Soome Uusimaa maakonnaplaneeringu piiriülene keskkonnamõju strateegiline hindamine

Saatekiri 1 (6)

3.6.2026

Viitenumber 40/2026

VISIO-kava – Rahvusvahelise arutelu saatekirja

Uusimaa Liit koostab maakasutusseaduse kohast piirkondlikku maakasutusplaani. Kava

nimi on VISIO – Innovatiivne roheline üleminek, Uusimaa 5. etapi maakonnakava.

VISIO-kava täiendab ja ajakohastab kehtivat kavade kogumit rohelise ja puhta

ülemineku teemade ning riigikaitse osas. Kavas käsitletakse järgmisi teemasid: energia;

tööstuslik tootmine, ringmajandus ja pinnasevarude haldamine; loodus ja süsinikdioksiidi

sidumine; logistika ja pikamaa-reisijatevedu; veevarustus ja veevarud ning riigikaitse.

Kava on praegu ettevalmistusetapis ja oli Soomes eelnõuna avalikustatud ajavahemikus

11. märtsist 8. maini 2026. Esialgse ajakava kohaselt avaldatakse kava ettepanek

Soomes tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks 2027. aasta kevadel. Kava on kavas

esitada heakskiitmiseks 2027. aasta detsembris.

Kui maakonnaplaanil on tõenäoliselt olulised keskkonnamõjud teise Euroopa Liidu

liikmesriigi territooriumile, tuleb rakendada Euroopa Liidu SOVA direktiivis sätestatud

teavitamismenetlust ja pidada läbirääkimisi teise liikmesriigiga. VISIO-kava raames on

tuvastatud vajadus viia läbi direktiivile vastav konsulteerimine teiste liikmesriikidega.

Vajadus tuleneb VISIO-kavas näidatud uuest energiatootmise piirkonna EN/t

sihtmärgistusest ning väikese tuumaenergia kohta kehtivast üldsätest.

Käesolevas saatekirjas kirjeldatakse maakonnaplaneeringu rolli Soome

maakasutusplaneerimissüsteemis ja maakonnaplaneeringute mõju hindamise

täpsustaset, samuti VISIO-planeeringu hinnangulisi mõjusid tuumaenergia osas.

Saatekirja eesmärk on anda ülevaade maakonnaplaanist ning maakonnaplaani rollist

tuumaenergiat käsitlevas maakasutusplaneerimises.

Maakonnaplaan

Maakonnaplaan on kaugele tulevikku suunatud ja tavaliselt kogu maakonna piirkonda, st

mitut omavalitsust hõlmav üldine kava, mis põhineb Soome maakasutusseadusel.

Maakonnaplaanis määratakse kindlaks riiklikul, maakondlikul ja piirkondlikul tasandil

oluline maakasutus ning viiakse riiklikud maakasutuseesmärgid kooskõlla maakondlike

ja kohalike eesmärkide ja väärtustega. Maakonnaplaanis ei käsitleta omavalitsuse

siseseid maakasutuslahendusi, vaid laiemat tähtsust omavaid küsimusi.

Maakonnaplaneering on juhiseks omavalitsuste planeerimisele ning ametiasutuste

muule maakasutuse planeerimisele. Maakonnaplaneering ei ole iseenesest rakendatav

planeering, vaid see realiseerub ja täpsustub omavalitsuste üld- ja detailplaneeringutes.

2 (6)

Maakonnaplaneering koostatakse mitmekülgse teabe ja dialoogi alusel ning erinevaid

alternatiive hinnates. Planeeringu koostamisel võetakse arvesse ka mõjuhinnangu

tulemusi, poliitilisi suuniseid ja õigusakte.

Maakonnaplaani õiguslikke tagajärgi on täpsemalt kirjeldatud plaani seletuskirja 6.

peatükis.

VISIO-kava tuumaenergiaalane planeerimisotsus

VISIO-kavas on tuumaenergia tootmise paigutamise eeldusi uuritud üldisel tasandil ja

seoses muu maakondliku maakasutusega.

