Käibemaksuseaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

05.06.2026

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõna „kauba“ tekstiosaga „kauba, välja arvatud

teises liikmesriigis nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 4. peatüki „Kasutatud kaupade,

kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord“ 2. ja 3. jao alusel

kehtestatud erikorra (edaspidi kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja

antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord või avalikul enampakkumisel

müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi

käibemaksuga maksustamise erikord) alusel maksustatud kauba“;

2) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) käesoleva seaduse §-de 43 ja 431 alusel erikorda rakendav isik erikorras sätestatud

tingimustel ja korras, samuti teises liikmesriigis nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise

6. peatüki „Erikorrad, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid

mittemaksukohustuslastele või tegelevad kaupade kaugmüügiga või teevad teatavaid

omamaiseid kaubatarneid“ 2. või 3. jaos kehtestatud erikorra (edaspidi teenuse, ühendusesisese

kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga

maksustamise erikord) rakendajana või 4. jaos kehtestatud erikorra (edaspidi ühendusevälisest

riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikord) rakendajana ja tema

vahendajana registreeritud isik tehingutelt, mille maksukohustus tekib Eestis.“;

3) paragrahvi 3 lõike 6 punktis 7 asendatakse tekstiosa „„Erikorrad, mida kohaldatakse

maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele või tegelevad

kaupade kaugmüügiga või teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid“ 2. või 3. jaos kehtestatud

erikorra (edaspidi teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu

kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord)“tekstiosaga „„Erikorrad, mida

kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele

või tegelevad kaupade kaugmüügiga, teevad teatavaid riigisiseseid kaubatarneid või viivad üle

oma kaupu“ 2. või 3. jaos kehtestatud erikorra (edaspidi ühendusesisese kaugmüügi ning

teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord)“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „10“ arvuga „21“;

5) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas“ tekstiosaga „käesoleva

seaduse §-s 433 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorras deklareeritud kauba teise

liikmesriiki toimetamine ning“;

6) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri

alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba teise

liikmesriiki toimetamisest“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui maksukohustuslane toimetab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul

kauba teise liikmesriiki teise maksukohustuslase nimel ning seda ei tehta kauba omaniku

2

selgesõnalisel taotlusel, esitab ta kauba omanikule hiljemalt kauba veol või lähetamisel

järgmise teabe:

1) liikmesriigid, kust ja kuhu kaup toimetatakse;

2) kauba kirjeldus ja kogus;

3) kauba lähetamise või veo alguse kuupäev.“;

8) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 11 jäetakse välja tekstiosa „, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri

alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates

kauba Eestisse toimetamisest“;

9) paragrahvi 101 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui osutatakse teenust, mille käigus tehakse internetipõhise kauplemiskoha kaudu

võimalikuks tehing või toiming, mille käibe tekkimise koht on Eesti, ja seda teenust osutatakse

isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena

registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, on sellise teenuse käibe

tekkimise koht Eesti.“;

10) paragrahvi 101 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „mujale liikmesriiki kui kauba

võõrandaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik“ sõnadega „kauba võõrandaja asukoha

või püsiva tegevuskoha liikmesriigist mujale liikmesriiki“;

11) paragrahvi 101 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui osutatakse teenust, mille käigus tehakse internetipõhise kauplemiskoha kaudu

võimalikuks tehing või toiming, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, ja seda teenust

osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud

maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, on

sellise teenuse käibe tekkimise koht riik, kus on nimetatud tehingu või toimingu käibe tekkimise

koht.“;

12) paragrahvi 101 lõike 7 punktis 2 asendatakse sõna „toimetatakse“ sõnadega „toimetatakse

Eestist“;

13) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 3 on käibe tekkimise koht vastavalt sama

paragrahvi lõigetele 1 ja 2 Eesti, kui teise liikmesriigi maksukohustuslane rakendab Eestis

tekkiva käibe maksustamisel teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise

erikorda. Erandina käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8 on käibe tekkimise koht vastavalt sama

paragrahvi lõigetele 5 ja 6 teine liikmesriik, kui maksukohustuslane rakendab teises

liikmesriigis tekkiva käibe maksustamiselkäesoleva seaduse §-s 43 sätestatud teenuse,

ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise

käibemaksuga maksustamise erikorda.“;

14) paragrahvi 101 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ läbivalt sõnadega „ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“;

15) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõigetes 3 ja 31 ning § 8 lõigetes 4 ja 7“

tekstiosaga „§ 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4“;

16) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

3

„16) teise liikmesriigi isiku poolt teises liikmesriigis nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII

jaotise 6. peatüki 5. jao „Oma kaupade üleviimise erikord“ alusel kehtestatud erikorra (edaspidi

oma kaupade üleviimise erikord) rakendamisel ühendusesiseselt soetatud kaup.“;

17) paragrahvi 15 lõiget 31 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva seaduse §-le 28“ tekstiosaga

„, välja arvatud juhul, kui oma kauba teise liikmesriiki toimetamine on deklareeritud käesoleva

seaduse §-s 433 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorra alusel“;

18) paragrahvi 15 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 16 kohaselt“ tekstiosaga „§ 16

kohaselt või §-s 191 sätestatud väikeettevõtete erikorra rakendamise korral“;

19) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) osalus või väärtpaber, mis annab kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna

kasutamise ja käsutamise õiguse, välja arvatud selline osalus või väärtpaber, mis annab

eelnimetatud õiguse käesoleva lõike punkti 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa

üle;“;

20) paragrahvi 19 lõike 11 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „tingimused täidetud“ sõnadega

„jooksval kalendriaastal ja need ei olnud täidetud ka eelmisel kalendriaastal“;

21) paragrahvi 19 lõike 11 punktis 3 asendatakse sõna „saanud“ sõnadega „saanud maksuhalduri

kinnituse alusel“;

22) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Maksuhaldur keeldub andmast ettevõtlusega tegelevale teise liikmesriigi isikule

maksuvabastuse rakendamise õigust või lõpetab tema õiguse rakendada maksuvabastust Eestis

järgmistel juhtudel: 1) Eestis tekkinud käibe korral on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

registreerimiskohustuse tekkimise tingimused täidetud jooksval kalendriaastal või need olid

täidetud ka eelmisel kalendriaastal; 2) isik registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel. (13) Maksuhaldur saadab ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku suhtes maksuvabastuse

rakendamise õiguse andmisest keeldumise või maksuvabastuse rakendamise lõpetamise otsuse

elektrooniliselt isiku asukohariigi maksuhaldurile isikule kättetoimetamiseks. Käesoleva

paragrahvi lõike 12 punktis 1 nimetatud juhul jõustub maksuvabastuse rakendamise õiguse

andmisest keeldumise otsus selles otsuses nimetatud kuupäeval ja maksuvabastuse rakendamise

lõpetamise otsus maksuvabastuse rakendamise tingimuse äralangemise kuupäeval. Käesoleva

paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud juhul jõustub otsus isiku maksukohustuslasena

registreerimise kuupäeval.“;

23) paragrahvi 19 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registreerimiskohustust ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel ega ettevõtlusega

tegeleval ühendusevälise riigi isikul teenuse osutamisel ja kauba võõrandamisel juhul, kui isik

on registreeritud teises liikmesriigis ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja

teenuste käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana ja nimetatud käive kuulub

maksustamisele selle erikorra alusel.“;

24) paragrahvi 19 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ega

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“;

4

25) paragrahvi 191 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „isikul“ tekstiosaga „isikul, välja

arvatud käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud ühendusevälisest riigist imporditud kauba

kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda rakendaval isikul,“;

26) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Maksuvabastust rakendatakse kogu käibe suhtes, mis tekib liikmesriigis, kus rakendatakse

erikorda.“;

27) paragrahvi 21 lõike 21 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „maksuvabal soetamisel

(§ 18)“ sõnadega „ega teises liikmesriigis oma kaupade üleviimise erikorra rakendamise korral

kauba ühendusesisesel soetamisel“;

28) paragrahvi 22 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise

erikorra“ sõnadega „ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste

käibemaksuga maksustamise erikorra või oma kaupade üleviimise erikorra“;

29) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik on registreeritud Eestis

maksukohustuslasena ja ta on saanud käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud tingimustel

õiguse rakendada erikorda Eestis, kustutatakse isik maksukohustuslasena registrist arvates

kuupäevast, millal asukohariigi maksuhaldur on väljastanud Eestis erikorra rakendamiseks

registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral registreerimisnumbri

kinnituse.“;

30) paragrahvi 27 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesisese käibe ja teises liikmesriigis tekkiva

käibe andmed, kui:

1) maksukohustuslasel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive,

välja arvatud käesoleva seaduse §-s 433 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorra alusel

deklareeritud käive, või ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana

kolmnurktehingus;

2) maksukohustuslane on maksustamisperioodi jooksul teise liikmesriigi maksukohustuslasele

või piiratud maksukohustuslasele võõrandanud kaupa, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1

nimetatud kaupa, või osutanud teenust, mis kuulub teises liikmesriigis kauba või teenuse saaja

poolt maksustamisele, välja arvatud nullmääraga maksustamisele.“;

31) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 29 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 6“ tekstiosaga

„punktis 1“;

33) paragrahvi 35 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „Ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“;

34) paragrahvi 37 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9

nimetatud teenuse osutamisel“ tekstiosaga „kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, mis

kuulub maksustamisele kauba soetaja või teenuse saaja liikmesriigis,“;

35) paragrahvi 43 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5

„§ 43. Ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga

maksustamise erikord“;

36) paragrahvi 43 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Teenuse,

ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba“

sõnadega „Ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“;

37) paragrahvi 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse sõnad „ ei ole registreeritud“ sõnadega

„ei ole üheski liikmesriigis registreeritud“;

38) paragrahvi 43 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „osutab teenust liikmesriigi isikule,

kes ei ole registreeritud“ tekstiosaga „osutab teenust, mille käibe tekkimise koht on ühenduses,

isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud“;

39) paragrahvi 43 lõike 1 punktides 10 ja 11 asendatakse sõnad „võõrandada

maksukohustuslasena“ sõnadega „võõrandada käibe tekkimise liikmesriigis

maksukohustuslasena“;

40) paragrahvi 43 lõike 1 punktides 10 ja 11 asendatakse tekstiosa „isikule, kui“ sõnadega

„isikule ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui“;

41) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13–15 järgmises sõnastuses:

„13) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võõrandab võrgu kaudu edastatavat

maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena

või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kes kasutab seda kaupa selles teises

liikmesriigis;

14) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv

tegevuskoht on Eestis, võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus- või

jahutusenergiat teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimata isikule, kes kasutab seda kaupa selles teises liikmesriigis;

15) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus-

või jahutusenergiat ühenduses, sealhulgas Eestis, isikule, kes ei ole käibe tekkimise

liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena.“;

42) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktidega 16–25 järgmises sõnastuses:

„16) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võõrandab teises liikmesriigis

paigaldatava ja kokkupandava kauba isikule, kes ei ole selles teises liikmesriigis registreeritud

maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;

17) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv

tegevuskoht on Eestis, võõrandab teises liikmesriigis paigaldatava ja kokkupandava kauba

isikule, kes ei ole selles teises liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud

maksukohustuslasena;

18) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab ühenduses, sealhulgas Eestis, paigaldatava ja

kokkupandava kauba isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud

maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;

19) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võõrandab kauba isikule, kes ei ole

üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik,

vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist ühenduse territooriumil

toimuvale reisile;

6

20) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv

tegevuskoht on Eestis, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, vee- või õhusõiduki

pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist ühenduse territooriumil toimuvale reisile;

21) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, vee- või õhusõiduki

pardal või rongis, mis väljub liikmesriigist, sealhulgas Eestist, ühenduse territooriumil

toimuvale reisile;

22) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võõrandab kauba isikule, kes ei ole

üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik,

teises liikmesriigis ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui kauba toimetamine soetajale

algab ja lõpeb samas liikmesriigis;

23) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv

tegevuskoht on Eestis, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, teises liikmesriigis

ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas

liikmesriigis;

24) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, ühenduses,

sealhulgas Eestis, ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui kauba toimetamine soetajale algab

ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis;

25) maksukohustuslane, kes on teise liikmesriiki toimetatud kauba deklareerinud käesoleva

seaduse §-s 433 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorra alusel ja kellel tekib sellise kauba

omatarbelt maksukohustus või sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus.“;

43) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Erikorda ei või rakendada isik, kes on registreeritud teises liikmesriigis ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste erikorra või oma kaupade üleviimise erikorra

rakendajana.“;

44) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse sõna „osutamisel“ tekstiosaga „osutamisel ega kasutatud

kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga

maksustamise erikorra alusel või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba,

originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra

alusel maksustatud niisuguse kauba ühendusesisese kaugmüügi korras võõrandamisel“;

45) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht, on valinud erikorra rakendamise Eestis, on selline otsus

maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele

järgneval kalendriaastal.“;

46) paragrahvi 43 lõiget 10 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud käibedeklaratsioonil kajastatakse erikorraga hõlmatud maksustatavad, sealhulgas

nullprotsendise maksumääraga maksustatavad tehingud.“;

47) paragrahvi 43 lõikes 11 asendatakse sõnad „osutab maksukohustuslasena või piiratud

maksukohustuslasena registreerimata isikule“ tekstiosaga „osutab isikule, kes ei ole üheski

liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik,“;

7

48) paragrahvi 43 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Kui erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni andmeid on vaja muuta

enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva, lisatakse need muudatused asjaomasesse

käibedeklaratsiooni. Varasema perioodi andmete muudatused esitatakse jooksva kvartali

asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast

arvates, märkides liikmesriigi, kus erikorraga hõlmatud kaup võõrandati või teenust osutati,

ning perioodi ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.“;

49) paragrahvi 43 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Erikorda rakendav isik on kohustatud säilitama erikorraga hõlmatud tehingute

üksikasjalikku arvestust kümme aastat tehingu toimumise aasta 31. detsembrist alates.“;

50) paragrahvi 43 lõikes 16 ja § 431 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi

lõikes 15 nimetatud teabe“ sõnadega „erikorraga hõlmatud tehingute arvestusandmed“;

51) paragrahvi 43 lõike 19 neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 43 lõikes 20 asendatakse tekstiosa „§-s 431“ tekstiosaga „§-s 431 ega 433“;

53) paragrahvi 43 lõike 21 punktis 3 ja § 431 lõike 24 punktis 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva

paragrahvi lõikes 15 nimetatud teavet“ sõnadega „erikorraga hõlmatud tehingute

arvestusandmeid“;

54) paragrahvi 431 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „isik)“ tekstiosaga

„isik), välja arvatud käesoleva seaduse §-s 191 sätestatud väikeettevõtete erikorda rakendav

isik“;

55) paragrahvi 431 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku vahendajana, kelle ettevõtte asukoht on

väljaspool ühendust ja kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, ning teise liikmesriigi

maksukohustuslase vahendajana on õigus tegutseda mitteresidendi maksuesindajal

maksukorralduse seaduse tähenduses.“;

56) paragrahvi 431 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kui imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni andmeid on vaja muuta enne

deklaratsiooni esitamise tähtpäeva, lisatakse need muudatused asjaomasesse

käibedeklaratsiooni. Varasema perioodi andmete muudatused esitatakse jooksva kuu

asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast

arvates, märkides liikmesriigi, perioodi ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on

vajalik.“;

57) paragrahvi 431 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Erikorda rakendav isik ja vahendaja iga oma esindatava kohta on kohustatud säilitama

erikorraga hõlmatud tehingute üksikasjalikku arvestust kümme aastat tehingu toimumise aasta

31. detsembrist alates.“;

58) paragrahvi 431 lõike 22 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-s 43“ tekstiosaga „§-s 43

ega 433“;

59) seadust täiendatakse §-ga 433 järgmises sõnastuses:

„§ 433. Oma kaupade üleviimise erikord

8

(1) Oma kaupade üleviimise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) võib kohaldada

ühendusesisese käibena käsitataval kauba toimetamisel Eestist või muust liikmesriigist teise

liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks.

(2) Erikorda võivad rakendada järgmised isikud (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda

rakendav isik):

1) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis;

2) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv

tegevuskoht on Eestis ja kes toimetab kauba Eestist teise liikmesriiki;

3) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht ning kes toimetab kauba Eestist teise liikmesriiki.

(3) Erikorda rakendav isik peab erikorra raames teise liikmesriiki toimetatud kaubaga seal

maksustatava tehingu tegemiseks olema registreeritud maksukohustuslasena üksnes Eestis.

(4) Erikorda kohaldatakse kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaupadele,

millele kohaldub sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigus.

(5) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, on valinud erikorra

rakendamise Eestis, on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise

alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.

(6) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidest 2 ja 3 ning lõikest 4 ei registreerita isikut

erikorra rakendajana Eestis, kui isik on registreeritud teises liikmesriigis oma kaupade

üleviimise erikorra või ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste erikorra

rakendajana.

(7) Maksukohustuslane, kes soovib oma kaupade üleviimise erikorda rakendada, esitab

maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.

(8) Erikorda rakendatakse alates avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Kui

erikorraga hõlmatud kaup toimetatakse teise liikmesriiki enne avalduse esitamist, kohaldatakse

erikorda esimese üleviimise kuupäevast arvates tingimusel, et maksukohustuslane esitab

erikorra rakendamiseks avalduse hiljemalt erikorraga hõlmatud kaupade üleviimise kuule

järgneva kuu kümnendal päeval.

(9) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kuu

kohta oma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni, olenemata sellest, kas erikorraga hõlmatud

kaupa on teise liikmesriiki toimetatud. Oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioon esitatakse

käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks.

(10) Kui kaup toimetatakse teise liikmesriiki muust liikmesriigist kui Eesti, sisaldab oma

kaupade üleviimise käibedeklaratsioon erikorraga hõlmatud kauba käibemaksuta koguväärtust

eurodes iga liikmesriigi kohta, kust kaup toimetati.

(11) Kui oma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni andmeid on vaja muuta enne

deklaratsiooni esitamise tähtpäeva, lisatakse need muudatused asjaomasesse

käibedeklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni andmete varasema perioodi muudatused esitatakse

jooksva kuu asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise

tähtpäevast arvates, märgides liikmesriigi, kuhu ja kust kaup toimetati, ning perioodi ja

maksustatava väärtuse, mille puhul muudatus on vajalik.

9

(12) Kui teise liikmesriiki toimetatava kauba maksustatav väärtus on muus valuutas kui euro,

kohaldatakse oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioonil vajalike andmete väljendamiseks

Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise

kuule eelnenud kuu viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise

avaldamispäeva vahetuskurssi.

(13) Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

erikorra rakendamise lõpetamisest või oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta ei täida enam

erikorra rakendamiseks vajalikke tingimusi, vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mis

eelneb kuule, millal ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

(14) Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise, kui erikorda

rakendava isiku puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ta on teatanud erikorra rakendamise lõpetamisest;

2) ta ei ole kahe aasta jooksul deklareerinud kauba erikorra alusel toimetamist teise liikmesriiki;

3) ta ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;

4) ta on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

(15) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise

lõpetamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub selle saatmise kuule järgneva kuu esimesel

päeval. Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul jõustub otsus sellest teavitamise kuule

järgneva kuu esimesel kuupäeval. Kui erikorra rakendamine on lõpetatud isiku asukoha või

püsiva tegevuskoha muutumise või kaupade lähetamise või veo alguskoha muutumise tõttu,

jõustub otsus selle muutuse kuupäeval. Kui erikorra rakendamine on lõpetatud seetõttu, et

erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud selle rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata,

jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.

