Arvamus politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Siseministeerium Teie: 25.05.2026 nr SIM/26-0603/01-1K Meie: 25.06.2026 nr 7-2/26-01077-2

      Arvamus politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

  Siseministeerium  esitas Riigikantseleile  25.05.2026  kooskõlastamiseks  politsei  ja  piirivalve  seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.   Riigikantselei kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral.   1. Eelnõu  seletuskirjas  on  viidatud,  et  see  on  seotud  kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  (varem: tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse) eelnõuga, kuid kuna selle menetlus on pooleli ning  jõustumise aeg teadmata, on koostajad lähtunud kehtivas õiguses olevatest terminitest.    Riigikogu  võttis  kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  (KORKS)  02.06.2026  vastu  ning  see  jõustub  01.10.2026.  Seetõttu  tuleb  eelnõu  järgmises menetlusetapis  KORKS-iga  kooskõlla  viia.  Palume  seejuures  arvestada KORKS-is  sätestatud  kriisiolukorra  ja  sellega  seonduvate  erikordade  süsteemi  ja  terminitega,  samuti  KORKS-iga  asutuste  pädevuses  tehtavate  muudatustega. Näiteks antakse Päästeametile KORKS-i §-dega 94 ja 98 ülesanded korraldada  varjumist  ja  ulatuslikku  evakuatsiooni  ning  sätestatakse,  et  Päästeamet  on  sõltumata  kriisiolukorra  olemusest  kriisiolukorra  lahendamise  eest  vastutav  asutus  elanikkonnakaitse  tegevuste puhul. Sellest  lähtudes on kõnesolevas eelnõus mõistlik üle vaadata  ja  täpsustada  päästeseaduse muudatused.   2. Eelnõu  kohaselt  ei  ole  võimalik  teenistujate  reservi  (edaspidi  reserv)  liikmeks  nimetada  isikut, kes on  riigikaitselise  töökohustusega  (KORKS kohaselt: kriisiülesandega) ameti- või  töökohal  või  sõjaväelise  auastmega  sõjaaja  ametikohal.  See  on  mõistlik  tingimus,  sest  vabatahtlikult võetud kriisiroll ei saa prevaleerida riigi antud kriisirolli üle.   Samas nähakse eelnõus ette, et teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja  arvatud  juhul, kui see on vältimatult vajalik  riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste  juhid või  nende  volitatud  isikud  lepivad  kokku,  et  isik  nimetatakse  sõjaaja  ametikohale.  See  ei  ole  kooskõlas KORKS-iga sätestatud lahendusega, mille  järgi  juhul, kui kriisirolliga vabatahtlik  (nt abipolitseinik või vabatahtlik päästja) nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega  ameti-  või  töökohale  või  tema  ameti-  või  töökoht  määratakse  kriisiülesandega  ameti-  või  töökohaks, peatub tema kriisirolliga vabatahtliku staatus ning jätkub pärast sellelt vabastamist.  Erandjuht  nähakse  pärast  KORKS-i  jõustumist  ette  üksnes  politseiametniku  või  päästeteenistuja  ametikohale  nimetatud  isiku  suhtes,  kes  üldreeglina  vabastatakse  sõjaaja 

ametikohalt, välja arvatud  juhul, kui  teda ei ole võimalik sõjaaja ametikohal asendada ning 

.

2 (3)

