MAEK vastuskiri kollektiivsele pöördumisele "Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise"

Mirjam Kruus Teie 02.01.2026

Meie .06.2026 nr 1-6/26-4/2

Kollektiivne pöördumine „Keelustame

toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“

Austatud kollektiivse pöördumise esitaja

2026. aasta 5. jaanuaril esitati Rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule kollektiivne pöördumine

„Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“. Riigikogu juhatus võttis algatuse

menetlusse 15.01.2026 ja suunas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.

Maaelukomisjon arutas kollektiivset pöördumist kolmel istungil. Esimene kord, 20.04.2026

tutvustasid pöördumise algatanute esindajad pöördumise asjaolusid ja ettepanekuid. Samal

istungil andsid MTÜ Toit ei ole prügi esindajad ülevaate toidu päästmise ja abivajajatele

jagamise praktilisest poolest (istungi protokoll).

Järgmisel arutelul, komisjoni 18.05.2026 istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Eesti Kaupmeeste Liidu ning Rimi

esindajad. Arutelu eesmärgiks oli saada asjassepuutuvate ministeeriumide esindajatelt

ülevaade nende tegevusest toiduraiskamise vähendamisel konkreetse ministeeriumi

valdkonnast lähtuvalt. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on korraldada toidu jagamist

abivajajatele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil toiduohutuse tagamine ning

Kliimaministeerium vastutab jäätmete, sh toidujäätmete tekke vähendamise eest. Kaupmeeste

Liidu ja Rimi esindajad andsid ülevaate, mida kauplused teevad müümata jäänud kõlbliku

toiduga, kuidas on korraldatud toidu annetamine ja millised on probleemid (istungi protokoll).

Kliimaministeeriumi esindaja selgitas, et toiduraiskamise vähendamise kõige efektiivsemaks

teguriks on toidujäätmete tekke vältimine. 2025. aasta septembris kinnitati Euroopa Liidu

jäätmete raamdirektiivi muudatused, millega kehtestatakse toidukindluse, ressursside

kestlikuma kasutuse ja toiduainete tootmise keskkonnamõju vähendamiseks muu hulgas

toidujäätmete tekke vähendamise sihtarvud, mis tuleb saavutada 2030. aasta 31. detsembriks:

• vähendada toidujäätmete teket toidutööstuses 10% võrreldes 2021–2023 keskmise

toidujäätmete tekkega;

• vähendada toidujäätmete teket elaniku kohta tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja

kodumajapidamistes) 30% võrreldes 2021–2023 keskmise toidujäätmete tekkega.

Direktiiv rõhutab senisest rohkem toiduannetamist kui toidujäätmete tekke vältimise olulist

aspekti ning kohustab liikmesriike tagama, et toidujäätmete tekkes olulist rolli mängivad

ettevõtted sõlmiksid toidu annetamiseks ja ümberjaotamiseks lepingud toidupanga või muude

toidu ümberjaotamise organisatsioonidega. Samuti peavad liikmesriigid uuendama oma

2

toidujäätmete tekke vältimise kavad ja kehtestama meetmeid, mis vähendavad toidujäätmete

teket.

Jäätmete raamdirektiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta 2027. aastaks. Direktiivi muudatused on

kavas üle võtta eelkõige jäätmeseadusesse. Planeeritud ajakava kohaselt peaks vastav

seaduseelnõu Riigikokku jõudma 2026. aasta sügisel. Seadusemuudatusega kavandatakse

teatud lävendite alusel (põhitegevusala, käive või müügipinna suurus) panna toidu jae- või

hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele ning toidutööstusettevõtetele kohtustus teha toidu

ümberjaotamise organisatsioonidele ettepanekud koostöölepingute sõlmimiseks. Lävendeid

plaanitakse rakendada järgmiselt:

1) toidu jaemüügiga tegelev ettevõte, kelle põhitegevusalaks on toidukaupade jaemüük +

müügipinna suurusega seotud lävend.

2) toidu hulgimüügiga tegelev ettevõte, kelle põhitegevusalaks on toidukaupade

hulgimüük + käibega seotud lävend.

3) toidutööstusettevõte, kelle põhitegevusalaks on toiduainete tootmine + käibega seotud

lävend.

Komisjonile tutvustatud kavandatavate jäätmeseaduse muudatuste eesmärk on sama, mis

esitatud kollektiivses pöördumiseski. Toidupoodides tekib ülejääke paratamatult. Et kõlblikku

toitu ära ei visataks, tuleb õigusaktidega ette näha regulatsioonid, kuidas kõlblik toit jõuaks

seda vajavate inimesteni. Kavandatav seadusemuudatus pakub lahenduse toidu

ümberjaotamise organisatsioonidega lepingute sõlmimise kaudu. Kui eelnõu jõuab

Riigikokku, siis maaelukomisjon kindlasti osaleb eelnõu aruteludes (tavapäraselt kuulub

jäätmeseadus keskkonnakomisjoni töövaldkonda). Samuti kaasatakse eelnõu menetlemisel

huvigruppe.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 15212 lõikele 1 peab komisjon

kollektiivse pöördumise kohta otsuse langetama 6 kuu jooksul pöördumise menetlusse

võtmisest arvates. Seetõttu arutas komisjon pöördumist oma istungil 16.06.2026 ja langetas

lähtuvalt RKKTSi § 15213 punktist 6 otsuse, et kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekute

käsitlemine jätkub, kui Riigikogu menetlusse jõuab Kliimaministeeriumis väljatöötatav

jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu

jäätmete raamdirektiivi muudatused (istungi protokoll).

Sellega on kollektiivse pöördumise „Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“

menetlus Riigikogus lõppenud. Tänan Teid ja teisi pöördumise algatanuid väga olulise teema

tõstatamise eest!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

Merle Kruusimägi

631 6501 [email protected]

Mirjam Kruus Teie 02.01.2026

Meie .06.2026 nr 1-6/26-4/2

Kollektiivne pöördumine „Keelustame

toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“

Austatud kollektiivse pöördumise esitaja

2026. aasta 5. jaanuaril esitati Rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule kollektiivne pöördumine

„Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“. Riigikogu juhatus võttis algatuse

menetlusse 15.01.2026 ja suunas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.

Maaelukomisjon arutas kollektiivset pöördumist kolmel istungil. Esimene kord, 20.04.2026

tutvustasid pöördumise algatanute esindajad pöördumise asjaolusid ja ettepanekuid. Samal

istungil andsid MTÜ Toit ei ole prügi esindajad ülevaate toidu päästmise ja abivajajatele

jagamise praktilisest poolest (istungi protokoll).

Järgmisel arutelul, komisjoni 18.05.2026 istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Eesti Kaupmeeste Liidu ning Rimi

esindajad. Arutelu eesmärgiks oli saada asjassepuutuvate ministeeriumide esindajatelt

ülevaade nende tegevusest toiduraiskamise vähendamisel konkreetse ministeeriumi

valdkonnast lähtuvalt. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on korraldada toidu jagamist

abivajajatele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil toiduohutuse tagamine ning

Kliimaministeerium vastutab jäätmete, sh toidujäätmete tekke vähendamise eest. Kaupmeeste

Liidu ja Rimi esindajad andsid ülevaate, mida kauplused teevad müümata jäänud kõlbliku

toiduga, kuidas on korraldatud toidu annetamine ja millised on probleemid (istungi protokoll).

Kliimaministeeriumi esindaja selgitas, et toiduraiskamise vähendamise kõige efektiivsemaks

teguriks on toidujäätmete tekke vältimine. 2025. aasta septembris kinnitati Euroopa Liidu

jäätmete raamdirektiivi muudatused, millega kehtestatakse toidukindluse, ressursside

kestlikuma kasutuse ja toiduainete tootmise keskkonnamõju vähendamiseks muu hulgas

toidujäätmete tekke vähendamise sihtarvud, mis tuleb saavutada 2030. aasta 31. detsembriks:

• vähendada toidujäätmete teket toidutööstuses 10% võrreldes 2021–2023 keskmise

toidujäätmete tekkega;

• vähendada toidujäätmete teket elaniku kohta tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja

kodumajapidamistes) 30% võrreldes 2021–2023 keskmise toidujäätmete tekkega.

Direktiiv rõhutab senisest rohkem toiduannetamist kui toidujäätmete tekke vältimise olulist

aspekti ning kohustab liikmesriike tagama, et toidujäätmete tekkes olulist rolli mängivad

ettevõtted sõlmiksid toidu annetamiseks ja ümberjaotamiseks lepingud toidupanga või muude

toidu ümberjaotamise organisatsioonidega. Samuti peavad liikmesriigid uuendama oma

2

toidujäätmete tekke vältimise kavad ja kehtestama meetmeid, mis vähendavad toidujäätmete

teket.

Jäätmete raamdirektiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta 2027. aastaks. Direktiivi muudatused on

kavas üle võtta eelkõige jäätmeseadusesse. Planeeritud ajakava kohaselt peaks vastav

seaduseelnõu Riigikokku jõudma 2026. aasta sügisel. Seadusemuudatusega kavandatakse

teatud lävendite alusel (põhitegevusala, käive või müügipinna suurus) panna toidu jae- või

hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele ning toidutööstusettevõtetele kohtustus teha toidu

ümberjaotamise organisatsioonidele ettepanekud koostöölepingute sõlmimiseks. Lävendeid

plaanitakse rakendada järgmiselt:

1) toidu jaemüügiga tegelev ettevõte, kelle põhitegevusalaks on toidukaupade jaemüük +

müügipinna suurusega seotud lävend.

2) toidu hulgimüügiga tegelev ettevõte, kelle põhitegevusalaks on toidukaupade

hulgimüük + käibega seotud lävend.

3) toidutööstusettevõte, kelle põhitegevusalaks on toiduainete tootmine + käibega seotud

lävend.

Komisjonile tutvustatud kavandatavate jäätmeseaduse muudatuste eesmärk on sama, mis

esitatud kollektiivses pöördumiseski. Toidupoodides tekib ülejääke paratamatult. Et kõlblikku

toitu ära ei visataks, tuleb õigusaktidega ette näha regulatsioonid, kuidas kõlblik toit jõuaks

seda vajavate inimesteni. Kavandatav seadusemuudatus pakub lahenduse toidu

ümberjaotamise organisatsioonidega lepingute sõlmimise kaudu. Kui eelnõu jõuab

Riigikokku, siis maaelukomisjon kindlasti osaleb eelnõu aruteludes (tavapäraselt kuulub

jäätmeseadus keskkonnakomisjoni töövaldkonda). Samuti kaasatakse eelnõu menetlemisel

huvigruppe.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 15212 lõikele 1 peab komisjon

kollektiivse pöördumise kohta otsuse langetama 6 kuu jooksul pöördumise menetlusse

võtmisest arvates. Seetõttu arutas komisjon pöördumist oma istungil 16.06.2026 ja langetas

lähtuvalt RKKTSi § 15213 punktist 6 otsuse, et kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekute

käsitlemine jätkub, kui Riigikogu menetlusse jõuab Kliimaministeeriumis väljatöötatav

jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu

jäätmete raamdirektiivi muudatused (istungi protokoll).

Sellega on kollektiivse pöördumise „Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“

menetlus Riigikogus lõppenud. Tänan Teid ja teisi pöördumise algatanuid väga olulise teema

tõstatamise eest!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

Merle Kruusimägi

631 6501 [email protected]