| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3495-1 |
| Registreeritud | 26.06.2026 |
| Sünkroonitud | 27.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia, Päästeamet |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia, Päästeamet |
| Vastutaja | korrakaitse ja süüteomenetluse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
15.06.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 11. septembri 2018. aasta
määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende
laskemoona ning lahingumoona liigid ja
teenistusrelvade, nende laskemoona ja
lahingumoona, tulirelva osade käitlemise
ning üleandmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 3 lõike 5 alusel.
Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruses nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona
ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva
osade käitlemise ning üleandmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala“;
2) paragrahvi 1 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „Sõjarelvale, tulirelva“ sõnaga „Tulirelva“;
3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 33 järgmiselt:
„(33) Sõjarelvale kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvale kehtestatud nõudeid koos
käesolevas määruses sätestatud eranditega.“;
4) paragrahvi 6 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, laskemoona“;
5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kuni 15 laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse relvurit. Enam
kui 15 laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse juhti, Politsei- ja
Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit.“;
6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „väljavedu“ lauseosaga „ning vastutab nende
tegevuste käesoleva määruse nõuetele vastavuse täitmise eest“;
7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Sõjarelvade ja lahingumoona osas võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
ülesannete täitmisel määrata relvuriks üksnes teenistuja, kellele on antud asutuses
teenistusülesannete täitmisel kasutatava sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus.“;
2
8) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Relvur peab tundma ohutustehnika reegleid, oskama teenistusrelvi, laskemoona ja
lahingumoona ohutult käidelda ning olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade,
laskemoona ja lahingumoona käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra kehtestab asutuse
juht või tema volitatud ametnik.“;
9) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmiselt:
„Asendav teenistuja peab vastama relvurile kehtestatud nõuetele.“;
10) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt:
„(31) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona teise ametirelvi käitleva asutuse
või Kaitseliidu territooriumil hoidmise kohta peetakse arvestust asutustes kehtiva korra
kohaselt.“;
12) paragrahvis 11 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „kümne“;
13) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmiselt:
„(11) Pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuva
granaadi hoidmisel peab olema tagatud selle säilimine ning välistatud kõrvalise isiku
juurdepääs.
(12) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses ette nähtu
kehtestada lisanõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lahingumoona hoidmisele.“;
14) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Teenistujale kinnistatud tulirelva, selle juurde kuuluvat laskemoona ning lahingumoona
hoitakse:
1) relvaruumis või käesoleva määruse § 16 lõikes 1 ette nähtud juhtudel asutuse relvakapis või
ajutiselt § 16 lõike 2 kohaselt administratiiv- või turvaalal;
2) asutuses teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis või
3) käesoleva määruse § 21 lõikes 1 ette nähtud juhul elu- või asukohas.“;
15) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmiselt:
„(41) Tulirelva võib hoida relvaruumis relvakapis, lukustatud kapis või lukustatud hoidikus.
(42) Kui tulirelva hoitakse väljaspool relvaruumi, välja arvatud elu- või asukohas, hoitakse
seda relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.
(43) Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona võib hoida teise ametirelvi käitleva asutuse
või Kaitseliidu territooriumil asutuse juhi või tema volitatud ametniku ja teise asutuse juhi või
tema volitatud ametniku või Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku vahelisel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel.“;
3
16) paragrahvi 13 lõikes 6 asendatakse sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga „, laskemoona ja
lahingumoona“;
17) paragrahvi 13 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
“(7) Relvahoidlas võib lisaks tulirelvale, laskemoonale ja lahingumoonale hoida:“;
18) paragrahvi 13 lõike 7 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) erivahendeid ja varustust, mis ei ohusta tulirelva, laskemoona ega lahingumoona;
3) pürotehnilisi tooteid, mis ei ohusta tulirelva, laskemoona ega lahingumoona;“;
19) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita või mehitatud valveta või muu valveta
territooriumil asuvas ruumis peab relvakapp olema kinnitatud põranda, seina või
ehituskonstruktsiooni külge.“;
21) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluva laskemoona hoidmine väljaspool
relvaruumi või -ladu
(1) Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluvat laskemoona ning lahingumoona võib asutus
hoida ühes relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.
(2) Erandkorras võib teenistuja talle kinnistatud tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoida
kuni 30 ööpäeva pideva elektroonse valvesignalisatsiooniga või mehitatud valvega
administratiiv- või turvaalal või teise asutuse territooriumil asuval alal, kus on tagatud selle
säilimine.“;
22) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine relvaruumis
(1) Relvaruumis hoitakse põhiliselt teenistujale või asutusele kuuluvaid või selle valduses
olevaid tulirelvi, nende laskemoona ning lahingumoona. Peale selle on lubatud relvaruumis
hoiustada ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavat tulirelva ja selle
laskemoona.
(2) Relvaruumis hoitakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona relvakapis selliselt, et igal
tulirelval on oma koht, või teenistujale määratud relvakapis. Iga relva koha või teenistujale
määratud relvakapi juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud teenistuja nimi, kellele tulirelv
on kinnistatud või struktuuriüksuse nimi, kelle kasutuses tulirelv või lahingumoon on.
Relvakapis võib tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoida koos.
4
(3) Teenistujale kuuluvat isiklikku relva võib ajutiselt teenistuse, välislähetuse või
rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal hoida teenistujale määratud relvakapis või
teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis.
(4) Tulirelva, mida ei saa teenistusülesannete eripära või selle suuruse tõttu või muul põhjusel
hoida relvakapis, võib hoida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt märgistatult
relvapüramiidis, riiulil, kastis või muul viisil, mis tagab relva säilimise.
(5) Laskemoona ja lahingumoona, mida ei saa selle suuruse või koguse tõttu või muul põhjusel
hoida relvakapis, võib hoida riiulil, eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis.
(6) Sportimiseks või õppetööks kasutatavat tulirelva, selle laskemoona ja lahingumoona
hoitakse võimaluse korral teistest tulirelvadest, laskemoonast ja lahingumoonast eraldi.
Nimetatud võimaluse puudumisel tähistatakse sellise tulirelva, laskemoona ja lahingumoona
asukoht asjakohase sildiga.“;
23) paragrahvi 20 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine väljaspool relvahoidlat“;
24) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väljaspool relvahoidlat hoitav tulirelv, laskemoon ja lahingumoon peavad olema kaitstud
tolmu ja ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud nende piisav
hooldatus, säilimine ja töökorras olek.“;
25) paragrahvi 20 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „laskemoona“ tekstiosaga „,
lahingumoona“;
26) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga „, laskemoona ja
lahingumoona“;
27) määruse 5. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „Teenistusrelva“ sõnadega „ja
lahingumoona“;
28) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt:
„(31) Sõjarelva kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega
teenistujale, kes on läbinud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule sõjarelva ja
laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli
ning sooritanud laskeharjutuse.“;
29) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Tulirelva“ tekstiosaga „, sõjarelva“;
30) määrust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:
„§ 251. Lahingumoona kandmine
(1) Lahingumoona, välja arvatud pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või
valuaistingut esilekutsuva granaadi, kandmise õiguse võib anda asutuse juhi või tema volitatud
5
ametniku otsusega neile teenistujatele, kes on läbinud vastava väljaõppe ja kellel on seaduse
alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks lahingumoona kanda.
(2) Pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuva granaadi
kandmise õigus on nendel teenistujatel, kellel on tulirelva kandmise õigus.
(3) Keelatud on:
1) anda lahingumoona kõrvalisele isikule;
2) kanda lahingumoona joobeseisundis.
(4) Lahingumoona, välja arvatud pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või
valuaistingut esilekutsuva granaadi, kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud
ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud seaduses ette nähtud tervisekontrolli,
lahingumoona käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja
kannatanule vigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning lahingumoona kasutamise
oskuste kontrolli.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teadmiste ja oskuste kontrollimise korra kehtestab
asutuse juht või tema volitatud ametnik.“;
31) paragrahvi 26 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Tulirelva“ sõnadega „ja
lahingumoona“;
32) paragrahvi 27 pealkirjas asendatakse sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga „, laskemoona ja
lahingumoona“;
33) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Sõjarelva võib väljastada teenistujale, kellel on sõjarelva kandmise õigus.
(12) Lahingumoona võib väljastada teenistujale, kellel on lahingumoona kandmise õigus.“;
34) paragrahvi 27 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tulirelva, sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamise korra kehtestab asutuse juht
või tema volitatud ametnik.“;
35) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas määruses käsitatakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona riigisisese
edasitoimetamisena selle vedu Eesti piires ühest kohast teise eesmärgita tulirelva, laskemoona
või lahingumoona vahepeal kasutada (edaspidi relvavedu).“;
36) paragrahvi 28 lõikes 3 asendatakse sõna „Relvavedu“ sõnadega „Laskemoona ja
lahingumoona vedu“;
37) paragrahvi 38 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tulirelva ja selle olulise osa hävitamine käesoleva määruse tähenduses on nende füüsiline
hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.“;
6
38) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Tulirelv ja selle olulised osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi või lõiketera all
purustamisega.
(5) Tulirelva ja selle olulise osa hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:
1) hävitamise kuupäev;
2) hävitatud tulirelva ja olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber ning markeering;
3) hävitamise viis;
4) hävitamise koht;
5) hävitamise põhjus;
6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.
(6) Andmed tulirelva ja selle oluliste osade hävitamise kohta tuleb kanda kümne tööpäeva
jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.“;
39) paragrahvi 40 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laskemoona ja lahingumoona hävitamine käesoleva määruse tähenduses on nende
füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.
(2) Laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või
lõhkamise teel.
(3) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:
1) hävitamise kuupäev;
2) hävitatud laskemoona ja lahingumoona liik, tootja, kaliiber ja kogus;
3) hävitamise viis;
4) hävitamise koht;
5) hävitamise põhjus;
6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.
(7) Andmed laskemoona ja lahingumoona hävitamise kohta tuleb kanda kümne tööpäeva
jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
1
Siseministri määruse „Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr 19
„Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja
teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade
käitlemise ning üleandmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse siseministri 11. septembri 2018. aasta määrust nr 19 „Teenistusrelvade
ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja
lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi määrus).
Määruse muutmise eesmärk on ajakohastada teenistusrelvade, laskemoona, sõjarelvade ja
lahingumoona käitlemise nõudeid. Täpsustatakse relvade, laskemoona ja lahingumoona
hoidmise, väljastamise, kandmise, vedamise ja hävitamise nõudeid ning kõrvaldatakse määruse
rakendamisel ilmnenud tõlgendusprobleemid.
Eelkõige täpsustatakse eelnõuga sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise regulatsiooni, nähes
ette nende hoidmise, väljastamise, kandmise, vedamise ja hävitamise nõuded ning määratledes
selgemalt sõjarelvadele ja lahingumoonale kohalduvad reeglid. Lisaks täpsustatakse relvurile
esitatavaid nõudeid ja ülesandeid, sealhulgas väljaõppe ning pädevusega seotud tingimusi.
Samuti täiendatakse relvade ja laskemoona hoiustamise korda, võimaldades vajaduse korral
kasutada lisaks relvahoidlale ka muid turvanõuetele vastavaid hoiukohti, ning sätestatakse
lahingumoona kandmise õigus teenistusülesannete täitmisel. Muudatustega korrastatakse ka
relvade, laskemoona ja lahingumoona hävitamise korda ning täpsustatakse vastutavate isikute
ülesandeid.
Muudatused on vajalikud eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti
sõjarelvade ja lahingumoona võime arendamise toetamiseks ning teenistusrelvade käitlemise
ühtse, turvalise ja tõhusa korralduse tagamiseks. Eelnõu aitab suurendada õigusselgust,
vähendada õigusnormide erineva tõlgendamise võimalust ning tagada relvade ja laskemoona
käitlemise ühtlasem praktika kõigis määruse kohaldamisalasse kuuluvates asutustes.
Eelnõuga ei looda uusi ülesandeid ega täiendavaid kohustusi, mis eeldaksid uute ametikohtade
loomist või ulatuslikke infosüsteemide arendusi. Muudatused täpsustavad peamiselt
olemasolevat regulatsiooni ning lähtuvad asutuste töökorraldusest. Seetõttu ei kaasne eelnõu
rakendamisega olulist halduskoormuse suurenemist ega otsest täiendavat mõju riigieelarvele.
Võimalikud kulud, mis võivad tulevikus kaasneda sõjarelvade, lahingumoona või nende
hoiustamiseks vajaliku taristu soetamisega, ei tulene käesolevast määrusest, vaid vastavatest
riigikaitselistest ja siseturvalisuse võimearenduse otsustest.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast
([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected])
koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]).
2
Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse määrust avaldamismärkega RT I, 28.09.2024, 5.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Reguleerimisala täpsustamine (eelnõu punktid 1–3)
Eelnõu punkti 1 kohaselt muudetakse määruse § 1 pealkirja ning täiendatakse seda lisaks
reguleerimisalale ka kohaldamisalaga. Muudatus on eelkõige õigusselgust tagav, sest kehtiva
määruse §-s 1 sisalduv regulatsioon hõlmab ka määruse kohaldamisega seonduvat.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 3¹, jättes sealt välja viite sõjarelvadele ning
asendades tekstiosa „Sõjarelvale, tulirelva“ sõnaga „Tulirelva“.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 1 lõikega 3³, mille kohaselt kohaldatakse
sõjarelvade käitlemisele käesolevas määruses tulirelvade kohta sätestatud nõudeid, arvestades
käesolevas määruses sõjarelvade suhtes ette nähtud erisusi.
Punktidega 2 ja 3 kavandatud muudatuste eesmärk on tagada regulatsiooni selgus ja
süsteemsus. Kehtivas määruses on sõjarelvadele viidatud mitmes sättes, kuid puudub üldnorm,
mis määratleks üheselt, millises ulatuses kohaldatakse sõjarelvadele tulirelvade kohta
kehtestatud nõudeid. See võib tekitada õiguslikku ebaselgust ning vajaduse tuletada
kohaldatavad nõuded üksikute sätete koostoimes tõlgendamise teel.
Kuna sõjarelv on oma olemuselt tulirelva eriliik, on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et
sõjarelvade käitlemisel kohaldatakse üldjuhul samu nõudeid, mis kehtivad tulirelvadele, välja
arvatud juhul, kui määruses on sõjarelvade jaoks sätestatud eriregulatsioon. Selline lahendus
vastab ka hea õigusloome ja normitehnika põhimõtetele, võimaldades vältida sama
regulatsiooni kordamist erinevates sätetes.
Muudatus suurendab õigusselgust ja lihtsustab selle rakendamist nii teenistusrelvi käitlevate
asutuste kui ka järelevalvet teostavate asutuste jaoks. Samuti vähendab see riski, et sõjarelvade
käitlemisel tekivad erinevad tõlgendused küsimustes, mille osas ei ole määruses sõnaselgelt
erisusi ette nähtud.
2.2. Kadumisest ja vargusest teavitamise korra täpsustamine (eelnõu punktid 4–5)
Eelnõu punkti 4 kohaselt jäetakse määruse § 6 lõikest 3 välja tekstiosa „, laskemoona“.
Muudatus on seotud eelnõu punktis 5 tehtava muudatusega.
Eelnõu punkti 5 järgi täiendatakse määruse § 6 lõikega 4, milles nähakse ette, et kuni 15
laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse relvurit. Enam kui 15
laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse juhti, Politsei- ja
Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit.
3
Muudatuste eesmärk on eristada teenistusrelva, lahingumoona ja laskemoona kadumisest või
vargusest teavitamise korda ning kehtestada riskipõhisem lähenemine. Kehtiva regulatsiooni
kohaselt käsitletakse kõiki laskemoona kadumise või varguse juhtumeid ühtemoodi sõltumata
kadunud laskemoona kogusest ja juhtumi asjaoludest. Praktikas võib aga esineda olukordi, kus
üksikud padrunid jäävad pärast väljaõpet või teenistusülesande täitmist arvestusest välja
eksimuse, lugemisvea või muu inimliku eksituse tõttu. Sellistel juhtudel ei ole alati põhjendatud
kaasata viivitamata asutuse juhtkonda ning riiklikke julgeoleku- ja korrakaitseasutusi.
Samas võib suurema koguse laskemoona kadumine või vargus viidata juba olulisele
turvariskile, relvastuse käitlemise nõuete rikkumisele või tahtlikule ebaseaduslikule tegevusele.
Sellisel juhul on vajalik sündmuse viivitamatu kontrollimine ja asjaolude väljaselgitamine nii
asutuse juhtkonna kui ka pädevate riigiasutuste poolt.
Piirmääraks on valitud 15 laskemoonaühikut, kuna sellise koguse puhul on tegemist kogusega,
mille kadumine võib veel mõistlikult olla seotud üksikjuhtumi, eksimuse või arvestusveaga,
kuid mille ületamisel suureneb oluliselt tõenäosus, et tegemist ei ole enam tavapärase
käitlemisveaga. Sellisel juhul on põhjendatud kaasata Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsepolitseiamet, et hinnata võimalikku mõju avalikule korrale, julgeolekule ja relvastuse
käitlemise nõuete täitmisele.
Muudatus aitab vähendada põhjendamatut halduskoormust väiksemate ja madalama riskiga
juhtumite korral, säilitades samal ajal riigi jaoks olulise teabevahetuse ja järelevalve juhtudel,
mil kadunud või varastatud laskemoona kogus võib kujutada endast kõrgendatud ohtu avalikule
korrale või riigi julgeolekule.
2.3. Relvuri nõuete täpsustamine (eelnõu punktid 6–10)
Eelnõu punkti 6 kohaselt täiendatakse määruse § 7 lõiget 2 pärast sõna „väljavedu“ lauseosaga
„ning vastutab nende tegevuste käesoleva määruse nõuetele vastavuse täitmise eest“.
Kehtiva määruse kohaselt korraldab relvur relvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmist,
hoidmist, väljastamist, tagastamist, vedu ning väljavedu, kuid regulatsioon ei sätesta
sõnaselgelt tema vastutust nende tegevuste nõuetekohase täitmise eest. Relvur on isik, kelle
igapäevaste tööülesannete hulka kuulub relvade ja laskemoona käitlemise korraldamine
asutuses ning kes omab kõige vahetumat ülevaadet nende arvestusest, säilitamisest ja
liikumisest.
Muudatuse eesmärk on kõrvaldada võimalikud tõlgendamisraskused ning tagada õigusselgus
relvuri rolli osas. Relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemine on kõrgendatud
turvariskiga tegevus, mille puhul on oluline, et vastutus käitlemistoimingute nõuetekohase
korraldamise eest oleks üheselt määratletud. Selgesõnaline vastutuse sätestamine aitab kaasa
relvastuse üle peetava arvestuse korrektsusele, käitlemisnõuete järgimisele ning võimalike
rikkumiste ennetamisele.
Muudatusega ei looda relvurile uusi sisulisi kohustusi, vaid täpsustatakse juba olemasolevate
ülesannete täitmisega kaasnevat vastutust. Tegemist on eelkõige õigusselgust suurendava
muudatusega, mis aitab tagada ühtse praktika kõigis teenistusrelvi käitlevates asutustes ning
toetab relvade, laskemoona ja lahingumoona turvalist ja nõuetekohast käitlemist.
4
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõikega 31, milles nähakse ette, et sõjarelvade ja
lahingumoona osas võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel määrata
relvuriks üksnes teenistuja, kellele on antud asutuses teenistusülesannete täitmisel kasutatava
sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus.
Muudatuse eesmärk on tagada, et sõjarelvade ja lahingumoona käitlemisega seotud ülesandeid
täidaksid üksnes isikud, kelle usaldusväärsust, ettevalmistust ja õigust selliseid relvi
teenistusülesannete täitmisel kasutada on asutus eelnevalt hinnanud. Sõjarelvad ja lahingumoon
on oma olemuselt kõrgendatud ohuga vahendid, mille käitlemisele kehtivad rangemad nõuded
kui tsiviilkäibes olevate relvade puhul ning mille väärkasutamine või ebaseaduslik sattumine
kõrvaliste isikute kätte võib kujutada tõsist ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
Kehtivas regulatsioonis puuduvad sõnaselged nõuded selle kohta, millistele tingimustele peab
vastama teenistuja, kes täidab relvuri ülesandeid sõjarelvade ja lahingumoona käitlemisel. See
võib viia olukorrani, kus relvuriks määratakse teenistuja, kellel puudub õigus vastavat relvastust
teenistusülesannete täitmisel kanda või kasutada. See ei ole aga kooskõlas relvastuse turvalise
käitlemise eesmärgiga.
Muudatusega seotakse relvuri ülesannete täitmise õigus sõjarelvade ja lahingumoona osas
teenistuja õigusega kasutada vastavat relvastust oma teenistusülesannete täitmisel. See
tähendab, et relvuriks saab määrata üksnes isiku, kelle suhtes on asutus juba kontrollinud
relvakandmise õiguse andmiseks vajalike eelduste olemasolu, sealhulgas tema usaldusväärsust,
väljaõpet ning sobivust sellise relvastuse käitlemiseks.
Muudatus aitab vähendada relvastuse ebaõigest käitlemisest tulenevaid riske, tugevdab
relvastuse üle peetavat sisekontrolli ning tagab, et sõjarelvade ja lahingumoona hoiustamise,
arvestuse, väljastamise ja muude käitlemistoimingute eest vastutavad teenistujad omavad
selleks vajalikku pädevust ja õigust.
Eelnõu punkti 8 kohaselt muudetakse määruse § 7 lõike 4 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt
peab relvur tundma ohutustehnika reegleid ja oskama teenistusrelvi, laskemoona ja
lahingumoona ohutult käidelda.
Eelnõus nähakse ette, et relvur peab tundma ohutustehnika reegleid, oskama teenistusrelvi,
laskemoona ja lahingumoona ohutult käidelda ning olema läbinud ohutustehnika ja
teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra
kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.
Muudatuse eesmärk on koondada relvurile esitatavad pädevus- ja koolitusnõuded ühte lõikesse
ning muuta regulatsioon selgemaks ja paremini jälgitavaks. Sisuliselt säilib kehtivas määruses
juba ette nähtud nõue, et relvur peab olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade
käsitsemise koolituse, kuid seda täpsustatakse ning laiendatakse sõnaselgelt ka laskemoona ja
lahingumoona käsitsemisele.
Relvuri ülesannete hulka kuuluvad relvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmine,
hoidmine, arvestuse pidamine, väljastamine, tagastamine ning muud käitlemistoimingud, mille
nõuetekohane täitmine eeldab asjakohaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Seetõttu on oluline, et
relvurile esitatavad nõuded oleksid koondatud ühte normi ning hõlmaksid terviklikult kogu
relvastust, mille käitlemise eest relvur vastutab.
5
Muudatus aitab parandada regulatsiooni süsteemsust ja loetavust ning rõhutab vajadust tagada
relvurite asjakohane ettevalmistus relvade, laskemoona ja lahingumoona ohutuks käitlemiseks.
Eelnõu punkti 9 järgi täiendatakse määruse § 7 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt peab
relvurit asendav teenistuja vastama relvurile kehtestatud nõuetele.
Muudatuse eesmärk on tagada, et relvuri ajutise äraoleku (näiteks puhkuse, haiguse, lähetuse
või muu teenistusülesande täitmise ajal) korral täidaks tema ülesandeid üksnes isik, kellel on
relvuriga samaväärne pädevus, väljaõpe ja ettevalmistus. Relvuri ülesannete hulka kuuluvad
teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmine, hoidmine, väljastamine,
arvestuse pidamine ning muude relvastuse käitlemisega seotud toimingute tegemine. Nende
ülesannete täitmine eeldab põhjalikke teadmisi relvade ohutust käitlemisest, kehtivatest
õigusaktidest ning asutuses kehtestatud töökorraldusest.
Kuna relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemine on seotud kõrgendatud ohuga nii
inimeste elule ja tervisele kui ka avalikule julgeolekule, peab nende käitlemise nõuetekohasus
olema tagatud sõltumata sellest, kas ülesandeid täidab relvur või tema asendaja. Isik, kes ei
vasta relvurile kehtestatud kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuetele, ei pruugi olla võimeline täitma
kõiki relvuri ülesandeid õiguspäraselt ja ohutult, mis võib suurendada relvade väärkasutuse,
kadumise või muude julgeolekuriskide tekkimise võimalust.
Muudatus kõrvaldab võimaliku tõlgendusliku ebaselguse kehtivas regulatsioonis ning sätestab
üheselt, et relvuri asendajale kohalduvad samad nõuded nagu relvurile. Sellega tagatakse
relvastuse käitlemise järjepidevus, ühtlane ohutustase ja õigusselgus ning vähendatakse relvuri
äraolekust tulenevaid riske relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisel.
Eelnõu punkti 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 6, mis praegu näeb ette,
et relvur peab olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade käsitsemise koolituse, mille
läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.
Muudatus on seotud eelnõu punktis 8 kavandatud määruse § 7 lõike 4 muutmisega. Kehtetuks
tunnistatava lõike regulatsioon viiakse sisuliselt üle § 7 lõikesse 4, kus seda täpsustatakse ja
täiendatakse. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga laiendatakse koolitusnõuet lisaks
teenistusrelvadele ka laskemoona ja lahingumoona ohutule käitlemisele ning sätestatakse
selgemalt, et relvur peab olema läbinud ohutustehnika ning teenistusrelvade, laskemoona ja
lahingumoona käsitsemise koolituse. Samuti säilib nõue, et koolituse läbiviimise korra
kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.
Tegemist ei ole relvurile esitatavate nõuete sisulise leevendamise ega koolituskohustuse
kaotamisega. Vastupidi, nõuded koondatakse ühte lõikesse ning sõnastatakse terviklikumalt, et
kõik relvurile esitatavad pädevus- ja kvalifikatsiooninõuded oleksid koondatud ühte
regulatsiooni. Selline lahendus parandab määruse süsteemsust, väldib sama regulatsiooni
dubleerimist ning muudab õigusakti ülesehituse loogilisemaks ja adressaatidele hõlpsamini
kasutatavaks. Ühtlasi vähendab see tulevikus tõlgendamisprobleemide tekkimise võimalust
ning lihtsustab määruse edasist rakendamist ja ajakohastamist.
6
2.4. Relvade ja laskemoona hoiustamise tingimuste ajakohastamine (eelnõu punktid 11–
27)
Eelnõuga ajakohastatakse relvade, laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõudeid ning
viiakse need paremini kooskõlla teenistusrelvi käitlevate asutuste praktiliste vajadustega.
Eelnõu punkti 11 kohaselt täiendatakse määruse § 8 lõikega 31, milles nähakse ette, et tulirelva,
elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu
territooriumil hoidmise kohta peetakse arvestust asutustes kehtiva korra kohaselt.
Kehtiv määrus reguleerib teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmist eelkõige
relvi käitleva asutuse enda territooriumil, kuid ei sätesta selgelt, kuidas korraldada arvestuse
pidamist olukorras, kus relvi, laskemoona või lahingumoona hoitakse ajutiselt teise ametirelvi
käitleva asutuse või Kaitseliidu valduses olevates hoiutingimustes. Selline vajadus võib tekkida
näiteks ühiste õppuste, väljaõppe, operatiivtegevuse, relvade hoolduse, remondi või muude
teenistusülesannete täitmise käigus.
Muudatuse eesmärk on luua selge õiguslik alus selliste juhtumite jaoks ning tagada relvade,
laskemoona ja lahingumoona üle pidev ja kontrollitav arvestus sõltumata sellest, millise
ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil neid ajutiselt hoitakse. Arvestuse
pidamise kohustus aitab tagada käideldavate esemete jälgitavuse, vähendab kadumise või
väärkasutuse riski ning toetab sisekontrolli ja järelevalve tõhusat teostamist.
Samas ei nähta muudatusega ette ühtse riikliku arvestuskorra kehtestamist, vaid jäetakse
arvestuse pidamise täpsem korraldus asjaomase asutuse sisekorra reguleerida. Selline
lähenemine võimaldab arvestada erinevate ametirelvi käitlevate asutuste ja Kaitseliidu
töökorralduse, infosüsteemide ning turvanõuetega, tagades samal ajal eesmärgi – relvade,
laskemoona ja lahingumoona üle kontrolli säilimise.
Eelnõu punkti 12 kohaselt asendatakse määruse §-s 11 sõna „kahe“ sõnaga „kümne“.
Kavandatava muudatuse tulemusena pikeneb tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja
lahingumoona asutuses varana arvele võtmise ning teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse
kandmise tähtaeg kahelt tööpäevalt kümne tööpäevani.
Kehtivas määruses sätestatud kahe tööpäeva pikkune tähtaeg on teenistusrelvi käitlevate
asutuste hinnangul osutunud põhjendamatult lühikeseks, arvestades relvade, laskemoona ja
lahingumoona soetamise, vastuvõtmise, kontrollimise ning registrisse kandmisega seotud
toimingute mahtu. Eelkõige võib suuremate koguste soetamisel või juhul, kui soetatud esemed
saabuvad mitmes osas, olla kõigi vajalike kontrollitoimingute tegemine ja andmete registrisse
kandmine kahe tööpäeva jooksul ebamõistlikult koormav.
Muudatuse eesmärk on ühtlustada registreerimistähtaeg teenistusrelvi käitlevate asutuste
tegelike tööprotsessidega ning vähendada põhjendamatut halduskoormust, säilitades samal ajal
relvade, laskemoona ja lahingumoona üle peetava arvestuse usaldusväärsuse ning jälgitavuse.
Kümne tööpäeva jooksul on asutusel võimalik kontrollida soetatud esemete vastavust
saatedokumentidele ja tehnilistele nõuetele ning teha vajalikud arvele võtmise toimingud enne
andmete kandmist registrisse.
7
Muudatus ei mõjuta relvade, laskemoona ega lahingumoona käitlemise turvalisust, kuna
registreerimiskohustus säilib ning registrisse kandmine tuleb jätkuvalt teha mõistliku aja
jooksul pärast esemete soetamist.
Eelnõu punkti 13 kohaselt täiendatakse määruse § 13 lõigetega 11 ja 12.
Uue lõike 1¹ kohaselt peab pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või
valuaistingut esilekutsuva granaadi hoidmisel olema tagatud selle säilimine ning välistatud
kõrvalise isiku juurdepääs. Kehtiv määrus ei sisalda nimetatud lahingumoona liikide hoidmisele
eraldi nõudeid. Samas kasutatakse selliseid vahendeid teenistusrelvi käitlevates asutustes
korrakaitse-, väljaõppe- ja julgeolekuülesannete täitmisel. Tegemist on lahingumoonaga, mille
eesmärk ei ole üldjuhul tekitada sihtmärgile surmavat kahjustust, vaid kutsuda esile ajutine
valuaisting, desorientatsioon, suitsuefekt, valgus- või heliefekt või muu samalaadne toime.
Sellest hoolimata võivad nende vahendite ebaõige käitlemine, kahjustumine või kõrvaliste
isikute valdusse sattumine põhjustada ohtu inimese tervisele, varale või avalikule korrale.
Muudatuse eesmärk on kehtestada nende lahingumoona liikide hoidmisele minimaalsed
turvanõuded, tagades ühelt poolt nende säilimise ja kasutuskõlblikkuse ning teiselt poolt
välistades kõrvaliste isikute juurdepääsu. Sätestatud nõuded on riskipõhised ja
proportsionaalsed, arvestades nimetatud vahendite olemust ning nende kasutamise eesmärki.
Lõikega 1² nähakse ette, et asutuse juht või tema volitatud ametnik võib lisaks määruses
sätestatud nõuetele kehtestada täiendavaid nõudeid lõikes 1¹ nimetatud lahingumoona
hoidmisele.
Muudatuse eesmärk on võimaldada arvestada erinevate teenistusrelvi käitlevate asutuste
ülesannete, kasutatava lahingumoona liikide, koguste ning hoiutingimuste eripäradega. Kuna
asutuste tegevusvaldkonnad ja riskid võivad oluliselt erineda, ei ole otstarbekas kehtestada
kõigile asutustele ühesuguseid üksikasjalikke nõudeid määruse tasandil. Seetõttu antakse
asutustele võimalus kehtestada vajaduse korral rangemaid või täpsemaid sisemisi
hoiustamisnõudeid, tagades samal ajal määruses sätestatud miinimumnõuete järgimise.
Eelnõu punktiga 14 muudetakse määruse § 13 lõike 4 sõnastust. Kehtivas redaktsioonis on
teenistujale kinnistatud tulirelva ja selle juurde kuuluva laskemoona hoidmise kohad esitatud
ühe pika lausena, mis raskendab sätte lugemist ja kohaldamist. Muudatusega jagatakse lubatud
hoiustamiskohad punktideks, et muuta regulatsioon selgemaks ja paremini jälgitavaks.
Lisaks täiendatakse sätet viitega teenistujale kinnistatud lahingumoonale. Kehtiv lõige
reguleerib sõnaselgelt üksnes teenistujale kinnistatud tulirelva ja selle juurde kuuluva
laskemoona hoidmist, kuid ei käsitle teenistujale kasutamiseks väljastatud lahingumoona
hoidmist. Teenistusrelvi käitlevates asutustes võib olla teenistujale kinnistatud ka erinevat liiki
lahingumoona, sealhulgas väljaõppes või teenistusülesannete täitmisel kasutatavat
lahingumoona.
Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ning sätestada üheselt, et teenistujale kinnistatud
lahingumoona hoidmisele kohaldatakse samu hoiustamisnõudeid nagu teenistujale kinnistatud
tulirelva ja selle juurde kuuluva laskemoona hoidmisele. Sellega välditakse tõlgenduslikke
küsimusi ning tagatakse relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmise regulatsiooni
terviklikkus.
8
Muudatus ei too kaasa sisulist muudatust tulirelva ega laskemoona hoidmise nõuetes, vaid
täpsustab regulatsiooni ning laiendab selle kohaldamisala teenistujale kinnistatud
lahingumoonale.
Eelnõu punkti 15 kohaselt täiendatakse määruse § 13 lõigetega 4¹–4³.
Lõikega 4¹ nähakse ette, et tulirelva võib relvaruumis hoida relvakapis, lukustatud kapis või
lukustatud hoidikus.
Kehtiv määrus ei reguleeri sõnaselgelt, millisel viisil võib tulirelva relvaruumis hoida.
Teenistusrelvi käitlevad asutused kasutavad relvaruumides lisaks relvakappidele ka erinevaid
lukustatavaid kappe ja hoidikuid, mille eesmärk on tagada relvade korrastatud hoiustamine,
nende kaitse kahjustumise eest ning kontrollitud juurdepääs. Muudatuse eesmärk on luua selge
õiguslik alus erinevate relvaruumis kasutatavate hoiustamislahenduste kasutamiseks. Kuna
relvaruum ise vastab määruses sätestatud turvanõuetele, ei suurenda erinevate lukustatavate
hoiustamisvahendite kasutamine turvariske.
Lõikega 4² sätestatakse, et väljaspool relvaruumi, välja arvatud elu- või asukohas, hoitakse
tulirelva relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.
Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja täpsustada tulirelvade hoiustamise nõudeid väljaspool
relvaruumi. Tulirelva hoidmine väljaspool relvaruumi kujutab endast kõrgemat turvariski kui
selle hoidmine relvaruumis, mistõttu on põhjendatud nõuda täiendavaid turvameetmeid.
Relvakapi või isiklikus kasutuses oleva seifi kasutamise nõue aitab vähendada kõrvaliste isikute
juurdepääsu riski ning tagab relva turvalise hoiustamise olukordades, kus relva ei hoita
relvaruumis. Elu- või asukohas hoidmisele kohaldatakse jätkuvalt määruse §-s 21 sätestatud
erinõudeid.
Lõikega 4³ nähakse ette võimalus hoida teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona teise
ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil asutuste või Kaitseliidu pädevate
esindajate vahel sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe alusel.
Kehtiv määrus ei näe ette võimalust hoida teenistusrelvi, laskemoona või lahingumoona teise
ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil, kuigi selline vajadus võib tekkida
näiteks ühiste õppuste, väljaõppe, operatsioonide, valveülesannete, relvade hoolduse või muude
teenistusülesannete täitmise käigus. Muudatuse eesmärk on luua selleks selge õiguslik alus ning
võimaldada ametirelvi käitlevate asutuste ja Kaitseliidu vahelist paindlikumat koostööd.
Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe nõue tagab, et relvade, laskemoona ja
lahingumoona hoidmine teise asutuse või Kaitseliidu territooriumil toimub teadlikult,
kokkulepitud tingimustel ning on vajaduse korral kontrollitav. Muudatus aitab kaasa
olemasolevate hoiutingimuste otstarbekale kasutamisele, vähendamata sealjuures relvade,
laskemoona ja lahingumoona hoidmise turvalisust ega jälgitavust.
Eelnõu punkti 16 järgi asendatakse määruse § 13 lõikes 6 sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga
„, laskemoona ja lahingumoona“. Muudatuse eesmärk on laiendada sätte kohaldamisala ka
lahingumoonale ning tagada regulatsiooni terviklikkus. Kehtiv redaktsioon reguleerib üksnes
relva ja laskemoona hoidmist, mistõttu võib jääda ebaselgeks, kas samad nõuded kohalduvad
ka lahingumoonale.
9
Lahingumoon on oma olemuselt kõrgendatud ohuallikas ning selle hoidmisele peavad üldjuhul
laienema vähemalt samaväärsed turva- ja kontrollinõuded nagu laskemoona hoidmisele.
Muudatusega tagatakse, et määruses sätestatud hoidmisnõuded kohalduvad üheselt nii
teenistusrelvale, laskemoonale kui ka lahingumoonale, vältides tõlgenduslikke küsimusi ja
võimalikke lünki regulatsioonis.
Eelnõu punkti 17 kohaselt sõnastatakse määruse § 13 lõike 7 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
“Relvahoidlas võib lisaks tulirelvale, laskemoonale ja lahingumoonale hoida:“.
