Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ muutmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 11.06.2026 nr JDM/26-0706/-1K

Meie: 26.06.2026 nr 1-7/186-2

Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse

nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Justiits- ja Digiministeerium esitas Siseministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse

1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Siseministeerium

kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega:

1. Eelnõu § 1 punkt 1 – Rahandusministeeriumi arveldussüsteemist saadavad andmed

Palume täpsustada nii määruse sõnastust kui ka seletuskirja, et oleks üheselt selge, milliste

isikute kohta ja milliseid andmeid on õigus vangiregistrisse kanda.

Eelnõus kasutatakse väljendit „krediidiasutuste andmed isiku rahaliste vahendite kohta“,

kuid selline sõnastus on võrreldes volitusnormiga liiga lai. Vangistusseadus (edaspidi VangS)

§ 53 lõike 1 punkt 3 (Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt muudetud sõnastuses)

käsitleb üksnes isikuarvet, mille regulatsioon tuleneb VangS §-st 44. Tegemist on vangla poolt

peetava isikuarvega ning seadus ei anna alust laiendada regulatsiooni kõigile isikutele, kelle

andmeid vanglateenistus võib töödelda. Määruses kasutatud mõiste „isik“ võimaldab

grammatilise tõlgenduse järgi hõlmata ka isikuid, kelle suhtes isikuarve regulatsioon ei kohaldu

(näiteks kriminaalhooldusaluseid või muid vanglaga seotud isikuid). Asjaolu, et määruse lisas

on andmekogu kirjelduses viidatud üksnes kinnipeetavale ja vahistatule, ei kõrvalda määruse

normiteksti ebaselgust.

Kuna seaduse tasandil kasutatakse kavandatavates VangS § 53 lõike 1 punktides 20–22

isikuarvega seotud terminoloogiat ning VangS § 44 reguleerib isikuarvet üksnes kinnipeetava

suhtes, ei peaks määrus isikute ringi iseseisvalt laiendama ega kitsendama. Leiame, et

õigusselguse huvides tuleks määruse tekst siduda vahetult seaduses sätestatud

andmekategooriatega või kasutada seadusega samasugust terminoloogiat.

Palume täpsustada ka andmekoosseisu kirjeldust. Praegune sõnastus kirjeldab eeskätt tehnilist

andmevahetuse kanalit (Rahandusministeeriumi arveldussüsteemi kaudu), kuid ei näita,

milliseid konkreetseid andmeid registrisse kantakse. Isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse

ja õigusselguse põhimõttest (IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt b) tulenevalt peab määrusest olema

üheselt arusaadav, milliseid seadusega lubatud andmekategooriaid konkreetselt töödeldakse.

2 (2)

Väljend „krediidiasutuste andmed isiku rahaliste vahendite kohta“ võib jätta mulje, et

vanglateenistusel on õigus saada teavet isiku üldise varalise seisu või pangakontodel olevate

rahaliste vahendite kohta. Selline tõlgendus ületaks aga volitusnormi piire.

VangS võimaldab registrisse kanda üksnes isikuarve pidamisega seotud andmeid, sealhulgas

isikuarvele laekunud summasid, töötasu, nõuete täitmist, sisseoste ja teenuste kasutamist.

Seadusest ei tulene õigust koguda või töödelda isiku vanglaväliste pangakontode või muu

finantsseisu kohta käivaid andmeid.

Seetõttu palume sõnastada määruse regulatsioon selliselt, et see kajastaks üksnes seaduses

sätestatud andmekategooriaid ega looks ekslikku muljet vanglateenistuse ulatuslikumast

juurdepääsuõigusest krediidiasutuste andmetele.

2. Elektroonilise valve andmete säilitamise regulatsioon

Palume täiendavalt hinnata määruse lisa 1 punktides 1.5.21, 16.5.3 ja 16.7.4 kavandatud

säilitustähtaja kehtestamise õiguslikku alust.

Eelnõuga nähakse ette, et elektroonilise valve seireandmeid, määratud seadme andmeid ja

valvekeskuse kontaktandmeid säilitatakse ühe aasta jooksul ning andmed kustutatakse

kalendriaasta põhiselt.

Seletuskirja kohaselt on selline eriregulatsioon vajalik andmete minimaalsuse põhimõtte

järgimiseks, säilitades üksnes need andmed, mis on vajalikud võimalike vaidluste või

rikkumiste hilisemaks kontrollimiseks. Samuti selgitatakse, et nimetatud andmed sisaldavad

teavet selle kohta, kas isik on elektroonilise valve all, milline seade talle on määratud ning

millised on tema liikumisandmed. Sisuliselt on tegemist isikuandmetega, mille säilitamise

tähtaeg kujutab endast isikuandmete töötlemise olulist tingimust ning peab tuginema seadusest

tulenevale volitusnormile.

Kuigi määrusega võib teatavatel juhtudel seaduses sätestatud andmete säilitamise regulatsiooni

täpsustada, on see võimalik üksnes juhul, kui seadus annab ministrile selleks selgesõnalise

volituse. Käesoleval juhul VangS § 5¹ lõige 3 sellist volitusnormi ei sisalda. Seetõttu puudub

Siseministeeriumi hinnangul määrusega eraldi säilitustähtaja kehtestamiseks piisav õiguslik

alus ning määrus ei saa kehtestada andmete säilitamise osas seadusest erinevat regulatsiooni.

Kui seadusandja peab vajalikuks elektroonilise valve andmete säilitamise erisusi, tuleks vastav

volitus või säilitustähtaja regulatsioon sätestada seaduse tasandil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister