| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 13-4/44-1 |
| Registreeritud | 26.06.2026 |
| Sünkroonitud | 29.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Planeeringute korraldamine ja järelevalve |
| Sari | 13-4 Kirjavahetus planeeringute küsimustes |
| Toimik | 13-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | kriisivalmiduse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saatekiri 1 (6)
3.6.2026
Viitenumber 40/2026
VISIO-kava – Rahvusvahelise arutelu saatekirja
Uusimaa Liit koostab maakasutusseaduse kohast piirkondlikku maakasutusplaani. Kava
nimi on VISIO – Innovatiivne roheline üleminek, Uusimaa 5. etapi maakonnakava.
VISIO-kava täiendab ja ajakohastab kehtivat kavade kogumit rohelise ja puhta
ülemineku teemade ning riigikaitse osas. Kavas käsitletakse järgmisi teemasid: energia;
tööstuslik tootmine, ringmajandus ja pinnasevarude haldamine; loodus ja süsinikdioksiidi
sidumine; logistika ja pikamaa-reisijatevedu; veevarustus ja veevarud ning riigikaitse.
Kava on praegu ettevalmistusetapis ja oli Soomes eelnõuna avalikustatud ajavahemikus
11. märtsist 8. maini 2026. Esialgse ajakava kohaselt avaldatakse kava ettepanek
Soomes tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks 2027. aasta kevadel. Kava on kavas
esitada heakskiitmiseks 2027. aasta detsembris.
Kui maakonnaplaanil on tõenäoliselt olulised keskkonnamõjud teise Euroopa Liidu
liikmesriigi territooriumile, tuleb rakendada Euroopa Liidu SOVA direktiivis sätestatud
teavitamismenetlust ja pidada läbirääkimisi teise liikmesriigiga. VISIO-kava raames on
tuvastatud vajadus viia läbi direktiivile vastav konsulteerimine teiste liikmesriikidega.
Vajadus tuleneb VISIO-kavas näidatud uuest energiatootmise piirkonna EN/t
sihtmärgistusest ning väikese tuumaenergia kohta kehtivast üldsätest.
Käesolevas saatekirjas kirjeldatakse maakonnaplaneeringu rolli Soome
maakasutusplaneerimissüsteemis ja maakonnaplaneeringute mõju hindamise
täpsustaset, samuti VISIO-planeeringu hinnangulisi mõjusid tuumaenergia osas.
Saatekirja eesmärk on anda ülevaade maakonnaplaanist ning maakonnaplaani rollist
tuumaenergiat käsitlevas maakasutusplaneerimises.
Maakonnaplaan
Maakonnaplaan on kaugele tulevikku suunatud ja tavaliselt kogu maakonna piirkonda, st
mitut omavalitsust hõlmav üldine kava, mis põhineb Soome maakasutusseadusel.
Maakonnaplaanis määratakse kindlaks riiklikul, maakondlikul ja piirkondlikul tasandil
oluline maakasutus ning viiakse riiklikud maakasutuseesmärgid kooskõlla maakondlike
ja kohalike eesmärkide ja väärtustega. Maakonnaplaanis ei käsitleta omavalitsuse
siseseid maakasutuslahendusi, vaid laiemat tähtsust omavaid küsimusi.
Maakonnaplaneering on juhiseks omavalitsuste planeerimisele ning ametiasutuste
muule maakasutuse planeerimisele. Maakonnaplaneering ei ole iseenesest rakendatav
planeering, vaid see realiseerub ja täpsustub omavalitsuste üld- ja detailplaneeringutes.
2 (6)
Maakonnaplaneering koostatakse mitmekülgse teabe ja dialoogi alusel ning erinevaid
alternatiive hinnates. Planeeringu koostamisel võetakse arvesse ka mõjuhinnangu
tulemusi, poliitilisi suuniseid ja õigusakte.
Maakonnaplaani õiguslikke tagajärgi on täpsemalt kirjeldatud plaani seletuskirja 6.
peatükis.