Selle muudatuse puhul on tegemist eelkõige normitehnilise täpsustusega, mis viiakse kooskõlla
määruses tehtavate teiste muudatustega, millega reguleeritakse sõnaselgelt ka lahingumoona
hoidmist.
Kehtivas redaktsioonis on relvahoidlas hoitavate esemete loetelus nimetatud tulirelv ja
laskemoon, kuid puudub viide lahingumoonale. Samas kasutatakse teenistusrelvi käitlevates
asutustes relvahoidlaid ka lahingumoona hoidmiseks ning määruse muudatustega täpsustatakse
mitmes sättes lahingumoona hoidmise nõudeid.
Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla määruse teiste muudatustega ning tagada
õigusselgus relvahoidlas hoitavate esemete loetelu osas. Muudatusega täpsustatakse, et
relvahoidlas võib lisaks tulirelvadele ja laskemoonale hoida ka lahingumoona ning lõikes 7
nimetatud muid esemeid.
Eelnõu punkti 18 kohaselt muudetakse määruse § 13 lõike 7 punktide 2 ja 3 sõnastust.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib relvahoidlas lisaks tulirelvadele ja laskemoonale hoida
erivahendeid, varustust ning pürotehnilisi tooteid tingimusel, et need ei ohusta tulirelva ega
laskemoona. Muudatusega täiendatakse nimetatud nõuet lahingumoonaga, sätestades, et
relvahoidlas hoitavad erivahendid, varustus ja pürotehnilised tooted ei tohi ohustada ka
lahingumoona.
Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla käesoleva eelnõu teiste muudatustega, millega
täpsustatakse lahingumoona käitlemise ja hoidmise regulatsiooni ning nähakse ette
lahingumoona hoidmine relvahoidlas samadel üldistel ohutuspõhimõtetel nagu teenistusrelvade
ja laskemoona puhul. Kuna lahingumoon on oma olemuselt kõrgendatud ohuga ese ning selle
füüsikalised ja keemilised omadused võivad erineda tavapärasest laskemoonast, on oluline
tagada, et samas ruumis hoitavad muud esemed ei suurendaks tule-, plahvatus- või muid
ohutusriske ega kahjustaks lahingumoona tehnilist seisukorda või kasutuskõlblikkust. Samuti
tuleb vältida olukordi, kus relvahoidlas hoitavad muud esemed raskendavad lahingumoona
ohutut käsitsemist, kontrollimist või sellele ligipääsu.
Muudatus lähtub põhimõttest, et relvahoidla peab moodustama tervikliku ja turvalise
hoiukeskkonna kogu seal hoitava relvastuse jaoks. Seetõttu on põhjendatud laiendada
olemasolevad ohutusnõuded sõnaselgelt ka lahingumoonale, et kõik relvahoidlas paiknevad
esemed vastaksid ühtsetele ohutusnõuetele ning nende kooshoidmine ei seaks ohtu relvastuse
säilimist ega ohutut käitlemist.
Muudatus suurendab õigusselgust ning tagab, et relvahoidlas hoitavate esemete kooshoidmise
tingimusi hinnatakse terviklikult, arvestades tulirelvade, laskemoona ja lahingumoona
erinevaid omadusi ning nendega seotud ohutusnõudeid. Tegemist on regulatsiooni täpsustava
10
muudatusega, mis ei too teenistusrelvi käitlevatele asutustele kaasa uusi sisulisi kohustusi ega
täiendavaid kulusid, kuid ühtlustab määruse terminoloogiat, kõrvaldab võimaliku tõlgendusliku
ebaselguse ning aitab tagada relvahoidlate ohutu ja ühetaolise kasutamise praktika.
Eelnõu punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt peab
relvakapp olema peithingedega uksega.
Muudatuse eesmärk on kaasajastada relvakapile esitatavaid tehnilisi nõudeid ning vältida
põhjendamatult kitsendavate konstruktsiooninõuete kehtestamist. Relvakapi turvalisus sõltub
eelkõige selle üldisest konstruktsioonist, sissemurdmiskindlusest ja lukustussüsteemist, mitte
üksnes ukse hingede lahendusest.
Kehtivas määruses on relvakapile kehtestatud nõue kasutada peithingi, mis näeb ette ühe
konkreetse tehnilise lahenduse relvakapi ukse kinnitamiseks. Tänapäeval kasutatakse
laialdaselt ka nähtavate hingedega relvakappe, mille puhul on ukse eemaldamine või avamine
takistatud muude konstruktsiooniliste lahendustega, näiteks tugevdatud ukseraami, fikseerivate
tappide või muude turvalisust tagavate tehniliste lahenduste abil. Samuti võivad sellised
relvakapid vastata Euroopa standardites EN 1143-1 või EN 14450 sätestatud nõuetele sõltumata
sellest, kas kasutatud on peit- või nähtavaid hingesid.
Peithingede kohustus võib põhjendamatult piirata turul kättesaadavate nõuetele vastavate
relvakappide valikut ning tuua kaasa olukorra, kus sissemurdmiskindluse seisukohalt turvaline
ja standarditele vastav relvakapp ei vasta üksnes hingede konstruktsioonist tulenevalt määruse
nõuetele.
Muudatusega loobutakse seetõttu konkreetse tehnilise lahenduse ettekirjutamisest ning
keskendutakse relvakapi tegelikule turvalisusele ja vastupidavusele. Relvakapi nõuetele
vastavus tagatakse selle tervikliku konstruktsiooni ja asjakohaste turvanõuete täitmise kaudu,
mistõttu muudatus ei vähenda relvakappidele esitatavat turvalisuse taset ega suurenda relvadele
kõrvaliste isikute juurdepääsu riski.
Eelnõu punkti 20 kohaselt muudetakse määruse § 15 lõike 2 sõnastust ja nähakse ette, et
ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita või mehitatud valveta või muu valveta
territooriumil asuvas ruumis peab relvakapp olema kinnitatud põranda, seina või
ehituskonstruktsiooni külge. Kavandatava muudatusega laiendatakse senist regulatsiooni ning
võimaldatakse arvestada erinevate turvalahendustega, mitte üksnes elektroonilise
valvesignalisatsiooni või mehitatud valve olemasoluga.
Muudatuse kohaselt peab ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita, mehitatud valveta
või muu valveta territooriumil asuvas ruumis paiknev relvakapp olema kinnitatud põranda,
seina või ehituskonstruktsiooni külge.
Kehtiv regulatsioon seob relvakapi kinnitamise kohustuse eelkõige elektroonilise
valvesignalisatsiooni või mehitatud valve olemasoluga. Praktikas kasutatakse aga relvade
hoiukohtade turvalisuse tagamiseks ka muid turvameetmeid ja valvekorralduse lahendusi, mis
ei pruugi kvalifitseeruda elektrooniliseks valvesignalisatsiooniks ega mehitatud valveks, kuid
tagavad samaväärse või kõrgema turvalisuse taseme.
Muudatuse eesmärk on muuta säte tehnoloogianeutraalsemaks ja paindlikumaks ning
võimaldada arvestada erinevate turvalahendustega. Samal ajal säilib põhimõte, et juhul kui
11
relvakapp paikneb territooriumil või ruumis, mille turvalisus ei ole tagatud valve või muu
samaväärse turvameetmega, tuleb relvakapp kinnitada põranda, seina või ehituskonstruktsiooni
külge. Selline nõue vähendab relvakapi äraviimise või teisaldamise ohtu ning aitab vältida
kõrvaliste isikute juurdepääsu relvadele.
Muudatus ei vähenda relvakappidele esitatavaid turvanõudeid, vaid võimaldab võtta arvesse
erinevaid turvalisust tagavaid lahendusi ning tagab, et relvakapi kinnitamise kohustus sõltub
tegelikust turvalisuse tasemest, mitte üksnes konkreetse valveviisi olemasolust.
Eelnõu punkti 21 kohaselt muudetakse määruse § 16 sõnastust.
Lõikes 1 täpsustatakse, et kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluvat laskemoona ning
lahingumoona võib asutus hoida ühes relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis. Võrreldes
kehtiva regulatsiooniga täiendatakse sätet viitega lahingumoonale ning nähakse sõnaselgelt ette
võimalus hoida relvi, laskemoona ja lahingumoona ka isiklikus kasutuses olevas seifis.
Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla määruse teiste muudatustega ning tagada üheselt
mõistetav regulatsioon relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmise kohta väljaspool
relvaruumi või relvaladu.
Lõikes 2 sätestatakse, et erandkorras võib teenistuja talle kinnistatud tulirelva, laskemoona ja
lahingumoona hoida kuni 30 ööpäeva pideva elektroonse valvesignalisatsiooniga või mehitatud
valvega administratiiv- või turvaalal või teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu
territooriumil asuval alal, kus on tagatud nende säilimine.
Muudatuse eesmärk on võimaldada teenistusrelvi käitlevatel asutustel paindlikumalt korraldada
relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmist olukordades, kus teenistusülesannete täitmine,
väljaõpe, õppused või muud tööülesanded toimuvad pikema aja vältel väljaspool teenistuja
tavapärast teenistuskohta. Sellistel juhtudel võib tekkida vajadus hoida teenistujale kinnistatud
relva, laskemoona või lahingumoona ajutiselt valvega administratiiv- või turvaalal või teise
ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil, ilma et oleks vajalik nende igapäevane
tagastamine relvaruumi või relvalattu.
Muudatusega luuakse selge õiguslik alus selliseks ajutiseks hoiustamiseks ning vähendatakse
relvade, laskemoona ja lahingumoona põhjendamatut transportimist, mis võib omakorda kaasa
tuua täiendavaid julgeoleku- ja ohutusriske. Samal ajal säilib nõue, et hoiustamine toimub
üksnes erandkorras, piiratud aja jooksul ning kohas, kus on tagatud relvade, laskemoona ja
lahingumoona säilimine ning välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs.
Eelnõu punkti 22 kohaselt sõnastatakse määruse § 19 tervikuna uuesti.
Muudatuse eesmärk on ajakohastada relvaruumis relvade, laskemoona ja lahingumoona
hoidmise nõudeid ning viia need paremini kooskõlla teenistusrelvi käitlevate asutuste tegelike
töökorralduslike vajaduste ja tänapäevaste hoiustamislahendustega. Võrreldes kehtiva
regulatsiooniga täpsustatakse relvaruumis hoitavate esemete loetelu, relvade, laskemoona ja
lahingumoona paigutamise nõudeid ning luuakse paindlikumad võimalused erinevate
relvaliikide ja lahingumoona hoidmiseks.
Paragrahvi 19 täiendatakse läbivalt viidetega lahingumoonale. Kehtivas regulatsioonis on
põhirõhk tulirelvadel ja laskemoonal, mistõttu ei ole lahingumoona hoidmise nõuded kõikides
12
olukordades piisavalt selgelt reguleeritud. Muudatusega tagatakse, et relvaruumi hoidmist
käsitlevad nõuded kohalduvad üheselt ka lahingumoonale.
Lõikes 1 täpsustatakse relvaruumi kasutusotstarvet, nähes ette, et relvaruumis hoitakse
põhiliselt teenistujale või asutusele kuuluvaid või selle valduses olevaid tulirelvi, nende
laskemoona ning lahingumoona. Samuti sätestatakse sõnaselgelt võimalus hoiustada
relvaruumis ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavaid tulirelvi ja nende
laskemoona.
Lõikes 2 täpsustatakse relvakappides hoiustamise korda. Erinevalt senisest regulatsioonist
nähakse selgelt ette võimalus hoida tulirelva, laskemoona ja lahingumoona samas relvakapis.
Muudatus vähendab põhjendamatuid praktilisi piiranguid relvaruumi sisekorralduse
kujundamisel ning võimaldab kasutada olemasolevat hoiuruumi tõhusamalt, kahjustamata
seejuures hoiustamise turvalisust või esemete jälgitavust. Säilib nõue, et igale tulirelvale või
teenistujale määratud relvakapile peab olema omistatud selgelt tuvastatav märgistus.
Lõikes 3 sätestatakse võimalus hoida teenistujale kuuluvat isiklikku relva ajutiselt teenistujale
määratud relvakapis või teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis teenistuse,
välislähetuse või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal. Muudatus loob selge
õigusliku aluse olukordadele, kus teenistujal ei ole võimalik oma relva tavapärasel viisil hoida.
Lõigetes 4 ja 5 nähakse ette paindlikumad hoiustamisvõimalused nende relvade, laskemoona ja
lahingumoona jaoks, mida nende mõõtmete, koguse või muude omaduste tõttu ei ole võimalik
või otstarbekas hoida relvakapis. Sellisel juhul võib tulirelva hoiustada relvapüramiidis, riiulil,
kastis või muul viisil, mis tagab selle säilimise, ning laskemoona või lahingumoona riiulil,
eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis. Muudatus võimaldab kasutada erinevaid turvalisi
hoiustamislahendusi vastavalt hoiustatava vara iseloomule ja asutuse vajadustele.
Lõikes 6 täpsustatakse sportimiseks või õppetööks kasutatavate relvade, laskemoona ja
lahingumoona hoidmise korda. Muudatuse eesmärk on tagada selliste relvade, laskemoona ja
lahingumoona selgem eristatavus muudest relvadest, laskemoonast ja lahingumoonast ning
lihtsustada nende kasutamisega seotud arvestuse ja logistika korraldamist.
Paragrahvi uus redaktsioon suurendab õigusselgust, vähendab tõlgendusvõimalusi ning loob
relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmiseks senisest terviklikuma ja praktilisemalt
rakendatava regulatsiooni.
Eelnõu punkti 23 järgi muudetakse määruse § 20 pealkiri lisades sinna ka lahingumoon.
Muudatuse eesmärk on viia paragrahvi pealkiri kooskõlla sätte sisuga ning määruses läbivalt
tehtavate muudatustega, millega täpsustatakse lahingumoona käitlemise ja hoidmise
regulatsiooni. Muudatusega tagatakse regulatsiooni süsteemne terviklikkus ja õigusselgus,
tuues pealkirjas selgelt esile, et paragrahvis sätestatud nõuded kohalduvad lisaks tulirelvadele
ja laskemoonale ka lahingumoonale.
Eelnõu punkti 24 kohaselt muudetakse määruse § 20 lõike 2 sõnastust. Muudatuse kohaselt
peavad väljaspool relvahoidlat hoitavad tulirelv, laskemoon ja lahingumoon olema kaitstud
tolmu ja ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud nende piisav
hooldatus, säilimine ja töökorras olek.
13
Kehtiva regulatsiooni täpsustamise eesmärk on tagada relvade, laskemoona ja lahingumoona
nõuetekohane säilimine ka olukordades, kus neid hoitakse väljaspool relvahoidlat. Alati ei ole
aga võimalik tagada, et relvad, laskemoon või lahingumoon paikneksid tingimustes, kus need
on täielikult kaitstud tolmu, niiskuse, temperatuurimuutuste või muude ilmastikumõjude eest.
Sellised olukorrad võivad esineda näiteks väljaõppe, õppuste, operatsioonide või muude
teenistusülesannete täitmise käigus.
Muudatusega sätestatakse üldreeglina nõue kaitsta relvi, laskemoona ja lahingumoona
väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas nähakse ette paindlik lahendus juhtudeks, kus
sellise kaitse täielik tagamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Sellisel juhul tuleb tagada
relvade, laskemoona ja lahingumoona piisav hooldus ning nende säilimine ja töökorras olek.
Lisaks täiendatakse sätet viitega lahingumoonale, et viia regulatsioon kooskõlla määruses
tehtavate teiste muudatustega, millega täpsustatakse lahingumoona käitlemise ja hoidmise
nõudeid.
Muudatus võimaldab paremini arvestada teenistusrelvi käitlevate asutuste praktiliste
vajadustega, säilitades samal ajal nõude, et relvad, laskemoon ja lahingumoon peavad olema
kasutusvalmis, ohutud ning vastama neile esitatavatele tehnilistele nõuetele.
Eelnõu punktidega 25–27 tehakse määruses tehnilised täpsustused, millega laiendatakse
teenistusrelvade ja laskemoona käitlemist käsitlevate sätete kohaldamisala ka lahingumoonale.
Selleks täiendatakse § 20 lõikeid 3 ja 5 viidetega lahingumoonale ning täpsustatakse 5. peatüki
pealkirja.
Muudatuste eesmärk on tagada terminoloogia ja regulatsiooni ühtsus kogu määruses. Kehtivas
määruses käsitlevad nimetatud sätted sisuliselt ka lahingumoona käitlemist, kuid viited
lahingumoonale ei ole olnud kõikides asjakohastes sätetes läbivalt kajastatud. Muudatustega
kõrvaldatakse see ebatäpsus ning viiakse määruse sõnastus kooskõlla selle tegeliku
reguleerimiseseme ja teiste eelnõuga tehtavate muudatustega.
2.5. Sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus (eelnõu punktid 28–34)
Määrust täiendatakse sõjarelva kandmise õiguse ning lahingumoona kandmise õiguse
regulatsiooniga.
Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 24 lõikega 3¹, milles sätestatakse sõjarelva
kandmise õiguse andmise tingimused. Muudatuse kohaselt antakse sõjarelva kandmise õigus
teenistujale asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega pärast seda, kui teenistuja on
lisaks tulirelva kandmise õiguse saamiseks nõutavale väljaõppele läbinud sõjarelva ja selle
laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ning kasutamise korra tundmise
kontrolli ning sooritanud vastava laskeharjutuse.
Muudatuse eesmärk on tagada, et sõjarelva kandmise õigus antakse üksnes piisavate teadmiste
ja oskustega teenistujatele. Arvestades sõjarelvade eripära ja suuremat ohtlikkust võrreldes
tavapäraste teenistusrelvadega, on põhjendatud kehtestada nende kandmiseks täiendavad
pädevusnõuded.
Eelnõu punktiga 29 täiendatakse määruse § 24 lõiget 4 viitega sõjarelvadele. Muudatuse
eesmärk on laiendada tulirelva kandmise õiguse peatamist või kehtetuks tunnistamist
reguleerivate sätete kohaldamist ka sõjarelva kandmise õigusele. Sellega tagatakse, et sõjarelva
14
kandmise õiguse andmise, peatamise ja äravõtmise alused on kooskõlas tulirelvade suhtes
kehtivate nõuetega ning välditakse õiguslikke lünki sõjarelvade käitlemisel.
Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määrust uue §-ga 25¹, milles sätestatakse lahingumoona
kandmise tingimused, õiguse andmise alused ning peamised piirangud.
Kehtivas määruses puudub lahingumoona kandmist reguleeriv terviklik kord. Muudatusega
nähakse ette, et lahingumoona kandmise õigus antakse üksnes vastava väljaõppe läbinud
teenistujatele, kellel on seadusest tulenev õigus lahingumoona teenistusülesannete täitmisel
kasutada. Samuti sätestatakse teadmiste ja oskuste kontrollimise nõuded ning keelud
lahingumoona üleandmiseks kõrvalisele isikule ja lahingumoona kandmiseks joobeseisundis.