(16) Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata

jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult

eelneva kuu kohta meeldetuletused oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioonide esitamise

kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kuu kohta kümne päeva jooksul

meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;

2) pärast maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei

ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks erikorraga hõlmatud

toimingute arvestusandmeid.

(17) Kui maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise, kuna isik on

korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust

erikorda ega käesoleva seaduse §-des 43 ega 431 sätestatud erikordi rakendada kahe aasta

jooksul erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kvartalile järgnevast kvartalist

arvates.

(18) Erikorda rakendav isik on kohustatud säilitama erikorraga hõlmatud kauba teise

liikmesriiki toimetamise üle peetud üksikasjalikku arvestust kümme aastat oma kaupade

üleviimise aasta 31. detsembrist alates ja tegema selle maksuhalduri või teise liikmesriigi

maksuhalduri nõudmisel, kust või kuhu kaup on toimetatud, elektrooniliselt kättesaadavaks.“;

60) paragrahvi 44 lõiget 11 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel

erikorraga hõlmatud kauba võõrandamine või teenuse osutamine.“;

10

61) paragrahvi 44 lõike 11 punktis 6 asendatakse tekstiosa „teenuse, ühendusesisese kaugmüügi

ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“;

62) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase õiguse rakendada erikorda selle rakendamise

tingimuste äralangemise päevast arvates, kui maksukohustuslane ei ole vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 8 teavitanud maksuhaldurit, et ta on loobunud erikorra rakendamisest.“;

63) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 29 ja 30 järgmises sõnastuses:

„(29) Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi otsused, mis on tehtud enne 2026. aasta

31. detsembrit, kaotavad kehtivuse 2027. aasta 1. jaanuaril.

(30) Kuni 2028. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 13–15

nimetatud käive §-s 43 sätestatud erikorra rakendamisel ühendusesiseseks kaugmüügiks.“;

64) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) 2028. aasta 30. juunini Eestist teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist Eestisse

nõudmiseni varuna toimetatud kaubale kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud

nõudmiseni varu regulatsiooni.“;

65) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seaduse § 2 lõige 31, § 7 lõike 1 punkt 4, lõike 2 punktid 12–14 ja lõige 31, § 8

lõike 3 punkt 14 ning lõiked 6 ja 7 ning § 36 lõike 1 punkt 6 kehtivad kuni 2028. aasta 30.

juunini.“;

66) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ja (EL) 2022/542 (ELT L 107,

06.04.2022, lk 1–12)“ tekstiosaga „, (EL) 2022/542 (ELT L 107, 06.04.2022, lk 1–12) ja (EL)

2025/516 (ELT L 2025/516, 25.03.2025)“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 5, 7, 9, 11, 14–17, 23, 24, 27, 28, 30, 33–36, 40, 42–44,

46, 48–50, 52, 53, 55–59, 61 ja 64 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

allkirjastatud digitaalselt

1

05.06.2026

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu)

kavandatavate muudatuste eesmärk on piiriüleselt tegutsevate käibemaksukohustuslaste

(edaspidi maksukohustuslane) halduskoormuse vähendamine teistes riikides tekkiva

käibemaksukohustuse täitmisel. Selleks lisatakse piiriülese käibe korral maksukohustust

lihtsustavasse teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu

kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) seni veel erikorraga katmata

käive, mille korral tekib maksukohustus teises liikmesriigis. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist

laiendatakse nimetatud erikorda võrgu kaudu edastatavale maagaasile või elektri-, soojus- või

jahutusenergiale. Muudele, seni erikorraga katmata olukordadele teises liikmesriigis kauba

võõrandamisel maksukohustuse tekkimisel laiendatakse erikorda 2028. aasta 1. juulist, et

maksuhaldurile jääks piisav aeg vajalike IT-arenduste tegemiseks. Lisaks kehtestatakse uus

erikord oma kaupade üleviimisele teise liikmesriiki, mis laiendab täna kehtivat nõudmiseni

varuna käsitatavat regulatsiooni. Sellega seoses tunnistatakse 2028. aasta 1. juulil nõudmiseni

varu regulatsioon kehtetuks.

Lisaks, alates 2028. aasta 1. juulist muudetakse internetipõhise kauplemiskoha teenuse käibe

tekkimise kohta selliselt, et selleks on põhitehingu käibe tekkimise koht senise teenuse saaja

asukoha asemel.

Alates 2027. aasta 1. jaanuarist kavandatakse muudatusi õigusselguse huvides, mis puudutavad

erinevate erikordade koostoimel seaduse rakendamist ning teise liikmesriigi ettevõtlusega

tegelevale isikule Eestis maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest keeldumise või

maksuvabastuse rakendamise lõpetamise korda. Lisaks, Maksu- ja Tolliamet (edaspidi

maksuhaldur) saab õiguse lõpetada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise

õigus otsusega, kui selle erikorra rakendamise tingimused ei ole enam täidetud ja isik ise ei ole

erikorra rakendamise lõpetamisest maksuhaldurit teavitanud. Samuti kavandatakse tunnistada

kehtetuks võimalus maksukohustuslasel kasutada kalendrikuust pikemat maksustamisperioodi.

Lisaks kavandatakse tõsta reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäära 10 eurolt

21 eurole.

Muudatused ei mõjuta oluliselt riigieelarve laekumist, kuna puudutavad eeskätt maksu

tasumisega seotud protsesside lihtsustamist. Kehtiva käibemaksusüsteemi kohaselt peavad

piiriüleselt tegutsevad ettevõtjad mitmel juhul täitma käibemaksukohustusi erinevates

liikmesriikides, sh end seal maksukohustuslasena registreerima ja esitama aruandeid.

Eelnõukohane seadus kokkuvõttes vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuna võimaldab

vältida käibemaksukohustuslasena registreerimist teistes liikmesriikides ning täita vastavad

kohustused Eesti kaudu. Samas täiendatakse aruandlusega seotud nõudeid, mis võib mõne

ettevõtja jaoks suurendada halduskoormust, eelkõige sagedasema deklareerimise ja detailsema

arvestuse pidamise tõttu. Inimestele ja vabaühendustele eelnõuga otsest halduskoormuse

muutust ei kaasne.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

2

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu ([email protected], tel 5885 1300). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes

Peterson ([email protected], tel 5885 1301). Eelnõu mõju riigieelarve laekumisele hindas

fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste ([email protected], tel 5885 1459).

Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja

Heleri Piip ([email protected], tel 5303 2849).

1.3. Märkused

KMS-i muudatustega võetakse üle nõukogu direktiivi (EL) 2025/516, millega muudetakse

direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksunormide osas1, artiklid 2–4, mis jõustuvad

vastavalt 2027. aasta 1. jaanuaril, 2028. aasta 1. juulil ja 2029. aasta 1. juulil, välja arvatud

platvormimajanduse maksustamist puudutavad muudatused.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse

eelnõuga.

Eelnõuga kavandatakse KMS-i 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 30.12.2025,

22) muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamine ja oma kaupade üleviimise

erikorra kehtestamine

Eelnõu kohaselt tunnistatakse nõudmiseni varu regulatsioon kehtetuks 2028. aasta 1. juulist.

Rakendussätte alusel kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini teise liikmesriiki nõudmiseni

varuna üle viidud kaupadele kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu

regulatsiooni. See puudutab nõudmiseni varuna üle viidud kaupade võõrandamist,

tagasitoomist Eestisse või soetaja muutust.

Nõudmiseni varu regulatsioon kehtestati 2020. aasta 1. jaanuaril tulenevalt

käibemaksudirektiivi muudatusest2, millega lihtsustati ühendusesisest käivet teostava ettevõtja

maksukohustuse täitmise protseduure. Kui üldjuhul tekib ühendusesisese käibena käsitatava

oma kauba teise liikmesriiki toimetamisel kohustus kauba omanikul teises liikmesriigis end

maksukohustuslasena registreerida, et selline kauba üleviimine deklareerida teises liikmesriigis

ka ühendusesisese soetusena, siis nõudmiseni varuna oma kauba teise liikmesriiki toimetamisel

ei teki kauba omanikul teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustust.

Nõudmiseni varu on selline kaup, mille kauba võõrandaja toimetab kauba soetajaga sõlmitud

kokkuleppe alusel soetajale teise liikmesriiki.Kauba omanik deklareerib nõudmiseni varuna

teise liikmesriiki toimetatud kauba ühendusesisese käibena siis, kui toimub selle kauba teises

liikmesriigis võõrandamine. Nõudmiseni varu korral peavad olema täietud teatud tingimused,

näiteks kaup tuleb võõrandada teises liikmesriigis 12 kuu jooksul arvates kauba teise riiki

toimetamisest vastavalt ostjaga sõlmitud kokkuleppele.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2028. aasta 1. juulist teise liikmesriiki oma kauba üleviimisel

1 L_202500516ET.000101.fmx.xml 2 Nõukogu direktiiv (EL) 2018/1910, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi

teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamisel

L_2018311ET.01000301.xml

3

käibemaksukohustusega seotud nõuete täitmise lihtsustamiseks oma kaupade üleviimise

erikord (KMS § 433). Nimetatud erikorra rakendamisel sarnaselt kehtiva nõudmiseni varu

regulatsiooniga ei tekita oma kaupade üleviimine teise liikmesriiki selles teises liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimise ega aruandluskohustust, kuid nimetatud erikord on laiem

ja paindlikum kui kehtiv nõudmiseni varu regulatsioon, sisaldades ka olukordi, mis kehtiva

seaduse kohaselt on kaetud nõudmiseni varu regulatsiooniga. Erinevalt nõudmiseni varuna

käsitatavast kaubast ei ole oma kaupade üleviimise erikorra rakendamiseks eritingimusi, vaid

erikorda on õigus rakendada kõikidel juhtudel, kui oma kauba üleviimine on käsitatav

ühendusesisese käibena. Erikorra rakendamisel ei teki maksukohustuslasel teises liikmesriigis

kaupade ühendusesisese soetuse tõttu maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kuna

selline soetus on maksustatud 0% määraga. Erikorra rakendamisel deklareeritakse oma kaupade

üleviimine erikorra alusel kehtestatud käibedeklaratsioonil ning sellist kaupade üleviimist ei

deklareerita ühendusesisese käibena ega sihtriigis ka ühendusesisese soetusena. Sellise kauba

võõrandamine teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimata isikule maksustatakse vastavalt laiendatud KMS §-ga 43 sätestatud

ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise

erikorda (OSS) rakendades (vt punkt 2.2.) ning kauba võõrandamisel teise liikmesriigi

maksukohustuslasele maksustatakse see saaja poolt pöördmaksustamist rakendades. Alates

2028. aasta 1. juulist näeb käibemaksudirektiiv ette, et kui maksukohustuslasele võõrandab

kaupa või osutab teenust teise liikmesriigi maksukohustuslane, kellel puudub kauba või teenuse

saaja liikmesriigis asukoht või püsiv tegevuskoht, siis rakendatakse alati pöördmaksustamist

ehk maksukohustus tekib saajal. Seni kehtiva korra kohaselt on riikide praktika erinev, kuna

käibemaksudirektiiv lubab, kuid ei kohusta üldist pöördmaksustamist rakendada. Oma kaupade

üleviimise erikorra rakendamine maksukohustuslasele on vabatahtlik. Maksukohustuslasel on

endiselt õigus järgida piiriülese käibe maksustamise üldreegleid deklareerides oma kauba teise

liikmesriiki üleviimine nii ühendusesisese käibe kui ka sihtriigis ühendusesisese soetusena ning

täita sellega seoses teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise ja sellega

kaasnevat aruandluskohustust.

2.2. KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra

laiendamine

2015. aasta 1. jaanuaril kehtestati KMS §-ga 43 erikord teises liikmesriigis tekkiva

maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks elektroonilise side teenustele ja elektrooniliselt

osutatavatele teenustele (OSS) ning seda laiendati 2020. aasta 1. jaanuarist ka muudele

teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis ning ka ühendusesisesele

kaugmüügile. Eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt laiendatakse erikorda alates 2027.

aasta 1. jaanuarist võrgu kaudu edastatava maagaasile või elektri-, soojus- või jahutusenergiale

ning alates 2028. aasta 1. juulist kõikidele kaupadele, mis võõrandatakse käibe tekkimise kohas

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ja mille käive

tekib liikmesriigis, kus ei ole kauba võõrandaja asukoht ja kus kauba võõrandaja ei ole

maksukohustuslasena registreeritud. Erikorra eesmärk on lihtsustada piiriüleselt tegutsevate

maksukohustuslaste teistes liikmesriikides tekkivate käibemaksukohustuste täitmist. Erikorra

laiendamisega seoses muudetakse vastavalt ka erikorra pealkirja – ühendusesisese kaugmüügi

ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord. Erikorra rakendamine

on maksukohustuslasele vabatahtlik. Erikorra rakendamisel täidetakse teistes liikmesriikides

tekkiv maksukohustus sellise käibe deklareerimisel ja tasumisel maksuhaldurile ilma, et see

tooks kaasa teistes liikmesriikides maksukohustuslasena registreerimise ja aruandlusnõuete

täitmise kohustust.

2.3. Internetipõhise kauplemiskoha vahendusteenuse käibe tekkimise koht

4

Kehtiva korra kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha poolt automaatse, inimsekkumist

mittenõudva kauba või teenuse kättesaadavaks tegemise teenus elektrooniliselt osutatav teenus,

mille käive tekib teenuse saaja asukohas ka juhul, kui tegemist on isikuga, kes ei ole üheski

liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud, ehk

lõpptarbijaga. Muudatusega nähakse 2028. aasta 1. juulist ette, et kui internetipõhise

kauplemiskoha kaudu toimub kauba võõrandamine või teenuse osutamine, siis kauplemiskoha

teenus, milleks on põhitehingu vahendus, maksustatakse põhitehingu käibe tekkimise kohas.

Muudatus tuleneb käibemaksudirektiivi muudatusest, mille eesmärk on ühtlustada

liikmesriikide praktikat.

2.4. Erikordade koostoimet puudutavad muudatused

Kavandatavate muudatustega täpsustatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist üheaegselt erinevate

erikordade tingimustele vastamise korral erikordade rakendamise korda.

Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord (OSS) (KMS § 43) näeb ette, et erikorda

tuleb kohaldada kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste maksustamisel. Samas KMS §

101 näeb ette erisuse, et kui isik omab asukohta üksnes Eestis ja ühendusesisene kaugmüük või

piiriülese elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käive ei ületa

kalendriaastas 10 000 eurot, siis käsitatakse käibe tekkimise kohana Eestit. Juhul kui isik on

valinud nimetatud erikorra rakendamise, siis loetakse, et isik käsitab käibe tekkimise kohana

teist liikmesriiki ja maksukohustus täidetakse sellisel juhul erikorra alusel ning sellisel juhul

10 000 eurost piirmäära ei arvestata.

Kui maksukohustuslane vastab nii väikeettevõtjate erikorra rakendamise tingimustele, mis

puudutab teises liikmesriigis väikeettevõtjana tegutsemist (KMS § 191) kui ka ühendusevälisest

riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendamise

tingimustele (KMS § 431), siis mõlemat erikorda korraga rakendada ei saa, kuna ühel juhul on

tegemist maksuvabastuse õiguse andmisega ja teisel juhul maksukohustuse täitmisega.

Lisaks täpsustatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra (KMS § 44) ja teenuse,

ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise

käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) (KMS § 43) rakendamise koosmõju. Kuna

teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra raames toimuva käibe aeg määratakse

üldreegli alusel, siis õigusselguse huvides täpsustatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse

erikorda ja välistatakse sellest teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra raames kauba

võõrandamine või teenuse osutamine.

2.5. Reklaami eesmärgil üleantava kauba maksumuse maksuvaba piirmäära

suurendamine (KMS § 4 lõige 2 punkt 6)

Muudatuse eesmärgiks on KMS-s reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäär viia

kooskõlla tulumaksuseaduse §-s 49 sätestatud maksuvabastusega. Nimetatud kauba

üleandmisest ei teki käivet, kui reklaami eesmärgil üleantava kauba maksustatav väärtus ei ületa

21 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on see 10 eurot.

2.6. Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra lõpetamine maksuhalduri otsusega

(KMS § 44 lg 13)

5

Muudatuse eesmärgiks on anda maksuhaldurile õigus lõpetada kassapõhise

käibemaksuarvestuse erikorra rakendamine juhul, kui maksukohustuslase tegevus ei vasta

enam erikorra tingimustele ja isikul on kohustus rakendada maksustamisel üldkorda.

2.7. Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi rakendamise võimaluse lõpetamine

Muudatusega tunnistatakse 2027. aasta 1. jaanuarist kehtetuks maksuhalduri õigus kehtestada

oma otsusega maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema

maksustamisperioodi. Käesoleval ajal puudub praktiline vajadus pikema maksustamisperioodi

kehtestamiseks.

2.8. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Seaduseelnõu koostati eelneva väljatöötamiskavatsuseta. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt

ei nõuta seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt

lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu direktiivi (EL) 2025/516 põhimõtete

rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu asjakohased normid ja avaldada need vastavalt

nimetatud direktiivi artiklis 6 sätestatud tähtaegadel. Nimetatud direktiivi artiklis 2 sätestatud

muudatused tuleb liikmesriigil avaldada hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. Nimetatud

direktiivi ülevõtmine siseriiklikus seadusandluses direktiivis sätestatud tähtaegu järgides on

liikmesriigile kohustuslik ning selleks ei ole liikmesriigile jäetud diskretsiooni.

Eelnõu aluseks oleva direktiivi (EL) 2025/516 muudatuste mõju on hinnatud Euroopa

Komisjoni dokumendis SWD(2022) 3933, mille kommenteeritud kokkuvõte on esitatud

komisjoni töödokumendis SWD(2022) 3944.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas 2023. aasta 15. septembril Euroopa Komisjoni

2022. aasta 8. detsembril Euroopa Liidu Nõukogule menetlemiseks esitatud digiajastu

käibemaksu paketti, mis koosnes nõukogu direktiivi ettepanekust (COM(2022) 701)5, nõukogu

määruse ettepanekust (COM(2022) 703)6 ja nõukogu rakendusmääruse ettepanekust

(COM(2022) 704)7.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas toetada kooskõlas rahanduskomisjoni

arvamusega8 Vabariigi Valitsuse 2023. aasta 15. juunil digiajastu paketi kohta vastuvõetud

seisukohti9. Valitsus toetas põhimõtteid, mis kajastuvad eelnõu aluseks oleva

käibemaksudirektiivi muutvas nõukogu direktiivis (EL) 2025/516.

KMS-i § 4 lõike 2 punkti 6 muudatusega, millega tõstetakse reklaami eesmärgil üleantava

kingituse maksuvaba summat, ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju,

vaid KMS viiakse kooskõlla tulumaksuseaduses toodud vastava maksuvabastusega.

Tulumaksuseaduses muudeti reklaami eesmärgil antava kauba summat seoses elukalliduse

indeksi tõusuga. KMS-i muud muudatused, mis ei ole seotud seletuskirja punktis 1.3 nimetatud

direktiivi ülevõtmisega on täpsustava ja õigusselgust loova iseloomuga ning nende

3 EUR-Lex - 52022SC0393 - EN - EUR-Lex 4 EUR-Lex - 52022SC0394 - EN - EUR-Lex 5 EUR-Lex - 52022PC0701 - EN - EUR-Lex 6 EUR-Lex - 52022PC0703 - EN - EUR-Lex 7 EUR-Lex - 52022PC0704 - EN - EUR-Lex 8 Dokument - Riigikogu 9 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17c93dd8-156b-4388-a6cd-f666ae392c0c

6

muudatustega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Seega ei ole

nimetatud sätete muutmiseks tulenevalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 5 väljatöötamiskavatsus

nõutav.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KMS-i ning §-ga 2 nähakse

ette jõustumine.

3.1. Muudatused, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril

3.1.1. Eelnõu § 1 punkt 1 – KMS § 3 lõige 4 punkt 5

KMS § 3 lõikes 4 on loetletud tehingud, millelt peab maksukohustuslane arvestama ja maksma

käibemaksu. Punktis 5 on sätestatud kaupade osas nn üldine pöördkäibemaksu kohustus, mille

kohaselt on maksukohustuslasel kohustus tasuda käibemaksu ka nimetatud lõikes eraldi

nimetamata kauba soetamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis

maksukohustuslasena registreeritud ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, kuid kellel

tekib antud tehingu osas Eestis maksustatav käive.

Muudatusega sätet täpsustatakse, kooskõlas KMS § 9 lõike 2 punktiga 4, et

pöördmaksukohustust ei teki sellise kauba soetamisel, mis on maksustatud kasutatud kauba,

originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga

maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba,

originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra

alusel. Nimetatud juhul on käibe tekkimise koht välisriigis, kus on erikorda rakendava

ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku asukoht või püsiv tegevuskoht ja kus kaup on erikorra

alusel maksustatud. Seega näiteks teise liikmesriigi isikult nimetatud erikorra alusel

maksustatud kasutatud kauba soetamisel Eestis sellelt kaubalt pöördmaksustamise kohustust ei

teki. Selline kaup on maksustatud eelnimetatud erikorra alusel teises liikmesriigis. Praktikas

muudatus muutuseid kaasa ei too.

3.1.2. Eelnõu § 1 punkt 2 – KMS § 3 lõige 6 punkt 7

KMS § 3 lõikes 6 on sätestatud erijuhud, millal tekib isikul lõigetes 4 ja 5 nimetamata juhtudel

käibemaksu tasumise kohustus. Õigusselguse huvides lisatakse lõikesse 6 punkt 7, mis

puudutab Eestis või teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (alates 2028.

aasta 1. juulist ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga

maksustamise erikord) (OSS) või ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi

käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendaja ja tema vahendaja maksukohustust.

Kui isik on registreeritud KMS § 43 alusel erikorra rakendajana või 431 alusel erikorra

rakendajana või tema vahendajana, siis tekib tal erikorras sätestatud juhtudel maksukohustus

teises liikmesriigis või ka Eestis, mis deklareeritakse ja tasutakse erikorras sätestatud

tingimustel ja korras (KMS § 43 lõige 10 ja § 431 lõige 11).

Samuti tekib teises liikmesriigis nimetatud erikordade rakendajana või IOSS erikorra korral

vahendajana registreeritud isikutel maksukohustus muuhulgas ka Eestis, mis deklareeritakse ja

tasutakse vastava registreerimisliikmesriigi maksuhaldurile. Selline isik ei ole Eesti

maksukohustuslane, kuid tal tekib Eestis käibemaksukohustus, mille ta täidab oma

asukohariigis erikorda rakendades.

7

3.1.3. Eelnõu § 1 punkt 4 – KMS § 4 lõige 2 punkt 6

Muudetakse reklaami eesmärgil üle antava kauba käibemaksuga maksustamist. KMS § 4 lõike

2 punkti 6 kohaselt ei teki käivet reklaami eesmärgil kauba üleandmisest, kui kauba

maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot. Nimetatud kauba võõrandamist käibemaksuga ei

maksustata, kuid selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel on sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus. Tulumaksuseaduse § 49 muudeti 1. jaanuarist 2025 ning suurendati reklaami eesmärgil

üleantava kauba tulumaksuvabastust 10 eurolt 21 euroni. Eelnõuga kavandatakse sarnaselt

tulumaksuseaduse muudatusega tõsta reklaami eesmärgil üleantava kauba käibemaksu

vabastust 21 euroni. Kümne eurone piirmäär on kehtinud alates 1. jaanuarist 2011, enne seda

oli piirmääraks 150 krooni.

3.1.4. Eelnõu § 1 punktid 6 ja 8 – KMS § 7 lõige 2 punkt 7 ja § 8 lõige 3 punkt 11

KMS § 7 lõikes 2 on sätestatud juhud, millal toimingut ei käsitata kauba ühendusesisese käibena

ning § 8 lõikes 3 vastavalt ka toimingud, mida ei käsitata ühendusesisese soetusena. KMS § 7

lõike 2 punkti 7 ja § 8 lõike 3 punkti 11 kohaselt ei käsitata kauba ühendusesisese käibena ja

ühendusesisese soetuse eksporti tingimusel, et ekspordi tolliprotseduur on alustatud vastavalt

selles liikmesriigis kust kaup ekspordi eesmärgil teise liikmesriiki toimetatakse. Vastavalt

käibemaksudirektiivi artiklile 17 (1) koosmõjus artikliga 146, ei näe direktiiv asjaomasel juhul

ette lisatingimusi. Sellest tulenevalt muudetakse KMS § 7 lõike 2 punkti 7 ja § 8 lõike 3 punkti

11 sõnastust ja jäetakse välja tingimus, mis puudutab ekspordi tolliprotseduuri alustamise kohta

ja kauba ühendusest välja toimetamise aega. Muudatus praktikas muutuseid kaasa ei too, kuna

juba praegu lähtutakse antud juhul käibemaksudirektiivi põhimõtetest. Kui eksporti ei ole

alustatud Eestist ja kaup toimetatakse teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks,

siis sellisel juhul ühendusesisest käivet ei teki ja tehing deklareeritakse käibedeklaratsioonil

kauba ekspordina. Eksport ja selle tõendamine on sätestatud KMS §-s 5.

3.1.5. Eelnõu § 1 punktid 10, 12 ja 13 – KMS § 101 lõige 3 punkt 2, § 101 lõige 7 punkt 2 ja

§ 101 lõige 11

KMS-i § 101 lõike 3 punktis 2, § 101 lõike 7 punktis 2 on sätestatud ühendusesisese kaugmüügi

ning piiriülese elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse kalendriaasta

käibe piirmäär 10 000 eurot. Kuni nimetatud piirmäära ületamiseni käsitatakse sellist piiriülest

käivet kauba või teenuse müüja siseseriikliku käibena tingimusel, et käivet teostab liikmesriigi

maksukohustuslane, kes omab asukohta või püsivat tegevuskohta üksnes ühes liikmesriigis.

Muul juhul tekib selline piiriülene käive saaja liikmesriigis. Sätete sõnastusi täpsustatakse

selliselt, et see piirmäär hõlmab üksnes sellise maksukohustuslase asukohariigist teise

liikmesriiki kaupade toimetamist, mitte mujalt liikmesriikidest kaupade saajale toimetamist.

Nimetatud muudatus tuleneb käibemaksudirektiivi artikli 59c sõnastuse täpsustusest

eesmärgiga ühtlustada liikmesriikide praktikat antud sätte osas. Tegemist on sõnastuse

täpsustamisega, mis Eestis praktikas muudatusi kaasa ei too.

Lisaks täiendatakse KMS §-i 101 õigusselguse huvides lõikega 11, millega sätestatakse, et kui

on tegemist maksukohustuslasega, kes rakendab KMS §-s 43 sätestatud teenuse,

ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise

käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS), siis ka juhul, kui KMS §-i 101 alusel oleks

võimalik ühendusesisene kaugmüük maksustada Eestisisese käibena, siis nimetatud erikorra

rakendamisel loetakse, et erikorda rakendav isik on valinud käibe tekkimise kohaks kauba või

teenuse saaja asukoha liikmesriigi ning selline käive maksustatakse erikorra alusel.

Selline täpsustus on vajalik, kuna KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi

ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise

8

erikord näeb ette, et erikorda tuleb kohaldada kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste

maksustamisel (KMS § 43 lõige 2), kuid samas KMS § 101 näeb ette erisuse, et kui isik omab

asukohta üksnes Eestis ja ühendusesisene kaugmüük või piiriülese elektroonilise side teenuse

ja elektrooniliselt osutatava teenuse käive ei ületa kalendriaastas 10 000 eurot, siis käsitatakse

käibe tekkimise kohana Eestit. KMS § 101 sätestatud käibe tekkimise koha määramise erisuse

ja §-ga 43 sätestatud erikorra vahelises koostoimes õigusselguse huvides on vajalik selgelt välja

tuua, et rakendub KMS §-ga 43 sätestatud erikord.

3.1.6. Eelnõu § 1 punkt 18 – KMS § 15 lõige 4 punkt 1

KMS § 15 lõike 4 punkti 1 kohaselt maksustatakse 0% määraga teenus, mille käibe tekkimise

koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui KMS § 16 alusel on selle teenuse käive maksuvaba.

Õigusselguse huvides lisatakse välistusse ka viide KMS §-le 191, millega on kehtestatud

väikeettevõtete erikord (vt KMS § 191 lõike 21 muudatuse selgitust).

3.1.7. Eelnõu § 1 punkt 19 – KMS § 16 lõige 2 punkt 6

Õigusselguse huvides muudetakse KMS § 16 lõike 2 punkti 6. KMS § 16 lõike 2 punktis 6 on

sätestatud, et maksuvaba on väärtpaber, välja arvatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses ja selline väärtpaber või osalus, mis

annab selle omanikule käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 teises lauses nimetatud kinnisasja

või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse. Sätte mõte

on maksustada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikuid, mis on samuti väärtpaberid, ning

vormiliselt väärtpabereid ja osalusi, mis on sisuliselt kinnisasjad. Arvestades, et finantsteenuste

maksuvabastus on sätestatud § 16 lõikes 21, siis sellest lähtuvalt muudetakse sätte sõnastust

selliselt, et see hõlmaks üksnes osalusi ja väärtpabereid, mis annavad kinnisasja või selle osa

omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse. Kui KMS § 16 lõike 2

punkti 3 alusel on kinnisasi või selle osa maksuvaba, siis ei maksustata ka osalust või

väärtpaberit, mis annab sellise kinnisasja või selle osa omandiõiguse või omanikuna kasutamise

ja käsutamise õiguse. Samas kui kinnisasjale maksuvabastust ei kohaldata, siis ei kohaldata

seda ka osalusele ja väärtpaberile, mis annab õiguse sellisele kinnisasjale, mille maksuvabastust

ei kohaldata.

Antud punkti sõnastusest jäetakse välja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud, kuna selle

nimetamiseks puudub vajadus. Finantsteenuste, sealhulgas väärtpaberitehingute

maksuvabastused on sätestatud KMS § 16 lõikes 21. Punktis 7 on sätestatud maksuvabastus

tehingutele nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–7

sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega. Väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punkt 8 sätestab

väärtpaberina kasvuhoonegaaside heitkoguse ühiku atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1

tähenduses. Kuna KMS § 16 lõike 21 punktis 7 ei nimetata väärtpaberituru seaduse § 2 punkti

8, siis seega ka kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikule maksuvabastust ei rakendata. KMS § 16

lõike 2 punkti 6 muudatusega jäetakse välja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikut puudutav

välistus, kuid muudatusega sisulist muudatust ei kaasne, kuna kasvuhoonegaaside heitkoguse

ühikutele maksuvabastust ei rakendata.

3.1.8. Eelnõu § 1 punkt 20 – KMS § 19 lõike 11 punkt 2

Punkti 2 täpsustatakse arvestades KMS § 22 lõikes 1 sätestatud maksukohustuslasena registrist

kustutamise korda ja lisatakse tingimus, et ka eelneval kalendriaastal ei olnud Eestis tekkinud

käibe korral registreerimistingimused täidetud. Väikeettevõtete erikorda ehk maksuvabastust

kuni registreerimiskohustust tekitava käibe piirmäära ületamiseni on õigus rakendada vaid

9

juhul, kui registreerimiskohustust ei ole tekkinud nii sellel kalendriaastal kui ka eelmisel

kalendriaastal.

3.1.9. Eelnõu § 1 punkt 21 – KMS § 19 lõike 11 punkt 3

Koosmõjus KMS § 19 täiendamisega lõigetega 12 ja 13 täpsustatakse õigusselguse huvides

KMS § 19 lõike 11 punkti 3 sõnastust. Teise liikmesriigi isiku asukohariigi maksuhaldur annab

isikule Eestis maksuvabastuse rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või

eelteate muudatuse korral registreerimisnumbri kinnituse juhul, kui maksuhalduritevahelise

infovahetuse käigus on Eesti maksuhaldur kinnitanud isiku vastavust KMS § 19 lõikes 11

punktis 2 sätestatud tingimustele, ehk sellele, et maksuvabastust taotleva isiku

registreerimiskohustuse tingimused Eestis ei ole täidetud jooksval kalendriaastal ega olnud

täidetud ka eelmisel kalendriaastal. Maksuhalduritevaheline asjaomane infovahetus on

reguleeritud nõukogu määruse (EL) 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas10 peatükis

Xa.

3.1.10. Eelnõu § 1 punkt 22 – KMS § 19 lõiked 12 ja 13

KMS § 19 täiendatakse sätetega, mille alusel maksuhaldur oma otsusega keeldub teise

liikmesriigi ettevõtlusega tegelevale isikule väikeetevõtete erikorra rakendamise õiguse

andmisest või lõpetab õiguse rakendada väikeettevõtete erikorda ehk maksuvabastust Eestis.

Teise liikmesriigi isikule Eestis väikeettevõtete erikorra ehk maksuvabastuse rakendamise

kohta tehtavas keelduvas või lõpetavas otsuses viitab maksuhaldur hetkel KMS § 19 lg 11 ning

nõukogu määruse (EL) 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas vastavalt artikli 37b

lõigetele 2 või 3, kuid õigusselguse huvides sätestatakse maksuvabastuse rakendamise kohta

keelduva või lõpetava otsuse alused KMS §-s 19.

Lõike 12 punkti 1 kohaselt maksuhaldur keeldub teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevale

isikule maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest või lõpetab õiguse rakendada

maksuvabastust Eestis, kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ehk isiku kalendriaasta

käibe piirmäär Eestis 40 000 eurot on ületatud või ületas eelmisel kalendriaastal.

Kui teise liikmesriigi isiku käive ületab jooksval kalendriaastal või ületas ka eelmisel

kalendriaastal Eestis kehtestatud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise

käibe piirmäära 40 000 eurot, siis teeb maksuhaldur maksuvabastuse rakendamise kohta kas

keelduva või lõpetava otsuse, mille saadab isiku asukohariigi maksuhaldurile isikule

kättesaadavaks tegemiseks. Selle otsuse alusel piirab isiku asukohariigi maksuhaldur isiku

õigust väikeettevõtete erikorda ehk maksuvabastust rakendada välistades isikule väljastatud

registreerimisnumbri järelliitega „EX“ kasutuse Eestis. Isikul on õigus pöörduda Eestis

maksuvabastuse rakendamiseks antud keelduva otsuse vaidlustamiseks Eesti maksuhalduri

poole.

Lõike 12 punkti 2 kohaselt maksuhaldur keeldub teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevale

isikule maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest või lõpetab tema suhtes õiguse

rakendada maksuvabastust Eestis, kui väikeettevõtete erikorra alusel Eestis maksuvabastust

rakendada sooviv või maksuvabastust rakendav teise liikmesriigi isik registreeritakse tema

esitanud avalduse alusel vastavalt KMS § 20 lõikele 2 Eestis maksukohustuslasena ehk enne,

kui on tekkinud kohustus maksukohustuslasena registreerimiseks. Vältimaks olukorda, et isik

on samaaegselt registreeritud nii maksuvabastuse rakendajana kui ka maksukohustuslasena,

teeb maksuhaldur sellisel juhul väikeettevõtete erikorra alusel Eestis maksuvabastuse

10 konsolideeritud TEKST: 32010R0904 — ET — 14.04.2025

10

rakendamise kohta kas keelduva või selle rakendamist lõpetava otsuse, mille edastab isiku

asukohariigi maksuhaldurile.

Lõikes 13 sätestatakse lõikes 12 nimetatud otsuste jõustumise tähtajad. Kui isik on saanud õiguse

rakendada Eestis maksuvabastust, siis lõike 12 punktis 1 nimetatud juhul jõustub

maksuvabastuse rakendamise lõpetamise otsus maksuvabastuse tingimuse äralangemise

kuupäeval. Kui isiku kalendriaasta käive on ületanud 40 000 eurot, siis vastavalt § 19 lõikele 1

tekib isikul kohustus registreerida end maksukohustuslasena. Erandina ei teki teise liikmesriigi

isikul maksukohustuslasena registreerimise kohustust KMS § 19 lõikes 3 nimetatud juhul, kui

isik on registreeritud teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana

ja nimetatud käive Eestis kuulub maksustamisele selle erikorra alusel ehk Eestis tekkiv

maksukohustus täidetakse oma asukohariigi kaudu. Kui isik on esitanud oma asukohariigile

eelteate Eestis maksuvabastuse rakendamise alustamiseks, kuid isiku kalendriaasta käive on

Eestis ületanud 40 000 euro piirmäära, teeb maksuhaldur maksuvabastuse rakendamisest

keelduva otsuse, mis jõustub otsuses nimetatud kuupäeval. Lõike 12 punktis 2 nimetatud juhul

jõustub maksuvabastuse rakendamise lõpetamise otsus isiku maksukohustuslasena

registreerimise kuupäeval.

3.1.11. Eelnõu § 1 punktid 25 ja 54 – KMS § 191 lõige 1 ja § 431 lõige 2

Muudatusega täpsustatakse tingimusi, mille korral on maksukohustuslasel õigus rakendada

väikeettevõtjate erikorda, mis puudutab teises liikmesriigis väikeettevõtjana tegutsemist (KMS

§ 191) ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise

erikorda (IOSS) (KMS § 431). Kehtiva korra kohaselt on imporditud kauba kaugmüügi

käibemaksuga maksustamise erikorda õigus rakendada maksukohustuslasena registreeritud

isikul, ehk välistatud on ettevõtjad, kes ei ole maksukohustuslasena registreeritud. Muudatusega

kehtestatakse sama põhimõte ka juhuks, kui isik on saanud õiguse rakendada väikeettevõtete

erikorda, ehk maksuvabastust teises liikmesriigis. Seega väikeettevõtete erikorda ei saa

rakendada isik, kes on registreeritud imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga

maksustamise erikorra rakendajana ja ka vastupidi, et imporditud kauba kaugmüügi

käibemaksuga maksustamise erikorda ei saa rakendada isik, kes on registreeritud

väikeettevõtete erikorra rakendajana. Muudatusega kaotatakse erinevate erikordade koosmõjus

tekkiv ebakõla ühelt poolt teises liikmesriigis maksuvabastuse rakendamise õiguse (KMS § 191)

ja teiselt poolt selles teises liikmesriigis võimaliku impordikäibemaksu tasumise kohustuse

täitmise (§ 431) vahel.