VISIO-kava tuumaenergiaalane planeerimisotsus
VISIO-kavas on tuumaenergia tootmise paigutamise eeldusi uuritud üldisel tasandil ja
seoses muu maakondliku maakasutusega.
Loviisas Uusimaa piirkonnas juba tegutsev tuumaelektrijaama käitaja Fortum uurib
aktiivselt võimalusi uue tuumaelektrijaama ehitamiseks Soomes. Arendustöö eesmärk
on vastata ühiskonna ja tööstuse kasvavale puhta elektrienergia vajadusele ning
tugevdada Soome energia iseseisvust. Fortum on tunnistanud Loviisa praeguse
tuumajaama piirkonna Källa-Hästholmeni lähiümbruse sobivaks kohaks tuumajaama
täiendavaks ehitamiseks. Asukoht praeguste elektrijaamade läheduses võimaldaks
olemasolevat infrastruktuuri ja oskusteavet tõhusalt ära kasutada. Fortum on koostanud
planeeringualaga seotud uuringu maakonnaplaneeringu ajakohastamiseks. Uuring on
lisatud rahvusvahelise arutelu materjalidesse.
VISIO-kavas on Loviisa Källa-Hästholmeni piirkonnale määratud energiatootmise ala
tähis EN/t, mis on reserveeritud energiatootmist teenindavatele rajatistele, hoonetele
või ehitistele ning energiatootmise uurimiseks ja arendamiseks vajalikele hoonetele ja
ehitistele. Märgistust käsitleva planeerimiseeskirja kohaselt on alale võimalik paigutada
tuumaelektrijaam ja tuumajäätmete vaheladustamisruumid. Lisaks võib alale paigutada
tugiteenuseid, nagu ajutine eluase, veetöötlusega seotud rajatised ning
energiatootmisega seotud sadamateenused. Ainuüksi maakonnaplaneeringu alusel ei
3 (6)
ole tuumaelektrijaama veel võimalik ehitada, vaid jaama ehitamine ja asukoht
otsustatakse edasises planeerimises ja täpsemas loamenetluses üksikasjalike uuringute
alusel.
VISIO-kava eelnõu koostamise ajal ei olnud veel teada, millist energiatootmist Källani
piirkonda võiks võimalikult paigutada. VISIO-kava raames on selgitatud põhilisi
lähteseise, et oleks võimalik veenduda, et Källani piirkonna keskkonnatingimused on
sellised, et piirkonnas on võimalik alustada energiatootmise, sh tuumaenergia
paigutamise tingimusi, ning et energia tootmine piirkonnas ei ole vastuolus muu
maakonnaplaneeringu tasandi maakasutusega.
Maakonnaplaan seab tulevase tegevuse täpsemale planeerimisele raamtingimused nii
määruste kaudu kui ka jaamaga seotud, juba kehtivas maakonnaplaanis märgitud
kaitsevööndi kaudu: praegusel jaamal põhinev kaitsevöönd jääb VISIO-plaanis
muutumatuks. Seda ei ole seega laiendatud varasemas maakonnaplaanis määratust.
See tähendab, et Källani piirkonnas kavandatav uus tegevus peab olema selline, et
riskid, mille alusel kaitseala on määratletud, ei laieneks tulevikus praegusest suuremale
alale.
Maakonnaplaan ei ole rakendatav plaan, vaid selle elluviimiseks on vaja täpsemaid
planeeringuid ja projekte. Omavalitsuse tasandi planeeringud, st üld- ja
detailplaneeringud, ning muud täpsemad projektid täpsustavad maakonnaplaanis
esitatud üldisi eesmärke ka energiatootmise sihtpiirkonna osas.
4 (6)
Väikese tuumaenergia on põhimõtteliselt maakonnaplaanist üksikasjalikuma
planeerimistaseme küsimus, mistõttu väikese tuumaenergiat maakonnaplaani kaardil ei
märgita. VISIO-kava eelnõus on siiski peetud vajalikuks kehtestada maakonnakavas
väikese tuumaenergia jaoks teatud raamtingimused kogu kavaala hõlmava üldise
planeerimissätte kaudu.
Väikese tuumaenergia üldine säte:
Energiatootmiseks mõeldud väikese võimsusega tuumajaamu (SMR) võib paigutada
asustusse või selle vahetusse lähedusse, toetudes olemasolevale infrastruktuurile.
Paigutamine eeldab täpsemat planeerimist detailplaneeringuga, milles tuleb tagada, et:
• jaam sobib kokku ümbritseva maakasutusega ega põhjusta olulist kahju
maastikule, kultuurikeskkonnale ega loodusväärtustele
• Jaama asukoht sõltub selle peamisest tootest. Soojatootmisele keskenduva
jaama asukoha eelduseks on asjakohane ühendus kaugküttevõrguga või
tööstuse protsessisoojuse vajadusega.
• Jaama jahutuslahendused on teostatavad ja elektrit tootval jaamal on piisav
ühendus elektrivõrguga.
• Üksikasjalik projekteerimine peab põhinema piisavatel uuringutel, milles
hinnatakse SMR-projekti otseseid ja kaudseid mõjusid. Hindamisel tuleb pöörata
tähelepanu projekti sotsiaalsetele mõjudele ning projekti tähtsusele kohaliku
turvalisuse ja varustuskindluse seisukohalt.
• Kiirgusohutuskeskusele jäetakse võimalus arvamuse esitamiseks.
VISIO-kavas tähendab väike tuumajaam modulaarset ja seeriatootmiseks sobivat
tuumareaktorit, mille soojusvõimsus on alla 1500 megavati. Jaama ohutuse
planeerimine põhineb passiivsetel lahendustel, mis võimaldab seda integreerida
olemasolevasse energiasüsteemi ja tihedasse asustusse.
Mõjuhinnang maakonnaplaanis
Mõjuhindamise ülesanne on anda teavet planeeringu rakendamise mõjude, nende
olulisuse ning kahjulike mõjude leevendamise võimaluste kohta. Maakasutusseadus
kehtestab raamistiku maakonnaplaneeringu mõjuhindamiseks.
Kava mõjude selgitamisel võetakse arvesse kava ülesannet ja eesmärki, st mõjuhinnang
viiakse läbi sama täpsusastme ja ulatusega, kui kava koostatakse. Teisisõnu viiakse
maakonnaplaani mõjude hindamine läbi sama üldisel tasemel, kui plaan on koostatud.
Nii nagu maakonnaplaan täpsustub üksikasjalikumas planeerimises, täpsustub ka
mõjude hindamine, kui minnakse üle täpsemale planeerimisele.
VISIO-kava raames on ka tuumaenergia mõjusid hinnatud maakonnaplaani tasandile
sobival üldisel tasemel ning selle teabe põhjal, mis on praegu kättesaadav Fortumi ja
teiste võimalike projektiosaliste plaanide kohta. Näiteks ei olnud planeeringu eelnõu
koostamise ajal veel teada, millist tüüpi ja millise suurusega võiks olla Källani piirkonna
võimalik tulevane tuumaenergiaprojekt. Seetõttu ei ole praeguses etapis võimalik
täpsemalt hinnata võimaliku jaama mõjusid, riske ja riskide jaotust ega mõjuala laiemalt.
Energeetika teema mõjude kohta üldiselt võib öelda, et kava tugevdab turvalisust,
edendades üleminekut detsentraliseeritud ja mitmekülgsele energiasüsteemile.
Kavandatud lahendusega tagatakse Loviisa praeguste elektrijaamade üksuste tegevus-
5 (6)
ja arenguvõimalused ning võimaldatakse uue elektrijaama üksuse edasist
projekteerimist olemasolevate üksuste lähedusse. Kavandatav lahendus tugevdab ka
maakonna energiavarustuse töökindlust, energiaturvalisust ja varustuskindlust.
Teostudes aitaks tuumaenergia omalt poolt tasakaalustada elektrivõrgu koormust, mis
on oluline muutuva tootmisviisiga energiaallikate, nagu tuule- ja päikeseenergia, kõrval.
Väikese tuumaenergia käsitlev säte võimaldab elektri- ja soojusenergia tootmist
olemasolevale asustus- ja infrastruktuurile toetudes.
Energiatootmispiirkondades, eriti tuumaenergiaga seotud tegevustes, on esikohal
ohutus, riskijuhtimine ja inimeste turvatunne. Tuumaenergial võib olla mõju ka
veekogudele ja merekeskkonnale, näiteks jahutusvee kasutamise ja heitvee kaudu ning
sadamate tegevuse kaudu. Väikese tuumaenergia puhul sõltuvad mõjud veele ja
kliimale rakendamisviisist ja jaama suurusest.
Tuumaenergia puhul on Soome riigipiiridest väljapoole ulatuvad mõjud võimalikud ainult
tõsise reaktoriõnnetuse korral. Tõsine reaktoriõnnetus on tuumaelektrijaamas äärmiselt
ebatõenäoline äärmuslik sündmus, mille toimumine eeldaks mitmeid rikkeid jaama
süsteemides ja probleeme jaama juhtimisel. Kuid nagu eespool märgitud, ei olnud
VISIO-kava koostamise ajal teada jaama tüüpi ega suurust, mistõttu ei ole võimalik
maakonnakava koostamise ajal mõjusid täpsemalt hinnata. Nagu maakonnaplaan
täpsustub järgmistes planeerimisetappides, st omavalitsuste üld- ja detailplaneeringutes
ning keskkonnamõju hindamise ja lubade andmise protsessides, täpsustuvad ka
mõjuhinnangud.
Rõhutame, et vastav teavitamis- ja konsulteerimismenetlus viiakse eraldi läbi ka seoses
Soome maakasutusplaneerimissüsteemi kuuluvate teiste planeeringutasanditega, st
omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute ning keskkonnamõju hindamise protsessiga.
Nendes etappides on tõenäoliselt kättesaadavad maakonna tasandist täpsemad
andmed ja uuringud, sealhulgas seoses mõjuhinnangutega.
Mõjuhinnang on esitatud planeeringu seletuskirja punktides 5.1.8 ja 7.
Rahvusvahelise arutelu materjalid
Uusimaa Liidu veebilehel on kättesaadavad soomekeelsed planeerimismaterjalid,
rootsikeelsed planeerimismaterjalid ning ingliskeelsed materjalid .
Rahvusvahelise arutelu materjalid on praeguses etapis kättesaadavad rootsi ja inglise
keeles ning hõlmavad järgmisi materjale:
• Planeeringukaart
• Planeeringu märkused ja eeskirjad
• Planeeringu selgitus (originaalsest selgitusest on eemaldatud peatükid 5.2–5.6, 7.2–
7.7 ja 8, mis ei ole arutelu seisukohast vajalikud)
• Osalemis- ja hindamiskava
• Fortumi uuringu kokkuvõte
• Lisaks sisaldavad materjalid saatekirja, mis on tõlgitud kõigisse sihtriikide keeltesse.
Saatekirja ja planeerimismaterjalid on koostatud soome ja rootsi keeles ning tõlgitud
tehisintellekti abil inglise keelde, samuti teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi alla
kuuluvate riikide keeltesse . Vabandame, kui tehisintellekti abil tõlgitud saatekirjas
6 (6)
esineb väikeseid ebatäpsusi. Vastame meeleldi VISO-kava kohta esitatavatele
täpsustavatele küsimustele.
Täpsustavaid küsimusi võib saata otse VISIO-kava koostajale Uudenmaan liittole.
Rahvusvahelise konsulteerimise kontaktisikuks on keskkonnaekspert Tanja
Lamminmä[email protected] ja VISIO-kava tervikust vastutab
planeerimisjuht Ilona Mansikka,[email protected] .
Austusega,
Helsingis, 3. juuni 2026
Mari Siivola
Piirkonna planeerimise juht
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Vastavalt nimekirjale
25.06.2026 nr 6-3/26/2296-2
Soome Uusimaa maakonnaplaneeringu piiriülene keskkonnamõju strateegiline hindamine
Soome on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli alusel teavitanud Eestit piirkondlikust maakasutusplaanist „VISIO – Innovatiivne roheline üleminek, Uusimaa 5. maakonnaplaneering“
(edaspidi maakonnaplaneering).
Maakonnaplaneering koostatakse Uusimaa piirkonna kohta ning see hõlmab kõiki piirkonna 26 omavalitsust. Planeeringu eesmärk on täiendada ja ajakohastada kehtivat planeeringut rohelise ja puhta ülemineku ning riigikaitse teemades. Planeering käsitleb muuhulgas energiat, tööstuslikku
tootmist, ringmajandust ja pinnasevarusid, loodust ja süsiniku sidumist, logistikat ja pikamaa- reisijatevedu, veevarustust ja veevarusid ning riigikaitset.
Maakonnaplaneeringus on Loviisa linnas Källa-Hästholmeni piirkond määratud energiatootmisalaks, mis on reserveeritud energiatootmist teenindavatele rajatistele ning
energiatootmise uurimiseks ja arendamiseks vajalikele ehitistele. Piirkonda on võimalik paigutada tuumaelektrijaam ja tuumajäätmete vaheladustamisrajatised ning energiatootmisega seotud
tugifunktsioonid. Väikesemahuline tuumaenergia rajatis, sh selle asukoht kavandatakse detailsemal planeerimistasandil, sh asjakohaste uuringute ja mõjude hindamistega ning seda ei ole maakonnaplaneeringus määratud. Siiski on peetud vajalikuks maakonnaplaneeringus kehtestada
teatud raamtingimused väikesemahulise tuumaenergia jaoks.
Soome esitatud materjalide kohaselt on maakonnaplaneering üldine ja strateegiline planeering, mis täpsustub edasistes omavalitsuste üld- ja detailplaneeringutes ning vajaduse korral keskkonnamõju hindamiste ja loamenetluste käigus. Samuti täpsustub mõjude hindamine järgnevates planeerimise
ja loamenetluse etappides, kui kavandatava tegevuse tehnoloogia, maht ja muud olulised asjaolud on täpsemalt teada.
Praegu on maakonnaplaneering ettevalmistavas etapis ning selle eelnõu ja muud materjalid olid Soomes avalikul väljapanekul kevadel 2026. Planeeringu materjalidega (inglise keeles) saab
tutvuda veebilehel https://uudenmaanliitto.fi/en/visioplan/. Muuhulgas on koostatud Fortum Power and Heat Oy taustauuring Loviisa Källa-Hästholmeni planeeringuala kohta, kus ühe
võimaliku pikaajalise maakasutusena käsitletakse heitevaba energiatootmist, sh tuumaenergiat. Kirjale on lisatud Soome saadetud eestikeelne rahvusvahelise konsultatsiooni kaaskiri, milles selgitatakse planeeringu eesmärki, maakonnaplaneeringu rolli Soome maakasutuse planeerimise
süsteemis, planeeringu seost tuumaenergia kavandamisega ning mõju hindamisega seonduvat.
Lähtuvalt Soome määratud vastamistähtajast ootame hiljemalt 3. augustiks 2026 põhjendatud
arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema Soome VISIO-kava piiriüleses KSH menetluses. Arvamused palume saata e-posti aadressil [email protected]. Juhul, kui peate
vajalikuks Eesti osalemist menetluses, ootame ka põhjendatud arvamusi selle kohta, milline oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju võib Eestile kaasneda, et sellega saaks arvestada KSH materjalide koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antti Tooming elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler
Lisa: Rahvusvahelise konsultatsiooni kaaskiri
Ülle Luiks, 623 1220