Kiri

ASEKANTSLERI KORRALDUS

Vanglate 2026. aasta eelarvete kasutamine Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud Justiitsministeeriumi põhimääruse punkti 28 ning justiitsministri 04.08.2008. a määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lõike 1 alusel annan Tartu Vangla, Viru Vangla ja Tallinna Vangla direktorile, vanglate kriminaalhoolduse direktorile, vanglate ettevõtluskeskuse juhatajale, vanglateenistuse kommunikatsiooniosakonna juhatajale, vanglateenistuse IT-juhile, vanglateenistuse personaliosakonna juhatajale ja vanglateenistuse haldusosakonna juhatajale korralduse lähtuda vanglate 2026. aasta eelarve ja eelarve reservi kasutamisel järgmisest:

1) järgida käesoleva korralduse lisades sätestatud eelarvevahendite kasutamise reegleid ja 2) lähtuda käesoleva korralduse lisas 2 sätestatud ametikohtade arvestuslikest keskmistest

tasudest tööjõukulude eelarvete kasutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse asekantsler Lisa 1 Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2026. aastal Lisa 2 Ametikohtade arvestuslikud keskmised tasud tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja arvestamiseks 2026. aastal

21.01.2026 nr 1

LISA 1

KINNITATUD Asekantsleri 21.01.2026 korraldusega nr 1

Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2026. aastal

Vanglateenistuse eelarvevahendeid kasutatakse vanglateenistuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, mis tulenevad vanglateenistuse strateegiast, tegevuskavadest ja eelarve programmi tegevusest: Karistuste täideviimise korraldamine.

Vanglateenistuse kogueelarve (sh tuludest sõltuvad vahendid) suurenes võrreldes eelmise aasta baaseelarvega 12,2% (8,8 miljonit eurot), sealhulgas palgafond suurenes 10,4% (7,5 miljonit eurot) ja majandamiskulud suurenesid 1,8% (1,3 miljonit eurot). Eelarves lähtutakse kinnipeetavate arvust 1 600.

Alates 2026. aastas jagatakse Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS) eelarve uue metoodika järgi. Eelarve koosneb kahest osast: baasosa, mida korrigeeritakse vastavalt eluaseme hinnaindeksile (ilma objekti koodita 7,7 miljonit eurot) ja kapitali- ja rendikomponent, mida korrigeeritakse vastavalt kapitali- ja remondikomponentide prognoosidele (objekti koodiga 13,5 miljonit eurot). Vangla mõistet kasutatakse edaspidi vanglate koosseisu kuuluvate vahetult asekantslerile alluvate teenistujate ja struktuuriüksuste kohta, v.a kui on teisti välja toodud.

Palgafond eraldatakse vanglatele ametikohtadele kehtestatud pearahana (lisa 2), mille alusel teevad vanglad otsuse iga teenistuja tasu osas. Vangla ei saa palgaraha erinevate ametikohtade gruppide vahel ümber jagada, kuid võib teha korralduses ettenähtud juhtudel väiksemaid muudatusi ühe ametnike grupi sees. Näiteks sotsiaaltöötajate palka ei saa korrigeerida valvurite arvelt ja vastupidi, kuid vangla saab määrata juhtidele erinevad tasud sõltuvalt nende üksuse suurusest, keerukusest jt. Konkreetsed otsused teeb vangla juhtkond lähtudes seejuures punktidest 2.3 ja 2.4.

Kvalifitseeritud personali komplekteerituse tagamiseks on arvestuslike keskmiste tasude kehtestamisel lisaks teenistusülesannete sisule arvesse võetud piirkondlikku tööturu palgaolukorda ja elukallidust sh eluasemekulusid ning konkreetsete teenistuskohtade täitmise keerukust ja tööjõu voolavust. Harjumaa piirkonnas on tööturu konkurents ja eluasemekulud oluliselt kallimad, samuti on täitmata teenistuskohtade arv ja tööjõuvoolavus suurim, mistõttu on Tallinna Vangla Harjumaa piirkonna palgatase kehtestatud kõrgemana. Statistiliste andmete järgi on Ida-Virumaa elukallidus ja tööturu palgatase on küll madalamad kui Tartumaal, kuid kvalifitseeritud tööjõu leidmine on oluliselt keerukam, mistõttu on Tartu Vangla ja Viru Vangla arvestuslikud keskmised tasud ühtlustatud. Sama põhimõtet samadel alustel rakendatakse ka lisa 2 tabel 6 alusel eraldatud ja arvestatud keskmise tasu määramisel ja ümberjagamisel.

Eelarve tekkepõhised limiidid sisaldavad maksukulusid ja ettemakseid, välja arvatud majandamiskulud, mis ei sisalda käibemaksu. Vanglate eelarveläbirääkimistel esitatud informatsioon kavandatavate kulude kohta omab eelarve ettevalmistamisel üksnes informatiivset tähendust. Sellest infost ei tule vanglale õigust kulusid teha ega Justiits- ja Digiministeeriumi kohustust kulusid eelarvesse arvestada. Vanglad on eelarve kasutamisel läbivalt säästlikud ning otsivad kulutõhusaid lahendusi.

Aasta jooksul jagab Justiits- ja Digiministeerium eelarvet ümber võrreldes algsete planeeringutega lähtuvalt täpsustunud kuluprognoosist ja tegelikest kuludest.

Eelarveaastal kasutamata jäänud summade hiljem kasutamiseks tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus vanglateenistuse haldusosakonna finants- ja hanketeenistusele näidates ära planeeritud väljaminekud tulevikus.

1. Majandamiskulud

1.1. Majandamiskulude eelarve eraldatakse terveks aastaks kulukoha/ressursi põhiselt. Koostöös finants- ja hanketeenistusega on vanglal õigus määrata eelarve täpsem majandamiskulude eelarve kasutus, mis ei ole reguleeritud käskkirja või korraldusega, arvestades vangla tegevusi eesmärkide ellu viimisel ja õigusaktides sätestatud ülesandeid.

1.2. Käskkirjaga määratud eelarveartiklite muutmise vajadusest tuleb teavitada haldusosakonna finants- ja hanketeenistust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja saada selleks eelnev kooskõlastus.

1.3. Majandamiskulude puhul on vangla jaoks tegemist prognoositavate kuludega. Kui eelarve täitmisel ilmneb, et vangla ei suuda prognoositavate kuluga täita seadusest tulenevaid ülesandeid, tuleb sellest kohe teavitada haldusosakonna finants- ja hanketeenistust.

1.4. Majanduskulude viimane soetustaotluste esitamise tähtaeg on 15.november.

2. Personalikulud

2.1. Personalikulude eelarve on jagatud üheksaks eraldiseisvaks personalieelarve alagrupiks:

2.1.1. vanglaametnikud, v.a käesoleva loetelu punktides 2.1.6 kuni 2.1.8 nimetatud struktuurides asuvad ametnikud;

2.1.2. kriminaalhooldus; 2.1.3. sekkumistegevuste osakond; 2.1.4. vangla tugiteenuste töötajad; 2.1.5. vanglateenistuse haldusosakond (edaspidi haldusosakond); 2.1.6. sisekontroll; 2.1.7. vanglateenistuse personaliosakond (edaspidi personaliosakond); 2.1.8. vanglateenistuse IT ja andmehaldus 2.1.9. vanglateenistuse kommunikatsiooniosakond.

2.2. Personalikulude eelarve eraldatakse eraldi igale personalieelarve alagrupile teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu (lisa 2) ja tegelikult täidetud kohtade prognoosi alusel.

2.3. Personalieelarvet võib kasutada üksnes sellesse alagruppi kuuluvate teenistujate töötasustamiseks, seejuures võib teenistuskohale arvestatud keskmist tasu ümber jagada ainult struktuuriüksuste juhtide teenistuskohtade vahel. Lisas 2 märgitud kohade vahel on arvestatud keskmist tasu õigus ümber jagada vanglateenistuse IT-juhil ja kriminaalhoolduse direktoril. Vanglateenistuse kommunikatsiooniosakonnas, personaliosakonnas ja haldusosakonnas võib teenistuskohale lisa 2 tabel 6 alusel eraldatud ja arvestatud keskmist tasu ümber jagada vastava teenistuse teenistuskohtade vahel.

2.4. Personalikulude eelarvesse vahendite eraldamine teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu alusest erineval alusel lepitakse kokku personaliosakonna juhatajaga või tema poolt määratud isikuga ning vähemalt ametikoha, selle koormuse, teenistuja ja eraldatavate vahendite suuruse täpsusega.

2.5. Lisaks punkti 2.2 alusel kujunevale eelarvele eraldatakse vanglaametnike osas eelarvesse järgmised tasud koos tööandjamaksudega:

2.5.1. tasu ööajal töötamise eest; 2.5.2. väljateenitud aastate tasu; 2.5.3. relvastatud üksuse liikmete tasu; 2.5.4. praktika juhendamine; 2.5.5. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasu; 2.5.6. valveaja eest makstav lisatasu.

2.6. Eraldatud personalieelarvet muudetakse eelarveaasta kestel lähtuvalt koosseisu täituvusest, eelarve tegelikust täitmisest ja kuluprognoosist.

2.7. Vangla võib personalikulude eelarvet kasutada järgmiselt:

2.7.1. määrata põhipalgad teenistujatele nii, et arvestuslike keskmiste tasude summa, mida on korrigeeritud koosseisu tegeliku täituvusega, ei ületaks kalendriaastas eeltoodud arvutuse alusel kujunevat summat;

2.7.2. vanglaametnike väljateenitud aastate tasude maksmiseks – vastavalt staaži täitumisele; 2.7.3. relvastatud üksuse liikmetele relvastatud üksuse tasude maksmiseks; 2.7.4. lisatasude maksmiseks eriülesannete täitmise eest:

2.7.4.1. uue töötaja, õpe töökohal ja praktika juhendamise tasu: 2.7.4.1.1. 200 eurot ühes kalendrikuus kinnitatud valvuri juhendaja profiilile vastavad

valvurid. Uue valvurist teenistuja juhendamine kestab 2 kuud, kutseõppe praktika juhendamine 7 nädalat ja õpe töökohal juhendamine kogu juhendatava õppe perioodi;

2.7.4.1.2. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni juhtumikorralduse õppekava praktika juhendamise eest kriminaalhooldusametnikule (praktika kestvus 2 nädalat);

2.7.4.1.3. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni õppekava õiguskaitsemenetluse (kestvus 4 nädalat), juhtumikorralduse praktika (4 nädalat), lõpupraktika (3 nädalat) juhendamisperioodi eest inspektor- kontaktisikule, kes vastab kinnitatud juhendaja profiilile;

2.7.4.2. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasude ning valveaja tasude maksmiseks;

2.7.5. lisatasude maksmiseks täiendavate ühekordsete ülesannete eest, mida ei ole vanglas varem täidetud, mis ei ole igapäevased ja on antud Justiits- ja Digiministeeriumist või vanglateenistuse personaliosakonnast – eelnevalt kooskõlastatud summas.

2.8. Eelarves prognoositavad vabad vahendid (nt töövõimetuslehel viibivate ametnike arvelt või ametikoha vabanemisel tekkivad vabad vahendid) on eelarve kavandamisel arvesse võetud. Seetõttu ei ole vanglal võimalik neid suunata põhipalkadesse ega muude tasude, hüvitiste või kulude katmiseks, v.a p 2.15 tingimustel ja korras.

2.9. Eelarves täiendavalt tekkivaid vabu vahendeid kasutatakse: 2.9.1. puhkusreservi kohustuse tasumiseks; 2.9.2. riigipühal töötamise tasustamiseks; 2.9.3. teenistujate ületunnitöö tasustamiseks; 2.9.4. personaliosakonna juhataja või tema poolt määratud isiku eelneval kooskõlastusel,

otstarbel ja mahus.

2.10. Eraldatud eelarvevahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt ning kasutada arvestatud vahendeid vaid eesmärgil, mille tarbeks need on arvestatud.

2.11. Vanglal tuleb võimalusel korraldada töö nii, et lisaülesannete täitmise eest tasu maksmise kohustust ei teki ja ergutusi vangistusseaduse § 151 lg 2 p 2 - 4 alusel ei määrata. Lisatasu (sh lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ja preemiat) on lubatud maksta ja eelnimetatud ergutusi määrata p 2.7.5,p 2.9.4, p 2.14 ja 2.15 alustel ja korras.

2.12. Vanglal tuleb võimalusel tööaeg planeerida ja töö korraldada nii, et ületunde ei teki.

2.13. Personalikulud on vangla jaoks arvestuslikud kulud (v.a juhifond ja erisoodustusega maksustatavad üritused), st vangla koostöös personaliosakonnaga peab järgima kulutuste tegemisel täidetavat koosseisu, õigusakte ja eelarvereegleid ning tagama, et määratud tasud ei ületaks arvestuslikke kulusid samade teenistuskohtade vahel.

2.14. Juhifond eraldatakse vanglate direktoritele ja kriminaalhoolduse direktorile propotsioonis alluvate koosseisuliste teenistuskohtadega järgmiselt: Tallinna Vangla 30 000 eurot, Viru Vangla 25 000 eurot, Tartu Vangla 15 000 eurot ja kriminaalhoolduse direktor 15 000 eurot (lisanduvad tööandjamaksu kulud). Juhifondi ei ole lubatud kasutada põhipalkade suurendamiseks. Juhifondi on võimalik kasutada ainult jooksval eelarveaastal tekkepõhiselt lisatasude maksmiseks.

2.15. Juhifondi saab kasutada ka puuduvate teenistujate asendamisega seotud lisatasude maksmiseks (edaspidi: asendamistasu). Asendamistasu maksmise õigus on puuduva teenistuja teenistuskoha palgavahendite arvel ka vanglateenistuse ettevõtluskeskuse, kommunikatsiooniosakonna, IT ja andmehalduse, haldusosakonna ja personaliosakonna juhatajatel. Asendamistasu maksmine toimub järgmistel tingimustel:

2.15.1. asendamistasu on võimalik määrata kui asutuse töö on puuduva teenistuja täitmata teenistuskoha või teenistuja teenistusest eemalviibimise tõttu takistatud ja uue teenistuja teenistusse võtmine ei ole võimalik või on ebaotstarbekas;

2.15.2. asendamistasu on võimalik määrata kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib töökoormuse olulise suurenemise. Puhkuse asendamisel asendamistasu ei määrata;

2.15.3. asendamistasu makstakse alates puuduva teenistuja asendamise 8ndast kalendripäevast ning puuduva teenistuja asendamine ja selle eest tasu maksmine võib kesta kuni 4 kuud;

2.15.4. asendamistasu makstakse proportsionaalselt täidetavate ülesannete hulgale kuni 30% ulatuses puuduva teenistuja arvestuslikust keskmisest tasust. Asendamise ülesandeid ja asendamistasu võib jagada ka mitme teenistuja vahel (kokku kuni 30% ulatuses);

2.15.5. asendamistasu maksmine teistsugustel tingimustel on lubatud personaliosakonna juhataja kooskõlastusel.

2.16. Vanglateenistuse ettevõtluskeskuse, kommunikatsiooniosakonna, IT ja andmehalduse, haldusosakonna ja personaliosakonna juhatajad kooskõlastavad muud lisatasude (sh

preemiaid ja tulemustasusid) põhjendatud ettepanekud asekantsleriga.

2.17. 2026. aastal on igal üksusel, osakonnal ja teenistusel võimalik kasutada meeskonnaürituste jaoks eraldatud eelarvet (sisaldab erisoodustusega seotud kulusid). Meeskonnaürituste eelarve aluseks on meeskonna suurus, mida ei korrigeerita aasta jooksul muutunud koosseisust tulenevalt v.a olulise koosseisu suurendamise korral. Meeskonnaüritused aitavad meekonnaliikmetel üksteist paremini tundma õppida, parandada omavahelist koostööd, tugevdada meeskonna sidusust ja kuuluvustunnet. Eelarvet võib kasutada ainult meeskondlikeks üritusteks ja koolitusteks.

3. Töötervishoid ja hüvitised

3.1. Tervise edendamise kulud: tervise- ja spordikulud

Erisoodustusena ei maksustata tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Vanglad võivad võimaldada kõikidele teenistujatele järgmisi tervist edendavaid tegevusi kuni 100 euro eest kvartalis (koos käibemaksuga) teenistuja kohta:

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused; 3) massaaž; 4) regulaarse sportimisvõimalusega veekeskus või spaa.

Kulusid võib teha vaid maksuvaba piirmäära ulatuses. Kulusid võib soetada ette ainult kvartali ulatuses. Selleks tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega maksustamisele. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Tervise edendamise kulusid ei maksta emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

3.2. Vanglaametnike spordikulud Vanglaametniku töö iseloomust tulenevalt on vajalik ettenähtud tasemel kehalise võimekuse olemasolu ja selle pidev säilitamine. Vanglaametnike puhul, kelle tööülesannete täitmiseks on vaja pidevalt tagada hea füüsilise vormi olemasolu, ei ole sportimisvõimaluste tagamine erisoodustus, vaid tavaline tööks vajalik kulutus. Vanglaametnikel on 2026. aasta I kvartalis õigus tagasi taotleda spordikulude hüvitamist kuni summas 50 eurot. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Vanglaametnike spordikulusid ei hüvitata emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

3.3. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine (maksuvabalt hüvitamine)

Vangla kui tööandja hüvitab teenistujale 100 eurot kahe aasta jooksul (esimese kaheaastase perioodi algus 01.02.2024), kuid mitte rohkem kui 70%, nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, nt kuvariga tööks sobivad läätsed) maksumusest kui:

1) nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ja prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid on ette nähtud kuvariga

töötamiseks ning töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis on selgunud, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid või

2) töötaja ei tööta kuvariga, kuid töötaja töö põhjustab silmadele koormust ning nägemisteravust korrigeerivate abivahendite vajaduse ja töökeskkonna vahel on selge seos (TTOS).

Kulude hüvitamisel tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega maksustamisele. Seejuures ei hüvitata kulusid emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

4. Tervisepäevade võimaldamine

Alates 1. veebruarist 2024 võimaldatakse kõikidele vanglateenistujatele 3 tervisepäeva aastas. Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Tervisepäeva eesmärk on toetada teenistujate heaolu ning anda võimalus vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks töölt end vabaks võtta. Tervisepäev aegub kalendriaasta jooksul. Tervisepäeva ei hüvitata töösuhte lõppemisel rahas. Tervisepäeva kasutamisest tuleb teavitada enda vahetut juhti enne vahetuse algust ning esitada riigitöötaja infoportaalis (RTIP) vastavasisuline avaldus tervisepäeva kasutamiseks. Vahetu juht võib keelduda tervisepäeva andmisest, kui meeskond on alamehitatud.

5. Tsentraalne reserv ja lisavahendite eraldamine

Lisaks määratud eelarvele eraldatakse vanglatele summad konkreetseteks Justiits- ja Digiministeeriumi korraldusel tehtavateks tegevusteks. Ministeeriumi korraldusel tehtud kulud fikseeritakse finants- ja hanketeenistuses ja määratakse nende eraldamine vanglatele. Juhul, kui eelarve eraldamise käskkirjas ei sisaldu eelarveeraldust Justiits- ja Digiministeeriumi korraldusel tehtud kulu katteks, tuleb sellest finants- ja hanketeenistust kohe teavitada. Vastupidisel juhul eeldatakse, et vangla on vastavad vahendid leidnud talle varem eraldatud eelarve sees.

5.1. Vanglate reservi planeeritud kulud on jagatud vastutusvaldkondade järgi järgmiselt: 5.1.1. Taasühiskonnastamise talitus:

 YYJ60-46: Sõltuvusravi asenduskaristusena

 OKJ60-50: Elektrooniline järelevalve

 OKJ60-53: Sotsiaalprogrammid 5.1.2. Vanglatöö korraldamise talitus:

 OKJ60-43: Kaitsekulud 5.1.3. Vanglate osakond

 YYJ60-45: Halduskulud

6. Tuludest sõltuvad vahendid

Tuludest sõltuvad vahendid suurenesid võrreldes eelmise aastaga 267% (2,6 miljonit eurot), sealhulgas palgafond suurenes 134% (1,3 miljonit eurot) ja majandamiskulud suurenesid 133% (1,3 miljonit eurot).

6.1. Jooksva aasta majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutab vangla ja haldusosakond

sama majandustegevuse kulude katteks.

6.2. Haldusosakonna eelneval kooskõlastusel võib majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutada käesolevas korralduses toodust erineval otstarbel ja mahus.

6.3. Kui majandustegevusest laekuvad tulud on prognoositust suuremad ja vangla peab nende täiendavat kasutamist otstarbekaks, siis pöördub vangla ettepanekuga haldusosakonda.

6.4. Majandustegevusest laekuvad tulud jagunevad järgmiselt: 6.4.1. Personalisöökla; 6.4.2. Pikaajalised kokkusaamised; 6.4.3. Lühiajalised väljaviimised; 6.4.4. Kaubad ja teenused kolmandatele isikutele; 6.4.5. Vanglateenistuse ettevõtluskeskus

6.5. Vajadusel saab finants- ja hanketeenistus avada täiendavaid kulukohti, et eristada tulude ja kulude jälgimist.

LISA 2

KINNITATUD Asekantsleri 21.01.2026 korraldusega nr 1

Teenistuskohtade arvestuslikud keskmised tasud tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja

arvestamiseks 2026. aastal Tabelites toodud teenistuskohtade arvestuslik keskmine tasu vastab 1,0 koormusele. Tabel 1 Personalieelarve alagrupp: kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste osakonna teenistujad

