Siseministeeriumi arvamus e-postkastide ja nutiseadmete andmete tõendina kogumist käsitleva väljatöötamiskavatsuse kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 29.05.2026 nr JDM/26-0647/-1K

Meie: 26.06.2026 nr 1-7/171-3

Siseministeeriumi arvamus e-postkastide ja

nutiseadmete andmete tõendina kogumist

käsitleva väljatöötamiskavatsuse kohta

Siseministeerium on tutvunud väljatöötamiskavatsusega, mis käsitleb e-postkastides ja

nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumist süüteomenetluses, ning toetab eesmärki

luua elektrooniliste tõendite kogumiseks selgem õiguslik raamistik. Leiame, et kehtiv

regulatsioon vajab ajakohastamist, kuna Euroopa Kohtu praktikast tulenevate nõuetega

arvestamata jätmine viib olukorrani, kus siseriikliku praktika järgi tehtud toiminguid hinnatakse

õigusvastaseks ning nende tulemusena saadud tõendid tunnistatakse lubamatuks.

Euroopa Kohus on lahendis C-548/21 Bezirkshauptmannschaft Landeck leidnud, et juurdepääs

mobiiltelefonis sisalduvatele andmetele võib kujutada endast olulist põhiõiguste riivet, kuna

mobiiltelefon võib sisaldada muu hulgas sõnumeid, fotosid, veebilehitsemise ajalugu ning

liiklus- ja asukohaandmeid, mille põhjal on võimalik teha väga täpseid järeldusi inimese eraelu

kohta. Seetõttu peab Euroopa Kohtu hinnangul olema juurdepääs mobiiltelefonis sisalduvatele

andmetele seaduses piisavalt selgelt ja täpselt sätestatud ning alluma üldjuhul (välja arvatud

põhjendatud kiireloomulistel juhtudel) kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelkontrollile.

1. Siseministeeriumi hinnangul on tänapäevase nutiseadme sisu vaatamisel ulatuslik eraelu

riive pigem reegel kui erand, sest nutiseade koondab sageli inimese suhtluse, dokumendid,

fotod, kontaktid, liikumisandmed, veebikasutuse ja muu eraelulise teabe viisil, mis annab

inimese eraelust terviklikuma ja detailsema pildi kui paljude tavapäraste füüsiliste esemete

või ruumide läbiotsimine. Seetõttu peame põhjendatuks allutada nutiseadme, arvuti või muu

digitaalse andmekandja sisu vaatlemine põhimõtteliselt kriminaalmenetluse seadustikus

(edaspidi KrMS) sätestatud läbiotsimise regulatsioonile. Mööname, et digitaalse

andmekandja sisu vaatlemise allutamine otse KrMS §-s 91 sätestatud läbiotsimise

regulatsioonile, näiteks läbiotsimise objekti laiendamisega digitaalsele keskkonnale, läheks

vastuollu Riigikohtu senise käsitusega, mille kohaselt arvutisüsteeme läbi ei otsita ning

andmekandjal sisalduva teabega tutvumine toimub läbi KrMS §-s 86 sätestatud vaatluse,

mistõttu peame võimalikuks kahte lahendust.

a) Esimese võimaliku lahendusena näeme seaduses kuriteokoosseisude loetlemist, mille

puhul on seadusandja juba hinnanud, et digitaalse andmekandja sisuga tutvumine on

riive intensiivsust arvestades üldjuhul proportsionaalne. Lahendus lähtub analoogia

korras KrMS § 991 loogikast, milles teatud raskusastmega kuritegude puhul on

seadusandja pidanud võrdlusmaterjali võtmist igal juhul põhjendatuks, nähes leebemate

rikkumiste puhul meetme kohaldamise vajaduse hindamise menetleja kaalutluseks.

2 (5)

Analoogse lahenduse korral saaks seadusandja eelnevalt määratleda olukorrad, kus riive

on üldjuhul põhjendatud, jättes muudel juhtudel toimingu lubatavuse hindamise

kohtule. Digitaalse andmekandja sisu vaatluse puhul võiks selline lävend olla seotud

näiteks raskete kuritegudega või kuritegudega, mille puhul on lubatud jälitustoimingud.

Rakendajatele oleks selline lahendus lihtsam kui igakordne kohtu loa taotlemine,

vähendaks kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuste töökoormust ning võimaldaks

menetluses kiiremini edasi liikuda. Samas mööname, et selline lahendus ei pruugi olla

kooskõlas Bezirkshauptmannschaft Landeck punktis 102 väljendatud põhimõttega, et

mobiiltelefonis sisalduvatele andmetele juurdepääs peab olema allutatud kohtu või

sõltumatu haldusasutuse eelkontrollile.

b) Teise võimaliku lahendusena näeme eriregulatsiooni kehtestamist digitaalse

andmekandja sisu vaatlusele, lähtudes KrMS-is sätestatud läbiotsimise regulatsiooni

põhimõtetest. Selline lahendus võtaks arvesse Riigikohtu praktikat ehk toiming jääks

liigilt vaatluseks, kuid digitaalse andmekandja sisu vaatlus allutataks üldreeglina kohtu

loale, erandina KrMS § 91 lg 3 loogika kohaselt edasilükkamatul juhul tagantjärele

kohtulikule kontrollile.

Praktiliselt on eriregulatsioon põhjendatud sellega, et digitaalse andmekandja sisu

läbivaatamine erineb olemuslikult koha või asja läbiotsimisest. Reeglina ei viibi

menetlusosaline digitaalse andmekandja vaatluse juures, kuna andmetega tutvumine ei

toimu tavaliselt vahetult andmekandja äravõtmise hetkel, andmete kopeerimine ja

sisuline läbivaatamine võib võtta märkimisväärselt aega ning mõnel juhul võib olla

vajalik seadme saatmine ekspertiisi või välisriiki avamiseks või kopeerimiseks. Seetõttu

peaks eriregulatsioon arvestama, et digitaalse andmekandja kopeerimine ja

läbivaatamine ei ole ajaliselt võrreldav koha või asja läbiotsimisega ning võib sõltuvalt

andmemahust, seadme lukustusest või ekspertiisivajadusest kesta oluliselt kauem.

Edasilükkamatu juhu erand on vajalik olukorras, kus viivitus võib muuta andmete

säilitamise või hilisema vaatlemise võimatuks. Praktikas võib see puudutada näiteks

olukorda, kus sõnumirakenduse vestluse kustutab teine osapool, e-posti kontole

logitakse sisse teisest seadmest või seade kustutab andmed automaatselt, näiteks pikema

kasutamata seismise või ebaõnnestunud avamiskatsete järel. Samuti võib kiire andmete

säilitamine olla vajalik juhul, kui seadmes võivad sisalduda andmed veel tuvastamata

või kinni pidamata kuritegeliku grupi liikmete kohta.

2. Rõhutame, et digitaalse andmekandja äravõtmist ja kopeerimist tuleb selgelt eristada

andmekandja sisu või sisu koopia vaatlemisest. Kohtu loa nõue peaks puudutama

andmetega sisulist tutvumist, mitte andmekandja äravõtmist ega andmete säilitamiseks

vajalikku kopeerimist. Uurimisasutusel peab olema võimalik andmekandja ära võtta ning

säilitada nii andmekandja sisu koopia kui vajaduse korral ka andmekandja ise enne kohtult

loa saamist, sest vastasel juhul võib tõendusteave kaduda, muutuda või muutuda hiljem

kontrollimatuks.

Kui kohtu luba oleks vaja juba andmekandja äravõtmiseks või kopeerimiseks, muudaks see

menetluse põhjendamatult koormavaks ning võib takistada tõendite säilimist (seadet ei ole

võimalik õigeaegselt isoleerida et andmete muutumist välistada). Digitaalsete tõendite

puhul tuleb arvestada nende muutumise ja hävimise riskiga. Näiteks võib WhatsAppi või

muu sõnumirakenduse vestlusi kustutada ka vestluse teine osapool ning telefoniga seotud

e-posti kontole võib olla võimalik sisse logida teisest seadmest ja seal olevaid andmeid

muuta või kustutada. Samuti võib tõendusteave kaduda seadme või konto tehniliste

3 (5)

seadistuste tõttu, näiteks juhul, kui andmed kustuvad automaatselt kindla aja möödumisel

või ebaõnnestunud avamiskatsete järel. See on eriti oluline olukorras, kus seadmes võivad

sisalduda andmed veel tuvastamata või kinni pidamata kuritegeliku grupi liikmete kohta.