ametikohalt, välja arvatud  juhul, kui  teda ei ole võimalik sõjaaja ametikohal asendada ning  asutused lepivad selles kokku.   Isiku  vabatahtlik  otsus  olla  reservi  liige  ei  saa  olla  tema  sõjaaja  ametikohale  nimetamist  välistavaks tingimuseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lõike 1 järgi on Eesti kodanikud  kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras ning § 29 lõike 2 järgi  võib  isikut  sundida  tema  vaba  tahte  vastaselt  kaitseväeteenistusse.  Sellest  lähtudes  on  kaitseväeteenistus  ülimuslik  vabatahtlikku  reservi  kuulumise  ees.  Teeme  ettepaneku  analüüsida eelnõu põhiseaduspärasust ning vajaduse korral eelnõu sellele vastavalt muuta.   3. Eelnõus  ei  ole  reservi  kuuluva  vabatahtliku  isiku  osalemisele  seatud  ajalisi  piiranguid.  Reservi  kaasamise  otsus  kehtib  30  kalendripäeva  ning  seda  on  võimalik  pikendada,  kuid  korduva pikendamise korral ei ole reservi kuuluva isiku suhtes eraldi piiranguid. Seletuskirja  järgi  on  see  mõeldud  nii,  et  kui  selgub  vajadus  reservi  kaasamise  pikendamiseks,  siis  kaasatakse  ülesande  täitmisse  üldjuhul  (kuid  mitte  alati)  reservi  teine  liige.  Samas  võib  eelnõust  järeldada,  et  kui  kaasatud  isik  ise  vastupidist  tahet  ei  avalda,  on  võimalik  teda  kriisireservi  koosseisus  tähtajatult  kaasata. Samal  ajal  on  tööandjale  tekkiva otsese varalise  kahju hüvitis piiratud keskmise brutokuupalga kuuekordse ulatusega. Palume eelnõu  sellest  lähtudes hinnata ja vajaduse korral täiendada.   4. Eelnõu läbiva lahenduse järgi otsustab reservi vastava asutuse ülesannete täitmisse või kriisi  lahendamisse  kaasamise  ja  hiljem  selle  pikendamise  Vabariigi  Valitsus  korraldusega,  mis  antakse  valdkonna  eest  vastutava  ministri  ettepanekul.  Selle  selgitusena  on  seletuskirjas  toodud,  et  kuna  otsus mõjutab  tööandjaid,  on  oluline,  et  otsustustasand  oleks  kõrgem  kui  asutuse  juhi  tasand.  Tegelikult  on  nende  isikute  puhul,  kes  kaasamise  ajal  nimetatakse  kaasavas asutuses ametikohale, Vabariigi Valitsuse tasandil otsus mõistlik ilmselt ka seetõttu,  et sellega antakse seadusega lubatud vahetu sunni ning muud isikute põhiõiguste ja -vabaduste  riive volitused isikutele, kellel seda tavapäraselt ei ole.    Erand  on  siinkohal  kriisirolliga  vabatahtlikud  merepäästjad,  vabatahtlikud  päästjad  ja  abidemineerijad, keda kaasavas asutuses kriisi lahendamise ajaks ametikohale ei nimetata. Ka  seletuskirjas on  selgitatud,  et kriisirolli määramisega vabatahtlikule merepäästjale ei kaasne  tema  õiguste  ega  volituste  laienemist  võrreldes  tavapärase  vabatahtliku  merepäästja  pädevusega.  Samuti  on  märgitud,  et  väljaspool  kriisi  saab  abidemineerija  või  vabatahtlik  päästja  osaleda  Päästeameti  tegevuses  samadel  alustel  kui  kriisirollita  abidemineerija  või  kriisirollita vabatahtlik päästja. Palume hinnata, kas nende isikute puhul on eelnõus sätestatud  Vabariigi Valitsuse tasemel otsus mõistlik, ning vajaduse korral eelnõu muuta.   5. Plaanitud muudatuse rakendamisel on suur mõju tööandjale. Reservi liikmel on õigus saada  tasustamata  lisapuhkust ning keelduda töö tegemisest või  teenistusülesannete  täitmisest ajal,  kui  ta  on  kriisi  lahendamiseks  vastavale  ametikohale  nimetatud.  Samas  ei  nähtu  eelnõust  piisavalt selgelt, kuidas toimub tööandja teavitamine. Palume eelnõu sellest lähtudes hinnata ja  vajaduse korral täiendada.   6. Julgeolekuasutuste  seaduse  (JAS)  täiendusega  luuakse  julgeolekuasutuse  reserv,  kuid  riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 48 lõike 3 täienduses kasutatakse sätte  sisu mõttes  loogilist  sõnastust Välisluureameti reserv. Teeme ettepaneku  täiendada RSVS-i  lisatavat sätet sõnadega, mis loovad selgema seose JAS-i muudatusega.  

7. Eelnõus  on  läbivalt  kasutatud  sõnastust,  mille  järgi  reservi  liikme  ülesanne  on  toetada 

3 (3)

7. Eelnõus  on  läbivalt  kasutatud  sõnastust,  mille  järgi  reservi  liikme  ülesanne  on  toetada  asjaomast asutust kriisiolukorras või selle ohu korral. See ei anna tema tegevust täpselt edasi.  Reservi  liikme ülesanne on osaleda  asutuse  ülesannete  täitmises. Teeme  ettepaneku  eelnõu  sellele vastavalt muuta.   8. Päästeseaduse  muudatusega  reguleeritakse  ka  sellise  vabatahtliku  (tõlgina)  kaasamist,  kellele  ei  ole  määratud  kriisirolli.  Kriisirollita  isiku  kaasamine  ei  ole  kooskõlas  muu  regulatsiooniga, mistõttu teeme ettepaneku asjaomane säte eelnõust välja jätta.    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär