sügis-talvisel perioodil. Kaevandatavaks jääkvaruks on registri tänase seisuga 8,022 tuh m3. Korrastamisprojekti kohaselt tuleb lisaks hoidetervikutele tagada juurdepääs kinnistule Eriku (tunnus 80801:002:0240), mis tähendab, et säilima peab olemasolev teetamm maantee ja eramute vahel. Vajalik kruusa kadu selleks on 8 tuh m3. Jääkvaru ei ole korrastamistööde järgselt seega kaevandatav ehk kaevandamisväärsed maavaravarud on täielikult ammendunud.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

-

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Selja kruusamaardla Selja II kruusakarjäär

Aadress Karjääri, Kuiaru küla, Tori vald, Pärnu maakond

Territoriaalkood 3526

Katastritunnus(ed) 80801:002:0244,80801:002:0240

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6484789, Y: 545467

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Eriku (80801:002:0240), Karjääri (80801:002:0244).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 13.12.2028

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Tori vald, Pärnu maakond 0806

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 846

Maardla nimetus Selja

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara kruus

Mäeeraldise nimetus Selja II kruusakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 5.50

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.98

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teede ehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 0

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

2 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 16.022 tuh m³ 31.03.2026

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus tuh m³ 0 tuh m³

Geoloogilised uuringud

2/3

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Eriku Grupp OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number T.MU.PM-200548

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.12.2010

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kuiaru uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.05.2010)

Geoloogiafondi number 8201

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 1004

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.07.2010

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

8. Taotluse lisad

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve rohumaa ja veekogu (korrastamisprojekti kohaselt ei ole nõuetekohase veekogu rajamine võimalik, ala korrastatakse metsa- ja rohumaaks)

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan__Selja_II_.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked__Selja_II_.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_maa_plaan__Selja_II_.pdf

Lisadokumendid

GIS ja CAD failid Lisa 4: Selja_II_TM_piir.dgn

Lisa 5: Selja_II_ME_piir.dgn

Nimetus Manus Korrastamisprojekt Lisa 6: 22_10_31_Selja_II_korrastamisprojekt.asice

3/3

Tallinn 2022

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri

korrastamise projekt

Töö nr 20/3062

Versioon 03

30.06.2022

Kaevandamisloa omanik: OÜ Eesti Killustik

Projekti koostajad: Erki Vaguri, Jako Stein (OÜ Inseneribüroo STEIGER,

(aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood

11206437)

Korrastamistööd: OÜ Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla

paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva

maakond, 48022), OÜ Paikre (registrikood 10836969,

aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev, Pärnade

pst 11, 80046)

Korrastamise vastutav

spetsialist: Ole Sein

(OÜ Eesti Killustik).

Diplomeeritud mäeinsener

(Kutsetunnistus nr 135960) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

/allkirjastatud digitaalselt/

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 2

Kinnitan:

Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Diplomeeritud mäeinsener /allkirjastatud digitaalselt/

(Kutsetunnistus nr 127132)

Projekti koostas:

Jako Stein . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mäeinsener /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 5

1.2 Korrastatava maa ja selle lähiümbruse kirjeldus ............................................ 5

1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus .................. 6

2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA ...................................................... 7

2.1 Korrastamise lähtetingimused ........................................................................... 7

2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd ................................................ 8

2.3 Korrastatava maa sihtotstarve ........................................................................... 9

3. TEHNILINE KORRASTAMINE ....................................................... 10

3.1 Karjääri nõlvad ................................................................................................. 10

3.2 Katendi sh mulla kasutamine ja käitlus .......................................................... 10

3.3 Täitmine .............................................................................................................. 11

3.4 Juurdepääsutee .................................................................................................. 13

3.5 Tööde korraldamine .......................................................................................... 13

3.6 Jääkvaru ja kaevandamisväärsuse minetanud kaevandamata maavara

mahakandmise põhjendus ...................................................................................... 14

4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ............................................... 15

4.1 Rohumaa kujundamine ..................................................................................... 15

4.2 Tööde korraldamine .......................................................................................... 15

5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE

MASINATE ANDMESTIK ................................................................. 17

5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad ............................................................... 17

5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus ............................................................. 17

5.3 Korrastamistööde kalenderplaan ..................................................................... 18

6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED ........ 19

7. TÖÖOHUTUSNÕUDED ...................................................................... 20

8. FOTOD ................................................................................................... 22

9. KASUTATUD MATERJALID ............................................................ 25

TEKSTILISAD

1. Selja II kruusakarjääri korrastamistingimused nr 1-3/20/176

2. Selja II kruusakarjääri maavara kaevandamise luba nr L.MK/319878

GRAAFILISED LISAD

1. Korrastatava maa ülevaateplaan M 1 : 1000

2. Korrastatava maa geoloogilised läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 1000

3. Tehnilise korrastamise plaan M 1 : 1000

4. Tehnilise korrastamise läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 1000

5. Bioloogilise korrastamise ja korrastatud ala plaan M 1 : 1000

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 4

6. Korrastatud ala läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 1000

7. Ekskavaatori ja buldooseri ee-pass

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 5

1. SISSEJUHATUS

1.1 Lähteülesanne

OÜ Eesti Killustik (aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva

maakond, 48022) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216

Tallinn, registrikood 11206437) Selja II kruusakarjääri kaevandamisega rikutud maa

korrastamise projekti.

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekti kohustus tuleneb kaevandamisloa

omanikule maapõueseaduse § 80. Antud projekt on koostatud vastavalt

keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa

korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande

esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.

Selja II kruusakarjääri maavara kaevandamise luba L.MK/319878 (tekstilisa 2) kehtib

kuni 13.12.2026. a. Loaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,98 ha, sh

mäeeraldise pindala 5,50 ha.

Korrastamise projekti eesmärk on näha ette ala efektiivne korrastamine, lähtudes tänasest

situatsioonist ja tehnilistest võimalustest. Projektlahend esitatakse tuginedes viimase

markšeiderimõõdistamise (09.01.2018. a) andmetele.

Selja II kruusakarjääri korrastamise tingimused on väljastatud Keskkonnaameti 20.

veebruari 2020 kirjaga nr 1-3/20/176 (tekstilisa 1). Korrastamise projekt tuleb esitada

rakendamise nõusoleku saamiseks Keskkonnaametile.

1.2 Korrastatava maa ja selle lähiümbruse kirjeldus

Korrastatav maa asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kuiaru külas. Selja II kruusakarjääri

mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad kinnistutega Karjääri (tunnus 80801:002:0244) ja

Eriku (tunnus 80801:002:0240).

Mäeeraldise kagupiir kattub Pärnu - Rakvere - Sõmeru tee nr 5 kaitsevööndiga. Mäetööd

tee kaitsevööndis on kooskõlastatud Maanteeametiga. Mäeeraldise ala läbib 1-20 kV

elektriõhuliin SUIGU:TOR (väline tunnus K3064507) ja selle kaitsevöönd. Idaküljel asub

elektriõhuliini JK50678 kaitsevöönd, õhuliin on tänaseks karjääri piirest likvideeritud (vt

foto 5) ja kaitsevöönd seega ei vasta tegelikule olukorrale. Karjääri põhjaservast ~8 m

kaugusel asub puurkaev, puurkaevu hooldusala raadius 10 m).

Kruusakarjääri mäeeraldiselt on katend kogu ulatuses kooritud ja varu väljamine

lõpetatud. Praeguse seisuga on arendaja alustanud korrastamist ~1 ha suurusel alal

(vt fotod 2 ja 3). Korrastamata ala on kohati liigniiske, idaossa on tekkinud madalaveeline

veekogu (vt fotod 4 ja 5).

Karjäärist vahetult põhja pool asub kinnistute omanikule kuuluv elamu, mille juurde

pääseb maanteelt mööda karjääri kulgevat sissesõiduteed (foto 1). Karjäärist ida pool asub

Kõrgemaa kinnistu (tunnus 80801:002:0083), kus asuvad elamu ja abihoone.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 6

Looduskaitsealad, Natura 2000 alad ja kaitstavad kultuurimälestised karjääri

territooriumil puuduvad.

1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Selja maardla on arvel keskkonnaregistri maardlate nimistus registrikaardi numbriga 846.

Maardla põhimaavara on ehituskruus (kasutusala kood 1205). Kaasnevaid maavarasid

maardlal ei ole.

Selja II kruusakarjäär paikneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahelisel

piiril, jääjärvelise tekkega tasandikest ümbritsetud kirde-edela suunalisel madalal lamedal

servamoodustisel, kus suhteliste kõrguste vahe jalamist harjani on ~2,5 m. Selja II

kruusakarjääri mäeeraldis asub oosi laugel nõlval. Mäeeraldise kasulik kiht

(liustikujõelised setted) oli esindatud veeriselise kruusaga.

Kasulik kihi paksus ulatus kuni 5,1 meetrini, keskmiselt 2,2 m. Kasuliku kihi lamami

absoluutseks kõrguseks on 27,0 kuni 31,1 m. Lamami kõrgus suureneb lääne suunas.

Kasuliku kihi lamami moodustab tihe hallikaspruun ja pruunikashall liivsavi ning

saviliivmoreen. Kattepinnaseks oli 0,2 kuni 0,3 meetri paksune kasvukiht.

Mäeeraldise piirkonnas levib liustikujõeliste setete veekiht. Vesi on vabapinnaline ja

veekiht toitub sademetest. Piirkonda dreenib ligikaudu 1 km kaugusel lõuna pool asuv

Suuroja peakraav. Kaevandites Ka-1, Ka-3 ja Ka-7 asus põhjavee tase geoloogilise

uuringu ajal (juulil 2009.a) vastavalt 2,5, 1,7 ja 3,5 m sügavusel ehk vastavalt 30,0, 29,4

ja 29,2 m abs kõrgusel (keskmiselt 29,32 m). Ülejäänud kaevandites vett ei esinenud.

Mäeeraldisest põhjapool asuvas tiigis mõõdeti 09.07.2009 veetasemeks 29,69 m ja

mäeeraldise idapoolses osas 29.07.2016 29,63 m, seega orienteeruv oodatav korrastamise

järgne veetase piirkonnas on 29,7 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 7

2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA

Kaevandatud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud keskkonnaministri

07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud

nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded,

kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm

ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.01.2018. a

mõõdistuse andmed.

2.1 Korrastamise lähtetingimused

Keskkonnaameti 20. veebruari 2020 korraldus nr 1-3/20/176 Selja II kruusakarjääri

mäeeraldise korrastamisprojekti koostamise tingimused on alljärgnevad:

Korrastatud maa sihtotstarve:

- Kaevandatud maa korrastada rohumaaks ja veekoguks.

Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

- Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

- Veekogu nõlvad tuleb tasandada kaldega 1 : 2. Maantee kaitsevööndisse jääv nõlv

tuleb korrastada kaldega 1 : 3 – 1 : 4.

- Karjäärisüvendi täitmisel kasutatavad jäätmed võivad olla ainult saastamata inertsed

materjalid.

Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

- Projektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata

bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud

mullakäitlus. Vajadusel fikseerida korrastamistöödel puudujääva mulla kogus.

- Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga.

Veerežiimi kujundamise nõuded:

- Karjääri rajatava tehisveekogu valdav sügavus peab olema vähemalt 2 meetrit.

- Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal

liikuvatele inimestele ega loomadele.

- Moodustava veekogu äärde rajada kallasrada.

Bioloogilise korrastamise nõuded:

- Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib

jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°. Korrastamisprojektis anda bioloogilise

korrastamise lahendus, sealhulgas määrata istutatavate või külvatavate taimede

nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord.

Lisatingimused:

- Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt

keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga,

geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ esitatud

nõuetele.

- Ohtlike ainete sisaldus kasutatavates jäätmetes peab vastama veeseaduse1 § 83

sätestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusele elamumaal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 8

- Jäätmete taaskasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätme loa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded“ nõudeid, mis on esitatud § 4¹.

- Jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas enne taaskasutamise

alustamist või taaskasutamise kestel ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate

saasteainete sattumist keskkonda.

- Kavandatava tegevusega ei tohi kaasneda erinevate keskkonnakomponentide

täiendavat saastamist, selleks tuleb jäätmeid taaskasutada taielikult kontrollitud

meetodil vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegevuse tulemusena peab

suurenema üldine taaskasutatud jäätmete kogus, mis ei tekitaks kehtestatud käitlus

nõuete järgimisel täiendavat keskkonnakoormust.

- Taotleda kogu korrastatavale alale jäätmekäitluse registreerimistõend või jäätmeluba.

- Korrastamisprojekt tuleb vastavusse viia maapõueseaduse § 62 lõikes 1 sätestatuga,

mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel

tuleb tagada, et arvelevõtud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud

juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt.

- Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest.

- Projektile lisada tööde kalenderplaan.

- Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaametile heakskiitmiseks ühes eksemplaris

paberkandjal ja digitaalselt (CD-l).

Korrastamise käigus tuleb kaevandatud alale luua tingimused mäeeraldise hilisemaks

kasutamiseks heas seisus rohumaa. Haljastatud rohumaa eeliseks on selle edaspidiste

kasutusvõimaluste rohkus, samas on tagastud ala esteetiline väljanägemine. Samuti on

haljastatud rohumaad võimalik hiljem väikeste kulutustega kujundada või ette valmistada

konkreetseks maa kasutuseks.

2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd

Korrastamistööd jagunevad kaheks – tehnoloogiline korrastamine ja bioloogiline

korrastamine. Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri

geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega ning majanduslike kaalutlustega, tööde

tegemisel tuleb järgida kaevandamisloas ette nähtud leevendusmeetmeid keskkonnale.

Lähtuvalt korrastamise tingimustest tuleb kaevandatud maa korrastada rohumaaks ja

veekoguks. Ala geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu ei ole võimalik

moodustada nõuetekohast veekogu (vt peatükk 3.3), mistõttu tuleb kogu mäeeraldis

korrastada rohumaaks. Vastavalt maapõueseaduse § 15 lg 1, peab maapinna kõrgus

veepinnast olema minimaalselt 0,7 m. Selja II kruusakarjääris on stabiliseerunud veetase

abs kõrgusele 29,7 m, millest tulenevalt mäeeraldise ala täita abs kõrguseni 30,4 m ja

täitmise maht on 39 tuh m³. Arvestades, et Selja II kruusakarjääri avamisel kooritud

kattepinnase maht on 17 tuh m³, on vaja nõude täitmiseks juurde tuua täiendavalt

22 tuh m³ materjali. Lisaks kattepinnasele kasutatakse täitmiseks inertseid jäätmeid, mis

on kõige optimaalsem lahendus ning on lubatud Keskkonnaameti

korrastamistingimustega.

Selja II kruusakarjääri korrastamistööd koosnevad järgmistest etappidest:

- karjääri nõlvade ohutu nõlvuse tagamine;

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 9

- Selja II kruusakarjääri täitmine minimaalselt abs kõrguseni 30,4 m;

- tagada juurdepääs karjääriga seotud kinnistutele mööda olemasolevat sissesõiduteed;

- tagada rohttaimede külvamiseks soodne pinnas kattes täidetud maa ülemise pinna

vähemalt 0,1 m paksuselt kattepinnasega;

- rohuseemnete külvamine.

Korrastamisprojekti aluseks on võetud viimane markšeidermõõdistus (seisuga

09.01.2018. a).

2.3 Korrastatava maa sihtotstarve

Selja II kruusakarjääri mäeeraldis tuleb korrastada rohumaaks (maatulundusmaaks).

Mäetööde käigus ei ole mäeeraldise teenindusmaalt eemaldatud metsa, millest tulenevalt

ei ole otstarbekas korrastamise käigus rajada sinna rohumaad. Tulenevalt eelnevast, jääb

teenindusmaa mäeeraldisega hõlmamata ~1,5 ha suurune ala metsamaaks

(maatulundusmaaks) (vt graafiline lisa 5/7).

Korrastatud maa on sihtotstarbelt metsamaa pindalaga 1,48 ha ja rohumaa pindalaga

5,5 ha.

Täpsed kõlviku mahud tuleb määrata korrastamise lõpetamisel tehtava

markšeidermõõdistuse käigus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 10

3. TEHNILINE KORRASTAMINE

Tehnilise korrastamise eesmärk on karjääri tehnogeenne maastik valmistada ette rohumaa

rajamiseks nii, et tulevikus oleks võimalik selle majandamine ega tekiks erosiooni,

tuulekannet, soostumist või maa muul viisil halvenemist. Korrastamistööde käigus on

vaja kujundada kõik olemasolevad karjääri küljed stabiilseks ja ohutuks võimalikele

kasutajatele.

Tehnilise korrastamise tööd seisnevad nõlvade tasandamises, karjääri täitmises ja

tasandamises, kasvukihiga katmises ja hilisema juurdepääsu tagamises karjääriga seotud

kinnistutele.

Täitmisel kasutatakse lisaks Selja II mäeeraldise teenindusmaal ladustatud kattepinnasele

ka inertseid jäätmeid. Korrastamisel kasutatavate inertsete jäätmete täpsed liigid ja mahud

määratakse jäätmeloas.

3.1 Karjääri nõlvad

Kõik karjääri nõlvad on moodustatud varasema kaevandamise käigus. Korrastamise

järgsed karjääri nõlvad peavad olema stabiilsed ehk sellised, mis pinnase ettenähtud

niiskustingimustes ja arvutusliku koormuse puhul ei deformeeru. Nõlvade kalde

moodustamisel tuleb arvesse võtta mäeeraldisel leviva kruusa varisemise kaldenurka ning

ala hilisemat kasutamise suunda. Ohutu nõlva teoreetiline nõlvus kuivades tingimustes

on kruusal 1 : 1,4 (35°). Maantee kaitsevööndisse jääv nõlv tuleb korrastada kaldega

1 : 3 – 1 : 4.

Eelpool toodud tingimused on kaevandamise käigus kujundatud nõlvadele praeguseks

valdavalt antud, täiendavalt tuleb tasandada ~50 m pikkune nõlv mäeeraldise keskosas

(vt foto 6). See töö tuleb teha paralleelselt täitmisega ning nõlv tasandada nõlvuseni

1 : 1,4 (35°) (vt graafiline lisa 2/7). Kujundades nõlvad nimetatud nõlvuseni on tagatud

varingute, lihete ja erosiooni ohu vältimine.

3.2 Katendi sh mulla kasutamine ja käitlus

Korrastamistingimused näevad ette korrastamise projektis esitada mulla või kasvupinnase

kasutamise ja käitluse arvestused ning määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik

mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida

korrastamistöödel puudujääva mulla kogus.

Lisaks on korrastamistingimuste kohaselt lubatud kasutada korrastamisel saastamata

inertsed jäätmeid.

Lähtuvalt eelnevast, on antud projektiga ette nähtud korrastamisel kasutada tabelis 3.1

toodud jäätmekoodidega jäätmeid. Ala korrastamisel ja täitmisel tuleb tagada

tagasitäitmiseks kasutatavate materjalide ohutus. Seega tuleb kasutada üksnes

keskkonnale ohutuid materjale, mille leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus

ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjustaks täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja-

ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Materjalide ohutus tagatakse eelnevate

analüüside läbiviimisega, millega määratakse, kas kasutatav materjal vastab

kehtestatud normtingimustele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 11

Tabel 3.1 Täiteks sobivad jäätmeliigid

Kood Jäätmeliik

01 01 02 Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04

07*

01 04 09 Liiva- ja savijäätmed

17 01 01¹ Betoon

17 01 02¹ Tellised

17 01 03¹ Plaadid ja keraamikatooted

17 01 07¹

Betooni−, tellise−, plaadi− või keraamikatootesegud, mida ei ole

nimetatud

koodinumbriga 17 01 06*

17 05 04¹ Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

17 05 06¹ Süvenduspinnas, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 17 05 05*

17 05 08¹ Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid)

20 02 02 Pinnas ja kivid

¹ Täitmiseks võib kasutada ainult purustatud püsijäätmeid.

Täitmise käigus tuleb kaevandatud alale luua head tingimused mäeeraldiste hilisemaks

kasutamiseks. Rohumaaks silutud pinna ülemine, 0,5 m paksune kiht, peab sisaldama

peent materjali (terasuurusega alla 1 mm) vähemalt 25 protsenti (massi järgi) ega tohi

sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40 protsenti. Edukaks rohttaimestiku

levikuks tuleb täitmisel ülemises, vähemalt 0,1 m paksuses kihis, kasutada ainult

kasvupinnase segust kattepinnast.

Lähtuvalt 2010. a tehtud geoloogilisest uuringust on Selja II kruusakarjääri mäeeraldiselt

kooritud katendi (mulla) maht 17 tuh m³.Mäeeraldiselt kooritud katend on ladustatud

mäeeraldise teenindusmaal ja kasutatakse kogu mahus tehnoloogilisel korrastamisel.

Rohumaaks rajatava ala pind on 5,5 ha (peatükk 4) ning taimkatte loomiseks vajalik

väikseim kattepinnase kogus on 5,5 tuh m3, mis tähendab, et täiendavalt seda tüüpi

materjali ei ole vaja juurde tuua. Kattepinnas kasutatakse mäeeraldise täitmisel kõige

ülemises kihis ning arvestades kattepinnase mahtu, mis on 17 tuh m³, saab kattepinnase

tasandada mäeeraldisele paksusega 0,3 m.

3.3 Täitmine

Korrastamistingimused näevad ette korrastada ala osaliselt veekoguks. Karjääridesse

korrastamisel rajatavate tehisveekogude valdav sügavus peab olema üle 2 meetri. Nõude

seadmise põhieesmärk on kaevandatud alade soostumise vältimine pärast nende

korrastamist. Seli II kruusakarjääri on juba moodustunud madalaveeline veekogu, kus

esineb viited soostumisele vohava taimkatte näol (vt foto 5), mistõttu pole võimalik seda

korrastamise tingimust täita. Kogu ala tuleb tehnilise korrastamise käigus täita, et luua

eeldused rohumaa rajamiseks. Korrastatud rohumaal ei tohi veetase tõusta kõrgemale kui

0,7 m sügavuseni maapinnast.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 12

Korrastamise eesmärkide saavutamiseks tuleb täita ja tasandada karjäär abs

kõrguseni +30,4 m. 2009. aasta uuringu kohaselt on lamami keskmine kõrgus

+29,7 m. Seega vajalik materjali maht täitmiseks on 39 tuh m3 . Mäetööde käigus

katendit võõrandatud ei ole, seega puudujääv materjal mahuga 22 tuh m3, tuleb

karjääri transportida mujalt.

Karjääriala täitmine tehakse kahes osas. Karjääri põhjas kasutatakse täitmiseks inertseid

jäätmeid ning ülemises osas mäeeraldiselt kooritud kattepinnast. Jäätmeliikidest on

täitmiseks lubatud kasutada saastamata inertsed jäätmeid, milleks on mittemaaksete

maavarade kaevandamisjäätmed, kruusajäätmed ja kivipuru, purustatud betoon, tellised,

plaadid ja keraamikatooted, kivid, pinnas(tabel 3.1).

Täitmisel tuleb laotada korraga täidetavale alale ~0,5 m paksune materjali kiht, mis tuleb

tihendada enne järgneva kihi laotamist ekskavaatori roomikutega või laaduri ratastega.

Alumisse kihti tuleb paigutada jämedam materjal (tüki suurus kuni 0,3 m) koos

peenestatud materjali või mineraalse pinnasega, mis täidab suurte tükkide vahelised

tühimikud saavutamaks täidetud ala stabiilsus. Kuna kaevandatud ala tuleb üle anda

rohumaana, siis jäätmete kasutamine on lubatud ainult alumises kihis. Pealmises 0,3 m

paksuses kihis kasutatakse täitmiseks mäeeraldise teenindusmaal ladustatud kattepinnast.

Täitematerjal tuleb transportida karjääri kalluritega ja laiali ajada buldooseriga

või frontaallaaduriga, vajadusel kasutada ekskavaatorit. Täiendavaid tihendamise

masinaid sel juhul kasutada ei ole vaja. Buldooseri, frontaallaaduri või ekskavaatori

töö kogumaht täitmisel kokku on 39 tuh m3.

Tööde tegemisel tuleb jälgida, et suuremaid kive ei satuks ülemisse 0,5 m paksusesse

kihti. Täpsem tööde skeem on toodud graafilisel lisal 3/7.

Vastavalt Keskkonnaameti 21.01.2022 kirjale nr 12-1/21/12309-5 peab jäätmete

kasutamisel arvestama järgmisi tingimusi:

1. Mineraaljäätmete (jäätmekood 19 12 09) kasutamisel arvestada järgmiste

tingimustega:

a. Mineraaljäätmeid on lubatud vastu võtta ehitus ja lammutusjäätmete

sorteerimisega tegelevalt ettevõttelt, kellel on olemas eraldiseisev ehitus

lammutusjäätmete sorteerimissõlm, kus on tagatud, et jäätmed ei puutu

kokku olmejäätmetega.

b. Jäätmed koodiga 19 12 09 võivad koosneda liivast ja kividest.

c. Erinevatelt partneritelt saadud mineraaljäätmeid tuleb analüüsida määruse

nr 21 lisas 2 toodu d näitajate osas: plii, kaadmiumi, kroomi, vase, nikli,

elavhõbeda, tsingi ja naftasaaduste sisaldust (C10 C40,summa) ning

orgaaniline süsinik (DOC).

d. Määratud ohtlike ainete sisalduse väärtusi tuleb võrrelda

keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“ lisas toodud piirarvudega.

e. Mineraaljäätmete võõriste hulk vastavalt standardile EVS EN

13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee ehituses kasutatavad sidumata

ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid on lubatud maksimaalselt X* 3 %

(massiprotsent).

f. Võõriste määramisel tuleb lähtuda standardist EVS EN 933

9:2009+A1:2013/AC:2019.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 13

g. Analüüsida tuleb plii, kaadmiumi, kroomi, vase, nikli, elavhõbeda, tsingi

ja naftasaaduste sisaldust (C10-C40, summa).

2. Süvendpinnase ( jäätmekood 17 05 06) ja teetammimaterjali (jäätmekood 17 05

08) kasutamisel ei tohi materjali leostusnäitajad ületada määruses nr 21 lisas 2

välja toodud piirmäärasid. Analüüsida tuleb plii, kaadmiumi, kroomi, vase, nikli,

elavhõbeda, tsingi ja naftasaaduste sisaldust (C10-C40, summa).

3. Kasutatavad jäätmed ei tohi olla saastunud anorgaaniliste-ja orgaaniliste ainete

või ohtlike ainetega.

4. Süvendpinnase ja teetammimaterjali kasutamine täitmisel on lubatav juhul, kui

ettevõte kontrollib jäätmete vastuvõtul jäätmete vastavust (täitematerjaliks

mittesobilike jäätmete ehk võõriste (nt kile, puit, plastjms) sisaldus) ning

süvendpinnast ja teetammitäitematerjali ei viida täidetavale alale enne, kui

nendest on võõrised eraldatud.

5. Võõriste osakaal võib olla kuni 3% massist.

3.4 Juurdepääsutee

Säilima peab senine juurdepääs karjäärist vahetult põhja jäävatele elamutele. Projekt näeb

ette säilitada nii olemasolev teetamm kui ka sellel kulgeva 45 m pikkusega kruuskattega

tee, mida varasemalt kasutati ka toodangu väljaveoks.

Antud teetammi lammutamine ja tee viimine karjääri põhja ei ole ohutu ja otstarbekas,

kuna lõik ei ole piisavalt pikk. Selle alla jääv maavara tuleb Keskkonnaregistrist kustutada

(peatükk 3.6).

Täiendavaid teid karjääri rajada ei ole vaja, sest rohumaa hooldamine ei nõua

ligipääsuteede võrgu olemasolu.

3.5 Tööde korraldamine

Tehnoloogilist korrastamist tuleb jätkata suunaga läänest idapoole ja lõpule viia pärast

projekti rakendamise nõusoleku saamist. Tööd tuleb peatada kui karjääris masinatega

liikumine ei ole võimalik.

Ohtlike ainete sisaldus jäätmetes ei tohi ületada veeseaduse1 § 83 alusel pinnase kohta

kehtestatud piirväärtust elumaal.

Jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärtused ei tohi ületada

keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 ja määruse lisas 2 sätestatut.

Jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas, enne taaskasutamise

alustamist või taaskasutamise kestel, ei tohi põhjustada jäätmete või neist lahtuvate

saasteainete sattumist keskkonda.

Töödega ei tohi kaasneda erinevate keskkonnakomponentide täiendavat saastamist,

selleks tuleb jäätmeid taaskasutada täielikult kontrollitud meetodil vastavalt

õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegevuse tulemusena peab suurenema üldine

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 14

taaskasutatud jäätmete kogus, mis ei tekitaks kehtestatud käitlus nõuete järgimisel

täiendavat keskkonnakoormust.

Täitmisel ja kasvupinnasega katmisel (graafiline lisa 3/7) tuleb jälgida, et karjääri põhja

ei tekiks sulglohke ega üleujutusi. Täitmise töid on soovitatav teha soojal aastaajal kui

maapind ei ole külmunud. Külmunult täidetud pinnase sulamisel võivad tekkida

ulatuslikud järelvajumised ning sellega suureneb oluliselt järeltasandustööde maht.

Järelvajumisi võib tekkida ka külmumata pinnasega täitmisel ja tasandamisel, kuna

täitmiseks kasutatav pinnas võib olla ebaühtlase koostise ja fraktsiooniga. Mida tüsedam

kiht korrastamisega uuesti kobestatakse, seda ulatuslikumad võivad olla ka

järelvajumised. Jälgida tuleb, et karjääri täitmisel ja tasandamisel ei tekiks pinnavorme,

mille nõlvanurk on üle 8°.

Mulla käitlemine ning korrastatud ala mullatamine peab toimuma vahelaota ja kuival

aastaajal. Materjali käitlemisel tuleb jälgida, et ettevalmistatavale rohumaale ei tekiks

uusi sulglohke. Kattekihi transpordil üle 100 m on otstarbekas varasema kogemuse põhjal

kasutada kallurit, alla 100 m transpordikauguse puhul frontaallaadurit. Suurema ühiku

hinna tõttu tuleb eelistada täitmisel ja tasandamisel ekskavaatorile frontaallaadurit,

ekskavaatorit kasutada vajadusel frontaallaaduri toetamiseks.

Tööde tegemisel tuleb arvestada , et katendi kasutamine väljaspool karjääri ei ole lubatud.

3.6 Jääkvaru ja kaevandamisväärsuse minetanud kaevandamata maavara

mahakandmise põhjendus

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 08.09.2020. a) on Selja II kruusakarjääri

mäeeraldisega seotud ehituskruusa aktiivne tarbevaru plokis 2 – 16 tuh m³. Selja II

kruusakarjääri maavaravaru ei ole kogu mahus kaevandatav, kuna mäeeraldise külgedele

on jäetud maavaravarust hoidetervikud tagamaks külgnevatel aladel olemasoleva

maapinna säilimise. Nimetatud hoidetervikute maht on 8 tuh m³.

Lisaks hoidetervikutele tuleb tagada juurdepääs kinnistule Eriku (tunnus

80801:002:0240), mis tähendab, et säilima peab olemasolev teetamm maantee ja eramute

vahel. Vajalik kruusa kadu selleks on 8 tuh m3.

Jääkvaru ei ole korrastamistööde järgselt kaevandatav.

Pärast korrastamistööde järgset markšeiderimõõdistust tuleb kaevandamisväärsuse

minetanud kaevandamata maavaravaru Keskkonnaregistrist kustutada.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 15

4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE

Bioloogiline korrastamine peab järgnema tehnilisele korrastamisele. Bioloogilise

korrastamise valikul on arvestatud korrastamise tingimustega ning karjääri geoloogiliste

ja hüdrogeoloogiliste tingimustega.

Korrastatud maa tuleb üle anda heas seisus rohumaana. Haljastatud rohumaa eeliseks on

selle edaspidiste kasutusvõimaluste rohkus. Samuti on haljastatud rohumaad võimalik

hiljem väikeste kulutustega kujundada või ette valmistada konkreetseks maa kasutuseks.

Bioloogiline korrastamine tuleb teha karjääri piires vastavalt graafilisele lisale 5/7.

Bioloogilise korrastamise kogupindala on 5,5 ha.

4.1 Rohumaa kujundamine

Rohumaaks kujundatakse kogu Selja II kuursakarjääri mäeeraldis pindalaga 5,50 ha.

Bioloogilise korrastamise käigus tuleb rohumaa moodustada tehnoloogiliselt ette

valmistatud alale (graafiline lisa 5/7). Edukaks rohttaimestiku külvamise eelduseks on, et

silutud pinna ülemine 0,5 m paksune kiht sisaldaks peenet materjali terasuurusega kuni 1

mm vähemalt 25% massi järgi ega tohi sisaldada kive läbimõõduga üle 10 mm enam kui

40%. Samuti peab olema tagatud, et taimestatav maapind oleks maksimaalsest

veetasemest vähemalt 1 m kõrgemal. Kuivõrd taimestatavat pinda täideti tehnoloogilise

korrastamise käigus kõikjal keskmiselt 1 m ja kaeti 0,1 m paksuselt kasvukihiga, siis on

mõlemad tingimused täidetud. Kasutada võib tavapärast põllumajanduses kasutatavat

külvimasinaga seemnesegu külvamist.

Heina külvamiseks võib näiteks kasutada Older Grupp OÜ haljastussegu „Kaunis“, mis

koosneb punasest aruheinast ja aasnurmikast või muud sarnast segu. Heinasegu kulunorm

on 30 kg/ha. Arvestades tulevase rohumaa pindala kulub külvamiseks kokku 165 kg

heinasegu.

4.2 Tööde korraldamine

Bioloogiline korrastamine tuleb teha esimesel võimalusel pärast tehnoloogilist

korrastamist ning soovitavalt kevadel.

Rohumaa moodustamisel on seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vaja kindlaid

temperatuure ja niiskust. Enne lõpliku seemnesegu valikut tuleb täiendavalt konsulteerida

valdkonna eksperdiga.

Seemnete optimaalne külviaeg on kevadel (aprilli lõpp – mai) esimesel võimalusel, sest

seemned vajavad idanemiseks rohkesti niiskust. Kui kevadine külv mingil põhjusel

hilineb ja muld kuivab, võib kõrrelisi veel külvata juuli lõpul - augusti algul. Hea külviks

ettevalmistatud pinnas peab olema hästi tasane, piisavalt tihendatud, mille kobestatud

sügavus ei tohiks ületada 2 - 3 cm. Heinseemne ühtlase tärkamise huvides peab

külvisügavus jääma 1 - 2 cm piiridesse maapinda. Külvikuna tuleb kasutada spetsiaalseid

heintaimede külviks valmistatud külvikuid. Oluline on, et külvik oleks agregaadis kergete

äketega. Külvijärgsel rullimisel on oluline roll heinaseemnete arenguks soodsa

kasvukeskkonna kujundamisel. Rullimist ei tohi teha peale vihma, kui muld on märg.

Oluline on valida õige rullide raskus (turvasmuldadel tuleb kasutada raskemaid rulle).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 16

Rohumaa rajamisel on esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures

umbrohtude pealt niitmine. Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega nii toitainete,

valguse kui ka niiskuse osas. Üheaastaste umbrohtude levik uuskülvis on üsna sage ja

seetõttu on taimiku niitmine ~15 cm kõrguselt ka tihti hädavajalik. Hooldusniitega ei tohi

hilineda, sest maha niidetud mass võib põhjustada kultuurtaimede lämmatamist ning

tekitada rohukamaras tühikuid. Kui umbrohtude levik probleemi ei tekita ja

kultuurtaimed ei ole varjatud, siis hooldusniidet teha vaja ei ole.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 17

5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE

MASINATE ANDMESTIK

5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad

OÜ Eesti Killustik omab või rendib karjäärides töötamiseks masinaparki, mis on valitud

vastavalt mäenduslikele tingimustele ning arendaja kogemusele kaevandamisel. Selja II

kruusakarjääri korrastamisel kasutatakse järgnevaid masinaid:

- Buldooser, hõlma mahuga 3,4 m³;

- Frontaallaadurid, kopa mahuga 2,7 – 3,3 m³;

- Ekskavaator, kopa mahuga 1,6 m³.

5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus

Antud juhul kvalifitseeruvad korrastamise töödeks täitmine, kasvupinnasega katmine ja

nõlva tasandamine.

Masinate ühiku hindade arvutamisel on lähtutud masinate tunnihindade maksumusest ja

nende eeldatavast tootlikkusest. Arvutuste aluseks on võetud järgnevad andmed:

- Buldooseri tootlikkus 130 m³/h, kulu 50 €/h;

- Frontaallaadurite tootlikkus 144 m³/h, kulu 50 €/h;

- Ekskavaatori tootlikkus 239 m³/h, kulu 75 €/h.

Hinnad on toodud seisuga 01.05.2021 a ning esindavad tööde läbiviimise orienteeruvat

kulu. Tööde mahud ja hinnad on toodud tabelis 5.1. Hinnad on ümardatud saja euro

täpsuseni.

Tabel 5.1 Erinevate korrastamistööde mahud ja nende maksumus

Tegevus Masin Ühik Maht Ühiku hind Kokku, €

Tehnoloogiline korrastamine

Nõlva

tasandamine Ekskavaator €/h 1 75 €/h 75

Põhja täitmine ja

reljeefi

kujundamine

Kallur tuh m3 38 0,16 €/m3 6 080

Frontaallaadur/

ekskavaator/

buldooser

tuh m3 33,5 1 €/ m3 33 500

Kasvupinnasega

katmine

Frontaallaadur/

ekskavaator/

buldooser

tuh m3 5,5 0,7 €/ m3 3 850

Tehnoloogiline korrastamine kokku 43 505

Bioloogiline korrastamine

Heina külvamine Seemne kulu kg 165 4 € 660

Masinkülv ha 5,5 50 € 275

Bioloogiline korrastamine kokku 935

Karjääri korrastamine kokku 44 440

Karjääri korrastamine kokku varuteguriga (10 %) 49 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 18

Prognoositav tööde maksumus on ligikaudu 49 tuhat eurot. Maksumus on

orienteeruv, kuna tööde maht ja hinnad võivad korrastamistööde elluviimise ajaks olla

mõnevõrra muutunud. Hind ei sisalda makse (sotsiaalmaks ja tervisekindlustus), samuti

ei ole arvestatud masinate võimaliku veokuluga objektile ning tööliste väljasõidu tasuga.

Masinate ühikuhind sisaldab operaatori kulu. Täiendavat kütusekulu lisandumist ei ole

hinnale juurde arvestatud. Täpne tööde maksumus selgub konkreetsete korrastamistööde

kavandamise hetkel.

5.3 Korrastamistööde kalenderplaan

Maavara kaevandamise luba lõppeb Selja II kruusakarjääris 13.12.2026. Kuna

kaevandamise käigus ei ole karjääris korrastamise töid lõpuni tehtud, tuleb käesoleva

projekti rakendamist alustada esimesel võimalusel pärast vastava kooskõlastuse saamist

Keskkonnaametilt. Korrastustööde orienteeruv kalenderplaan on toodud tabelis 5.2.

Esimese tööna tuleb jätkata täitmist mäeeraldise lääneküljelt ning viimase tehnilise

korrastamise etapina katta ala kattepinnasega. Bioloogilise korrastuse käigus tuleb

mäeeraldisele külvata rohuseemned.

Tabel 5.2 Korrastustööde kalenderplaan

Etapp Töö Eeldatav

maht Tegemise soovituslik aeg

Tehnoloogiline

korrastamine

Karjääri põhja täitmine ja

reljeefi kujundamine 40 tööp 2021. a – loa lõpuni

Kasvupinnasega katmine 6 tööp 2021. a - loa lõpuni

Bioloogiline

korrastamine Heinasegu külvamine 1 tööp 2021-2026. a kevad- suvi

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 19

6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6

lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu selle

kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22

sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnaameti 20. veebruari 2020 korralduse nr 1-3/20/176 (lisa 1) p 2.2 järgi ei ole

Selja II kruusakarjääri korrastamisel keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik,

samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

kaalumine.

Loa andja määranud leevendusmeetmed loa L.MK/319878 välja andmisel, mille alusel

tuleb jätkata korrastataval alal kuni korrastamise lõpuni keskkonnamõju jälgimist ja

vajadusel vastavate leevendusmeetmete rakendamist. Karjäärisuvendi täitmisel

kasutatavad jäätmed võivad olla ainult saastamata inertsed materjalid.

Seoses tööde tegemisel veetaseme lähedal suureneb veereostuse oht. Diiselkütuse või õli

leke masinatest, on kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis

korrastamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

diiselkütust ega määrdeõli ei satuks karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab

toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on

varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Materjali transportimisest tuleneva tolmu leviku tõkestamiseks ja vähendamiseks

välisõhku on mitmeid võimalusi. Levinuimad ja antud tingimustel efektiivselt

rakendatavad on järgmised leevendusmeetmed:

− teede niisutamine (efektiivsus kuni 90%);

− teede töötlemine kloriididega (peab kasutama koos niisutamisega);

− koormate katmine või niisutamine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 20

7. TÖÖOHUTUSNÕUDED

Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud

töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemise tagab

antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra järgimine. Keelatud on töötada tehniliselt

mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel.

Töökohad tuleb enne mehhanismidega tööle asumist tähistada hästi nähtavate tähistega.

Karjääri korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada alltoodud ohutustehnika nõuetest

ning kaevandamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise ohutusnõuetest ja tööohutuse

nõuetest.

Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest

abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse

ohtu. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud.

Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil

enne selle käivitamist. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse

ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse

vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Igal liikurmehhanismil peab olema

nõuetele vastav esmaabi pakend.

Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ee passis.

Laadurseadmega (frontaallaadur või ekskavaator) laadimisel autole peab viimane järgima

laadija käsklusi. Kui laadurijuhi ja kallurijuhi vahel puudub raadioside, tuleb kasutada

järgmisi helisignaale:

ÜKS LÜHIKE - hoiatav signaal, jää seisma, stopp;

KAKS LÜHIKEST - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus;

ÜKS PIKK - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp.

Mehhanismide vahekaugused nende tööl peavad olema maksimaalsed mehhanismide 1,5

kordsed tegevusraadiused.

Ekskavaatori töötamise ajal ei tohi olla kopa 1,5 kordses tegevusraadiuses teisi

mehhanisme ega inimesi, välja arvatud laadimisel olev auto (transpordivahend).

Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine keelatud ning seal ei tohi viibida

ka inimesi.

Buldooseri töötamisel nõlva ja karjääri põhja tasandamisel ei tohi pinna kalle olla suurem

masina passis lubatud kaldest.

Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal.

Kallur, millel puudub turvakatus võib laadida küljelt või tagant, kopa viimine üle auto

kabiini on keelatud.

Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori ega frontaallaaduri koppa jätta rippuvasse asendisse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 21

Frontaallaaduriga liikumisel autoteedel tuleb täita autodele kehtestatud liikumise korda.

Buldooseriga liikumisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest.

Autode või autorongile laadimisel peab autojuht täitma järgmisi nõudeid:

− laadimist ootav auto või autorong peab asuma väljaspool laaduriseadme kopa

tegevusraadiust +5 m ja võib sõita laadimiskohale pärast laadurijuhi lubavat signaali

või käsklust;

− laadimisel olev auto peab olema pidurdatud;

− laadimisel olev auto peab asuma laadurijuhi nähtavuspiirkonnas.

Auto töötamisel karjääris on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning auto

jätmine tõusudele või langustele, välja arvatud rikke korral. Sellisel juhul peab juht võtma

tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud.

Auto tagurpidisõidul peab juht pidevalt andma helisignaali.

Soojakus peab olema kapp vajalike meditsiiniliste instrumentide ja ravimitega.

Enam võimalikud riskid karjääris on:

− mehhanismid sõidavad varisemisohtlikule alale ja kutsuvad esile varingu;

− kallurautod sõidavad ülestõstetud veokastiga;

− ei peeta kinni vajalikest mehhanismide vahekaugustest töötamisel;

− autojuhid ei anna eesõigust peateel sõitjatele;

Eelpool mainitud riskide ärahoidmiseks (minimiseerimiseks) on vajalik töötajate kõrge

töökultuur ja tööde teostamise pidev järelvalve juhtkonna poolt.

Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada

saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi

töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese

töökorraldusega.

Iga töötoimingu eest vastutab töö juhtija. Kui töö toiming on jaotatud mitmeks osaks,

võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator.

Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi

korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid

viivitamatult esitada töö juhtijale. Viimane peab vastuväited läbi kaaluma ja vajaduse

korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhatajaga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 22

8. FOTOD

Foto 1. Vaade säilitamisele kuuluvale sissesõiduteele karjääri keskosas

Foto 2. Tasandatud karjääri lääneosa

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 23

Foto 3. Tasandatud karjääri lääneosa

Foto 4. Vaade täitmisele ja tasandamisele kuuluvale karjääri kesk- ja lääneosale

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 24

Foto 5. Vaade täitmisele ja tasandamisele kuuluvale karjääri idaosale

Foto 6. Tasandamist vajav nõlv karjääri keskosas

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 25

9. KASUTATUD MATERJALID

1. Selja kruusamaardla Selja II kruusakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri koos

graafiliste lisadega (varu seisuga 09.01.2018), OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn

2019

2. Kuiaru uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.05.2010), OÜ

Eesti Geoloogiakeskus, 2010

3. Maapõueseadus RT I, 05.01.2018, 3

4. Keskkonnaministri 23.01.2017. a määrus nr 4 „Uuritud ning kaevandatud maa

korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande

esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. RT I

08.04.2017, 5

5. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 26.06.2018, 13

6. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. RT I,

04.04.2015, 6.

7. Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute nimistud“ 21.06.2016, 36

8. Keskkonnaministri 21.04.2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” RT I, 11.07.2017, 18

9. Keskkonnaministri 09.11.2010. a määrus nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise

kord” RT I, 19.12.2015, 6

K O R R A L D U S

20. veebruar 2020 nr 1-3/20/176

Selja II kruusakarjääri korrastamistingimuste

esitamine

I. ASJAOLUD

Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848; aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla,

Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022) esitas 11.10.2019 Keskkonnaametile taotluse Selja II

kruusakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 14.10.2019 kirjana nr 12-1/19/16628).

Maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/319878 Selja II

kruusakarjäärist ehituskruusa kaevandamiseks kehtib kuni 13.12.2026. Selja II kruusakarjääri

mäeeraldis pindalaga 5,50 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 6,98 ha asuvad Pärnu

maakonnas Tori vallas Osaühingule Eesti Killustik kuuluval maaüksusel Karjääri katastritunnus 80801:002:0244. Kaevandatud maavara kasutatakse ehituses ja teede ehituses. Kaevandamisega

rikutud maa korrastatakse rohumaaks ja veekoguks.

II. KAALUTLUSED

2.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa

korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud

korrastamistingimustest lähtuvalt.

MaaPS § 81 lõike 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale

kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka

muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju

strateegilise hindamise raames hinnatud.

Kaevandamisloa nr L.MK/319878 kohaselt on kaevandatud maa kasutamise otstarve rohumaa ja

veekogu.

2 (4)

MaaPS § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/319878 kehtib kuni 13.12.2026.

MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 09.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/16628-2 Tori

Vallavalitsuselt arvamust Selja II kruusakarjääri korrastamistingimuste koostamiseks.

Tori Vallavolikogu nõustus 23.01.2020 otsusega nr 210 Selja II kruusakarjääri

korrastamistingimustega.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 29.01.2020 kirjaga nr 12-1/19/16628-6

Osaühingult Eesti Killustik, kellele maaüksus ka kuulub, arvamust Selja II kruusakarjääri

korrastamistingimuste koostamiseks. Osaühingul Eesti Killustik täpsustused tingimustele

puudusid (saadetud e-kirjana), kuid paluti võimalusel arvestada või lisada tingimus, mis lubab

projekteerimise käigus välja pakkuda mõne tingimuse muutmise, mis esitatakse uuesti

kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet arvestab Osaühing Eesti Killustik sooviga, kuid tingimusena

seda lisada ei saa. Kui projekteerimise käigus on vaja muuta või lisada tingimusi, tuleb

korrastamistingimused uuesti ka kooskõlastada (vastatud e-kirjaga, mis on registreeritud

Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2020 kirjana nr 12-1/19/16628-7).

2.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2

punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud

maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Loa taotleja kavandatav tegevus

ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja

4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik,

samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Selja II

kruusakarjääri korrastamistingimuste andmisel.

3. OTSUSTUS

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS §-le 81 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori

15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1

„Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Tori Vallavolikogu 23.01.2020

otsusele nr 210, Osaühingu Eesti Killustik taotlusele, otsustan:

3.1. Anda Osaühingule Eesti Killustik maavara kaevandamise loa nr L.MK/319878 alusel

kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised

korrastamistingimused:

3 (4)

3.2. Korrastatud maa sihtotstarve:

3.2.1. Kaevandatud maa korrastada rohumaaks ja veekoguks.

3.3. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

3.3.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

3.3.2. Veekogu nõlvad tuleb tasandada kaldega 1:2. Maantee kaitsevööndisse jääv nõlv tuleb

korrastada kaldega 1:3-1:4.

3.3.3. Karjäärisüvendi täitmisel kasutatavad jäätmed võivad olla ainult saastamata inertsed

materjalid.

3.4. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

3.4.1. Projektis esitada mulle või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata

bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud

mullakäitlus. Vajadusel fikseerida korrastamistöödel puudujääva mulla kogus.

3.4.2. Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga.

3.5. Veerežiimi kujundamise nõuded:

3.5.1. Karjääri rajatava tehisveekogu valdav sügavus peab olema vähemal 2 meetrit. Veekogu

rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele

inimestele ega loomadele.

3.5.2. Moodustava veekogu äärde rajada kallasrada.

3.6. Bioloogilise korrastamise nõuded:

3.6.1. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda

laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise

lahendus, sealhulgas määrata istutatavate või külvatavate taimede nimistu, nende arv ning

külvamise või istutamise kord.

3.7. Lisatingimused:

3.7.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri

26.05.2005 määruses nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja

kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ esitatud nõuetele.

3.7.2. Ohtlike ainete sisaldus jäätmetes ei tohi ületada veeseaduse § 76 lõike 1 alusel pinnase

kohta kehtestatud piirväärtust elumaal või tööstusmaal sõltuvalt territooriumi, kus

jäätmeid taaskasutatakse, maakasutuse sihtotstarbest.

3.7.3. Jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärtused ei tohi ületada

keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas 2 sätestatut.

3.7.4. Jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas enne taaskasutamise

alustamist või taaskasutamise kestel ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate

saasteainete sattumist keskkonda.

3.7.5. Kavandatava tegevusega ei tohi kaasneda erinevate keskkonnakomponentide täiendavat

saastamist, selleks tuleb jäätmeid taaskasutada täielikult kontrollitud meetodil vastavalt

õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegevuse tulemusena peab suurenema üldine

taaskasutatud jäätmete kogus, mis ei tekitaks kehtestatud käitlusnõuete järgimisel

täiendavat keskkonnakoormust.

3.7.6. Taotleda kogu korrastatavale alale jäätmekäitluse registreerimistõend või jäätmeluba.

3.7.7. Korrastamisprojekt tuleb vastavusse viia maapõueseaduse § 62 lõikes 1 sätestatuga, mis

sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb

tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud

juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt.

3.7.8. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest.

4 (4)

3.7.9. Projektile lisada tööde kalenderplaan.

3.7.10. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaametile heakskiitmiseks ühes eksemplaris

paberkandjal ja digitaalselt (CD-l).

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

juhataja

maapõuebüroo

keskkonnaosakond

Saata: Osaühing Eesti Killustik

Teadmiseks: Tori Vallavalitsus

Agnes Putnik

maapõuespetsialist

maapõuebüroo

keskkonnaosakond