Seetõttu palume Euroopa Kohtu praktikast tulenevat loavajadust mitte tõlgendada

laiendavalt.

Seadmele või andmetele juurdepääsu võimaldamise küsimuses peame oluliseks eristada

tehnilise juurdepääsu loomist andmete sisulisest vaatlemisest. Näiteks PUK-koodi või muu

tehnilise juurdepääsu eelduse kasutamine ei tähenda iseenesest õigust seadme sisuga

tutvuda. Sideettevõtjalt PUK-koodi küsimist tuleks käsitada tehnilise eeldusena vaatluse

võimaldamiseks, mitte iseseisva juurdepääsuna seadme sisule. Samas tuleks regulatsioonis

selgelt läbi mõelda, millal ja millistel tingimustel võib isikult nõuda aktiivset kaasabi ning

millal saab selline kaasabi olla üksnes vabatahtlik pärast õiguste, sealhulgas enese

mittesüüstamise privileegi selgitamist.

Samuti palume arvestada, et digitaalse andmekandja sisu ei ole võimalik osaliselt kopeerida

või enne koopia tegemist eraldada üksnes menetluse seisukohalt vajalik teave.

Uurimisasutus võib küll üldiselt teada, millist liiki teavet otsitakse, kuid enne andmete

läbivaatamist ei ole võimalik täpselt teada, kus vajalik teave paikneb, millisel kujul see

esineb või milliste andmete koosmõjus selle tõenduslik tähendus ilmneb. Seetõttu tehakse

koopia andmekandja sisust tervikuna ning menetluse seisukohalt asjakohane teave

eraldatakse ja vormistatakse tõendina alles hilisema läbivaatamise käigus.

Näiteks narkokuritegude puhul võib suhtlus olla konspireeritud, kasutades varjatud

tähendusega väljendeid või emotikone. Üksiku sõnumi või pildi tähendus selgub alles

kontekstis, koosmõjus muu teabega. Seetõttu ei ole enne sisuga tutvumist võimalik

usaldusväärselt otsustada, millised andmed on menetluse seisukohalt vajalikud ja millised

mitte. Märksõnade või faililiikide põhine eelfilter võib sellise teabe välja jätta, kuid samas

tuua esile suure hulga andmeid, millel menetluse esemega seos puudub.

Samal põhjusel ei tohiks loa ulatust siduda jäiga ajapiiranguga. Mõnes menetluses võib

oluline olla ka varasem suhtlus või muu pikema aja jooksul kogunenud teave, näiteks

kuritegeliku ühenduse püsivuse, liikmete omavahelise seose või rollijaotuse tõendamiseks.

Loa ulatus peaks lähtuma konkreetsest menetlusvajadusest, mitte abstraktsest ajalisest

piirist.

Märgime, et tervikliku koopia tegemine ei tähenda, et kogu koopias sisalduv teave muutub

tõendiks või et seda võib kasutada väljaspool konkreetse menetluse eesmärki. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680, mis reguleerib isikuandmete töötlemist

õiguskaitseasutustes süütegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja menetlemise

eesmärgil, art 4 lg 1 p-de b, c ja e järgi tuleb isikuandmeid töödelda kindlaksmääratud ja

õiguspärasel eesmärgil, asjakohases ja vajalikus ulatuses ning säilitada üksnes nii kaua, kui

see on vajalik. Sama loogika on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 1 p-des 2, 3

ja 5. Seetõttu tuleb tõendina vormistada üksnes menetluse seisukohalt asjassepuutuv teave

ning asjassepuutumatut materjali ei tohi kriminaaltoimikusse lisada ega kasutada

menetlusväliselt.

3. Eraldi rõhutame vajadust säilitada võimalus tutvuda digitaalse andmekandja sisuga isiku

teadliku ja vabatahtliku nõusoleku alusel. See ei asendaks kohtu loa üldreeglit, vaid

võimaldaks piiratud ulatuses tutvuda konkreetse sisuga olukorras, kus isik ise soovib seda

uurimisasutusele näidata. Isikul võib olla põhjendatud huvi näidata näiteks konkreetset

4 (5)

vestlust, fotot, dokumenti, IMEI-koodi või muud piiritletud teavet, et kahtlustust ümber

lükata või vältida ulatuslikumaid menetlustoiminguid.

Nõusoleku küsimust tuleks käsitleda muuhulgas seetõttu, et Euroopa Kohtule on kohtuasjas

C-313/26 esitatud eelotsusetaotlus, milles küsitakse liikmesriikide seisukohtu selles, kas

politsei võib kriminaaluurimise raames ära võetud mobiiltelefonis sisalduvate andmetega

tutvuda andmesubjekti nõusoleku alusel ilma kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelneva

loata ning kas nõusoleku korral võib tutvuda üksnes konkreetsete andmetega või kogu

mobiiltelefonis sisalduva teabega.

Meie hinnangul peaks nõusoleku alusel tutvumine olema lubatud üksnes piiratud ja selgelt

määratletud ulatuses. Nõusolek peab olema teadlik, vabatahtlik ja piiritletud, st isikule peab

olema selgitatud õigust vaikida ehk õigust mitte aidata kaasa enda süüstamisele ning talle

peab olema selge, millise teabega tutvutakse (nõusolek konkreetse sisuelemendi

vaatamiseks ei anna alust laiendada vaatlust kogu andmekandja sisule). Näiteks võib isik

soovida näidata uurimisasutusele konkreetset vestlust, fotot või dokumenti, mis tema

hinnangul lükkab kahtlustuse ümber või selgitab tema käitumist. Sellisel juhul peaks meie

hinnangul olema võimalik tutvuda selle konkreetse sisuga isiku teadlikul ja vabatahtlikul

nõusolekul ning vajaduse korral jäädvustada menetluse seisukohalt asjakohane osa. See

aitaks vältida kogu andmekandja sisu kopeerimist ja läbivaatamist kohtu loa alusel, sest

nõusolek konkreetse vestluse, foto või dokumendi vaatamiseks ei anna alust laiendada

vaatlust kogu seadmele või muule andmekandjal sisalduvale teabele. Kui piiratud vaatluse

käigus ilmneb viide muule kuriteole või vajadus andmekandja ulatuslikumaks

läbivaatamiseks, tuleks edasine juurdepääs lahendada üldises korras ehk kohtu loa alusel.

4. E-postkastide osas jääme varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et teenuseosutaja

hallatavas arvutisüsteemis asuvast e-kirjast koopia tegemine peaks toimuma prokuratuuri

taotlusel ja kohtu loal. Seda seisukohta toetab Riigikohtu praktika, eelkõige 08.06.2026

otsus nr 1-22-7314/268, milles Riigikohus leidis punktides 20–25, et teenuseosutaja juures

säilitatava e-postkasti sisu väljanõudmiseks ei anna KrMS § 32 lg 2, § 90¹ lg 1 ega § 215 lg

1 piisavat õiguslikku alust. Sama otsuse punktides 22–23 rõhutas Riigikohus, et kui tehnilist

laadi liiklus- ja asukohaandmete saamiseks on nõutav eeluurimiskohtuniku luba, ei saa side

sisu puudutavate andmete väljanõudmisele kehtida leebemad nõuded.

Samas peame oluliseks eristada olukorda, kus uurimisasutus tutvub e-kirjadega isiku

valduses oleva arvuti, telefoni või muu digitaalse andmekandja kaudu ning olukorda, kus e-

kirjade sisu soovitakse saada teenuseosutaja või muu kolmanda isiku hallatavast serverist.

Esimesel juhul on tegemist digitaalse andmekandja sisu vaatlusega, millele peaks

kohalduma eespool kirjeldatud digitaalse andmekandja vaatluse eriregulatsioon. Teisel

juhul on tegemist teenuseosutajalt sisuandmete väljanõudmisega, mille puhul toetame eraldi

kohtu loa aluse sätestamist.

Regulatsiooni kujundamisel võiks meie hinnangul lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

12.07.2023 määruse (EL) 2023/1543 loogikast, mille kohaselt eristatakse elektrooniliste

tõendite puhul andmete säilitamist ja andmete esitamist. Andmete säilitamise eesmärk on

hoida ära nende kustutamine või muutmine, kuid säilitamine ei anna veel õigust andmete

sisuga tutvuda. E-postkasti sisuandmete saamiseks peab olema eraldi kohtu luba.

Samuti tuleks eristada küsitavate andmete liiki. Kasutaja tuvastamisega seotud andmed,

näiteks konto või kasutaja kindlakstegemiseks vajalikud andmed, ei ole riive intensiivsuselt

võrreldavad e-kirjade sisuga. E-kirjade sisu annab otsese ülevaate inimese suhtlusest ja

eraelust ning selle väljanõudmine peab seetõttu alluma rangemale kontrollile.

5 (5)

Eraldi vajab läbimõtlemist tööandja või muu haldaja juures asuvate e-kirjade

väljanõudmine. Riigikohtu 08.06.2026 otsus nr 1-22-7314/268 käsitles teenuseosutaja

juures säilitatavat e-postkasti sisu ega lahendanud küsimust, kas ja millistel tingimustel

võivad nõuded erineda olukorras, kus e-kirjad asuvad tööandja või ametiasutuse hallatavas

keskkonnas. Ametialaste süütegude menetlemisel on oluline, et seadus annaks ka sellisteks

olukordadeks selge aluse.

5. Regulatsioon ei peaks piirduma üksnes e-postkastide ja nutiseadmetega. Sama küsimus võib

tekkida näiteks arvutite, tahvelarvutite, väliste kõvaketaste, mälupulkade, pilvekontode,

võrguketaste, sõnumirakenduste, häälsõnumite, fotode ja videote puhul. Vajalik teave ei

pruugi asuda üksnes seadme füüsilises mälus, vaid võib olla sünkroniseeritud pilvekontole,

sõnumirakendusse või tööandja võrgukettale. Seetõttu võiks VTK edasises menetluses

kaaluda nutiseadme asemel laiema mõiste kasutamist, näiteks arvutisüsteem või digitaalne

andmekandja või mõni muu tehnoloogianeutraalsem, abstraktsem koondmõiste.

6. Kolmandate isikute andmete puhul leiame, et nende sisaldumine digitaalses andmekandjas

või e-postkastis ei saa iseenesest välistada andmetega tutvumist. Tänapäevased

suhtlusvahendid sisaldavad paratamatult ka teiste isikute andmeid ning näiteks

grupiviisilise kuriteo puhul on need andmed vajalikud teiste toimepanijate, rollijaotuse või

kuriteo asjaolude tuvastamiseks. Küsimus ei peaks seega olema selles, kas kolmandate

isikute andmete olemasolu välistab juurdepääsu, vaid selles, kuidas tagada nende

eesmärgipärane ja proportsionaalne kasutamine.

Mõistame, et kolmandate isikute andmete töötlemine suurendab põhiõiguste riivet ja vajab

selgeid tagatisi. Samas peaks leidtõendi kasutamine olema lubatud ka digitaalkeskkonnas,

kui see avastatakse õiguspärase vaatluse käigus. Leiame, et digitaalse keskkonna puhul

tuleks lähtuda samast loogikast nagu koha või asja läbiotsimisel. Lubamatu kalastamine

peab olema välistatud, kuid õiguspärase toimingu käigus ilmnenud asjakohane tõend ei

peaks muutuma lubamatuks üksnes põhjusel, et see puudutab muud kuritegu või kolmandat

isikut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister