Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord

Kultuuriministri määruse „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust

„Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamise korda.

Integratsiooni Sihtasutus on rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust toetanud erinevate

taotlusvoorude kaudu alates 1998. aastast. Antud tegevus aitab kaasa sidusa, turvalise ja

mitmekesise eesti ühiskonna loomisele.

Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koondab lõimumispoliitika strateegilisi

eesmärke ja nende saavutamise vahendeid aastateks 2014−2020. Arengukavas sätestatud

tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke

väärtusi.

Ühiskonna sidusust pärsib suletud kogukondade kujunemine, kelle vahel ei toimu

infovahetust, puuduvad kontaktid ning kelle liikmed ei osale ühiskondlikus elus. Edukas

lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik

ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu on kaasatud ka kodanikuühiskonna

organisatsioonid.

Käesolev meede toetab valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ elluviimist. Meetme

tulemusena tagatakse Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate

organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine.

Ühtlasi toetub käesolev meede ka dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“,

mille peatükk 32 on pühendatud kultuurilisele mitmekesisusele. Dokument sätestab, et

riikliku kultuuripoliitika eesmärk on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti ühiskonda ja

kultuuriruumi lõimumise toetamine, soodustades samal ajal igakülgselt rahvusvähemuste

kultuurilise identiteedi teadvustamist ja edendamist. Selleks toetab riik rahvusvähemuste

kultuuride säilitamist, tutvustamist ja edendamist, võttes arvesse regionaalseid eripärasid ja

vajadusi.

Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt rahvusvähemuste kultuuriseltsidele toetuse andmise

tingimused terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetusskeemi rakendajaks jääb

Integratsiooni Sihtasutus.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonna nõunik Artjom Tepljuk (e-post [email protected], tel 6 282 266), Integratsiooni

Sihtasutuse administratiivdirektor Eda Silberg (e-post [email protected], tel 659

9038) Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop (e-post

[email protected], telefon 6 599 024) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja

varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224),

kes teostas eelnõu juriidilise ekspertiisi.

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse

rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 24 paragrahvist.

1. peatükk

Üldsätted

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Rahvusvähemuste kultuuriseltside

toetus“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord.

Lõike 2 kohaselt on toetuse andja Integratsiooni Sihtasutus, kes vastutab taotlusvooru

väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise

võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja

täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 23 ja § 24 sisukirjelduse juures.

Lõike 3 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu

vastavaid õigusakte, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust.

Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud riigiabi reegleid sisaldavaid Eestile

otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete

täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse

seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.

Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et eelnõu ei kohaldata näiteks abile, mida

soovitakse saada tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või

liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,

ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri

säilitamisele ja tutvustamisele.

Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi ning

mõõdikuid.

Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused: rahvusvähemuste

kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised, tutvustatakse rahvusvähemuste kultuuri

Eesti avalikkusele, ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid

ja muud sündmused, välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad

teabematerjalid, loodud on koostöövõrgustik(ud) rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside

vahel, noored on kaasautud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi kohaldumine.

Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi,

mille raames korraldatakse rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavaid sündmuseid Eestis

ja antakse välja rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavaid teabematerjale.

Lõike 2 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused olla tehtud enne taotluse esitamist. Oluline on,

et toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.

Nõude kohaselt ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist ehk kui

kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud, olenemata sellest, kas kulud on

tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub

vajadus toetuseks. Sõna „tegevus“ on mitmuses. Seega nõue ei ole täidetud, kui kõik

tegevused on ellu viidud. Näiteks kui projektis toetatakse õpitoa läbiviimist, siis nõue ei ole

täidetud, kui õpituba on läbi viidud enne taotluse esitamist. Kui projekti kontrollimisel selgub,

et taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne taotluse esitamist elluviidud projektile, tehakse

toetuse tagasinõudmise otsus ning nõutakse väljamakstud toetus tagasi.

Lõike 3 kohaselt ei toetata taotlusvoorust neid taotlejaid, kes saavad rahvusvähemuste

katusorganisatsioonidele mõeldud tegevustoetust kultuuriministri 31. detsembri 2018. a

määruse nr 24 alusel või kellele on eraldatud toetust vähemusrahvuste kultuuriautonoomia

seaduse alusel. Nõue on kehtestatud eelkõige selleks, et vältida avaliku sektori toetuste

killustumist. Kui taotleja rahastamine toimub riigi poolt teistel alusel, ei tohiks ta käesolevast

meetmest toetust taotlema tulla.

Lõike 4 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et

riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.

Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107

lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul

antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid

või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide

alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi,

kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks või mitte.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et

ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme

eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu

riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse

suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja

nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis,

jäetakse taotlus eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 7 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik

sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2

lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks

järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-

, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud

suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra

väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe

ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on

ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist

ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse

(õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks

eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,

põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada

200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud

ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui

palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus suunatud on. Lõike 1 kohaselt saab

taotleja olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kes vastab eelnõus sätestatud

tingimustele ning kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri

säilitamise ja arendamisega.

Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,

kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik võimekus, sealhulgas suutlikkus tasuda

mitteabikõlblikud kulud.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui

taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu-

ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees

rahalist võlga.

Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole

likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub

projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus.

Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti

väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne

varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv

toetus tagasi maksmata. Näiteks olukord, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on

möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja

jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust

tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele

kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.

Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal peab olema mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus,

mida hinnataksegi laiemalt eelnõu § 4 lõikes 2 toodud nõuete kohaselt. Finantssuutlikkuse

hindamiseks kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on

täidetud, on mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et

taotleja/toetuse saaja on võimeline tegevusi ellu viima. Mitteabikõlblike kulude tasumise

suutlikkus peab olema kuni aruande kinnitamiseni. Toetuse andja kontrollib mitteabikõlblike

kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse

rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning ka hiljem.

Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise

võlga.

Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla ka aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi

toetuse andja ees.

Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab

panustama eelnõu §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Taotlusest peab

selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkidel ja toetatavateks tegevusteks

ning et projekt panustab tulemustesse.

Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta

või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub,

on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi

normaalselt. Turutõrke olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja

taotlejal tuleb seda taotluses kirjeldada.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et projektis toetatavate tegevuste

elluviimine vastab eelnõu §-s 9 sätestatud tingimustele. Taotleja määratleb oma projekti

abikõlblikkuse perioodi kavandatava tegevuste elluviimise ajakava järgi.

Lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.

Lõikes 4 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks et vältida samade

tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub

taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele

taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi

vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi

projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida.

Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve käskkirjaga.

Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja

taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru

avamise päeva.

Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.

Lõigetes 1–3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja

jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud

taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega.

Taotlemine toimub toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Kui taotluse

esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks

esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud

tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.

Lõike 4 kohaselt võib iga taotleja esitada taotlusvooru ühe projekti ehk taotluse.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,

tekib abikõlblikkuse perioodil, tasutakse toetuse saaja poolt ning on kooskõlas nii Euroopa

Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.

Kulu peab olema toetuse saaja makstud. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse

perioodil, kuid ei pea olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid

(näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil

sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.

Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi,

siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa

Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus

seisneb näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi vähese tähtsusega abi andmist,

tuleb kõiki toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat.

Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab

järgima raamatupidamise reeglitest, maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid

piiranguid.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on

põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude

ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on

tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.

Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.

Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood taotleja poolt taotluses määratud ajavahemik,

millal tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise

perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta

sätestatud tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja

lõppkuupäev.

Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood, sealhulgas kulude tegemine, alata

varem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud

hilisemast kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte

hiljem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsembril. Kui taotleja alustab projekti

elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga,

et toetuse andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja peab projekti elluviimisega seotud ja

juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama.

Lõike 3 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse

saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.

Lõike 4 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse

saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist

tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab reeglina toetuse saaja, esitades

selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muuhulgas välja

toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõigetega 5–7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,

rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord.

Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse ülempiir.

Toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot taotluse kohta.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru

sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei

ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta

teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.

Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud ja ka juhul,

kui taotleja taotleb toetust, mis kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid tal on vähese

tähtsusega abi piirmäär täis. Kui taotlus esitatakse tähtajaks, kuid vähese tähtsusega abi

piirmäär on täis, on see alus jätta taotlus läbi vaatamata.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib

ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab

ennistamiseks olema mõjuv põhjus.

Lõigete 4-6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et

taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja

lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.

Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud

asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni

viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus

kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu §

11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise

raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul

tähtaja saabumisest arvates.

Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja

tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Toetuse

andja kasutab nimetatud õigust näiteks sellisel juhul, kui projekti eelarve ei ole kooskõlas

omafinantseeringu nõuetega ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult

juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab taotluseid toetuse saaja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad

toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi esindaja ning valdkonna sõltumatud eksperdid.

Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumite selge

lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks

arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud

kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste

kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse

tegijatele.

Punkti 1 kohaselt hinnatakse projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, projekti

vajalikkust ja põhjendatust. Komisjon kaalub, kas projekt vastab taotlusvooru eesmärkidele,

kas projekt on põhjendatud ning kas selle elluviimine on vajalik valdkonna seisukohast.

Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja projekti eesmärkide alusel. Komisjon

hindab sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

Punkti 2 kohaselt hinnatakse projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja

läbimõeldus. Hinnang antakse taotluses kirjeldatud teavitustegevuste põhjal.

Punkti 3 kohaselt hinnatakse planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja

vastavus taotlusvooru eesmärkidele. Kulud peavad olema põhjendatud ja lahti kirjutatud nii

taotlusvormi eelarves kui ka sisus. Eelarvet kaalub komisjon puhtalt projekti eesmärkide

kontekstis, aga ka võrreldes seda teiste taotlustega. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii

piisavuse kui ka liiasuse kriteeriumi alusel.

Punkti 4 kohaselt hinnatakse projekti tegevuste elluviimisega saavutatavat valdkondlikku

mõju. Hinnatakse taotluses kirjeldatud oodatava mõju põhjal, kas projekti elluviimine avaldab

mõju valdkonna arengule.

Punkti 5 kohaselt hinnatakse projekti tegevuste elluviimisega saavutatavat kogukondlikku

mõju, sealhulgas erineva keele- ja kultuuritaustaga ja erivajadustega inimeste kaasatust,

koostööpartnerite olemasolu ja nende panust. Hinnatakse taotluses kirjeldatud oodatava mõju

põhjal, kas projekti elluviimine avaldab mõju kogukonna jätkusuutlikkusele.

Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajadusel hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub

hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid

taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata.

Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas

korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja

sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb

hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav

märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest

taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.

Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.

Paragrahvis 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

ning üldised alused.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda

algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja

tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise

otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses

taotlus rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas

mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise

tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum.

Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud

eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse

taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga

või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus

taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal

veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik

veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja

ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole

taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning

kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist

täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse

andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise

aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse

rahuldamise otsuse juurde.

Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus

on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal

õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale

teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet

esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.

Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta

kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele

vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru

eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise

rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste

muutmise kohta.

Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja

taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on

saavutatavad ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal

selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete

rahaliste vahenditega või oleks taotleja teostanud projekti ka ilma toetuseta.

Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust

asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide

suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.

Lõigetega 1-3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid

menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada

selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse

seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka

näiteks juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1

punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille

kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on

taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle

menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab

öelda, et taotleja on ära kuulatud.

Paragrahviga 15 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes

haldusmenetluse seadusele.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Paragrahviga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle

algatusel.

Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui

sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal

otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks

juhul kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle

ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu

või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest

toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või

tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud

tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti

tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on

tegemist sisuliselt uue projektiga.

Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.

Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud

muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste

lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse

saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus

tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab

viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib

jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui

see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui

selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev.

Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt

kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks

osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või

mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse

rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja

avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette

nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest

loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see

tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima

selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise

avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse

tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui

taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb

asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või

viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks

tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste

rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg

– saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses

taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,

kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus

jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti

elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele

projektile.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku

aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale eelnõus ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste järgi toetuse saaja esitatud soovitaotluse alusel.

Sooviavaldus esitatakse toetuse saajale e-posti teel või e-keskkonna kaudu või edastatakse

juba koos projekti taotlusega. Sooviavaldus on olemuselt tahteavaldus toetuse

väljamaksmiseks, kus tuleb sätestada ettemakse vajadus selleks, et toetuse andja teaks,

millistel kuupäevadel toetuse saajale toetus välja maksta.

Toetuse andja võib keelduda toetuse väljamaksmisest juhul, kui esitatud sooviavaldus ei vasta

eelnõus toodud nõuetele või taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või

eesmärkidele.

Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse

kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti

aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi 15

tööpäeva jooksul.

Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.

Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes

esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub

eelnõu § 19 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse

andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-keskkonna

kaudu.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja

toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud

mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse

tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei

ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib

lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on

ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja

makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse

tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine

ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud

toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada

kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda

või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole

võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste

vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt

üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et

hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane

kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või

kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle

on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik

toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja

vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha

kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.

Lõige 4 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu

riigiabi korral, sealhulgas vähese tähtsusega abi puhul. Sellisel juhu võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108

kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f

nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli

1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi

reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise

tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise

päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt

hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest

või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille

kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem

haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse

tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema

suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid

asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 6 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi korral toetus tagasi maksta koos intressiga

toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108

kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on

Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999,

millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108

kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.

Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk

eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue

tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta

toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust

saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga

alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni

riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.

Lõike 7 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata,

võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.

Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse

tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral

makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.

Lõigete 10 ja 11 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme

tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja

võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja, kuid

see ei saa olla pikem kui neli kuud.

Lõike 12 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat

e-posti teel või tähtkirjana posti teel.

Lõike 13 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise

võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise

ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse

kehtetuks tunnistamisest.

Lõike 14 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja

nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja

võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse

tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.

8. peatükk

Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest.

Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse

rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja

kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk

seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud

tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad

tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,

õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,

et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses

kehtivatele nõuetele.

Punkti 3 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida vähese tähtsusega abi reegleid, kui toetuse näol

on tegemist sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib

kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, kuna tegemist oleks toetuse

kasutamisega seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide

rikkumisega.

Punktide 4 ja 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist

kohustust tuleb rakendada niiviisi, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi

reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb

järgida pikemaid tähtaegu.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete

kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus ning

tulud peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad

abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse,

kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole

usaldusväärne.

Punktide 6 ja 8 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele,

sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe

õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis-

ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole

pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud

kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige

seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud

teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või

vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse

kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade

muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel

riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.

Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu

maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid.

Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse

tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi

kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist ostude ja

teenuste puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3 000 euroga või ületab seda.

Punktide 11 ja 12 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata

jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Punkti 13 kohaselt peab toetuse saaja eksponeerima Integratsiooni Sihtasutuse ja

Kultuuriministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sealhulgas nende

reklaamides ja trükistel, ning koos aruandega esitab toetuse eest välja antud eksemplari

trükisest, CD-st või DVD-st.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti

nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele

muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta

jms.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma

arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht

haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva

või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda

dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid,

millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada,

millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja.

Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks et seda ei oleks

võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute

andmine hindajale endale.

Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Punktidega 5 ja 6 sätestatakse toetuse saaja õigus muuta teatud ulatuses ilma toetuse andjalt

nõusolekut küsimata eelarves toodud kuluridasid ning, kui muudatus on lubatust suuremas

mahus, õigus taotleda muutmiseks toetuse andja nõusolekut.

Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas

menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude

abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja

otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.

Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida vähese tähtsusega abi andmise

korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab

siseriiklikult riigiabi andmise reeglid.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Punktide 4–7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli,

sealhulgas kontrollima aruandeid ning kehtestama asjakohased juhendmaterjalid ja tegema

need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja

algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse

saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest.

Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda

asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab

tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja

edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja

tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises.

Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta

esitatud dokumentide vastavust originaalile.

Punktide 3–6 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle

osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või

tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga

kooskõlas.

4. Eelnõu mõju

Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamist on kuni eelnõu jõustumiseni rakendatud

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja käskkirjade alusel. Kuna alates 17. juulist 2017 kehtima

hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi

tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse

andmise kord kultuuriministri määrusega. Tingimused, rakendaja ja sihtrühm jääb määruse

vastuvõtmisel samaks. Samaks jäävad ka toetatavad tegevused.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja iga-aastane eelarve kinnitatakse

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2018 kalendriaasta väljamaksete

summa oli 80 860 eurot.

Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Kuna eelnõuga ei muudeta toetuse andmise tingimusi, rakendajat ja sihtrühma võrreldes

varasemaga, ei esitatud seda kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 6

Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“

(edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused

ja kord.

(2) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse

andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhtudel.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ja

tutvustamisele Eestis.

(2) Oodatavad tulemused

1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised;

2) rahvusvähemuste kultuur on tutvustatud Eesti avalikkusele;

3) ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid ja muud

sündmused;

4) välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad teabematerjalid;

5) loodud on koostöövõrgustik rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel;

6) noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.

(3) Mõõdetavad tulemused

1) esitatud ja rahastatud projektide arv;

2) rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavate sündmuste arv;

3) koostatud ja välja antud rahvusvähemuste kultuuripärandi tutvustavate teabematerjalide

arv.

§ 3. Toetatavad tegevused ning vähese tähtsusega abi

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud

eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ja mille raames korraldatakse rahvusvähemuste

kultuuripärandit tutvustavaid sündmuseid Eestis ning antakse välja rahvusvähemuste

kultuuripärandit tutvustavaid teabematerjale.

(2) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on

lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.

(3) Toetust ei anta rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele, kes saavad kultuuriministri 31.

detsembri 2018. a määruse nr 24 alusel tegevustoetust või tegevustele ja projektidele, mida

on toetatud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese

tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1

mõistes.

(5) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmisel ei ületaks taotlejale

kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos

taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

(6) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui

taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja

nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega

abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava

vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus

on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust;

3) juhul, kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi

tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;

4) ta on suutlik mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab panustama käesoleva

määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud

tingimustele.

(3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) andmed taotleja kohta;

2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, projekti tegevuste

kirjeldus ja elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, oodatav mõju, planeeritud

teavitustegevused, eelarve, taotletava toetuse summa;

3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(4) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal

mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,

peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga.

(2) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel

vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab

taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt

ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas

1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) on tõendatud algdokumendiga;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse

§ 21 punktiga 10;

4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2

nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus.

(3) Mitteabikõlblik kulu on

1) organisatsiooni liikmemaks;

2) sularahas tasutud kulu;

3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu;

4) trahv, kohtukulu, viivis;

5) käibemaks, välja arvatud, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav;

6) väljaspool Eestit toimuva sündmuse korraldamise kulu;

7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku

sektori või välisabi vahenditest.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal tegevused algavad

ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1.

jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember.

(3) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse

toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel

tingimustel:

1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud;

2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja

esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.

(6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest

teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse

esitamisest arvates.

(7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse

abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

§ 10. Toetuse summa

Taotletava toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot taotluse kohta.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 3 lõikes 5 toodud

asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34

sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,

taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles

esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust

hinnata.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.

(6) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne

tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud tähtaja saabumisest. Kui

puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis

kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti

eesmärgid ei muutu.

(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

käesoleva määruse §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärkidele, projekti vajalikkus ja põhjendatus – 30%

maksimaalsest koondhindest;

2) projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus - 10%

maksimaalsest koondhindest;

3) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru

eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest;

4) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem valdkondlik mõju – 20%

maksimaalsest koondhindest;

5) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem kogukondlik mõju – 20%

maksimaalsest koondhindest.

(3) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama

oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on

komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud

tingimustel ja korras taandama.

(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni

ettepanekul toetuse andja.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas

määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud,

arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi.

Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või

projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada

tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega

tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine

on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse

sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja

on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja

arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm registrist või

andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele

käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse

menetlemist;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud tegevuste muutmise kohta.

(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise

raames kogutud teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel

ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru

taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s

40 sätestatud juhtudel.

§ 15. Vaide esitamine

(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul

arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust

teada sai või oleks pidanud teada saama.

(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on

vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet

esitamata.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse

esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 14 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud

osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku

teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 18. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena

vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(2) Ettemaksena makstakse toetus välja toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis esitatud sooviavalduse alusel, kus on sätestatud ettemakse vajadus.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 15 tööpäeva

jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi.

(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva aruande esitamisest arvates.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva

puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande

menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse

saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse

kohaselt järgmistel juhtudel:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu

taotluses ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta

1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;

2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on

hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase

kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

(4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha

kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

(5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,

kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates kirjaliku taotluse,

milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida

toetuse andja nõuab.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.

(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.

(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise

otsuse kehtima hakkamisest arvates.

(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate

sätete kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti eduka

elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu

järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi

ja nõudeid, kui need on asjakohased;

4) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;

6) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist

ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning

võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

7) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks

igakülgset abi;

9) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti

elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

10) järgib tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud

põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest

sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste

elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade

ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab

seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui

odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;

12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

13) eksponeerib toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud

sündmustel, sealhulgas nende reklaamil ja trükisel, ning koos aruandega esitab toetuse

eest välja antud eksemplari trükisest CD-st või DVD-st.

§ 22. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides,

käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste

kõrvaldamise raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud

teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;

5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid

kumulatiivselt kuni 30% ulatuses;

6) taotleda tingimustel, et toetuse kogusumma ei muutu, taotluses toodud projekti eelarve

kuluridade muutmist, kui muudatus on käesoleva paragrahvi punktis 5 sätestatust

suuremas mahus.

§ 23. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused

käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese

tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste

täitmise;

3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu

abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme

aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-

keskkonnas;

6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud toiminguid.

§ 24. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus

1) kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist,

sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse

rahuldamise otsusele;

2) nõuda projekti eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja

dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse

saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või

käesolevas määruses sätestatust;

4) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust

ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg

riigi ees ja see on ajatamata;

5) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse

tagasinõudmise ulatus;

6) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel projekti elluviimise aega.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Tarvi Sits

minister kantsler