| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 6 |
| Registreeritud | 19.02.2019 |
| Sünkroonitud | 29.06.2026 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-1 Kultuuriministri määrused |
| Toimik | 1-1/2019 Kultuuriministri määrused |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kadri Kilvet |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kultuuriministri määruse „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja
kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust
„Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamise korda.
Integratsiooni Sihtasutus on rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust toetanud erinevate
taotlusvoorude kaudu alates 1998. aastast. Antud tegevus aitab kaasa sidusa, turvalise ja
mitmekesise eesti ühiskonna loomisele.
Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koondab lõimumispoliitika strateegilisi
eesmärke ja nende saavutamise vahendeid aastateks 2014−2020. Arengukavas sätestatud
tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke
väärtusi.
Ühiskonna sidusust pärsib suletud kogukondade kujunemine, kelle vahel ei toimu
infovahetust, puuduvad kontaktid ning kelle liikmed ei osale ühiskondlikus elus. Edukas
lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik
ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu on kaasatud ka kodanikuühiskonna
organisatsioonid.
Käesolev meede toetab valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ elluviimist. Meetme
tulemusena tagatakse Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate
organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine.
Ühtlasi toetub käesolev meede ka dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“,
mille peatükk 32 on pühendatud kultuurilisele mitmekesisusele. Dokument sätestab, et
riikliku kultuuripoliitika eesmärk on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti ühiskonda ja
kultuuriruumi lõimumise toetamine, soodustades samal ajal igakülgselt rahvusvähemuste
kultuurilise identiteedi teadvustamist ja edendamist. Selleks toetab riik rahvusvähemuste
kultuuride säilitamist, tutvustamist ja edendamist, võttes arvesse regionaalseid eripärasid ja
vajadusi.
Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt rahvusvähemuste kultuuriseltsidele toetuse andmise
tingimused terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetusskeemi rakendajaks jääb
Integratsiooni Sihtasutus.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse
osakonna nõunik Artjom Tepljuk (e-post [email protected], tel 6 282 266), Integratsiooni
Sihtasutuse administratiivdirektor Eda Silberg (e-post [email protected], tel 659
9038) Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop (e-post
[email protected], telefon 6 599 024) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja
varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224),
kes teostas eelnõu juriidilise ekspertiisi.
Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse
rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 24 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Rahvusvähemuste kultuuriseltside
toetus“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt on toetuse andja Integratsiooni Sihtasutus, kes vastutab taotlusvooru
väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise
võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja
täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 23 ja § 24 sisukirjelduse juures.
Lõike 3 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu
vastavaid õigusakte, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust.
Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud riigiabi reegleid sisaldavaid Eestile
otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete
täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse
seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et eelnõu ei kohaldata näiteks abile, mida
soovitakse saada tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või
liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,
turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,
ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri
säilitamisele ja tutvustamisele.
Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi ning
mõõdikuid.
Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused: rahvusvähemuste
kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised, tutvustatakse rahvusvähemuste kultuuri
Eesti avalikkusele, ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid
ja muud sündmused, välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad
teabematerjalid, loodud on koostöövõrgustik(ud) rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside
vahel, noored on kaasautud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi kohaldumine.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi,
mille raames korraldatakse rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavaid sündmuseid Eestis
ja antakse välja rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavaid teabematerjale.
Lõike 2 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused olla tehtud enne taotluse esitamist. Oluline on,
et toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.
Nõude kohaselt ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist ehk kui
kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud, olenemata sellest, kas kulud on
tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub
vajadus toetuseks. Sõna „tegevus“ on mitmuses. Seega nõue ei ole täidetud, kui kõik
tegevused on ellu viidud. Näiteks kui projektis toetatakse õpitoa läbiviimist, siis nõue ei ole
täidetud, kui õpituba on läbi viidud enne taotluse esitamist. Kui projekti kontrollimisel selgub,
et taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne taotluse esitamist elluviidud projektile, tehakse
toetuse tagasinõudmise otsus ning nõutakse väljamakstud toetus tagasi.
Lõike 3 kohaselt ei toetata taotlusvoorust neid taotlejaid, kes saavad rahvusvähemuste
katusorganisatsioonidele mõeldud tegevustoetust kultuuriministri 31. detsembri 2018. a
määruse nr 24 alusel või kellele on eraldatud toetust vähemusrahvuste kultuuriautonoomia
seaduse alusel. Nõue on kehtestatud eelkõige selleks, et vältida avaliku sektori toetuste
killustumist. Kui taotleja rahastamine toimub riigi poolt teistel alusel, ei tohiks ta käesolevast
meetmest toetust taotlema tulla.
Lõike 4 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks
konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et
riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.
Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107
lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul
antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid
või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide
alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi,
kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks või mitte.
Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et
ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu
riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse
suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja
nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis,
jäetakse taotlus eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt läbi vaatamata.
Lõike 7 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik
sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2
lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks
järgmistest tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-
, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise
ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud
suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra
väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe
ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on
ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist
ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse
(õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada
200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud
ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui
palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus suunatud on. Lõike 1 kohaselt saab
taotleja olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kes vastab eelnõus sätestatud
tingimustele ning kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri
säilitamise ja arendamisega.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,
kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik võimekus, sealhulgas suutlikkus tasuda
mitteabikõlblikud kulud.
Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui
taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu-
ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees
rahalist võlga.
Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub
projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus.
Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti
väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv
toetus tagasi maksmata. Näiteks olukord, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on
möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja
jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust
tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele
kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.
Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal peab olema mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus,
mida hinnataksegi laiemalt eelnõu § 4 lõikes 2 toodud nõuete kohaselt. Finantssuutlikkuse
hindamiseks kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on
täidetud, on mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et
taotleja/toetuse saaja on võimeline tegevusi ellu viima. Mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkus peab olema kuni aruande kinnitamiseni. Toetuse andja kontrollib mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse
rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning ka hiljem.
Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise
võlga.
Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla ka aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi
toetuse andja ees.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab
panustama eelnõu §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Taotlusest peab
selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkidel ja toetatavateks tegevusteks
ning et projekt panustab tulemustesse.
Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta
või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub,
on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi
normaalselt. Turutõrke olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja
taotlejal tuleb seda taotluses kirjeldada.
Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et projektis toetatavate tegevuste
elluviimine vastab eelnõu §-s 9 sätestatud tingimustele. Taotleja määratleb oma projekti
abikõlblikkuse perioodi kavandatava tegevuste elluviimise ajakava järgi.
Lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Lõikes 4 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks et vältida samade
tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub
taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele
taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi
vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi
projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve käskkirjaga.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru
avamise päeva.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõigetes 1–3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja
jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud
taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega.
Taotlemine toimub toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Kui taotluse
esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks
esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud
tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
Lõike 4 kohaselt võib iga taotleja esitada taotlusvooru ühe projekti ehk taotluse.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,
tekib abikõlblikkuse perioodil, tasutakse toetuse saaja poolt ning on kooskõlas nii Euroopa
Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Kulu peab olema toetuse saaja makstud. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse
perioodil, kuid ei pea olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid
(näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil
sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.
Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi,
siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa
Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus
seisneb näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi vähese tähtsusega abi andmist,
tuleb kõiki toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat.
Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab
järgima raamatupidamise reeglitest, maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid
piiranguid.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on
tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.
Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood taotleja poolt taotluses määratud ajavahemik,
millal tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise
perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta
sätestatud tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja
lõppkuupäev.
Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood, sealhulgas kulude tegemine, alata
varem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud
hilisemast kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte
hiljem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsembril. Kui taotleja alustab projekti
elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga,
et toetuse andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja peab projekti elluviimisega seotud ja
juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama.
Lõike 3 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse
saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.
Lõike 4 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse
saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist
tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab reeglina toetuse saaja, esitades
selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muuhulgas välja
toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõigetega 5–7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,
rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse ülempiir.
Toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei
ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud ja ka juhul,
kui taotleja taotleb toetust, mis kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid tal on vähese
tähtsusega abi piirmäär täis. Kui taotlus esitatakse tähtajaks, kuid vähese tähtsusega abi
piirmäär on täis, on see alus jätta taotlus läbi vaatamata.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib
ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab
ennistamiseks olema mõjuv põhjus.
Lõigete 4-6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.
Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud
asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni
viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu §
11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise
raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi
vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul
tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja
tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Toetuse
andja kasutab nimetatud õigust näiteks sellisel juhul, kui projekti eelarve ei ole kooskõlas
omafinantseeringu nõuetega ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab taotluseid toetuse saaja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad
toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi esindaja ning valdkonna sõltumatud eksperdid.
Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumite selge
lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks
arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud
kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste
kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse
tegijatele.
Punkti 1 kohaselt hinnatakse projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, projekti
vajalikkust ja põhjendatust. Komisjon kaalub, kas projekt vastab taotlusvooru eesmärkidele,
kas projekt on põhjendatud ning kas selle elluviimine on vajalik valdkonna seisukohast.
Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja projekti eesmärkide alusel. Komisjon
hindab sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.
Punkti 2 kohaselt hinnatakse projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja
läbimõeldus. Hinnang antakse taotluses kirjeldatud teavitustegevuste põhjal.
Punkti 3 kohaselt hinnatakse planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja
vastavus taotlusvooru eesmärkidele. Kulud peavad olema põhjendatud ja lahti kirjutatud nii
taotlusvormi eelarves kui ka sisus. Eelarvet kaalub komisjon puhtalt projekti eesmärkide
kontekstis, aga ka võrreldes seda teiste taotlustega. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii
piisavuse kui ka liiasuse kriteeriumi alusel.
Punkti 4 kohaselt hinnatakse projekti tegevuste elluviimisega saavutatavat valdkondlikku
mõju. Hinnatakse taotluses kirjeldatud oodatava mõju põhjal, kas projekti elluviimine avaldab
mõju valdkonna arengule.
Punkti 5 kohaselt hinnatakse projekti tegevuste elluviimisega saavutatavat kogukondlikku
mõju, sealhulgas erineva keele- ja kultuuritaustaga ja erivajadustega inimeste kaasatust,
koostööpartnerite olemasolu ja nende panust. Hinnatakse taotluses kirjeldatud oodatava mõju
põhjal, kas projekti elluviimine avaldab mõju kogukonna jätkusuutlikkusele.
Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajadusel hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub
hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid
taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata.
Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas
korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja
sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb
hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav
märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest
taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.
Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.
Paragrahvis 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda
algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja
tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise
otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses
taotlus rahuldatakse.
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas
mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise
tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum.
Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud
eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse
taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga
või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus
taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal
veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik
veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja
ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole
taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning
kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist
täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse
andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise
aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde.
Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus
on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal
õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale
teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet
esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru
eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise
rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste
muutmise kohta.
Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja
taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on
saavutatavad ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal
selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete
rahaliste vahenditega või oleks taotleja teostanud projekti ka ilma toetuseta.
Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide
suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.
Lõigetega 1-3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid
menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada
selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse
seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka
näiteks juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1
punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille
kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on
taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete
saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle
menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab
öelda, et taotleja on ära kuulatud.
Paragrahviga 15 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes
haldusmenetluse seadusele.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle
algatusel.
Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib
teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui
sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal
otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks
juhul kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle
ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu
või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest
toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või
tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud
tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti
tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on
tegemist sisuliselt uue projektiga.
Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.
Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni.
Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud
muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste
lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse
saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole
toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus
tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja
taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab
viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib
jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui
see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui
selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev.
Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt
kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks
osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või
mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse
rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja
avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette
nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest
loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see
tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima
selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise
avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse
tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui
taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb
asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või
viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks
tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste
rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg
– saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses
taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,
kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus
jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti
elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele
projektile.
Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku
aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale eelnõus ja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste järgi toetuse saaja esitatud soovitaotluse alusel.
Sooviavaldus esitatakse toetuse saajale e-posti teel või e-keskkonna kaudu või edastatakse
juba koos projekti taotlusega. Sooviavaldus on olemuselt tahteavaldus toetuse
väljamaksmiseks, kus tuleb sätestada ettemakse vajadus selleks, et toetuse andja teaks,
millistel kuupäevadel toetuse saajale toetus välja maksta.
Toetuse andja võib keelduda toetuse väljamaksmisest juhul, kui esitatud sooviavaldus ei vasta
eelnõus toodud nõuetele või taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või
eesmärkidele.
Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse
kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti
aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi 15
tööpäeva jooksul.
Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.
Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes
esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub
eelnõu § 19 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse
andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-keskkonna
kaudu.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja
toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud
mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse
tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei
ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib
lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on
ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja
makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse
tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine
ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada
kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda
või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole
võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste
vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.
Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt
üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et
hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane
kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või
kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle
on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik
toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja
vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha
kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.
Lõige 4 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu
riigiabi korral, sealhulgas vähese tähtsusega abi puhul. Sellisel juhu võib toetuse
tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f
nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli
1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi
reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise
tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest
või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille
kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem
haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse
tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema
suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõike 6 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi korral toetus tagasi maksta koos intressiga
toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on
Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999,
millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.
Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk
eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue
tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta
toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust
saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga
alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni
riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.
Lõike 7 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata,
võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.
Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral
makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.
Lõigete 10 ja 11 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme
tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja
võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja, kuid
see ei saa olla pikem kui neli kuud.
Lõike 12 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat
e-posti teel või tähtkirjana posti teel.
Lõike 13 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise
võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise
ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse
kehtetuks tunnistamisest.
Lõike 14 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja
nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja
võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse
tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.
8. peatükk
Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest.
Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse
rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja
kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk
seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud
tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad
tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,
õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,
et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses
kehtivatele nõuetele.
Punkti 3 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida vähese tähtsusega abi reegleid, kui toetuse näol
on tegemist sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib
kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, kuna tegemist oleks toetuse
kasutamisega seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide
rikkumisega.
Punktide 4 ja 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist
kohustust tuleb rakendada niiviisi, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi
reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb
järgida pikemaid tähtaegu.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete
kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus ning
tulud peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad
abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse,
kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole
usaldusväärne.
Punktide 6 ja 8 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele,
sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe
õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis-
ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole
pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud
kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige
seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses
esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud
teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või
vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse
kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade
muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel
riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu
maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid.
Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse
tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi
kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist ostude ja
teenuste puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3 000 euroga või ületab seda.
Punktide 11 ja 12 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata
jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 13 kohaselt peab toetuse saaja eksponeerima Integratsiooni Sihtasutuse ja
Kultuuriministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sealhulgas nende
reklaamides ja trükistel, ning koos aruandega esitab toetuse eest välja antud eksemplari
trükisest, CD-st või DVD-st.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti
nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele
muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta
jms.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma
arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht
haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva
või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda
dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid,
millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada,
millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja.
Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks et seda ei oleks
võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute
andmine hindajale endale.
Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.
Punktidega 5 ja 6 sätestatakse toetuse saaja õigus muuta teatud ulatuses ilma toetuse andjalt
nõusolekut küsimata eelarves toodud kuluridasid ning, kui muudatus on lubatust suuremas
mahus, õigus taotleda muutmiseks toetuse andja nõusolekut.
Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas
menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude
abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.
Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja
otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.
Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida vähese tähtsusega abi andmise
korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab
siseriiklikult riigiabi andmise reeglid.
Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Punktide 4–7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli,
sealhulgas kontrollima aruandeid ning kehtestama asjakohased juhendmaterjalid ja tegema
need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja
algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse
saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest.
Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda
asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha
abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab
tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja
edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja
tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises.
Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta
esitatud dokumentide vastavust originaalile.
Punktide 3–6 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle
osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või
tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga
kooskõlas.
4. Eelnõu mõju
Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamist on kuni eelnõu jõustumiseni rakendatud
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja käskkirjade alusel. Kuna alates 17. juulist 2017 kehtima
hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi
tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse
andmise kord kultuuriministri määrusega. Tingimused, rakendaja ja sihtrühm jääb määruse
vastuvõtmisel samaks. Samaks jäävad ka toetatavad tegevused.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja iga-aastane eelarve kinnitatakse
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2018 kalendriaasta väljamaksete
summa oli 80 860 eurot.
Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Kuna eelnõuga ei muudeta toetuse andmise tingimusi, rakendajat ja sihtrühma võrreldes
varasemaga, ei esitatud seda kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 6
Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“
(edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused
ja kord.
(2) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse
andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud
juhtudel.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ja
tutvustamisele Eestis.
(2) Oodatavad tulemused
1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised;
2) rahvusvähemuste kultuur on tutvustatud Eesti avalikkusele;
3) ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid ja muud
sündmused;
4) välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad teabematerjalid;
5) loodud on koostöövõrgustik rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel;
6) noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
(3) Mõõdetavad tulemused
1) esitatud ja rahastatud projektide arv;
2) rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavate sündmuste arv;
3) koostatud ja välja antud rahvusvähemuste kultuuripärandi tutvustavate teabematerjalide
arv.
§ 3. Toetatavad tegevused ning vähese tähtsusega abi
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud
eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ja mille raames korraldatakse rahvusvähemuste
kultuuripärandit tutvustavaid sündmuseid Eestis ning antakse välja rahvusvähemuste
kultuuripärandit tutvustavaid teabematerjale.
(2) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on
lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
(3) Toetust ei anta rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele, kes saavad kultuuriministri 31.
detsembri 2018. a määruse nr 24 alusel tegevustoetust või tegevustele ja projektidele, mida
on toetatud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese
tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1
mõistes.
(5) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmisel ei ületaks taotlejale
kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(6) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui
taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja
nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega
abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava
vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus
on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat
äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) juhul, kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi
tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
4) ta on suutlik mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab panustama käesoleva
määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud
tingimustele.
(3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed taotleja kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, projekti tegevuste
kirjeldus ja elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, oodatav mõju, planeeritud
teavitustegevused, eelarve, taotletava toetuse summa;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(4) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 6. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve
käskkirjaga.
(2) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab
taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt
ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) on tõendatud algdokumendiga;
3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse
§ 21 punktiga 10;
4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse
standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus.
(3) Mitteabikõlblik kulu on
1) organisatsiooni liikmemaks;
2) sularahas tasutud kulu;
3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu;
4) trahv, kohtukulu, viivis;
5) käibemaks, välja arvatud, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav;
6) väljaspool Eestit toimuva sündmuse korraldamise kulu;
7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal tegevused algavad
ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1.
jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember.
(3) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse
toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel
tingimustel:
1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud;
2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja
esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.
(6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest
teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse
esitamisest arvates.
(7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse
abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
§ 10. Toetuse summa
Taotletava toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 3 lõikes 5 toodud
asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34
sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles
esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust
hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.
(6) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne
tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud tähtaja saabumisest. Kui
puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis
kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti
eesmärgid ei muutu.
(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärkidele, projekti vajalikkus ja põhjendatus – 30%
maksimaalsest koondhindest;
2) projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus - 10%
maksimaalsest koondhindest;
3) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru
eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem valdkondlik mõju – 20%
maksimaalsest koondhindest;
5) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem kogukondlik mõju – 20%
maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama
oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on
komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud
tingimustel ja korras taandama.
(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni
ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud,
arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi.
Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega
tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine
on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse
sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja
on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja
arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm registrist või
andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise
raames kogutud teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel
ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru
taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s
40 sätestatud juhtudel.
§ 15. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul
arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust
teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on
vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet
esitamata.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on
põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 14 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena
vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(2) Ettemaksena makstakse toetus välja toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis esitatud sooviavalduse alusel, kus on sätestatud ettemakse vajadus.
(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 15 tööpäeva
jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel
pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva
puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande
menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse
saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu
taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta
1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on
hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha
kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
(5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates kirjaliku taotluse,
milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida
toetuse andja nõuab.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse
tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.
(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja
tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate
sätete kohaselt.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti eduka
elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu
järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi
ja nõudeid, kui need on asjakohased;
4) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;
6) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist
ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning
võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
7) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
9) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti
elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,
likvideerimismenetlusest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või
asutusele;
10) järgib tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud
põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest
sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste
elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade
ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab
seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui
odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
13) eksponeerib toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud
sündmustel, sealhulgas nende reklaamil ja trükisel, ning koos aruandega esitab toetuse
eest välja antud eksemplari trükisest CD-st või DVD-st.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides,
käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste
kõrvaldamise raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud
teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;
5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid
kumulatiivselt kuni 30% ulatuses;
6) taotleda tingimustel, et toetuse kogusumma ei muutu, taotluses toodud projekti eelarve
kuluridade muutmist, kui muudatus on käesoleva paragrahvi punktis 5 sätestatust
suuremas mahus.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused
käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese
tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste
täitmise;
3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu
abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme
aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-
keskkonnas;
6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud toiminguid.
§ 24. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus
1) kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist,
sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse
rahuldamise otsusele;
2) nõuda projekti eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja
dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse
saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või
käesolevas määruses sätestatust;
4) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust
ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg
riigi ees ja see on ajatamata;
5) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse
tagasinõudmise ulatus;
6) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel projekti elluviimise aega.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar Tarvi Sits
minister kantsler
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 26.06.2026 | 3 | 1-12/710-1 | Väljaminev kiri | kum | Rahandusministeerium, Integratsiooni Sihtasutus |