3.1.12. Eelnõu § 1 punkt 26 – KMS § 191 lõige 21

Õigusselguse huvides täpsustatakse KMS §-i 191 ja lisatakse lõige 21, millega sätestatakse, et

isik, kes on saanud õiguse rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, peab

rakendama selles teises liikmesriigis maksuvabastust kogu selles teises liikmesriigis toimuva

käibe osas. Väikeettevõtete erikorda ei rakendata valikuliselt üksnes teatud tehingutele, mida

pöördmaksustamise korras maksustada ei saa. Seega kui ettevõtja rakendab väikeettevõtete

erikorda teises liikmesriigis, siis maksuvabastus kohaldub näiteks ka teise liikmesriigi

maksukohustuslasele teenuse osutamisel. Sellisel juhul ei maksustata seda teenust 0% määraga,

vaid see teenus on maksuvaba, kui isik rakendab väikeettevõtete erikorda ja temale on

väljastatud registreerimisnumber järelliitega „EX“. Samas ei teki teise liikmesriigi isikul

väikeettevõtete erikorda rakendavalt isikult teenuse saamisel ka pöördmaksustamise kohustust

ehk väikeettevõtete erikord ja tavakord üheaegselt ei kehti.

3.1.13. Eelnõu § 1 punkt 29 – KMS § 22 lõige 22

11

KMS § 22 täiendatakse lõikega 22, mille alusel maksuhaldur kustutab ettevõtlusega tegeleva

teise liikmesriigi isiku maksukohustuslasena registrist juhul, kui isik saab KMS § 19 lõikes 11

sätestatud tingimustel õiguse rakendada Eestis maksuvabastust ehk väikeettevõtete erikorda.

Sellega välditakse olukorda, et teise liikmesriigi isik on registreeritud Eestis

maksukohustuslasena ja samal ajal kehtib tal õigus Eestis ka maksuvabastust rakendada.

3.1.14. Eelnõu § 1 punkt 31 – KMS § 27 lõige 4

KMS § 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on maksuhalduril õigus

kehtestada oma otsusega maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust

pikema maksustamisperioodi. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist puudub võimalus kalendrikuust

pikema maksustamisperioodi kehtestamiseks.

3.1.15. Eelnõu § 1 punkt 32 – KMS § 29 lg 1

KMS § 29 lõikest 1 jäetakse välja viide KMS § 16 lõike 2 punktile 6, kuna see ei ole antud

kontekstis asjakohane, sest ei puuduta sisuliselt finantstehingute maksustamist (vt KMS § 16

lõike 2 punkti 6 muudatuse selgitust).

3.1.16. Eelnõu § 1 punktid 37, 39 ja 47 – KMS § 43 lõike 1 punktid 1, 2, 10 ja 11 ning lõige

11

Muudatusega täpsustatakse sätete sõnastust, mis puudutab maksukohustuslasena või piiratud

maksukohustuslasena registreerimata isikut. Sisulist muudatust ei toimu. Lõike 1 punktides 1

ja 2 ning lõikes 11 täpsustatakse, et teenuse saaja antud juhul ei ole üheski liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, kuna siin ei ole

mõeldud üksnes Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata

isikut. Samuti täpsustatakse lõike 1 punktides 10 ja 11, kui võõrandatava kauba toimetamine

soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, siis soetaja ei ole käibe tekkimise liikmesriigis

maksukohustuslaena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik.

3.1.17. Eelnõu § 1 punkt 38 – KMS § 43 lõike 1 punkt 3

Ühendusevälise riigi isik, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht ning kes osutab teenust üheski liikmesriigis maksukohustuslasena

või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, võib valida KMS §-s 43 sätestatud

teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) rakendamiseks registreerimisriigiks

Eesti. Samas, erikorra rakendamiseks ei ole oluline teenuse saaja asukoht vaid see, et teenuse

osutamise koht on ühenduses. Seega kui teenust, mille käibe tekkimise koht on ühenduses

osutatakse näiteks ühendusevälise riigi füüsilisele isikule, siis ka sellisel juhul on õigus

rakendada erikorda. Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel

üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata

isikule on käibe tekkimise koha määramisel oluline teenuse saaja asukoht. Kuid näiteks

kinnisasjaga seotud teenuse (ehitamine, hindamine) ja kultuuri-, kunsti-, spordi-, hariduse- või

meelelahutusteenuse (etendused, kontserdid, näitused) osutamisel üheski liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ei ole oluline

teenuse saaja asukoht vaid vastavalt kas kinnisasja asukoht või ürituse toimumise asukoht.

Praktikas sätte sõnastuse muudatus muudatusi kaasa ei too, kuna erikorra rakendamisel

sisuliselt järgitakse teenuse osutamise koha reegleid.

12

3.1.18. Eelnõu § 1 punkt 41 – KMS § 43 lõike 1 punktid 13–15

KMS § 43 lõikes 1 on sätestatud loetelu tehingutest, mille korral on maksukohustuslasel õigus

teises liikmesriigis maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks kohaldada KMS §-ga 43

kehtestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamise käibemaksuga maksustamiseerikorda (OSS). Muudatusega lisatakse tehingute

loetellu võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine

isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud

maksukohustuslasena. Nimetatud erikorra rakendamisel ei ole maksukohustuslane kohustatud

registreerima ennast maksukohustuslasena teises liikmesriigis, kus käive toimub, vaid isik

deklareerib ja tasub teises liikmesriigis maksustamisele kuuluva käibemaksu Eestis. Erikorra

rakendamine lihtsustab näiteks elektriautodele laadimispunktide kaudu elektrit müüva ettevõtja

maksukohustuse täitmist, kui sellise elektri müük toimub mitmes liikmesriigis. Erikorra

rakendamine annab võimaluse ettevõtjal olla registreeritud üksnes oma asukoha liikmesriigis

ja täita oma asukohariigi kaudu teistes liikmesriikides toimuv maksukohustus.

Võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine teises

liikmesriigis seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata

isikule ei ole hõlmatud ühendusesisese kaugmüügi mõistega ja seetõttu kehtiva korra kohaselt

ei ole sellise käibe korral õigust ka erikorda rakendada. Sellist käivet loetakse ajutiselt kuni

2028. aasta 30. juunini ühendusesiseseks kaugmüügiks üksnes antud erikorra rakendamise

kontekstis (vt rakendussäte KMS § 46 lõige 30). Nimetatud võimalus on käibemaksudirektiivist

tulenevalt planeeritud tähtajalisena, kuna eesmärk ei ole ühendusesisese kaugmüügi mõistet

muuta ning alates 2028. 1. juulist näeb direktiiv ette asjaomase erikorra laiendamise, mis

hõlmab lisaks ühendusesisesele kaugmüügile ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamisele ka muid tehinguid ja toiminguid, mille käibe tekkimise koht on teises

liikmesriigis ja mida kauba saaja poolt ei maksustata. Näiteks lisatakse erikorra alla lisaks võrgu

kaudu edastatavale maagaasile või elektri-, soojus- või jahutusenergiale, ka paigaldatava ja

kokkupandava kauba võõrandamine, samuti kauba müük laevadel, lennukites ja rongides ning

ka teise liikmesriiki üle viidud oma kauba võõrandamine isikule, kes ei ole käibe tekkimise

liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, ehk

lõpptarbijale (vt KMS § 43 lõike 1 muudatuste selgitusi seletuskirja punktis 3.2.).

3.1.19. Eelnõu § 1 punkt 45 – KMS § 43 lõige 5

Sõnastuse redaktsiooniline muudatus, millega sätte sisu ei muutu. Sättes sõnastusest jäetakse

välja olukorrad, millal ühendusevälise riigi isikul, kelle puudub ühenduses püsiv tegevuskoht,

on õigus erikorda (OSS) rakendada, kuna tegemist on lõikes 1 sätestatud olukordade

kordamisega. Sõnastuse muudatuse tulemusena jääb ära vajadus alates 2028. 1. juulist erikorra

laiendamise tõttu antud sätet vastavalt täiendada.

3.1.20. Eelnõu § 1 punkt 51 – KMS § 43 lõige 19

KMS § 43 lõikes 19 on sätestatud tähtajad, millal jõustuvad maksuhalduri otsused, mis

puudutavad isiku teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu

kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamise lõpetamist. Muudatuse

kohaselt jäetakse sättest välja neljas lause, mille kohaselt jõustub otsus selle elektroonilisele

edastamisele järgneval päeval, kui erikorra rakendamise lõpetamine või erikorda rakendava

isiku registrist kustutamine on seotud selle isiku poolt korduvalt erikorra rakendamiseks

kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, kuna see ei ole kooskõlas nõukogu rakendusmääruse

(EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi

2006/112/EÜ rakendusmeetmed11 (edaspidi rakendusmäärus) artikli 58 lõikes 2 sätestatud

11konsolideeritud TEKST: 32011R0282 — ET — 14.04.2025

13

põhimõttega. Vastavalt rakendusmäärusele jõustub teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise

erikorra rakendamise lõpetamise otsus nimetatud juhul otsuse saatmise kvartalile järgneva

kvartali esimesel päeval, mis on sätestatud KMS § 43 lõike 19 teises lauses.

3.1.21. Eelnõu § 1 punkt 60 – KMS § 44 lõige 11

KMS §-i 44 lõiget 11 täiendatakse õigusselguse huvides punktiga 6. Lõikes 11 on loetletud

tehingud ja toimingud, mille korral kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda ei rakendata.

Muudatusega lisatakse loetellu KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise

erikorra (OSS) rakendamisel erikorraga hõlmatud kauba võõrandamine või teenuse osutamine.

Nimetatud muudatuse eesmärgiks on õigusselguse huvides sätestada, et kahe erineva erikorra

(§-d 43 ja 44) rakendamisel kohaldatakse KMS §-ga 43 sätestatud erikorda vastavalt § 43 lõikes

2 sätestatud põhimõttele, et nimetatud erikorda kohaldatakse kõigi erikorraga hõlmatud

kaupade ja teenuste maksustamisel. Näiteks, kui kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda

rakendav maksukohustuslane võõrandab kaupu teise liikmesriiki füüsilisele isikule

(ühendusesisene kaugmüük) ja teises liikmesriigis käibemaksukohustuse täitmiseks rakendab

KMS §-ga 43 sätestatud erikorda, siis selliste tehingute osas ei määrata käibe tekkimise aega

arvestades kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda vaid arvestades KMS §-s 11 sätestatud

üldkorda.

3.1.22. Eelnõu § 1 punkt 62 – KMS § 44 lõige 13

KMS § 44 täiendatakse lõikega 13, millega luuakse maksuhaldurile õiguslik alus lõpetada

maksukohustuslase õigus rakendada kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda juhul, kui

maksukohustuslane ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele ehk tema kalendriaasta

käibe piirmäär 200 000 eurot on ületatud ja ta ei ole maksuhaldurit erikorra rakendamisest

loobumisest teavitanud eirates KMS § 44 lõikes 8 sätestatud kohustust.

3.1.23. Eelnõu § 1 punkt 63 – KMS § 46 lõige 29

Kuna alates 2027. aasta 1. jaanuarist puudub võimalus kasutada kalendrikuust pikemat

maksustamisperioodi, siis kuni 2026. aasta 31. detsembrini tehtud maksuhalduri otsused, mis

annavad õiguse teatud maksukohustuslastel kasutada kalendrikuust pikemat

maksustamisperioodi, kaotavad kehtivuse.

3.1.24. Eelnõu § 1 punkt 63 – KMS § 46 lõige 30

Rakendussättega nähakse ette, et teises liikmesriigis maksukohustuse täitmist lihtsustava KMS

§-ga 43 kehtestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha

kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamiseerikorra (OSS) rakendamisel

käsitatakse ühendusesisese kaugmüügina võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus-

või jahutusenergia võõrandamist teises liikmesriigis isikule, kes ei ole seal registreeritud

maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena. Selle tulemusena lihtsustatakse võrgu

kaudu maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia teises liikmesriigis tekkiva käibe

maksustamist andes õiguse sellise käibe korral rakendada KMS §-ga 43 kehtestatud erikorda.

Nimetatud erikorra rakendamisel ei ole maksukohustuslane kohustatud registreerima ennast

maksukohustuslasena teises liikmesriigis, kus käive toimub, vaid isik deklareerib ja tasub teises

liikmesriigis maksustamisele kuuluva käibemaksu Eestis. Võrgu kaudu edastatava maagaasi

või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine teises liikmesriigis seal

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ei ole hõlmatud

14

ühendusesisese kaugmüügi mõistega ja seetõttu kehtiva korra kohaselt ei ole sellise käibe korral

õigust ka erikorda rakendada. Erikorra rakendamine lihtsustab näiteks elektriautodele

laadimispunktide kaudu elektrit müüva ettevõtja maksukohustuse täitmist, kui sellise elektri

müük toimub mitmes liikmesriigis. Erikorra rakendamine annab võimaluse ettevõtjal olla

registreeritud üksnes oma asukoha liikmesriigis ja täita oma asukohariigi kaudu teistes

liikmesriikides toimuv maksukohustus. Sellist käivet loetakse ajutiselt kuni 2028. aasta 30.

juunini ühendusesiseseks kaugmüügiks üksnes antud erikorra rakendamise kontekstis.

Nimetatud võimalus on käibemaksudirektiivist tulenevalt planeeritud tähtajalisena, kuna

eesmärk ei ole ühendusesisese kaugmüügi mõistet muuta ning alates 2028. 1. juulist näeb

direktiiv ette asjaomase erikorra laiendamise, mis hõlmab lisaks ühendusesisesele kaugmüügile

ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamisele ka muid tehinguid ja

toiminguid, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis ja mida kauba saaja poolt ei

maksustata. Näiteks lisatakse erikorra alla lisaks võrgu kaudu edastatavale maagaasile või

elektri-, soojus- või jahutusenergiale, ka paigaldatava ja kokkupandava kauba võõrandamine,

samuti kauba müük laevadel, lennukites ja rongides ning ka teise liikmesriiki üle viidud oma

kauba võõrandamine isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud

maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, ehk lõpptarbijale (vt KMS § 43 lõike

1 muudatuste selgitusi seletuskirja punktis 3.2.).

3.1.25. Eelnõu § 1 punkt 65 – KMS § 50 lõige 7

Muudatusega sätestatakse nõudmiseni varu regulatsiooni kehtivuse tähtaeg. Nõudmiseni varu

regulatsioon kehtib kuni 2028. aasta 30. juunini. Seega nõudmiseni varuna käsitatakse KMS §

2 lõikes 31 sätestatud tingimustele vastavat kaupa, kui see toimetatakse teise liikmesriiki 2028.

aasta 30. juunil või enne seda. Kuna nõudmiseni varu on seotud 12-kuulise perioodiga, mille

jooksul tuleb nõudmiseni varu teises liikmesriigis võõrandada, siis sellest tulenevalt

kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt 2028. aasta 30. juunini Eestist teise liikmesriiki või

teisest liikmesriigist Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaubale kohaldatakse kuni 2028.

aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu regulatsiooni (vt seletuskirja punkt 3.2.21.).

3.1.26. Eelnõu § 1 punkt 66 – KMS-i normitehnilise märkuse täiendamine

Normitehnilist märkust muudetakse, lisades viite ülevõetavale direktiivile.

3.2. Muudatused, mis jõustuvad 2028. aasta 1. juulil

3.2.1. Eelnõu § 1 punktid 3, 14, 23, 24, 28, 33 ja 61 – KMS § 3 lõige 6 punkt 7, § 101 lõige

11, 19 lõige 3, § 19 lõige 31, § 22 lõige 21, § 35 lõige 13 ja § 44 lõige 11

Sellistes sätetes, kus on nimetatud KMS §-ga 43 sätestatud erikorda (OSS), muudetakse

sõnastust, kuna eelnõu kohaselt erikorra pealkiri muutub tulenevalt erikorra rakendusala

laiendamisest 2028. aasta 1. juulist (vt seletuskirja punkt 3.2.10.).

3.2.2. Eelnõu § 1 punkt 5 – KMS § 7 lõige 1 punkt 3

Seoses KMS §-ga 433 oma kaupade üleviimise erikorra kehtestamisega täpsustatakse sätet, et

ka nimetatud erikorra rakendamisel on erikorra alusel deklareeritud kauba teise liikmesriiki

toimetamine ühendusesisene käive. See on maksustatud 0% määraga, kuid erisusena muust

ühendusesisesest käibest seda käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmekoosseisus ei

kajastata (vt seletuskirja punkt 3.2.8.).

3.2.3. Eelnõu § 1 punkt 7 – KMS § 7 lõige 5

15

KMS §-s 7 on sätestatud kauba ühendusesisene käive. Juhtudel, kui ühendusesisese käibena

käsitatava oma kaupade toimetamine teise liikmesriiki toimub nö vahendaja kaudu, ehk et

kaubad toimetab teise liikmesriiki kauba omaniku nimel teine isik, siis selleks, et kauba

omanikul oleks võimalik vastav ühendusesisene käive kas käibedeklaratsiooni ühendusesisese

käibe andmekoosseisus või oma kaupade üleviimise erikorra käibedeklaratsioonil õigeaegselt

kajastada või vajadusel end teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida, siis on

vajalik kehtestada sellisele teise isiku nimel tegutsevale isikule kohustus kauba omanikku

teavitada kaupade teise liikmesriiki üleviimisest, kui see pole tehtud kauba omaniku

selgesõnalisel taotlusel. Selline olukord võib tekkida näiteks teises liikmesriigis asuva ostja

kaubaga varustamisel, kui kauba omanik on andnud õiguse teisele isikule oma nimel vastavalt

kokkulepitud tingimustele kaupade teise liikmesriiki ostjale toimetamiseks.

3.2.4. Eelnõu § 1 punktid 9 ja 11 – KMS § 101 lõiked 2 ja 6

KMS §-s 101 on sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ja isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis

registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise

side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht.

Üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata

isikule vahendusteenuse osutamisel määratakse käibe tekkimise koht üldjuhul vahendatava

tehingu käibe tekkimise koha järgi (KMS § 10 lõige 2 punkt 11 ja lõige 4 punkt 8). Samas

elektrooniliselt osutatavate teenuste üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud

maksukohustuslasena registreerimata isikule osutamisel on käibe tekkimise koht teenuse saaja

asukoht (KMS § 101 lõiked 2 ja 6). Internetipõhise kauplemiskoha poolt automaatse,

inimsekkumist mittenõudva kauba või teenuse kättesaadavaks tegemise teenus on

elektrooniliselt osutatav teenus, mistõttu käibe tekkimise koht kehtiva korra kohaselt erineb

vahendusteenuse käibe tekkimise kohast. Muudatusega nähakse ette, et kui kauba

võõrandamine või teenuse osutamine tehakse üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või

piiratud maksukohustuslasena registreerimata või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise

riigi isikule võimalikuks internetipõhise kauplemiskoha kaudu, siis selline kauplemiskoha poolt

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule osutava teenuse

käibe tekkimise koht on sama, mis kauplemiskoha vahendusel müüdava kauba või teenuse

käibe tekkimise koht. Näiteks kui Eesti füüsiline isik, kes ei ole registreeritud

maksukohustuslasena osutab majutusteenuse vahendust pakkuva internetipõhise

kauplemiskoha kaudu majutust Hispaanias, siis kauplemiskoha osutatav teenus sellele isikule

kuulub maksustamisele Hispaanias. Sama kehtib ka juhul, kui kauplemiskoha osutatava teenuse

eest tasub majutusteenuse saaja (guest fee). Kehtiva korra kohaselt, eeldusel, et tegemist on

elektrooniliselt osutatava teenusega, on sellisel juhul käibe tekkimise koht Eesti.