Loviisas Uusimaa piirkonnas juba tegutsev tuumaelektrijaama käitaja Fortum uurib

aktiivselt võimalusi uue tuumaelektrijaama ehitamiseks Soomes. Arendustöö eesmärk

on vastata ühiskonna ja tööstuse kasvavale puhta elektrienergia vajadusele ning

tugevdada Soome energia iseseisvust. Fortum on tunnistanud Loviisa praeguse

tuumajaama piirkonna Källa-Hästholmeni lähiümbruse sobivaks kohaks tuumajaama

täiendavaks ehitamiseks. Asukoht praeguste elektrijaamade läheduses võimaldaks

olemasolevat infrastruktuuri ja oskusteavet tõhusalt ära kasutada. Fortum on koostanud

planeeringualaga seotud uuringu maakonnaplaneeringu ajakohastamiseks. Uuring on

lisatud rahvusvahelise arutelu materjalidesse.

VISIO-kavas on Loviisa Källa-Hästholmeni piirkonnale määratud energiatootmise ala

tähis EN/t, mis on reserveeritud energiatootmist teenindavatele rajatistele, hoonetele

või ehitistele ning energiatootmise uurimiseks ja arendamiseks vajalikele hoonetele ja

ehitistele. Märgistust käsitleva planeerimiseeskirja kohaselt on alale võimalik paigutada

tuumaelektrijaam ja tuumajäätmete vaheladustamisruumid. Lisaks võib alale paigutada

tugiteenuseid, nagu ajutine eluase, veetöötlusega seotud rajatised ning

energiatootmisega seotud sadamateenused. Ainuüksi maakonnaplaneeringu alusel ei

3 (6)

ole tuumaelektrijaama veel võimalik ehitada, vaid jaama ehitamine ja asukoht

otsustatakse edasises planeerimises ja täpsemas loamenetluses üksikasjalike uuringute

alusel.

VISIO-kava eelnõu koostamise ajal ei olnud veel teada, millist energiatootmist Källani

piirkonda võiks võimalikult paigutada. VISIO-kava raames on selgitatud põhilisi

lähteseise, et oleks võimalik veenduda, et Källani piirkonna keskkonnatingimused on

sellised, et piirkonnas on võimalik alustada energiatootmise, sh tuumaenergia

paigutamise tingimusi, ning et energia tootmine piirkonnas ei ole vastuolus muu

maakonnaplaneeringu tasandi maakasutusega.

Maakonnaplaan seab tulevase tegevuse täpsemale planeerimisele raamtingimused nii

määruste kaudu kui ka jaamaga seotud, juba kehtivas maakonnaplaanis märgitud

kaitsevööndi kaudu: praegusel jaamal põhinev kaitsevöönd jääb VISIO-plaanis

muutumatuks. Seda ei ole seega laiendatud varasemas maakonnaplaanis määratust.

See tähendab, et Källani piirkonnas kavandatav uus tegevus peab olema selline, et

riskid, mille alusel kaitseala on määratletud, ei laieneks tulevikus praegusest suuremale

alale.

Maakonnaplaan ei ole rakendatav plaan, vaid selle elluviimiseks on vaja täpsemaid

planeeringuid ja projekte. Omavalitsuse tasandi planeeringud, st üld- ja

detailplaneeringud, ning muud täpsemad projektid täpsustavad maakonnaplaanis

esitatud üldisi eesmärke ka energiatootmise sihtpiirkonna osas.

4 (6)

Väikese tuumaenergia on põhimõtteliselt maakonnaplaanist üksikasjalikuma

planeerimistaseme küsimus, mistõttu väikese tuumaenergiat maakonnaplaani kaardil ei

märgita. VISIO-kava eelnõus on siiski peetud vajalikuks kehtestada maakonnakavas

väikese tuumaenergia jaoks teatud raamtingimused kogu kavaala hõlmava üldise

planeerimissätte kaudu.

Väikese tuumaenergia üldine säte:

Energiatootmiseks mõeldud väikese võimsusega tuumajaamu (SMR) võib paigutada

asustusse või selle vahetusse lähedusse, toetudes olemasolevale infrastruktuurile.

Paigutamine eeldab täpsemat planeerimist detailplaneeringuga, milles tuleb tagada, et:

• jaam sobib kokku ümbritseva maakasutusega ega põhjusta olulist kahju

maastikule, kultuurikeskkonnale ega loodusväärtustele

• Jaama asukoht sõltub selle peamisest tootest. Soojatootmisele keskenduva

jaama asukoha eelduseks on asjakohane ühendus kaugküttevõrguga või

tööstuse protsessisoojuse vajadusega.

• Jaama jahutuslahendused on teostatavad ja elektrit tootval jaamal on piisav

ühendus elektrivõrguga.

• Üksikasjalik projekteerimine peab põhinema piisavatel uuringutel, milles

hinnatakse SMR-projekti otseseid ja kaudseid mõjusid. Hindamisel tuleb pöörata

tähelepanu projekti sotsiaalsetele mõjudele ning projekti tähtsusele kohaliku

turvalisuse ja varustuskindluse seisukohalt.

• Kiirgusohutuskeskusele jäetakse võimalus arvamuse esitamiseks.

VISIO-kavas tähendab väike tuumajaam modulaarset ja seeriatootmiseks sobivat

tuumareaktorit, mille soojusvõimsus on alla 1500 megavati. Jaama ohutuse

planeerimine põhineb passiivsetel lahendustel, mis võimaldab seda integreerida

olemasolevasse energiasüsteemi ja tihedasse asustusse.

Mõjuhinnang maakonnaplaanis

Mõjuhindamise ülesanne on anda teavet planeeringu rakendamise mõjude, nende

olulisuse ning kahjulike mõjude leevendamise võimaluste kohta. Maakasutusseadus

kehtestab raamistiku maakonnaplaneeringu mõjuhindamiseks.

Kava mõjude selgitamisel võetakse arvesse kava ülesannet ja eesmärki, st mõjuhinnang

viiakse läbi sama täpsusastme ja ulatusega, kui kava koostatakse. Teisisõnu viiakse

maakonnaplaani mõjude hindamine läbi sama üldisel tasemel, kui plaan on koostatud.

Nii nagu maakonnaplaan täpsustub üksikasjalikumas planeerimises, täpsustub ka

mõjude hindamine, kui minnakse üle täpsemale planeerimisele.

VISIO-kava raames on ka tuumaenergia mõjusid hinnatud maakonnaplaani tasandile

sobival üldisel tasemel ning selle teabe põhjal, mis on praegu kättesaadav Fortumi ja

teiste võimalike projektiosaliste plaanide kohta. Näiteks ei olnud planeeringu eelnõu

koostamise ajal veel teada, millist tüüpi ja millise suurusega võiks olla Källani piirkonna

võimalik tulevane tuumaenergiaprojekt. Seetõttu ei ole praeguses etapis võimalik

täpsemalt hinnata võimaliku jaama mõjusid, riske ja riskide jaotust ega mõjuala laiemalt.

Energeetika teema mõjude kohta üldiselt võib öelda, et kava tugevdab turvalisust,

edendades üleminekut detsentraliseeritud ja mitmekülgsele energiasüsteemile.

Kavandatud lahendusega tagatakse Loviisa praeguste elektrijaamade üksuste tegevus-

5 (6)

ja arenguvõimalused ning võimaldatakse uue elektrijaama üksuse edasist

projekteerimist olemasolevate üksuste lähedusse. Kavandatav lahendus tugevdab ka

maakonna energiavarustuse töökindlust, energiaturvalisust ja varustuskindlust.

Teostudes aitaks tuumaenergia omalt poolt tasakaalustada elektrivõrgu koormust, mis

on oluline muutuva tootmisviisiga energiaallikate, nagu tuule- ja päikeseenergia, kõrval.

Väikese tuumaenergia käsitlev säte võimaldab elektri- ja soojusenergia tootmist

olemasolevale asustus- ja infrastruktuurile toetudes.

Energiatootmispiirkondades, eriti tuumaenergiaga seotud tegevustes, on esikohal

ohutus, riskijuhtimine ja inimeste turvatunne. Tuumaenergial võib olla mõju ka

veekogudele ja merekeskkonnale, näiteks jahutusvee kasutamise ja heitvee kaudu ning

sadamate tegevuse kaudu. Väikese tuumaenergia puhul sõltuvad mõjud veele ja

kliimale rakendamisviisist ja jaama suurusest.

Tuumaenergia puhul on Soome riigipiiridest väljapoole ulatuvad mõjud võimalikud ainult

tõsise reaktoriõnnetuse korral. Tõsine reaktoriõnnetus on tuumaelektrijaamas äärmiselt

ebatõenäoline äärmuslik sündmus, mille toimumine eeldaks mitmeid rikkeid jaama

süsteemides ja probleeme jaama juhtimisel. Kuid nagu eespool märgitud, ei olnud

VISIO-kava koostamise ajal teada jaama tüüpi ega suurust, mistõttu ei ole võimalik

maakonnakava koostamise ajal mõjusid täpsemalt hinnata. Nagu maakonnaplaan

täpsustub järgmistes planeerimisetappides, st omavalitsuste üld- ja detailplaneeringutes

ning keskkonnamõju hindamise ja lubade andmise protsessides, täpsustuvad ka

mõjuhinnangud.

Rõhutame, et vastav teavitamis- ja konsulteerimismenetlus viiakse eraldi läbi ka seoses

Soome maakasutusplaneerimissüsteemi kuuluvate teiste planeeringutasanditega, st

omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute ning keskkonnamõju hindamise protsessiga.

Nendes etappides on tõenäoliselt kättesaadavad maakonna tasandist täpsemad

andmed ja uuringud, sealhulgas seoses mõjuhinnangutega.

Mõjuhinnang on esitatud planeeringu seletuskirja punktides 5.1.8 ja 7.

Rahvusvahelise arutelu materjalid

Uusimaa Liidu veebilehel on kättesaadavad soomekeelsed planeerimismaterjalid,

rootsikeelsed planeerimismaterjalid ning ingliskeelsed materjalid .

Rahvusvahelise arutelu materjalid on praeguses etapis kättesaadavad rootsi ja inglise

keeles ning hõlmavad järgmisi materjale:

• Planeeringukaart

• Planeeringu märkused ja eeskirjad

• Planeeringu selgitus (originaalsest selgitusest on eemaldatud peatükid 5.2–5.6, 7.2–

7.7 ja 8, mis ei ole arutelu seisukohast vajalikud)

• Osalemis- ja hindamiskava

• Fortumi uuringu kokkuvõte

• Lisaks sisaldavad materjalid saatekirja, mis on tõlgitud kõigisse sihtriikide keeltesse.

Saatekirja ja planeerimismaterjalid on koostatud soome ja rootsi keeles ning tõlgitud

tehisintellekti abil inglise keelde, samuti teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi alla

kuuluvate riikide keeltesse . Vabandame, kui tehisintellekti abil tõlgitud saatekirjas

6 (6)

esineb väikeseid ebatäpsusi. Vastame meeleldi VISO-kava kohta esitatavatele

täpsustavatele küsimustele.

Täpsustavaid küsimusi võib saata otse VISIO-kava koostajale Uudenmaan liittole.

Rahvusvahelise konsulteerimise kontaktisikuks on keskkonnaekspert Tanja

Lamminmä[email protected] ja VISIO-kava tervikust vastutab

planeerimisjuht Ilona Mansikka,[email protected] .

Austusega,

Helsingis, 3. juuni 2026

Mari Siivola

Piirkonna planeerimise juht

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt nimekirjale

25.06.2026 nr 6-3/26/2296-2

Soome Uusimaa maakonnaplaneeringu piiriülene keskkonnamõju strateegiline hindamine

Soome on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli alusel teavitanud Eestit piirkondlikust maakasutusplaanist „VISIO – Innovatiivne roheline üleminek, Uusimaa 5. maakonnaplaneering“

(edaspidi maakonnaplaneering).

Maakonnaplaneering koostatakse Uusimaa piirkonna kohta ning see hõlmab kõiki piirkonna 26 omavalitsust. Planeeringu eesmärk on täiendada ja ajakohastada kehtivat planeeringut rohelise ja puhta ülemineku ning riigikaitse teemades. Planeering käsitleb muuhulgas energiat, tööstuslikku

tootmist, ringmajandust ja pinnasevarusid, loodust ja süsiniku sidumist, logistikat ja pikamaa- reisijatevedu, veevarustust ja veevarusid ning riigikaitset.

Maakonnaplaneeringus on Loviisa linnas Källa-Hästholmeni piirkond määratud energiatootmisalaks, mis on reserveeritud energiatootmist teenindavatele rajatistele ning

energiatootmise uurimiseks ja arendamiseks vajalikele ehitistele. Piirkonda on võimalik paigutada tuumaelektrijaam ja tuumajäätmete vaheladustamisrajatised ning energiatootmisega seotud

tugifunktsioonid. Väikesemahuline tuumaenergia rajatis, sh selle asukoht kavandatakse detailsemal planeerimistasandil, sh asjakohaste uuringute ja mõjude hindamistega ning seda ei ole maakonnaplaneeringus määratud. Siiski on peetud vajalikuks maakonnaplaneeringus kehtestada

teatud raamtingimused väikesemahulise tuumaenergia jaoks.

Soome esitatud materjalide kohaselt on maakonnaplaneering üldine ja strateegiline planeering, mis täpsustub edasistes omavalitsuste üld- ja detailplaneeringutes ning vajaduse korral keskkonnamõju hindamiste ja loamenetluste käigus. Samuti täpsustub mõjude hindamine järgnevates planeerimise

ja loamenetluse etappides, kui kavandatava tegevuse tehnoloogia, maht ja muud olulised asjaolud on täpsemalt teada.

Praegu on maakonnaplaneering ettevalmistavas etapis ning selle eelnõu ja muud materjalid olid Soomes avalikul väljapanekul kevadel 2026. Planeeringu materjalidega (inglise keeles) saab

tutvuda veebilehel https://uudenmaanliitto.fi/en/visioplan/. Muuhulgas on koostatud Fortum Power and Heat Oy taustauuring Loviisa Källa-Hästholmeni planeeringuala kohta, kus ühe

võimaliku pikaajalise maakasutusena käsitletakse heitevaba energiatootmist, sh tuumaenergiat. Kirjale on lisatud Soome saadetud eestikeelne rahvusvahelise konsultatsiooni kaaskiri, milles selgitatakse planeeringu eesmärki, maakonnaplaneeringu rolli Soome maakasutuse planeerimise

süsteemis, planeeringu seost tuumaenergia kavandamisega ning mõju hindamisega seonduvat.

Lähtuvalt Soome määratud vastamistähtajast ootame hiljemalt 3. augustiks 2026 põhjendatud

arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema Soome VISIO-kava piiriüleses KSH menetluses. Arvamused palume saata e-posti aadressil [email protected]. Juhul, kui peate

vajalikuks Eesti osalemist menetluses, ootame ka põhjendatud arvamusi selle kohta, milline oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju võib Eestile kaasneda, et sellega saaks arvestada KSH materjalide koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Lisa: Rahvusvahelise konsultatsiooni kaaskiri

Ülle Luiks, 623 1220

[email protected]