Pisaravoolu-, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvate granaatide
puhul nähakse ette lihtsustatud regulatsioon, kuna tegemist on õiguskaitseasutustes tavapäraselt
kasutatavate erivahenditega, mille käsitsemise väljaõpe on hõlmatud teenistuja üldise relva- ja
taktikalise väljaõppega. Seetõttu ei ole nende kandmiseks vajalik kehtestada eraldi
lahingumoona kandmise õigust ega täiendavaid pädevusnõudeid.
Muudatusega ei looda uut õiguslikku alust lahingumoona kandmiseks ega laiendata teenistujate
õigusi lahingumoona kasutada. Õigus lahingumoona teenistusülesannete täitmisel kasutada
peab tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Määrusega täpsustatakse üksnes
lahingumoona kandmise õiguse andmise, kontrollimise ja teostamise korda juhtudel, kui vastav
õigus on teenistujal juba olemas.
Muudatuse eesmärk on tagada lahingumoona ohutu ja kontrollitud käitlemine ning kehtestada
ühtsed nõuded nendele teenistujatele, kellele antakse õigus lahingumoona kanda.
Eelnõu punktiga 31 täiendatakse määruse § 26 pealkirja ja lõiget 1 viitega lahingumoonale.
Muudatuse eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla määruse reguleerimisesemega ning tagada,
et relvade ja laskemoona hoidmist käsitlevad nõuded hõlmavad selgesõnaliselt ka
lahingumoona.
Eelnõu punktiga 32 täiendatakse määruse § 27 pealkirja viitega lahingumoonale. Muudatus
on tehnilist laadi ning selle eesmärk on tagada peatüki ja paragrahvi pealkirjade kooskõla sätete
sisuga, kuna §-s 27 hakatakse lisaks tulirelvadele ja laskemoonale reguleerima ka
lahingumoona väljastamist.
Eelnõu punktiga 33 täiendatakse määruse § 27 lõigetega 1¹ ja 1², milles sätestatakse, et
sõjarelva võib väljastada üksnes teenistujale, kellel on sõjarelva kandmise õigus, ning
lahingumoona võib väljastada üksnes teenistujale, kellel on lahingumoona kandmise õigus.
Muudatuse eesmärk on tagada, et sõjarelvade ja lahingumoona väljastamine toimub üksnes
isikutele, kellel on seadusest ja käesolevast määrusest tulenevalt õigus neid teenistusülesannete
täitmisel kanda ja kasutada. Väljastamise õigus seotakse selgesõnaliselt kandmise õiguse
olemasoluga, mis välistab võimaluse väljastada sõjarelva või lahingumoona teenistujale, kellel
puudub selleks vajalik õiguslik alus, väljaõpe või asutuse juhi antud luba.
Muudatus tugevdab relvade ja lahingumoona käitlemise kontrollisüsteemi ning toetab
põhimõtet, et relvastuse väljastamine peab põhinema eelnevalt kontrollitud pädevusel ja
õigustel. Praktikas tähendab see, et relvuril või muul relvastust väljastaval isikul on üheselt
15
selge kohustus veenduda enne sõjarelva või lahingumoona väljastamist, et teenistujal on vastav
kandmise õigus olemas. See vähendab eksimuste võimalust relvade väljastamisel ning aitab
tagada, et kõrgendatud ohtlikkusega relvastus ei satuks isikute valdusse, kellel puudub selleks
õigus.
Muudatus toetab ka relvade ja lahingumoona üle peetava arvestuse ning sisekontrolli
usaldusväärsust. Kui väljastamise õigus on otseselt seotud kandmise õigusega, on relvastuse
käitlemise kogu protsess – alates õiguse andmisest kuni relva või lahingumoona väljastamise
ja tagastamiseni – ühtselt reguleeritud ja paremini kontrollitav. See parandab relvastuse
käitlemise jälgitavust, vähendab väärkasutuse riski ning lihtsustab vajaduse korral hilisemat
kontrolli ja vastutuse tuvastamist.
Tegemist on regulatsiooni täpsustava muudatusega, mis ei loo teenistujatele uusi sisulisi õigusi
ega kohustusi. Muudatus konkretiseerib senist põhimõtet, et sõjarelva ja lahingumoona võivad
kasutada üksnes selleks õigustatud teenistujad, ning tagab, et sama põhimõte on sõnaselgelt
kohaldatav ka nende väljastamisele. Sellega suurendatakse õigusselgust, ühtlustatakse relvade
ja lahingumoona käitlemise korda ning vähendatakse võimalikke tõlgendamisprobleeme
määruse rakendamisel.
Eelnõu punktiga 34 sõnastatakse määruse § 27 lõige 2 ümber ning nähakse ette, et tulirelva,
sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamise korra kehtestab asutuse juht või tema
volitatud ametnik.
Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla eelnõuga tehtavate muudatustega, millega
reguleeritakse eraldi sõjarelvade ja lahingumoona käitlemist. Muudatuse tulemusel on selgelt
sätestatud, et asutusesisene väljastamise kord peab hõlmama kõiki teenistusülesannete täitmisel
kasutatavaid relvi, laskemoona ja lahingumoona.
2.6. Relvade ja laskemoona vedu (eelnõu punktid 35–36)
Eelnõu punktiga 35 sõnastatakse ümber määruse § 28 lõige 1 ning täpsustatakse relvaveo
mõistet. Muudatuse kohaselt käsitatakse relvaveona tulirelva, laskemoona ja lahingumoona
vedu Eesti piires ühest kohast teise eesmärgita neid vahepeal kasutada.
Muudatuse eesmärk on viia relvaveo mõiste kooskõlla eelnõuga tehtavate muudatustega,
millega laiendatakse määruse kohaldamisala ka lahingumoonale. Samuti aitab muudatus
selgemalt eristada relvavedu relva, laskemoona või lahingumoona teenistuslikust kasutamisest.
Tegemist on peamiselt täpsustava muudatusega, millega tagatakse regulatsiooni ühtne
kohaldamine kõikidele määrusega hõlmatud esemetele.
Eelnõu punktiga 36 muudetakse määruse § 28 lõike 3 sõnastust ning asendatakse sõna
„relvavedu“ sõnadega „Laskemoona ja lahingumoona vedu“.
Muudatuse eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla selle tegeliku reguleerimisesemega. Kehtiv
sõnastus võib jätta mulje, et säte kohaldub kogu relvaveole, kuigi sisuliselt reguleerib see
üksnes laskemoona vedamisega seotud nõudeid. Muudatusega muudetakse regulatsioon
selgemaks ning täpsustatakse, et vastavad nõuded kohalduvad nii laskemoona kui ka
lahingumoona veole.
2.7. Relvade, laskemoona ja lahingumoona hävitamine (eelnõu punktid 37–39)
16
Eelnõu punktiga 37 sõnastatakse ümber määruse § 38 lõige 3 ning täpsustatakse tulirelva ja
selle olulise osa hävitamise mõistet. Muudatuse kohaselt on tulirelva ja selle olulise osa
hävitamine nende füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine
või taastamine.
Muudatuse eesmärk on tagada üheselt mõistetav arusaam sellest, millal saab tulirelva või selle
olulist osa lugeda hävitatuks. Pelgalt relva kasutuskõlbmatuks muutmine ei pruugi välistada
selle hilisemat taastamist või ebaseaduslikku kasutamist. Seetõttu rõhutatakse, et hävitamine
peab olema lõplik ning välistama nii relva kui ka selle oluliste osade edasise kasutamise või
taastamise võimaluse. Muudatus aitab suurendada relvade käitlemise üle peetava arvestuse
usaldusväärsust ning vähendada ebaseaduslikku relvade ringlust puudutavaid riske.
Eelnõu punktiga 38 täiendatakse määruse § 38 lõigetega 4–6, milles sätestatakse tulirelvade
ja nende oluliste osade hävitamise viisid, hävitamise dokumenteerimise nõuded ning
registrikande tegemise kohustus.
Lõikes 4 nähakse ette, et tulirelvad ja nende olulised osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi
või lõiketera all purustamisega. Muudatuse eesmärk on kehtestada selged ja üheselt
kontrollitavad hävitamisviisid, mis tagavad, et hävitatud relva või selle olulist osa ei ole
võimalik taastada ega uuesti kasutusele võtta.
Lõikes 5 sätestatakse hävitamise akti koostamise kohustus ning määratakse kindlaks aktis
kajastatavad andmed. Hävitamise dokumenteerimine on vajalik relvade üle peetava arvestuse
kontrollitavuse tagamiseks ning võimaldab hiljem tuvastada, millal, millisel alusel ja kuidas
konkreetne relv või selle oluline osa hävitati.
Lõikes 6 nähakse ette kohustus kanda andmed tulirelva ja selle oluliste osade hävitamise kohta
kümne tööpäeva jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Muudatuse eesmärk on tagada
registriandmete ajakohasus ning vältida olukorda, kus tegelikult hävitatud relvad või olulised
osad kajastuvad registris jätkuvalt olemasolevatena. See omakorda parandab relvade üle
peetava arvestuse kvaliteeti ning toetab järelevalve tõhusust.
Eelnõu punktiga 39 sõnastatakse tervikuna ümber määruse § 40, milles reguleeritakse
laskemoona ja lahingumoona hävitamist.
Lõikes 1 täpsustatakse laskemoona ja lahingumoona hävitamise mõistet, nähes ette, et
hävitamine peab toimuma viisil, mis välistab nende edasise kasutamise või taastamise.
Muudatuse eesmärk on ühtlustada hävitamise põhimõtted tulirelvade hävitamise
regulatsiooniga ning tagada, et hävitatud laskemoon või lahingumoon ei satuks uuesti
kasutusse.
Lõikes 2 sätestatakse, et laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad
hävitatakse põletamise või lõhkamise teel. Tegemist on nende esemete olemusest tuleneva
nõudega, kuna lõhkematerjali sisaldavate komponentide ohutu ja lõplik hävitamine eeldab
spetsiaalseid hävitamismeetodeid.
Lõikes 3 nähakse ette hävitamise akti koostamise kohustus ning määratakse kindlaks aktis
sisalduvad andmed. Nagu tulirelvade hävitamise puhul, on ka laskemoona ja lahingumoona
17
hävitamise dokumenteerimine vajalik arvestuse pidamise, kontrollitavuse ja järelevalve
tagamiseks.
Lõikes 4 sätestatakse kohustus kanda andmed laskemoona ja lahingumoona hävitamise kohta
kümne tööpäeva jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Muudatuse eesmärk on tagada
registriandmete ajakohasus ning võimaldada pidada täielikku ja usaldusväärset arvestust
teenistusülesannete täitmisel kasutatava laskemoona ja lahingumoona üle.
Kokkuvõttes on muudatuste eesmärk ühtlustada tulirelvade, laskemoona ja lahingumoona
hävitamise nõudeid, kehtestada selged dokumenteerimis- ja registripidamise reeglid ning
tagada, et hävitatud esemeid ei oleks võimalik taastada ega ebaseaduslikult kasutusele võtta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega ülevõtmisega.
4. Määruse mõjud
Eelnõu mõju avaldub peamiselt riigi julgeoleku, siseturvalisuse, kriisivalmiduse ning ametirelvi
käitlevate asutuste töökorralduse valdkonnas. Muudatuste eesmärk on korrastada
teenistusrelvade, sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise regulatsiooni,
kõrvaldada määruse rakendamisel ilmnenud ebaselgused ning viia kehtivad nõuded paremini
kooskõlla ametiasutuste praktiliste vajadustega. Valdavalt on tegemist olemasolevate nõuete
täpsustamise, süstematiseerimise ja ajakohastamisega.
Eelnõu ei too kaasa täiendavaid piiranguid isikute põhiõigustele. Muudatused puudutavad
üksnes teenistusrelvi käitlevate asutuste sisemist töökorraldust ega mõjuta relvade tsiviilkäivet
või eraisikute õigusi. Samuti ei avalda eelnõu mõju ettevõtluskeskkonnale,
konkurentsiolukorrale, tööhõivele ega regionaalarengule.
4.1. Mõju riigi julgeolekule, kriisivalmidusele ja siseturvalisusele
Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kriisivalmidusele ja siseturvalisusele.
Riigikaitseseaduse kohaselt võib kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal anda
Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi. Samuti võib
erakorralise seisukorra ajal tekkida vajadus sõjarelvade kasutamiseks riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Selliste ülesannete täitmine eeldab,
et vajalik relvastus, lahingumoon, väljaõpe ning nende käitlemise kord on olemas ja toimivad
juba rahuajal.
Kehtivas määruses puudub sõjarelvade ja lahingumoona käitlemist hõlmav terviklik
regulatsioon. Eelnõuga luuakse sõjarelvade ja lahingumoona hoidmist, väljastamist, kandmist,
vedamist ning hävitamist käsitlev ühtne õiguslik raamistik ning sätestatakse nende kandmise
õiguse andmise tingimused. Sellega luuakse vajalikud eeldused selleks, et kriisi- või sõjaaja
ülesannete täitmiseks vajalikku relvastust oleks võimalik kiiresti, õiguspäraselt ja kontrollitult
kasutusele võtta.
Oluline mõju avaldub ka Siseministeeriumi valitsemisala asutuste ning riigikaitseasutuste
koostalitlusvõime parandamises. Võimalus hoida relvi, laskemoona ja lahingumoona teise
18
ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil võimaldab olemasolevat taristut
tõhusamalt kasutada ning parandab asutuste valmisolekut tegutseda ühiselt õppuste, kriiside
lahendamise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise korral.
Siseturvalisuse seisukohast tugevdavad muudatused relvade, laskemoona ja lahingumoona
käitlemise üle peetavat kontrolli. Täpsustatakse nende hoidmise, kandmise, väljastamise,
vedamise ja hävitamise nõudeid, kehtestatakse sõjarelva ja lahingumoona kandmise õiguse
andmiseks selged väljaõppe- ja pädevusnõuded ning parandatakse relvade ja laskemoona
jälgitavust. Samuti nähakse ette hävitamise dokumenteerimise kohustus ning hävitamisandmete
kandmine teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Muudatused vähendavad relvade, nende
oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona ebaseaduslikku käibesse sattumise ning
väärkasutuse riski.
Kokkuvõttes tugevdavad kavandatavad muudatused riigi võimet reageerida julgeolekuohtudele
ja kriisidele, parandavad ametiasutuste valmisolekut täita riigikaitselisi ülesandeid ning
toetavad avaliku korra ja siseturvalisuse tagamist.
4.2. Mõju teenistusrelvi käitlevate asutuste töökorraldusele
Eelnõuga kaasneb mõõdukas mõju teenistusrelvi käitlevate asutuste töökorraldusele.
Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja
Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia ja vanglad.
Asutustel tuleb vajaduse korral ajakohastada relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemist
reguleerivaid sisekordi, relvurite väljaõppe korraldust ning sõjarelva ja lahingumoona
kandmise õiguse andmisega seotud menetlusi. Samuti tuleb kohandada relvade, laskemoona ja
lahingumoona arvestuse ning hävitamise dokumenteerimise korda.
Samas muudavad mitmed eelnõus sisalduvad lahendused asutuste töökorralduse
paindlikumaks. Näiteks võimaldatakse relvi, laskemoona ja lahingumoona teatud tingimustel
hoida teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil ning pikendatakse relvade
ja laskemoona registrisse kandmise tähtaega kahelt tööpäevalt kümne tööpäevani. Samuti
vähendab väiksemate laskemoona kadumise või varguse juhtumite puhul kehtestatav
riskipõhine teavitamiskord põhjendamatut menetlus- ja aruandluskoormust.
Eelnõuga kaasneb vähene mõju ametiasutuste töökoormusele. Ühelt poolt suureneb töömaht
mõnevõrra seoses relvade, laskemoona ja lahingumoona hävitamise dokumenteerimise ning
registrikannete tegemise täpsustatud nõuetega. Teiselt poolt kompenseerivad seda
paindlikumad hoiustamisvõimalused, pikemad menetlustähtajad ja mitmed muud töökorraldust
lihtsustavad muudatused.
Arvestades, et suurem osa muudatustest põhineb olemasolevate nõuete täpsustamisel, ei too
eelnõu kaasa ulatuslikke ümberkorraldusi ega olulist täiendavat halduskoormust. Kokkuvõttes
on muudatuste mõju ametirelvi käitlevate asutuste töökorraldusele ja töökoormusele vähene
ning tervikuna positiivne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
19
Määruse rakendamiseks tuleb teenistusrelvi käitlevatel asutustel vajaduse korral ajakohastada
relvade, laskemoona, sõjarelvade ja lahingumoona käitlemist reguleerivaid sisemisi juhendeid,
töökorralduslikke dokumente ning väljaõppe- ja arvestusprotseduure. Samuti võib osutuda
vajalikuks viia olemasolevad sisekorrad kooskõlla sõjarelva kandmise õiguse, lahingumoona
kandmise õiguse, relvade hävitamise dokumenteerimise ning relvade ja laskemoona
hoiustamisega seotud täpsustatud nõuetega.
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Eelnõuga ei looda uusi
ülesandeid, asutusi ega pädevusi, mis eeldaksid täiendavate ametikohtade loomist, uute
infosüsteemide väljatöötamist või oluliste täiendavate investeeringute tegemist. Muudatuste
peamine eesmärk on olemasoleva regulatsiooni korrastamine, täpsustamine ja ajakohastamine
ning sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise terviklik reguleerimine.
Eelnõuga sätestatavad dokumenteerimis-, arvestus- ja väljaõppenõuded tuginevad valdavalt
tegevustele, mida teenistusrelvi käitlevad asutused juba praegu täidavad. Seetõttu ei kaasne
määruse rakendamisega märkimisväärset täiendavat halduskoormust ega vajadust täiendavate
ressursside eraldamiseks.
Võimalikud kulud, mis võivad tulevikus kaasneda sõjarelvade või lahingumoona soetamise,
nende hoidmiseks vajaliku taristu rajamise või täiendava väljaõppe korraldamisega, ei tulene
käesolevast määrusest. Sellised kulud sõltuvad eraldiseisvatest riigikaitselistest või
siseturvalisuse võimearenduse otsustest ning nende rahastamine otsustatakse vastavate
programmide ja eelarvemenetluste raames.
Eelnõu võib pikemas perspektiivis aidata kaasa olemasolevate ressursside tõhusamale
kasutamisele. Muudatustega luuakse õiguslik alus relvade, laskemoona ja lahingumoona
hoidmiseks teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil. See võimaldab
kasutada olemasolevat taristut paindlikumalt, vähendab vajadust dubleerivate
hoiustamislahenduste rajamiseks ning toetab ametiasutuste ja riigikaitseasutuste vahelist
koostööd.
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid. Vajalikud rakendustegevused kaetakse
asjaomaste asutuste olemasolevate eelarvevahendite arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Päästeametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ja
Sisekaitseakadeemiale.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
Kaitseministeerium
Kliimaministeerium
Rahandusministeerium
26.06.2026 nr 1-6/3495-1
Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse
nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona
ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade,
nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva
osade käitlemise ning üleandmise kord“
muutmine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr
19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende
laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ muutmise
määruse eelnõu. Eelnõu dokumentidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Arvamuse andmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Sisekaitseakadeemia
Päästeamet