3.2.5. Eelnõu § 1 punkt 16 – KMS § 15 lõige 3 punkt 16

KMS § 15 lõikes 3 on sätestatud 0%-ga maksustatavate kaupade loetelu. Lõikesse lisatakse

punkt 16, mille kohaselt maksustatakse 0%-se määraga kauba ühendusesisene soetus juhul, kui

see kaup on teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt deklareeritud oma kaupade üleviimise

erikorra alusel. Näiteks, kui Läti maksukohustuslane rakendab oma kaupade üleviimise

erikorda kaupade lähetamisel Eestisse, siis Läti maksukohustuslase kaupade ühendusesisene

soetus on maksustatud 0%-se määraga ning tal ei teki sellelt kaubalt Eestis

maksukohustuslasena registreerimise kohustust aga ka käibemaksu arvestamise ega tasumise

kohustust. Sellise kauba müük Eestis maksukohustuslasele maksustatakse Eesti

maksukohustuslase poolt pöördmaksustamist rakendades ning müük maksukohustuslasena või

piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule tuleb Läti maksukohustuslasel

16

deklareerida ja tasuda Lätis ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste

käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) rakendades.

3.2.6. Eelnõu § 1 punkt 17 – KMS § 15 lõige 31

Vastavalt KMS § 15 lõike 3 punktile 2 maksustatakse kauba ühendusesisene käive 0% määraga.

KMS § 15 lg 31 alusel ei ole õigust 0% määra rakendada, kui oma kauba teise liikmesriiki

toimetaja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimise number või selle kauba ühendusesisene käive ei ole deklareeritud

käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmekoosseisus. Kui oma kauba teise liikmesriiki

toimetamisel rakendab maksukohustuslane KMS §-ga 433 sätestatud oma kaupade üleviimise

erikorda, siis sellisel juhul kohaldatakse 0%-st maksumäära olenemata sellest, et

maksukohustuslasel ei ole teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimise

numbrit ja sellist kauba üleviimist ei deklareerita ka käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe

andmekoosseisus. Sellest tulenevalt on vastavalt sätet täpsustatud.

3.2.7. Eelnõu § 1 punkt 27 – KMS § 21 lõige 21

KMS § 21 lõikes 21 on sätestatud ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku piiratud

maksukohustuslasena registreerimise kohustus. Piiratud maksukohustuslasena registreerimise

kohustus tekib ühendusesisesel kaupade soetamisel. Muudatusega välistatakse piiratud

maksukohustuslasena registreerimise kohustusest isikud, kes soetavad ühendusesiseselt kaupa,

mis on Eestisse toimetatud isiku asukohariigis oma kaupade üleviimise erikorda rakendades.

Oma kaupade üleviimise erikorra rakendamisel ei teki isikul teises liikmesriigis, kuhu kaup

toimetatakse registreerimise kohustust. Selline ühendusesisene soetus on maksustatud 0%-se

maksumääraga.

3.2.8. Eelnõu § 1 punkt 30 – KMS § 27 lõige 15

Vastavalt KMS § 27 lõikele 15 kajastatakse käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmed,

milleks on kauba ühendusesisene käive ning samuti nõudmiseni varuna teise liikmesriiki

toimetatud oma kauba andmed. Ühendusesisese käibe andmetena deklareeritakse ka teenused,

mis teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutamisel maksustatakse üldreegli kohaselt (KMS

§ 10 lõige 4 punkt 9) teenuse saaja poolt.

Punkti 1 muudetakse tulenevalt nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamisest ja

KMS §-s 433 uue ome kaupade erikorra kehtestamisest. Muudatusega jäetakse ühendusesisese

käibena deklareeritavate andmete loetelust välja ühendusesisese käibena käsitatav teise

liikmesriiki toimetatud oma kaup, mis deklareeritakse KMS §-s 433 sätestatud oma kaupade

üleviimise erikorra alusel kehtestatud deklaratsioonil. Sätte tekstist jäetakse välja nõudmiseni

varu, kuna nõudmiseni varu regulatsioon tunnistatakse kehtetuks.

Punkti 2 muudatusega laiendatakse selle ulatust. Punkti 2 alusel deklareeritakse ühendusesisese

käibe andmetena lisaks teises liikmesriigis pöördmaksustamisele kuuluvatele teenustele ka

kaubad. Näiteks deklareeritakse ühendusesisese käibe andmete koosseisus oma kaupade

üleviimise erikorra alusel teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamine teises liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule, kellel sellisel

juhul tekib pöördmaksustamise kohustus. Selline maksukäsitlus on seotud alates 2028. aasta 1.

juulist kehtiva käibemaksudirektiivi artikli 194 muudatusega, mille alusel on üldpõhimõtteks,

et kui maksukohustuslasele võõrandab kaupa või osutab teenust teise liikmesriigi

maksukohustuslane, kellel puudub kauba või teenuse saaja liikmesriigis asukoht või püsiv

tegevuskoht, siis rakendatakse alati pöördmaksustamist ehk maksukohustus tekib saajal. Hetkel

17

on liikmesriikidel õigus, mitte kohustus, kehtestada oma riigis selline üldine

pöördmaksustamise kohustus, mistõttu liikmesriikide praktika on erinev. Eesti rakendab üldist

pöördmaksustamise kohustust, mis vähendab välisriigi isikute halduskoormust Eestis. Eesti

maksukohustuslaste käibemaksukohustus teistes liikmesriikides sõltub hetkel sellest, kas

sihtriik rakendab üldist pöördmaksustamist või mitte.

Käibedeklaratsiooni andmete töötlemine toimub maksukorralduse seaduse (MKS) alusel. MKS

1. peatüki 3. jaos (§-d 17–25) on sätestatud maksukohustuslaste registriga seonduv

regulatsioon. Paragrahvi 17 lõike 1 punktid 1 ja 2 sätestavad:

(1) Maksukohustuslaste register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv ning erinevaid

rakendusi, alamregistreid ja süsteeme koondav andmekogu, mille eesmärgid on:

1) andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;

2) arvestuse pidamine maksude ja tasude määramiseks, nende tasumise õigsuse kontrollimiseks

ja nende sissenõudmiseks.

3.2.9. Eelnõu § 1 punkt 34 – KMS § 37 lõige 21

KMS § 37 lõikega 21 on kehtestatud arve väljastamise tähtaeg piiriüleste tehingute korra. See

hõlmab ühendusesisest käivet ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamist teise

liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele. Nendel juhtudel tuleb arve

esitada kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva

kalendrikuu 15. kuupäevaks. Muudatusega nähakse ette sama tähtaeg arve väljastamiseks ka

muudele piiriülestele tehingutele, millele rakendatakse pöördmaksustamist. See on seotud

käibemaksudirektiivist tuleneva üldise pöördmaksustamise kohustuse põhimõtte

kehtestamisega, mis kehtiva korra kohaselt on liikmesriikidele vabatahtlik. Sellest tulenevalt

ühtlustatakse ka arve väljastamise tähtajad juhtudel, kui kauba või teenuse saajal teises

liikmesriigis tekib tehingu pöördmaksustamise kohustus. Näiteks, maksukohustuslane on

toimetanud kaubad teise liikmesriiki rakendades oma kaupade üleviimise erikorda, mille korral

kaupade sihtriigis maksukohustuslasena registreerimise ega ühendusesiseselt soetuselt

maksukohustust ei teki. Nende kaupade teises liikmesriigis maksukohustuslasele

võõrandamisel tuleb väljastada arve vastavalt KMS § 37 sätestatud nõuetele käibe tekkimise

kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks.

3.2.10. Eelnõu § 1 punktid 35, 36, 40 ja 42 – KMS § 43 pealkiri ja lõige 1

Muudatustega laiendatakse KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise

erikorda (OSS), millega lihtsustatakse teises liikmesriigis maksukohustuse täitmist kauba

müümisel või teenuse osutamisel käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või

piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, ehk lõpptarbijale.

Sellest tulenevalt muudetakse ka §-i 43 pealkirja ja lõike 1 sõnastust. Alates 2028. aasta 1.

juulist on kõnealuse erikorra nimetus „Ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja

teenuste käibemaksuga maksustamise erikord“.

Kehtiv erikord hõlmab käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud

maksukohustuslasena registreerimata isikule osutatavaid teenuseid, mille käive tekib teises

liikmesriigis ja ühendusevälise riigi isiku poolt osutatavaid teenused ning samuti ka

ühendusesisest kaugmüüki ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälise riigi isiku

kauba võõrandamist Eestis. Kavandatavate muudatustega laiendatakse erikorra rakendusala

lisaks ühendusesisesele kaugmüügile kõikidele kaupadele, mille käive tekib liikmesriigis, kus

ei ole kauba võõrandaja asukoht või püsiv tegevuskoht ja kauba saaja on maksukohustuslasena

või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik.

18

Erikorra rakendusalasse lisatakse järgmiste kaupade käive.

1. Paigaldatava ja kokkupandava kauba võõrandamine teise liikmesriigi isikule, kes ei ole

registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena liikmesriigis, kus käive

tekib (käibemaksudirektiivi artikkel 36) – lõike 1 punktid 16 ja 17.

Näiteks, kui Eesti ettevõtja võõrandab Lätis asuvale füüsilisele isikule seadme koos

paigaldamise teenusega ja ettevõtja ei ole KMS § 191 alusel väikeettevõtete erikorra rakendaja

Lätis, siis tekib Lätis maksukohustus, mis on võimalik täita antud erikorda rakendades ning

sellisel juhul ei teki kauba võõrandajal Lätis maksukohustuslasena registreerimise kohustust.

2. Kaup, mis võõrandatakse rongis või vee- või õhusõiduki pardal isikule, kes ei ole üheski

liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena ja sellise

käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis (käibemaksudirektiivi artikkel 37) – lõike 1 punktid

19 ja 20.

Sellise kauba, mis võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal või rongis on käibe tekkimise koht

reisijateveo lähtepunkt. Seega selline käive maksustatakse selles liikmesriigis kust vee- või

õhusõiduk või rong väljub vastavalt selles riigis kehtivale maksumäärale. Näiteks Tallinn–

Helsingi liinil sõitval veesõidukil on Tallinnast väljuval suunal reisijatele kaasamüüdava kauba

käibe tekkimise koht Eesti, seega maksustamisel kohaldatakse Eestis kehtivaid

käibemaksumäärasid. Helsingist väljumisel on käibe tekkimise koht Soome ja kaupade

maksustamisel kohaldatakse Soomes kehtivaid käibemaksumäärasid ning selliselt käibelt

tekkiv maksukohustus Soomes on õigus täita erikorda rakendades.

3. Kauba võõrandamine teises liikmesriigis isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud

maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena ja sellise käibe tekkimise koht on

teises liikmesriigis – lõike 1 punktid 22 ja 23. Näiteks teises liikmesriigis ladustatud kaupade

müük, oma kauba üleviimise erikorra alusel teise liikmesriiki toimetatud kauba müük ning

kauba müük näitustel ja messidel ning turgudel.

5. Oma kauba üleviimise erikorra (KMS § 433) alusel deklareeritud kauba omatarve teises

liikmesriigis – lõike 1 punkt 25.

Kauba omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta

võõrandamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine

maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt

isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil (KMS § 2 lõige 6).

6. Maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub

ühenduses püsiv tegevuskoht, on õigus rakendada erikorda, kui ta ühenduses, sealhulgas Eestis,

võõrandab käibe tekkimise kohas maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimata isikule kaupa rongis või vee- või õhusõiduki pardal või paigaldatava ja

kokkupandava kauba või kaupa nt messidel vastavalt lõike 1 punktides 18, 21 ja 24 nimetatud

juhtudele. Seega, kui ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht on

registreeritud Eestis erikorra rakendajana, siis saab ta OSS deklaratsioonil kajastada kõik

ühenduses punktides 22–25 nimetatud käibed, sealhulgas need, mille käibe tekkimise koht on

Eesti.

3.2.11. Eelnõu § 1 punkt 43 – KMS § 43 lõige 11

KMS §-i 43 lisatakse lõige 11, mille kohaselt ei ole õigust Eestis rakendada ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS),

kui isik on valinud selle erikorra või siis oma kaupade üleviimise erikorra rakendamiseks juba

mõne teise liikmesriigi. Muudatus puudutab ühendusevälise riigi isikuid. Liikmesriigis

19

asukohta omavad isikud ei saagi valida nimetatud erikorra rakendamise kohta – see on alati

isiku asukohariik, kuid ühendusevälise riigi isikud võivad valida erikorra rakendamiseks

liikmesriigi. Sätte eesmärk on vältida seda, et isik rakendab ühendusesisese kaugmüügi ning

teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda ning oma kaupade

üleviimise erikorda erinevates liikmesriikides. Isik võib valida kas ühe või mõlema erikorra

rakendamise, kuid esimene valik määrab selle, kus tal on õigus teist erikorda rakendada.

Mõlema erikorra rakendamiseks on registreerimisliikmesriik alati sama.

3.2.12. Eelnõu § 1 punkt 44 – KMS § 43 lõige 3

KMS § 43 lõike 3 kohaselt ei rakendata ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja

teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) sellise teenuse osutamisel, mille käibe

tekkimise koht on Eestis või teises liikmesriigis, kus asub ka tema püsiv tegevuskoht.

Muudatusega välistatakse nimetatud erikorra rakendamine ka juhul, kui isik võõrandab

ühendusesisese kaugmüügi tingimustele vastavalt kauba, mis on maksustatud kasutatud kauba,

originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga

maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba,

originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra

alusel. Nimetatud erikordade alusel maksustatud kauba ühendusesisese käibe tekkimise koht on

Eesti vastavalt KMS § 9 lõike 1 punktile 7 ning selline käive deklareeritakse

käibedeklaratsioonil. Tegemist on sätte täpsustusega õigusselguse huvides.

3.2.13. Eelnõu § 1 punkt 46 – KMS § 43 lõige 10

KMS § 43 lõikes 10 on sätestatud kohustus esitada iga kvartali kohta ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorraga (OSS)

hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioon. Nimetatud käibedeklaratsioonis esitatakse

maksustamisele kuuluva käibe andmed. Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste

käibedeklaratsioonil esitatavate andmete loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2020/194, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud

rakenduseeskirjad seoses erikorraga, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes

osutavad teenuseid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata

isikule, tegelevad kaupade kaugmüügiga ja teatavate riigisiseste kaubatarnetega, III lisas.

Kehtiva korra kohaselt ei deklareerita antud erikorra käibedeklaratsioonil 0%-se maksumääraga

käivet. Muudatusega sätestatakse, et erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste

käibedeklaratsioonil deklareeritakse ka 0%-se maksumääraga käive arvestades, et direktiivi

kohaselt on liikmesriigil õigus siseriiklikult teatud kaupadele ja teenustele kehtestada

vähendatud käibemaksu määr, sealhulgas 0%-line maksumäär. See hõlmab ka näiteks kauba

või teenuse müüki diplomaatilisele esindajale või esindusele, rahvusvahelise organisatsiooni

esindajale või esindusele, mis on vastavalt direktiivi artikli 151 kohaselt 0%-se maksumääraga

maksustatavad tehingud.

3.2.14. Eelnõu § 1 punkt 48 – KMS § 43 lõige 13

KMS § 43 lõikes 13 sätestatakse ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste

käibemaksuga maksustamise erikorraga (OSS) hõlmatud kaupade ja teenuste

käibedeklaratsiooni andemete muudatuste esitamise kord.

Kui erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni andmeid on vaja muuta enne

deklaratsiooni esitamise tähtaega, lisatakse muudatused asjaomasele deklaratsioonile. Kui on

vaja muuta varasemate perioodide andmeid, siis need esitatakse jooksva kvartali kohta

esitataval deklaratsioonil, ehk kvartalile järgneval kuul. Sätte muudatus üldpõhimõtet ei muuda,

et varasemate perioodide andmete muudatused tuleb teha jooksva kvartali asjaomasel

20

deklaratsioonil. Kuid juhul, kui deklaratsiooni andmeid tuleb muuta deklaratsioonil, mille

esitamise tähtaeg pole veel saabunud, siis need muudatused lisatakse asjaomase perioodi kohta

esitatud käibedeklaratsioonile. Näiteks, kui isik on oktoobris esitanud 3. kvartali kohta

erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuse deklaratsiooni, siis selle deklaratsiooni muutmise

vajadusel tehakse muudatused sellel samal 3. kvartali kohta esitatud deklaratsioonil, kuna

deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. oktoobril, ehk et tähtaeg pole veel saabunud.

3.2.15. Eelnõu punktid 49, 50 ja 53 – KMS § 43 lõiked 15, 16 ja 21

Erikorra rakendajal on kohustus pidada ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja

teenuste käibemaksuga maksustamise erikorraga (OSS) hõlmatud tehingute üle üksikasjalikku

arvestust. Andmete loetelu, mida peab erikorra rakendaja säilitama ja maksuhalduri nõudmisel

tegema elektrooniliselt kättesaadavaks on sätestatud rakendusmääruse artiklis 63c arvestades

muudatusi vastavalt nõukogu rakendusmäärusele (EL) 2025/518, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe

osas12.

Vastavalt rakendusmääruse artikli 63c lõikele 1 tuleb erikorda rakendaval isikul säilitada

järgmist teavet:

1) liikmesriik, kuhu kaup võõrandati või teenust osutati;

2) võõrandatud kauba kirjeldus ja kogus või osutatud teenuse liik; kohaldataval juhul märge

selle kohta, kas tegemist on direktiivi 2006/112/EÜ artikli 16, 18 või 26 kohase kaupade

tarnimise või teenuste osutamisega pärast üleviimist oma kaupade üleviimise korra alusel;

3) asjaomane teave korrigeerimiste kohta vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ X jaotise 5.

peatükile pärast üleviimist oma kaupade üleviimise korra alusel;

4) kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuupäev;

5) maksustatav summa ja kasutatav vääring;

6) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;

7) kohaldatav käibemaksumäär, kui see on asjakohane;

8) mahaarvamisõigusega maksuvabastuse korral viide direktiivi 2006/112/EÜ kohaldatavale

sättele või vastavale riigisisesele sättele;

9) tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatav vääring, kui see on asjakohane;

10) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa;

11) enne kauba võõrandamist või teenuse osutamist saadud ettemaksed;

12) arve väljastamise korral arves sisalduv teave;

13) teenuse puhul teave, mida kasutatakse teenuse osutamise koha kindlaksmääramiseks, ning

kauba puhul teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha

kindlaksmääramiseks;

14) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav

käibemaksumäär, kui see on asjakohane;

15) KMS § 4 lõikes 13 nimetatud juhul maksukohustuslase nimi, postiaadress ja e-posti aadress

või veebisait, kelle kauba võõrandamine on internetipõhise kauplemiskoha kaudu võimalikuks

tehtud, ning võimaluse korral:

- kauba võõrandaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või riiklik

maksuviitenumber;

- kauba võõrandaja pangakonto number või virtuaalkonto number.

Tulenevalt erikorra rakendusala laiendamisest on võrreldes kehtiva korraga laiendatud ka

säilitatavate andmete loetelu. Säilitatavate andmete loetellu on lisatud näiteks 0%-se

maksumääraga maksustatavad tehingud arvestades, et liikmesriikidel on õigus ühe vähendatud

12 L_202500518ET.000101.fmx.xml

21

määrana rakendada teatud kaupadele ja teenustele 0%-st maksumäära, lisaks on erikorda

hõlmatud ka diplomaatiliste ja konsulaarkokkulepete alusel 0% määraga maksustatavad

tehingud. Oma kaupade üleviimise erikorra rakendamisel tuleb ühendusesisese kaugmüügi ning

teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda rakendada ka teise

liikmesriiki üle viidud kaupade omatarbe maksustamisel ning vajadusel ka maha arvatud

sisendkäibemaksu korrigeerimisel tekkiva maksukohustuse korral. Lisaks on platvormil

kohustus säilitada andmeid lisaks platvormi kaudu võõrandatava kauba kohta ka sellise kauba

võõrandaja kohta.