Kriminaalhooldus Arvestuslik keskmine tasu

Teenistuskoht Ida-Harju ja Lääne-Harju kriminaalhool dus

Pärnu, Tartu ja Viru kriminaal- hooldus

Arenduse osakond, sekkumistegevus- te osakond (Ida- Harju, Lääne- Harju)

Arenduse osakond, sekkumistege- vuste osakond (Pärnu, Tartu, Viru piirkond)

Nooremametnik 2 070 1 915 - -

Kriminaalhooldusametnik 2 485 2 300 - -

Vanemkriminaalhooldusametnik 2 860 2 645 2 860 2 645

Vanemkriminaalhooldusametnik- metoodik*

- - 3 075 2 845

Ekspert - - 3 300 3 300

Osakonnajuhataja* 3 625 3 625 3 625 3 625

*Direktoril õigus sama taseme teenistujate vahel ümber jagada lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest

Arvestuslik keskmine tasu

Sekkumistegevuste osakond Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Peaspetsialist-metoodik 3 075 2 845 2 845

Psühholoog 3 240 3 000 3 000

Sotsiaaltöötaja 2 485 2 300 2 300

Tegevusjuhendaja 2 280 2 110 -

Kaplan 2 400 2 220 2 220

Vanemkaplan 2 640 2 440 2 440

Osakonnajuhataja* 3 625 3 355 3 355

Välismaalaste koordinaator, hariduskorraldaja, huvijuht, huvijuht-raamatukoguhoidja, riigikeele õppe korraldaja, haridus- ja riigikeele õppe korraldaja

2 400 2 220 2 220

*Direktoril õigus sama taseme teenistujate vahel ümber jagada lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest Tabel 2 Personalieelarve alagrupp: IT ja andmehalduse vanglaametnikud ja riigiametnikud

Arvestuslik keskmine tasu

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Peaspetsialist* - 3 680 -

Andmeanalüütik - 4 300 -

*Vanglateenistuse IT-juhil õigus sama taseme teenistujate vahel ümber jagada lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest

Tabel 3 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud ja üksustes paiknevad riigiametnikud

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Üksuse juht* 4 025 3 725 3 725

Inspektor-üksuse juhi abi 2 590 2 400 2 400

Inspektor-kontaktisik 2 980 2 760 2 760

Inspektor-kontaktisik (II üksus) - - 2 980

Valvur või saatja 2 590 2 400 2 400

Vanemvalvur või vanemsaatja 2 980 2 760 2 760

Valvur (II üksus) - - 2 590

Vanemvalvur (II üksus) - - 2 980

Peaspetsialist vastuvõtuüksus 2 980 - -

Peaspetsialist-korrapidaja 3 280 3 035 3 035

Inspektor-korrapidaja abi 2 980 2 760 2 760

Spetsialist (pääsla ja kokkusaamiste üksus, järelevalvekorralduse üksus)

2 270 2 100 2 100

Teabe- ja uurimisosakonna juhataja* 4 025 3 725 3 725

Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist

3 380 3 130 3 130

Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 3 100 2 870 2 870

*Direktoril õigus sama taseme teenistujate vahel ümber jagada lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest Tabel 4 Personalieelarve alagrupp: sisekontroll

Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Sisekontrolli valdkonna spetsialist 3 410 3 155 3 155

Sisekontrolli valdkonna peaspetsialist 3 920 3 630 3 630

Tabel 5 Personalieelarve alagrupp: tugiteenuste teenistujad

Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Juhiabi 2 485 2 300 2 300

Jurist 3 500 3 240 3 240

Vanemjurist 4 025 3 725 3 725

Tabel 6 Teenistuskohtade arvestuslikust keskmisest tasust erineval alusel kokku lepitud tasud tööjõukulude eelarve eraldamiseks ja arvestamiseks

Teenistuskoht või osakond

Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Direktor + + +

Direktori asetäitja + + +

Relvastatud üksus +

Peaspetsialist-nõunik

+

+

Peaspetsialist-projektijuht +

Kriminaalhoolduse direktor +

Vanglateenistuse personaliosakond +

Vanglateenistuse haldusosakond +

Vanglateenistuse ettevõtluskeskus +

Vanglateenistuse kommunikatsiooniosakond

+

Vanglateenistuse IT-juht +

Peakaplan +