Lõigete 16 ja 21 sõnastust täpsustatakse koosmõjus lõike 15 muudatusega. Sarnaselt

muudetakse ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga

maksustamise erikorda (KMS § 431 lõiked 16 ja 24).

3.2.16. Eelnõu § 1 punktid 52 ja 58 – KMS § 43 lõige 20 ja § 431 lõige 22

Kui isik arvatakse kas KMS §-s 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate

kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) või KMS §-s 431 sätestatud

ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra

(IOSS) rakendamisest välja erikorra korduva rikkumise põhjusel, siis kaotab isik õiguse

rakendada nii KMS §-des 43 ja 431 kui ka KMS §-s 433 sätestatud oma kaupade üleviimise

erikorda kahe aasta jooksul mistahes liikmesriigis alates erikorra rakendamise lõpetamise

otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust

3.2.17. Eelnõu § 1 punkt 55 – KMS § 431 lõige 3

Vastavalt KMS § 431 lõike 2 punktile 2 on ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub ühenduses

püsiv tegevuskoht õigus kohaldada ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi

käibemaksuga maksustamise erikorda (IOSS) juhul, kui ta on määranud vahendaja, kes tema

eest ja nimel on kohustatud erikorras sätestatud kohustusi täitma. Endale vahendaja määramise

kohustust maksukohustuslasel või teise liikmesriigi maksukohustuslasel ei ole, aga samas nad

võivad seda teha. Mitteresidendist erikorra kohaldaja vahendajana on õigus tegutseda

mitteresidendi maksuesindajal maksukorralduse seaduse tähenduses. Mitteresidendi

maksuesindajana tegutsemise tingimused on sätestatud maksukorralduse seaduse13 §-s 81.

3.2.18. Eelnõu § 1 punkt 56 – KMS § 431 lõige 12

KMS § 431 lõikes 12 sätestatakse imporditud kauba kaugmüügi (IOSS) käibedeklaratsiooni

andmete muudatuste esitamise kord. Sarnaselt KMS § 43 lõike 13 muudatusega, mis puudutab

ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise

erikorra (OSS) käibedeklaratsiooni muudatusi, ka imporditud kaupade käibedeklaratsiooni

muudatused perioodi kohta, mille deklaratsiooni esitamise tähtaeg pole veel saabunud, lisatakse

asjaomasele käibedeklaratsioonile. Kui muudatusi on vaja teha eelneva perioodi kohta esitatud

imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioonil, siis need muudatused esitatakse jooksva

kuu deklaratsiooni andmekoosseisus.

2.3.19. Eelnõu § 1 punkt 57 – KMS § 431 lõige 15

Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra

(IOSS) rakendajal on kohustus pidada erikorraga hõlmatud tehingute üle üksikasjalikku

arvestust. Sarnaselt KMS §-ga 43 sätestatud erikorraga on ka ühendusevälisest riigist

13 Maksukorralduse seadus–Riigi Teataja

22

imporditud kauba kaugmüüki puudutav andmete loetelu, mille peab erikorra rakendaja

säilitama ja maksuhalduri nõudmisel tegema elektrooniliselt kättesaadavaks sätestatud

rakendusmääruse artiklis 63c. Võrreldes kehtiva korraga on andmeloetellu lisatud 0%-määraga

maksustatava kauba korral viite lisamine 0% määra aluseks olevale käibemaksudirektiivi või

siseriikliku seaduse sättele. Lisaks juhul, kui internetipõhine kauplemiskoht loetakse kauba

võõrandajaks tuleb internetipõhisel kauplemiskohal säilitada andmeid kauba tegeliku

võõrandaja kohta (nimi, e-posti aadress, veebisait ning maksukohustuslasena registreerimise

number ja pangakonto number, kui need on olemas). Vastavalt rakendusmääruse artikli 63c

lõikele 2 tuleb erikorra rakendajal säilitada järgmist teavet:

1) liikmesriik, kuhu kaup toimetatakse;

2) kauba kirjeldus ja kogus;

3) kauba käibe tekkimise kuupäev;

4) maksustatav summa eurodes;

5) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;

6) kohaldatav käibemaksumäär, kui see on asjakohane;

7) mahaarvamisõigusega maksuvabastuse korral viide direktiivi 2006/112/EÜ kohaldatavale

sättele või vastavale riigisisesele sättele;

8) tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes;

9) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa eurodes;

10) arve väljastamise korral arves sisalduv teave;

11) teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha

kindlaksmääramiseks;

12) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav

käibemaksumäär;

13) tellimuse number või tehingu number;

14) saadetise number, kui erikorda rakendav isik on kauba toimetamisega otseselt seotud;

15) tarnete puhul, millega seoses leitakse, et maksukohustuslane on saanud ja tarninud kaupu

kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 14a, selle tarnija nimi, postiaadress ja e-posti

aadress või veebisait, kelle tarned on elektroonilise liidese abil võimalikuks tehtud, ning

võimaluse korral:

- tarnija käibemaksukohustuslasena registreerimise number või riiklik maksuviitenumber;

- tarnija pangakonto number või virtuaalkonto number.

Lõigete 16 ja 24 sõnastust täpsustatakse koosmõjus lõike 15 muudatusega.

3.2.20. Eelnõu § 1 punkt 59 – KMS § 433

KMS-ssi lisatakse uus erikord – oma kaupade üleviimise erikord.

Lõikes 1 sätestatakse erikorra kohaldamisala. Erikorda kohaldatakse maksukohustuslase poolt

oma kauba teise liikmesriiki üleviimisel tema seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Tegemist on

ühendusesisese käibega, ehk seega on erikorrast välistatud samad toimingud, mida ei käsitata

kauba ühendusesisese käibena (KMS § 7 lõige 2).

Oma kaupade üleviimise erikord on lihtsustus, mis vähendab maksukohustuslase

halduskoormust. Erikorda rakendades ei deklareerita oma kaupade teise liikmesriiki

toimetamist käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmekoosseisus. Sellise kauba soetus

teises liikmesriigis on maksustatud 0%-se maksumääraga ja see ei too kaasa selles teises

liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustust. Teise liikmesriiki toimetatud oma

kauba võõrandamine maksukohustuslasele maksustatakse teises liikmesriigis kauba saaja poolt

pöördmaksustamise kaudu ning maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimata isikule võõrandamisel teises liikmesriigis tekkiv maksukohustus täidetakse

23

käesoleva seaduse §-ga 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja

teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda rakendades.

Lõikes 2 on loetletud isikud, kellel on õigus erikorda rakendada.

Ühenduses asukohta omav maksukohustuslane saab valida erikorra rakendamiseks oma

asukoha liikmesriigi. Seega Eestis ettevõtte asukohta omav maksukohustuslane, olenemata

sellest, kas ta on teistes liikmesriikides maksukohustuslasena registreeritud või mitte, saab

valida erikorra rakendamiseks (nn registreerimisliikmesriigiks) üksnes Eesti (lõike 2 punkt 1).

Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht asub väljaspool ühendust, kuid kes omab Eestis

maksukohustuslasena registreeritud püsivat tegevuskohta, võib valida erikorra rakendamiseks

registreerimisliikmesriigiks Eesti ka juhul, kui tal on ka teistes liikmesriikides

maksukohustuslasena registreeritud püsivaid tegevuskohti (lõike 2 punkt 2). Samuti võib

maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses

püsiv tegevuskoht valida erikorra rakendamiseks registreerimisliikmesriigiks Eesti (lõike 2

punkt 3). Kui selline ühendusevälise riigi isik on valinud erikorra rakendamiseks Eesti, siis ta

ei saa muuta seda valikut alates registreerimisest sellele järgneva kahe kalendriaasta jooksul

(lõige 5).

Maksukohustuslasel, kellel puudub asukoht ühenduses on lõikes 2 sätestatud tingimustel õigus

valida erikorra rakendamiseks Eesti. Erikorra rakendajana on võimalik registreeruda üksnes

ühes liikmesriigis. Kui selline isik rakendab ka ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate

kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS), siis ta registreeritakse Eestis

oma kaupade üleviimise erikorra rakendajana üksnes juhul, kui ta on registreeritud

ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise

erikorra rakendajana Eestis (KMS § 43) mitte mujal liikmesriigis. Nimetatud kahe erikorra

rakendamiseks registreeritakse isik alati samas liikmesriigis (lõige 6).

Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et isik, kes rakendab erikorda peab erikorra raames teise

liikmesriiki toimetatud kauba teises liikmesriigis võõrandamisel olema registreeritud

maksukohustuslasena üksnes Eestis. See tähendab seda, et erikorra raames oma kaupade teise

liikmesriiki toimetamisel isik ei tohi olla maksukohustuslane selles teises liikmesriigis, kuhu ta

kaubad toimetab. Kui isik on juba registreeritud teises liikmesriigis, siis kohaldub üldkord, ehk

et tegemist on ühendusesisese käibega, mis deklareeritakse käibedeklaratsioonil ühendusesisese

käibe andmete koosseisus. Erikorra rakendamine on isikule vabatahtlik. See tähendab, et isikul

on valik, kas ta registreerib ennast oma kauba teise liikmesriiki toimetamisel seal

maksukohustuslasena ja maksustab teises liikmesriigis toimuva käibe teise liikmesriigi

maksukohustuslasena või rakendab oma kaupade üleviimise erikorda ja ei registreeri ennast

kauba sihtriigis maksukohustuslasena ja maksustab teises liikmesriigis tekkiva käibe KMS §-s

43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga

maksustamise erikorda rakendades. Kui kaup võõrandatakse teise liikmesriigi

maksukohustuslasele, siis maksustatakse see pöördmaksustamist rakendades, ehk

maksukohustus on kauba saajal.

Isik, kes on valinud erikorra rakendamise peab seda kohaldama kõikide ühendusesisese käibena

käsitatavate oma kaupade teise liikmesriiki üleviimiste suhtes tingimusel, et selles liikmesriigis,

kus toimub kaupade ühendusesisene soetamine, on sellise kauba sisendkäibemaks täielikult

maha arvatav. Erikorda ja üldkorda samaaegselt ei rakendata (lõige 4).

Lõikes 7 sätestatakse erikorra kasutamiseks avalduse esitamise kohustus. Avaldus tuleb esitada

maksuhalduri veebilehe kaudu.

24

Lõikes 8 sätestatakse erikorra rakendamise alustamise aeg. Erikorda rakendatakse üldjuhul

selleks avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest päevast. Kui erikorraga hõlmatud kaupa on

teise liikmeriiki toimetatud enne erikorra rakendamiseks avalduse esitamist, on

maksukohustuslasel võimalik hakata erikorda rakendama alates kauba esimesest üleviimisest,

kui avaldus erikorra rakendamiseks esitatakse hiljemalt kaupade teise liikmesriiki

toimetamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse erikorraga hõlmatud kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni

esitamise kohustus. Deklareerimisperiood on kalendrikuu. Oma kaupade üleviimise

käibedeklaratsioon esitatakse käibe tekkimise kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Nimetatud deklaratsioon esitatakse ka juhul, kui käibe tekkimise kuul ei ole kaupu teise

liikmesriiki toimetatud. Deklaratsioonis esitatakse oma maksukohustuslasena registreerimise

number ja iga liikmesriigi kohta, kuhu kaubad toimetatakse, nende kaupade koguväärtus

eurodes. Kui oma kaupade teise liikmesriiki toimetamine toimub muust liikmesriigist kui Eesti,

siis kajastatakse deklaratsioonil oma kaupade üleviimise erikorra kohaldamisalasse kuuluvate

kaupade käibemaksuga koguväärtus iga liikmesriigi kohta, kust kaup toimetati. Nimetatud

deklareerimisele kuuluvate andmete loetelu kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010,halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas14 alusel

komisjoni rakendusmäärusega.

Lõikes 11 sätestatakse deklaratsiooni andmete muutmise kord. Eelmiste perioodide

käibedeklaratsiooni andmete muudatused lisatakse jooksva kuu käibedeklaratsioonile.

Muudatused, mis on vaja teha enne deklareerimisperioodi kohta esitatava deklaratsiooni

esitamise tähtaega, lisatakse asjaomase perioodi deklaratsiooni.

Kui teise liikmesriiki toimetatud kauba maksustatav väärtus on muus valuutas kui euro, siis

arvestatakse see ümber eurodeks kasutades käibe tekkimise kuu viimasel päeval kehtinud

Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi (lõige 12).

Erikorra rakendamise lõpetamisega seotud tähtajad ja tingimused sätestatakse lõigetes 13–17.

Sisuliselt on tegemist samade tingimustega, mis kehtivad KMS §-i 43 alusel ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) ja

ka KMS §-i 431 alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga

maksustamise erikorra (IOSS) rakendamise lõpetamisel.

Lõike 13 kohaselt tuleb erikorda rakendaval isikul maksuhaldurit teavitada, kui ta otsustab

erikorra rakendamise lõpetada või kui ta tegevus on selliselt muutunud, et ta ei täida enam

erikorra rakendamise tingimusi. Kui maksukohustuslane ei täida enam erikorra rakendamiseks

vajalikke tingimusi, siis ta teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

erikorraga hõlmatud tegevuse lõpetamisest. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on tingitud

ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisest, siis isik ei vasta enam erikorra

rakendamise tingimustele Eestis. Sellisel juhul peab isik erikorra jätkuvaks kasutamiseks

märkima oma registreerimisliikmesriigiks muu liikmesriigi, kus asub tema ettevõtte asukoht,

või juhul, kui tema ettevõtte asukoht pole ühenduses, siis liikmesriigi, kus on tema püsiv

tegevuskoht.

Kui isik jätkab erikorraga hõlmatud tegevust, kuid soovib lõpetada erikorra rakendamise, siis

on ta kohustatud erikorra rakendamise lõpetamisest teatama maksuhaldurile vähemalt 15 päeva

enne selle kuu lõppu, mis eelneb kuule, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

14 konsolideeritud TEKST: 32010R0904 — ET — 14.04.2025

25

Lõige 14 sätestab juhud, mille korral maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase erikorra

rakendamise õiguse. Lõikes 15 on sätestatud erikorra rakendamise lõpetamise otsuse

jõustumise tähtajad. Erikorra rakendamise lõpetamise otsus jõustub otsuse saatmise kuule

järgneva kuu esimesel päeval. Kui erikorra rakendamine lõpetatakse, kuna isik ise teatab

erikorra rakendamisest loobumisest (lõige 14 punkt 1), siis sellisel juhul jõustub otsus isiku

poolt teavitamisele järgneva kuu esimesel kuupäeval. Kui isik ei ole oma kaupu üle viinud kahe

aasta jooksul, siis loetakse, et maksukohustuslase erikorraga hõlmatud tegevus on lõppenud

(lõige 14 punkt 2). Sellisel juhul maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase erikorra rakendamise

õiguse, mille otsus jõustub otsuse saatmise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Kui erikorra

rakendamise lõpetamine on seotud erikorra rakendamise tingimustele mittevastamisega seoses

isiku asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega või kaupade lähetamise või veo alguskoha

muutumisega (lõige 14 punkt 3), jõustub otsus selle muutuse kuupäeval (lõige 15).

Maksuhalduril on õigus erikord lõpetada ka juhul, kui erikorda rakendav isik on korduvalt

rikkunud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõudeid (lõige 14 punkt 4). Korduv rikkumine

sätestatakse lõikes 16. Korduvaks rikkumiseks loetakse näiteks kolme järjestikuse kuu kohta

erikorraga hõlmatud oma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni esitamata jätmist, või kui isik

ei esita maksuhalduri taotluses nõutavat erikorraga seotud teavet ka pärast meeldetuletuse

saamist. Kui isik arvatakse erikorra rakendamisest välja erikorra korduva rikkumise põhjusel,

siis kaotab isik õiguse rakendada nii oma kaupade üleviimise erikorda, kui ka KMS § 43

sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga

maksustamise erikorda (OSS) ning ka KMS § 431 sätestatud ühendusevälisest riigist imporditud

kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (IOSS) kahe aasta jooksul mistahes

liikmesriigis alates erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust

(lõige 17). Isiku poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega

seotud otsus jõustub selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval (lõige 15).

Isik, kelle erikorra rakendamine on lõpetatud, täidab oma maksukohustuse vahetult selles

liikmesriigis, kust või kuhu kaup on toimetatud.

Lõike 18 kohaselt on erikorda rakendav isik kohustatud säilitama kümme aastat erikorraga

hõlmatud kaupade üleviimiste üle üksikasjalikku arvestust alates oma kaupade üleviimise aasta

31. detsembrist ja tegema need maksuhalduri või teise liikmesriigi, kust või kuhu kaup on

toimetatud, maksuhalduri nõudmisel elektrooniliselt kättesaadavaks.

Andmete loetelu on sätestatud rakendusmääruse artikli 63c lõikes 2a, mille kohaselt tuleb

erikorra rakendajal säilitada järgmist teavet:

1) liikmesriigi puhul, kust kaup lähetati või veeti:

- maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number või selles liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

- aadress, kust kaup lähetati või veeti;

2) liikmesriigi puhul, kuhu kaup lähetati või veeti:

- maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number või selles liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

- aadress, kuhu kaubad lähetati või veeti;

3) teise liikmesriiki lähetatud või veetud kaupade kirjeldus ja kogus, mille puhul märgitakse

kohaldataval juhul, kas tegemist on kapitalikaubaga, nagu selle on määratlenud liikmesriik,

kuhu kaubad lähetati või veeti;

4) teise liikmesriiki lähetatud või veetud kauba lähetamise või vedamise kuupäev;

5) maksustatav summa ja kasutatud vääring;

6) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;

7) endale arve väljastamise korral arves sisalduv teave.

3.2.21. Eelnõu § 1 punkt 64 – KMS § 46 lõige 31

26

Alates 2028. aasta 1. juulist on nõudmiseni varu regulatsioon kehtetu (vt selgitust punktis

3.1.25.).

Kuna nõudmiseni varu regulatsioon on seotud 12-kuulise perioodiga, siis arvestades, et

nõudmiseni varuna on võimalik teise liikmesriiki kaupa toimetada kuni 2028. aasta juuni

lõpuni, kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt 2028. aasta 30. juunini Eestist teise

liikmesriiki või teisest liikmesriigist Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaubale

kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu regulatsiooni.

Näiteks, kui 2028. aasta 1. juunil toimetab Eesti maksukohustuslane teise liikmeriigi

maksukohustuslasega sõlmitud võõrandamislepingu alusel kauba nõudmiseni varuna teise

liikmesriiki, kus ta ei oma asukohta ega püsivat tegevuskohta, siis tal tuleb selline kaup

deklareerida nõudmiseni varuna ühendusesisese käibe aruandel ning see kaup tuleb võõrandada

seal hiljemalt 12 kuu pärast, ehk hiljemalt 2029. aasta 31. mail. Ühendusesisese käibena

deklareeritavas andmekoosseisus deklareeritakse antud juhul ka andmed, kui nõudmiseni varu

soetaja muutub või varu toimetatakse Eestisse tagasi. Kui nõudmiseni varu võõrandamist teises

liikesriigis hiljemalt 2029. aasta 31. mail ei toimu, siis tekib isikul teises liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimise kohustus.

Kui maksukohustuslane toimetab teise liikmesriigi maksukohustuslasega sõlmitud kauba

võõrandamist puudutava kokkuleppe alusel kauba teise liikmeriiki 2028. aasta 1. juulil, siis

nõudmiseni varu regulatsioon enam ei kehti. Sellisel juhul on võimalik teises liikmesriigis

registreerimiskohustust vältida rakendades alates 2028. aasta 1. juulist kehtivat oma kaupade

üleviimise erikorda (KMS § 433).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei näe ette uute mõistete kasutusele võtmist.

5. Eelnõu vastavus liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Nõukogu direktiivi (EL) 2025/516 normide ja

KMS-i sätete võrdlustabel on seletuskirja lisas 1.

6. Seaduse mõjud

Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu15 kohaselt seisneb muudatuste peamine mõju

maksukohustuslaste halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude vähenemises ning

maksuhaldurite töö tõhustamises.

Edasine mõjuanalüüs keskendub eelkõige Eestis avalduvale mõjule. Muudatustega planeeritav

oma kaupade üleviimise erikord ning teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendusala

laiendamine lihtsustab ettevõtjate piiriülest tegevust, kuid see üldist majanduskeskkonda,

sealhulgas ettevõtete konkurentsi, ei mõjuta.

Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud,

15 EUR-Lex - 52022SC0394 - EN - EUR-Lex

27

kuna muudatused piirduvad maksukorralduse tehniliste ja menetluslike aspektidega ega mõjuta

otseselt teenuste kättesaadavust, tootmist ega tarbimist.

6.1. Kavandatud muudatus: Nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamine

(KMS § 2 lõige 31, § 7 lõige 1 punkt 4, § 7 lõige 2 punktid 12–14, § 7 lõige 31, § 8 lõige 3

punkt 14, § 8 lõiked 6 ja 7, § 11 lõige 2, § 27 lõige 15 punkt 1, 36 lõige 1 punkt 6 ning § 46

lõige 31) ja oma kaupade üleviimise erikorra kehtestamine (KMS § 7 lõike 1 punkt 3, § 15

lõike 3 punkt 16, § 15 lõige 31, § 21 lõige 21 ja § 433)

Mõju valdkond: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud, kes viivad oma kaupu

üle teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks.

Mõju kirjeldus: Alates 2028. aasta 1. juulist kehtib oma kaupade üleviimise erikord. Erikorra

kehtestamine on üks osa kavandatavatest muudatustest, mille eesmärk on lihtsustada piiriülese

käibe korral maksukohustuslaste teistes liikmesriikides tekkivat maksukohustuse täitmist. Seda

eesmärki kannab ka KMS §-ga 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade

ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord. Nende erikordade koosmõjus on

maksukohustuslasel võimalik vältida enda mitmes liikmesriigis maksukohustuslasena

registreerimist täites teistes riikides tekkivad kohustused oma asukohariigi ehk Eesti

maksuhalduri kaudu.

Nõudmiseni varuna on võimalik teise liikmesriiki oma kaupa üle viia kuni 2028. aasta 30.

juunini. Alates 2028. aasta 1. juulist kehtib oma kaupade üleviimise erikord (KMS § 433), mis

hõlmab sisuliselt ka nõudmiseni varu, kuid on laiem, hõlmates kogu ühendusesisese käibena

käsitatavat oma kaupade teise liikmesriiki üleviimist. Kui ühendusesisese käibe korral on

nõutav kaupade sihtriigis maksukohustuslasena registreerimine, siis erikorra rakendamisel oma

kaupade üleviimine teise liikmesriiki teises liikmesriigis registreerimiskohustust ei tekita.

Maksukohustus teistes liikmesriikides sinna toimetatud kauba võõrandamisel täidetakse kas

teises liikmesriigis maksukohustuslasest ostja poolt soetuse pöördmaksustamisel või kui ostja

on maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, siis oma

kaupade üleviimise erikorda rakendava maksukohustuslase poolt rakendades KMS §-ga 43

sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga

maksustamise erikorda (OSS). Maksukohustuslastele jääb valik, kas rakendada erikorda, ehk

võimalust mitte registreerida ennast erinevates liikmesriikides, kus tal käive tekib, või

maksustamise üldreegleid.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatustega ei kaasne sihtrühmale eeldatavalt kohanemisraskusi.

Nõudmiseni varu puudutav regulatsioon on võrreldes kavandatava erikorraga rohkem tegevusi

nõudev arvestades selle ühendusesisese käibe aruandel deklareerimise erisusi. Oma kaupade

üleviimise erikord sarnaneb juba kehtiva KMS §-ga 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese

kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga

maksustamiseerikorraga. Oma kaupade üleviimise erikorra rakendamine erinevalt nõudmiseni

varust ei ole seotud lisatingimustega vaid on kohaldatav kogu ühendusesisese käibena

käsitatava oma kaupade üleviimisele.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna erikorra rakendamine eeldab igakuiselt

deklaratsiooni esitamist.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Nõudmiseni varuna on deklareerinud 2025. aasta esimese 9. kuu

jooksul kaupu 100 maksukohustuslast. Oma kaupade teise liikmesriiki üle viivaid ettevõtjaid

28

on rohkem, kui nõudmiseni varuna kaupa deklareerinud isikuid, kuna nõudmiseni varu erinevalt

samuti ühendusesisese käibena käsitatavast oma kaupade üleviimisest on seotud kindlate

kriteeriumitega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus on positiivse mõjuga, sest ettevõtja saab valida, kas

ta oma kaupade teise liikmesriiki toimetamisel registreerib ennast sihtriigis

maksukohustuslasena ja deklareerib seal kauba ühendusesisese soetuse ning selle kauba edasise

võõrandamise vastavalt selle riigi siseriikliku käibena või rakendab Eestis oma kaupade

üleviimise erikorda, mille tulemusena tal teises liikmesriigis sinna toimetatud kauba osas

maksustamisega seotud kohustusi ei teki. Erikorra rakendamine mõjutab positiivselt ettevõtja

halduskoormust, kuivõrd erikorra kasutamisel väheneb ettevõtja jaoks käibemaksukohustusega

kaasnev kulu ja koormus – ettevõtja ei pea enam registreerima end maksukohustuslaseks ja

täitma käibemaksu tasumisega seotud kohustusi igas liikmesriigis, kuhu ta oma kaubad

toimetab.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Võimalikud riskid on seotud tehingute

deklareerimisel tehtavate vigadega ning üleminekuperioodil ajutise töökoormuse

suurenemisega. Riskid on hinnanguliselt väikesed ja maandatavad.

6.2. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra kohaldamisala laiendamine (KMS

§ 43 ja § 46 lõige 30)

Mõju valdkond: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud, kes tegelevad

ühendusesisese kaugmüügiga või osutavad teenuseid või võõrandavad kaupu teises

liikmesriigis asuvale maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata

isikule.

Mõju kirjeldus. Muudatustega kavandatakse laiendada KMS §-ga 43 sätestatud teenuse,

ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise

käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS), mille rakendamine annab maksukohustuslasele

võimaluse käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud

maksukohustuslasena registreerimata isikule kauba või teenuse müügil teises liikmesriigis

tekkiva maksukohustuse korral deklareerida ja tasuda see käibemaks Eesti maksuhaldurile, kes

hiljem kannab käibemaksusummad vastavalt üle asjaomastele liikmesriikidele. Kehtiv kord ei

hõlma kõiki olukordi, mis üldreeglite rakendamisel toovad kaasa teises liikmesriigis

registreerimise ja maksukohustuse täitmise kohustuse. Sellised olukorrad on:

- võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine käibe

tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata

isikule;

- kauba müük näitustel ja messidel ning turgudel;

- kauba võõrandamine rongis või vee- või õhusõiduki pardal isikule, kes ei ole üheski

liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;

- paigaldatava ja kokkupandava kauba võõrandamine isikule, kes ei ole käibe tekkimise

liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

Alates 2027. aasta 1. juulist laiendatakse erikorra rakendusala võrgu kaudu edastatavale

maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiale ning alates 2028. aasta 1. juulist laiendatakse

see kõikidele kaupadele ja teenustele, mille käibe tekkimise koht ei ole Eestis. Teatud juhul,

kui erikorra rakendajast teenuse osutaja või kauba võõrandaja on ühendusevälise riigi isik,

29

kellel puudub ühenduses ka püsiv tegevuskoht, hõlmab erikord ka Eesti-sisest käivet. Erikorra

järk-järguline laiendamine on tingitud käibemaksudirektiivis kehtestatud tähtaegadest, milles

arvestati erikorra laiendamisega seotud maksuhaldurit puudutavate IT arenduste mahtude ja

sellega seotud kuludega. Erikorra rakendajale muudatused IT arenduse vajadust ega muid

kulusid kaasa ei too. Erikorra rakendamine on jätkuvalt maksukohustuslasele võimalus, mitte

kohustus. Erikorra rakendamise eelis üldkorra ees on teistes liikmesriikides tekkiva käibe korral

maksukohustuslase halduskoormuse vähendamine.

Mõju ulatus on väike või keskmine sõltuvalt sellest, kas tegemist on maksukohustuslasega, kes

juba kasutab erikorda või maksukohustuslasega, kellel tekib selle erikorra rakendamise

võimalus tulenevalt selle rakendusala laiendamisest. Kuna tegemist on kehtiva erikorra

laiendamisega, siis erikorda rakendavale maksukohustuslasele ei tekita planeeritavad

muudatused märkimisväärsete muudatuste ega sihiteadliku kohanemise vajadust. Kui tegemist

on maksukohustuslasega, kellel tulenevalt erikorra rakendusala laiendamisest tekib õigus

erikorda rakendada, siis sellisele sihtrühmale on mõju ulatus keskmine, kuna eeldatavasti ei

tekita selle erikorra rakendamisega olulist kohanemisraskust.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna erikorra rakendamine eeldab kvartaalselt

deklaratsiooni esitamist.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Erikorra rakendajaid oli 2025. aasta 31. detsembri seisuga 2500

isikut. Võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia müük teise

liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ei

kuulu KMS kohaselt käibedeklaratsioonil deklareerimisele, ning seetõttu ei ole teada see

võimalik sihtrühm, kellel on õigus erikorda alates 2027. aasta 1. jaanuarist rakendada. Alates

2028. aasta 1. juulist erikorra rakendusala laieneb kõikidele kaupadele ja teenustele, mis

müüakse käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimata isikule. Mõjutatud sihtrühma suurust ei ole võimalik andmete puudumise tõttu

hinnata, kuna sellise käibe korral on isikul kehtiva korra kohaselt kohustus registreerida ennast

teises liikmesriigis maksukohustuslasena.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Erikorra rakendusala laiendamine on ettevõtja halduskoormusele

positiivse mõjuga, kuna erikorra rakendamisel ei teki isikul kohustust teistes liikmesriikides

käibe tekkimise korral nendes riikides enda maksukohustuslasena registreerimiseks, et täita seal

maksukohustus arvestades selles riigis kehtivaid aruandluse ja muid reegleid.

Olulist riski ei tuvastatud. Võimalikud riskid on seotud erikorra ebaõige rakendamise ja

deklareerimisvigadega. Riskid on väikesed ja maandatavad.

6.3. Internetipõhise kauplemiskoha teenuse käibe tekkimise koht (KMS § 101)

Mõju valdkond: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: Isikud, kes osutavad internetipõhise kauplemiskoha kaudu teenust isikule, kes

ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena

registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamiseks või teenuse osutamiseks, mille käibe tekkimise

koht on Eesti.

Mõju kirjeldus: Kehtiva korra kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha teenuse, milleks on

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise või teenuse osutamise

võimaldamine, käibe tekkimise koht sellise teenuse saaja asukoht vastavalt elektrooniliselt

30

osutatava teenuse käibe tekkimise koha määramise põhimõtetele. Vastavalt

käibemaksudirektiivi muudatusele on alates 2028. aasta 1. juulist sellise käibe tekkimise koht

kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba või osutatava teenuse käibe tekkimise koht. Ehk et

käibe tekkimise koht määratakse vastavalt põhitehingu käibe tekkimise kohale.

Mõju ulatus on väike. Internetipõhise kauplemiskoha kaudu kaupade võõrandamisel võib

eeldada, et muudatuse mõju ulatus on väike, kuna kauplemiskoha teenuse saajaks on valdavalt

kauba võõrandajad, ehk ettevõtlusega tegelevad isikud, keda antud muudatus ei puuduta. Kui

teenus osutatakse kauba saajale, ehk kliendile, siis kauba kaugmüügi korral on käibe tekkimise

koht füüsiliselt isikust saaja asukoha riik, ehk kauba sihtriik, mistõttu ka sellisel juhul kehtiva

korraga võrreldes muudatust ei toimu.

Mõjutatud on majutust vahendavad kauplemiskohad füüsilisele isikule teenuse osutamise

korral. Nimetatud juhul tekib kauplemiskohal käive vahendatava majutuse asukoha riigis mitte

majutusteenuse saajast füüsilise isiku asukoha riigis nagu seda näeb ette kehtiv kord. Kuna

tegemist on elektrooniliselt osutatav teenusega, on muudatuse ulatus väike, kuna see eeldab

ühekordset tegevust, mis puudutab IT süsteemis tehtavat muudatust kauplemiskoha teenuse

käibe tekkimise koha määramiseks kauplemiskoha kaudu vahendatava majutuse asukoha järgi.

Kui kauplemiskoha teenuse saajaks on majutusteenuse pakkuja, siis üldjuhul antud muudatus

käibe tekkimise kohta ei mõjuta, kuna majutusteenuse pakkuja asukoht üldjuhul on kinnisvara

asukoha riigis.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kauplemiskoha kohustused vastavalt käibe tekkimise

kohale deklareerida ja tasuda käibemaksu ei muutu. Muutub vaid teenuse füüsilisele isikule

osutamisel sihtliikmesriik, kus asjaomaselt teenuselt tuleb käibemaks deklareerida ja tasuda.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Internetipõhiseid kauplemiskohti omavaid isikuid, kes tegelevad

erinevates riikides asuva majutuse pakkumise võimaldamisega on 2024 aasta DAC7 andmete

alusel 33 isikut, sealhulgas vaid 3 Eesti maksukohustuslast, keda võib antud muudatus

puudutada. Muudatus puudutab internetipõhist kauplemiskohta omavat isikut üksnes juhul, kui

kauplemiskoha kaudu pakutava majutuse vahendusteenuse saaja on üheski liikmesriigis

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju kokkuvõttes on hinnanguliselt positiivne, kuna

muudatusega lihtsustub internetipõhise kauplemiskohta omava isiku teenuse käibe tekkimise

koha määramine, sest see ei sõltu enam füüsilisest isikust teenuse saajast vaid on seotud

majutuse asukohaga.

Olulist riski ei tuvastatud. Võimalikud riskid on seotud käibe tekkimise koha vale määramisega

ja süsteemide kohandamisega. Riskid on väikesed ja maandatavad.

6.4. Reklaami eesmärgil üle antud kauba maksuvaba piirmäära tõstmine (KMS § 4 lõige

2 punkt 6)

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm.Maksukohustuslased, kes kingivad kaupu reklaami eesmärgil.

Mõju kirjeldus ja ulatus. Reklaami eesmärgil üleantava kauba maksustatav väärtus, mida

käibemaksuga ei maksustata, viiakse KMS-s kooskõlla tulumaksuseaduse §-s 49 sätestatud

maksuvabastusega. Kümne-eurone piirmäär asendatakse 21-eurose piirmääraga.

Maksukohustuslase vaatest suureneb valikuvõimalus, milliseid kingitusi maksuvabalt teha.

Ühtne piirmäär alandab veidi ka maksukohustuslase halduskoormust. Keeruline on hinnata, kui

suures osas ettevõtjad suuremat piirmäära kasutavad.

31

Mõju avaldumise sageduston keeruline hinnata, kuna tegemist on maksukohustuslase

valikuvabadusega.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatuse mõju on väike.

6.5. Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise õiguse lõpetamine

maksuhalduri otsusega (KMS § 44 lõige 13)

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavad isikud

Mõju kirjeldus: Kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda on õigus rakendada isikul, kelle

käive kalendriaastal ei ületa 200 000 eurot. Kui nimetatud piirmäär on ületatud, siis tuleb isikul

maksuhaldurit teavitada erikorra rakendamise lõpetamisest. Kui ta seda ei tee, siis

maksuhalduril on õigus otsusega lõpetada isiku erikorra rakendamine kuupäevast, millal käibe

piirmäär ületati. Esmalt saadab maksuhaldur välja märgukirjad, milles juhib tähelepanu, et

kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise piirmäär on maksuhalduri andmetel

ületatud ja palub saata seaduses nõutud teavitus, mis ajast isik on erikorra rakendamise

lõpetanud. Otsusega erikorra rakendamise lõpetamine on pigem erandlik, kuid see võib isikule

kaasa tuua vajaduse tagasiulatuvalt oma käibedeklaratsiooni korrigeerida vastavalt üldkorras

käibe tekkimise ajale.

Sihtrühma suurus: 13.05.2026. a seisuga on kogu maksukohustuslaste arv ligi 128 000. Nendest

umbes 0,01% (2000 isikut) rakendavad kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda, kellest

mõnedel on erikorra rakendamiseks piirmäär ületatud. Arvestades, et pole välistatud, et

piirmäära ületanud isik praktikas ei kasuta enam erikorda ja üksnes sellekohane teavitus on

maksuhaldurile jäänud tegemata, siis seega maksuhalduri poolt sekkumist vajavate isikute arv

väike.

Mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike, kuna see puudutab sihtrühmast alla 2%.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.6. Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi rakendamise võimaluse lõpetamine

(KMS § 27 lõige 4 ja § 46 lõige 29)

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: isikud, kellele on maksuhaldur oma otsusega andnud õiguse kalendrikuust pikema

maksustamisperioodi kasutamiseks.

Mõju kirjeldus: Alates 2027. 1. jaanuarist ei ole maksuhalduril õigust oma otsusega

maksukohustuslase taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi

kehtestamiseks.

Seni kalendrikuust pikemat maksustamisperioodi kasutavate maksukohustuslastel tuleb

käibedeklaratsiooni andmekoosseis esitada iga kuu 20. kuupäevaks näiteks senise kvartali

põhise deklareerimise asemel. Arvestades, et muude maksude deklareerimisel sellist erisust

võimalik taotleda ei ole (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks), siis

halduskoormuse tõus on väga väike. Lisaks, pikem maksustamisperiood lisab teatud juhtudel

32

käibe deklareerimisel keerukust ja seega tõstab isiku halduskoormust, näiteks kui isikul tekib

lisaks siseriiklikule käibele ka ühendusesisene käive, mille andmed tuleb esitada kuupõhiselt.

Alates 2027. aasta 1. jaanuarist asendatakse deklaratsioonipõhine käibe deklareerimine

andmepõhise deklareerimisega. Lisandub võimalus esitada andmekoosseisud masin-masin

liidese kaudu otse oma raamatupidamistarkvarast, mis oluliselt lihtsustab isiku

deklareerimiskohustuse täitmist. Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi kasutamise

õigust on taotlenud vaid vähesed maksukohustuslased, kellest mõni deklareerib käivet siiski

igakuiselt.

Sihtrühma suurus on 62 isikut (maksukohustuslasi kokku on 128 000).

Mõju ulatus on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.7. KMSi muud muudatused, mis ei ole otseselt seotud seletuskirja punktis 1.3 nimetatud

direktiivi ülevõtmisega ja ei too kaasa ettevõtjatele kohustusi.

6.8. Muudatuste mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

(edaspidi RMIT).

Mõju kirjeldus: Töökoormus on seotud seletuskirja punktis 1.3 nimetatud direktiivi

ülevõtmisega seotud IT-lahenduste välja töötamisega ja maksuhalduril lisaks uute normide

rakendamise, sh teavitus- ja selgitustööga. Planeeritavad muudatused eeldavad arendusi

olemasolevates IT-teenustes nagu teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord (OSS),

ühendusesisese käibe aruanne ning elektrooniline keskne käibemaksualane infovahetussüsteem

VIES.Maksuhalduri tegevused seisnevad tööprotsesside kohandamises, sh

maksudeklaratsioonide vastuvõtu ja töötlemise, järelevalve ja kontrolliprotseduuride

ajakohastamises ning maksukohustuslaste teavitamises ja juhendamises. RMIT tegevused

seisnevad vajalike IT-arenduste elluviimises, sealhulgas infosüsteemide kohandamises ja uute

funktsionaalsuste arendamises ning EL-i andmevahetuslahendustega ühilduvuse tagamises.

Mõju ulatus on keskmine, kuna planeeritavad muudatused eeldavad IT-arendust ning tekib

vajadus ka täiendava tööjõuressursi järgi. RMIT-l on vajadus IT-arendusteks juurde värvata

kuni kaks töötajat. Samuti prognoosib maksuhaldur kuni kahe töötaja värbamise vajadust nii

IT-arenduse, riskianalüüsi, järelevalve tagamiseks.

Mõju on väheoluline ja sagedus keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus

on maksuhalduri igapäevane töö, kuid kehtima hakkavatest muudatustest tingituna on vahetult

muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste

väljatöötamisega seotud töökoormuse kasv on ühekordne. Pikemas perspektiivis IT-arenduste

hooldus- ja jätkuarendus mõningal määral maksuhalduri töökoormust suurendavad ja selleks

planeeritakse töötajate värbamist. Eeldatavate kulude suurus perioodil 2027–2030 on välja

toodud punktis 7.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Võimalikud riskid on seotud IT-arenduste ajakava

ja süsteemide kohandamisega, kuid need on hinnanguliselt maandatavad.

6.9. Koondhinnang mõju olulisusele.

33

Kokkuvõttes on eelnõul positiivne koondmõju. Muudatused lihtsustavad piiriüleste tehingute

maksustamist ja aruandlust ning täpsustavad arvestus- ja deklareerimiskohustusi.

Hinnanguliselt väheneb ettevõtjate halduskoormus. Muudatused ei avalda otsest mõju inimeste

ega vabaühenduste halduskoormusele. Ka riigiasutuste töökoormust muudatused oluliselt ei

mõjuta.

Ebasoovitavate mõjude risk on tervikuna madal ning seotud peamiselt deklareerimisvigade,

ajutise töökoormuse suurenemise ja infosüsteemide kohandamisega. Riskid on hinnanguliselt

väikesed ja maandatavad.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. 2028. aasta 1. juulist ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste

käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) (KMS § 43) rakendusala laiendamise ja oma

kaupade üleviimise erikorra (KMS § 433) kehtestamisega seotud kulud kokku perioodil 2027–

2030 on hinnanguliselt 2 547 800 eurot.

Tabel 1. Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kulud

2027–2030

Asutus ja kululiik 2027 2028 2029 2030 Kokku

MTA personalikulu 94 700 99 500 104 400 109 600 408 200

MTA halduskulu 6 000 6 300 6 600 6 900 25 800

MTA kokku 100 700 105 800 111 000 116 500 434 000

RMIT personalikulu 143 500 152 100 161 200 170 900 627 700

RMIT IKT

investeering 212 100 825 900 98 800 98 800 1 235 600

RMIT halduskulu 18 000 53 500 89 000 90 000 250 500

RMIT kokku 373 600 1 031 500 349 000 359 700 2 113 800

Kokku 474 300 1 137 300 460 000 476 200 2 547 800

Tabelis toodud kulude prognoos tugineb 2025. aastal valminud väikeettevõtjate erikorra

rakenduse arendus- ja ajakulul, kuivõrd tehnoloogilisest vaatest on rakenduste ülesehitus ja

toimimine arvestataval määral analoogne. IT-arenduse mahu prognoosiks on 13 265 töötundi.

Arvestades arenduse keskmist tunnihinda (70 eurot), teeb see arenduse maksumuseks ca

928 550 eurot. Sellele lisanduvad turvatestide läbiviimise kulu ca 60 000 eurot ning

jätkuarenduste maht alates 2028. aastast (ca 49 428 eurot 2028. a II poolaastas ning alates 2029.

aastast ca 98 855 eurot). Kokku on RES 2027-2030 investeeringute lisavajadus 1 235 688 eurot.

Täpne maht selgub hangete tulemusel.

RMIT halduskulu ehk majandamiskulu on arvestatud 7% kogu investeeringust. Majanduskulud

on vajalikud tarkvara pilvetaristul käitamiseks ja ka kasvavate andmemahtudega toimetulekuks.

Maksuhalduri tegevused seisnevad tööprotsesside kohandamises, maksudeklaratsioonide

esitamise ja töötlemise süsteemide ajakohastamises, järelevalve ja kontrollitegevuste

kohandamises ning maksukohustuslaste teavitamises ja juhendamises uute nõuete

rakendamisel. Samuti tuleb tagada andmevahetus teiste liikmesriikidega.

RMIT tegevused seisnevad vajalike IT-arenduste kavandamises ja elluviimises, sh

maksuhalduri infosüsteemide kohandamises, andmevahetuse ja aruandluse arendamises ning

süsteemide turvalisuse ja töökindluse tagamises.

34

Muudatuse mõju käibemaksu laekumisele on väheoluline, sest need puudutavad piiriüleselt

tegutsevate maksukohustuslaste teises riikides tekkiva maksukohustuse täitmise lihtsustamist

halduskoormuse vähendamise eesmärgil.

7.2 Internetipõhise kauplemiskoha teenuse käibe tekkimise koha muutumine mõjutab

käibemaksu laekumist marginaalselt. Käibemaksu laekumine 2028. aastal väheneb

hinnanguliselt alla 100 tuh euro.

7.3. Investeeringute kulude katteks esitab Rahandusministeerium lisataotluse riigi

eelarvestrateegia protsessi kaudu. Muud kulud tuleb katta vastavalt kas maksuhalduri või RMIT

eelarvest, mis võib kaasa tuua muude teenuste vähenemise.

8. Rakendusaktid

Teises liikmesriigis saaja poolt pöördmaksustamisele kuuluva käibe käibedeklaratsioonil

deklareerimise kohustuse kehtestamine alates 2028. aasta 1. juulist toob kaasa rahandusministri

määrusega 2027. aasta 1. jaanuarist kehtestatava määruse „Käibedeklaratsiooni

andmekoosseis“ muutmise vajaduse.

2028. aasta 1. juulist muutub KMS §-ga 43 sätestatud erikorra nimetus, mis toob kaasa

Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise vajaduse.

Nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamine 2029. aasta 1. juulil toob kaasa vajaduse

muuta rahandusministri 30.03.2004. a määrust nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu

igapäevase arvestuse pidamise kord“.

Määruste muutmiseks koostatud rakendusakti kavandid on seletuskirja lisas 2.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma osaliselt 2027. aasta 1. jaanuaril ja osaliselt 2028. aasta 1. juulil,

vastavalt sellele, millisest kuupäevast peavad liikmesriigid kohaldama nõukogu direktiivi (EL)

2025/516 artiklites 2–4 sätestatud põhimõtteid.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja

Tolliametile, Eesti Kaubandus–Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Maksumaksjate Liidule. Märkuseid

eelnõule ja seletuskirjale esitasid Justiits- ja Digiministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.

Kooskõlastustabel on seletuskirja lisas 3.

Algatab Vabariigi Valitsus …………2026. a nr

(allkirjastatud digitaalselt)

35

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabelid

Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid:

Nõukogu direktiiv (EL) 2025/516, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu

käibemaksunormide osas (ELT L2025/516, 25.3.2025).

Nõukogu direktiivi

(EL) 2025/516 norm

Nõukogu

direktiivi (EL)

2025/516 normi

ülevõtmise

kohustus

KMS säte Kommentaarid

Artikkel 1 (direktiivi

2006/112/EÜ artiklite

143, 218 ja 232

muutmine)

Art-d 218 ja 232

valikulised

- Eesti ei rakenda valikut.

Artikkel 2 punkt 1

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 14a muutmine)

Jah § 4 lg 13 Muudatus ei ole vajalik, kuna

KMS § 4 lg 13 vastab direktiivi

sättele

Artikkel 2 punkt 2

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 17a muutmine)

Jah § 50 lg 7

Artikkel 2 punkt 3

(direktiivi 2006/112/EÜ

V jaotise 3a pt pealkirja

muutmine)

ei § 101 Muudatus ei ole vajalik, kuna

KMS § 101 pealkiri vastab

sisuliselt direktiivi sättele.

Artikkel 2 punkt 4

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 59c muutmine)

Jah § 101 lg 3 p

2, lg 7 p 2

ja lg 11

Artikkel 2 punkt 5

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 66 muutmine)

Jah § 44 lg 11

Artikkel 2 punktid 6 ja 7

(direktiivi 2006/112/EÜ

artiklite 167a ja 226 p 7a

muutmine)

Ei Viite muudatus direktiivi normis.

Artikkel 2 punkt 8 ei

Artikkel 2 punkt 9

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 359 muutmine)

jah § 43 lg 1 p

3

Artikli 2 punktid 10 ja

15 (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 361

lg 1 p c ja 369p

muutmine)

jah § 43 lg 6 ja

§ 431 lg 8

KMS muutmine pole vajalik.

Avalduse vorm põhineb komisjoni

rakendusmääruse 2020/194 lisal 1

(otsekohalduv).

Artikli 2 punktid 11, 13

ja 16 (direktiivi

2006/112/EÜ artiklite

368, 369j ja369w

Jah § 35 lg 13 KMS muutmine pole vajalik - § 35

lg 13 vastab direktiivi normile.

36

muutmine)

Artikli 2 punkt 12

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 369aa)

Jah § 43 lg 1

p-d 13–15

ja § 46 lg

30

Artikli 2 punkt 14

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 369m

muutmine

Jah § 191 lg 1

ja § 431 lg

2

Artikli 3 punkt 2

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 46a)

Jah § 101 lg-d

2 ja 6

Artikli 3 punkt 5

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 138)

Jah § 7 lg 1 p 3

Artikli 3 punkt 7

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 194)

Jah § 3 lg 4 p-

d 2, 3 ja 5

KMS § 3 lg 4 punktide 2 ja 3

muutmine pole vajalik – vastab

direktiivi normile.

Artikli 3 punkt 8

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 222)

Jah § 37 lg 21

Artikli 3 punkt 9

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 226 p 4)

Jah § 37 lg 7 p

4

KMS muutmine pole vajalik - § 37

lg 7 p 4 vastab direktiivi normile.

Artikli 3 punkt 11

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 242b)

Jah § 7 lg 5

Artikli 3 punkt 12

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 262 lg 1)

Jah § 27 lg 15

Artikli 3 punkt 15

(direktiivi 2006/112/EÜ

XII jaotise 6. pt

pealkirja muutmine)

ei § 43

pealkiri

Artikli 3 punkt 16

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 365)

Jah § 43 lg 13

Artikli 3 punkt 17

(direktiivi 2006/112/EÜ

XII jaotise 6. pt 3. jao

pealkirja muutmine)

ei § 43

pealkiri

Artikli 3 punkt 18

(direktiivi 2006/112/EÜ

artiklid 369a)

jah § 43 lg-d

11 ja 5

Artikli 3 punkt 19

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 369b muutmine)

Jah § 43 lg 1

Artikli 3 punkt 20

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 369g)

Jah § 43 lg-d

10, 11, 13

Käibedeklaratsiooni

andmekoosseis sätestatakse

komisjoni rakendusmäärusega

(2020/194), mis on otsekohalduv.

37

Artikli 3 punkt 21

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 369p muutmine)

jah § 431 lg 8 Avalduse andmekoosseis on

sätestatud komisjoni

rakendusmäärusega (2020/194),

mis on otsekohalduv.

Artikli 3 punkt 22

(direktiivi 2006/112/EÜ

artikkel 369t)

jah § 431 lg-d

11 ja 12

Käibedeklaratsiooni

andmekoosseis (§ 431 lg 11)

sätestatakse komisjoni

rakendusmäärusega (2020/194),

mis on otsekohalduv.

Artikli 3 punkt 23

(direktiivi 2006/112/EÜ

XII jaotise 6. peatükki

lisatakse 5. jagu)

jah § 433

Artikkel 4 jah § 46 lg 31

38

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ §-s 15 asendatakse läbivalt sõnad „Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi,

internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „Ühendusesisese

kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“.

§ 2. Määrus jõustub 2028. aasta 1. juulil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

39

RAKENDUSAKTI KAVAND 2

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 40

„Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse

pidamise kord“ muutmine.

Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 36 lõike 5 alusel.

§ 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruses nr 40 „Maksukohustuslase

käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „nõudmiseni varu,“;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 10 ja 11 ning § 4 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 2029. aasta 1. juulil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

40

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 3

Kooskõlastustabel

Märkus või ettepanek Arvestamine või mittearvestamise

põhjendus

II. KOOSKÕLASTUSRING

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 1 p 30 – puudutab

käibedeklaratsiooni. Palume eelnõu

täiendada viitega, et käibedeklaratsiooni

töödeldakse maksukohustuslaste registris.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu seletuskirja

punkti 3.2.8 on täiendatud selgitusega, mis

puudutab käibedeklaratsiooni andmete

töötlemist. Maksukorralduse seadus (MKS)

on maksude ja maksumenetluse katusseadus,

milles on reguleeritud mitmetes seadustes

korduvad olukorrad. Üheks selliseks on

maksuandmete töötlemine. Isikud, nii

füüsilised isikud kui juriidilised isikud on

koormatud erinevate maksudega, kuid nende

andmete töötlemine on reguleeritud ühtselt

MKS alusel. Kõikide maksude arvestamisega

ja kokku kogumisega seotud tegevuste

dubleerimine kõikides maksuseadustes

koormaks väga kiirelt õigusruumi üle ning

tooks kaasa õigusliku ebakindluse

maksukohustuste täitmisel. Ainuüksi

riiklikke makse on kokku 10, rääkimata

muudest rahalistest kohustustest, millele ka

MKSi kohaldatakse.

Mõned viited: MKS §§ 2, 3 ja 4 sätestavad

maksude üldpõhimõtted, MKS § 6 sätestab

maksukohustuslase maksude üleselt, MKS §

10 sätestab MTA kohustuse kõikide maksude

suurus kindlaks määrata ja kokku koguda

(MKS kohaldamisala sätted muidugi ka, § 1

jj) ning § 17, mille lg 1 punktid 1 ja 2

sätestavad üsna ühemõtteliselt:

(1) Maksukohustuslaste register

(edaspidi register) on riigi infosüsteemi

kuuluv ning erinevaid rakendusi,

alamregistreid ja süsteeme koondav

andmekogu, mille eesmärgid on:

1) andmete kogumine maksuseadustest ja

teistest seadustest tulenevate ülesannete

täitmiseks;

2) arvestuse pidamine maksude ja tasude

määramiseks, nende tasumise õigsuse

kontrollimiseks ja nende sissenõudmiseks;

...

41

2. Seletuskirja sisukokkuvõttes on natuke

kaheti mõistetav lause:

„Vähesel määral suureneb halduskoormus

seoses maksukohustuse täitmise

lihtsustamisega seotud

aruandluskohustustega.“

Seda võiks muuta, näiteks nii:

„Eelnõukohane seadus kokkuvõttes

vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuna

võimaldab vältida

käibemaksukohustuslasena registreerimist

teistes liikmesriikides ning täita vastavad

kohustused Eesti kaudu. Samas täiendatakse

aruandlusega seotud nõudeid, mis võib mõne

ettevõtja jaoks suurendada halduskoormust,

eelkõige sagedasema deklareerimise ja

detailsema arvestuse pidamise tõttu.

Inimestele ja vabaühendustele eelnõuga

otsest halduskoormuse muutust ei kaasne.“

Arvestatud.

3. Palume arvestada eelnõu ja seletuskirja

failis jäljega tehtud normitehniliste ja

keelemärkustega ning märkustega eelnõu

mõju kohta.

Arvestatud.

I. KOOSKÕLASTUSRING

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 1 p 30 puudutab

käibedeklaratsiooni.

Juhime tähelepanu, et isikuandmed, mida

deklaratsiooni puhul töödeldakse, tuleb ette

näha seaduse tasandil. Kehtiva seaduse § 27

lg 1 alusel kehtestatud määrus näeb ette

esitatavate andmete koosseisu. Sama

paragrahvi lg 12 sätestab, et töödeldakse

juriidilisele isikule, füüsilisest isikust

ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele

väljastatud ning nendelt saadud arvete

andmeid ning tehingupartnerile Eestis

väljastatud registrikoodi, notari ja

kohtutäituri puhul isikukoodi. Määruses

toodud andmekoosseis on laiem, hõlmates ka

ees- ja perekonnanime, kontaktandmeid

(aadress, telefon).

Palume seaduses sätestatud andmete loetelu

täiendada, sh vajadusel kajastada ka FIE

isikukoodi töötlemine.

KMS täiendamine pole vajalik.

Deklaratsiooni andmeid töödeldakse MKS §-

de 101 ja 17 alusel maksukohustuslaste

registris.

Lisaks, alates 2027. 1. jaanuarist asendatakse

käibe deklareerimiseks käibedeklaratsiooni

vorm andmekoosseisuga. Deklaratsiooni

esitamisel esitab maksukohustuslane,

sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja

registrikoodi ning üksnes notar ja kohtutäitur

esitavad isikukoodi.

Ka hetkel kehtiva korra kohaselt

deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtrites

"registri- või isikukood", "nimi", "aadress ja

telefon" äriregistris olevad avalikud andmed.

Nt füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse

märgitud nimi, aadress ja registrikood.

Käibedeklaratsiooni (vorm KMD) täitmise

juhistes on selgitatud: „Deklaratsioonile

märgitakse maksukohustuslase / piiratud

maksukohustuslase, sh füüsilisest isikust

42

ettevõtja registrikood. Notar ja kohtutäitur,

kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel

vaba elukutsena ning kes ei oma

registrikoodi, märgivad isikukoodi.".

2. Palume täiendada mõjusid IT arenduste

vaatest (eelkõige seletuskirja punkti 6.8), et

oleks võimalik aru saada, milliseid arendusi

vaja teha ehk mis on arenduste sisu. Lisaks

tuleks selgitada, mis on IT arendusteks

vajalikud kulud. Ebaselgeks jääb, kas ja

milline osa punktis 7.1. olevast tabelist on IT

kulu.

Märkusega arvestatud. Seletuskirja punktides

6.8 ja 7.1 on mõjusid täiendatud IT arenduste

vaatest.

3. Palume arvestada seletuskirja failis jäljega

tehtud märkustega eelnõu mõjuanalüüsi

kohta.

Märkustega arvestatud.

Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet esitas eelnõu

seletuskirja kohta redaktsioonilisi märkuseid

ja täpsustust puudutavaid ettepanekuid.

Märkuste ja ettepanekutega on arvestatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Riigikantselei

Meie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/1765-4

Käibemaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu

Rahandusministeerium edastab Vabariigi Valitsusele käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Sirje Pulk 58851469

[email protected]